Kiri

EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jugapuu püsielupaikade kaitse-eesmärk (1) Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 5 lõike 2 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi harilik jugapuu (Taxus baccata L.) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. (2) Hariliku jugapuu püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse. (3) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Püsielupaikade asukohad (1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla Keibu püsielupaik Lääne-Harju vallas Keibu külas. (2) Hiiu maakonnas võetakse kaitse alla Viita püsielupaik Hiiumaa vallas Tammistu ja Viita külas. (3) Saare maakonnas Saaremaa vallas võetakse kaitse alla: 1) Liiküla püsielupaik Liiküla ja Pöitse külas; 2) Hänga püsielupaik Hänga külas. (4) Püsielupaikade välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele1. § 3. Püsielupaikade valitseja Püsielupaikade valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk PÜSIELUPAIKADE KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse püsielupaigas viibimiseks ka kaitse- eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Püsielupaigas on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga, maastikusõidukiga ja jalgrattaga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. (4) Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) rahvaürituse korraldamine, välja arvatud teedel, kus see on lubatud. § 6. Keelatud tegevus (1) Püsielupaigas on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga tarbeks; 4) telkimine ja lõkke tegemine. (2) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit. (2) Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õigupärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/108 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 10. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Lisa. Jugapuu püsielupaikade kaardid  Ministeeriumid 15.03.2021 nr 1-4/20/4102-2 Keskkonnaministri määruse „Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Lisad: 1. Hariliku jugapuu püsielupaikade määruse eelnõu 2. Hariliku jugapuu püsielupaikade määruse seletuskiri Egle Kons, 5694 3013 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri määruse „Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 2 alusel on keskkonnaministril õigus võtta ala püsielupaigana (edaspidi ka PEP) kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse väljaspool kaitstavaid alasid asuva II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi hariliku jugapuu (Taxus baccata L.) ja selle kasvukohtade kaitseks neli püsielupaika, mis asuvad Harju, Hiiu ja Saare maakonnas. Püsielupaikadesse arvatud alad ei ole varem kaitse all olnud. Harju maakonnas võetakse kaitse alla Keibu püsielupaik Lääne-Harju vallas Keibu külas, Hiiu maakonnas Viita püsielupaik Hiiumaa vallas Tammistu ja Viita külas, Saare maakonnas Liiküla püsielupaik Liiküla ja Pöitse külas ning Hänga püsielupaik Hänga külas. Tartu Ülikooli botaanikaaed esitas 12. novembril 2013. a Keskkonnaministeeriumile ettepaneku1 võtta kaitse alla Harjumaal Keibu külas asuvad kinnistud või nende osad, kus kasvab II kaitsekategooria kaitsealune liik harilik jugapuu (edaspidi 2013. aasta ettepanek). Liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni 16. märtsi 2017. a koosoleku otsuse2 alusel kiideti heaks Keskkonnaameti LKS § 8 kohane ettepanek hariliku jugapuu väljaspool kaitstavaid alasid asuvate esinduslike ja jätkusuutliku järelkasvuga kasvukohtade püsielupaikadena kaitse alla võtmiseks Saaremaal (kaks püsielupaika) ja Hiiumaal (üks püsielupaik). Püsielupaikade kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse selgitamiseks tehti ekspertiis. Tuginedes liigiekspert Triin Reitalu 2017. aastal koostatud ekspertiisile3, analüüsis Keskkonnaamet kavandatavate püsielupaikade piiride ja tsoneeringu otstarbekust ning esitas Keskkonnaministeeriumile liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni 21. juuni 2019. a otsuse alusel uue, täiendatud kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK)4 hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. Muudatusettepanekute kohaselt on kavandatud kaitse alla võtta neli püsielupaika (Harjumaal Keibu, Hiiumaal Viita, Saaremaal Liiküla ja Hänga) kogupindalaga 60,51 ha. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Egle Kons (tel 5694 3013, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KeA üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]) ja kaardid on 1 Tartu Ülikooli botaanikaia dokumendi registreerimisnumber 22574-081113-1-14.4/BA. Ettepanek registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 12.11.2013 nr 9773 all. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.03.2017 nr 1-10/17/24 all. 3 Reitalu, T. (2017). Hariliku jugapuu elupaikade inventuur ja püsielupaikade ettepaneku ekspertiis. Kättesaadav Keskkonnaametis. 