Kiri

Ministeeriumid 09.03.2021 nr 1-6/2289-1 Abielu ja lahutuse sündmusteenusetga seotud seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus Siseministeerium esitab Riigikogule teadmiseks, ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse andmiseks abielu ja lahutuse sündmusteenustega seotud seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Kooskõlastuse või arvamuse palume esitada 15 päeva jooksul väljatöötamiskavatsuse EIS-s avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Arvamuse avaldamiseks: Politsei-ja Piirivalveamet Transpordiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Notarite Koda Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Linnade ja Valdade Liit Teadmiseks: Riigikogu Lisa: Väljatöötamiskavatsus 13 lehel Mari Käbi 6125174 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Väljatöötamiskavatsuse vorm 08.02.2021 Nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenusega seotud seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus Sissejuhatus Taustainfo I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk III. Kaalutud lahendused IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon V. Määratletud mõjud VI. Väljatöötamise tegevuskava Sissejuhatus Vabariigi Valitsus seadis „Eesti infoühiskonna arengukava“1 kinnitamisega ühe olulise tegevussuunana avalike e-teenuste arendamise nn nähtamatute ja asutusteüleste ning inimese elusündmusel põhinevate e-teenuste loomise – „Ambitsioon on liikuda järgmisele tasemele, osutades teenuseid sündmuspõhiselt ja terviklikult (koondades erinevate valdkondade ja asutuste teenused) kliendi vaates ning proaktiivselt (kasutades selleks juba olemasolevaid kontrollitud andmeid) seal kus see on võimalik.“2 2018. aastal korraldas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) riigihanke „Sündmusteenuse analüüs“ pakkumuste saamiseks. Riigihanke tulemusena valmis 2020. aasta kevadeks 15 sündmusteenuse as-is-analüüs, kus piiritleti sündmusteenuse osateenused ning toodi välja nende IT-alane lahendus ning õiguslikud nõuded. 15 sündmusteenusest valiti välja viis teenust (lapse sünd, abiellumine, lähedase surmaga tegelemine, kaitseväeteenistusse kutsumine ja pensionile jäämine), mille kohta tehti osateenuseid terviklikuks sündmusteenuseks koondav to-be analüüs ning koostati võimaliku sündmusteenuse prototüüp3. Hiljem lisandus abiellumise sündmusteenusele ka abielu lahutamise sündmusteenuse arendamine. Siseministeerium on nii abielu kui ka abielu lahutuse sündmusteenuse omanik4. Mõlema sündmusteenuse arendamiseks on vajalikud muudatused õigusaktides, mida selles seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuses lähemalt analüüsitaksegi. Taustainfo Abielu sõlmimise või abielu lahutamise menetlust reguleerib perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS). Abielu võivad Eestis sõlmida maakonnakeskuste kohalike omavalitsuste perekonnaseisuametnikud, notarid ja abielu sõlmimise õigust omavad vaimulikud. 1 Eesti infoühiskonna arengukava, uuendatud 2018. https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 2 Eesti infoühiskonna arengukava, lk 14, https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 3 Riigihanke tulemusena valminud analüüsidega on võimalik tutvuda https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr 4 https://mkm.ee/sites/default/files/lisa_1._sundmusteenuste_arendamise_arendus.pdf 1 Väljatöötamiskavatsuse vorm PKTS § 37 lõike 1 kohaselt saab abielu sõlmimise menetlus alguse abieluavalduse esitamisest. Abieluavalduse peavad abiellujad esitama isiklikult (toimingut ei saa teha esindaja vahendusel) ja samaaegselt perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures kohal olles. Isikliku