Teie 22.02.2021 nr 1-11/513-1
Kultuuriministeerium
[email protected] Meie 08.03.2021 nr 1.1-11/1452-2
Etendusasutuse seaduse muutmise seadus
Austatud proua Ott
Rahandusministeerium kooskõlastab etendusasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 2 lõige 1 on sõnastatud EMTAK (justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr
59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
(EMTAK)“). koodi kohaselt. On küsitav, kas EMTAK koodi alusel seaduse
legaaldefinitsiooni kujundamine hõlmab kõike, mida soovitakse. EMTAK koodidel on
alaliigid, selgitused jm, mida seadusetekstist ei nähtu. Nii jäävad üksnes seadust lugedes
definitsiooni alt välja näiteks muusikalavastuste loomine ja etendamine, samuti
tsirkuseetendused. Aru ei saa, kas neid siiski arvatakse etendusasutuste alla või mitte, kuna
seaduse definitsioon ei hõlma näiteks EMTAK koodi järgnevas osas toodud jaotust tervikuna,
kuhu kuuluvad sõna-, muusika-, tantsu- või tsirkuselavastuste loomine ja
esitamine/etendamine jne. Eelnõus on nimetatud ainult teatri ja tantsuetendusi. Kuhu kuulub
näiteks ooper?
Huvitav on ka see, et kõigepealt on pandud EMTAK koodid 90011 (teatri- ja tantsuetenduste
lavastamine ja esitamine) ja 9012 (kontsertite lavastamine ja esitamine, muusikaline
loometegevus jms tegevus) ühte mõistesse etendusasutuse alla kokku ning seejärel tõstetakse
kontsertasutuse mõistes kontsertite osa jälle sealt alt välja.
2. Seletuskirjast ei selgu, et kui EAS § 2 lõike 1 sõnastuse kohaselt on etendusasutus juriidiline
isik või asutus, siis miks sama paragrahvi lõikes 2 on seda juriidilist isikut piiratud vaid
sihtasutusena tegutseva juriidilise isikuna. See on küll ajalooliselt riigi puhul nii olnud, kuid
riigivaraseadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus lubavad ka teisi tegutsemisvorme
ning äriregistrist leiab põhitegevusalaga teatri ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine
EMTAK koodiga 90011 ka asutusi, mis tegutsevad mittetulundusühingu või osaühingu
vormis. Palume seletuskirjas selgitada, miks riigi ja kohaliku omavalitsuse etendusasutuse
puhul eelistatakse tegutsemist sihtasutusena.
3. Ei saa aru § 2¹ lg 3 mõttest. EAS § 2 lg 2 piirab ära, et seadus reguleerib ainult riigi SA-na
või riigi osalusel asutatud SA-na või KOV SA-na või kohaliku omavalitsuse asutusena. EAS
§ 2 lg 3 kohaselt kohalduvad eraetendusasutusele üksnes need sätted, kus neid on nimetatud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seega tekib küsimus, et juhul kui on seaduses nimetatud, et seda kohaldatakse ka
eraetendusasutusele, siis kas erakontsertasutusele ei kohaldu seadus ühelgi juhul.
4. EAS § 15 lg 3 ja 5 ning § 16 lg 5 soovitakse sisse kirjutada riigieelarve asemel
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve. Peame õigeks hoida põhimõtet mitte kirjutada
seadustesse sisse eraldi eelarveridu, vaid viidata üldiselt riigieelarvele. Samuti tundub liigse
piiranguna, et etendusasutus võiks toetust saada ainult Kultuuriministeeriumilt EAS-s alusel
ja korras. Koroonakriisiga seoses on võimalik saada ka teisi toetusi riigieelarvest, mis ei ole
sätestatud EAS-s ja mida ei jaga Kultuuriministeerium, näiteks töötasutoetus. Seetõttu
soovitame ka selle sätte laiemalt sõnastada. Siinjuures tuleb ka silmas pidada, et lõike 6
kohaselt munitsipaalkontsertasutused riigitoetusi justkui ei saaks, kuid kriisitoetusi on ka
nendel võimalik saada. Samuti ei saa olla välistatud, et munitsipaalkontsertasutusele ei anta
kunagi riigieelarvest toetust piirkondlikku kättesaadavuse tagamiseks, kuna
Rahandusministeerium jagab samuti regionaalvaldkonnale toetusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Helje Päivil 611 3498
[email protected]
2