4 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2020 nr 7-16/20/959 all. 1 kontrollinud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Kristin Pille (tel 673 7580, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Hariliku jugapuu esinduslike kasvukohtade püsielupaikadena kaitse alla võtmise eelduseks on hariliku jugapuu ohustatus, kaitse-eesmärgiks on selle ohualti liigi ja tema esinduslike kasvukohtade soodsa seisundi saavutamine LKS § 3 lõike 2 mõistes. Harilik jugapuu on väga pikaealine ja aeglasekasvuline liik, mille eluiga võib küündida mitme tuhande aastani. Puude kõrguskasv on intensiivsem 30–200 aastani (Eestis on juurdekasv 2–5 cm aastas) ja kestab 300–400 aasta vanuseni. Harilik jugapuu on Euroopas levinud osaareaalidena ja kasvab Eestis oma levila kirdepiiril. Külmakartliku liigina on harilik jugapuu Eestis levinud peamiselt Saaremaa ja Hiiumaa lääne- ja põhjaosas, Mandri-Eestis leidub seda liiki vaid Loode-Eestis Peraküla ja Keibu lähedal ning Pärnumaal Tõstamaal. Harilik jugapuu eelistab kasvada viljakatel huumusrikastel parasniisketel muldadel, talub hästi varju, kuid on niiskus- ja valgusrežiimi muutuste suhtes tundlik. Liiki ohustavad eelkõige raied, mille käigus puud hävivad. Raiete tulemusel muutuvad ka metsa alusrinde temperatuuri, niiskus- ja valgusrežiimi tingimused ulatuses, mis põhjustab hariliku jugapuu isendite hävimise või pidurdab oluliselt nende kasvu ja viljumist. Looduslikest ohuteguritest võivad puude seisundit oluliselt mõjutada ekstreemsed ilmastikuolud: tugevad tormid, kõva pakane ja pikaajaline põud. Imetajatest on suurima negatiivse mõjuga metskitsed, kes söövad meelsasti hariliku jugapuu võrseid ja võivad puid elujõuetuseni vigastada.5 Hariliku jugapuu elupaiga jätkusuutlikkuse üks peamisi näitajaid on loodusliku järelkasvu olemasolu, kusjuures enamikul teadaolevatest hariliku jugapuu leiukohtadest Eestis järelkasv puudub või on seda marginaalselt. Keskkonnaregistrisse kantud hariliku jugapuu leiukohtade alusel võib Eestis piiritleda kokku umbes 60 hariliku jugapuu kasvukohta (lähestikku asuvad punkt- ja pindobjektide kogumid), millest 2017. aastal tehtud inventuuri andmete kohaselt on vaid kaheksa hea järelkasvuga ja jätkusuutlikud. Teadusuuringud selle kohta, miks harilik jugapuu Eestis järelkasvu ei taha anda, teadaolevalt puuduvad. Analüüsides järelkasvu olemasolu kaitstavatele aladele jäävates hariliku jugapuu leiukohtades, selgub, et järelkasv on olemas arvestataval hulgal vaid kolmel kaitstavale alale jäävas leiukohas: Tahkuna ja Tihu Hiiumaal ning Viieristi Saaremaal. Nendes leiukohtades kehtib sihtkaitsevööndi režiim. Rohke järelkasvuga jätkusuutlik populatsioon on ka osaliselt Kesknõmme looduskaitsealale (edaspidi ka LKA) jääv Veere leiukoht, kus osa populatsioonist asub kaitseala piiranguvööndis (Kesknõmme LKA piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud turberaie). Ülejäänud kaitstavatele aladele jäävates hariliku jugapuu leiukohtades on järelkasv nõrk või puudulik. 2017. aasta inventuuri alusel on arvukaid (üle 500 isendiga), jõudsa järelkasvuga ja jätkusuutlikke hariliku jugapuu populatsioone Eestis veel neli: Keibu Lääne-Harjumaal, 5 Roht, U. 2010. Tegevuskava hariliku jugapuu (Taxus baccata L.) kaitseks 2011–2015. Eelnõu. Kättesaadav Keskkonnaametis. 2 Viita Hiiumaal ning Liiküla ja Hänga Saaremaal. Selleks et tagada hariliku jugapuu säilimine Eestis, moodustatakse käesolevaga püsielupaigad nimetatud esinduslikes liigi kasvukohtades. Kuna moodustatavad püsielupaigad asuvad kõik erinevates hariliku jugapuu levila alampiirkondades, tagatakse nende alade kaitse alla võtmisega eeldused liigi soodsa seisundi saavutamiseks kogu Eesti levila ulatuses. Lisaks harilikule jugapuule kasvab moodustatavates püsipaikades ka teisi metsakooslustega seotud liike. II kaitsekategooria taimeliikidest kasvab püsielupaikades harilik luuderohi (Hedera helix). III kaitsekategooria liikidest on keskkonnaregistri andmeil leitud järgmisi taimeliike: harilik ungrukold (Huperzia selago), suur käopõll (Listera ovata), harilik valvik (Leucobryum glaucum) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Samas pole nende liikide kaitse-eesmärgiks seadmine vajalik, kuna eesmärgiks seatava hariliku jugapuu ja selle elupaikade kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka eespool nimetatud liikide kaitse. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks nimetatud hariliku jugapuu ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgiks nimetatud hariliku jugapuu omadega. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse eespool nimetatud liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lg 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul PEP-i valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja PEP-i valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. 2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus Harilik jugapuu kuulub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 5 lõike 2 kohaselt II kaitsekategooria taimeliikide hulka. II kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel, ja/või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (LKS § 46 lõige 2). Harilik jugapuu on Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2017) arvatud ohualdiste liikide kategooriasse6, peamised liiki ohustavad tegurid on metsaraie (valgustingimuste muutmine), veerežiimi muutused ja loomade tekitatud kahjustused. LKS § 48 lõike 2 kohaselt tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Kuni pindalalise kaitstava loodusobjekti moodustamiseni on LKS § 55 lõike 7 alusel tagatud isendite kaitse (st keelatud hariliku jugapuu taimede kahjustamine ja hävitamine), kuid see ei ole pikaajalise ja tulemusliku kaitse (liigi soodsa seisundi) tagamiseks piisav. 6 Roosaluste, E. (2017). Hariliku jugapuu ohustatuse hindamine, hindamisel kinnitamata. Kättesaadav Keskkonnaametis. 