Vastus pöördumisele

a Tõnn Lamp Teie 17.02.2021 EESTI NÄITLEJATE LIIT [email protected] Meie 15.03.2021 nr 10-1/482-2 Vastus pöördumisele Täname teid loomeliitude nimel tehtud pöördumise eest. Oleme kätte saanud ka teie varasemad pöördumised, kuid tegevuste viirusepuhangust tingitud nihkumine ja kestev kriisihaldus ei ole võimaldanud teile seni ammendavalt vastata. Loomeliitude mured ja ettepanekud on ministeeriumi jaoks olulised. Kuna tegutseme endiselt kriisi tingimustes, loodame igast küljest teie mõistmisele ja konstruktiivsele koostööle. Esitame järgnevalt oma kommentaarid teie kirjale ja selles sisalduvatele ettepanekutele. 1. Taotlete 2020. aasta kriisi tõttu ära kasutatud jäägi tagastamist. Kultuuriministeerium hindab, et ei ole võimalik tagastada raha, mis on seadusega ette nähtud korras eesmärgipäraselt toetusteks välja makstud. Seadus määrab toetuse summa ja selle kasutamise viisid, millest prioriteet on loometoetuste maksmine vabakutselistele loovisikutele. Kui loometoetusteks maksti raha välja, ei ole tõesti võimalik stipendiume maksta. Need liidud, kes eriolukorra tõttu loometoetusi maksma ei pidanud, saavad 2020. aasta toetuse jäägist maksta stipendiume sellel aastal. Loovisikute ja loomeliitude seadus ei näe ette stipendiumi maksmise kohustust ega kohustust selleks jääki hoida. 2. Soovite informatsiooni 2021. aastal eraldatavate vahendite kohta vabakutseliste loovisikute toetamiseks. Vabakutseliste loovisikute toetamine on seotud loovisikute ja loomeliitude seadusega (LLS). Selle rakendamiseks on Vabariigi Valitsus eraldanud tänavu kahel korral piirangutega seonduvalt täiendavat kriisiabi, kokku summas 3,32 miljonit eurot. Sellest jätkub lisaks korralistele riigieelarvelistele loomeliidu toetustele veel 700 loovisiku toetamiseks. Kultuuriministeeriumis on valminud eelnõu LLS-i erakorraliseks muutmiseks. Eelnõuga arvestatakse 2020. aasta kogemuste põhjal esile kerkinud probleemidega seaduse rakendamisel. Dokumendis on kavandatud, et Kultuuriministeerium võtab enda peale kõik toimingud nende vabakutseliste loovisikutega, kes loomeliitudesse ei kuulu. See peaks oluliselt vähendama loomeliitude koormust ka täiendavate vahendite lisandumisel edaspidi. Samuti püütakse eelnõuga lahendada sotsiaalmaksu maksmise korraldust isikute puhul, kes kuuluvad korraga mitmesse loomeliitu ja ei ole oma „pearaha“ ühele liidule suunanud. Eelnõu saadetakse loomeliitudele arvamuse avaldamiseks ning arutelu selle üle on teretulnud. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Kuna tegemist on kiireloomulise ja erakorralise seaduse muutmisega, ei ole võimalik põhimõttelisi sisulisi muudatusi seaduse eesmärgi või kohaldumisala (sh sihtrühma määratlemise) seisukohalt ette võtta. Kultuuriministeeriumi tööplaanis sisaldub seaduse põhjalikum analüüs ja muutmisvajaduse kaardistamine sellel aastal. Mis puutub loovisikutesse, kes loomeliitude liikmed ei ole, siis meenutame jätkuvalt, et mitte ühtegi isikut ei saa kohustada loomeliiduga liituma, aga 2020. aasta kogemus näitas, et vajadus toetuste järele on nii liitudesse kuuluvatel kui ka sinna mittekuuluvatel isikutel. See, kuidas määratleda seadustest, sh põhiseadusest tulenevalt, kõrget loomingulist taset või muid tunnuseid, mis võiksid olla tipptasemel loometöö eelduseks, on küsimus, mille üle tuleb arutleda väljatöötamiskavatsuse kontekstis süvenenult ja põhjalikult. Kultuuriministeerium jääb eriarvamusele ka küsimuses, nagu oleks seadusega pandud kohustus eelmise aasta loometoetuste jäägi ärakasutamises (LLS-i § 20 lg 41) liitude õiguste piiramine. Loomeliidu toetuse kujul on tegemist riigi poolt sihtotstarbeliselt eraldatud ja seadusega ette nähtud tegevusteks mõeldud toetusega. Vastav regulatsioon rõhutab loometoetuste prioriteetsust stipendiumide eest, mis on seaduse läbiv mõte. Seadus ei kohusta liitu loometoetuste jääki säästma loometoetuste maksmiseks järgneval aastal, kuid keelab täiendavaid vahendeid taotlemast juhul, kui loometoetuste maksmiseks on vahendid lõppenud, kuid eelneva aasta jääk on stipendiumideks välja maksmata. 