Kiri

Vabariigi Valitsuse määruse ,, Jägala hoiuala kaitse-eesmärk” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva hoiuala kaitse- eesmärke. Hoiuala piirid ei muutu ning üldiselt samaks jäävaid kaitse-eesmärke leevendatakse vaid kaitseala ühe lõigu osas. See on vajalik, et tagada siseriiklikult ja üleeuroopaliselt oluliste väärtuste kaitse, arvestades ühtlasi koos looduskaitseliste eesmärkidega tasakaalustatult ka muinsuskaitselisi ning sotsiaalmajanduslikke väärtusi ning leides nende väärtuste vahel parima võimaliku kompromissi. Jägala hoiuala (edaspidi hoiuala) asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Jägala hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas.“ Määrusega ei võeta hoiu alla uut ala ega muudeta hoiuala piire, vaid täpsustatakse olemasoleva hoiuala kaitse-eesmärkide ulatust vastavalt tegelikule olukorrale. Hoiuala kohta on Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15 kinnitatud "Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021" (muudetud Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26), kuid hoiuala kaitse- eesmärkide ulatuse täpsustamine on Vabariigi Valitsuse kui hoiuala kehtestaja pädevuses. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 144 kehtestatud hoiuala kaarti ei ole tarvilik muuta, kaardil on markeeritud hoiuala piirid ning kaardil ei ole märgitud, millist liiki millisel lõigul kaitstakse. Kavandatava eelnõuga täpsustatakse ühe liigi osas kaitse-eesmärke, kuid ei muudeta hoiuala kui terviku piire. Vabariigi Valitsuse määruse andmisel on lubatav lähtuda HMS § 40 lg 3 p-s 6 sätestatust. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 10 lg 1 alusel kehtestatud hoiuala kaitse-eesmärkide ulatust, leevendades neid paisjärve alusel lõigul. Vabariigi Valitsuse seadus § 49 lg 2 sätestab, et „kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.“ Hoiuala kaitse-eesmärkide täpsustamise on tinginud vajadus arvestada Jägala jõe Linnamäe lõigul ajalooliselt valitsevat olukorda ning asjaolu, et Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 (RT III, 23.12.2016, 1) kultuurimälestiseks (mälestise nr 30418) ning sama käskkirjaga kehtestati mälestisele kaitsevöönd Muinaslinna tee 5 (endine Tammi) maaüksuse piirides. 2016. aasta käskkirja kohaselt jäi kaitsevööndisse paisuga külgnev Linnamäe hüdroelektrijaama hoone ja osaliselt ka paisjärv. Lisaks tunnistas kultuuriminister 18.12.2020 käskkirjaga nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama asukohale ühtse kaitsevööndi, sh muistne linnamägi, Linnamäe paisu tamm ja muistsed asulakohad ning põllujäänused, mis välistab paisjärve allalaskmise ja paisutuse lõpetamise. Eeltoodud käskkirja menetluses on Muinsuskaitseamet esitanud materjalid kehtestamaks ühine kaitsevöönd, mis hõlmab lisaks jõe ja paisjärve kaldal asuvale muistsele Linnamäe muinaskindlusele ka naabruskonnas paiknevad arheoloogiamälestisi (asulakohad ja muistsed põllujäänused) ning paisjärve. Muinsuskaitseameti poolt koostatud ekspertarvamusest nähtub, et muistne linnamägi, arheoloogiamälestised, paisjärv ja Eesti ennesõjaaegse kauneima tööstusehitisena mälestiseks tunnistatud elektrijaam moodustavad unikaalse tervikväärtuse, mis taoliselt väärib säilitamist ning kaitset. Juba HEJ paisu kultuurimälestiseks tunnistamise ning kaitsevööndi kehtestamisega 2016. aastal, veelgi enam aga ühtse kaitsevööndi kehtestamisega 2020. aastal, on välistatud Jägala jõe Linnamäe paisu ning paisjärve likvideerimine. Käesoleval ajal viib Keskkonnaamet läbi keskkonnamõjude hindamise menetlust seoses Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) hüdroenergia tootmise ja paisutamisega. Keskkonnaamet ühelt poolt ja Muinsuskaitseamet ning Jõelähtme vald, mis esindab olemasoleva olukorra säilitamist tugevalt toetavat kogukonda, koos HEJ käitava Wooluvabrik OÜ-ga teiselt poolt on olnud aastaid vältavas õiguskonfliktis, kuivõrd Linnamäe paisu juures valitsev ajalooline keskkond ning muinsuskaitseväärtused vastanduvad Keskkonnaameti poolt seatud eesmärgile luua Jägala jõe paisjärve alusele lõigule lõhede elu- ja kudeala. Vabariigi Valitsusel on olemasolevas olukorras pädevus ja õigus, aga ka kohustus kaaluda erinevaid Linnamäe paisul tõusetunud huvisid, otsustada, millised huvid on ülekaalukamad ning määruse andmisega lahendada vastuolu kaitse-eesmärkide täpsustamise kaudu. Sealjuures on Vabariigi Valitsus 10.10.2019 juba vastu võtnud poliitilise seisukoha, et keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud räägivad selle kasuks, et