3 LKS § 55 lõike 7 alusel on II kaitsekategooria liigi isendi kahjustamine, korjamine või hävitamine keelatud, kuid raiete keelamine väljaspool kaitstavaid alasid asuvatel hariliku jugapuu kasvualadel on komplitseeritud. Kui raiet tehakse sellises mahus ja viisil, et metsateatist pole vaja esitada, pole võimalik raiele liigi kaitseks tingimusi ega soovitusi seada. Hariliku jugapuu puhul ei piisa üksnes isendi raiumata jätmisest, oluline on säilitada mets vähemalt selle pooleteisekordse keskmise kõrguse raadiuses ka isendi ümber, sest liik on eriti vanemas eas kasvukeskkonna järsu muutuse suhtes tundlik. Seetõttu hukkub suurem osa harilikest jugapuudest lageraie tegemisel ka juhul, kui harilikud jugapuud raie käigus vigastamatult kasvama jäetakse. Raietest tulenevat ohtu suurendavad veel asjaolud, et raie tegelikud tegijad ei tunne kuusega sarnast harilikku jugapuud sageli ära (eriti öisel ajal metsamasinatega töid tehes) või ei pane neid lihtsalt tähele (väikeseid puid ja seemikuid). Teadaolevalt on Saaremaal viimasel kümnendil lageraiete käigus hävinud vähemalt kuus hariliku jugapuu kasvuala, kus kasvas kokku ligi 150 puud. Põhjused on erinevad, sh levikuandmete puudulikkus keskkonnaregistris ja inimlikud eksimused. Enne püsielupaikade moodustamist asus (keskkonnaregistri 15.04.2020 seisuga) 135 hariliku jugapuu leiukohast 49 ehk 36% erinevat tüüpi kaitstavatel aladel ning 86 leiukohta ehk 64% väljaspool kaitstavaid alasid. Leiukohtades on registreeritud kokku vähemalt 7718 hariliku jugapuu isendit (mõnes leiukohas puudub isendite arvukus ja on antud ohtruse hinnang), millest erinevat tüüpi kaitstavatele aladele jäi 4285 isendit ehk 55% ja väljapoole kaitstavaid alasid 3433 isendit, moodustades 45% isendite koguarvust. Hariliku jugapuu püsielupaikade moodustamise järel on tagatud veel kümne, seega kokku 59 leiukoha kaitse, ehk 44% teadaolevatest hariliku jugapuu leiukohtadest jääb pärast püsielupaikade moodustamist erinevat tüüpi kaitstavatele aladele. Pärast püsielupaikade moodustamist jääb väljapoole kaitstavaid alasid 76 teadaolevat hariliku jugapuu leiukohta ehk 56% kõikidest registreeritud hariliku jugapuu leiukohtadest. Kui praegu asub kaitsealadel 55% isenditest, siis püsielupaikade moodustamisega tagatakse hariliku jugapuu kasvukohtade kaitse 94% (7270) isenditele ning väljapoole kaitstavaid alasid jääb kõigest 448 isendit, mis moodustab 6% kõigist keskkonnaregistrisse kantud isenditest. Pindalaliselt on püsielupaikade moodustamise järel kaitse all 86% teadaolevatest kasvukohtadest. Püsielupaikade moodustamise järel on kõik kaheksa Eesti hariliku jugapuu esinduslikku kasvukohta kaitse all. Kuigi kaitse alt välja jääb jätkuvalt ligi 56% teadaolevatest leiukohtadest, on neist ligi kolmveerand üksikisenditena ja ülejäänud vähearvukad, mistõttu on LKS nõue, arvestades isendite koguarvu, kasvukohtade pindala ja esinduslikkust, siiski täidetud. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitstava loodusobjekti tüübiks on valitud püsielupaik. Peamine väärtus püsielupaikades on hariliku jugapuu kasvukohad, kus tuleb määrusega sätestada piirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga, mis tagab nimetatud liigi ja tema kasvukohtade soodsa seisundi. Keskkonnaregistri kohaselt ei ole planeeritavates püsielupaikades muid olulise tähtsusega loodusväärtusi, sh liike teistsuguste ökoloogiliste nõudlustega, sellises ulatuses, mis põhjendaksid muu kaitstava ala tüübi (nt looduskaitseala) valikut. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just hariliku jugapuu kaitseks vajalikku kaitsekorda, kus arvestatakse liigi kaitse tagamisel talle omaste ja vajalike piirangute rakendamisega. 4 2.4. Püsielupaikade välis- ja vööndite piirid 2.4.1. Püsielupaikade piiritlemise üldpõhimõtted Püsielupaiga piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et püsielupaiga piirid oleksid võimalikult lihtsad, looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad ning et püsielupaika oleksid hõlmatud hariliku jugapuu arvukamad ja esinduslikumad populatsioonid, mis on hea järelkasvuga, ning hariliku jugapuu populatsiooni kaitseks vajalik puhver. Puhvri moodustamisel on lähtutud põhimõttest, et äärmistest hariliku jugapuu isenditest jääks püsielupaiga piirini võimaluse korral 30 m laiune puhverala. Piisava suurusega puhverala tagab liigi säilimise ka juhul, kui väljaspool püsielupaika kavandatakse raieid, säilitades sel viisil piisaval hulgal metsa liigi kasvukoha ümber ning vähendades päikesekahjustuse ja tormiheite riski. Samal ajal tagab piisava laiusega puhverala ka populatsioonisiseselt eeldused liigi järelkasvu kaitsele konkreetses kasvukohas. Püsielupaiga piiritlemisel on kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (kraavid, teed, sihid, mõõdistatud maaüksused), kusjuures püsielupaiga piirile jäävad teed, sihid ja kraavid on üldjuhul püsielupaigast välja jäetud (2 m puhvriga põhikaardil paikneva joonobjekti telgjoonest). Looduslike piiride puudumisel on kasutatud geograafiliste koordinaatidega (esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul) määratud võimalikult väheste käänupunktidega mõttelisi sirgeid ümber hariliku jugapuude kasvukoha. Püsielupaiga piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Varem pole käsitletavad püsielupaigad kuulunud ühegi kaitstava ala koosseisu. Püsielupaikade kogupindala on 60,51 ha ja see on tervikuna arvatud sihtkaitsevööndisse. Pindalaliselt moodustavad hariliku jugapuu püsielupaigad eraomandist 47,87 ha ehk 79% ja riigiomandist 12,64 ha ehk 21%. 2.4.2. Püsielupaikade välispiirid ja tsoneering Keibu jugapuu püsielupaik asub Harjumaal Lääne-Harju vallas Keibu külas ja koosneb kolmest lahustükist (leiukohtade keskkonnaregistri koodid KLO9308620, KLO9338687, KLO9338648), kus kasvab kokku 527 hariliku jugapuu isendit. Kokku on püsielupaiga pindala 12,81 ha (I lahustükk 6,21 ha, II lahustükk 2,65 ha ja III lahustükk 3,95 ha), millest 91% ehk 11,60 ha on eraomand ja 9% ehk 1,21 ha riigiomand. Tegemist on Eesti kõige põhjapoolsema hariliku jugapuu leiukohaga ja ainsa jätkusuutliku leiukohaga mandril. Kõige esinduslikum on põhjapoolne alampopulatsioon (Keibu I lahustükk), kus on ka arvukalt järelkasvu – kokku on seal loendatud 385 hariliku jugapuu isendit. Kavandatavasse püsielupaika (Keibu I lahustükile) jääb osaliselt ka vääriselupaik nr 000186. Võrreldes 2013. aasta ettepanekuga suureneb püsielupaik 5,04 ha võrra, see tuleneb „Hariliku jugapuu elupaikade inventuur ja püsielupaikade ettepaneku ekspertiisiˮ 2017. aasta soovitustest. Piiride valikul on lähtutud põhimõttest, et äärmistest hariliku jugapuu isenditest jääks püsielupaiga piirini võimaluse korral 30 m puhverala ja piirid oleksid looduses võimalikult hästi jälgitavad. Püsielupaiga piiritlemisel on kasutatud maastikulisi aluseid, nende puudumisel mõttelisi sirgeid, mille käänupunktid on kirjeldatud geograafiliste koordinaatidega. 