kohaletulemise nõuet on põhjendatud vajadusega tuvastada, et abielu sõlmimine on mõlema abielluja tegelik ja vaba tahe ning tagada abiellujatele vajalikud selgitused abieluga kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Notari juures abielu sõlmides on isikliku kohaletuleku nõue võimalik asendada ka kaugtõestamisega (vt lähemalt punktis 4). Abielu sõlmitakse avalduse esitamisest arvates vähemalt ühe kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel. Avalduse esitamise ja abielu sõlmimise vahele jääv kohustuslik ajavahemik (vähemalt üks kuu) on eelkõige mõeldud järelemõtlemisaja andmiseks, et vältida kiirustades ja läbimõtlematult sõlmitud abielusid. Samuti tagab see võimaluse kõik avalduse esitamisel tehtud otsused veelkord üle mõelda – kuni abielu sõlmimiseni on võimalik muuta nii avalduses tehtud perekonnanimevalikut kui ka varasuhte valikut, võtta avaldus tagasi jms. Abielulahutuste pädevus on Eestis maakonnakeskuste kohalike omavalitsuste perekonnaseisuametnikel ja notaritel. Ka abielulahutuse menetlus saab alguse lahutusavalduse esitamisest. Kui lahutamine on seotud õiguslike vaidlustega, lahutatakse abielu kohtus ning menetlus algab hagi esitamisega esimese astme kohtule. Üldreegli kohaselt esitavad abikaasad ka lahutusavalduse isiklikult ja samal ajal perekonnaseisuasutuses või notari juures kohal olles. Kui üks abikaasadest ei saa mõjuval põhjusel lahutusavalduse esitamiseks notari või perekonnaseisuametniku juurde tulla, saab ta esitada notariaalselt tõestatud avalduse abielu lahutamiseks. Abielu lahutatakse vähemalt ühe, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödudes lahutusavalduse esitamisest arvates. Minimaalse ooteaja, vähemalt üks kuu, kehtestamisega soovitakse vältida liiga kergekäeliselt tehtud lahutusotsuseid. Nii abielu kui ka lahutusavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, notarite puhul notari tasu. Riigilõiv või notari tasu tagavad nii abielu kui ka lahutuse puhul menetluse läbiviimise ja rahvastikuregistrisse abielu või lahutuskande tegemise. Kui abiellujad soovivad abielu sõlmimiseks pidulikku tseremooniat, saavad nad vastavad teenused tellida kohaliku omavalitsuse üksusest. Teenuste tasu eest on igas kohalikus omavalitsuses erinev. Ka notarid pakuvad eraldi kokkuleppe alusel võimalust sõlmida abielu abiellujate valitud kohas viies läbi tseremoonia. Abielu ja lahutuse sündmusteenusena arendamisel luuakse e-teenus, mis hõlmab peale abiellumis- või lahutusavalduse esitamise ka muid seotud teenuseid. Näiteks, saab inimene valida abiellumiseks sobiva kuupäeva ja koha, samuti abielu sõlmija (perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku), valida kas abielu sõlmimine viiakse ellu ametlikumalt ja lihtsamalt või abielutseremooniana jne. Kui inimene otsustab abielludes või lahutades muuta perekonnanime, saab ta sündmusteenusena arendatud e-keskkonnas koheselt esitada taotluse uue nimega dokumentide saamiseks. I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud 1. Kehtiv PKTS §-i 37 kohaselt saab abiellumisavaldust esitada vaid isiklikult regulatsioon abielu sõlmimise õigust omavale vaimulikule või isiklikult perekonnaseisuasutuses kohapeal olles. Säte ei võimalda kehtestatud reeglist erandi tegemist. PKTS §-i 44 kohaselt esitavad abikaasad abielu lahutamiseks ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses isiklikult kohapeal olles. Erandina võib abikaasa, kes ei saa mõjuval põhjusel isiklikult perekonnaseisusutusse kohale tulla, esitada notariaalselt tõestatud eraldi 2 Väljatöötamiskavatsuse vorm avalduse. Ka lahutusavalduse digitaalse esitamise võimalust kehtiv õigus täna ette ei näe. Riik on aga võtnud suuna abielu ja lahutuse sündmusteenuse arendamiseks. 