Kiri - Kultuuriministeerium - dokumendiregister.ee

Failid

1-11713-1 15.03.2021 Väljaminev kiri.bdoc2617 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] 15.03.2021 nr 1-11/713-1 „Kultuuri arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile „Kultuuri arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku. Palume see võimaluse korral arvata Vabariigi Valitsuse 18.03.2021 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Arengukava koostamise ettepanek 13 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 3. Protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri 2 lehel 4. Kooskõlastustabel 6 lehel Karin Närep 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 KULTUURI ARENGUKAVA 2021-2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus ................................................................................... 3 2. Arengukavas kajastatavad teemad ................................................................................................... 6 3. Valdkonna olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid ............................................... 8 3.1. Varasemad uuringud..................................................................................................................... 8 3.2 Tegevuskeskkonna tegurid ja suundumused ........................................................................... 9 3.3 Valdkonna olulisimad probleemid .............................................................................................. 10 4. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ...... 11 5. Koostamise ajakava ja tähtaeg .......................................................................................................... 11 6. Kaasamiskava ja juhtkomisjon .......................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi Põhiseadus teeb riigile ülesandeks tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §- st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitab Kultuuriministeerium käesolevaga Vabariigi Valitsusele arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi ka Kultuur 2030 ja arengukava) koostamise ettepaneku (edaspidi ka AKE). „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“1 ehk „Kultuur 2020“ kehtivuse periood on lõppenud. Esialgse plaani kohaselt pidi uus alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“2 valmima 2020. aastal. Kultuuriministeerium esitab AKE vastavalt Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele3 algatada eelnõu koostamine. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia4 tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Kultuur ja sport“ kultuurivaldkonna osa. Spordivaldkonna arengu juhtimiseks on Riigikogu 18. veebruaril 2015. heaks kiitnud arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“. Kultuuri arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide5 ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisele. Kultuuri valdkonna eesmärkide saavutamine on tihedalt seotud ka teistes valdkonna arengukavades kirjeldatud sekkumistega.6 Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja trendidest, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, antakse esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise aja- ja kaasamiskava. 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Kultuurielus osalemine Eestis on aktiivne, viimaste kättesaadavate andmete kohaselt osales 2017. aastal viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 78,7% üle 15-aastatest elanikest (Statistikaameti andmetel). Regionaalselt olid kõrgemad kultuuris osalemise näitajad Tartumaal (83,4%), Tallinnas (83,2%), Harjumaal (83,2%), kõige madalamad näitajad aga Valgamaal (64%), Lääne-Virumaal (67,9%) ja Võrumaal (70%). Naised (80,8%) osalesid kultuuris aktiivsemalt kui mehed (76,4%). Loomemajanduse kaardistuse (2018)7 kohaselt tegutses valdkonnas 2015. aasta seisuga 9098 asutust, ettevõtet ja organisatsiooni, mis moodustas 11,6% nende koguarvust Eestis. Valdkonnas töötas kokku 30 681 inimest ehk 4,8% koguhõivest. Kultuuri ja loomemajanduse osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust moodustas 2,8%. 1 https://www.kul.ee/et/tegevused/kultuur-2020 2 https://www.kul.ee/et/kultuur2030 3 Vabariigi Valitsuse 05.10.2020. kabinetinõupidamise otsus 4 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi- eelarvestrateegia (29.01.2021) 5 „Eesti keel ja eestlus“, „Tark ja tegus rahvas“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Tõhusriik“ jt. 6 Sh haridus-, sotsiaal-, majandus-, regionaalvaldkond. 7 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1._eesti_lm_olukorra_uuring_ja_kaardistus_yldosa.pdf 3 Arengukava eelnõu võtab arvesse ettepanekud, mis koondati laiapõhjalise kaasamisprotsessi käigus algselt kavandatud kultuuripoliitika põhialuste uuendamiseks aastani 2030. Kogutud sisend valdkondadest on aluseks hetkeolukorra kirjelduse koostamisel ning arengukava üld- ja alaeesmärkide seadmisel. Kultuur 2030 sätestab eesmärgid, alaeesmärgid, mõõdikud ja peamised poliitikainstrumendid nende saavutamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud TUV-is “Kultuur ja sport”. Kultuur 2030 koostatakse kooskõlas strateegiadokumendi Eesti 20358 järgmiste strateegiliste sihtidega: 1) „Inimene“ - Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed (mõõdikuks kultuurielus osalemine). Kultuuril ja loovusel on oluline roll vaimse ja füüsilise tervise edendamisel läbi inimese kogu elukaare. Kultuuriline eneseteostus on inimesele väga oluline vajadus, mille saavutamist Kultuur 2030 rakendamine toetab ja kättesaadavust laiendab. 