5 Keibu I alampopulatsiooni (leiukoht KLO9308620), põhjapoolseima lahustüki, kirdeosas Irja katastriüksusel (siin ja edaspidi sulgudes katastritunnus 56201:001:0321) kulgeb piir mööda ristuvate sihtide servi nii, et siht jääb püsielupaigast välja (2 m puhvriga sihi telgjoonest), sihi servas asuva punktini koordinaatidega X= 6 569 187,245 ja Y= 486 350,697, edasi kulgeb piir edela poole mõttelise sirgena Mosi-Rehe (56201:001:0571) ja Keibu-Rehe (56201:001:0086) katastriüksuse ristumispunkti, sealt mõttelise sirgena loode poole Alma (56201:001:0004) katastriüksusel paikneva kraavi käänupunktini ja edasi mööda kraavi, kusjuures kraav jääb püsielupaigast välja (2 m puhvriga kraavi telgjoonest). Kraavi servas asuvast punktist koordinaatidega X= 6 569 243,595 ja Y= 486 007,653 kulgeb piir Irja katastriüksusel asuvasse käänupunkti koordinaatidega X= 6 569 243,850 ja Y= 486 234,810 ja sealt mõttelise sirgena kirde poole sihi serva käänupunkti koordinaatidega X= 6 569 310,797 ja Y= 486 289,860. Keibu II alampopulatsioon (leiukoht KLO9338687), keskmine lahustükk, asub tervikuna Mosi-Rehe katastriüksusel, lahustüki lõunapiir kulgeb mööda Mosi-Rehe katastriüksuse lõunapiiri, sealt mõtteliste sirgetena, mis läbivad käänupunkte koordinaatidega X= 6 568 973,685 ja Y= 486 457,560; X= 6 569 019,135 ja 486 653,970 ning X= 6 568 970,116 ja Y= 486 665,730, tagasi Mosi-Rehe katastriüksuse lõunapiirile. Keibu III alampopulatsiooni (leiukoht KLO9338648), lõunapoolseima lahustüki, põhjapiir kulgeb mööda Malmsi (56201:001:1480) katastriüksusel paikneva elektriliini trassi serva 10 m kaugusel liinitrassist ning punktist koordinaatidega X= 6 568 765,106 ja Y= 486 636,995 mõttelise sirgena kagu poole Malmsi katastriüksuse ristumispuntki metsasihiga ja sealt edela poole Vihterpalu metskond 24 (56201:001:0845) katastriüksusel asuvasse käänupunkti koordinaatidega X= 6 568 488,406 ja Y= 486 653,760, kust edasi kulgeb lahustüki edelapiir mõttelise sirgena Vihterpalu metskond 24 ja Malmsi katastriüksuse katastripiiride ristumispunkti ja mööda Malmsi katastriüksuse piir, katastripiirilt mõttelise sirgena kirde poole samal katastriüksusel paikneva elektriliini trassi serva käänupunkti koordinaatidega X= 6 568 764,151 ja Y= 486 615,320. Viita jugapuu püsielupaik asub Hiiumaal Tammistu ja Viita külas, koosnedes ühest hariliku jugapuu registreeritud leiukohast (leiukoha keskkonnaregistri kood KLO9313044). Püsielupaiga pindala on 11,67 ha ja seal kasvab vähemalt 865 hariliku jugapuu isendit ohtra järelkasvuga. Püsielupaik asub tervenisti eramaadel. Viita leiukoht on Kõpu poolsaare kõige arvukam ja elujõulisem hariliku jugapuu populatsioon ning terve Hiiumaa arvestuses arvukuselt teine Tihu populatsiooni järel. Viita kui üks Hiiumaa kolmest suurimast ja elujõulisemast populatsioonist on praegu ainsana tervenisti kaitse alt väljas, samas kui Hiiumaa kaks teist suurt ja elujõulist populatsiooni (Tihu ja Tahkuna) on kaitse all. Keskkonnaregistri andmete põhjal on Kõpu poolsaarel kokku 30 hariliku jugapuu leiukohta, neist on kaitse all 17, seega üle poole. Kui aga vaadata populatsioonide arvukust, siis asub kaitsealadel teadaolevalt 238 isendit ja nendest väljaspool 891, enamik neist kasvab Viita leiukohas. Keskkonnaregistri andmetel kasvavad kavandatavas Viita püsielupaigas ka III kaitsekategooriasse kuuluvad harilik ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja suur käopõll (Listera ovata). Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi nende liikide elupaikade kaitse. 6 Seoses uuenenud leiukohaandmetega on PEP-i piire muudetud nii, et PEP hõlmaks kõiki kompaktselt kasvavaid isendeid, mistõttu on suurendatud püsielupaiga pindala 5,62 ha võrra võrreldes 16. märtsil 2017. a toimunud liikide kaitse ja ohjamise planeerimise komisjoni koosolekul langetatud piiritlemisotsusega. Piiride valikul on lähtutud põhimõttest, et äärmistest hariliku jugapuu isenditest jääks püsielupaiga piirini võimaluse korral 30 m puhverala ja et piirid oleksid looduses võimalikult hästi jälgitavad. Püsielupaiga piiritlemisel on kasutatud katastripiire ja mõttelisi sirgeid, mille käänupunktid on kirjeldatud geograafiliste koordinaatidega. Viita püsielupaiga põhjapiir järgib Viita katastriüksuse (39201:002:1170) põhja- ja idapiiri. Viita katastriüksuse punktist X= 6 530 730,717 ja Y= 405 161,738 kulgeb Künka katastriüksusel (39201:002:2112) mõttelise sirgena punkti koordinaatidega X= 6 530 673,945 ja Y= 405 334,560, sealt mõttelise sirgena Künka ja Mopsi katastriüksuse (39201:002:1060) ristumispunkti. Kagupiir kulgeb mõttelise sirgena Liivametsa (39201:002:1050) ja Liivaaugu katastriüksuse (39201:002:0720) piirile, edasi mõttelise sirgena Liivaaugu ja Pajakopli katastriüksuse (39201:002:0219) ristumispunkti, sealt mööda katastripiiri kuni Mihkli (39201:002:2593) ja Rea katastriüksuse (39201:002:1003) ristumispunkti. Püsielupaiga lääne- ja loodepiir kulgevad mõtteliste sirgetena ning läbivad Terametsa katastriüksusel (39201:002:3420) punkte koordinaatidega X= 6 530 640,210 ja Y= 404 903,580 ning X= 6 530 697,270 ja Y= 404 916,690, suundudes Viita katastriüksuse põhjapiirini. Liiküla jugapuu püsielupaik paikneb Saare maakonnas Liiküla ja Pöitse külas. Püsielupaik koosneb viiest lahustükist (keskkonnaregistri koodid KLO9311581, KLO9311583, KLO9311585, KLO9302640, KLO9302641). Kokku on lahustükkide pindala 26,68 ha (I lahustükk 14,66 ha, II lahustükk 5,40 ha, III lahustükk 2,44 ha, IV lahustükk 3,43 ha, V lahustükk 0,75 ha) ning seal kasvab vähemalt 843 hariliku jugapuu isendit. 