Kiri

Justiitsministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 09.03.2021 nr 1-11/635-1 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume kooskõlastust 15. märtsiks 2021. Palume esimeses kooskõlastusringis ka Justiitsministeeriumi kooskõlastust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 9 lehel 3. Rakendusakti kavand 1 lehel Sama: Eesti Arhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Kinoliit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Disainerite Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Balletiliit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Kirjanike Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Eesti Lavastuskunstnike Liit Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 05.03.2021 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus § 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse sõnad „§ 19 lõigetes 4 ja 5“ sõnadega „§ 19 lõigetes 2 ja 5“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks täiendavalt eraldatud vahenditest juhul, kui käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel eelarveaastaks eraldatud vahenditest loometoetuste maksmiseks ei piisa. (72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud vahendeid kasutatakse lisaks käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 5 sätestatud loometoetuse maksmiseks ka loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud. Kui loomeliidul loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid lõpevad, eraldab Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt täiendavat toetust loomeliidu taotluse alusel.“; 3) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõnad „kuus kuud“ sõnadega „180 päeva“; 4) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kultuuriministeerium teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral kaasab Kultuuriministeerium vastava loomeala loomeliidu.“; 5) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „Loomeliit“ sõnaga „Kultuuriministeerium“; 6) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „lõikes 5“ sõnadega „lõigetes 2 ja 5“; 8) paragrahvi 19 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva seaduse § 12 lõikes 72 nimetatud taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui toetuse reservi vahendid on lõppenud või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 233 järgmises sõnastuses: „§ 233. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus loometoetuse maksmisel 2021. aastal (1) COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses või töövõimetoetust kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses. (3) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.“. § 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Loomeliit maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele Kultuuriministeerium maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 19 alusel.“; 2) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „lõigetes 21, 22 ja 24“ sõnadega „lõigetes 21, 22, 24 ja 25“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses: „(25) Kui loomeliit maksab loovisikule loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse summalt.“; 4) paragrahvi 6 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud sotsiaalmaksu maksab loomeliit või Kultuuriministeerium, kes maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Esitab Vabariigi Valitsus……………………… Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi LLS) ja täiendatakse seda sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks COVID-19 puhanguga seotud piirangutest tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes. Sarnased muudatused tehti seadusesse 22.04.2020 jõustunud muudatusega ning need kehtisid Eesti Vabariigis kehtinud eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu. Eelnõuga tehtavad muudatused on püsiva iseloomuga (välja arvatud eelnõu § 1 p 9, mis näeb ette rakendussätte 2021. aasta kohta), et vältida pidevat seaduse muutmist, mis on pikk ja töömahukas protsess. LLS-i §-s 12 sätestatud loomeliidu toetuse kujunemise alused on väga selgelt reguleeritud ning kui loomeliidule eelarveaastaks eraldatud vahendid loometoetuste maksmiseks saavad otsa, ei näe seadus ette võimalust lisaraha eraldamiseks. COVID-19 kriis on näidanud, et erandjuhtudel on vajalik sellesse