Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0371 - Savalduma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6a422ac-02fe-4770-8eae-9ba364a7fb1b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6a422ac-02fe-4770-8eae-9ba364a7fb1b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 23.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Savalduma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Savalduma, Kursi ja Alupere külas asuv ala, mille nimeks saab Savalduma maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) karstijärvi ja -järvikuid ning karstilehtreid; 2) poollooduslikke kooslusi ja sookooslusi ning säilitada piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet; 3) elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 4) kaitsealuseid loomaliike, kelleks on harivesilik (Triturus cristatus) ja harilik mudakonn (Pelobates fuscus), ning nende elupaiku. (3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Savalduma piiranguvööndisse. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 1 § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 3) jahipidamine ja kalapüük; 4) sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine; 5) sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 6) sõidukiga sõitmine teedel; 7) jalgrattaga sõitmine radadel; 8) käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, Krossiraja katastriüksuse (katastritunnus 78701:005:0004) radadel, olemasolevate ehitiste ja liinirajatiste hooldustöödel, metsa- ja põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 9) telkimine ja lõkke tegemine; 10) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 3) uuendusraie. § 6. Vajalik tegevus (1) Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik heina niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. (2) Kaitseala sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine. § 7. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaldajoone muutmine kaitse- eesmärgiks olevate kaitsealuste loomaliikide elupaikade seisundi parandamiseks; 2 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal, arvestades käesoleva lõike punktis 5 sätestatud erisusi; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põllumaal kuni 50 meetri ulatuses karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist; 6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab; 7) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 10. Otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsuse nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastike üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” lisa 4 „Rakvere rajoonis looduskaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide nimekiri” punkt 9 „Savalduma karstiala” tunnistatakse kehtetuks. § 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/125 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. 3 § 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala on moodustatud Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastike üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” geoloogilise ja maastikulise üksikobjektina kohaliku tähtsusega alana kaitse alla võetud Savalduma karstiala põhjal. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Savalduma maastikukaitseala 4  EELNÕU Vabariigi Valitsuse määruse „Savalduma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti Savalduma karstiala põhjal Savalduma maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse alale kaitse-eeskiri. Savalduma karstiala asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Savalduma, Kursi ja Alupere külas. Ala on kaitse all 1978. aastast, kui Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastike üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” võeti piirkond geoloogilise ja maastikulise üksikobjektina kohaliku tähtsusega alana kaitse alla. 1988. aastal haarati Savalduma ja lähedalasuvad Aniste ja Einjärve karstiväli vast loodud Pandivere Riiklikusse Veekaitsealasse. 1992. aastal liideti Savalduma karstiväli lähedalasuvate Aniste ja Einjärve karstiväljaga Pandivere Riikliku Veekaitseala veesäilitusalaks. 2003. aastast kuuluvad Savalduma, Aniste ja Einjärve karstiväli Savalduma karstialana Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala koosseisu. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasolev uuendamata kaitsekorraga ala maastikukaitsealaks. Muudatuse on tinginud vajadus tagada jätkuv karstiala kaitse, veerežiimi säilimine ja maastikuilme ning elustiku mitmekesisuse, sh sookoosluste, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide hoid. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Tanika Ojasild (tel 5699 5307, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), eksperdihinnangu on andnud Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja ja vanemteadur Jaanus Terasmaa (PhD), teadur Marko Vainu (PhD) ja nooremteadur Oliver Koit, (PhD), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]).  EELNÕU 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta karstijärvesid ja -järvikuid ning karstilehtreid, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta poollooduslikke kooslusi, sookooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Samuti kaitstakse alal II kaitsekategooria loomaliike harivesilikku (Triturus cristatus) ja harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ning nende elupaiku. Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Savalduma maastikukaitseala kaitse all olemise eelduseks on ohustatus, haruldus ning teaduslik ja esteetiline väärtus. Savalduma maastikukaitseala väärtusteks on Savalduma soo ning Savalduma, Einjärve ja Aniste karstiväli. Kaitseala on jaotatud kaheks: suurema lahustüki moodustab Savalduma soo ja Savalduma karstiväli ning väiksema lahustüki Einjärve ja Aniste karstiväli. Kaitsealal asuvad karstiväljad sisaldavad arvukalt karstilehtreid, karstijärvi ja -järvikuid ning kurisuid. Lisaks jäävad Einjärve ja Aniste karstiväljale väärtuslikud poollooduslikud kooslused ning Savalduma soost ja Savalduma karstiväljalt leiab mitmeid kaitsealuseid liike. Savalduma karstiväli asub 4 km pikkuses kitsas nõos. Seal leidub nii karre, avalõhesid ja lehtreid-kurisuid. Sealsete karstilehtrite läbimõõt võib küündida isegi 70 m ja sügavus 2,5 m. Oma vee saab Savalduma karstiväli peamiselt Savalduma soost, mis toidab omakorda Savalduma järve. Aniste ja Einjärve karstiväli asuvad ligikaudu 1,8 km pikkuses kitsas kulutusnõos, mida lahutab Ambla–Tamsalu riigi kõrvalmaantee. Mõlemal alal on valitsevateks karstivormideks väikese kuni keskmise läbimõõdu (kuni 25 m) ja sügavusega (kuni 2 m) karstilehtrid. Aniste-Einjärve nõgu peetakse harukordseks karsti suurvormiks, kus suurvee ajal põhjaveetaseme tõusmisel moodustuvad ajutised järvikud. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teaduri Marko Vainu (PhD) poolt 2019. aastal tehtud inventuuri alusel on kaitseala kõigil kolmel karstiväljal kaardistatud erinevaid karstivorme ligikaudu 370 tükki. Nende rohkus näitab kaitseala haruldust ja olulisust Pandivere kõrgustiku ja kogu Eesti kontekstis ning seeläbi ka ala teaduslikku väärtust. Eelkõige pakuvad teaduslikku huvi erinevad karstinähtused ja nendega seotud hüdroloogia. Kaitseala karstialasid, karstijärvi ja -järvikuid ohustab ennekõike veerežiimi ja -kvaliteedi muutused, nagu näiteks uute maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, veetaseme ja kaldajoone muutmine ning Tamsalu reoveepuhastusjaama heitvee lisandumine, aga ka biotsiidi ja väetise kasutamine nende väärtuste läheduses. Kaitsealale jääv Savalduma soo, mis hõlmab Savalduma, Einmanni ja Järvesoo sood, on tekkinud Vistla-Tamsalu astangu ja Reinevere kõviku vahelise kulutusnõo idaosas Balti jääpaisjärve taandumise järel kujunenud kolme järve kinnikasvamisel. Enamik nendest sooaladest on Eestimaa Looduse Fondi tehtud soode inventuuri käigus saanud erilise või kõrge väärtushinnangu ning osa sooalast on arvatud rabade hulka, millele on antud kõrge väärtusega seisundihinnang. Savalduma soo lõunaosas asuva kunagise järve kohale kujunenud õõtsiksoo (Järvesoo) on sama inventuuri käigus hinnatud erilist tähtsust omavaks. Kaitseala sookooslused on olulised toitealad karstialale ning karstijärvedele ja -järvikutele ning nende ohustatus seisneb ennekõike veerežiimi muutustes, mille võib tingida uute maaparandussüsteemide rajamine ja maavara kaevandamine.  EELNÕU Savalduma maastikukaitsealale jääb looduslikke rohumaid, mis on keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike kooslustena. Kaitsealal asuvad poollooduslikud kooslused on liigirikkad looduslike liikidega aruniidud ja puiskarjamaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena. Selliseid niite on kaitsealal järjepidevalt hooldatud nii karjatamise kui ka niitmise teel ning väetise ja muude kemikaalide mõju puudub või on vähene. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele. Kaitseala poollooduslikke kooslusi ohustab peamiselt nii hooldustegevuse lakkamine (kinnikasvamine) ja muud kõlvikulised muudatused kui ka maavarade kaevandamine, ehitamine ja maaparandus. Maastikuilme hoidmiseks on esmatähtis säilitada karstialasid, karstijärvi ja -järvikuid ning hoiduda nende toitealal (sh sooalal) veerežiimi mõjutavatest tegevustest. Samuti on maastikuilme hoidmiseks vajalik säilitada ala kõlvikulist koosseisu ja soodustada avatud maastike hooldamist. Maastikuilmet ohustavad enim drastilised muutused, mis muudavad maastikke jäädavalt: maavarade kaevandamine, ehitamine, maaparandus, veetaseme ja kaldajoone muutmine ning keemiline reostus. Savalduma maastikukaitsealal Savalduma järves ning selle lähiümbruses on registreeritud II kaitsekategooria loomaliikide harivesiliku ja hariliku mudakonna elupaik (keskkonnaregistri koodid vastavalt KLO9105866 ja KLO9121959). Harivesilik ja harilik mudakonn asustavad Savalduma järve sigimis- ja elupaigana. Hariliku mudakonna kaitse tegevuskavas on Savalduma järv märgitud I prioriteedi alana, kus tuleks kudemisveekogu seisundit parandada, ning harivesiliku kaitse tegevuskava tööversioonis on viidatud, et kaitse-eeskirjade uuendamisel tuleks arvesse võtta karstialade (sh Savalduma) asurkondi ja nende säilitamist. Nii harivesiliku kui ka hariliku mudakonna peamine ohutegur kaitsealal on veerežiimi ja -kvaliteedi muutus, mis võib põhjustada Savalduma järve kinnikasvamist. Eksperdihinnangus on nenditud, et Savalduma järves vohavad vetikad ja taimestik. See on tingitud järve eutrofeerumisest, mida on tõenäoliselt põhjustanud aastatepikkune täiendavate toiteainete lisandumine heitvee ja põllumajanduslike väetiste näol. Eutrofeerumise tagajärjel väheneb järve vaba veepeegli pindala ning seetõttu aheneb ka harivesilikule ja harilikule mudakonnale sobiva kudemispaiga ala. Samuti võib järve veetaseme järsk langus näiteks maaparanduse või maavara kaevandamise tõttu põhjustada veekogu kinnikasvamist. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele ja kaitsealustele loomaliikidele on Savalduma maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline ka teiste haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide eraldi loodusest otsimine ja kaitse-eesmärgina nimetamine kriitiliselt oluline, kuna eesmärgiks seatavate koosluste ja liikide ning nende elupaikade kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olevad väärtused ja kooslused. Kaitseala kaitse- eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, mille kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise elupaigaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatava katusliigi ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist.  