2. Seotud strateegiad ja Eesti Infoühiskonna arengukava 20205 arengukavad 3. Tehtud Sündmusteenuste analüüsi tulemusel koostatud 15 sündmusteenuse uuringud analüüsid6, sh abiellumise sündmusteenuse as-is- ja to-be-analüüs ning lahutuse as-is-analüüs. Abiellumise ja lahutuse sündmusteenuse detailsemaks analüüsiks on MKM korraldanud riigihanke, mille tulemus – mõlema teenuse detailanalüüs – peaks valmima 2021. aasta II kvartalis. II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 4. Probleemi Selleks, et arendada nii abielu kui ka lahutus terviklikuks kirjeldus ja selle sündmusteenuseks, on esmalt vaja tagada, et abiellumis- või tekke põhjusi lahutusavaldusi saab esitada e-teenuses, s.t elektrooniliselt. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. Seega on sündmusteenuse arendamiseks vaja muuta seadust nii, et abiellumis- või lahutusavalduse esitamine oleks võimalik ka e-teenuses. Abiellumisavalduse või lahutusavalduse e-teenuses esitamine oleks Eesti õiguskorras uudne lähenemine. Ka kehtiva õigusega sätestatakse mõlemal juhul isiklikult kohale tulemise nõudest erand. Tõsi, erand ei puuduta kõiki abielu sõlmimise või lahutamise õigust omavaid ametnikke, vaid ainult notareid. Alates 1.veebruarist 20207 on notaritel võimalik teha teatud toimingud kaugtõestamise teel. Sellised toimingud on ka abiellumisavalduse või lahutusavalduse vastuvõtmine. Nii peavad abiellujad, kes on valinud abielu sõlmijaks notari, tulema notari juurde vaid abielu sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks ei ole isiklik kohaletulek enam vajalik. Samamoodi saab toimida ka abielu lahutamise korral. Ühe abikaasa eraldiseisva lahutusavalduse (PKTS-i § 44 lõige 4), mis on notariaalselt tõestatud kaugtõestamise teel, saab esitada perekonnaseisuametnikule. Seega näeb ka kehtiv õigus ette erandeid abielu ja lahutusavalduse isiklikult kohapeal esitamise nõudest. Siiski ei ole kaugtõestuse teel avalduse esitamine samaväärne avalduse esitamisega e-teenuses, sest kaugtõestuse korral saab notar avalduse esitajatega virtuaalse suhtlemise 5 vt https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 6 vt https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr 7 vt tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jõustunud 01.02.2020, https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019002 3 Väljatöötamiskavatsuse vorm vahendeid kasutades suhelda. E-teenuses sellist vahetut suhtlemist tõenäoliselt ei looda, sest inimesel ei teki kontakti konkreetse ametnikuga. Küll aga tuleks teenuses tuua kontaktid, kuhu inimene saab pöörduda, kui vajab menetluse kohta lisaselgitusi. Samuti on kaugtõestus võimalik vaid notari juures toiminguid tehes. Nii abielu kui ka lahutuse sündmusteenuse arendamiseks tuleb seadust täiendada ning uudse lahendusena sätestada võimalus esitada elektroonilise abiellumis- ja lahutamisavaldus. E-teenuste loomise ning abiellumis- või lahutustavalduse elektroonilise esitamise võimaluse kõrvale jääb alles ka senine võimalus tulla avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juurde. 5. Sihtrühm Kavandatava seaduse muutmise sihtrühmad on järgmised: 1. abielluda soovivad inimesed (ainult need, kes saavad olla e-teenuse kasutajad) 2. abielu lahutada soovivad inimesed (ainult need, kes saavad olla e-teenuse kasutajad) 3. abielu sõlmimise õigust omavad ametnikud, notarid ja vaimulikud 4. abielu lahutamise õigust omavad ametnikud ja notarid 5. abielu sõlmimisega või lahutamisega seotud asutused (kohaliku omavalitsuse üksused, Siseministeerium) 6. Eesmärk ja Õigusnorme muutes luuakse võimalus esitada nii abiellumis- kui ka saavutatava lahutamisavaldusi ka digitaalselt. Kummagi kohta arendatakse