süsteemi lisaraha suunata. Käesolev kriis on kestnud pikalt ja selle kulgu on raske ette ennustada ning ajutiselt tehtavad lahendused ei ole piisavad ja mõistlikud. Seetõttu on mõistlik seadust muuta ja lahendada sellised olukorrad püsivalt. COVID-19 puhangu jätkumise tõttu on ka pärast eriolukorra lõppemist 2020. aastal ja 2021. aasta alguses piiratud avalike ürituste korraldamist. Kultuurile kehtinud märkimisväärsed piirangud on mõjutanud otseselt valdkonna hõivet ja ennekõike ilma konkreetse tööandjata vabakutseliste toimetulekut. Majandussurutise ja muutunud nõudluse tingimustes kannatavad nii teenusepakkujad, ettevõtjad, kultuuriasutused ja -korraldajad kui ka loovisikud, eriti vabakutselised, kelle loometöö ja sissetulekud on projektipõhised ja ebaregulaarsed, kuid kes ei kvalifitseeru riigi poolt tööandjate või ettevõtete kaudu suunatavale kriisiabile. LLS kehtib 2005. aastast. See on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. 2020. aastal toetati riigieelarve korraliste vahendite ning Vabariigi Valitsuse täiendavalt eraldatud kriisiabi raames kokku 1372 loovisikut. Kriisiabi vahendid loovisikute toetamiseks lõppesid septembri lõpus. 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses uuesti kehtinud ulatuslike piirangute tõttu on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada loovisikute toetusteks täiendavalt vahendeid.1 Vajadus täiendava toetusraha järele on suur: Kultuuriministeeriumi kaudu makstav toetus vabakutselistele loovisikutele, kes loomeliitu ei kuulu, sai otsa aasta alguses (vastavast reservist jätkus 17 isiku toetamiseks, taotlusi on esitanud paarsada), vahendite lõppemisest on juba teada andnud suurimad loomeliidud Eesti Esitajate Liit ja Eesti Kunstnike Liit, samuti Eesti Kinoliit ja Lavastuskunstnike Liit. Veel mitme teisegi loomeliidu vahendid on veebruari lõpu seisuga otsakorral. See tähendab, et nende liitude liikmed, samuti vabakutselised, kes loomeliitudesse ei kuulu, sel aastal ilma seadust muutmata riigilt rohkem abi ei saaks. Kuivõrd pandeemia kulgu ei ole võimalik ennustada, ei saa välistada, et aasta jooksul (või ka edaspidi) on süsteemi vaja lisada veelgi täiendavaid vahendeid. Selleks luuakse eelnõuga vajalik seadusandlik raam. Et kriitiline olukord võib üksikisiku tasandil mõjutada toimetulekut 1 Esialgne eraldis 2021. aasta jaanuaris 1,78 miljonit eurot, täiendavate piirangute tõttu 2021. aasta märtsis tehtud täiendav otsus mahus 1,54 miljonit eurot – mis võimaldaks kokku toetada kuni 700 loovisikut. 1 rohkem kui seaduses aasta jooksul ette nähtud, kaotab eelnõu ka 2021. aastal piirangu, et toetust saanu ei tohi seda kahe aasta jooksul uuesti taotleda. Paljudel loovisikutel ei ole vahepeal olnud võimalik leida tööd või erialast rakendust, samas on kasvanud vajadus ravikindlustuskaitse järele. Lisaks leevendatakse eelnõuga ajutiselt (kuni 2021. aasta lõpuni) 2020. aastal kehtinud erandiga sarnaselt toetuse tingimusi nagu sissetuleku piiri taotlemisele eelnenud kuul ning toetusele lisaks teenitava sissetuleku lubatud suurus. Muus osas reguleerib eelnõu lisavahendite kasutamise korralduslikke sätteid, samuti pannakse nende vabakutseliste loovisikute toetamise koormus, kes loomeliitu ei kuulu, täielikult Kultuuriministeeriumile. Sotsiaalmaksuseadusesse tehakse parandus, millega reguleeritakse olukorda, kus ühe isiku eest maksavad sotsiaalmaksu mitu loomeliitu korraga. Samuti lisatakse seadusesse Kultuuriministeerium sotsiaalmaksu maksjana vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 19 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp (tel: 628 2221; e-post [email protected]), kunstide osakonna kunstinõunik Maria- Kristiina Soomre (tel: 628 2242; e-post: [email protected]) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel: 628 2347; e-post: [email protected]) ja õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225; e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (tel: 628 2220; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud. Vabariigi Valitsuse 22.03.