3. Taotlete loomeliitudele püsivat tegevustoetust. Loomeliitude tegevust reguleerib LLS ainult loometoetuste ja -stipendiumide maksmise ulatuses. See on Kultuuriministeeriumi vaates oluline avalik funktsioon, mille kulude katteks on ette nähtud kindel protsent loomeliidu toetuse summast. Muude tegevuste ja valdkondliku rolli vaates on loomeliidud üksteisest väga erinevad, nagu seda on ka muu valdkondade korraldus. Enamik loomeliite saab tegevustoetust Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalidelt, mis on samuti avalik riiklik rahastus. Ministeeriumil on valdkondades strateegilised partnerid, kellel on kindlad tegevused ning rollid ja ülesanded, mida rahastatakse. Loomeliitude roll valdkondlikult ja valdkondadeüleselt tuleks täiendava rahastuse kontekstis oluliselt põhjalikumalt läbi mõelda ja asetada laiemasse konteksti. See võimaldaks välja selgitada need tegevused, mille eest on praegu vastutuse võtnud loomeliidud ning millega muud organisatsioonid valdkonnas ei tegele. Praegu Kultuuriministeerium täiendavate vahendite eraldamiseks kiiret võimalust ei näe, kuid kaalume teiega koostöös hea meelega võimalusi, kuidas saaks loovisikute nõustamist ja teavitamist parandada. 4. Soovite arutada nn taaskäivistamisrahastu vahendite kasutamist ja selle kontekstis loomeliitude seeniorite kodu loomist. Samuti loomeliitude registri uuendamist, selleks et andmed oleksid operatiivselt kasutatavad registrite üleselt ning et loovisikutele oleks selle abil võimalik tagada ravikindlustus ka töösuhte puudumisel. Selle kohta, mis puudutab taaste- ja vastupidavusrahastut (RRF-i) ja REACT-EU-d, on Vabariigi Valitsus nende vahendite kasutamise otsuse 11.02.2021 juba teinud. Vastab tõele, et kultuuri valdkonda nendest fondidest vahendeid ei eraldatud. REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ning Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümber- kujundamiseks. Vahendeid saab kasutada tervishoiusektori võimekuse suurendamiseks, majanduse elavdamiseks, tööturu ja sotsiaalse kaasatuse meetmeteks ning enim puudustkannatavate inimeste abifondi kaudu toidu- ja esmase materiaalse abi pakkumiseks. Valitsus tegi esialgsed REACT-EU rahastamisotsused 29.09.2020 ja 03.12.2020 toimunud valitsuskabineti nõupidamistel. Nende otsustega nimetatud valdkondi edendades võidab sellest kahtlemata kogu ühiskond, sh loovisikud. Taaste- ja vastupidavusrahastu puhul on kesksel kohal reformid, mida liikmesriikidelt taastekavades oodatakse. Euroopa Komisjon käsitleb RRF-i kontekstis reformina laiemaid struktuurseid muudatusi, millel on märkimisväärne ja pikaajaline mõju ning mis parandavad avalike teenuste kvaliteeti, ettevõtluskeskkonda, haridussüsteemi või sotsiaalkaitset. Eesti keskendub oma taastekavas digipöördele, rohepöördele, tervishoiu ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamise reformidele ning investeeringutele. Kultuuriministeerium jätkab koostööd teiste ministeeriumidega ja teie ettepanekud sotsiaalvaldkonna teenuste parandamiseks (kas siis kitsalt loovisikute kontekstis või laiemalt), on loodetavasti võimalik lisada kas plaanitud valdkonnaülestesse tegevustesse või tuua täiendavate eesmärkidena lähiaastate riigieelarve lisavajaduste läbirääkimiste arutelule. 5. Palute informatsiooni LLS-i muutmise ajakava ja kavandatavate muudatuste kohta. Seaduse muutmisele eelnev väljatöötamiskavatsus peaks ministeeriumi tööplaani kohaselt valmima sügiseks. See tähendab, et kevadel alustame kaasamise ja analüüsidega, mille üks osa on ka Praxise uuring vabakutseliste toimetuleku kohta. Kaasame aruteludesse kõik asjassepuutuvad osapooled. Korraldame nende küsimuste arutamiseks lähitulevikus kindlasti veebikohtumise, kuid väga tiheda töögraafiku tõttu ei oska täpselt öelda, millal see aset võiks leida. Teavitame teid sellest esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Taaniel Raudsepp 628 2221 [email protected]