terviklikud olukorra sündmusteenused, et abielu sõlmida või lahutada. Loodud teenused on kirjeldus sujuvad, neid on mugav kasutada ning hinnanguliselt esitatakse vähemalt kolmandik abielu- või lahutusavaldusi e-teenuse kaudu. III. Kaalutud lahendused 7. Kaalutud Avalikkuse Rahastamise Mitte-midagi- võimalikud teavitamine suurendamine tegemine lahendusedii(märgi Senise regulatsiooni De- Uue x nende lahenduste parem rakendamine regulatsioon regulatsiooni juurde „x“, mille loomine abil probleemi lahendamine oleks Muu (palun täpsusta): realistlik ja mida on käesolevas dokumendis kaalutud) 7.1. Kaalutud võimalike Sündmusteenuste loomiseks on vajalik tagada võimalus esitada nii lahenduste abiellumis- kui ka lahutusavaldusi elektrooniliselt. Kuna PKTS näeb võrdlev analüüs avalduste esitamiseks ette kindla viisi (isiklik kohaletulemine), tuleb 4 Väljatöötamiskavatsuse vorm probleemi lahendamiseks uue regulatsiooni kehtestamisega laiendada abielu- või lahutusavalduse esitamise viise, võimaldades avaldusi esitada ka digitaalselt. Kuigi haldusmenetluse seadus üldseadusena ei piira taotluse esitamise viise, kehtestades haldusmenetlusele omase vormivabaduse põhimõtte, on PKTS-i §-d 37 ja 44 haldusmenetluse seadusele erinormideks. Seega ei oleks üldnormist lähtumine antud olukorras lahendus. 7.2. Kokkuvõte Abiellumis- või lahutusavalduste esitamise viiside laiendamiseks, sh elektroonilise viisi sätestamiseks õigusliku regulatsiooni loomine on sündmusteenuste arendamiseks ainuvõimalik lahendus. IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon 8. Kavandatava regulatsiooni Põhiseaduslikud raamid õiguslikud raamid (sh 1. Õigus korraldusele ja menetlusele põhiseadusega määratletud raamid ning Euroopa Liidu ja Põhiseaduse (edaspidi PS) § 14 sätestab seadusandliku, muu rahvusvahelise õigusega täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste määratletud raamid) kohustuse tagada inimestele nende õigused ja vabadused. Sättest on Riigikohus tuletanud põhiõiguse korraldusele ja menetlusele: „PS §-s 14 on tagatud üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele – menetluslik põhiõigus, mille eesmärk on avada tee isiku põhiõiguste teostamiseks“ (Riigikohtu 20. märtsi 2014. a lahendi nr 3-4-1-42-13 punkt 43). Põhiõigus korrale ja menetlusele seab esmajärjekorras seadusandjale kohustuse luua õigusaktidega põhiõiguse kaitset tagava menetluse eeldused. Samas kohustab see täitevvõimu ja kohalikke omavalitsusi viima reaalselt ellu menetlusi, mis vastavad haldusmenetluse kvaliteedikriteeriumiks sätestatud „kohasuse“ nõudele – menetlus peab olema eesmärgipärane, isiku jaoks üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältiv (Riigikohtu 19. aprilli 2010. a otsuse nr 3-3-1-4-10 punkt 12; Riigikohtu 9. märtsi 2009. a otsuse nr 3-3-1-94-08 punkt 19). Laiendades seaduses abiellumis- või lahutusavalduse esitamise viise ning nähes ette võimaluse esitada avaldusi ka elektrooniliselt e-teenuse kaudu, tuleb e-teenuse loomisel tagada menetluse kohasuse vastavus kvaliteedinõudele, näiteks tuleb tuua piisavad ja üheselt mõistetavad selgitused abikaasade võimalike varasuhete kohta, samuti perekonnanime muutmise võimaluste kohta jne. 2. Võrdsuspõhiõigus PS-i § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse – igaüks on 5 Väljatöötamiskavatsuse vorm seaduse ees võrdne. E-teenuse loomisel tuleb tagada, et e-teenusele juurdepääs on tagatud objektiivsetel alustel ning et teenust saab kasutada võimalikult suur hulk soovijaid. Juurdepääsu piiramise alusena saab käsitleda eelkõige tehnilist keerukust pakkuda teenust kõikidele kavandatava seaduse muutmise sihtrühmadele. Näiteks ei pruugi e-teenus olla kättesaadav abiellujatele, kes peavad lisaks esitama välisriigi dokumente (sünnitõend, abieluvõimetõend vms), mille sisu- ja vorminõudeid tuleb enne kontrollida. 