pais säiliks ja hüdroelektrijaam praegusel kujul edasi töötaks1. Vabariigi Valitsus on jätkuvalt seisukohal, et tekkinud õiguslikku vastuolu keskkonna- ja muinsuskaitseliste väärtuste ning muude kaalukate sotsiaalmajanduslike ning energeetikavaldkonna huvide vahel on kõige eesmärgipärasem lahendada läbi hoiuala kaitse-eesmärkide täpsustamise. Seejuures ei muudeta kaitsealuse ala piire, kuid leevendatakse vajalikus osas kaitse-eesmärke Linnamäe paisust ülesvoolu. Vabariigi Valitsusele esitatava eelnõu ettepanek on vastavalt tegelikule ning ajalooliselt väljakujunenud olukorrale täpsustada looduskaitselisi nõudeid, sh kalade (eeskätt lõheliste liigikuse) taastamise eesmärke. Õigusliku vastuolu kõrvaldamine erinevate seatud eesmärkide saavutamiseks on seeläbi võimalik. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsuse hinnangul oluliselt kaalukam huvi Linnamäe paisjärve, selle juures välja kujunenud looduskeskkonna ja muinsuskaitseliste väärtuste ning Linnamäe HEJ säilitamise osas, mis kokku moodustavad unikaalse tervikväärtuse, võrreldes looduskaitselise huviga Linnamäe paisjärv likvideerida ning mälestisena kaitse all olev pais lõhkuda, et luua kaladele läbipääs. Vastandlike huvide kohta otsuse tegemist ei piira käimasolev keskkonnamõjude hindamise (KMH) menetlus ja selle raames Natura ala nõuete täitmine. Küll aga tuleb KMH aruande koostanud juhtekspert Karl Kupitsa KMH-s toodud seisukohti käsitleda ekspertarvamusena, mis toetab käesolevat eelnõu. 1 https://www.err.ee/976816/valitsus-otsustab-kas-linnamae-pais-sailib-voi-mitte 2. Eelnõu sisu, võrdlev analüüs 2.1. Üldised põhjendused Keskkonnaamet on varasemalt oma 25.11.2014 kirjas nr 14-4/14/14768-4 analüüsinud Jägala jõe kaitsestaatust ning Linnamäe paisuga seonduvaid vastandlikke huve (paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamine vs kalade läbipääsu ja rändetingimuste tagamine). Keskkonnaamet tellis olukorra hindamiseks ekspertarvamuse ja AS Maves (juhtekspert Karl Kupits) 2014. a töös nr 14090 „Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta“2 analüüsiti muu hulgas looduskaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. KeA leidis, et kuigi paisutuse likvideerimine oleks elustiku seisukohalt ja Natura eesmärkide saavutamiseks parim lahendus, siis muutub see variant asjasse puutuvatele osapooltele ebamõistlikuks. KeA pidas 25.11.2014 kirjas kõige põhjendatumaks kompromissvarianti, millega jätta määruse nr 73 nimekirja Jägala jõe lõik Jägala joast kuni paisjärve suubumiseni. Seega tegi KeA 25.11.2014 kirjas ettepaneku arvata Linnamäe paisjärve osa määruse nr 73 nimekirjast välja ja pidas nimetatud lahendust nii sisuliselt kui õiguslikult võimalikuks. Asjaolu, et varasemalt on puudunud eesmärk ja vajadus ajalooliselt välja kujunenud paisjärve ja Linnamäe paisu lähedal oleva ala ümberkujundamiseks, kinnitab ka keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 ”Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistu”, millega määrati Jägala jõgi nö lõhejõeks, seletuskiri. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt, mis on ministri ja kantsleri poolt alla kirjutatud, sisuliselt säilitatakse selles määruses loetletud veekogud või nende lõigud edaspidi muutumatul kujul, st nendel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine, st olemasolevaid vee-ehitisi määrus ei mõjuta. Faktilised asjaolud ja õiguslik olukord ei ole looduskaitselistes aspektides võrreldes 2004. või 2014. aastaga oluliselt muutunud, küll aga on riik alates 2016 aastast asunud läbi kaitse alla võtmise teadvustama paisu väärtust mälestisena ja paisjärve kaitsevööndi osana. Riigi seisukohta, et paisu säilimise huvi kaalub üles paisu lõhkumise ja paisutuse likvideerimise, väljendab ka kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180, millega võeti Linnamäe HEJ pais kaitse alla, ja 18.12.2020 käskkiri nr 190 ühtse kaitsevööndi kehtestamisest. KeA menetleb Linnamäe keskkonnamõjude hindamist (KMH), kus programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv 2 paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Alternatiiv 2 on vastuolus kehtiva seadusandlusega, mida kinnitab ka KMH raames koostatud õigusanalüüs (Lisa 5a ja 5b). Linnamäe pais on tunnistatud muinsuskaitse all olevaks kinnismälestiseks, mille 2 Kättesaadav AS Maves veebilehel: https://maves- my.sharepoint.com/personal/karl_maves_ee/_layouts/15/onedrive.aspx?id=%2Fpersonal%2Fkarl%5Fmaves%5F ee%2FDocuments%2F18037%20Linnam%C3%A4e%20HEJ%20KMH%2Fjagamine&originalPath=aHR0cHM 