2) „Elukeskkond“ - Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (mõõdikuks elukeskkonnaga rahulolu). Soovitud elukeskkonna tagamiseks on vajalik rakendada nii kaasava disaini kui ka kvaliteetse ruumi põhialuseid, samuti tagada nii pärandi hoidmine, kuid samas ka sobiv kasutus. Antud teemad on läbivateks tegevussuundadeks ka Kultuur 2030 dokumendis. Arengukava aitab ellu viia „Säästev Eesti 21“ eesmärke 1 (Eesti kultuuriruumi elujõulisus), 2 (heaolu kasv) ja 3 (sidus ühiskond). Dokumendis käsitletakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmed nii loojate kui ka loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist. Kultuur 2030 panustab ülemaailmse säästva arengu (ÜRO säästva arengu eesmärgid) saavutamisse9 järgmiselt. Eesmärk 3 (kõikidele vanuserühmadele tervis ja heaolu), 3.4. - vaimse tervise ja heaolu parendamine on üheks kultuuris osalemise (nii publikuna kui ise loojana) positiivsetest mõjudest, Kultuur 2030 üheks suunaks saab olema mõlema võimaluse tagamine. Eesmärk 4 (kõigile kvaliteetne haridus), 4.7 – kultuuri osa säästva arengu saavutamisel ja kultuurilise mitmekesisuse hindamise oskus on olulisel kohal Kultuur 2030 arengudokumendi tegevuste hulgas, eelkõige näeme huviharidust, aga ka täiskasvanute haridust osana kultuurivaldkonna tegevustes. Eesmärk 11 (jätkusuutlikud linnad ja asumid), 11.1, 11.3, 11.4, 11.7, 11a – nii kaasava disaini kui ka kvaliteetse ruumi põhialuste rakendamine on planeeritavateks poliitikainstrumentideks Kultuur 2030 raames. Eesmärk 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse), 16.7 – kaasamine ja selge otsustusprotsess erinevatel tasandil on oluline Kultuur 2030 eesmärkide saavutamisel. Eesti Euroopa Liidu prioriteetides aastateks 2020-202110 on välja toodud Eesti eesmärgid EL kultuurialases koostöös, sh kultuurilise mitmekesisuse, loominguvabaduse ja meediavabaduse 8 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 9 https://www.riigikantselei.ee/et/saastev-areng 10 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf 4 põhimõtete järgimine, digipädevuste arendamine, kultuurilise koostöö abil sidusa ühiskonna saavutamine, kultuuripärandi hoidmine, aga ka loomemajandus. Euroopa Liidus on kultuurivaldkond siseriiklikus pädevuses, st vastava valdkonna poliitika on riikide endi kujundada. Euroopa Liidu tasandil tegeletakse ühiste valdkonda mõjutavate väljakutsete lahendamisega, sh on eesmärgiks toetada kultuuri- ja loomesektori innovatsiooni, digipöörde ja juhtimisalast võimekust ning piiriülest koostööd. Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise seisukohalt on kriitilise tähtsusega võimalus osaleda Euroopa Liidu rahastatud projektides (sh Loov Euroopa, Interreg programmid, Horisont jt), mistõttu seisame uute programmiperioodide kavandamisel selle eest, et programmide tingimused arvestaksid maksimaalselt Eesti huvidega. Eesti jaoks on järgmistel aastatel Euroopa Liidu suunal olulised algatused, mis on seotud Euroopa Komisjoni prioriteetidega11:  rohepööre ja kliimaeesmärkide saavutamine kultuuri- ja loomesektoris;  digipööre ja selle mõjud kultuuri- ja loomesektoris, mh digitaalse lõhe vähendamine ja kultuuri kättesaadavuse parandamine digitaalsetel platvormidel;  kultuuri- ja loomesektori sotsiaalmajandusliku mõju hindamine ning sektori arengut toetavate tingimuste arendamine;  kultuuri- ja loomesektori rolli suurendamine välissuhtluses ja kultuuridiplomaatias;  võrdsete võimaluste loomine kultuuri- ja loomesektoris ning ligipääsetavuse ja kättesaadavuse parandamine ühiskonnas;  kultuuri- ja loomesektori roll demokraatliku ja kaasava ühiskonna kujundamisel, sh informatsiooni vaba liikumise ning teadmiste- ja faktipõhise aruteluruumi arendamisel. Kultuur 2030 seab strateegilise raami nii valdkonnasisesele kui ka -ülesele koostööle. Arengukava seob kultuurivaldkonna tulevikuvaate teiste arengustsenaariumite ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega). Kultuuripoliitika lähtub veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Arengukava määratleb kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ja tegevussuunad Vabariigi Valitsusele, pidades samal ajal silmas, et kohalikel omavalitsustel on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel. Kultuur 2030 annab süsteemse ja tervikliku käsitluse, mis aitab:  tagada Eesti kultuuri elujõulisuse;  ennetada ja maandada valdkonna arenguga seotud riske;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise tõhusust;  hoida kultuurivaldkonna areng tasakaalus teiste valdkondade arenguga;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise läbipaistvust avalikkusele. Kultuur 2030 koostamine on vajalik järgmisteks eesmärkideks:  määrata kindlaks uue arengukava elluviimise perioodi kultuurivaldkonna strateegilised suunad, vastutusalad ja koostöövormid, tagamaks Eesti kultuuri elujõulisust;  tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027;  luua eeldused valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks tegevuspõhise eelarvestamise raamistikus; 11 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024_en#documents 5  tagada kooskõla Eesti2035 strateegias seatud sihtidega ning ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisega. 2. Arengukavas kajastatavad teemad Joonis 1. „Kultuuri arengukava 2030“ kavandatav ülesehitus (esialgne sõnastus) Kultuur 2030 arengudokument toetub erinevatele tasanditele - kultuuripoliitika elluviimise põhiprintsiibid, rahvusvahelised ja Eesti-sisesed makrotrendid ja arenguvajadused (digipööre, rohepööre, rahvastikumuutused, sh rahvastiku vähenemine ja rahvastikuränne ning linnastumine, ning kriisidega toimetulek), kultuurivaldkonna arendamise üld- ja alaeesmärgid ning mõõdikud ja peamised sihid alavaldkondade lõikes. Kultuur 2030 peab läbivalt silmas järgmiseid põhiteemasid: (1) loomingut toetava keskkonna kujundamist; (2) kultuurimälu kogumist, hoidmist, uurimist ja vahendamist; (3) kultuuri ligipääsetavust ja kättesaadavust kõikidele sihtrühmadele üle Eesti; (4) kultuuri rahvusvahelistumist; (5) kultuuri seoseid teiste poliitikavaldkondadega. Nimetatud põhiteemade tasandilt on planeeritud ka üldeesmärgi ja alaeesmärkide seadmine. 6 Joonis 2. „Kultuuri arengukava 2030“ läbivad põhiteemad (esialgne sõnastus) Loome: Eesti kultuurielu on mitmekesine ja kõrgetasemeline, tagatud on professionaalide ja kultuuri hindava publiku järelkasv ning loodud on soodsad tingimused nii loometegevuseks kui ka kultuurist osasaamiseks. Mälu: Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline, tagatud on kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Kättesaadavus: Kõikidel inimestel, sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalsetest või majanduslikest tingimustest ning individuaalsetest erivajadustest, on võimalus osaleda kultuurielus nii loojate kui osasaajatena. Maailm: Eesti kultuur on rahvusvaheliselt nähtav, sh välismaal elavatele rahvuskaaslastele, ja konkurentsivõimeline, siinsed kultuuritegijad on tihedalt võrgustunud ning panustavad oluliselt rahvusvahelisse kultuurikoostöösse. Eestis on võimalik osa saada Euroopa ja maailma kultuurist. Ühiskond: Kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele, sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule ning rahvusvahelisele kuvandile. Kultuur 2030 sisaldab ka teatud osa kultuurilise mitmekesisuse valdkonna tegevustest, dubleerimata seejuures koostamisel olevat „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030“, mille eesmärgiks on kujundada inimesekeskset ja kogukondade arengut toetavat rahvastiku- ja lõimumispoliitikat. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur, kuid samas on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030“ skoopi jäävad kultuuriliste mitmekesisuse 7 valdkonnast vähemusrahvuste kultuuriautonoomia ja erinevate rahvuskultuuride toetamine, eri töökeelega rahvusseltside ja kultuuriorganisatsioonide koostöö arendamine, samuti rahvuskaaslastele suunatud tegevused eesti keele ja kultuuri säilitamiseks ja edendamiseks. Kultuur 2030 on suunatud mitmekesisust väärtustava ja kultuurilist enesemääratlemist võimaldava kultuuriruumi edendamisele, samuti kaasava ja osalema innustava kultuuriruumi loomisele. Need üldised põhimõtted loovad raamistiku rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavale. 3. Valdkonna olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid Kultuuripoliitika laiem eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Kultuuriprogrammi kohaselt on Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine (Kultuuriprogramm 2021-2024). 3.1. Varasemad uuringud Kultuuriministrid on iga-aastaselt andnud Riigikogule ülevaateid „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ eesmärkide elluviimisest ja tulevikuplaanidest. Eesti Konjunktuuriinstituut on regulaarselt läbi viinud loomemajanduse kaardistusi (2005, 2009, 2013, 2018), mis pakuvad loomemajanduse statistilist ülevaadet ehk n-ö hetkepildistusi läbi majandusliku prisma. Toimumas on „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ lõpphindamine, samuti mitmesugused uuringud, teiste seas „Loomevaldkondade kestlikkus“ ja „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ lõpphindamise ja käimasolevate uuringute tulemusi ning poliitikasoovitusi võetakse arvesse rakenduslikul tasandil. Varasematest uuringutest on oluliseks tõukeks Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule. „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi. Riigikontroll tegi 2014. aastal Riigikogule ka aruande „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. Kas riigi raha kasutamine on läbipaistev ja kontrollitav?“, kus tuuakse välja, et kõige arvukamalt teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Audit osutab puudustele rahastamise aluste ühtses järgimises ja vajadusele rahastamise põhimõtteid kaasajastada, kuid ei paku etendusasutuste toetuste määramise ja etendusasutuste seaduse muutmise kõrval muid rakenduslikke soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks valdkonnaüleses pikas vaates. Praxise 2018. aastal läbiviidud pilootuuring „Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs“ katsetas uut metodoloogiat, keskendudes Eesti Kultuurkapitali toetuste mõjule kahes loomevaldkonnas (kunst, näitekunst) kitsa ajaraami vaates. Uuringus tõdetakse, et andmed riigi kulutuste kohta kultuurile on täna raskelt kättesaadavad ja töödeldavad. Uuring annab mõningaid soovitusi hindamaks, kuidas valdkondlikke kulusid oleks edaspidi võimalik 8 erinevate rahastusallikate lõikes jagada. Uuring tõi välja, et rahastusotsused peaksid põhinema läbipaistvamatel ning objektiivsematel alustel. Samuti soovitati rahastamise aluseid paremini seostada strateegiliste dokumentide eesmärkide ja prioriteetidega. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2012. aastal läbi ka uuringu „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ja analüüs“, mille üldine järeldus oli, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Uuring pakkus regionaalset vaadet suuremahuliste üksiksündmuste mõjule. 3.2 Tegevuskeskkonna tegurid ja suundumused Eesti tuleviku üks peamisi ülesandeid on kohanemine märkimisväärsete demograafiliste muutustega. Ülalpeetavate arv 100 tööealise elaniku kohta lähikümnenditel suureneb ning see seab praeguse tervise- ja sotsiaalkindlustussüsteemi ning teenuste/toetuste jätkusuutlikkuse suure surve alla. Rahvaarvu vähenemine ja elanikkonna vananemine mõjutavad otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ning riigi haldussuutlikkust. Statistikaameti 2019. aastal koostatud rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi elab aastal 2080. Eestis 1,18 miljonit inimest, mis tähendab rahvaarvu vähenemist u 145 000 inimese võrra. Väheneva tööjõuga seisavad praegu silmitsi nii erasektori eri harud (nt tootmine) kui ka avalik sektor (nt haridus- ja tervishoiusüsteem, sotsiaalhoolekanne, siseturvalisus). Ühiskonna vananemine nii Eestis kui ka Euroopas suurendab nõudlust vanemaealistele mõeldud teenuste järele. Eesti ühiskond muutub järjest mitmekultuurilisemaks (nt rahvusvahelised õppijad, välistööjõud, ingliskeelse meedia levik), mõjutades sellega nii Eesti keele- kui ka kultuuriruumi, süvenenud on inglise keele pealetung. Oluline on keskenduda eesti kultuuri kättesaadavuse tagamisele, saavutades dünaamilise tasakaalu maailmakultuuriga, arvestades rände ja linnastumise trendiga. Kultuuripoliitikas on üha enam vaja arvestada valdkonna mitmekesistumisega. Riigisisene linnastumine toob fookusesse kultuuri regionaalse kättesaadavuse sõltumata inimese elukohast ja sellega seonduvad kultuurivõrgu kujundamise küsimused. Tehnoloogia areng ja tegevusmudelite muutumine võimaldavad enda kasuks pöörata eri digitaalsed lahendused ja uued tööhõivevõimalused (nt kaugtöö, virtuaalsed meeskonnad, rahvuskaaslaste kaasamine virtuaalsel teel, diginomaadlus). Digitaalsete lahenduste jõulisem kasutamine aitab tööhõivet edendada ka maal ja kaasata tööturule rohkem erivajadustega inimesi. Eestil on hea positsioon, et võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja muid innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta kultuurivaldkonna toimimist sujuvamaks. Seejuures saab Eesti olla eeskujuks teistele riikidele, kes soovivad sarnaseid lahendusi kasutusele võtta. Edu eelduseks on digipöördega kaasaskäimine, teadmistepõhine poliitikakujundamine ja poliitika elluviimine, uuenduslike lahenduste võimaldamine ja haldussuutlikkuse tõstmine. Arvestada tuleb nn rohepöördega, mille üheks eelduseks on ELi ühtne ja konkurentsivõimeline pikaajaline kliimapoliitika 2050+, mis aitab kiirendada vähese süsinikusisaldusega majandusele üleminekut. Selles kontekstis on oluline silmas pidada, et järjest enam hakatakse töö- ja elukoha valikul väärtustama kvaliteetset elukeskkonda, sh kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku kultuuriruumi. Kultuuritaristut tuleb planeerida ja pärandit hoida ning väärtustada terviklikult, arvestades ühiskonna vajadusi. Arvestada tuleb nii universaaldisaini põhimõtete (ligipääs kõigile) kui ka ilmastikumuutustest põhjustatud riskidega (üleujutused, tormid, kuuma- ja külmalained). 