EELNÕU Kaitsealale jäävad veel III kaitsekategooria loomaliikide rabakonna (Rana arvalis) ja hallpõsk- püti (Podiceps grisegena) elupaigad ning II kaitsekategooria taimeliigi eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kasvukoht. Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse- eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Savalduma maastikukaitseala moodustatakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti Savalduma karstiala põhjal. Seega ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid uuendamata kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja laiema välispiiri kehtestamisega. Kuna alal asuvad karstinähtused on nii Pandivere kõrgustiku kui ka Eesti kontekstis esinduslikud ja haruldased, on sellel suur looduskaitseline väärtus. Eestis on kaitse all erinevaid karstialasid, kuid nendes leiduvate karstinähtuste rohkuse ja suuruse ning hüdroloogilise eripära tõttu on vähesed neist Savalduma maastikukaitsealale jäävatega võrreldavad. Seega on ala edasine kaitsmine riiklikul tasandil otstarbekas. Piirkonnale iseloomulik maastikuilme avaldub kolmel karstiväljal. Kuigi piirkond on varem olnud esteetilisem, kuna varem oli rohkem avatud maastikega alasid ja Savalduma karstiväljal polnud heitvee väljalaset, leidub alal jätkuvalt kaitset väärivaid objekte ja kauneid vaateid. Kaitsealal on põhikaardi järgi umbes 7,6 ha suurune Savalduma järv, mille veetase suurvee ajal tõuseb. Savalduma järv on oluline elustiku mitmekesisuse kaitsel, kuna seal leidub ohustatud ja haruldasi liike ning see on oluline harivesiliku ja haruliku mudakonna sigimispaik. Lisaks võib suurvee ajal vaadelda perioodilisi karstijärvi ja -järvikuid, millest tähelepanuväärsemad jäävad Einjärve ja Aniste karstiväljale. Kuna karstialad on aktiivse kasutusega riigi kõrvalmaantee ääres, siis on sealsete maaparandussüsteemide hooldamisel vajalik arvestada karstialade lähedusega ja valida sobivad hooldusvõtted. Maastiku osaks on ka inventeeritud väärtuslik sookooslus (umbes 136 ha), kus on varem vähesel määral turvast võetud ning mis on nüüdseks looduslikule arengule jäetud. Savalduma soo on Savalduma karstiala peamine veetoiteala ja eesti soojumika oluline kasvukoht. Savalduma maastikukaitsealal leidub poollooduslikke koosluseid umbes 52 ha ulatuses. Einjärve ja Aniste karstiväljale jäävaid poollooduslikke rohumaid hooldatakse niitmise teel. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 28 lõike 1 järgi moodustatakse maastikukaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, sest kaitsealal on peamiseks väärtuseks karstivormid, millel on suur esteetiline ja teaduslik väärtus. Kuna kaitseala on ennekõike oluline maastikuliste väärtuste poolest ja olnud varem inimese poolt mõjutatud (põllumajanduslik maa, maaparandus, heitvee väljalase), ei ole otstarbekas ega põhjendatud moodustada looduskaitseala. Samuti ei sobi geoloogilise ja maastikulise objekti (karstiala) kaitseks hoiuala kaitsekord, sest hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, mitte eluta looduse objekti kaitseks. Püsielupaigana kaitstakse kindla liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega maastikku.  EELNÕU 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (tee, rada, siht, elektriliin, mõõdistatud maaüksused), aga ka kõlvikupiiri ja mõttelisi sirgeid kohtades, kus maastikulised alused puuduvad. Mõttelise sirge otsapunktid on esitatud geograafiliste koordinaatidena vormingus kraad, minut. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaitseala planeeritav pindala on 570,04 ha ja see kõik kuulub piiranguvööndisse. Eramaa moodustab kaitsealast 120,5 ha, riigiomandis olev maa 447 ha, jätkuvalt riigi omandis olev maa 2,5 ha ja munitsipaalomandis olev maa 0,04 ha. Praegu on kaitstava ala suurus 180,7 ha, seega suureneb kaitstav ala summaarselt 389,3 ha võrra. Ala laiendamine on otstarbekas karstiala efektiivsema kaitse tagamiseks ja ühtlase puhverala loomiseks. Praegu on enamik Savalduma karstiala pinnaveevalgalast (enamjaolt soo) ning märkimisväärne osa sealsetest ja ühtlasi Aniste ja Einjärve karstivälja karstivormidest (karstilehtrid, kurisud ja ajutised järvikud) kaitseta. Võrreldes püsivate järvedega on karstialade karstijärvede ja -järvikute toiteala kaitsmine eriti oluline, kuna tegemist on ökosüsteemidega, mis toetuvad peaaegu täielikult veekogust eemal kujunevale veeressursile. Seega muudetakse karstiala piiri selliselt, et Savalduma, Aniste ja Einjärve karstiväljale ja seal olevatele järvikutele oleks tagatud vajalikud puhveralad ning neile olulised pinnaveevalgalad loodusliku veerežiimi säilitamiseks. Kokku lisandub kaitse alla varem kaitseta eramaad 96,7 ha ulatuses (piiranguvöönd). Eksperdihinnangus on põhjendatud eramaade kaitsealasse arvamist sellega, et tegemist on tähtsate pinnaveevalgaladega ja/või neil paiknevad esinduslikud karstivormid (järvikud, kurisud, lehtrid). Muus osas lisandub varem kaitseta eramaad seoses piiri täpsustamisega vastavalt uuemale põhikaardile. Eksperdihinnangus välja pakutud piiri on muudetud selliselt, et vahetult piiri ääres olevaid pindalalt väikeseid ja/või väärtusteta eramaid ning riigimaid kaitsealasse ei hõlmata. Savalduma maastikukaitseala välis- ja vööndipiir ühtivad. Kaitseala koosneb kahest lahustükist. Suurem lahustükk, mis jääb Savalduma ja Kursi külla, kulgeb põhjaosas mööda Porkuni metskond 108 katastriüksuse (78601:001:0020) piiri punktini 26,04324262 ja 59,18039213, kust edasi kulgeb piir mõttelise sirgena üle elektriliinide (jäävad osaliselt kaitsealale) kuni metsamaa kõlviku punktini 26,04319310 ja 59,17830519 ning sealt mööda kõlvikupiiri edasi lääne poole