3. Põhiõigus vabale eneseteostusele PS-i § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Tegemist on üldise vabaduspõhiõigusega, mille ese on vabadus kui selline ning mis tagab igaühele õiguse teha või jätta tegemata „mida iganes“ (põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 punkt 4 kommentaar, https://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=24&p=19). Abiellumis- või lahutusavalduse elektroonilise esitamise võimaldamine e-teenuses ei tohi muutuda käsuks elada virtuaalset elu. Teenuse loomise ja arendamise käigus ei tohi unustada igaühe õigust suhelda riigiga silmast silma ja minna abiellumis- või lahutusavalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juurde. 4. Inimväärikus Kuigi PS ei sätesta inimväärikust eraldiseisva põhiõigusena, on see sätestatud põhiseadusliku põhimõttena §-s 10. Inimväärikust on Riigikohus käsitlenud kui kõigi isiku põhiõiguste alust ning põhiõiguste kaitse eesmärki (Riigikohtu 22. märtsi 2006. a lahendi nr 3-3-1-2-06 punkt 10). Inimväärikuse nõue seab avalikule võimule kohustuse kohelda inimesi riigivõimu subjekti, mitte objektina. E-teenuste loomisel ei saa võimalikke valikuid inimese eest ära teha. Kuigi eelvalikute tegemine võib muuta e-teenuse kasutamise inimesele mugavamaks, ei saa taotletava mugavuse kõrval unustada inimväärikusest tulenevat kohustust tagada inimesele võimalus ise oma valikuid teha (kohelda teda subjekti, mitte objektina). 5. Hea halduse põhimõte Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb inimesele tagada inimesele menetluse käigus muu hulgas tagada vajalik teave, anda talle piisavalt selgitusi, et võimaldada inimesel teostada oma õigusi ja vabadusi. Kui silmast-silma kohtumisel saab ametnik anda inimesele selgitusi ka inimese küsimuseta, ei ole e-teenuse puhul see võimalik. Samas on Riigikohus rõhutanud, et haldusorgani selgitamiskohustus peab tagama, et ka 6 Väljatöötamiskavatsuse vorm õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilunumatel inimesel oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda8. Seega tuleb teenuse loomisel tõsiselt kaaluda, kuidas tagada, et avalduse oluliste asjaolude juures olevad selgitused oleksid nii vormi kui ka sisu poolest inimestele lihtsasti jälgitavad ja arusaadavad. 9. Välisriigid, mille Väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal ei ole regulatsioone on kavas Siseministeeriumile teada riike, kus abiellumis- või seaduseelnõu koostamisel lahutusavaldusi saaks esitada samamoodi meil analüüsida (koos põhjendusega) kavandatavaga, s.o tervikliku sündmusteenusena loodud e-teenuse kaudu. Lähiriikidest saab näiteks Lätis esitada abiellumisavalduse e-posti teel9, Rootsis saab elektroonilises keskkonnas tellida abiellumiseks nõutava dokumendi (ingl consideration for impediments for marriage)10. Ühendkuningriigis on uuenduslikult loodud abielulahutuse avalduse elektroonilise esitamise võimalus.11 10. Kavandatava PKTS-s tehakse täiendused §-desse 37 ja 44, kus sätestatakse abiellumis- regulatsiooni või lahutusavalduste esitamise viisid. Sätetesse lisatakse võimalus esitada kirjeldus, sh abiellumis- või lahutusavaldus peale isikliku kohaletulemise ka turvalises regulatiivsete veebikeskkonnas. Inimene saab valida, kumba võimalust ta eelistab. võimaluste kirjeldus Abielu või lahutuse sündmusteenuse detailse analüüsi tulemustest sõltuvalt võib tekkida vajadus muuta ka teisi menetlusega seotud sätteid (sõltuvalt tehnilisest lahendusest võib vajada näiteks muutmist PKTS-i § 37 lg 21, mille kohaselt märgib abiellumisaja ja -koha avaldusele perekonnaseisuametnik). Samuti