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud vajadusega tagada kiireloomuliselt vabakutseliste loovisikute täiendav sotsiaalne kaitse. Vajadus lähtub COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tulenenud probleemidest kultuurivaldkonnas, millest lähtudes on kasvanud abivajavate vabakutseliste loovisikute hulk ning seadusega on vajalik ette näha õiguslik alus täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks. Riigikogu 12.11.2020 otsusega heaks kiidetud dokumendi „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 12.4. kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama dokumendi punkti 12.4.1. kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Vaatamata sellele, et eelnõu väljatöötamiskavatsus on kiireloomulisuse tõttu jäetud koostamata, ei ole olulise mõju puudumise tõttu järelhindamine antud eelnõu puhul vajalik. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõukohase seadusega muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust redaktsioonis RT I, 21.04.2020, 18. 2 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada COVID-19 puhanguga seotud piirangutest ja sellega seotud majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste asjus sissetulekute ajutisel kadumisel. Sihtrühma abivajadus on tavaolukorraga võrreldes hüppeliselt kasvanud, vahepealsel perioodil ei ole olukord tööturul paranenud. Seadusega reguleeritakse võimalust eraldada loometoetuseks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid, ning nende kasutamise korda. Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et kriisi leevendamiseks suunatud vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja jätkusuutlikkus. Kriisi mõju sektorile, sh vabakutselistele, on eeldatavasti tuntav pikka aega. Eelnõuga kavandatud muudatustest on mitmed tähtajatud, sest need reguleerivad toetuste maksmise korralduslikke küsimusi ning loovad võimaluse lisada süsteemi täiendavaid eelarvevahendeid vajaduspõhiselt. Ajutisena on kavandatud muudatus, millega kaotatakse 2021. aasta lõpuni nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda – seda põhjusel, et jätkuva kultuurisektori surutise tingimustes ei ole tõenäoline, et juba toetust saanud loovisikud saaksid praegu kriisi tõttu lihtsasti tööd leida. Samas on nende abivajadus ja vajadus sotsiaalsete tagatiste järele kriisis pigem kasvanud. Samuti leevendatakse ajutiselt toetuse tingimusi taotlemisele eelnevalt ning toetuse saamise ajal teenitava summa kohta, et tagada vabakutseliste parem toimetulek. Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et täiendav rahastus jõuaks abivajajateni. Sel põhjusel muudetakse vaid kõige hädavajalikumaid sätteid. Seaduse aluspõhimõtteid ei muudeta. Seaduseelnõu jaoks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, paragrahviga 2 sotsiaalmaksuseadust ning eelnõu paragrahvis 3 nähakse ette jõustumisnorm. Eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline: sellega muudetakse LLS-i § 12 lõikes 7 toodud viiteid LLS-i §-le 19 seoses § 19 muutmisega (vt ka § 12 ja § 19 muutmise selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette LLS-i § 12 täiendamine lõigetega 71 ja 72 . Muudatusega luuakse võimalus täiendavate vahendite suunamiseks loometoetuste vajaduspõhiseks maksmiseks. Kehtiva LLS-i § 12 lõike 7 kohaselt võib kultuuriminister jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast. Kuigi säte näeb ette kaalutlusõiguse, siis reserv alati jäetakse. Reservi jäetud vahendeid kasutatakse vabakutselistele loovisikutele, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuse maksmiseks LLS-i § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Muudatusega nähakse ette, et LLS-i § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse § 12 lõike 1 alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa. Kuna haiguspuhanguga seotud piirangute mõjust vabakutseliste isikute majanduslikule toimetulekule ja senisest praktikast võib eeldada, et tavapärastest loomeliidule eraldatud vahenditest loometoetuste maksmiseks ei piisa, nähakse antud sätetega ette võimalus vahendite lisamiseks loometoetuste reservi. Samuti nähakse ette, et lisanduvaid vahendeid kasutatakse 3 lisaks LLS-i § 19 lõigetes 2 (kehtiva lõike 4 asemel) ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud. Liit esitab täiendavat vajadust põhjendava taotluse ministeeriumile, kes eraldab loometoetuste maksmiseks täiendava sihttoetuse reservi suunatud lisavahendite arvelt. 2020. aasta kogemus näitas, et ligi pooltel liitudel lõppesid korralised eelarvevahendid oma liikmete toetamiseks, suuremate liitude puhul ületas täiendav vajadus tavapärase toetusvajaduse mitu korda. 