punktini 26,03639388 ja 59,17838952, kus ristub kraaviga. Piir liigub mööda kraavi telgjoont edasi lääne poole, kuni kraav ja ühtlasi piir suunduvad lõunasse. Edasi kulgeb piir kraavi lõppu punktini 26,02272679 ja 59,17502070, kust alates liigub mõttelise sirgena katastripiirile punkti 26,02268069 ja 59,17502305 ning sealt edasi mööda Porkuni metskond 29 katastriüksuse (78702:001:0340) piiri punktini 26,01350190 ja 59,15823939. Sealt edasi liigub piir mõttelise sirgena punktini 26,01085758 ja 59,15611484, kust alates liigub piir taas mööda Porkuni metskond 29 katastriüksuse piiri punktini 26,00954206 ja 59,15552800. Sealt kulgeb piir mõttelise sirgena metsamaa kõlvikul kuni metsasihi nurgani ja mööda metsasihi telgjoont selle lõppu punktini 26,01176128 ja 59,15001237 ning sealt edasi mõttelise sirgena Jaama-Halja järve kaldajoone punktini 26,01189343 ja 59,15001645. Mööda järve läänekallast (järv jääb kaitseala sisse) kulgeb piir punktini 26,01297259 ja 59,14927578 ning sealt edasi mõttelise sirgena punktini 26,01369084 ja 59,14867792, millest alates liigub piir mööda raja  EELNÕU telgjoont üle rohumaa kõlviku lõunanurka punktini 26,01482743 ja 59,14667107. Seejärel kulgeb piir edasi mööda rohumaa kõlvikul oleva raja telgjoont kirde poole ning läbib vahepeal metsamaa kõlviku, kuni ristub punktis 26,02095506 ja 59,14956546 metsamaa kõlvikul oleva järgmise rajaga. Sealt alates liigub piir mööda rada ida poole punktini 26,02223748 ja 59,14942973, kust edasi kulgeb piir mööda Suurjärve katastriüksuse (78601:001:0053) piiri, kuni ristub metsamaa kõlvikul oleva rajaga punktis 26,02833623 ja 59,15005872. Sealt alates kulgeb piir metsamaa kõlvikul oleva raja telgjoont mööda loode poole, ristudes punktis 26,02461732 ja 59,15472167 teise rajaga ning suundudes seejärel mööda raja telgjoont kirdesse punktini 26,02978149 ja 59,15685491. Sealt alates liigub piir mööda Vana-Salepi katastriüksuse (78702:001:0830) piiri punktini 26,02976419 ja 59,15689565, kust kulgeb edasi ida poole mööda jätkuvalt riigi omandis olevat katastriüksust, kuni ristub Uus-Salepi katastriüksusega (78702:001:0500). Sealt kulgeb piir mööda eelnevalt mainitud katastriüksust kagu poole põllumaa kõlviku punktini 26,03339700 ja 59,15843086. Edasi liigub piir mööda põllumaa kõlvikut punktini 26,03457351 ja 59,15982262, kust edasi kulgeb piir metsamaa kõlvikul taas mööda rada (põhikaardil puuduv) kirde poole, kuni ristub punktis 26,04185817 ja 59,16458302 järgmise rajaga, mille telgjoont mööda suundub piir läände katastripiiril oleva punktini 26,04084495 ja 59,16470439. Sealt kulgeb piir mööda Porkuni metskond 128 katastriüksust (78601:001:0085) punktini 26,04595283 ja 59,16693373 , kust alates kulgeb piir mööda tee telgjoont punktini 26,05343471 ja 59,17588995 (ristumiskoht Ambla–Tamsalu tee katastriüksusega 78701:005:0510). Sealt edasi kulgeb piir põhja poole taas mööda Porkuni metskond 108 katastriüksust. Väiksem lahustükk, mis jääb Savalduma ja Alupere külla, kulgeb Mäe katastriüksuse (78701:005:0090) lõunanurgast alates kirde poole mööda Järva–Jaani–Tamsalu–Kullenga maantee (jääb kaitsealast välja) katastriüksust (78701:005:0520). Edasi ristub piir Ambla– Tamsalu tee (jääb kaitselast osaliselt välja) katastriüksusega (78701:005:0510), mida mööda kulgeb piir loode poole punktini 26,07515679 ja 59,16551478. Sealt alates liigub piir mõttelise sirgena üle Ambla–Tamsalu tee (jääb osaliselt nüüd kaitsealale) ning kulgeb edasi põhja poole mööda Rausi tee serva (jääb kaitsealalt välja) punktini 26,07741208 ja 59,16857791. Sealt liigub piir mõttelise sirgena üle metsamaa kõlviku punktini 26,07681906 ja 59,16861774, kust alates kulgeb mööda Reie katastriüksuse (78601:001:0429) piiri punktini 26,06378487 ja 59,16970613. Seejärel ületab piir tee ja kulgeb mööda metsamaa kõlvikupiiri, kuni ristub Laari katastriüksuse (78701:005:0109) piiriga. Sealt alates liigub piir mööda Laari katastriüksust selle edelanurka, kus ristub Ambla–Tamsalu tee katastriüksusega. Sealt alates kulgeb piir mõttelise sirgena taas üle Ambla–Tamsalu tee punktini 26,06192614 ja 59,16918514, kust alates järgib piir eelnevalt mainitud tee katastriüksust. Siis ristub piir Metsakolli katastriüksuse (78701:005:0098) põhjaotsaga ja suundub mööda sama katastriüksuse piiri selle läänenurka. Sealt suundub piir mõttelise sirgena punktini 26,05893401 ja 59,16921370, kust kulgeb edasi lõuna poole mööda Mulla katastriüksuse (78701:005:0020), Andrese katastriüksuse (78701:005:0303) ja Segametsa katastriüksuse (78701:005:0032) piiri kuni punktini 26,06120308 ja 59,15877608, millest alates kulgeb piir mööda metsamaa kõlvikupiiri paralleelselt elektriliini koridoriga kaitseala lõunanurka. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi. Ala jätkuvat kaitse all hoidmist peavad vajalikus ka Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja ja vanemteadur  EELNÕU Jaanus Terasmaa (PhD), teadur Marko Vainu (PhD) ja nooremteadur Oliver Koit (PhD), kes on koostanud Savalduma maastikukaitseala kohta eksperdihinnangu. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealale jäävate erinevate karstinähtuste, poollooduslike koosluste ja soo säilimise ning liikide soodsa seisundi, ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine ja loodusvarade säästlikule kasutamisele suunamine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kaevandamise ja veemajandust puudutava ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust eeldada, et ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt järv, soo, mets) ulatuses, mis kahjustab ala kaitse-eesmärke. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kaitsekorra järgnevates peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud tervikuna ühte piiranguvööndisse. Kaitse-eeskirja eelnõu ei reguleeri pilliroo ja adru varumist, sest kaitsealal puudub varutaval määral pilliroogu ega leidu adruväljasid, mida saaks majandada. 