9 Uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiate kasutusele võtmine eeldab soodustavat õigusruumi (nn katseriigiks olemine). Ühtpidi on arengukava fookuses kultuurivaldkonna vastupanuvõime (resilientsus) erinevate üleilmsete kriiside kontekstis, teistpidi tuleb näha ka kultuuri panust ühiskonna toimetulekul erinevate (majanduslike, finants-, tervishoiu- jt) globaalsete kriiside ja väljakutsetega. COVID-19 pandeemia valguses on Kultuuriministeeriumil oluline roll elukaareüleste kultuuri- ning huvitegevustes osalemise võimaluste analüüsimine ja edendamine, arvestades tegevuste võimalikku mõju inimeste vaimsele tervisele. Kultuurivaldkond tervikuna saab aidata kaasa ühiskondlike lõhede vähendamisele ning iga inimese rahulolu suurendamisele ja toimetuleku parandamisele. 3.3 Valdkonna olulisimad probleemid Eesti kultuur on elujõuline. Vaatamata eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mitmekesine ja kõrgetasemeline. Kultuur on Eesti inimestele oluline, kultuuris osalemise ja sellest osasaamise näitajate järgi oleme Euroopa tipus. Sellele vaatamata on kultuurivaldkonnas järgmistel aastatel vaja lahendada mitmeid olulisi väljakutseid:  Loovisikute töötingimused vajavad jätkuvalt arendamist. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu riigisektoris jääb maha Eesti keskmisest palgast, kehvem on olukord kohalike omavalitsuste asutustes ja erasektoris. Veelgi keerulisem on olukord vabakutseliste loovisikute ja neile kohanduvate sotsiaalsete garantiidega.  Kultuurivaldkonnas tegutsevate juhendajate ja eestvedajate pealekasv on väike, tööd ei väärtustata ühiskonnas piisavalt ning töötingimused ei motiveeri noori valdkonda sisenema ega sinna jääma. Eriti põletav on see probleem maapiirkondades.  Kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole piisavalt tagatud. See puudutab nii museaalide hoiutingimusi muuseumides kui ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu.  Kultuuri kättesaadavus ei ole piirkondlikult ühtlaselt tagatud, sh nii mitmekesisest ja kõrgetasemelisest kultuuripakkumisest osasaamine kui ka kultuurielus osalemine läbi huvitegevuse. Kultuurielus osalemise võimalused on liialt sõltuvuses sotsiaalmajanduslikust taustast.  Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile on piiratud. Erivajadustega arvestamine pole oluline mitte ainult kultuuritaristu arendamisel ega kultuurilise sisu loomisel, vaid ka veebipõhiste lahenduste arendamisel ning kommunikatsioonis.  Kultuuri- ja loomemajanduse sektor oli üks suurima löögi saanud valdkondadest koroonakriisis, selle mõjud kestavad aastaid. Kriis paneb surve alla avaliku sektori eelarved, piirab sektori arengu- ja investeeringuvõimet ning mõjutab sektorit pikaajaliselt läbi turismisektori aeglase taastumise. 10 4. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude hindamisel on aluseks võetud mõjude hindamise metoodika12 ja kontrollküsimustiku põhimõtted13. Olulisim positiivne mõju arengukava eesmärkide elluviimisel avaldub eelkõige sotsiaalsele keskkonnale ja regionaalarengule. Iga eesti inimese elukvaliteeti mõjutab kultuuri elujõulisus ja kättesaadavus. Kultuuriruumi kujundamine, mis arvestab nii inimeste heaolu kui ka säästva arengu põhimõtetega, mõjutab teatud ulatuses ka majandust. Kultuurivaldkonna eesmärkide saavutamisel on oluline roll lisaks riigile ka omavalitsustel, kes aitavad oma tegevusega tagada kultuuri regionaalset kättesaadavust. Võimaliku ebasoovitava Mõju Mõju Sihtrühma Mõju mõju kaasnemise risk ulatus sagedus suurus arengukava elluviimisel Sotsiaalne, sealhulgas keskmine keskmine suur väike demograafiline mõju Mõju riigi julgeolekule ja väike väike suur väike välissuhetele Mõju majandusele keskmine keskmine keskmine väike Mõju elu- ja looduskeskkonnale keskmine keskmine väike väike Mõju regionaalarengule keskmine keskmine suur keskmine Mõju riigiasutuste ja kohaliku keskmine keskmine suur keskmine omavalitsuse korraldusele ulatus Tabel 1. Esialgne hinnang arengukava rakendamise eeldatavatele mõjudele Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Arengukava lisana esitatakse ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest, samuti valdkonna arengukava mõjude eelhindamise kokkuvõte. Arvestatakse kehtivat mõjude hindamise korda, sealhulgas mõjude hindamise metoodikat. Valdkonna arengukavaga seotud mõjusid hinnatakse alaeesmärkide lõikes vastavalt planeeritud poliitikainstrumentidele. Mõjude hindamine on planeeritud Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna nõunike poolt arengukava koostamise perioodil. 5. Koostamise ajakava ja tähtaeg Kultuuri valdkonna arengukava koostamise ja kaasamise tegevused algasid juba esialgu kavandatud kultuuripoliitika põhialuste väljatöötamise faasis. Juba 2019. aastal viidi läbi kultuurivaldkonna tulevikutrendide seminarid ja arenguarutelud, kuhu kutsuti nii avaliku, era- kui ka vabasektori esindajaid. Toimus mitmeid kohtumisi valdkondlike organisatsioonidega, seotud ministeeriumide esindajatega ning muude huviosalistega. Peeti arutelupäevad kõigis maakondades. Oluliste teemade seas, mida rühmiti arutati, olid näiteks regionaalne kultuurikaart, rahvusvahelised suhted, loovisikute toimetulek, kultuuri 12 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf 13 https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/hea-oigusloome-ja-seadusloomeplaanid 11 ligipääsetavuse küsimused, kultuurilise mitmekesisuse tagamine ning kultuuri ja haridusvaldkonna kokkupuutepunktid. Samale perioodile langes ka “Eesti 2035” strateegia koostamine, kus käsitleti kultuuri arenguvajadusi ning seoseid teiste valdkondadega 