2021. aastal on vahendite lõppemisest juba veebruari seisuga teada andnud nii Eesti Kunstnike Liit, Esitajate Liit, Lavastuskunstnike Liit kui ka Kinoliit. Kuna vabakutseliste sotsiaalmajanduslik olukord on lähiajal ennustamatu ning seaduse kehtiv sõnastus piirab Vabariigi Valitsuse võimalusi täiendavate vahendite vajaduspõhiseks eraldamiseks, soovivad eelnõu ettevalmistajad teha muudatuse püsivalt, mitte rakendussättena 2021. aastaks. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LLS-i § 18 lõike 7 esimest lauset, asendades kehtiva seaduse tekstis kasutatava määratluse „kuus kuud“ konkreetsema, kuid samasisulise „180 päevaga“. Tegemist on töökoormust oluliselt vähendava tehnilise muudatusega, mis tagab, et edaspidi on võimalik kõik loometoetused arvestada ühtse valemi järgi, lähtumata iga kalendrikuu päevade arvust. Tegemist on kõigi toetuste jaotamisega seotud osapoolte tööd hõlbustava muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse LLS-i § 19 lõiget 2. Kehtiva LLS-i § 19 lõike 1 kohaselt esitab vabakutseline loovisik, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, kuid kes vastab LLS-i § 16 lõikes 2 nimetatud tunnustele ja kes soovib taotleda loometoetust, kirjaliku taotluse Kultuuriministeeriumile. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab Kultuuriministeerium taotluse viivitamata otsustamiseks vastavat loomeala esindavale loomeliidule, kes annab hinnangu loovisiku vastavusele seaduse nõuetele ning määrab toetuse. Loomeliit otsustab loometoetuse maksmise 15 tööpäeva jooksul. Kui vastavat loomeala esindavat loomeliitu ei ole, määrab Kultuuriministeerium taotlust menetleva loomeliidu. LLS-i § 19 lõike 2 muudatusega nähakse ette, et Kultuuriministeerium menetleb loomeliidu asemel LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral kaasab Kultuuriministeerium menetlusse vastava loomeala loomeliidu. Kultuuriministeerium hindab loomeliitutesse mittekuuluvate loovisikute taotlusi, teeb nende kohta päringuid Maksuametile, et hinnata taotleja vastavust seaduse nõuetele, ning teeb otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta. Sellega vähendatakse loomeliitude töökoormust liitu mittekuuluvate liikmete taotluste menetlemisel. Antud muudatus tehakse LLS-i püsivalt, st tegemist ei ole ajutise, COVID-19 kriisist tuleneva muudatusega. Mõistlik on see ülesanne anda püsivalt Kultuuriministeeriumile. Varem ei ole loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute taotluste maht suur olnud ja see ei ole loomeliitude töökoormust märkimisväärselt mõjutanud. 2020. aasta kogemus näitas, et selliste taotluste maht suurenes oluliselt, mille tingis nii suurenenud vajadus kui ka täiendavalt eraldatud vahendid. Vaatamata sellele, et eriolukorrast tingitud erisused loometoetuste maksmisel nägid ette töökoormuse jagamise ministeeriumi ja loomeliitude vahel, tekkisid praktikas küsimused loomeliitude suurest töökoormusest ja -kuludest. Sellest lähtudes on ministeerium hinnanud, et kõige otstarbekam on lahendada mitte loomeliitu kuuluvate vabakutseliste loovisikute loometoetuste taotluste menetlemine keskselt. Tingimustes, kus taotluste maht võib oluliselt suureneda, on ministeeriumil lihtsam töövoogu juhtida. Tavaolukorras ei ole samas lisanduv töömaht märkimisväärne. Eelnõu § 1 punktidega 5–7 määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. 4 Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse LLS-i § 19 lõiget 3. Sätestatakse, et Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda taotluste rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui riigieelarvest eraldatud vahendid on lõppenud või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks. Kehtivas seaduses on vastav õigus loomeliidul. Säte reguleerib olukorda, kui erandkorras lisatud vahendid lõpevad. Sel juhul ei ole võimalik loometoetusi maksta. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks LLS-i § 19 lõige 4, mis reguleerib loometoetuse maksmist LLS-i §-s 19 toodud erijuhtudel. Kehtiva LLS-i § 19 lõike 4 kohaselt maksab loomeliit loometoetust, mille loomeliit on määranud § 19 alusel, rahast, mille on selleks sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium. Loometoetuse maksmine toimub LLS-i §-s 18 sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktiga 7 tehtava muudatuse tulemusena ei suuna Kultuuriministeerium edaspidi loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute taotlusi hinnangu andmiseks ega toetuste väljamaksmiseks loomeliidule, vaid täidab seda, seni loomeliitudele määratud ülesannet, ise. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse LLS-i § 19 lõikesse 7 viide eelnõuga lisatavale uuele sättele – LLS-i § 12 lõikele 72. Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda LLS-i § 12 lõikes 72 nimetatud taotluse ja LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui toetusest reservi vahendid on lõppenud või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks. Endiselt jääb kehtima olukord, et kui loometoetuste maksmiseks riigieelarvega määratud vahendid või täiendavalt reservi suunatud vahendid on lõppenud, ei saa rohkem toetusi maksta. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse seadust §-ga 233 mis loob loometoetuse maksmisel 2021. aastal erisuse. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes nõuet, mille kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat (lõige 1). Seda nõuet leevendatakse jätkuvalt keerulise olukorra tõttu kultuurivaldkonnas, mistõttu toetust saanud isikutel ei ole tingimata tekkinud võimalusi töö leidmiseks, kuid vajadused sotsiaaltagatiste järele võivad olla säilinud või süvenenud. Leevendus loob võimaluse, et kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele sihtrühmadele, kes on äsja toetust vajanud ning kes ilmselt ei ole majanduslikult kohaneda veel suutnud. 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. Sellega leevendatakse tavapärast nõuet, mille alusel tohtis toetust taotleda vaid isik, kelle sissetulek taotlemisele eelneval kuul ei ületanud poolt miinimumpalka. Tingimuste ajutise leevendusega soovitakse suunata täiendavad vahendid loovisikute majandusliku jätkusuutlikkuse parandamisele eesmärgiga, et kriisist väljudes oleks suurem hulk kultuuriprofessionaale võimelised loometegevusega jätkama. 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut, mille suurus ei ületa ühte LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ega tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu. Ka selle ajutise muudatusega leevendatakse tavapärast piirangut, mille kohaselt tohib loometoetusele lisa teenida vaid poole miinimumpalga ulatuses. Ajutised täiendavad 5 teenimisvõimalused kuni ühe miinimumpalga ulatuses aitavad loovisikutel kriitilistes oludes toimetulekut ja loomevõimekust paremini tagada. Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS). Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse SMS-i § 6 lõiget 12. Muudatuse kohaselt maksab loomeliit sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 19 alusel. See muudatus põhineb LLS-i § 19 muutmisel, mille kohaselt menetleb Kultuuriministeerium loomeliidu asemel LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta. Muudatuse tõttu on vaja muuta ka SMS-i § 6 lõiget 4 – sotsiaalmaksu maksjana on loomeliidu kõrvale toodud ka Kultuuriministeerium (eelnõu § 2 punkt 4). Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse SMS-i § 6 lõiget 2 ja täiendatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude loendit punktiga 25. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse SMS-i § 6 lõikega 25: „(25) Kui loomeliit maksab loometoetust loovisikule loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse osalt.“ LLS-i § 18 lõike 2 kohaselt vabakutselisele loovisikule, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu (selliseid loovisikuid on u 300) ja kelle pealt arvestatav toetus on LLS-i § 12 lõike 11 alusel jaotatud mitme loomeliidu vahel, maksavad loometoetust need loomeliidud võrdsetes osades, et kokku tuleks ühe loometoetuse määr. Ehk loovisikule on ühe loometoetuse summa maksjaks mitu loomeliitu. Kehtiva SMS-i kohaselt maksab loomeliit ka sellisel juhul sotsiaalmaksu kuumääralt. Seega tekib olukord, kus ühelt loometoetuselt makstakse sotsiaalmaksu topelt või mitu korda. Muudatusega reguleeritakse olukord, kus mitu liitu maksavad ühe isiku loometoetust võrdsetes osades selliselt, et ka sotsiaalmaksu osa makstakse vaid makstavalt summalt. Muudatusega lõpetatakse selliste isikute topeltmaksustamine sotsiaalmaksuga, kes kuuluvad mitmesse loomeliitu ning kes ei ole avaldusega suunanud enda pearaha ühele liidule. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. mail. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud. Arvestatav osa kultuurivaldkonna professionaalsetest loovisikutest kuulub loomeliitudesse. LLS-i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu. Nendesse kuulub 2021. aasta 1. veebruari seisuga 5620 loovisikut; neist mõned mitmesse liitu korraga, mistõttu loomeliitude liikmeid loetakse kokku 6049. Hinnanguliselt on umbes 5000 isikut, kes LLS-i §-s 2 loetletud loomealadel tegutsevad, aga loomeliitudesse ei kuulu. Lisaks hindame, et 6 vabakutselisi loovisikuid, kes vastavad LLS-i § 3 tingimustele, võib Eestis tegutseda umbes 5000 – seda nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas. Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Seega on küllalt neid loominguliselt aktiivseid loovisikuid, kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed. 2020. aasta eriolukorraga seotud kriisiabi vahenditest maksti loomeliitu mittekuuluvatele isikutele loometoetusi ligi 470 juhul (s.o umbes 1/3 kõigist toetustest). Vabakutseliste arvu nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas on keeruline hinnata, sest see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest. Näiteks teatris on palju palgalisi näitlejaid, kuid ka väga palju vabakutselisi, balletiliidu liikmete seas 2020. aasta kevadel aga abi vajavaid vabakutselisi ei leidunud. Samal ajal kujutava kunsti ja kirjanduse loomealadel palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei ole ja abivajadus oli nendel aladel 2020. aastal märgatav. Lähtudes loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast, tõsiasjast, et kuigi varem ei olnud näiteks teatri- ja muusikavaldkonna vabakutselised väga tihti toetusi vajanud, kuid nende seas oli 2020. aastal abivajajate arvu kasv hüppeline, ning arvestades kriisi prognoositava laia mõjuga kogu kultuurivaldkonnale, hindame vabakutseliste suurema toetusvajaduse jätkumist. 2020. aastal kasvas taotluste arv vabakutselistelt varasemaga võrreldes kümnekordseks. Kui osaliselt võib selle abivajaduse kasvu kanda ka parema teavitustöö arvele, siis valdavalt oli taotlejate puhul tegemist isikutega, kes varem toetusi ei vajanud, kuid kelle sissetulekud piirangute tõttu hetkega katkesid. Enamiku kultuurivaldkondade jaoks ei ole senine turg ja teenimisvõimalused taastunud – näiteks kujutava kunsti teoste müük pärast turismi sisulist katkemist on valdkonna spetsialistide sõnul otsustavalt kahanenud. Ka publikule suunatud etenduskunstide ja muusika valdkondades ei ole olukord paranenud. See tähendab, et sissetulekute katkemisele lisaks ei ole valdkonna vabakutselistel ka ligipääsu sotsiaaltagatistele, sh ravikindlustusele. Sotsiaalsed mõjud, mõju kultuurile: Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses säilitada käesoleva kriisi jätkudes kultuuri mitmekesisus ning kriisist väljudes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata kultuurielu arendamisega võimalikult laia hulga kultuuriprofessionaalide osalusel. Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele – aidata võimalikult palju loovisikuid kriisist üle, vältida inimeste loobumist, läbipõlemist, valdkonnast lahkumist. Mõju majandusele: 1) leibkondade toimetulek: Täiendavad vahendid ja leevendused vabakutselistele loovisikutele loometoetuse saamiseks tagavad neile sotsiaalsed garantiid ja miinimumpalga suuruse baassissetuleku. Lisaks kindlustundele annavad need võimaluse olla kriisi möödudes valmis täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised selleks, et ka keerulistel aegadel tervishoiu mõistes on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele ning maandatud on tervisekindlustuse puudumisega kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikud kohustused ja leevendab kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Mõju majandusele on otsene, tagades toetust saava sihtrühma panuse esmatarbekaupade turul, võimalik ka, et nende võimekuse teenindada finantskohustusi ja tasuda rendimakseid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse kannatamise vältimiseks. 2) loovisikute halduskoormus: Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel tuleb endiselt esitada avaldus ja nõutud andmed. 