tuleb detailse analüüsi koostamise käigus läbi mõtelda nii abiellumisavalduse kui ka lahutusavalduse senine andmekoosseis. Eesmärk on küsida avaldust täitvatelt inimestelt andmeid võimalikult vähe, samuti vältida riigil juba olemasolevate andmete põhjendamatut üleküsimist. Kuna loodav sündmusteenus hõlmab tõenäoliselt ka nime vahetusest tingitud taotluse esitamise, et saada uued isikut tõendavad jt dokumendid, võib detailse analüüsi tulemusel selguda vajadus muuta ka dokumentide menetlemist reguleerivaid õigusakte. Väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal ei ole täpseid muudatusi võimalik esile tuua, sest analüüsiga hõlmatud dokumentide (ID-kaart, pass, juhiluba jms) taotlemiseks on elektrooniline viis kehtiva õigusega juba tagatud. Samas ei saa vajadust teha asjakohaseid muudatusi praegu ka välistada (näiteks võib olla vaja teha muudatusi, mis seonduvad rahvastikuregistrisse kandmata uue perekonnanimega dokumentide taotlemisega). 8 vt Riigikohtu 15.02.2005 lahendi nr 3-3-1-90-04 punkti 16 9 (https://www.latvija.lv/en/DzivesSituacijas/gimene/Laulibas_slegsana_skirsana#show2 10 https://www.skatteverket.se/servicelankar/otherlanguages/inenglish/individualsandemployees/livinginsweden/marr iageandpartnership/beforetheceremonyconsiderationofimpedimentstomarriage.4.5c1163881590be297b5159a6.html 11 https://www.gov.uk/apply-for-divorce 7 Väljatöötamiskavatsuse vorm 10.1. Töötatakse välja uus 10.2. Muudatused viiakse sisse X tervikseadus senise seaduse struktuuri 11. Selgitus Sündmusteenuste arendamiseks vajalikud õiguslikud muudatused ei ole suuremahulised. Seega tehakse vaid asjakohased täiendused kehtivasse PKTS-i, vajaduse korral tehakse mõni väike muudatus ka õigusaktidesse, milles on reguleeritud dokumentide taotlemist. 12. Puudutatud Väljatöötamiskavatsuse koostamisel ajal kindlalt teadaolevad ja muudetavad muudatused puudutavad vaid PKTS-i. Siiski ei saa välistada vajadust õigusaktid muuta asjassepuutuvaid muid õigusakte, mis on seotud vajadusega taotleda uue nimega dokumendid. 13. Seaduse Kuivõrd kehtiv PKTS kui eriseadus sätestab nii abiellumis- kui ka tasandil lahutusavalduse esitamise viisid ammendavalt, ei saa avalduse esitamise regulatsiooni viise laiendada seadust täiendamata. Seega ei saa olukorda lahendada loomise määruse väljatöötamisega. Samuti ei saa lahendusena pöörduda HMS-i vajalikkus kui haldusmenetluse üldseaduse poole, sest PKTS on HMS-i suhtes eriseadus. Kuna abielu sõlmimise või lahutamisega seotud notarid ja abielu sõlmimise õigust omavad vaimulikud juhinduvad abielu sõlmimise menetluses PKTS-st, ei ole avalduse esitamise viiside laiendamist vajalik reguleerida muudes seadustes, näiteks notariaadiseaduses. V. Määratletud mõjud 14. Mõjuiii 14.1. Nii abiellumis- kui ka lahutusavaldusi saab terviklikku sündmusteenust kasutades Kavandata esitada turvalise veebikeskkonna kaudu ka elektrooniliselt. vmuudatu s 14.2. Mõju Sotsiaalsed mõjud: 14.3. E-teenuse loomine muudab nii abiellumis- kui valdkond I e-teenuse kasutajad Avalduv ka lahutusavalduse esitamise inimese jaoks ja alajaotis mõju mugavamaks – nad ei sõltu avalduse esitamisel asutuse lahtiolekuaegadest või vastuvõtuaegadest ning nende endi võimalusest sel ajal asutusse tulla. E-teenust saab inimene kasutada endale sobival ajal ja kohas. Kuna e-teenuses avalduse esitamisel ei ole ajasurvet, mida inimene asutusse kohapeale avaldust esitama tulles muidu tunda võiks, võib e-teenus tagada hästi läbimõeldud otsused. Samas võib e-teenuse pinnapealne kasutamine viia vastupidise tulemuseni, kus inimene ei vaevu selgitavaid tekste või muid juhendeid läbi töötama ja teeb seetõttu enda jaoks sobimatu valiku. Riski 8 Väljatöötamiskavatsuse vorm minimeerimiseks tuleb kaaluda e-teenuse selgituste esitamist erinevas vormis (tekstina, videona jne) ning kasutada lahendusi, mis suunaksid inimesi selgitusi mõttega läbi lugema. Selgituste sisu peab olema esitatud selgesti ja arusaadavalt, kasutades üldkeele sõnu. Vältida tuleb keerulisi õigustermineid. Risk teha sobimatu otsus e-teenuses ei pruugi olla suurem, võrreldes otsuse tegemisega juhul, kui inimesed tulid avalduse esitamiseks isiklikult kohapeale. 