2035. aastani. Arengukava koostamisel arvestatakse ka teiste valdkondlike arengukavadega ja lähtutakse strateegia „Eesti 2035“ alusmaterjalidest, viies kooskõlla pikaajalises strateegias planeeritud eesmärgid ja tegevused. Tegevus Elluviimise periood Valdkondade ja maakondade kaasamine, sisendi 2019 – Märts 2021 koondamine Arengukava koostamise ettepaneku koostamine, Jaanuar – Veebruar 2021 kooskõlastamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele Juhtkomisjoni töö arengukava eelnõuga, erinevate teiste Märts – September 2021 osapoolte kaasamine Arengukava dokumendi koostamine November 2020 – Aprill 2021 Arengukava dokumendi eelnõu esitamine Mai 2021 kooskõlastamiseks Arengukava dokumendi esitamine Vabariigi Valitsusele Mai 2021 Arengukava dokumendi arutamine Riigikogus Juuni 2021 Arengukava dokumendi esitamine Vabariigi Valitsusele September 2021 kinnitamiseks Tabel 2. Prognoositav ajakava 6. Kaasamiskava ja juhtkomisjon Kultuur 2030 koostatakse ja viiakse ellu lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Arengukava koostamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Arengukava väljatöötamiseks tehakse koostööd valdkonna organisatsioonide ja huvigruppide esindajatega. Teemavaldkondade arutelude korraldamise, osapoolte koostöö̈ koordineerimise ja tulemuste koondamise eest vastutavad Kultuuriministeeriumi asjaomased asekantslerid ja nõunikud. Arengukava protsessi juhtimise, üldise metoodika ja arengukava koostamise toetamise eest vastutab Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakond, sisulise koostamise eest vastutavad kunstide osakond, kultuuriväärtuste osakond ja kultuurilise mitmekesisuse osakond. Arengukava koostamisse kaasatakse lisaks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ka teised asjassepuutuvad asutused, valdkondlikud organisatsioonid ja muude osaliste esindajad. Kultuur 2030 koostamiseks moodustab kultuuriminister juhtkomisjoni. Juhtkomisjon koosneb asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest (sh loomeliitude esindajad) ning vähemalt 3 eksperdist. Juhtkomisjoni optimaalseks ja tulemuslikuks tööks planeeritakse komisjon suuruses maksimaalselt 15 liiget. Ministeeriumidest on plaanis kaasata 7 ministeeriumi (otsese puutumusega arengukava teemadega ning kaasamist soovinud) ning Riigikantselei. Huvirühmadena on plaanis kaasata Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad ning loomeliitude esindaja. 12 Juhtkomisjoni moodustamisel ja valdkonna arengu planeerimisel lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse kaasamise heast tavast 14. Valdkonna ekspertide valikul lähtutakse eelkõige valdkonna arengut mõjutavatest makrotrendidest kuid ka läbivatest fookusteemadest, sh digipööre, rohepööre, ligipääsetavus ja kättesaadavus, säästva arengu eesmärgid ja valdkonna toimetulek üleilmsete väljakutsetega. Ekspertidena näeme 3-5 eksperdi kaasamist. Eri osapoolte kaasamine arengukava koostamise protsessi loob head eeldused edaspidiseks koostööks partneritega arengukava elluviimisel. Esialgse kaasamisplaani järgi kaasatakse nimetatud osapooled, kuid nimekiri võib täieneda arengukava koostamisel. Juhtkomisjoni nõuandev roll jätkub pärast arengukava valmimist selle elluviimisel ning seirel. Arengukava koostamise protsessi algatamisest teavitatakse avalikkust ja huvigruppe, samuti jagatakse informatsiooni Kultuuriministeeriumi kodulehe kaudu. Kaasamiskava senise ülevaate koos uuringute ja kokkuvõtetega leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt https://www.kul.ee/et/kultuur2030. Täiendavalt on toimunud valdkondlikud kohtumised 2020. ja ka 2021. aastal, mille kohta on täpsem informatsioon kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/et/kultuur2030. Arengukavaga seatavaid eesmärke viiakse ellu vastavalt sellekohasele tegevuspõhise eelarvestamise korraldusele, arengukava elluviimist rahastatakse nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu eelarvevahenditest. 14 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-heatava 13 EELNÕU 09.03.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2021 nr Päevakorrapunkt nr „Kultuuri arengukava 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 3 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsuse heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta septembris. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Kultuuri arengukava 2021- 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ paragrahvist 2 ja riigieelarve seaduse paragrahvi 19 lõikest 3, esitab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi Kultuur2030 või arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab osaliselt riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna (edaspidi TUV) „Kultuur ja sport“. Kultuuri arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide1 ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisele. Kultuuri valdkonna eesmärkide saavutamine on tihedalt seotud ka teiste valdkondade arengukavades kirjeldatud sekkumistega.2 Kultuurivaldkonnas puudub hetkel kehtiv strateegiline dokument, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“3 ehk „Kultuur 2020“ kehtivuse periood on lõppenud. Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja trendidest, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, antakse esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise aja- ja kaasamiskava. Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska (tel: 6282207, e-post: [email protected]) ja strateegia- ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik Karin Närep (tel: 6282230, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: tel: 6282225, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu Kultuurivaldkonna arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Kultuur 2030 seab strateegilise raami nii valdkonnasisesele kui ka -ülesele koostööle. Arengukava seob kultuurivaldkonna tulevikuvaate teiste arengustsenaariumite ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega). Senised kultuuripoliitika põhialused on lähtunud veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Kultuur 2030 annab süsteemse ja tervikliku käsitluse, mis aitab:  tagada Eesti kultuuri elujõulisuse; 1 „Eesti keel ja eestlus“, „Tark ja tegus rahvas“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Tõhus riik“ jt. 2 Sh haridus-, sotsiaal-, majandus-, regionaalvaldkond. 