61% ehk 16,16 ha kuulub eraomandisse ja 39% ehk 10,52 ha riigiomandisse. Liiküla hariliku jugapuu populatsioon on väga esinduslik, eriti ohtra järelkasvuga on Liiküla II alampopulatsioon, mis on paraku mõned aastad tagasi eksliku lageraie tõttu kahjustada saanud (504 isendit). Siiski on alampopulatsioonis raiumata aladel veel ohtralt järelkasvu ja püsielupaiga loomisel on oodata kahjustatud osa mõningast taastumist. Liiküla I alampopulatsioon on samuti suhteliselt arvukas ja leidub ka järelkasvu (249 isendit). Alampopulatsioonides III–V on arvukus praegu väiksem ja alampopulatsioonis IV on tehtud harvendusraie, mille tagajärjel on harilikud jugapuud kahjustada saanud (kokku 90 isendit). Siiski on kogu Liiküla populatsiooni säilimise seisukohast oluline võtta kaitse alla võimalikult suur osa sealsetest alampopulatsioonidest. Põhja-Saaremaal Küdema ja Leisi vahelisel alal on praegustel andmetel 18 hariliku jugapuu leiukohta ja neist ükski ei asu kaitsealal. Liiküla jugapuu püsielupaiga loomine on seega oluline liigi säilimise seisukohast Põhja-Saaremaal. Keskkonnaregistri andmetel kasvavad Liiküla moodustatavas püsielupaigas lisaks II kaitsekategooriasse kuuluv harilik luuderohi (Hedera helix) ja III kaitsekategooriasse kuuluv harilik ungrukold (Huperzia selago), mille kaitse tagatakse samuti püsielupaiga moodustamisega. Kavandatavasse püsielupaika (Liiküla V lahustükile) jääb osaliselt ka vääriselupaik nr 149116. 7 Piiride valikul on lähtutud põhimõttest, et äärmistest hariliku jugapuu isenditest jääks püsielupaiga piirini võimaluse korral 30 m puhverala ja piirid oleksid looduses võimalikult hästi jälgitavad. Püsielupaiga piiritlemisel on kasutatud maastikulisi aluseid (katastripiirid, kraavid, teed), nende puudumisel mõttelisi sirgeid, mille käänupunktid on kirjeldatud geograafiliste koordinaatidega. Liiküla I alampopulatsiooni (leiukoht KLO9311581), läänepoolsetest suurima lahustüki, lõuna-, edela- ja läänepiir kulgeb mööda katastripiire. Loodepiiriks on mõtteline sirge, mis kulgeb Orava katastriüksuse (48301:006:0453) piirilt punktist X= 6 492 356,596 ja Y= 408 653,700 Allikivi katastriüksuse (48301:001:0593) piirile (metsasihi ristumispunkti), edasi mööda katastripiiri Matsi (48301:006:0403) ja Mari katastriüksuse (48301:006:0401) nurgapunkti, sealt Mari katastriüksusel mõtteliste sirgetena, mis läbivad punkte koordinaatidega X= 6 492 276,286 ja Y= 409 013,190 ning X= 6 492 272,850 ja Y= 409 086,390, edasi kagu poole kraavi serva, kusjuures kraav jääb püsielupaigast välja (2 m puhvriga kraavi telgjoonest), ja mööda kraavi lõikumiseni katastripiiriga. Liiküla II alampopulatsiooni (leiukoht KLO9311583), läänepoolsetest vähima lahustüki, idaosas kulgeb püsielupaiga piir paralleelselt Asuka–Raudtee teega, mis on 2 m puhvriga tee telgjoonest püsielupaigast välja arvatud (punktist X= 6 492 166,281 ja Y= 409 577,089 punkti X= 6 492 177,943 ja Y= 409 610,491). Mujal kulgeb piir mõtteliste sirgetena. Karjalasma metskond 34 katastriüksusel (40301:002:0235) läbib lõunapiir punkte koordinaatidega X= 6 492 109,275 ja Y= 409 649,850; X= 6 492 108,375 ja Y= 409 579,200 ning X= 6 492 038,595 ja Y= 409 559,850, suundub Karjalasma metskond 34 ja Matsi katastriüksuse (48301:006:0403) ristumispunkti ning jätkub mõtteliste sirgetena Matsi katastriüksusel, läbides käänupunkte koordinaatidega X= 6 492 044,955 ja Y= 409 291,860; X= 6 492 121,800 ja Y= 409 260,030 ning X= 6 492 167,685 ja Y= 409 280,880, edasi läbib põhjapiir Karjalasma metskond 34 ja Matsi katastriüksuste käänupunkti, suundudes mõttelise sirgena Karjalasma metskond 34 katastriüksusel kagusse Asuka–Raudtee tee serva. Liiküla III alampopulatsioon (leiukoht KLO9311585), idapoolsetest lahustükkidest põhjapoolseim, paikneb täielikult Karjalasma metskond 34 katastriüksusel. Püsielupaiga idaservas kulgeb püsielupaiga piir paralleelselt katastriüksusel paikneva kuivenduskraaviga (punktist X= 6 491 896,895 ja Y= 410 877,794 punkti X= 6 491 859,376 ja Y= 410 844,958) ja edelapoolses servas püsielupaika läbiva Tiigi teega (punktist X= 6 491 788,457 ja Y= 410 787,091 punkti X= 6 491 749,158 ja Y= 410 751,569), kusjuures nii kraav kui ka kruusatee jäävad nendes lõikudes püsielupaigast välja (2 m puhvriga kraavi ja tee telgjoonest). Ülejäänud piirid kulgevad mõtteliste sirgetena, läbides püsielupaiga lõunaosas punkte koordinaatidega X= 6 491 847,450 ja Y= 410 877,180 ning X= 6 491 810,835 ja Y= 410 877,180 ning põhjaosas koordinaatidega X= 6 491 852,011 ja Y= 410 688,630 ning X= 6 491 986,875 ja Y= 410 808,870. Liiküla IV alampopulatsioon (leiukoht KLO9302640), idapoolsetest lahustükkidest keskmine, paikneb samuti täielikult Karjalasma 34 katastriüksusel. Lahustüki läänepiiriks on Karjalasma–Pahapilli tee (punktist X= 6 491 407,956 ja Y= 410 966,463 punkti X= 6 491 561,563 ja Y= 410 795,308), kusjuures tee jääb püsielupaigast välja (2 m puhvriga tee telgjoonest). Mujal on püsielupaik piiritletud mõtteliste sirgetega, mille käänupunktide 8 koordinaadid on X= 6 491 616,360 ja Y= 410 845,350; X= 6 491 650,860 ja Y= 410 967,630 ning X= 6 491 603,505 ja Y= 411 058,290. Liiküla V alampopulatsioon (leiukoht KLO9302641), idapoolsetest lahustükkidest lõunapoolseim, paikneb samuti täielikult Karjalasma 34 katastriüksusel. Lahustüki edelapiiriks on kuivenduskraav (punktist X= 6 491 270,253 ja Y= 410 641,173 punkti X= 6 491 344,222 ja Y= 410 