Kiri

Rahvakultuuri valdkonna koostööseminari – mõttetalgute „Mis on rahvakultuur tänapäeval ja kas see vajab eestkõnelemist?“ aruteludes koorunud ettepanekud rahvakultuuri tänapäevaseks mõtestamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) kutsus 20. oktoobril 2020 valdkondlike rahvakultuuri keskseltside (Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Rahvamajade Ühing) ja teiste valdkonna katusorganisatsioonide, Kohalike Omavalitsuste ning MTÜde esindajad Telliskivi Loomelinnakusse Erinevate Tubade Klubisse, et koos arutada ja leida ühisosa rahvakultuuri põhimõistete mõistmisel tänapäeva kontekstis ja sõnastada ootused rahvakultuuri valdkonna eestkõnelejatele. Koostööseminaril osales 67 rahvakultuuri valdkonna ja KOV esindajat. Rahvakultuuri mõiste arutelu Üks seminar oli pühendatud rahvakultuuri mõiste arutelule. Rahvakultuuri mõiste aluseks võeti Kultuuriministeeriumi lehel olev rahvakultuuri valdkonna määratlus: Rahvakultuuri valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet (https://www.kul.ee/et/tegevused/rahvakultuur). Mõiste võeti osadeks ja iga osa vaadeldi eraldi seotuna tervikuga. Loominguline Pärimuskultuur ja rahvuslikel traditsioonidel Vaimne põhinev kultuuripärand harrastustegevus rahvuslike ja paikkondlike Rahvakultuur kultuuritraditsioonide Kuidas tajume seda mõistet uurimine, hoidmine ja tänapäeva kontekstis? jäädvustamine Avalikud Rahvakultuurialane seltsitegevus, kultuurisündmused koolitus ja täiendõpe Kokkuvõte ja ettepanekud Rahvakultuuri mõiste kirjeldamisel tänapäeva kontekstis lähtuti eeskätt Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevuse seostest. Ettepanek 1: Pärimuskultuur võib olla nii harrastustasemel kui ka professionaalsel tasandil. Lisaks harrastustegevusele tuua rahvakultuuri mõistesse sisse ka professionaalne tasand. Ettepanek 2: Avalikud kultuurisündmused asendada kultuurisündmused. Kultuurisündmused saavad olla nii avalikud kui ka mitteavalikud. Avalik üritus toimub siis, kui selleks antakse KOVi poolt avaliku ürituse luba ja ainult siis, kui see on avalikkusele suunatud. Näiteks kui üks rahvatantsuselts tahab teha teise rahvatantsuseltsiga üritust, siis avaliku ürituse luba ei ole vajalik. Ettepanek 3: Kultuurisündmuste ette võiks kirjutada ka rahvuslikel traditsioonidel põhinevaid kultuurisündmusi. Ettepanek 4: Kui välja tuua eraldi pärimuskultuurist vaimne kultuuripärand, siis peaks tooma eraldi välja ka ainelise kultuuripärandi. Ettepanek 5: Grupiarutelude põhjal pakuti seminaril välja täiendatud rahvakultuuri valdkonna kirjeldus järgnevas sõnastuses: Rahvakultuuri valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastus- ja kutselist (või professionaalset) tegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvapäraste (või rahvalike) ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist, arendamist ja jäädvustamist, kultuurisündmusi ning seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet. Täienduste põhjendustena toodi arutelugruppides välja järgnevad seisukohad:  Olulised on nii harrastustegevus kui professionaalne tegevus:  Kultuuripärand või siis pärimuskultuur võib olla nii harrastustasemel kui ka professionaalsel tasandil.  Rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimiseks, hoidmiseks ja jäädvustamiseks on vaja professionaalset ettevalmistust.   Rahvakultuur ei ole mitte ainult harrastus, vaid ka kutseline tegevus. Kui inimesest saab harrastuse asemel kutseline tegija, siis ta ei kaota rahvakultuurikandja nimetust.  Kultuurikorraldajad tegelevad nii harrastuskultuuri kui ka professionaalse kultuuri korraldamisega.  Avalikud üritused asemel üritused:  Jätta välja avalikud üritused, sellepärast, et avalik üritus toimub siis, kui selleks antakse KOVi poolt avaliku ürituse luba ja ainult siis, kui see on avalikkusele suunatud.  Iga avalik kultuurisündmus ei ole rahvakultuur. Näiteks me ei taju popartisti kontserti või Romurallit rahvakultuurina.  Katusmõiste: loominguline tegevus või rahvuslikud traditsioonid?  Kõige katus peaks olema loominguline tegevus ja seejärel rahvuslikkus.  Võib-olla peaks rahvuslik olema eespool kui loominguline tegevus? Leiti, et näiteks portreemaal, mis on kindlasti loominguline tegevus, seda me näiteks ei taju rahvakultuurina. Ilmselt on see taju küsimus.  Rahvuskultuur või rahvakultuur? Rahvakultuur või rahvuskultuur?  Kas rahvuslik traditsioon või rahvalik traditsioon? Neid mõisteid kasutatakse läbisegi ja aetaksegi omavahel segamini.  Kogukondlik tegevus  Praeguses sõnastuses pole kogukondlik tegevus kajastatud. Kogukondlik tegevus tuleks liita. Rahvakultuuri valdkonna koostööseminar 20.10.2020 Kokkuvõtte koostas: Leelo Viita, Eesti Rahvakultuuri Keskus  Piret Hartman Kultuuriministeerium [email protected] 12.03.2021 nr 1-8/53-1 Teavitus Jagame teiega rahvakultuuri valdkonna 20.10.2020 toimunud koostööseminari „Mis on rahvakultuur tänapäeval ja kas see vajab eestkõnelemist?“ aruteludes koorunud ettepanekuid rahvakultuuri tänapäevaseks mõtestamiseks. Kokkuvõttes on toodud välja nii ettepanekud kui ettepanekute põhjendused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Vister direktor Lisa: Rahvakultuuri mõiste arutelu tulemused 20.10.2020.pdf Teadmiseks: Eino Pedanik Merilin Piipuu Leelo Viita 5306 9897, [email protected] Leola 15a, 71020 Viljandi Telefon: 600 9291 Registrinumber: 70001024 [email protected] www.rahvakultuur.ee