7 Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud LLS-i alusel tunnustatud loomeliite on Eestis 17. Nad tegutsevad LLS-i §-s 2 loetletud kaheksal loomealal. Loomeliitude suurus on väga erinev – väiksemates loomeliitudes on liikmeid alla saja, suuremates tuhatkond või isegi üle selle. Seepärast on LLS-ist tulenev loomeliidu toetus ning toetuste maksmiseks riigieelarvest eraldatav summa (mis arvutatakse n-ö pearaha põhiselt) väga erinev. Valdkonniti on erinev ka vabakutseliste arv ja toetusvajadus. 2020. aastal lõppes eelarveline toetusraha kokku kaheksal loomeliidul: Näitlejate Liidul, Lavastajate ja Dramaturgide Liidul, Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidul, Lavastuskunstnike Liidul, Esitajate Liidul, Kunstnike Liidul, Kinoliidul ja Disainerite Liidul. Nende liitude liikmetele jagati kriisiabina täiendavaid loometoetusi ministeeriumi reservist. Kriisiabi vahenditest makstud täiendavatest loometoetustest 26% taotlesid kujutava kunsti, 24% helikunsti, 20% etenduskunsti, 13% audiovisuaalse kunsti, 9% disaini, 4% nii kirjanduse kui ka stsenograafia ning 1% arhitektuuri loomealade esindajad (nii liitude liikmed kui ka mitteliikmed). Mõju töökoormusele: Loomeliitude jaoks kasvas töökoormus loometoetuste menetlemisel 2020. aastal märgatavalt. Eriolukorra ajal kehtinud muudatusega ei tohtinud liidud samas ilma ministeeriumi eriloata liikmete loometööks ja enesetäienduseks stipendiume jagada – kõik ressursid reserveeriti toetust vajavate vabakutseliste abistamiseks. Paljude liitude jaoks kasvas töökoormus tavapärasega võrreldes kordades (väiksematel liitudel 6–7-kordseks); keskmiselt kasvas toetuste jagamine liitudel 2,5-kordseks. Need loomeliidud, kus on sobiva ettevalmistusega palgaline tööjõud ja oskused olemas, on võimekad menetlema täiendavas mahus taotlusi ka praegu. Seadusemuudatusest lähtudes kasvab taotluste arv mitteliikmete sihtrühmalt. Eelnõuga on ette nähtud, et loomeliitudesse mittekuuluvate loovisikute taotlustega teeb edaspidi kõik toimingud ja otsused Kultuuriministeerium. Sihtrühm 3: Kultuuriministeerium Mõju töökoormusele: Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul kasvab Kultuuriministeeriumi töökoormus loomeliitu mittekuuluvate looviisikute taotluste menetlemisel ning täiendavate vahendite eraldamisel. Sellel ei ole ministeeriumi töökorraldusele aga olulist mõju ning ülesanded täidetakse olemasoleva personali ja vahenditega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud 2021. aasta riigieelarves on LLS-i täitmiseks ette nähtud 1 626 872 eurot, millest 1 545 529 eurot on välja makstud 17-le tunnustatud loomeliidule loometoetuste maksmiseks. Vabariigi Valitsus on 2021. aasta alguse piirangute leevendamise kriisiabist eraldanud 1,78 miljonit eurot LLS-i rakendamise täiendavaks rahastamiseks ning Kultuuriministeerium taotleb täiendavalt 1,54 miljonit, et võimaldada kokku täiendavalt 700 loometoetuse maksmist. 2020. aastal suunati koos kriisiabiga LLS-i rakendamiseks kokku 5,77 miljonit eurot (1 468 523 + 4 200 000 + 100 000 eurot). Teisi täiendavaid kulusid seaduse rakendamisega ei kaasne. 8. Rakendusaktid Sotsiaalmaksuseaduse muutmise tõttu on vaja muuta rahandusministri 21.12.2003 määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde. 8 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Eelnõuga sisseviidavad muudatused on mõeldud, et leevendada vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud kriisiolukorrast lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja eelnõu kiireloomulisuse tõttu samal ajal ka Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks loomeliitudele. 9  RAKENDUSAKTI KAVAND Rahandusministri 21.12.2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Rahandusministri 21.12.2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Sotsiaalmaksu arvestust pidavad loomeliidud ja Kultuuriministeerium „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõikes 12 nimetatud isiku kohta peab sotsiaalmaksu arvestust ja täidab vormi ESD vabakutselisele loovisikule loometoetust maksev Kultuuriministeerium või loomeliit „Loovisikute ja loomeliitude seaduse“ tähenduses (edaspidi loomeliit).“; 2) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Haridus- ja Teadusministeerium“ sõnaga „Kultuuriministeerium“. Rahandusminister Kantsler