3 https://www.kul.ee/et/tegevused/kultuur-2020  ennetada ja maandada valdkonna arenguga seotud riske;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise tõhusust;  hoida kultuurivaldkonna areng tasakaalus teiste valdkondade arenguga;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise läbipaistvust avalikkusele. Kultuur 2030 koostamine on vajalik järgmisteks eesmärkideks:  määrata kindlaks uue arengukava elluviimise perioodi kultuurivaldkonna strateegilised suunad, vastutusalad ja koostöövormid, tagamaks Eesti kultuuri elujõulisust;  tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027;  luua eeldused valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks tegevuspõhise eelarvestamise raamistikus;  tagada kooskõla Eesti2035 strateegias seatud sihtidega ning ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisega. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punkti 1 kohaselt kiidetakse heaks „Kultuuri arengukava 2021-2030“ koostamine. Punktiga 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. Punkti 3 kohaselt tuleb Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsuse heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta septembriks. 3. Protokolli märgitava otsuse eelnõu mõju Olulisim positiivne mõju avaldub oodatavalt eelkõige regionaalarengule, kuid oodatav on ka positiivne sotsiaalne mõju. Esialgne mõjuanalüüs valdkondade lõikes on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus. Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava eelnõu koostamisel. 4. Protokolli märgitava otsuse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamiseks vajalikud vahendid kaetakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest. 5. Otsuse jõustumine Otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Arengukava koostamise ettepaneku eelnõu kooskõlastati 2021. a veebruaris-märtsis eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumide, Riigikantselei ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Kõik nimetatud asutused on eelnõu kooskõlastanud või teinud seda märkustega. Märkustega arvestamise ülevaade on seletuskirja lisas 1. Lisa 1 „Kultuuri arengukava 2021-2030“ koostamise ettepaneku kooskõlastustabel Nr Ettepaneku esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mitte arvestamine 1. Keskkonnaministeerium Kooskõlastan kultuuri arengukava 2021-2030 koostamise ettepaneku. Arvestatud. Palun kaasake Keskkonnaministeeriumi esindajad valdkondlike töörühmade ja –gruppide Keskkonnaministeeriumile aruteludesse, eeskätt teemadel, mis puudutavad koostatava arengukava eesmärki „loomingut toetav tehakse ettepanek nimetada oma keskkond“ ning kultuuripärandit. esindaja juhtkomisjoni. 2. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse Arvestatud. Valdade Liit „Kultuuri arengukava 2021–2030 koostamise ettepanek“ eelnõu. Ühtlasi avaldame soovi olla kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liidule arengukava koostamise protsessi. tehakse ettepanek nimetada oma esindaja juhtkomisjoni. 3. Välisministeerium Eelnõus selgitatakse, et: „Kultuuri arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste Võetakse arutlusele arengukava TUVide ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Kultuuri valdkonna eelnõu koostamise käigus. eesmärkide saavutamine on tihedalt seotud ka teistes valdkonna arengukavades kirjeldatud Diasporaa küsimused, sh sekkumistega.“ Seejuures ei võta arengukava väljatöötamise kavatsuse eelnõu arvesse ega sea rahvuskaaslaste kultuurisidemete strateegiliseks suunaks välismaal elavale eestlaskonnale suunatud kultuuripoliitikat, milleks on mh hoidmine, on käsitletud rahvuskaaslastega kultuurisidemete hoidmine, rahvuskaaslaste endi loodud kultuuriseltside toetamine koostamisel olevas „Rahvastiku ja ning nende kaasamine kultuuri rahvusvahelistumisse. Oleme seisukohal, et diasporaaga seotud sidusa ühiskonna arengukava tegevused peaksid ka valdkonnaga seotud ministeeriumidel olema oma tulemusvaldkondade 2030“ eelnõus. vastavates tegevuspõhise eelarvega seotud arengukavades sihistatud, sh „Kultuuri arengukavas 2021 – 2030“. Palume sellega arengukava väljatöötamisel arvestada. 4. Lähtudes sellest, et kultuuri arengukava on seotud välispoliitika arengukavaga kinnitame Arvestatud. Välisministeeriumi valmidust osaleda Kultuur 2030 koostamiseks loodava juhtkomisjoni töös. Välisministeeriumile tehakse ettepanek nimetada oma esindaja juhtkomisjoni. 5. Riigikantselei Palume täiendada AKE neid osi, mis puudutavad Vabariigi Valitsuse määruse Arvestatud. „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise Täiendavad selgitused lisatud. kord“ §-s 1 nimetatud valdkonna arengukava lähtealuseid. Praegu viidatakse AKE-s küll seostele „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja üleilmsete säästva arengu eesmärkidega (18. eesmärk on Eesti riigisisene), kuid ei tooda esile, kuidas kavandatav arengukava neisse panustab. Samuti pole piisav korrata AKE-s Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteete, vaid peaks seadma eesmärgid tulevase EL suunalise poliitika planeerimiseks arengukava raames. Lisa 1 6. Juhime tähelepanu, et punktis 1 nimetatud määruse kohaselt peab arengukava koostamise vajadust Arvestatud. põhjendama, lähtudes §-s 1 nimetatud lähtealustest Täiendavad selgitused lisatud. 7. AKE kohaselt „Kultuur 2030 tegevused viiakse ellu Kultuuriministeeriumi valitsemisala Arvestatud. „Kultuuriprogrammi“ kaudu.“, kuid mujal on seatud eesmärgiks „planeerida Vastavat sõnastust täpsustatud. ministeeriumide valitsemisalade kultuuri panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse suurem mõjusus“. Palume selgitada, kuidas on need kaks väidet omavahel kooskõlas ning kuidas on kavandatud koostöö teiste ministeeriumidega programmide tasandil. Samuti soovitame AKE-s programme mitte planeerida ja juhime tähelepanu, et punktis 1 viidatud määruse kohaselt koostatakse programm üldjuhul ühe arengukava alaeesmärgi kohta. 8. AKE 2. peatükis kirjeldatud arengukava ülesehitus (joonis 1) viitab neljatasandilisele lähenemisviisile Arvestatud. (põhialused, 4 tegutsemiskeskkonna tegurit, 5 põhiteemat ning 13 alavaldkonda). Lisaks on peatükis Vastavat sõnastust täpsustatud. 3.3 esile toodud 8 valdkonna olulisemat probleemi. Selgusetuks jääb aga, millisele neist tasanditest Arengukava eesmärgid ja vastavad arengukava eesmärgid ja alaeesmärgid. Palume seda AKE-s selgitada. alaeesmärgid vastavad põhiteemade tasandile. 