571,142), kusjuures kraav jääb püsielupaigast välja (2 m puhvriga kraavi telgjoonest). Mujal on lahustükk piiritletud mõtteliste sirgetega, mis läbivad punkte koordinaatidega X= 6 491 396,850 ja Y= 410 642,010; X= 6 491 361,045 ja Y= 410 680,230 ning X= 6 491 291,025 ja Y= 410 663,340. Hänga jugapuu püsielupaik asub Saare maakonnas Hänga külas. Püsielupaiga kogupindala on 9,35 ha ja leiukohas (keskkonnaregistri kood KLO9311597) kasvab vähemalt 750 harilikku jugapuud, mille hulgas on rohkelt järelkasvu. Püsielupaik kuulub 90% ehk 8,44 ha ulatuses eraomandisse ja 10% ehk 0,91 ha riigiomandisse. Sõrve poolsaare 24-st hariliku jugapuu leiukohast on kaitse all vaid neli. Neist üksnes Viieristi looduskaitsealal asuv populatsioon (leiukoht KLO9302633) on arvukas ja elujõuline – 2017. aasta inventuuri käigus loendati seal 670 hariliku jugapuu isendit, nende hulgas väga arvukalt juveniile ja noori puid. Sõrve poolsaare hariliku jugapuu isendite koguarv on praegu teadaolevate andmete põhjal 1583 ja nendest ligikaudu 45% (706 isendit) asub kaitsealadel. Selleks et tagada vähemalt poolte hariliku jugapuu isendite ja rohkemate leiukohtade kaitstus Sõrve piirkonnas, on vajalik moodustada Hänga jugapuu püsielupaik. Lisaks kasvab moodustatavas püsielupaigas II kaitsekategooriasse kuuluv harilik luuderohi (Hedera helix) ja III kaitsekategooriasse kuuluv harilik valvik (Leucobryum glaucum). Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi nende liikide elupaikade kaitse. Piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et äärmistest hariliku jugapuu isenditest jääks püsielupaiga piirini võimaluse korral 30 m puhverala ja piirid oleksid looduses võimalikult hästi jälgitavad. Püsielupaiga piiritlemisel on kasutatud katastripiire ja mõttelisi sirgeid, mille käänupunktid on kirjeldatud geograafiliste koordinaatidega. Hänga püsielupaiga loodepiir kulgeb mööda katastripiire Suur-Raisa katastriüksuse (80701:003:0635) piiril olevast punktist X= 6 426 243,248 ja Y= 386 216,190 kuni Linalaka katastriüksuse (80701:003:0899) piiril oleva punktini X= 6 426 307,050 ja Y= 386 413,456, mujal mõtteliste sirgetena, mille käänupunktide koordinaadid on X= 6 426 272,266 ja Y= 386 606,160; X= 6 426 009,241 ja Y= 386 626,410; X= 6 426 036,450 ja Y= 386 270,220 ning X= 6 426 117,180 ja Y= 386 207,850. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud hariliku jugapuu kasvukohanõudlust ja püsielupaikade tsoneeringu kohta koostatud eksperdiarvamust (Triin Reitalu, 2017). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab püsielupaikades asuvate hariliku jugapuu kasvukohtade soodsa seisundi ja on proportsionaalne muude huvide suhtes. 9 Määrusega seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja §-st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on püsielupaikadesse jääva hariliku jugapuu soodsa seisundi tagamine selle elupaikade säilimise kaudu. Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: püsielupaikade moodustamine ning harilikku jugapuud ja selle elupaiku kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa püsielupaikade eesmärgi täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste, sh hariliku jugapuu ja selle liigi elupaikade säilimine on oluline eesmärk. Püsielupaikade aladel kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega hariliku jugapuu elupaigad säilivad, kuid vastupidisel juhul loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel elupaigad hävivad. Metsamajandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kaitse-eeskirjas ei ole reguleeritud pilliroo ja adru varumist, kuna püsielupaikades ei leidu pilliroo ja adru varumiseks sobilikke alasid: roostikke ega mereranda. Reguleeritud ei ole ka ujuvvahenditega sõitmist veealal ega kalapüüki, sest püsielupaikades puuduvad nii veesõidukitega sõitmiseks kui ka kalastamiseks sobilikud veekogud. Samuti pole reguleeritud poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikku tegevust, kuna püsielupaikades puuduvad poollooduslikud kooslused. 2.5.2. Püsielupaiga kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Püsielupaikades kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid erisusi. Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti (PEP-ides, mis kuuluvad jahiseaduse § 3 alusel jahimaade hulka) kõikjal püsielupaiga piires. Eeldatavasti ei viibi nende tegevuste korral püsielupaikades märkimisväärsel hulgal inimesi, mis kahjustaks jugapuid või nende kasvukohti, mistõttu pole põhjendatud nende tegevuste piiramine. Püsielupaikades on sõidukiga sõitmine lubatud teedel ja jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või 10 liiklemiseks ettenähtud rajatis. Seega käsitletakse teedena vaid rajatisi, sh rajatud pinnasteid, mitte sõidukite sõitmise tulemusena tekkinud pinnasteid. Püsielupaiga teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. Muudel juhtudel pole lubatud väljaspool teid sõitmine, kuna see võib kahjustada hariliku jugapuu järelkasvu või rikkuda elujõulisi puid. Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hooldamine ei avalda negatiivset mõju püsielupaigas olevatele hariliku jugapuu kasvukohtadele ja isenditele, ning juhul kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks ulatuslikku kahju väljaspool püsielupaiga piiri asuvatele aladele. Püsielupaiga valitsejale selles küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool püsielupaika asuvatele aladele (näiteks võib põhjustada üleujutusi või soostumist majandusmetsades). Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine ja kuivenduskraavide hooldamine. Püsielupaiga valitseja nõusolekut pole vaja rohttaimede niitmiseks. Tee servades paiknevad kraavid on tee lahutamatud osad ja seal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda olemasolevate rajatiste hooldustööde punktist. Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse- eesmärki ega kahjustataks loodusväärtusi. Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud veerežiimi taastamine. See võib olla vajalik kuivendamisega rikutud kasvukohtades loodusliku veerežiimi taastamiseks. Üldjuhul on otstarbekas lasta kraavidel looduslikult kinni kasvada, kuid teatud juhtudel võib olla vaja kaaluda kraavide sulgemist, kui see mõjutab positiivselt hariliku jugapuu kasvukohta ega avalda negatiivset mõju väljaspool püsielupaika asuvale tulundusmetsale, põllu- ega õuemaadele. Püsielupaigas on olemasolevate rajatiste hooldustööd lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul. Püsielupaikadesse ei jää hooneid. Olemasolevateks rajatisteks on näiteks teed. Püsielupaiga valitseja nõusolek olemasolevate rajatiste hooldustöödeks võimaldab vajaduse korral seada tingimusi nii, et hooldustööd ei kahjusta hariliku jugapuu kasvukohti. Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kuna harilik jugapuu kasvab looduslikes metsades, on oluline 11 säilitada liigi kasvukoht raietest puutumata. Võimalikud liigikaitselised tööd, näiteks tormimurdude koristamiseks, kirjeldatakse liigi kaitse tegevuskavas. Ka rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult püsielupaiga valitseja nõusolekul. Selleks et tagada hariliku jugapuu ja tema kasvukohtade soodne seisund, saab anda rahvaürituseks nõusoleku üksnes põhjendatud erandjuhul, kui üritust ei ole võimalik korraldada väljaspool püsielupaika ja üritusel on teaduslik, keskkonnahariduslik vm tähtsus. Oluline on ka piirata sellisel üritusel osalejate arvu ja suunata see kohta, kus mõju liigile, sealhulgas tallamistundlikule järelkasvule, oleks minimaalne. Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta loodusväärtusi. Rahvaüritust on püsielupaiga valitseja nõusolekuta lubatud korraldada püsielupaika läbivatel teedel, kuna seal ei asu jugapuu järelkasvu ning eeldatavasti puudub teedel rahvaürituse läbiviimisel negatiivne mõju jugapuule ja tema kasvukohtadele. 2.5.2.2. Keelatud tegevused Püsielupaigas on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, välja arvatud määruse paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 lubatud majandusliku iseloomuga tegevused. Samuti on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-le 3 on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja püsielupaikade kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on püsielupaigas lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse püsielupaigas majandustegevust, mis ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärki või seisundit. Ehitustegevus on üldjuhul püsielupaigas keelatud, et vältida hariliku jugapuu kasvukohtade otsest kahjustamist ja hävimist või nende seisundi halvenemist ehitustegevusega kaasneva veerežiimi ja valgustingimuste muutuste tõttu. Hoonete püstitamine koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude ja juurdepääsuteede rajamisega eeldab metsa raadamist, mis põhjustab raadataval alal ja selle lähiümbruses harilike jugapuude hukkumist valgus- ja niiskustingimuste muutumise tõttu. Ehitustegevus võib eeldada ka kuivendussüsteemide rajamist, mis muudab samuti niiskustingimusi ja mõjutab seeläbi negatiivselt hariliku jugapuu kasvukohtade seisundit. Seetõttu on uute hoonete rajamine keelatud. Erandina võib püsielupaikadesse paigaldada maakaablit vm rajatisi, kui nende rajamine ei kahjusta hariliku jugapuu isendeid ega kasvukohta. Uue tee rajamine on võimalik üksnes siis, kui see ehitatakse hariliku jugapuu isenditest piisavalt kaugele, et tee rajamine ei hävita ühtki hariliku jugapuu isendit ei otseselt ega kaudselt niiskus- ja valgustingimuste muutumise kaudu. Püsielupaiga tarbeks võib olla vaja rajada loodushariduslikke eesmärke täitvaid rajatisi, näiteks infotahvleid. Külastuse korraldamiseks ettenähtud rajatiste (nt infotahvel, tõkkepuud, tähised) püstitamine püsielupaiga tarbeks ning nende hooldamine võib osutuda vajalikuks näiteks siis, kui alal on teadmatusest kahjustatud loodusväärtusi. Seetõttu on oluline tagada võimalus kaitsemeetmete rakendamiseks. 12 Püsielupaikades on keelatud lõkke tegemine ja telkimine. Püsielupaikades puuduvad ettevalmistatud telkimiskohad ja lõkkeplatsid ning niisuguste rajatiste rajamine pole põhjendatud, kuna püsielupaigad on pindalalt väikesed ning külastajaid pole põhjust suunata püsielupaikadesse. Telkimiseks potentsiaalselt sobilikke alasid on püsielupaikades vähe. Telkimine võib põhjustada hariliku jugapuu järelkasvu tallamist ja hukkumist. Lõkke tegemine hävitab samuti lokaalselt taimestikku. Seetõttu ei kavandata telkimise või lõkke tegemise lubamist püsielupaikades ka püsielupaiga valitseja nõusolekul. Erandina saab püsielupaiga valitseja lubada lõkke tegemist kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajaliku tegevusena, mis võib osutuda vajalikuks näiteks tormimurru koristamisel okste põletamiseks asukohas, kus ei leidu hariliku jugapuu isendeid, sh järelkasvu. 2.5.2.3. Tegevuste kooskõlastamine püsielupaiga valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole vaja püsielupaiga valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaikades keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaikade kaitse-eesmärkide saavutamist või püsielupaiga seisundit. Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitstavatel aladel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus saadeti kõigile menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 14. või 15. augustil 2019. Muudatusettepanekuid sai esitada 13. septembrini 2019. Tabelis 1 on esitatud huvigruppide ettepanekud ja vastuväited ning Keskkonnaameti seisukohad. 