Kultuuriministeerium · 11. märts 2021
- Viit
- 1-11/513-8
- Registreeritud
- 11. märts 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- MTÜ Eesti Teatriliit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
- Toimik
- 1-11/2021 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
- Vastutaja
- Karin Ligi
- Lahendamise tähtaeg
- 9. aprill 2021
Sisu (failidest)
Eesti Teatriliit Lp.Katre Väli 11.03.2021 Kunstide osakond Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 16076 Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõus on olulisemaks toodud riigipoolse rahastamise süsteemi korrastami ne. Kultuuriministeeriumi poolt esitatud seaduse muutmise seaduse eelnõus ei ole peetud otstarbekaks kehtestada etendusasutuste rahastamise printsiipe . Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse . (Etendusasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu). Eesti Teatriliidu ettepanekud rahastamis printsiipide jõustamiseks: 1. Kehtestad a üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab arvestada otsuste langetamisel asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Rahastamise põhimõte peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama. 2. Tegevustoetuse eraldamisel arvestada Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ja Vabariigi Valitsuse vahelisi töötasu kokkuleppeid, mille kohaselt etendusasutuse seaduse alusel tegutseva etendusasutuse ja avalik-õigusliku etendusasutusega töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu täistööaja korral peab olema võrdne riigi ning nende poolt hallatavate asutuste kõrgharidusega töötajate keskmise brutotöötasuga . 3. Te gevustoetuse eraldami sel peab olema kindlasti arvestatud teatritöötajate ametite palgamiinimume ja palgamaatriksit. M aatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel ning annab kiiresti seostada uute kokkulepetega nii alampalga muutumisel või siis riigi ning nende poolt hallatavate asutuste keskmise töötasu kasutusele võtmisel kõrgharidusega töötaja miinimumpalga määramisel. Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid kultuurile ja haridusele. Lugupidavalt Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Teatriliidu ettepanekud: 1. Kehtestada seaduse tasandil üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab arvestada otsuste langetamisel asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Valdkonna professionaalidele peab olema tagatud mõistlik sissetulek. Seadus peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsusena ja sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. Eesti Teatriliidu seisukoht on AITA (arvestusliku inimtööaasta ) põhise tegevustoetuse eraldamine, milles on kindlasti arvestatud teatritöötajate ametite palgamiinimume ehk palgamaatriksit. Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel ning annab kiiresti seostada uute kokkulepetega nii alampalga muutumisel või siis riigi ning nende poolt hallatavate asutuste keskmise töötasu kasutusele võtmisel kõrgharidusega töötaja miinimumpalga määramisel. Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid kultuurile ja haridusele. Kehtestad a seaduse tasandil üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab arvestada otsuste langetamisel asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Valdkonna professionaalidele peab olema tagatud mõistlik sissetulek. Seadus peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsusena ja sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. Eesti Teatriliidu seisukoht on AITA (arvestusliku inimtööaasta ) põhise tegevustoetuse eraldamine, milles on kindlasti arvestatud teatritöötajate ametite palgamiinimume ehk palgamaatriksit. Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel ning annab kiiresti seostada uute kokkulepetega nii alampalga muutumisel või siis riigi ning nende poolt hallatavate asutuste keskmise töötasu kasutusele võtmisel kõrgharidusega töötaja miinimumpalga määramisel. Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid kultuurile ja haridusele. Riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavas kultuuriasutuses, riigi ja/või linna osalusega eraõiguslikus sihtasutuses ning avalik-õiguslikus asutuses töötavale kultuuritöötajale või spetsialistile , kes töötab täistööajaga töökohal, mis on kõrgharidusnõude või kõrgema kutsekvalifikatsiooni nõudega või spetsiifiliste erialaste teadmiste nõudega, kus erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust võib võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga on makstav brutotöötasu alammäär võrdne riigi ning nende poolt hallatavate asutuste kõrgharidusega töötajate keskmise brutotöötasuga.