9. Soovitame kaaluda, kas on mõistlik esitleda poliitikainstrumente „nii kogu kultuurivaldkonna üleselt Arvestatud. kui ka alavaldkondade lõikes“, või selgitada, kuidas on poliitikakujundamisel tagatud selge seos (sh Vastavat sõnastust täpsustatud. mõõdikute kaudu) iga tegevuse ja seatud (ala)eesmärgi vahel. 10. Palume nimetada, mis osa alavaldkonnast „Kultuuriline mitmekesisus“ käsitletakse „Rahvastiku ja Arvestatud. sidusa ühiskonna arengukava 2030“ raames. Vastav selgitus lisatud. 11. Arengukava mõju olulisust julgeolekule ja välissuhtlusele on meie hinnangul üle hinnatud. Kuivõrd Arvestatud. oluliseks hinnatud mõjude puhul tuleb teha põhjalikum mõjuanalüüs, siis palume anda AKE-s Mõjude hindamise esialgne ülevaade, milliseid neist kavatsetakse põhjalikumalt analüüsida, mis eesmärgil ja ulatuses, mis aja hinnang üle vaadatud. jooksul ning milline on analüüside orienteeruv maksumus. Mõjude hindamisel soovitame rohkem rõhku panna mõjutatud osaliste tuvastamisele, et neid süsteemsemalt ja võimalikult alguses kaasata. 12. Juhime tähelepanu, et AKE-s toodud ajakava kohaselt esitatakse arengukava Riigikogule juunis 2021 Arvestatud osaliselt. ehk parlamendi kevadise istungjärgu lõpunädalail. Teiste arengukavade kogemuse põhjal ei pruugi olla Ajakava üle vaadatud, jääme realistlik arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks septembris 2021. Palume ajakava esmase ajakava juurde. üle vaadata ja võimaluse korral kavandada arengukava esitamine Riigikogule arvamuse avaldamiseks varem. 13. Palume võimaluse korral täpsustada, keda peetakse juhtkomisjoni koosseisus silmas „asjaomaste Arvestatud osaliselt. ministeeriumide“ all. See aitab ka teistel ministeeriumidel oma tööd paremini planeerida, kui juba Juhtrühma koosseisu täpsemalt AKE-s on ootused neile esile toodud. Ühtlasi palume võimaluse korral täpsustada, mitu ja millise kirjeldatud. huvirühma esindajat on kavas juhtkomisjoni koosseisu arvata. Lisa 1 14. Rahandusministeerium Lisaks arengukava koostamise ettepanekus välja toodud valdkonna olulisematele probleemidele juhib Arvestatud osaliselt. (mitteametlik)) Rahandusministeerium tähelepanu, et erinevates foorumites on viimastel aastatel tõstatatud ehitatud Ühe kultuuri alavaldkonna keskkonna kvaliteedi küsimused, mis on Kultuuriministeeriumi tegevustest tihedalt seotud väljatoomine teistest arhitektuuripoliitika valdkonnaga. Nii Rahandusministeeriumis kui ka Majandus- ja põhjalikumalt ei ole arengukava Kommunikatsiooniministeeriumis on kavandamisel ja elluviimisel tegevused, mis panustavad eri koostamise ettepanekus tasanditel ja eri meetmete kaudu ehitatud keskkonna kvaliteedi parendamisse. Oluline roll on ka põhjendatud, küll aga saab Kultuuriministeeriumi kui arhitektuuripoliitika hoidja tegevustel. Teeme ettepaneku ka antud ehitatud keskkonna kvaliteedi valdkonna peamiste arenguvajaduste välja toomiseks arengukava koostamise ettepanekus ning teema kajastamist arutada loodame sisukale koostööle elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks sekkumiste kavandamisel ning arengukava koostamise käigus. läbiviimisel kõigil tasanditel, mh üleriigilise planeeringu koostamisel. Kvaliteetse elukeskkonna tagamisele on viidatud ühe peamise sihina ning seoses Eesti2035 strateegiaga. 15. Juhtrühma moodustamisel palume tagada, et RMist oleks vastavalt ministrite vastutusvaldkondadele Arvestatud. kaasatud ka riigihalduse ministri vastutusvaldkonna esindajad (regionaalareng või Rahandusministeeriumile tehakse omavalitsuspoliitika). ettepanek nimetada oma esindaja(d) juhtkomisjoni. 16. Siseministeerium AKE-s viidatud varasemad uuringud on üsna vanad (ulatuvad kohati aastasse 2013) ning ühekülgsed, Arvestatud osaliselt. st keskenduvad kultuuri majanduslikule mõjule ja rahastamisele. Ettepanek on allikate mitmekülgsem Oleme teadlikud allikate, sh sissetoomine. Juhul kui allikaid on tõepoolest vähe, tasuks uue arengukava raames kindlasti ühe läbiviidud uuringute, vähesusest. eesmärgina seada andmete süsteemse kogumise. Andmete süsteemsem kogumine on üheks oluliseks prioriteediks Kultuuriministeeriumi jaoks lähiaastatel ning saab kajastatud olulise tegevussuunana arengukavas eelnõus. 17. Lk 3 kohaselt on kultuurielus osalemine Eestis aktiivne, viimaste kättesaadavate andmete kohaselt Arvestatud. osales 2017. aastal viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 78,7% üle 15-aastatest elanikest Vastavat teksti täiendatud. (Statistikaameti andmetel). Palume võimalusel lisada piirkonniti erinevused ja tulevikus kaaluda Statistikaametilt andmete kogumist ka enim esindatud rahvusgruppide põhiselt. Põhjendame, et lk 4 kohaselt aitab arengukava ellu viia „Säästev Eesti 21“ eesmärke 1 (Eesti kultuuriruumi elujõulisus), 2 (heaolu kasv) ja 3 (sidus ühiskond).“ Lisaks on samal leheküljel toodud: „dokumendis käsitletakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid nii loojate kui ka loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos Lisa 1 omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist.“ Erisuse sissetoomine piirkonniti või rahvusgruppide põhiselt annaks hea informatsiooni, milline on olukorrapilt sidusa ühiskonna saavutamisega kultuurielus osalemise näitajate poolest arengukava koostamise algusajal. 18. Hetkel ei ole selge, kas ja mis muutust tahetakse AKE ja arengukavaga kultuurivaldkonnas saavutada. Võtame teadmiseks. Seniste suundumuste, arenguvajaduste ning valdkonna väljakutsed on kirjeldatud üldiselt, AKE-s ei Arengukava koostamise ettepanek ole toodud, milliseid lahendusi pakutakse ja mis juhtub siis, kui nende väljakutsete lahendamisega ei ei saa sisaldada juba terviklikult tegeleta. Valdkonna olulisimate probleemide kirjelduses puuduvad allikad, mis aitaks mõista, miks on lahendusi ja detailset väljakutsete just need olulisemad väljakutsed ja parimad pakutavad lahendused. AKE joonisel (lk10) 1 kirjeldatud käsitlemist. Arengukava eelnõus valdkonnad tuleks tunduvalt rohkem AKE-s lahti kirjutada, et selguks, mida täpsemalt tahetakse saavad olema käsitletud saavutada. Näiteks on ühe suurima väljakutsena nimetatud Eesti keelest erineva emakeelega inimeste valdkonna erinevate tasandite osalemise suurendamist siinses info- ja kultuuriruumis (lk 10). Joonis 1. „„Kultuuri arengukava 2030“ eesmärgid ja kavandatav ülesehitus“ kohaselt katabki arengukava ka meedia valdkonda. Samas ei ole selle poliitikainstrumendid. valdkonnaga seoses peale ühe eelpool nimetatud väljakutse ühtegi muud probleemi või kavandatud tegevussuunda esile toodud. Siseministeeriumi hinnangul on meediaga kaasnevateks riskideks sotsiaalmeedias laialt leviv desinformatsioon, informatsiooniline mõjutustegevus propagandakanalite kaudu jne. 19. Palume lisada haakuvate arengukavade juurde ka koostamisel oleva „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna Arvestatud. arengukava 2030, millel on kultuuri arengukavaga seos eelkõige uussisserändajate, muukeelsete Viide „Rahvastiku ja sidusa püsielanike ja kultuurilise mitmekesisuse kontekstis. Samuti toetab Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ühiskonna arengukava 2030“ ja on osa sellest üleilmsed eestlased ehk Eesti väliskogukonnad. eelnõule lisatud. 