6Ly9tYXZlcy1teS5zaGFyZXBvaW50LmNvbS86ZjovZy9wZXJzb25hbC9rYXJsX21hdmVzX2VlL0VobldDUT BDTGpSS2ptQUF2TUVpRExnQlpHV2JUOFFXdkFZQVFHRndHcTRRcVE_cnRpbWU9OUI2YmlSanQyRW c hävitamine või rikkumine on muinsuskaitseseaduse § 33 kohaselt keelatud. Sellele vaatamata ei saa KeA hinnangul jätkuvalt KMH aruannet kinnitada, kuna alternatiivi 2 ei ole KeA hinnangul KMH aruandes piisavalt analüüsitud. Vabariigi Valitsus märgib, et küsimuse lahendamiseks ei nõua kehtiv õigus KMH aruande heakskiitmist olukorras, kus otsustamiseks piisav teave on kogutud. Maves AS 2014 töö nr 14090 ja KMH menetluse raames koostatud 14.05.2020 aruanne3 on käsitletavad ekspertarvamusena käesoleva eelnõu tähenduses. KMH aruandes on selgelt jõutud järeldusele, et elupaiga taastamine ei ole õiguslikult võimalik. Lisaks kultuuriväärtuste kaitse vajadusele ei ole elupaiga taastamine ja sotsiaalmajanduslikult otstarbekas. KeA eelviidatud 2014. aasta kiri väljendab otsesõnu piisava teabe olemasolu otsustamiseks. Käesoleva määrusega kaitse-eesmärkide täpsustamisel on arvestatud mõju loodusala kaitse- eesmärkidele ning Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. LKS §-d 8 ja 9 ei kohaldu antud juhul. Tegemist on Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 hoiuala kaitse-eeskirja detailsema kehtestamisega (LKS § 10 ja § 12), mistõttu käesoleva kaitse-eeskirja kehtestamisega ei tehta selliseid muudatusi mis tingiks LKS § 8 ja 9 alusel menetluse läbiviimist. Kavas ei ole loodusobjekti tüübi või loodusobjektiga seotud kohustuste oluline muutmine. Tegemist on kaitse-eesmärkides ja hoiuala regulatsioonis nentimisega, et tegemist on ajaloolise jõega, kus üle lõhe pole elanud saja aasta. Määrusega ei muudeta Natura 2000 Jägala loodusala piire ja ei arvata alasid Natura loodusalade hulgast välja. Kaitse-eesmärkide täpsustamisega kaitstakse ühtlasi alal paiknevaid kultuuri-, sotsiaalmajanduslikke ja loodusväärtusi vastavalt tänasele olukorrale ja realistlikele perspektiividele. Senine Eesti riigi praktika Natura alade osas on olnud, et väiksemaid muudatusi tehakse ilma Euroopa komisjoni teavitamata, näiteks Abruka hoiuala pindala vähendati ligi 10% võrra ilma, et Euroopa komisjoni oleks teavitatud. Jägala jõe kaitse-eesmärke antud juhul ei muudeta, vaid ainult leevendatakse ühe väikese lõigu osas Jägala hoiualal. Kaitseala suurus ja eesmärgid kogu kaitseala ulatuses jäävad samaks. Mälestisena kaitstava paisu lõhkumist ei saa vaadelda realistliku perspektiivina. Hoiuala kaitse- eesmärkide täpsustamine ei piira loodusdirektiivist riigile tulenevat kohustust tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Eesmärkide täpsustamist saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad – hoiuala eesmärkide täpsustamine ja piiritlemine aitab kaasa hoiuala eesmärkide täitmisele ja arvestab teiste oluliste väärtustega tasakaalustades väärtusi omavahel. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eesmärkide täpsustamise eesmärgi (olemasolevate kultuuri-, sotsiaalmajanduslike ja loodusväärtuste tasakaalustatud säilimine ning õigusliku vastuolu kõrvaldamine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele 3 Kättesaadav AS Maves veebilehel: https://maves- my.sharepoint.com/personal/karl_maves_ee/_layouts/15/onedrive.aspx?id=%2Fpersonal%2Fkarl%5Fmaves%5F ee%2FDocuments%2F18037%20Linnam%C3%A4e%20HEJ%20KMH%2Fjagamine&originalPath=aHR0cHM 6Ly9tYXZlcy1teS5zaGFyZXBvaW50LmNvbS86ZjovZy9wZXJzb25hbC9rYXJsX21hdmVzX2VlL0VobldDUT BDTGpSS2ptQUF2TUVpRExnQlpHV2JUOFFXdkFZQVFHRndHcTRRcVE_cnRpbWU9OUI2YmlSanQyRW c antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa kultuuri- ja loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala olemasolevad kultuuri- ja loodusväärtused säilivad, kultuuri- või loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel (paisu avamisel) need hävivad. Lähtudes nii muinsus- kui looduskaitsele omasest ettevaatuspõhimõttest tuleb eelistada olemasolevate väärtuste säilitamist uute väärtuste loomisele, eriti kui see toimuks olemasolevate väärtuste lõhkumise hinnaga. Linnamäe paisul on eksisteeriv ettevõtlushuvi paisutamise ja hüdroenergia tootmise vastu, tegemist on riigi kahe suurima hulka kuuluva hüdrojaamaga. Vastavalt Eesti Maaülikooli energeetikaprofessor Andres Annuki ekspertarvamusele panustab jaam roheenergia eesmärkidesse, elektrivõrgu toimepidevusse ja on regionaalsel tasandil oluline ka energiajulgeoleku aspektist. MKM 31.07.2019 kirja nr 1.1-16/2019/5831 kohaselt Linnamäe HEJ panustab Eesti