14.4. Ulatus K (muudatus Sihtrühma suurus K Olulisusiv ei välista (sihtrüh senise ma olukorra suurus jätkumist sõltub ning e- inimesed on teenuse harjunud e- populaa teenuseid rsusest) kasutama) Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V (abiellumis- või lahutusavaldu si ei esita inimene elu jooksul sageli) 14.5. Mõju Mõju kohaliku 14.6. E-teenuse loomine võib muuta abiellumise- valdkond omavalitsuse Avalduv või lahutamisega seotud ametnike, notarite ja II ja asutuse, notari ja mõju vaimulike töökoormust. Töökoormus võib alajaotis vaimuliku esialgu suureneda kirja teel suhtlemise töökorraldusele. poolest, sest inimesed võivad uue teenuse Mõju teiste asutuste kasutamisel vajada lisaselgitusi. Samuti võib töökorraldusel (isikut ametnikul tekkida vajadus menetluses tähtsate tõendavate ja muude asjaolude selgitamiseks. Esmase tagasiside dokumentide saamise põhjal on võimalik e-teenust inimesele taotluse esitamine) selgemaks teha, et pöördumisi vältida. Samas peaks e-teenus tagama ametnikele paindlikuma tööaja kasutamise, sest ametnikud ei ole enam jäigalt seotud vastuvõtuaegade jms. E-teenus peaks samas vähendama ametnike töökoormust, sest vajadus anda abiellumisega seotud selgitusi väheneb, arvestades et asjakohased selgitused on inimesele arusaadavalt esitatud e-teenuses. Muus osas jäävad ametnike, 9 Väljatöötamiskavatsuse vorm notarite ja vaimulike ülesanded abielu sõlmimisel või lahutamisel samaks. E-teenuse loomine võib nõuda asutustelt senise töökorralduse mõningast muutmist (selleks, et tagada inimestele võimalus e- teenuses valida sobivat abiellumiskuupäeva, peavad ametnikud, notarid ja vaimulikud olema valmis kasutama elektroonilist kalendrit). Samas on muudatused ühekordsed ning ei nõua uut mahukat väljaõpet (näiteks on aegade broneerimise süsteem elektrooniliselt olemas notaritel, vt notarite iseteenindust). Kuna sündmusteenus hõlmab ka nimevahetusest tulenevalt uue perekonnanimega dokumentide taotlemise võimalust, võib sündmusteenuse loomine mõjutada ka dokumente väljaandvate asutuste igapäevast tööd (Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet). E-taotluste esitamine vähendab ametnike töökoormust taotluse esitajatega isikliku suhtlemise ja neile selgituste jagamise osas. Samas on nendes asutustes dokumentide taotlemise e-teenused juba loodud ning ametnikel tekkinud ka harjumus ja kogemus e-taotluste menetlemisel. Seega ei ole usutav, et sealne töökorraldus väga oluliselt muutuks. 14.7. Ulatus V Sihtrühma suurus S (e- Olulisus teenuse kasuta miseks peavad olemas valmis kõik abiellu mis-või lahutus avaldus i vastuvõ tvad ametnik ud, notarid või vaimuli kud) 10 Väljatöötamiskavatsuse vorm Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 14.5. Mõju Mõju majandusele, 14.6. Abielu ja lahutuse sündmusteenuse loomisega valdkond sh mõju Avalduv tagatakse infoühiskonna arengukava täitmine. III ja infoühiskonna mõju Luues kasutajasõbraliku e-teenuse, antakse alajaotis arengule inimestele suurem valik kasutada abielu või lahutuse puhul just neile sobivat viisi riigivõimu teostajaga suhtlemiseks. E-teenuse loomisega ei võeta inimestelt ära võimalust suhelda riigivõimuga senisel moel, st isiklikult perekonnaseisuasutusse, notari või vaimuliku juurde tulles. Seega ei seo sündmusteenuste loomine inimesi vältimatult infotehnoloogia ja andmesidevõrkudega, samuti ei sunnita sellega inimesi omandama uusi oskusi ja kasutama IT-seadmeid. Küll aga tagatakse teenuse suurem kättesaadavus, sh luuakse ka neile, kes isiklikku asjaajamist ametiasutustega ei eelista, sobiv võimalus oma elu tähtsat sammu rahulikult planeerida. 