Kiri

Teie 11.12.2020 nr 1-13/147-1 Siseministeerium Meie 10.03.2021 nr 1.1-11/1952-1 [email protected] Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 Austatud ministrid On heameel, et on koostatud arengukava, mis on ülesehituselt uuenduslik ning tänu heale visualiseeritusele hoomatav ja huvitav lugeda. Muuhulgas väärib tunnustust, et arengukava on ellu kutsutud kahe valitsemisalaga koostöös. Tõenäoliselt on nii mõnedki probleemid meie ühiskonnas võimalik lahendada vaid erinevate osapoolte heas koostöös. Antud arengukava on hea näide sellest. Kooskõlastame „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 eelnõu“ märkustega. Toome esmalt välja kaks olulisemat märkust, mida arengukava täiendamisel arvestada: 1) Palume arengukava maksumuse prognoosi juures märkida, et lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest; 2) Palume põhjendada tegevussuuna 4.5 olemust, miks just usuliste ühenduste rolli suurendamine on kogukondade toetamisel erisusena esile tõstetud võrreldes teiste ühendustega? Piisava põhjenduseta me sellist tegevussuunda ei poolda. Allolevasse tabelisse on koondatud ettepanekud ja tähelepanekud, mida arengukava täiendamisel arvestada: Lehekülg Tekst Ettepanek/küsimus Skeem lk 11 Eestis jätkub Sõnastuse ettepanek mõistetavuse linnastumine, parandamiseks: maapiirkondade „…hõreasustusalade suurenemine“ rahvaarvu vähenemine ja Samas: näpuviga „Maapiirkondade hõreasustusalade kasv. rahvastiku vananemine jätkub“ Lk 15/17. Kestlik Eesti – eesmärk: Mida täpselt tähendab, et Alaeesmärgid ja „Eesti elukeskkond on elukeskkond toetab olulisemad pere- ja lapsesõbralik, regionaalarengut? Ehk võiks pigem tegevussuunad toetab sündimust, tervist sõnastada nii: „Elukeskkond on ja regionaalarengut ning kõikjal Eestis pere- ja lapsesõbralik, aitab kaasa eesti rahvuse, toetab sündimust, head tervist ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  keele ja kultuuri aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kestlikkusele.“ kultuuri kestlikkusele.“ Lk 24 Tegevussuund Tegevussuuna kirjeldus: Probleemikirjeldusest ja tõstatatud 3.2.2 „Avatud, kõigi „/…/Läbimõeldud avalik küsimustest ilmneb, et silmas vajadusi arvestava, ruum tugevdab peetakse eeskätt keelepõhist hooliva elukeskkonna kogukondi, vähendab segregatsiooni. Kas lähtutakse ja haridussüsteemi segregatsiooni ja seisukohast, et arengukava ei tegele toetamine“ kasvatab üksteise muud laadi segregatsiooniga (sh mõistmist ja sotsiaal-majanduslik, vanuseline arvestamist.“ jne)? Palume seda täpsustada. Tegevussuund ja Tuuakse välja mõisted piirkondlik, tegevused: sotsiaalne ja virtuaalne /…/ segregatsioon. Kas need on Vähendame mõeldud keelepõhise segregatsiooni piirkondlikku, sotsiaalset alaliikidena? Palume need mõisted ja virtuaalset defineerida. Keelepõhine ruumiline segregatsiooni. Selleks segregatsioon esineb nii asula kui nõustame kohalikke piirkonna tasandil. Tegevused nende omavalitsusi ja teisi leevendamiseks on ilmselt erinevad. avaliku ruumi ja  Palume veelkord läbi elukeskkonnaga mõelda, millised tegevused tegelevaid on vajalikud millist tüüpi (sh organisatsioone hea ka nt välja toodud virtuaalse) ruumiloome põhimõtete segregatsiooni teemal; leevendamiseks. arendame edasi  Millist rolli peaks keelelise lisaprogramme (nt Ida- segregatsiooni Virumaa, Kagu-Eesti leevendamisel mängima Ida- programmid) Viru ja Kagu-Eesti piirkondadele, kus on programmid? Need palju eesti keelest programmid, nagu ka valdav erineva emakeelega enamus teisi regionaalarengu inimesi. programme, on suunatud eri piirkondade vaheliste sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamisele. LK 27 on esitatud Palume selgitada, kuidas selline tegevussuund, et ülesanne kavandatakse KOVidele KOVid pakuvad panna. Kas plaanitakse seaduse senisest enam muudatust? Kui KOVidele pannakse kohanemis- ja uus ülesanne, tuleb kulude lõimumisteenuseid. suurenemise katteks ette näha riigieelarvest raha. Kui riik seab täpselt ette ülesande täitmise viisi, on Põhiseaduse § 154 lg 2 kohaselt tegemist riiklikku ülesandega, mille kulud kaetakse riigieelarvest. Lk 33 on määratud Palume selgitada, kas KOVidele ülesanne - omavalitsustele kavandatakse uus kohalikel ülesanne ning kuidas tagatakse 2 omavalitsustel ülesande rahastamine ja kas määratleda ja omavalitsustega on see kokku kaardistada