Kultuuriministeerium Teie: 19.03.2021 nr 12-4/766-1
[email protected] Meie: 24.03.2021 nr 3.1-1/383-1
Vastus rahvaraamatukogude arengupoliitika
kavandamise pöördumisele
Keila linnal on käsil arengukava uuendamise protsess, mille raames on toimunud elanike
rahuloluküsitlus ning erinevate valdkondade kaasamised. Kultuuri valdkonnas oleme käsitlenud
ka raamatukogu arengusuundi ning sellest lähtuvalt saan teile edastada mõtted, mida oleme
otsustanud uues arengukavas kajastada.
Esimesena kirjutan katsumustest, millega silmitsi seisame. Keilas tegutsev raamatukogu kannab
ka maakonnaraamatukogu funktsiooni ehk siis enamike maakonna rahvaraamatukogude trükiste
tellimused, millele on eraldanud riik raha, käib läbi Keila – tellimine, komplekteerimine ja laiali
kandmine. Maakonnaraamatukogu üks ülesanne on olla ka nn kompetentsikeskus teistele
raamatukogule, pakkudes nõustamist ning koolitusi. Meie ettepanek on riigil analüüsida
maakonnaraamatukogude funktsiooni ning tulemuslikkust. Praegune toetus katab trükiste ja
palgakulu, töö teostamise koht (ehk ruumi rent, kommunaal- ja IT kulud jms) on aga omavalitsuse
kanda, millest ühe osa (näiteks sõiduautoga tehtavad kulutused) katavad ka teised omavalitsused,
kellele teenust osutatakse. Tänapäevases olukorras on ehk mõistlikum rahvaraamatukogudel ise
trükised tellida? Näib, et seesugune maakonnaraamatukogu funktsioon on aegunud.
Raamatukogus peavad töötama pädevad ja kutsetunnistust omavad töötajad, kelle ülesanne nõu
anda nii sobilike raamatute osas, kui ka e-teenuste kasutamisel. Proaktiivsed tegevused annavad
raamatukogu tööle kindlasti väärtust juurde. Töötajad peavad olema väga head suhtlejad ning
motiveeritud ennast pidevalt täiendama. Üks osa sellest motivatsioonist on kindlasti töötasul.
Arenguna näeme, et meie raamatukogu on meeldiv õpikeskus ning ka kaugtööks sobilik
keskkond. Arengukava rahuloluküsitlus näitas, et kultuuriasutustest on elanikud kõige enam rahul
raamatukogu pakutava teenusega. Meil on väga hinnatud nö teenused lastele, kus ei piirduta ainult
raamatute laenutamisega, vaid teenindajad pakuvad lastele väga mitmesuguseid sündmusi
(ettelugemise hommikud, lugemiskoer, tähtpäevade tähistamised, erinevad projektid ja
konkursid). On võetud lapsekeskne lähenemine, oluliseks peetakse, et laps registreerub ise
lugejaks ning temaga suheldakse nagu võrdne-võrdsega. Töötajad tutvustavad oma programme
koolides ning peavad turundustegevust väga oluliseks (vaata ka: https://www.keilalasteleht.ee/et)
Oleme Keila kultuuri ja vaba aja asutustes liikumas põlvkondade vahelise suhtluse suurendamise
väärtustamisele. Nii näeme ka raamatukogu olulise kohana selles pildis. See on koht, kus inimene
mitte ainult ei käi raamatut laenutamas, vaid ta saab kohtuda oma tuttavatega, kus toimuvad
mitmesugused kultuurisündmused, näitused, koolitused, õpitoad, kohtumised kirjanikega jne.
Keskväljak 11 T: +372 679 0700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422
76608 Keila
[email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101
Estonia
Olulisel kohal peab olema koostöö teiste linnaasutustega (näiteks muuseumiga, kellega saab
ühiseid sündmuseid ja näituseid korraldada). Hea internetiühendus ja töökeskkond võimaldavad
raamatukogu kasutada kaugtöökohana. Raamatukogu on varustatud sobiliku inventariga, mis
võimaldab inimestel omaetteolemise kohti (sh helisummutavad toolid ja -boxid), aga ka
ruumidega sündmuste korraldamiseks. Kasutusel on praegusest rohkem
lugejaprogrammiotsinguga arvuteid. RFID kasutuselevõtt annab klienditeenindajale rohkem aega
ja võimalusi suhelda raamatukogu kasutajatega. Meie raamatukogu külastajad on suurel määral ka
noored, sest raamatukogu asub kooliga samas hoones. Noored käivad seal meelsasti õppimas,
aega parajaks tegemas, aga ka õpetajatega konsultatsioonil.
Eelpool kirjutatut kokku võttes näeme ka meie oma arengutes ette, et raamatukogu liigub üha
enam kogukonna- ja õpikeskuse suunas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Lepiksaar
abilinnapea linnapea ülesannetes