energiajulgeolekusse. Hüdroelektrijaamade kasutustegur4 on taastuvenergia tootmisseadmetest üks suurimaid: ~60%. Lisaks on HEJ toodang väikseim suvel, olles vastutsükliline näiteks päikesele ning on seetõttu heaks alternatiiviks päikesest tulevale elektritoodangule perioodidel, mil päikeseelektri toodang on madalam. Kuivõrd Eesti hüdroenergia potentsiaal on juba suures mahus kasutusel, ei ole tõenäoline, et Linnamäe HEJ sulgemise järgselt oleks võimalik rajada teist sarnase võimsuse või tootmismahuga hüdroelektrijaama. Linnamäe HEJ on üks Eesti suurim HEJ mille summaarne koguvõimsus on 1152 kW ning aastatoodang vahemikus 5‒7 GWh. Antud HEJ annab ~25% Eesti hüdroenergia kogutoodangust. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras ning selles olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel oluline. Looduslike tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks. Seega on iga hüdroelektrijaam olulise mõjuga ning aitab kaasa kehtiva energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030) taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Veelgi enam, Euroopa Liidus arutatakse järjest tõsisemalt visiooni saavutada aastaks 2050. süsinikuneutraalne majandusmudel. Hüdroelektrijaamadel puuduvad seoses elektritootmisega täiendavad emissioonid. Seda arvesse võttes on iga toodetav taastuvenergia kWh oluline. Jõesängi ääres olev linnamägi koos kultuuriväärtuseks tunnistatud paisuga on samuti oluline turismiobjekt, mida käib igal aastal vaatamas arvukas külastajaskond. Ettevõtlustegevus ei koorma looduskeskkonda ega avalda sellele täiendavat mõju võrreldes piirkonna Natura 2000 võrgustikku arvamise ajahetkega ning ei avalda füüsikalisele looduskeskkonnale täiendavat mõju. Kaitse-eesmärkide täpsustamine võimaldab säilitada piirkonnas roheenergia tootmise ning kultuuriväärtuste säilimise. Kaitse-eesmärgid on sätestatud ulatuses, mis tagab hoiualal asuvate olemasolevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Tuleb märkida, et lõhe ei ole Linnamäe paisust ülesvoolu pääsenud vähemalt alates 1924 aastast, mil elektrijaam tööd alustas. KMH aruandes on viide KeA seisukohale, mille kohaselt märkimisväärset efekti ei annaks ka kalatrepi rajamine. Seega on eesmärkide leevendamine paisjärve aluse lõigu osas mõistlik ja ainuvõimalik lahendus, viies eesmärgid kooskõlla tegeliku olukorra ja realistlike perspektiividega. Hoiuala eesmärke täpsustatakse osas, milles liike hoiualal praegu nagunii ei ole olemas ning liikidele tingimuste loomine saaks toimuda ainult 4 Tootmisseadme tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. läbi teiste, õiguslikult kaitstud väärtuste, olulise kahjustamise. Samuti võimaldab kaitse- eesmärkide täpsustamine lahendada kahe riigiameti (Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet) ja kohaliku omavalitsuse tasandil tekkinud õiguskonfliktid. Vabariigi Valitsuse arvates tuleb püüda vältida olukorda, kus riigiametid vaidlevad omavahel kohtus. 2.2. Kultuuri- ja muinsuskaitselased väärtused Muinsuskaitseamet (edaspidi MKA) on seisukohal, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisule tööstusmälestisena sobiva keskkonna moodustab sellega ajalooliselt väljakujunenud keskkond: seotud ehitised (elektrijaam) ja paisjärv. Mälestis säilib kõige paremini, kui võimaldada selle funktsioneerimist esialgu kavandatud viisil, antud juhul elektritootmisega jätkamist. Taoliselt saab jaama operaator elektritootmisest teenitud tulu arvelt ka täita oma kohustust mälestist säilitada ja hooldada. Väärtuslikud vaated Linnamäe hüdroelektrijaama paisule ei seisne üksnes rajatises endas, vaid ka sellega seotud ehitises ning ümbritseva paisjärve ajalooliselt väljakujunenud mastaabis. Linnamäe HEJ on tunnistatud II maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kauneimaks tööstusehitiseks. Paisjärve kaldal paikneb ka hulk arheoloogiamälestisi: Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) ja Asulakoht (reg-nr 17534); lisaks on ettevalmistamisel kaitse alla võtmise menetlus Jägala muistsete asulakohtade ja fossiilsete põllujäänuste II (reg- nr A30211) ja III (reg-nr A 30212) suhtes. Valitsus jagab MKA seisukohta, et nii kultuurimälestisena kaitse all oleva paisu lõhkumine või rikkumine, sh paisu kehasse aukude lõikamine kui kaitsevööndisse jääva paisjärve likvideerimine on õiguslikult välistatud. Kohalik omavalitsus (Jõelähtme vald) kogukonna eestkõnelejana on läbivalt toetanud olemasoleva olukorra jätkamist, st Linnamäe paisjärve ja töötava elektrijaama säilitamist. Jõelähtme