koos lepitud kohalike elanikega oma kogukonnad ning kaasata neid otsustusprotsessidesse pakkudes selleks senisest mitmekesisemaid võimalusi. Lisa 3. Arengukava Seosed läbivate Seosed läbivate teemadega vajab mõõdikud teemadega vajab täiendamist seostega ruumilise täiendamist planeerimise ja planeeringuliikidega vt https://planeerimine.ee/. Samuti puudub seoste käsitlus keskkonnakaitse ja elukeskkonna kvaliteediga (sh maastikud https://www.envir.ee/et/euroopa- maastikukonventsioon ja liigirikkus) Lisa 3. Arengukava Puuduvad mõõdikud Puuduvad ja vajavad välja töötamist mõõdikud arengukava ruumilise planeerimisega ja regionaalarenguga siduvad mõõdikud Lisa 3. Arengukava Teadlikkus ebapiisavast Kaheldava väärtusega mõõdik. mõõdikud järelkasvust Esiteks, küsimus „Kas Teie arvates sünnib Eestis liiga vähe lapsi?“ ei arvesta sellega, et hinnang „vähe- palju“ on siinkohal suhteline. Mõõdiku puhul peetakse ilmselt silmas piisavust sündimuse taastetaseme suhtes, aga küsimus seda tingimata ei sisalda. Teiseks on kaheldava väärtusega eeldus, et teadlikkus taastetasemest madalamast sündimusest mõjutab isiklikke pereplaneerimise alaseid valikuid. Lisa 4. Arengukava Lisavajadusena on Mida mõeldakse regionaalsete maksumuse prognoos märgitud „Regionaalsete kogukondade all? kogukondade toetamine“ (üle 2 milj EUR aastas) Lisa 5. Mõjude „Regionaalareng aitaks Seosed ja seoste suund vajaks hinnang, lk 4 „Mõju kaasa ka sündimuse täpsemat lahti kirjutamist. regionaalarengule“ kasvule. Sotsiaalkindlustusameti lasterikka pere toetuse saajate statistika näitab, et kui Harjumaal on 3  suure pere toetuse saajaid alla 12 protsendi lastega peredest, siis Järva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal on selliseid peresid ligi 20 protsenti. Nelja ja rohkema lapsega perede osakaal Harjumaal on vaid 1,6 protsenti, aga Põlvamaal 6,1 protsenti. Statistikaameti tehtud siserände analüüs 2015– 2019 tõi välja, et lastega pered kolivad rohkem elama suurtest keskustest kaugemale kui vastupidi.“ Lisa 5, lk 9 „Mõju „Oluline Palun täpsustada, milles tegevuse regionaalarengule“ regionaalpoliitiline mõju regionaalpoliitiline mõju väljendub. on ka tegevussuunal „Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondade toetamisel“, millega soovitakse toetada usuühendusi enesekorralduse teostamisel ja kogukondade toetamisel, edendades nende vahel koostööd.“ Lisa 5, lk 10 „Mõju „Eesti piirkondlik Linnadesse koondumine ja regionaalarengule“ ebavõrdsus on üks piirkondlik ebavõrdsus ei ole suurimaid Euroopas, tingimata üks-üheselt seotud, või kuna elanikud on pole seos just sellesuunaline, nagu enamasti koondunud siin väidetud. suurematesse linnadesse Soovitame piirkondliku ebavõrdsuse ja nende viidetena kasutada OECD või EL lähiümbrusesse.“ statistilisi allikaid. Lisa 5. Nutikas Mõju regionaalarengu näitajate rahvastikuarvestus hindamisele ja ruumilisele planeerimisele riigi ja KOV tasandil pole eraldi välja toodud, kuigi selle mõjud aspektid on kirjeldatud alajaotuses „Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju“ Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud: 4 1. Olulisemate lahendamist vajavate probleemide all on välja toodud 5 probleemi. Üheks probleemiks on sõnastatud, et „Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud, ega toeta tänapäevaste IT lahenduste loomist. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti.“ Võrreldes teiste probleemidega on see n.ö aste madalam probleem. Samas on see kindlasti teema, mis peaks olema antud arengukavas kajastatud ning tõenäoliselt on sellele ka selgitus olemas, miks see on saanud just oluliseks lahendamist vajavaks probleemiks. 2. Palume kaaluda läbivalt arengukavas mõiste „regionaalne segregatsioon“ asendamist laiemamõistega „ruumiline segregatsioon“. Nagu arengukava tekstis on viidatud, esineb ruumilist segregatsiooni nii regionaalsel kui ka konkreetsete linnade tasandil ning teemaga tuleb tegeleda mõlemal tasandil. Mõiste „ruumiline segregatsioon“ hõlmab mõlemat mõõdet. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi planeeringute osakond kavatseb 2021. aastal ette valmistada uue üleriigilise planeeringu koostamist, pöörates muuhulgas tähelepanu ruumilise segregatsiooni küsimustele (vt üleriigilise planeeringu elluviimise ülevaade https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/yrp _eesti_2030_ja_mp_ylevaade_2020.pdf lk 39; vt ka https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline- planeering, sh alajaotus Seire). 