2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Liikumispiiranguid ei ole kehtestatud, sest puuduvad sellised kaitsealused liigid, mille isendite kasvukohas, elupaigas või koondumispaigas viibimine võiks liike kahjustada. Samuti on lubatud pidada jahti ja püüda kaitseala karstijärvedest ja -järvikutest kala. Neid tegevusi plaanitakse uue kaitsekorraga lubada, kuna need ei sea ohtu alal asuvaid kaitseväärtusi. Kaitsealal on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine, sest kaitsealale jäävad karstijärved ja -järvikud. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Piirang on oluline, et kaitsta madalaid ja väikseid karstijärvesid ja -järvikuid ning vältida nende reostumist.  EELNÕU Sisepõlemismootorite kütusereostus võib kahjustada vee-elustikku, karstijärvi ja -järvikuid ning seeläbi ka põhjavett. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitsealal sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, Krossiraja katastriüksuse (katastritunnus 78701:005:0004) radadel, olemasolevate ehitiste ning liinirajatiste hooldustöödel, metsa- ja põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Krossiraja kinnistul asuvaid radasid on ajalooliselt kasutatud spordivõistlusteks ja maastikusõidukitega sõitmiseks ning see tegevus ei kujuta kaitseala väärtustele lisaohtu. Oluline on kasutada Krossiraja kinnistul sõidukiga ja maastikusõidukiga liikumiseks juba väljakujunenud radasid, mis on kantud põhikaardile (seisuga 2020. aasta). Rajad täpsustatakse tulevikus lisaks põhikaardile ka kaitsekorralduskavaga. Olemasolevate ehitiste hooldustööd on kaitseala piiranguvööndis lubatud, sest selline tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Ühtlasi on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sellistele objektidele läheneda väljaspool teid, kui tegevus on vajalik ehitise hooldustööks (nt materjali kohale- ja äravedu). Tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib ka teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Sõiduki ja maastikusõidukiga ei ole lubatud sõita väljaspool teid, kui sõitmise eesmärk on kaitsealal viibida, marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi korjata, telkida või korraldada väiksemaid üritusi, mida pole vajalik kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Nendeks tegevusteks pole sõiduki kasutamine otseselt vajalik. Sõiduki kasutamine on lubatud olukordades, kus selle kasutamine on vältimatu, nagu näiteks jahipidamisel suuruluki transportimisel. Piirangud sõitmisele on vajalikud, sest maastikul sõitmine võib kahjustada maapinda ja seeläbi suurendada erosiooni ning ajutiste karstijärvede ja -järvikute põhjas sõitmine võib kahjustada sealseid iseloomulikke taimekooslusi. Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine. Telkimine ja lõkke tegemine ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Kaitsealuste liikide elupaigad, mida telkimise, lõkke tegemise ja rahvaürituse korraldamisega kaasnev võimalik liigne tallamine võib kahjustada, asuvad peamiselt Savalduma järves ja soos, mistõttu suure tõenäosusega neid nende asukohast lähtuvalt eespool mainitud tegevused ei mõjuta. Metsamaal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb lähtuda metsaseaduses sätestatud korrast. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korda. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitsealal puuduvad ettevalmistatud matkarajad ja viibimiskohad. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks on vajalik kaitseala  EELNÕU valitseja kooskõlastus, et kaitseala valitseja saaks enne tutvuda ürituse iseloomuga ja vajaduse korral seada tingimusi, näiteks hajutada üritusel osalejaid või suunata kohtadesse, kus kaitseala väärtusi ei kahjustata. Kui rahvaürituse korraldamisel soovitakse väljaspool teid sõidukitega sõita, püstitada ajutisi ehitisi või teha väljaspool õueala lõket, tuleb üritus kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Piiranguvööndis ei reguleerita kaitse-eeskirjaga ürituse korraldamist selleks ettevalmistatud kohas. Õuealad ja maanteed on ettevalmistatud kohad, kus üritusel osalejate arvule piiranguid ei ole ning kaitseala valitseja luba ei ole vajalik. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise (k.a ajutise ehitise) püstitamine. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral lisatingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Kaitseala seisukohalt on oluline vältida töid, mis kahjustavad karstilehtreid, karstijärvi ja -järvikuid, poollooduslikke ja sookooslusi, maastikuilmet ja kaitsealuseid liike. Olemasolevate ehitiste lähedusse ning õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei muudeta oluliselt ala maastikuilmet. Uued ehitised ei tohi hakata maastikupildis domineerima, sellisteks ehitisteks on näiteks suured päikesepargid, mida ei saa maastikukaitsealal lubada. Samas on võimalik lubada päikesepaneelide paigaldamist õuealal majapidamise ning hoonestatud kinnistul asuva hoone elektriga oma tarbeks varustamiseks, kuivõrd see ei mõjuta oluliselt kaitseala maastikuilmet (olemasolevate ehitiste läheduses) ega muutu maastikupildis visuaalselt häirivaks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie vastavalt metsaseaduses sätestatud korrale. Eksperdihinnangu kohaselt uuendusraied karstiala veerežiimi ja kahjulike ainete liikumist ei mõjuta. Küll aga võib olla kaudne mõju, näiteks vähendab metsa eemaldamine vee aurumist maastikult ning suurendab äravoolu pinna- ja/või põhjaveena. Karstialade, karstijärvede ja -järvikute seisukohalt pole tegemist negatiivse mõjuga. Negatiivne mõju võib avalduda, kui suureneva pinnavee äravoolu tõttu hakkab valgalalt karstijärvedesse ja - järvikutesse jõudma rohkem sobimatuid aineid. Sookoosluse taastamise huvides võib aga uuendusraie olla hoopiski kasulik. Seega ei ole vajalik uuendusraiele lisapiiranguid seada, kuivõrd lubada neid kaitseala valitseja nõusolekul, mis võimaldab kavandatavate uuendusraiete võimalikku kaasnevat mõju analüüsida ja ennetada. 