Kiri

Kultuuriministeerium Teie: 09.03.2021 nr 1-11/635-1 Meie: 15.03.2021 nr 1-2/2_2021 [email protected] Ettepanekud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (volinik) teeb loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta järgnevad ettepanekud: 1. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks LLS § 16 lg 2 p 9, kuna see on vastuolus võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 punktis 2 sätestatuga, koheldes puuduva töövõimega ja osalise töövõimega isikuid ebavõrdselt. Voliniku poole pöördus puuduva töövõimega loometoetuse taotleja. Ta sai kultuuriministeeriumilt äraütleva vastuse, sest tema töövõimetoetus moodustas rohkem kui pool loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest, mistõttu taotleja ei vastanud § 16 lg 2 punktis 9 toodud loometoetuse taotlemise tingimusele. Volinik on seisukohal, et LLS-i § 16 lg 2 punkt 9 ei vasta VõrdKS § 2 lõikes 2 toodud puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtetele ja loob ebavõrdse kohtlemise puude tunnusel puuduva töövõimega isikute ja osalise töövõimega isikute vahel1. Vastavalt töövõimetoetuse seadusele (TVTS § 11) makstakse töövõimetoetust seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Töövõimetoetust makstakse õigustatud isikule sõltumata isiku muudest sissetulekust kuni vanaduspensioni ea saabumiseni. Osalise töövõimega isikutele töövõimetoetuse saamise eelduseks muude seaduses nimetatud tingimuste hulgas loometoetuse saamine. Töövõimetoetuse saamine ei välista ega kitsenda puudega inimese palga, muu tasu või toetuse saamist teiste isikutega samadel alustel. Erandiks on TVTS-i kehtestamisel tehtud LLS §16 lg 2 punkti 9 täiendus, millega sätestatakse, et loometoetust ei maksta, kui töövõimetoetus moodustab rohkem kui pool loometoetuse suurusest. 1 VõrdKS § 2 lg 2 punkt 2 alusel: “Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud: 1) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; 2) töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel.” Roosikrantsi 8b/ 10119 Tallinn/ 626 9059/ [email protected]/ www.vordoigusvolinik.ee/ Registrikood 70009155 LLS-ga on loodud olukord, mil puuduva töövõimega loovisiku sissetulek töövõimetoetust saades on 446.67 eurot kuus ja osalise töövõimega loovisiku sissetulek on loometoetuse määramisel 254,62 + 584 = 838,62 eurot kuus. Puuduva töövõimega loovisikud peavad leppima peaaegu poole väiksema sissetulekuga LLS-ga kehtestatu alusel, mis on vastuolus VõrdKS § 2 lg 2 punktis 2 sätestatuga. TVTS-i eelnõu seletuskiri ei anna põhjendust, miks tekitati ebavõrdne kohtlemine puuduva töövõimega isikute ja osalise töövõimega isikute vahel, v.a. vaid viide LLS-i varasemale redaktsioonile: Punktiga 1 muudetakse seaduse § 16 lõike 2 punkti 6 sõnastust ning jäetakse välja viide töövõimetuspensionile. Isikute jaoks, kes saavad peale muudatuse jõustumist 01.07.2015 töövõimetuspensioni, on punktiga 3 seadusesse sisse viidud rakendussäte § 231, et jääks kehtima olemasolev kord, mille kohaselt isik, kes saab osalise töövõime kaotuse korral töövõimetuspensioni, mis on väiksem kui pool loometoetust, vastab loometoetuse saamise tingimustele. Kui isik saab töövõimetuspensioni täieliku töövõimetuse tõttu, siis tal loometoetusele õigust ei ole – nii on see ka kehtiva § 16 lõike 2 punkti 6 kohaselt. Punktiga 2 kehtestatakse kehtiva loometoetuse saamise välistusega sarnane tingimus seaduse § 16 lõike 2 uue punkti 9 näol – loometoetust on õigus saada, kui isik ei saa töövõimetoetust, mis on suurem kui pool loometoetust. Sellise tingimusega on välistatud loometoetuse maksmine ka isikule, kes on puuduva töövõimega ja saab töövõimetoetust, sest see on suurem kui pool loometoetust. Olenevalt sellest, kuidas muutub töötasu alammäär ja töövõimetoetuse päevamäär, võib juhtuda, et ka osalise töövõimega isik, kes saab töövõimetoetust, ei vasta loometoetuse saamise tingimustele.2 Töötasu alammäära ja töövõimetoetuse päevamäära muutudes võib realiseeruda olukord, mil kõik puude tunnusega loovisikud jääksid loovisiku toetusest ilma. Osalise töövõimega loovisikud võivad lisaks jääda sellisel juhul ilma ka töövõimetoetusest, sest töövõimetoetuse saamise üheks eelduseks on loovisiku toetuse saamine. 2. Teeme ettepaneku täiendada LLS § 19 lõiget 3 lausega: “Kui loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel ja/või saanud vanemahüvitust, siis pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvituse saamise või lapsehoolduspuhkuse perioodi võrra vastavalt sellele, kumb periood oli pikem.” Voliniku poole pöördus väikelast kasvatav lapsevanem, kes väidetavalt taotles 2020.a suvel kultuuriministeeriumist vabakutseliste loovisikute loometoetust endale kui loomeliitudesse mittekuulujale. Pöörduja kirjelduse järgi sündis tal laps 2016.a augustis ja pärast lapse sündi oli ta lapsehoolduspuhkusel poolteist aastat. Selleks, et saada loometoetust, peab taotleja vastama seadusega kehtestatud tingimustele. Üheks kriteeriumiks on: "on kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ning teoseid sel ajal avaldanud või üldsusele suunanud autoriõiguse seaduse §- de 9 ja 10 tähenduses". Pöörduja osundas probleemile, et loometegevus on objektiivsetel põhjustel perekondlike kohustuste täitmisega vanemapuhkuse ajal takistatud, millega ei arvesta LLS-i loometoetuste määramise tingimustes. 2 Töövõimetoetuse seaduse 678 SE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e- 4f05-a82b-841339be10cf/T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20seadus 2 Pöörduja poolt tõstetud probleem on õigustatud. Pöörduja poolt esitatud asjaolude pinnalt on volinikul tekkinud kahtlus, et LLS § 19 lõikes 3 sätestatud kolmeaastane periood võib olla vastuolus soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja sätte sisu osas saab eeldada perekondlikke kohustusi täitvate isikute diskrimineerimist3. Leian, et lapse sünniga kaasneva väikelapse eest hoolitsemise kohustuse tõttu ei saa lapse sünnile vahetult järgneval perioodil eeldada loomingulist tegevust ega teoste avaldamist ajal, mil vanem ongi vastavalt vormistanud ennast perekondlike kohustustega hõlvatuks. Seetõttu teen ettepaneku seadust muuta nii, et seadus ei kohtleks teistest halvemini hiljuti sünnitanud naisi ega väikelaste kasvatamise kohustust täitvaid lapsevanemaid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa Pakosta Võrdsete võimaluste volinik 3 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 lg 1 punkt 3 alusel: “Isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega loetakse otseseks sooliseks diskrimineerimiseks.” SoVS § 2 lg 1 punkt 4 alusel: “kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.” SoVS § 5 lõige 1: “Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine on keelatud.” SoVS § 9 lõige 1: “Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.” SoVS § 9 lõige 2: “Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.” Vt ka LLS § 16 lg 2 punkt 8: “Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei saa vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.” 3