3. Informeerime, et Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhtimisel on Euroopa Komisjoni struktuursete reformide mehhanismi abil läbiviimisel SPADAPT koostööprojekt OECDga (vt pressiteade: https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/eesti-el-ja-oecd-otsivad-uusi- voimalusi-vaheneva-elanike-arvuga-piirkondade-arendamiseks). Projekti eesmärk on leida Eestis lahendusi kahanevates piirkondades kvaliteetse elukeskkonna ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks, samuti ehitatud keskkonna kohandamiseks väheneva rahvaarvuga. Esmased poliitikasoovitused esitab OECD 2021. aasta keskpaigas, projekt lõppeb 2021. aasta lõpuks. (Siseministeeriumist on kontaktisikuks olnud ja projekti panustanud Kristjan Õim.) 4. Anname teada, et Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on korraldanud Eesti väikeasulate uuringu koostamise, mis käsitleb rahvastiku muutuste ja ruumilise arengu vahelisi seoseid (vt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate- uuring/). Samuti on Rahandusministeeriumi tellimusel valminud juhend, “Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks” mis on mõeldud kohalikule omavalitsusele ruumilise kahanemise ilmingute, eelkõige eluhoonete tühjenemise, prognoosimiseks ning kaardistamiseks. (vt https://planeerimine.ee/static/sites/2/suunised-ruumilise-kahanemise-analuusimiseks- ja-kohandamise-strateegia-koostamiseks.pdf). 5. Rohkem vajab esile toomist ELVL roll ja seosed tegevussuundadega, praegu ELVL nimetatud vaid üks kord lk 24. 6. Välja on toodud eesmärk Eesti elukeskkond on pere- ja lapsesõbralik, toetab sündimust, tervist ja regionaalarengut ning aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Juhime tähelepanu sellele, et üheks vananeva rahvastiku probleemiga kaasnevaks aspektiks on elanikele võimalikult hea tervise ja sellega pika tööea tagamine. Dokument räägib tervisest pigem ravikulude suurenemise seisukohalt, kuid 5  ennetamise aspekt tervisekäitumise (sportimine, toitumine) parandamise kaudu on dokumendist välja jäänud. Samas on see äärmiselt oluline ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt. Millised tegevused on planeeritud arengukavas tervise toetamiseks? Kas see on selle arengukava eesmärk üldse? 7. Programmide koostamisel on mõistlik arvestada, et heaolu luuakse tööga, mitte toetustega ja seetõttu on ettepanek keskenduda nende väljatöötamisel pigem sellistele meetmetele, et inimesed saaksid hõivesse, olgu nad tagasipöördujad, muukeelsed vm. 8. 2019. aasta uuringus selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal samas suurenenud ligi viiendiku võrra (18%), kuid vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed on keskmisest vähem aktiivsed. Kas plaanitakse tegevusi konkreetselt nendele sihtgruppidele (sh noored ja vanemaealised), kelle osalus kodanikuühiskonnas on madal? Kuidas see haakub nt noorte valdkonna arengukava tegevustega? 9. Sidusa Eesti all on tegevussuunana toodud välja uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine, mis tegevusi siin all täpsemalt on mõeldud, kellele vaatest seda on mõeldud, uussisserändajad, vähelõimunud? Mis on arengukava fookus tööturu vaatest? 10. Tegevussuunad on sõnastatud kohati väga üldised, kohati väga spetsiifilised. TEGEVUSSUUND 2.7.: Avatud, kõigi vajadusi arvestava, hooliva elukeskkonna ja haridussüsteemi toetamine. 11. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks on üksikasjalikumad programmid, mille kaudu arengukava ellu viiakse. Seletuskirjas võiks välja tuua ka juba, millised saavad olema uued programmid või vähemalt tuua välja seos, et igale alaeesmärgile koostatakse programm, koos konkreetsete mõõdikute ja tegevustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Helen Raun 611 3057, [email protected] Liis Palumets 611 3139, [email protected] Sulev Liivik 611 3057417, [email protected] 6 Mart Uusjärv 6 11 3081, [email protected] Andres Levald 611 3125, [email protected] Tiit Oidjärv 611 3151, [email protected] Lemmi Oro 611 3344, [email protected] Velda Buldas 611 3622, [email protected] Kärt Kallion 611 3111, [email protected] Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium 7