Vallavolikogu esitas Eesti Vabariigi peaministrile, keskkonnaministrile ja kultuuriministrile 15.08.2019 pöördumise nr 1-6/2980 Linnamäe paisjärve ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks. Jõelähtme valla üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus moodustavad Jägala jõgi, juga, paisjärv koos linnamäega ja võimsat veemängu pakkuv hüdroelektrijaam ühtse tervikliku turismi- ja puhkeala, mille arendamise ja säilitamise vastu on huvi nii kohalikul omavalitsusel kui kohalikel elanikel. Ka Jõelähtme vald on seisukohal, et käesoleval ajal ei saa uue väärtuse (lõhede kudemisala) loomine toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste lõhkumise läbi. Muud väärtused (kultuuri-, energiajulgeoleku ning mälestiste ja piirkonna tervikkaitse) on kogumis selgelt kaalukamad kui seatud kitsas keskkonnaalane eesmärk lõhede populatsiooni taastamiseks. 2.3. Keskkonnaalased seisukohad Keskkonnaamet on esindanud vastuolulisi seisukohti, tehes 2014 aastal ettepaneku paisjärve lõik lõheliste kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata, kuid pärast 2014. aastat väljendanud kompromissitut seisukohta, et Linnamäe paisjärv tuleks likvideerida, et taastada lõheliste kudeala. Selleks tuleb lõigata augud elektrijaama tammi kehasse, sest kalapääsu rajamiseks tõhusat lahendust pole. Paisjärve likvideerimine oleks lõhelistele soodsa seisundi saavutamiseks vajalik, sest vastasel juhul ei saa taastada paisjärve alla jäävasse vanasse jõesängi kalade kudeala. Paisjärve alla jäävat kudeala on hinnatud selle võimalikul taastamisel kõrge potentsiaaliga alaks, mis võiks toota 8000-12 000 laskujat noorkala aastas, mis tähendaks ca 1000 täiskasvanud kala aastas. Riigi mastaabis on lõheliste kudealade potentsiaali 75% ulatuses taastamine võimalik ka ilma Linnamäe paisjärve likvideerimata, astudes samme teiste lõhejõgede seisundi parandamise kaudu. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u. 5 ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS 2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks – Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Juunis 2018 valminud Euroopa Komisjoni juhenddokument5 (peatükk 3) toetab tõlgendust, et Natura alaks määramise hetkel toimunud tegevused võivad jätkuda ning sealhulgas olemasolevad elektrijaamad võiksid tegevust jätkata. Keskkonnaekspert Karl Kupits KMH aruandes on jõudnud seisukohale, et kõiki huvisid kaaludes tuleb eelistada paisjärve ja elektrijaama säilitamist ning lõhejõgede nimekirja korrigeerimist ja lõheliste kaitse-eesmärgi leevendamist paisjärve alusel lõigul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Natura aladega seonduvalt on Riigikohus 28.01.2021 otsuses nr 3-17-1739 selgitanud järgmist: - Olemuslikult on jõevee paisutamine korduv, terviklik ja katkematu tegevus. (p 19) - Kui paisu omanik või valdaja ei ole vee erikasutusloa menetluses taotlenud luba kalapääsu rajamiseks, siis võib kalapääsu rajamist pidada riigi initsiatiiviks ning selle võimalikkuses peab veenduma KeA. (p 20) - Eesti seadused ei reguleeri enne Natura ala loomist alguse saanud projektide tagantjärele hindamise kohustust. (p 25) - Kui luba katkematult toimunud tegevuseks oli antud enne loodusdirektiivi jõustumist, võib täiemahuline hindamise kulude kandmise kohustus osutuda arendaja jaoks ebaproportsionaalseks ja kahjustada õiguspärast ootust. (p 26) - Nii elupaiga halvenemise kui ka liigi häirimise kindlakstegemisel on lähtealuseks elupaiga ja liigi seisund Natura ala moodustamise hetkel. (p-d 28 ja 31) - Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus paisu omanikule või valdajale (p 29) Linnamäe paisul on hüdroenergiat toodetud ja jõevett paisutatud alates 2002. aasta lõpust. Vabariigi Valitsus kinnitas 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ loodusalade nimekirjas Jägala jõe loodusala, mis hõlmab ka Linnamäe paisjärve aluse lõigu ning Linnamäe HEJ. Euroopa Ühenduste Komisjoni 5 European Commission. 2018. Guidance on The requirements for hydropower in relation to EU Nature legislation Kättesaadav: http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Hydro%20final%20June%202018.pdf 12.11.2007 otsusega nr 2008/24/EÜ võeti Eesti riigi ettepanekul Jägala loodusala vastu Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Seega oli Natura ala moodustamise hetkel Linnamäe pais olemas ning toimiv ning loodusala seisundit tuleb hinnata olukorras, kus paisutus eksisteeris. Kaitse-eesmärkide täpsustamisel ilma Natura ala piiride muutmiseta ülevalpool Linnamäe paisu, mis tähendab paisjärve alal lõhe, võldase ja jõesilmu väljaarvamist kaitse-eesmärkidest, ei ole eelnõu Euroopa õigusega vastuolus. 