2.5.2.2. Vajalik tegevus Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik heina niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Liikide mitmekesisuse säilimiseks on vajalik niide kokku koguda ja alalt ära viia. Poollooduslikke kooslusi on alal inventeeritud 52 ha ulatuses. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi. Taastamistoetuste summa on olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust 2020. aastal kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas. Kaitseala sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine. Alal asuvad kraavid, mis on kunagi rajatud sookoosluse kuivendamiseks ja ühtlasi vähese turba võtmise (alal labidaturbaaugud) hõlbustamiseks. Kuigi tegemist ei ole ulatuslike kraavidega, on neil siiski jätkuvalt kuivendav mõju. Seega võiks nende sulgemine olla sookoosluse seisundi huvides vajalik ja võimalik. Riigimaal võiks kaaluda olemasolevate kraavide hooldamata jätmist ja nende sulgemist esimesel võimalusel.  EELNÕU 2.5.2.3. Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine ja maavara kaevandamine. Savalduma maastikukaitseala väärtusteks on valdavalt liigniisked kooslused, nagu soo, karstialad ja järved. Nende seisundist sõltuvad ohustatud ja kaitsealused liigid. Kaitseala karstialad, karstijärved ja -järvikud toetuvad peaaegu täielikult neist eemal kujunevale veeressursile. Seega on nende säilimiseks primaarse tähtsusega hoiduda nende toitealal veerežiimi mõjutavatest tegevustest. Praktiline vajadus uue maaparandussüsteemi rajamiseks kaitsealal on olemas ja sellest lähtub ka keeld. Olemasolevate maaparandussüsteemide hooldamine ei ole keelatud ja nende hooldamist täiendavalt ei piirata. Samas võiks sookoosluste veerežiimi taastamise huvides kaaluda riigiomandis olevate kraavide hooldamata jätmist ja ennekõike nende sulgemist. Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Savalduma karstiala piirkonnas on turba passiivsed reservvarud ja põllumaade väetiseks kategoriseeritud järvemuda prognoosvarud. Nende kaevandamine kahjustaks karstiala toiteala (peamiselt soo) veerežiimi liigvee ärajuhtimise tõttu, mis tooks kaasa põhjavee looduslike voolusuundade muutumise. Selle tagajärjel ei pruugi karstialale ega ka karstijärvedesse ja -järvikutesse enam üldse või piisaval määral vett jõuda. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja suuremaid pinnasetöid, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet, st kahjustada kaitse-eesmärke. Ehitusseadustiku § 4 lõike 1 järgi on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kaitseala valitseja ei anna kooskõlastust sellise ehitise püstitamiseks, mis kahjustab oluliselt karstiala ja looduslikke kooslusi. Kaitsealal on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaldajoone muutmine kaitse-eesmärgiks olevate kaitsealuste loomaliikide elupaikade seisundi parandamiseks. Kuna karstijärvedele ja -järvikutele on iseloomulik väga suur veetaseme kõikumine, siis igasugune inimese sekkumine sellesse protsessi kahjustaks selle looduslikkust. Järelikult on selle keelamine vajalik ja kaldajoone muutmise lubamine seotud ennekõike järve elupaigana kasutavate kaitsealuste loomaliikidega, kelle elupaiga endisel kujul taastamiseks võib olla vajalik kaldajoone muutmine (näiteks laugemaks tegemine). Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, v.a põllu- ja õuemaal, kusjuures biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põllumaal kuni 50 meetri ulatuses karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud. Põllumaadel kasutatakse suuremas koguses keemilisi ühendeid ning üleliigsed keemilised ühendid võivad karstialal jõuda kiiresti veekogudesse, põhjavette ja seada ohtu alade loodusliku seisundi ning nende vahendite kahjulik mõju poollooduslikule kooslusele võib olla pöördumatu. Põllu- ja õuemaid on inimene tugevalt mõjutanud, mistõttu ei loeta neid alasid siinkohal looduslikeks või poollooduslikeks biotoopideks. Põllumaade puhul tuleb kaitse- eesmärgiks seatud väärtuste hea seisundi säilimise vajadusest lähtuvalt pidada kinni 50 meetri piirangust. Õuemaadele piirangut kaitse-eeskirjaga ei sätestata, kuivõrd seal kasutatavad keemiliste ühendite kogused ei oma tõenäoliselt kahjulikku mõju kaitse-eesmärkidele. Lisaks reguleerib veeseadus õuemaadel taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist veekogude (sh karstijärvede) läheduses.  EELNÕU Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust, kahjustab looduslikku taimestikku ning võib põhjustada reljeefsematel aladel erosiooni ja toiteainete kannet veekogudesse. Seega on oluline pöörata tähelepanu, et väljaveoteed ei kahjustaks pinnast. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ajutiste karstijärvede ja -järvikute põhja või soosse vähendaks nende elustikulist mitmekesisust. Seega tuleb puhtpuistute kujundamist ja energiapuistute rajamist kaitsealal keelata, et vältida kaitse-eesmärkide kahjustamist. 2.5.2.4. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole antud veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Kaitse-eeskiri reguleerib paadisilla püstitamist, sest paadisild on ühenduses maaga, mis jääb kaitseala koosseisu. Kaitse-eeskiri ei reguleeri lautri püstitamist, sest lauter on seotud eeskätt ranniku ja kividega, mis kaitsealal sellises ulatuses puuduvad. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealade piiranguvööndis majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.  