13 Tabel 1. Maaomanike jt huvigruppide arvamused ja ettepanekud VTK kohta Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Riigimetsa Majandamise Keskus Muuta VTK-s sõnastust, millest võis tekkida arusaam, et Täpsustati VTK sõnastust, et lubatud on püsielupaiga raietegevus on täielikult keelatud. valitseja nõusolekul ainult raied, mis on konkreetselt suunatud hariliku jugapuu elutingimuste parandamiseks. Kaitse-eeskirjaga on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Need tegevused kirjeldatakse liigi kaitse tegevuskavas. Saaremaa Vallavalitsus 1. Tuua välja konkreetsed summad, mille võrra kavandatavate Täpsustati püsielupaikade moodustamisega kaasnevat Liiküla ja Hänga jugapuu püsielupaiga moodustamisega maamaksutulu tulu vähenemise, Natura 2000 väheneb Saaremaa vallale laekuv iga-aastane maamaksu tulu. erametsamaa toetuse ning eramaade riigile omandamise 2. Kajastada sihtkaitsevööndi kaitserežiimist tulenevate võimalikke summasid. piirangute kompenseerimisvõimalusi maaomanikele. 3. Analüüsida eramaaomanikele sihtkaitsevööndi majandustegevuse keelust tulenevat majanduslikku mõju. Keibu PEP Maaomanik ei soovi, et maa temalt püsielupaiga moodustamise Selgitati, et riik ei võta maad ära. Kaitse alla võtmise Irja katastriüksuse käigus ära võetakse, mistõttu ei ole ta nõus püsielupaiga eesmärk on tagada, et metsamajandamine toimuks (56201:001:0321) omanik moodustamisega. jugapuule sobival viisil. Raiele seatavaid piiranguid kompenseeritakse maamaksuvabastuse ja metsatoetuse taotlemise võimalusega. Liiküla PEP Maaomanikud ei ole nõus püsielupaiga moodustamisega, kuna Selgitati kaitstava loodusobjekti riigi poolt omandamise Allikivi katastriüksuse (48301:001:0593) neile tekkinud majanduslik kahju suureneb veelgi. korda ja kriteeriumeid. Lisaks tutvustati omanik maamaksuvabastust ja metsatoetuse taotlemise võimalust. Liiküla PEP 1. Ettepanek püsielupaiga piiride kitsendamiseks. Püsielupaiga piire vähendati nimetatud katastriüksuse Orava katastriüksuse (48301:006:0453) 2. Kui pärast piiride vähenemist jääb katastriüksusel piiranguta loodeosas ja pärast vähendamist on püsielupaika omanik osa väiksemaks kui 1 ha, arvata kogu katastriüksus mittehõlmatav katastriüksuse osa 1,03 ha suurune. püsielupaika. 14  Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Viita PEP Ettepanek püsielupaiga piiride laiendamiseks katastriüksuse Püsielupaiga piire laiendatud vastavalt maaomaniku Viita katastriüksuse (39201:002:1170) idanurka, kui katastriüksuse püsielupaigast väljaarvamine pole ettepanekule katastriüksuse idanurka, mille tulemusel omanik võimalik. suurenes püsielupaik 0,26 ha võrra. Selgitavate kirjade saatmise järel rohkem vastuväiteid ega ettepanekuid ei laekunud. 15 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab püsielupaikade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmisega väheneb kohalike omavalitsuste aastane maksutulu ligikaudsete arvutuste põhjal järgnevalt: Lääne-Harju vallal ligikaudu 46 eurot, Hiiumaa vallal 24 eurot ja Saaremaa vallal 84 eurot aastas. Kokku väheneb kohalike omavalitsuste aastane maamaksu tulu ligikaudu 155 eurot. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 ja Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrusega nr 242 kinnitatud korra „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Pärast hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse-eeskirja kinnitamist on püsielupaikades 47,87 ha eraomandis olevaid kinnisasju, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Need kinnisasjad asuvad Lääne-Harjumaal Keibu külas, Hiiumaal Tammistu ja Viita külas ning Saaremaal Liiküla ja Hänga külas. Maa-ameti 2019. aasta tehingute andmebaasi alusel oli ühe hektari maatulundusmaa keskmine müügihind Lääne-Harju vallas 4485 eurot, Hiiumaa vallas 2836 eurot ja Saaremaa vallas 3037 eurot. Seega 47,87 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 165 270 eurot. Tegemist on hüpoteetilise summaga, kuna maid omandatakse riigile maaomaniku taotluse alusel. Arvestades seni esitatud maade omandamise taotluste hulka on huvi maade riigile müümise vastu eeldatavalt tagasihoidlik ja määruse jõustumine ei avalda olulist mõju juba võetud kohustustele. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. 27. jaanuaril 2017. a muudetud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” § 2 alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. Toetuse ühikumäär püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 16 on 110 eurot kalendriaastas. Kavandatavatesse püsielupaikade sihtkaitsevööndisse jääb ligikaudu 47,62 ha eraomandis olevat metsamaad. Seega on harilike jugapuude püsielupaikade kehtestamisel erametsatoetuste maksumus umbes 5238 eurot aastas. Hariliku jugapuu püsielupaikade moodustamisega arvatakse kaitse alla 12,64 ha varem väljaspool kaitstavaid alasid asuvat riigimetsa. Riigimetsa Majandamise Keskuse Harju ja Saaremaa metskonna metsa majandamise kava kohaselt vähendab ühe hektari range kaitsega majandusmetsa kaitse puidukasutuse tulu vastavalt 116 ja 110 eurot aastas. Sellest tulenevalt on majandusmetsa range kaitse alla võtmisel metsa majandamata jätmise korral riigil saamata jääv tulu keskmiselt 1353 eurot aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse või valmiva metsa osakaalu (6,46 ha), kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi küpse ja valmiva metsa osas ligikaudu 691 eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0309 - Hariliku jugapuu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2be2b6d1-ef8d-45ce-a71c-6d7223f859b8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2be2b6d1-ef8d-45ce-a71c-6d7223f859b8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main