14.7. Ulatus V Sihtrühma suurus K Olulisus (sõltub teenuse populaa rusest) Sagedus V (inimesed Ebasoovitavate mõjude risk V ei abiellu ega lahuta elus väga mitmeid kordi) 14.8. Eelkirjeldatud mõjud tervikuna ei ole olulised. Seega ei ole vajalik teha Edasine lisauuringuid ega -analüüse. Küll on aga e-teenuse loomisel oluline tagada, et analüüs inimestele mõeldud selgitused oleksid lihtsas sõnastuses ja esimesel lugemisel kohe arusaadavad. 14.9. Miks Abiellumis- või lahutusavaldusi ei esita inimesed iga päev. Pealegi on Eesti on mõju inimesed enamasti harjunud mitmesuguseid e-teenuseid kasutama. Kui teenused ebaoluline luua kasutajasõbralikult (intuitiivne e-teenus), ei nõua selle kasutamine inimeselt ? pingutust. Ka ametnike, notarite ja vaimulike senine töökorraldus ei muutu kuigi olulisel määral. Ebasoovitava mõju risk nii asutuste töökorraldusele kui ka inimeste poolt e-teenuste kasutamise osas on väike. Rõhku tuleb pöörata inimestele arusaadavate selgituste loomisele. VI. Väljatöötamise tegevuskava 15. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja Eelnõu kontseptsiooni ei ole kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna kavas koostada koostatakse eelnõu kontseptsioon) 16. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg 2021. a I poolaasta 11 Väljatöötamiskavatsuse vorm 17. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg – 18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 19. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid 20. Vastutavate ametnike nimed ja Mari Käbi kontaktandmed (sh nii sisulise kui rahvastiku toimingute osakond juriidilise analüüsi teinud ametnikud) Siseministeerium 612 5174 [email protected] i Kui mitut probleemi lahendatakse korraga, üldistatakse probleemid võimaluse korral selliselt, et vormi täidetakse ühe korra. Kui probleeme ei ole võimalik üldistada, täidetakse iga probleemi kohta vajalikud vormi osad mitu korda. iiMärgitakse lahendused nimetatud probleemide lahendamiseks. Peamine lähtepunkt kõikide mõjuliikide ulatuse hindamiseks on olukord, kus riik ei sekkuks, ning erinevate lahenduste tulemuslikkust hinnataksegi selle olukorra võrdluses kõikide võimalike tegevuslahendustega (sh olemasolevate lahenduste/õigusaktide parem rakendamine, avalikkuse informeerimine, investeerimine, uue õigusliku regulatsiooni loomine jne). Seejuures ei saa tegevusetuse tagajärgede kirjeldamisel eeldada, et kõik tegurid jäävad samaks, vaid tuleb arvesse võtta ka seda, et olukord võib muutuda ilma sekkumiseta. Välistamaks sekkumist valdkondadesse, kus see vajalik ei ole, tuleb põhjendada, miks käsitletava probleemiga peab tegelema. iii Lahter 14 ja selle allosad tuleb täita kõigi avalduvate mõjude kohta. iv Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted, keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot, kohtuvaidlus). Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene. 12 Väljatöötamiskavatsuse vorm Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida. 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-0289 - Abielu ja lahutuse sündmusteenusetga seotud seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1052313-879c-4b15-8fe3-df2ca8e68d52 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1052313-879c-4b15-8fe3-df2ca8e68d52?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main