EELNÕU 3. Menetluse kirjeldus 26. juunil 2018. a saadeti maaomanikele tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Savalduma maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). 29. juunil samal aastal teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus ajalehes Virumaa Teataja. Ettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt 31. juuliks 2018. a. Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu toimus 22. augustil 2018. a Tapa Vallavalitsuses (Tehnika tn 1a, Tamsalu.). VTK tutvustamisel laekus kaks ettepanekut, mis on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Maaomanike arvamused ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse tutvustamisel Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Maaomanik T. B 1. Kas Savalduma maastikukaitseala Mitte arvestatud moodustamisega võib küttepuid või 1. Maaomanik võib teha enda lageraiet ka edaspidi metsas teha? kinnistu piires aasta jooksul 2. Kas on võimalik keelduda küttepuid ka edaspidi ilma kaitseala laiendamisest minu maale? metsateatise ja kaitseala valitseja nõusolekuta 20 tihumeetri ulatuses. Samuti lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraiet. 2. Planeeritav kaitsekord ei piira oluliselt maa-alal tehtavaid tegevusi, mida on põhjendatud ka väljatöötamiskavatsuses. Selgitati kokkuvõtvalt, et võrdlemisi leebele kaitsekorrale (piiranguvöönd) ja väljatöötamiskavatsuses seisnevatele põhjendustele tuginedes ei ole põhjendatud kaitseala laiendamisest loobumine maaomaniku maale. Maanteeamet 1. Arvata planeeritava kaitseala Osaliselt arvestatud piirist välja riigi kõrvalmaantee 1. Muudetud kaitseala piiri (15126 Ambla–Tamsalu) selliselt, et osaliselt jäävad katastriüksus (78701:005:0510) ning Ambla–Tamsalu riigi määrata kaitseala piir maantee kõrvalmaantee (nr 15126) ja katastriüksuse piirile. Järva‒Jaani‒Tamsalu–Kullenga 2. Arvestada kaitse-eeskirjas (nr 15128) kaitseala piiridest vajadust tagada külgnähtavus välja, piir määratakse nende maanteedega piirneval alal. maanteede katastriüksuste piirile. Ei muudeta piiri selliselt, et Ambla–Tamsalu riigi kõrvalmaantee arvatakse kaitsealast välja. Seal on ajutised karstijärved ja kooslused, mis kattuvad maanteede katastriüksustega. Teehoole võib neid kahjustada. 2. Külgnähtavusalaga pole vaja planeeritavas kaitsekorras arvestada, kuna piiranguvööndis planeeritakse kaitseala valitseja nõusolekul lubada uuendusraieid  EELNÕU ning puhtpuistute kujundamist ja energiapuistute rajamist. Lisaks on lubatud hooldusraied. Külgnähtavuse tagamist planeeritav kaitsekord ei takista. Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 13. augustist 13. septembrini 2020. a Keskkonnaameti Rakvere kontoris (Kunderi 18). Dokumentidega sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel ja Tapa Vallavalitsuse veebilehel. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 13. augustil 2020 a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 13. augustil 2020. a kohalikus ajalehes Virumaa Teataja. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 12. augustil 2020. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti väljastusteatega teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta 21-le kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule ja kaasomanikule. Avaliku väljapaneku ajal laekus kirjalik tagasiside kahelt kaitseala maaomanikult, kahelt riigiasutuselt, keskkonnakaitse organisatsioonilt ja ülikoolilt (tabel 2). Maaomanike jaoks, kellele saadetud väljastusteatega kirjad kätte ei jõudnud, avaldati 23. septembril 2020. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtulehes lisateade kaitsekorra muutmisest ja võimalusest materjalidega tutvuda ning ettepanekuid esitada kuni 6. oktoobrini 2020. a. Täiendavaid ettepanekuid ei laekunud. Tabel 2. Maaomanike jt huvigruppide arvamused ja ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu tutvustamisel Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus MTÜ Eesti Metsa Abiks 1. Lisada kaitse-eesmärgiks Mitte arvestatud rabakonn, hallpõsk-pütt, eesti 1. Nende liikide kaitse on tagatud soojumikas. juba kaitse-eesmärgiks nimetatud 2. Mitte muuta uue eelnõuga koosluste ja teiste liikide kaitse välispiiri palju väiksemaks. kaudu. Samuti tagab kaitse neile 3. Muuta piiranguvööndi kaitsekorda kaitsealale planeeritav kaitsekord rangemaks, sätestades lageraie langi ning LKSi isendikaitse säte. piiranguks 0,5 ha ja turberaiele, v.a Ühtlasi pole nendel liikidel veerraie, langi pindalaks 2 ha. kaitsealal Eesti kontekstis niivõrd 4. Muuta kõrge loodusväärtusega esinduslikke ja olulisi elupaiku eramaad ja kõik riigimaad või kasvukohti. sihtkaitsevööndiks. 2. Piiri muudeti kaitse- eesmärgiks seatud väärtusi arvestades optimaalsemaks. Piiritlemisel võeti aluseks, et karstinähtused oleksid kõik kaitsealale hõlmatud ning piiri vähendati osas, kus karstinähtusi pole, et vältida üleliigsete piirangute kehtestamist riigi- ja eramaadele. Kehtestatav piir tagab karstiala valgalale optimaalse kaitse. 3. Piiranguvööndi kaitsekorda ei muudeta raiete osas rangemaks,  EELNÕU kuivõrd kaitseala kaitse-eesmärk ei ole metsakoosluste kaitse ning ekspertarvamuse kohaselt on uuendusraiel karstialale pigem soodne mõju, kuivõrd transpiratsioon väheneb ning karstijärvedesse ja -järvikutesse jõuab rohkem vett. 4. Kaitsealal puuduvad ranget kaitset vajavad väärtused (pole I kaitsekategooria liike), mis vajaksid sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Ka riigimaadele ei ole põhjendatud range kaitse kehtestamine ilma väärtuste olemasoluta. Kehtestatav kaitsekord tagab kaitse kaitseala kaitse-eesmärkidele. Tallinna Ülikool Muuta kaitse-eeskirja § 7 lg 1 p 4 Arvestatud sõnastust järgnevas osas: Selguse ja võrdse kohtlemise „...kusjuures karstivormide ja huvides sõnastatakse kaitse- karstijärvikute ümbruses kuni 50 eeskirja § 7 lg 1 p 4 vastavalt meetri ulatuses karstivormi servast ettepanekule järgnevalt: või karstijärviku kõrgeima „biotsiidi, taimekaitsevahendi ja veetaseme piirist on biotsiidi, väetise kasutamine, välja arvatud taimekaitsevahendi ja väetise põllu- ja õuemaal, arvestades kasutamine ka põllumaal keelatud.” käesoleva lõike punktis 5 sätestatud erisusi”. Lõikesse lisatakse punkt 5 järgmises sõnastuses: „biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põllumaal kuni 50 meetri ulatuses karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist”. Maanteeamet Arvestada Maanteeameti Arvestatud kohustustega korraldada Kaitsekord võimaldab riigimaanteedel teemaa- ja tee riigimaanteel teehoiu teostamist. kaitsevööndi ulatuses teehoidu (sh ehitus-, remont- ja hooldustööd, EhS § 71 lg 1 ning majandusja taristuministri määruse nr 102 alusel). Keskkonnainspektsioon 1. Kõrvaldada § 5 lg 1 p 8 tekstist Osaliselt arvestatud „kaitse-eeskirjaga lubatud 1. Ei kõrvaldata sätet, vaid tegevusel”. asendatakse sõna „tegevusel” 2. Viia kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 9 sõnaga „töödel”. Seletuskirjas on kooskõlla metsaseaduse § 35 lg 1 täpsemalt selgitatud, mida sõna p-ga 2. „tööd” all silmas peetakse. 2. Seletuskirjas viidatakse metsaseadusele. Kaitse-eeskirja ei lisata vastavat viidet, kuna normihierarhia näeb ette, et kui  EELNÕU madalamal seisev õigusnorm on vastuolus kõrgemal seisva õigusnormiga, tuleb järgida kõrgemal seisvat õigusnormi. Metsaseadus on antud juhul kõrgemal seisev õigusakt ning kaitse-eeskirja rakendades tuleb lähtuda metsaseadusest. Maaomanik S. K Tõsta kaitseala piir Mäeotsa Mitte arvestatud kinnistust soo poole. Kaitseala piiri ei tõsteta Mäeotsa kinnistust soo poole. Tegemist on olulise karstiala pinnaveevalgalaga (loodusliku veerežiimi säilitamiseks). Ühtlasi kulgeb piir mööda teed, mis on selgepiiriline orientiir ning võimaldab kaitseala välispiiri hõlpsalt looduses tuvastada. Maaomanik Södra Muuta maastikukaitseala piiri viisil, Mitte arvestatud Metsad OÜ mis jätaks ettevõttele kuuluva Kinnistut ei piiritleta kaitsealast kinnistu Vana-Salepi välja. See on oluline karstiala (78702:001:0830) katastriüksuse pinnaveevalgalana (loodusliku kaitsealast välja. veerežiimi säilitamiseks). Samuti on kinnistul kaardistatud karstinähtuseid. Piiriselguse huvides välispiiri ei muudeta, piir kulgeb mööda kinnistul olevat rada. Maaomanik Kehra Kas planeeritav Savalduma Selgitatud, et päikeseparki ei saa Agro OÜ maastikukaitseala kaitsekord tulevikus kaitsealale rajada, võimaldab tulevikus rajada Nurga kuivõrd kaitse-eesmärk on kinnistule päikeseparki? maastikuilme säilitamine ja sellised suured päikesepargid hakkavad maastikupildis domineerima ning mõjutavad seeläbi ka üldist maastikuilmet. Kaitseala valitseja saab lubada kaitsealale päikesepaneelide paigaldamist, kui need teenindavad õuealal või hoonestatud kinnistul majapidamist (oma tarbeks elektriga varustamine). Maaomanik O. R Kas planeeritaval Savalduma Vaata eelmist selgitust. maastikukaitsealal on Kalevipoja ja Vana-Kalevipoja katastriüksusel päikesepargi rajamine võimalik? 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.  EELNÕU 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrusega tagatakse karstinähtuste, järvede ja maastikuvaadete säilimine ning üldine elustiku kaitse, sh paremad tingimused kaitsealustele liikidele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Savalduma maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all Savalduma karstialana, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Savalduma maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks väljatöötamise kavatsuse materjalid. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud antud eelnõuga. Teadaolevalt ei ole vastuolusid kehtivate planeeringutega. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndis asuva maa eest maamaksu 50% maksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. See on kompensatsioon kaitsealal kehtivate piirangute eest. Tapa valla maamaksutulu väheneb aastas umbes 872 euro võrra, sest piiranguvööndi pindala suureneb 389,3 ha. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Savalduma maastikukaitseala asub tervenisti piiranguvööndis, kus majandustegevus on erisustega lubatud. Seega ei piira kaitsekord oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist. Täiendavat maade riigile omandamise kohustust ja kaasnevaid kulusid ei teki. Eramaid on kaitsealal 120,5 ha ulatuses. Kuna kaitsealal puudub sihtkaitsevöönd ja kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, ei kaasne riigile kulutusi Natura metsa toetusele. Riigimetsast saadav tulu ei vähene oluliselt, sest kaitseala jääb endiselt piiranguvööndisse. Kaitsealal on põhikaardile märgitud looduslikud rohumaad, mis võivad osutuda poollooduslikeks kooslusteks. Kokku lisandub kaitseala laienemisel selliseid alasid ligikaudu 13 ha, kus tuleks poollooduslikke koosluseid kõigepealt inventeerida. Seega on võimalik, et riigile kaasnevad määruse kehtestamisega lisakulud, kuna hooldatava ala maht võib võrreldes varasemaga suureneda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.  EELNÕU 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega elektroonilise eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  Ministeeriumid 23.03.2021 nr 1-4/20/4709-3 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Savalduma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Savalduma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Savalduma maastikukaitseala kaart Tanika Ojasild, 5699 5307 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231