Kiri

Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium ICOMOS Eesti pöördumine ristimetsade kaitseks Igavesed hinges matused, ristipuud. Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. /H.Visnapuu, Nüüd on öö ja kuu/ Ristimetsad ja ristipuud, Eestis ainulaadse kultuuripärandi kandjad, on suures hävimisohus. Pöördume min isteeriumite poole palvega, et kiirendada veel säilinud pärandi kaitse alla võtmist ja leida ministeeriumite ülene ühine selge eesmärk ja sõnastus metsamaal paikneva pärandi kaitsmiseks. Ristimetsadel puudus pikka aega riiklik kaitse. Oldi arvamusel, et kogukond on suuteline kaitsma ja hoidma oma pärandit, kuid kahjuks on kogukonna hääl osutunud liiga nõrgaks. 2019. a kehtestatud muinsuskaitseseadusesse lisati eraldi mälestise liigina ajalooline looduslik pühapaik, mis võimaldas hakata riiklikul tasandil tegelema ristimetsade kaitsega ja 2020. a võeti muinsuskaitse alla Rosma ristimets. Hetkel on Muinsuskaitseamet algatanud Kagu-Eestis, riigi maal asuvate ristimetsade kultuurimälestiseks tunnistamise. Kahetsusega peame tõdema, et mälestiseks tunnistamise protsess on pikk menetlusahel, mille jooksul võib juhtuda, et mälestiseks tunnistatav koht hävitatakse enne, kui sellele jõutakse rakendada riiklikku kaitset. Kuna tegemist on tugevalt ajakriitiliste ja hävimisohus objektidega, siis palume ristimetsade kaitse alla võtmist käsitelda esimesel võimalusel. Ristimetsade hävitamise problemaatikale on juhtinud korduvalt tähelepanu Ajalooliste loodulike pühapaikade eksperdinõukogu ja eksperdinõukogu liikmed. Ristimetsade ja ristipuude märgistamiseks maastikus on loodud ristipuude kaardirakendus, kus on võimalik kontrollida pärandi paiknemist metsamaal. 2016 .a kaardirakendusele kantud ja üle vaadatud 22-st ristimetsast on tänaseks täielikult hävinud 6 ristimetsa, osaliselt hävinud 8 ja on säilinud 8 ristimetsa. Täpsema analüüsi ristimetsade seisukorra kohta on koostanud Marju Kõivupuu ja Kaido Kama ning see on esitatud valitsusasutustele Ajalooliste looduslike pühapaikade ekperdinõukogu pöördumises 2020. a. augustis. RMK on määranud kõrgendatud avaliku huviga alaks, kus peaks enne majandustegevust toimuma avalik arutelu, alad millel asub riikliku kultuurilise, arheoloogilise või ajaloolise tähtsusega paik; kasutuses olev kohaliku kogukonna jaoks religioosse või sakraalse tähtsusega looduslik pühapaik või kohaliku kogukonna traditsioonilise kultuurilise tähtsusega paik. RMK eestvedamisel on kaardistatud Eesti maastikus leiduv pärandkultuur. RMK kodulehelt võime pärandkultuuri säilitamise kohta lugeda järgnevat: Selleks, et pärandkultuuri objektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus ehk omanikuhoid. Vaid nii suudame meie rahva põlvest põlve edasi kantud mälu väärikalt hoida ja tuleviku tarvis säilitada. Hoolimata nendest võimalustest ja hoiakutest on metsamajandamise intensiivistumise ja mehhaniseerituse tagajärjel viimastel aastatel hävitatud mitmeid metsades asuvaid looduslikke pühapaiku ja seda mitte ainult eraomandi olevatel maadel. Oleme arvamusel, et saadav materiaalne kasu ei kaalu üles igaveseks kadunud kultuuripärandit ja traditsiooni. Ristimetsade ja ristipuude vaimne traditsioon saab jätkuda vaid elaval eeskujul. Kui hävivad veel säilinud ristipuud, siis kaob ka traditsioon. Meil on veel mida hoida, kaitsta ja järeltulevatele põlvkondadele pärandad. Palume leida veel säilinud kultuuritraditsiooni elushoidmiseks riiklikud kokkulepped. Riin Alatalu Esimees 22.03.2021