4. Eelnõu mõju Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 50). Eelnõust tuleneb vajadus kaaluda lõhejõgede nimekirja korrigeerimist ja otsustada paisjärve nimetamine tugevasti muudetud veekoguks. Sellise muudatuse tegemist soovitab ka KMH aruande koostanud juhtekspert Karl Kupits 14.05.2020 KMH aruande lk-l 110. 5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigile ja asjassepuutuvale kohalikule omavalitsusele (Jõelähtme vald) ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Jõelähtme Vallavalitsuse ja Wooluvabrik OÜ-ga. Keskkonnaamet on küsimuse osas oma seisukohad esitanud eelviidatud 2014. a kirjas, millega on arvestatud ja KMH aruande menetlemisel 2019-2020 aastal, millega on arvestatud vaid osaliselt, püüdes kõiki huve parimal moel tasakaalustada. JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Hr Tõnis Mölder Keskkonnaminister [email protected] Pr Anneli Ott Kultuuriminister [email protected] Hr Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Meie 22.03.2021 nr 10-9/1105 [email protected] Pöördumine Lugupeetud ministrid, pöördume Teie poole seoses nüüdseks juba pea kümme aastat kestnud probleemiga Jägala jõe Linnamäe paisjärvel ja paisul. Nimelt evivad riigi erinevad ametid ja ministeeriumid vastandlikke seisukohti Linnamäe paisjärve ja muinsuskaitse all oleva paisukeha ja hüdroelektrijaama saatuse osas ning selle olukorra saab vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse prg 57 lg 2 ja 3 (ministeeriumide ülesed küsimused on Vabariigi Valitsuse pädevuses) lahendada üksnes Vabariigi Valitsus. Olgu kohe ära nimetatud, et Linnamäe paisjärv ja HEJ omavad kehtivaid keskkonnalubasid juba alates 2002. aastast kui HEJ taastati AS Eesti Energia poolt riigi tellimusel kui roheprojekt ja selle taastamiseks ja käivitamiseks viidi läbi täiemahuline keskkonnamõjude hindamine, mis riigi ametiasutuste poolt heaks kiideti. HEJ taastamisel koguti avalike üleskutsete toel olulisel määral eraisikute ja ettevõtete annetusi projekti toetuseks ning avaliku tähelepanu võitmiseks, kõik projekti panustajad on välja toodud HEJ paisu kõrval oleval stendil. Selgituseks, Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama uue vee-erikasutusloa menetluse raames läbi viidava keskkonnamõju hindamise menetluse raames on Keskkonnaamet (KeA) kalade täiendava kudeala loomiseks korduvalt väljendanud soovi paisjärv likvideerida. Selleks soovib KeA lõhkuda mälestisena kaitse all olevasse paisu kehasse õigusvastaselt kalade läbipääsuks suured avad (muud alternatiivset võimalust ei ole), mis tooks endaga kaasa riikliku kaitse all oleva mälestise rikkumise/hävitamise ja kogukonnale olulise paisjärve likvideerimise ning hüdroenergia tootmise lõpetamise. Samal ajal on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium väljendanud vastupidist huvi – säilitada paisjärv, muistne linnamägi ja toimiv hüdroelektrijaam kui tervikväärtus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on väljendanud oma seisukohta, et Linnamäe HEJ- l on oma roll riigi kliimaeesmärkide täitmisel ning juhitava ressursina elektri varustuskindluse tagamisel. Kohalik kogukond on väljendanud soovi kaitsta Linnamäe paisjärve ja paisutust ning on kogunud paisjärve kaitseks pea 2000 allkirja. Postijaama tee 7, Jõelähtme küla Reg.nr. 75025973 74202 HARJUMAA a/a EE181010002018903006 SEB e-mail: [email protected] a/a EE432200221012002639 Swedbank Kantselei 605 4887 a/a EE391700017003270406 Luminor Jõelähtme vald on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et riigiasutuste vaheline vastuseis tuleb ületada selliselt, et kahjustatud ei saa olemasolevad ja kaitse all olevad rajatised ning väärtused. Uusi väärtusi (kalade kudeala) ei tohi eelistada olemasolevate, riikliku kaitse all olevate väärtuste hävitamise hinnaga. Täiendavalt on Jõelähtme vald tellinud omalt poolt keskkonnauuringu ning tuvastanud piirkonnas ka muid loodusväärtusi, millele paisjärve likvideerimine osutab pöördumatut kahju. Tänaseks on Linnamäe paisjärv eksisteerinud juba pea sada aastat ning välja on kujunenud uued loodus- ja sotsiaalmajanduslikud väärtused, mille kaitsmisele tuleb enam tähelepanu pöörata. Riigikogus loodi 2019. aastal Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama toetusrühm, mida juhtis Jõelähtme Vallavolikogu liige ja parlamendisaadik pr Kai Rimmel. Pr. Rimmel esitas Keskkonnaministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele 2020 a-l eelnõu paisjärve aluse jõelõigu väljaarvamiseks lõheliste elupaikade hulgast, muutmata samas Natura ala piire. Antud eelnõu on käesoleval hetkel jätkuvalt Vabariigi Valitsuse menetluses. Juhime teie tähelepanu, et Riigikohus on käesoleva aasta jaanuaris langetanud analoogses küsimuses (Hellenurme vesiveski kaasus) olulisi seisukohti, mis mõjutavad ka Linnamäe paisjärve, paisu ja HEJ probleemi lahendamist ning nimetatud toetusgrupi eelnõu seletuskiri vajaks selles osas täiendamist. Nimelt Riigikohtu 28.01.2021 lahendis nr 3-17-1739 on esitatud kohtuvõimu sisuline hinnang sellele, et ajalooliste paisutuste püsimajäämine on väärtus, mis kaalub üles hiljem lisanduvad keskkonnaalased muudatussoovid. Lisame käesoleva pöördumise juurde kronoloogilise ülevaate olulisematest pöördumistest ja seisukohtadest ning meie poolt korrigeeritud eelnõu, mis võtab arvesse eelnimetatud riigikohtu seisukohad. Palume teil täpsustada Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärki viisil, mis leevendab Natura 2000 ala kaitse-eesmärke Jägala jõe paisjärve alusel lõigul, muutmata samas Natura ala piire ja üldiseid kaitse-eesmärke. Toodu on parim võimalik kompromiss erinevate väärtuste vahel tasakaalu leidmisel, sellega säilivad praegusel kujul kalade olemasolevad kudemispaigad allpool paisu ning kaitsealune tervikväärtus, mille hulka kuuluvad muistse Linnamäe nime kandev linnusemägi, paisjärv ja võimsat veemängu pakkuv juba mälestisena kaitse all oleva elektrijaama pais ning töötav elektrijaam. Lugupeetud ministrid, kui peate vajalikus saada täiendavat suulist või kirjalikku informatsiooni, millele selles pöördumises viidatakse või tekib vajadus tutvuda olukorraga looduses, siis andke sellest teada [email protected] või 5150007. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa 1 Erinevad osapooled on läbi aastate korduvalt pöördunud riigi poole, et saavutada õigusrahu ning Linnamäe paisu ja paisjärve säilitamine. Alljärgnevalt mõned olulisemad pöördumised ja seisukohad: - Jõelähtme vald esitas KeA-le 06.03.2017 ettepanekud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava muutmiseks, sealjuures pööras vald tähelepanu sellele, et kohalik omavalitsus on huvitatud Linnamäe kaitsmisest ja eksponeerimisest. - Jõelähtme vald tegi 17.08.2017 keskkonnaministrile pöördumise, milles on taotlenud Linnamäe veehoidla alal loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi kaitse-eesmärkide tühistamist või muutmist. - Jõelähtme Vallavolikogu esitas 15.08.2019 pöördumise Vabariigi Valitsusele Linnamäe paisjärve ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks, milles on tehtud ettepanek Jägala jõe Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ja lõhejõgede nimistu osaline korrigeerimine. Oluline on märkida, et Jõelähtme vallavolikogu on Linnamäe kaitsel olnud erakondade üleselt üksmeelsel seisukohal, hääletades Linnamäe tervikväärtuse praegusel kujul säilimise poolt in corpore. - Maardu Linnavolikogu tegi 29.08.2019 pöördumise Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama kaitseks. - Jõelähtme Vallavolikogu seisukohtadele on viidanud ka keskkonnaminister Rene Kokk oma 03.10.2019 memorandumis, milles tõstatatud Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama küsimus leidis arutlemist valitsuskabinetis. Vabariigi Valitsuse 10.10.2019 protokollilise seisukoha kohaselt ei prevaleeri Linnamäel looduskaitselised väärtused muinsuskaitseliste-ja sotsiaalmajanduslike väärtuste üle. - MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda esitas 21.10.2019 Keskkonnaametile seisukoha, milles on leidnud, et hüdroenergia tootmist Linnamäe paisul ei tohiks põhjendamatult piirata ja absurdne on jätta kasutamata vastav üsna stabiilse iseloomuga taastuvenergia ressurss. - Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon on 03.04.2019 seoses Linnamäe HEJ-ga avaldanud seisukohta, et hajatootmine hüdroressursist on üks energiajulgeoleku tagatis, juhitava tootmisallika likvideerimine suurendab varustuskindluse haavatavust. - MKM on KMH menetluses väljendanud seisukohta, et tuleb leida võimalus Linnamäe HEJ tootmise säilitamiseks. - Riigikogus loodi 2019 a-l Linnamäe paisjärve ja hüdroelektrijaama toetusrühm, mida juhtis Jõelähtme vallast pärit parlamendisaadik Kai Rimmel. Pr. Rimmel esitas Keskkonnaministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele 2020 a-l eelnõu paisjärve aluse jõelõigu väljaarvamiseks lõheliste elupaikade hulgast, muutmata samas Natura ala piire. Käesolevaks hetkeks on muutunud ka Linnamäe paisuga seonduv õiguslik olukord: - Kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistati Linnamäe hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis. - Kultuuriminister kehtestas 18.12.2020 käskkirjaga nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama asukohale kaitsevööndi, mis välistab paisjärve allalaskmise ja paisutuse lõpetamise. Käskkirja mõjust tulenevalt ei tohi mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist hävitada ja rikkuda (MuKS § 33 lg 1).  - Riigikohus tegi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739, milles käsitleti ajaloolise Hellenurme vesiveski toimimise jätkamisele kohalduvaid nõudmisi ning KMH menetluse vajalikkust. Eeltoodud lahendis on esitatud mitmeid põhimõttelisi seisukohti, mis Jõelähtme valla hinnangul üheselt annavad suunise, kuidas ka Linnamäe paisul paisutamise ja hüdroenergia veeloa küsimust lahendada: o Kui ajal, mil loodusdirektiiv üle võeti ja ala arvati Natura 2000 võrgustiku alade hulka, oli vaidlusaluses kohas paisutus olemas ja toimus hüdroenergia tootmine, siis ei ole tegemist uue projektiga loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses (otsuse p-d 15–19); o KeA soovi korral hinnata juba alustatud tegevuse mõjusid tagantjärele ei näe seadus ette, et tagantjärele hindamist peaks rahastama loa taotleja (otsuse p-d 25–26); o Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisel tuleb eelkõige selgitada, kas tegevuste jätkumine toob kaasa jõe kui elupaiga või hoiualal kaitstavate liikide seisundi halvenemise võrreldes Natura ala moodustamise hetkega (otsuse p-d 28– 31). Linnamäe pais ja hüdroelektrijaam eksisteerisid aastakümneid enne seda, kui Jägala jõgi arvati Natura 2000 alade nimekirja, mistõttu ei saanud paisutuse olemasolu olla nimekirja arvajatele üllatuslik. Seevastu on üllatuslik Keskkonnaameti soov ajalooliste arhitektuuriliste ja kultuuriliste väärtuste, sh riikliku kaitse all oleva mälestise hävitamise hinnaga asuda taastama teist väärtust, kalade kudeala. Antud olukorras soosib nii ettevaatuspõhimõte kui õiguspärane ootus seisukohta, et olemasolev ajalooline ehitis jääb puutumatuks. Natura ala loomise aluseks olev loodusdirektiiv ei saa kohustada ei riiki ega konkreetset omanikku taastama ca saja aasta tagust olukorda. Natura alade kaitseks saab võtta vaid proportsionaalseid ja õigusselgeid kohustusi. EELNÕU xx.xx.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Jägala hoiuala kaitse-eesmärk1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse-eesmärk (1) Hoiualana on Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ kaitse alla võetud Harju maakonnas Jõelähtme vallas asuv ala, mille nimi on Jägala jõe hoiuala. (2) Hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. See on jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüp; 2) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. Need on harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). 3) Teised liigid, mille elupaiku kaitstakse, on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse hoiuala kaitsekorralduskavaga. Need on saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (3) Kaitseala maa-ala eristatakse vastavalt kaitsekorra eripärale selliselt, et Jägala jõe lõigul Jägala joast Linnamäe paisuni ei kuulu kaitstavate liikide hulka harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Jägala jõe Linnamäe paisjärve alla jäävat jõelõiku ei kaitsta elupaigatüübina jõed ja ojad (3260). (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Hoiuala piir Hoiuala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ lisas. Täpsustav kaardimaterjal lisatakse käesolevale määrusele vastavalt §-s 1 lg 3 sätestatule2. § 3. Hoiuala valitseja Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Hoiu alla võtmise kaitse-eesmärkide põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused kaitse alla võtmise ulatuse kohta eesmärgiga leida parim võimalik tasakaal alal esinevate looduskaitseliste, muinsuskaitseliste ja sotsiaal- majanduslike väärtuste kaitse vahel.  2. peatükk LÕPPSÄTTED § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Hoiuala kaitse-eesmärke täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ kaitse alla võetud Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärke. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunktist 56 hõlmab hoiuala Jägala loodusala (EE0010150), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.