20. Valdavalt keskendubki AKE suure algustähega Eesti kultuuri elujõulisuse hoidmisele, väikse Dokumendis on termineid „Eesti algustähega eesti kultuuri eesmärk on mainitud ühel juhul (lk 8): „Oluline on keskenduda eesti kultuuri kultuur“ ja „eesti kultuur“ kättesaadavuse tagamisele, saavutades dünaamilise tasakaalu maailmakultuuriga, arvestades rände kasutatud vastavalt Eesti Keele ja linnastumise trendiga.“ Kas AKE-s teadlikult on neid eristatud – Eesti kultuur ja eesti kultuur? Instituudi juhendile. Eesti kultuur (suure algustähega) viitab Eesti territooriumil olevale ja tehtavale kultuurile, sh nii eestlaste kui ka teiste rahvaste poolt loodud kultuurile, samas kui eesti kultuur (väikese algustähega) viitab eestlaste kultuurile kitsamalt. Lisa 1 21. Haridus- ja Kooskõlastame ettepaneku allolevate märkuste arvestamisel. Arvestatud. Teadusministeerium Vastavat sõnastust korrigeeritud. Juhime tähelepanu, et arengukava koostamise kaudu ei saa planeerida teiste ministeeriumide (mitteametlik) valitsemisalade ressursse ja palume vastavalt korrigeerida sõnastust lk 5, kus on välja toodud Kultuur 2030 koostamise eesmärgid. 22. Lk 6 on arengukava ühe põhiteema „Loome“ puhul välja toodud, et „Teadusvaldkonnad teevad sisulist Arvestatud. ja loomevabadusel põhinevat koostööd loomevaldkondadega, kus eesmärk on edendada teadmisi Vastavat sõnastust korrigeeritud. inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta.“ Palume täpsustada, et silmas peetakse kultuuriga seotud teadusvaldkondi. 23. Lk 7 teema „Mälu“ all palume muuta sõnastust lauses „Tänu digitaalsele arengule hoogustuv Arvestatud. kultuuripärandi aktiivne kasutus edendab haridusvaldkonna, turismisektori ja ettevõtluse koostööd.“, Vastavat sõnastust korrigeeritud. kuna hetkel jääb ebaselgeks, millist koostööd silmas peetakse. (Võimalik uus sõnastus: „Tänu digitaalsele arengule avanevad uued võimalused kultuuripärandi aktiivseks kasutuseks.“) 24. Palume eemaldada lk 9 kultuurivaldkonnas tegutsevate juhendajate ja eestvedajata pealekasvu Arvestatud. probleemi loetelust õpetajad, kuna õpetajate järelkasvu teemat käsitletakse haridusvaldkonna Vastavat sõnastust korrigeeritud. arengukavas. (Lisaks soovitame kaaluda nimetatud punkti juures arvuliste näitajate lisamist, näiteks Täiendavad andmed ja arvulised kultuuritöötajate ja piirkonna elanike suhtarvu (sh maapiirkondades).) näitajad on võimalik lisada arengukava eelnõu koostamise käigus. 25. Palume eemaldada lk 9 olulisemate probleemide hulgast „Laste ja noorte kultuuritegevus vajab Arvestatud. tõhusamat koordineerimist, kuuludes mitme eri ministeeriumi haldusalasse. Huvihariduse süsteem Vastavat sõnastust korrigeeritud. vajaks täiendamist, samuti tuleks suurendada kultuuri osakaalu üldhariduses.“ Kui probleemiks on laste ja noorte võimaluste vähesus osaleda kultuurielus sõltumata elukohast ja pere sotsiaalmajanduslikust taustast, soovitame selle integreerida loetelu järgmise punktiga alljärgnevalt. Uus sõnastus: „Kultuuri kättesaadavus ei ole piirkondlikult ühtlaselt tagatud, sh nii mitmekesisest ja kõrgetasemelisest kultuuripakkumisest osasaamine kui ka kultuurielus osalemine läbi huvitegevuse. Kultuurielus osalemise võimalused on liialt sõltuvuses sotsiaalmajanduslikust taustast.“ Lisa 1 26. Lk 8 soovitame korrigeerida sõnastust lauses „Samuti soovitati rahastamiskordi paremini seostada Arvestatud. strateegiliste dokumentide eesmärke ja prioriteete.„, kuna hetkel võib välja lugeda, et paremini Vastavat sõnastust korrigeeritud. seostada soovitatakse üksikuid rahastamise kordi, mitte aga üleüldist korraldust. (Uus võimalik sõnastus: „Samuti soovitati rahastamiskord paremini seostada valdkonna strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega“. 27. Lk 8 on öeldud, et: „Ühiskonna vananemine nii Eestis kui ka Euroopas suurendab nõudlust Võtame teadmiseks. vanemaealistele mõeldud eri toodete ja teenuste järele.“ Juhime tähelepanu, et Riigikontroll on oma 2020. a aruandes „Avalike teenuste tulevik“ välja toonud probleemi, et avalikud teenused tuleb tänasega võrreldes ümber kujundada. Soovitame arengute kavandamisel arvestada ka antud aruandega (Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Esmatähtsate avalike teenuste tulevik“ – https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/RVKS2020/RVKS_06.11.2020_TRYKKI_LOPP.pdf). 28. Lk 8 on kirjas, et „Riigisisene linnastumine toob fookusesse kultuuri regionaalse kättesaadavuse Regiooni mõiste on tavakasutuses sõltumata inimese elukohast ja sellega seonduvad kultuurivõrgu kujundamise küsimused.“ Kuna jätkuvalt olemas, siinkohal Eestis ei ole enam kehtivat regionaalarengu strateegiat, teeme ettepaneku täpsustada, mida regiooni all kasutatud märkimaks asukohast mõeldakse ja kas regiooni vaates on põhiprobleemiks nö keskuste tagamaad või tagamaa ja keskus sõltumatut kättesaadavust. koos. 29. Lk on 10 öeldud, et üheks probleemiks on „Eesti keelest erineva emakeelega inimeste osalemise Arvestatud. suurendamine siinses info- ja kultuuriruumis on pikaajaline protsess, millesse tuleb panustada, nagu Vastavat sõnastust korrigeeritud. ka võimalustesse säilitada mitmekultuuriline ja avatud kultuuriruum.“ Soovitame sõnastust muuta, kuna lause esimese poole esile tõstmine jätab hetkel eksliku mulje, nagu oleks probleemiks osalemise suurendamine, mitte et tegu on pikaaegse protsessiga.

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →