EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0351 - Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bd95758-5086-4aeb-ae1f-6f7e3d3fc6a0
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bd95758-5086-4aeb-ae1f-6f7e3d3fc6a0?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsuse määruse
„Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri.
Viljandi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas ja
Viljandi vallas Vardja külas.
Viljandi maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates aastast 1964, kui Viljandi
Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduskaitsest Viljandi
rajoonisˮ võeti kaitse alla maastiku üksikelement (Viljandi ürgorg), mis reorganiseeriti Viljandi
Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnasˮ
kohaliku tähtsusega Viljandi ürgoru maastikukaitsealaks. Viljandi maastikukaitseala
moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse
korraldus Viljandi maakonnasˮ. Loodi maakondliku tähtsusega looduspargi osana. Viljandi
maastikukaitseala välispiir ja kehtiv kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni
1997. a määrusega nr 121.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 alusel arvati Viljandi
maastikukaitsealal asuv Viljandi järv aastal 2004 Natura loodusalaks (Viljandi loodusala), et
kaitsta elupaigatüüpi rohketoitelised järved (3150) ning liikide harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis) ja saarmas (Lutra lutra) isendite elupaiku.
Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade
ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitsekord seni, kuni kehtestatakse
looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala,
vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala
kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitse-eeskirja uuendamine on vajalik, et viia kaitsekord
kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning viia kaitseala piirijoon vastavusse uuenenud
kaardimaterjaliga. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi
loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi looduslikult rohketoitelised järved kaitse.
Kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Viljandi loodusala.
Täpsustusena lisatakse kaitse-eesmärgiks peale maastiku ka looduse mitmekesisuse kaitse.
Võrreldes varasemaga lisanduvad kaitseala kaitse eesmärkideks III kaitsekategooria kaitsealuse
kalaliigi hingu elupaikade kaitse ning loodusalale seatud eesmärkidest saarma elupaikade
kaitse. Viljandi maastikukaitseala koosseisu jääb Viljandi lossipark ning kaks kaitsealust
üksikobjekti: Sammuli rahn ja Viljandi lossimägede paljand.
Viljandi maastikukaitseala on Viljandi linnarahva ja piirkonna inimeste oluline puhke- ja
sportimiskoht. Seepärast rõhutatakse kaitse-eesmärkide sõnastuses vajadust aidata kaasa
1
säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust,
looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud
looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558,
e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880,
e-post
[email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada Sakala kõrgustiku Viljandi ürgoru iseloomulikku
maastikku ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna
arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele; kaitsta elupaigatüüpi, mida nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, see elupaigatüüp on looduslikult
rohketoitelised järved (3150); kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas
nimetatud liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), vingerjas (Misgurnus fossiilis) ja hink
(Cobitis taenia); kaitsta ja säilitada Viljandi lossiparki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse
üksikobjekte.
Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,
teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev
kohustus. Kaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja
haruldus.
Väärtuste kirjeldus ja ohutegurid
Looduse mitmekesisus ja elupaigad
Kaitseala eesmärk on tagada väärtusliku maastiku ja elupaikade kaitse. Kaitseala tuumiku
moodustavad Tänassilma-Viljandi-Raudna orustiku keskosa ja selles asuv Viljandi järv.
Elupaigad
Viljandi maastikukaitsealal on kõrge looduskaitselise väärtusega maismaa elupaiku 122,5 ha-l.
Koos Viljandi järvega on elustiku mitmekesisuse poolest väärtuslikke elupaiku ca 277 ha, mis
moodustab 76% kaitseala pindalast. Viljandi maastikukaitseala puhul on seega tegemist
esindusliku alaga, mis väärib kaitset. Viljandi maastikukaitsealal asub kaheksa maismaa
elupaigatüüpi. Need on aruniidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, liigirikkad
madalsood, laanemetsad, salumets, sürjamets ja soovikumetsad.
2
Lisaks eespool nimetatud väärtustele kasvab Viljandi maastikukaitsealal 387 liiki soontaimi,
millest 10 on kaitsealused liigid. Viljandi järves kasvab haruldane vetikas järvepall, mille
suuremad kogumid asuvad Viljandi järve ujumisrannast Mädalepiku poole. Maastikukaitsealal
elab 102 linnuliiki, nendest 18 on kaitsealused liigid.
Viljandi maastikukaitsealal on registreeritud kokku üheksa nahkhiireliiki. Nahkhiireliikidest
kõige levinum on põhja-nahkhiir, kellele järgneb arvukuselt tiigilendlane ja veelendlane.
Viljandi lossipargis lendavad ringi põhiliselt põhja-nahkhiired. Rohkesti lendab eri liigist
nahkhiiri Viljandi järve kohal. Palju nahkhiiri lendab Viljandi järve Huntaugu-äärses
salumetsas, kus on suured, võimsad puud ning puude all teeradade koridorid. Suurepärane
käsitiivaliste elupaik on vana salumets järve Viiratsi-poolsel kaldal. Järve hämaramas osas,
metsa varjus, lendab järve kohal arvukalt tiigilendlasi. Suhteliselt arvukalt on veel
põhja-nahkhiirt ja pargi-nahkhiirt.
Elupaigatüüp looduslikult rohketoitelised järved (3150)
Eestis hõlmab see elupaigatüüp keskmiselt kalgiveelisi rohketoitelisi järvi moreenmaastike
nõgudes. Järved on liigirikkad ja mõõduka biomassiga. Need on Eesti parimad kalajärved.
Viljandi järv on tüüpiline pikk ja kitsas orujärv, mille telg kulgeb kirde-edela suunas, kaldajoon
on vähe liigestunud. Järve kõrgus merepinnast on 41,9 m. Järve pikkus on 4555 m, laius kuni
450 m, veepeegli pindala 160,6 ha. Suurim sügavus on 11 m. Järv jaotub kaheks keskosas
asetseva nn Kitsaskaela kohalt, kusjuures järve laius on seal 200 m. Kaldad koosnevad
moreensetest moodustistest, osalt devoni liivakivist. Need on kõrged, veepinnast kuni 30 m.
Veekogu süveneb järsult.
Vingerjas (Misgurnus fossilis)
Vingerjas on Eestis III kaitsekategooria liik, kes on kantud Eestis punasesse nimekirja
määratlemata liigina. Vingerjas on kantud EL loodusdirektiivi II lisasse. Vingerjas on seatud
Viljandi loodusala kaitse-eesmärgiks, kelle elupaiku loodusalal kaitstakse. Vingerjas on
põhjaeluviisiga kala, kes elab jõgede vaikse veega osades ning mudastes ja soistes järvedes.
Vingerjat ohustab elupaikade hävitamine maaparandus- ja kuivendustööde käigus ning
veetaseme muutumine järvedes.
Vingerja leidumist Viljandi järves ei ole õnnestunud viimastel aastatel tõestada. Vingerjas ei
ole sattunud harrastuskalameeste kätte ning järvel tehtud uuringute käigus ei ole õnnestunud
vingerjat tabada. Aastatel 2017 ja 2018 tehtud Viljandi järve kalastiku uuringus, kus püüti
tuvastada vingerja olemasolu, seda liiki ei leitud. Samas on Viljandi järv vingerjale sobilik
elupaik, eriti järve lõuna- ja põhjaosa mätastunud ja mudastunud alad. Vingerja elupaikade
kaitse on seatud Viljandi loodusala kaitse-eesmärgiks. Loodusala kaitse-eesmägist lähtudes
seatakse vingerja elupaikade kaitse ka Viljandi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.
3
Harilik hink (Cobitis taenia)
Hink on Eestis III kaitsekategooria liik, kes on kantud Eestis punasesse nimekirja määratlemata
liigina. Hink on kantud EL loodusdirektiivi II lisasse. Hink ei ole seatud Viljandi loodusala
kaitse-eesmärgiks, kelle elupaiku loodusalal kaitstakse. Eestis on hinku leitud vähestest
järvedest ja jõgedest, Euroopas on levinud hajusalt Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Välimuselt on ta
pikliku kehaga, silmad ja suu on väikesed. Põhitoon on kahvatukollane ja kaetud tumepruunide
laikudega. Hink elab selgeveelistes veekogudes, liivase või savise põhjaga aladel. Järvedes
valib ta elukohaks pigem sisse- ja väljavoolude piirkonna, jõgedes aeglase vooluga sopid ja
vanajõgede suudmealad. Hink on öise eluviisiga ja kaevub poolenisti pinnasesse. Toitub taime-
ja loomajäänustest. Kuigi ta elab järvedes, jõgedes ja ka rannikumeres, on tema levik Eestis
lünklik. Asurkondade tegelik arv on teadmata, sest põhjalikud uuringud tema leviku ja
ökoloogia kohta puuduvad. Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme
kõikumised paisutatud jõgedes, järvede veetaseme muutused, tugev reostus ja röövkalade suur
arvukus.
Hink tuvastati Viljandi järves 2017. ja 2018. aastal uuringute käigus. Kuna Viljandi järv on
hingule sobilik elupaik ning uuringutulemused viitavad sellele, et hingu populatsioon
Viljandi järves on suhteliselt arvukas ja elujõuline, siis tehakse ettepanek nimetada hingu
elupaikade kaitse Viljandi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.
Saarmas (Lutra lutra)
Saarmas on imetaja, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud
looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Eestis elab saarmas kõikjal mandril ning Saaremaal ja Hiiumaal ja
Vormsi vetes. Arvukust hinnatakse ligikaudu 2000 isendile. Saarmad on üksikeluviisiga
loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede
kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Jõe asemel võib ta elada ka järve
kaldal. Saarma arvukus väheneb kogu maailmas. Peamine põhjus on elupaikade kadumine ja
reostumine, mistõttu on see liik ja tema elupaigad arvatud kaitsealuseks liigiks. Ohutegurite
jätkumisel võib muutuda liik ohustatuks. Saarmas on kantud EL loodusdirektiivi II ja IV lisasse,
samuti Berni konventsiooni II lisasse, CITES-i lisasse ja EL CITES-i määruse lisasse. Saarmas
on Viljandi loodusala kaitse-eesmärgiks. Saarmas elab Viljandi järvest algava Raudna jõe
kallastel ja käib vahetevahel järves toitumas.
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum)
Kollane käoking on taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi äärmiselt ohustatud seisus ning
on arvatud looduskaitseseaduse alusel Eestis väga haruldase, väga piiratud alal leiduva ja
väikese arvukusega liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Kollane käoking on mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline
kõrgekasvuline (1,5–2 m) rohttaim. Kasvab niisketel metsaservadel, võsastikes ja salumetsades.
Peamised ohutegurid on kasvukoha võsastumine ja kõrgekasvuliste heintaimede (angervaks,
päideroog jt) konkurents ning kasvukoha hävimine inimtegevuse tulemusena. Viljandi
maastikukaitsealal asub (asus) Eesti ainuke kollase käokinga kasvukoht.
Kasvukoht on muutunud ebasobivaks, mille on põhjustanud tugevad häiringud 1980-ndate
lõpus ja 1990-ndate alguses ning niidu hilisem võsastumine. Liigi arvukus on järk-järgult
vähenenud alates 1994. aastast, kui tehti esimest korda seiret. Viimati leiti liiki 2009. aastal.
Aastatel 2014, 2015 ja 2016 seirete käigus liiki ei leitud (Kattai, K. 2016. Eesti riikliku
keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2016. a aruanne). Ka Keskkonnaameti välitöödel
4
2017, 2018 ja 2020 aastal liiki ei leitud. Kuna kollase käokinga isendeid pole kasvukohal
õnnestunud leida peaaegu kümme aastat, mistõttu ei seata kollase käokinga kasvukoha kaitset
enam Viljandi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa
looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb
liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende
elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide
ökoloogilistele nõudlustele. Viljandi maastikukaitseala koosseisus kuulub Viljandi loodusala
(Viljandi loodusala, EE0080514) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas
nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi looduslikult
rohketoitelised järved (3150) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Viljandi maastikukaitseala kaitse all hoidmine
oluline haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende liikide eraldi
kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate elupaikade ja koosluste
kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende liikide kaitse. See tähendab, et
kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud koosluste ökoloogilistest
nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks
olev kooslus. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused, mille kaitse jaoks on
tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eeskirjas sätestatud
kaalutlusõiguse teostamisel sisustatakse kaitsealuste liikide kaitset (LKS § 14 lõige 2) LKS
§-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks
nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja
hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende
liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Nende liikide korral tuleb arvestada, et
kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks
kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala
kaitse-eesmärgina, elavad keskkonnaregistri andmetel kaitsealal järgmised kaitsealused liigid:
põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis
daubentonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurkõrv
(Plecotus auritus), valgeselg-kirjurähn, (Dendrocopos leucotos), mustviires (Chlidonias niger),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius), väänkael (Jynx
torquilla), hallpea-rähn (Picus canus) ning taimeliikidest kasvavad vahelmine lõokannus
(Corydalis intermedia), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis
palustris), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza
incarnata), suur käopõll, (Listera ovata) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum).
5
Ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus
Viljandi ürgoru maastik
Sakala kõrgustik on valdavalt tasase pinnamoega, mida on ürgsed jõed liigestanud lavadeks.
Orustikest on suurim Tänassilma-Viljandi-Raudna, mille keskosas asub 4555 m pikkune
Viljandi järv. Viljandi järve kohal nimetatakse orgu ka Viljandi ürgoruks. Viljandi
Lossimägede kohal on org umbes 40 m sügav ja ligi 800 m laiune. Lääne poolt piirab
ordulinnuse varemeid Valuoja org. (Lossimäed on osaliselt inimese kujundatud Valuoja oru
suudmes asuvad glatsiofluviaalse tekkega künkad.) Viljandi järve põhjatipus suubub ürgorgu
Uueveski org. Viljandi ürgoru lõunapoolsetelt nõlvadelt väljub rohkesti allikaid, kohati on
tekkinud allikasood. Ürgorgu suubuvad lühikesed sälkorud, mis on enamasti väga kivise
põhjaga. Ürgoru läänepoolne osa on lamedam ja madalam, põhja poole liikudes lähevad ürgoru
kaldad kõrgemaks ja järsemaks (Arold, I. 2005. Eesti maastikud).
Viljandi maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused väärtuslikud maastikud” alusel on Viljandi maastikukaitseala osa
teemaplaneeringukohasest väärtuslikust maastikust (I klass, võimalik riikliku tähtsusega
maastik) nr 5 – Viljandi linn, järv ja lähim ümbrus.
Maastik on inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning
vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. See definitsioon peegeldab mõtet, et maastik areneb
ajas vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Maastik on tervik, mille
looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos. Pärandmaastikuks peetakse mingi piirkonna
jaoks iseloomulikku maastikku, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud
ühistegevusel. Pärandkultuurmaastik on keskkond, mille on ühiselt kujundanud elutu ja
elusloodus, hõlmates pärandkooslusi, kultuuripärandit ning pärimuskultuuri.
Viljandi maastikukaitseala maastik on Sakala kõrgustikule iseloomulik maastik, kus sügavad
järsuveerulised orud on lõikunud liivakivist lavamaasse. Ürgoru nõlvadelt avanevad maalilised
vaated Viljandi järvele. Maastikuvaadete säilimiseks on oluline säilitada olemasolevat avatud
maastiku (niidu elupaigad) ning ka maastikku raamivat ja liigendavat rohelist metsamüüri
(laanemetsa, salumetsa ja sürjametsa elupaik).
Viljandi lossimägede paljand
Viljandi lossimägede paljand asub Lossimägede lõunapoolses osas Hariduse tänava lõpus,
Valuoja vasakul nõlval, ojast paarisaja meetri kaugusel. Mõõtmetelt kuulub Lossimägede
paljand keskmiste paljandite hulka. Tegemist on Aruküla lademe pruunikaspunase liivakivi
alumise osa, Viljandi kihtide paljandumisega. Paljandi seina pikkus on 21,3 m ja maksimaalne
kõrgus 6,1 m. Keset paljandit asub püstsuunaline lõhe. Paljandi puhul on tegemist linnapilti
ilmestava objektiga, mis väärib kaitset.
Sammuli rahn
Sammuli rahn asub Viljandi maastikukaitseala kirdeosas lagedal põllul. Rahn on lapik
ümarmügarja pealispinna ja loode poole madalduva laega. Erinevad andmed annavad rahnule
natuke erinevad mõõtmed. H. Viidingu 1986. aasta andmetel: 6,8 x 4,0 x 2,5 m; ü = 21,5 m.
V. Hangu 1989 andmetel: 6,7 x 4,8 x 2,4 m; ü = 20 m. Ürglooduse raamatu andmetel on rahnu
peal lõhe ja lohkjas nõgu ‒ Vanapagana magamisase.
Viljandi Lossipark
Viljandi Lossipark asub ürgoru nõlval ja on nime saanud ordulossi varemete järgi. Kui linn
6
19. sajandi teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863. aastal saadi mõisalt õigus
lossimägesid kasutada. Esimeste korrastustöödega alustati aastal 1893. Lossimägede
ulatuslikuks pargialaks kujundamise käigus rajati jalutusteed ja esinduslikud puiesteed
(Filosoofide allee, Kirsimägede ja linnusevärava puiesteed). 1925. aastal valmis Varese sild,
mis ühendas pargi linnaga. Lossipark on kujunenud Viljandi linna visiitkaardiks ja meeldivaks
puhkepiirkonnaks. Lossipargi kaitse tagamiseks tsoneeritakse lossipark eraldi
piiranguvööndisse.
Rekreatsiooniala
Viljandi järv ja selle maalilised kaldad on olnud hinnatud puhkemaastik juba 20. sajandi
algusaastatest. Viljandi maastikukaitseala keskne eesmärk on aidata kaasa säästva
puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Viljandi
järv ja sealne loodus on väga sobiv rekreatsioonialaks. Järv, lossipark, metsad, niidud ja
vaheldusrikas pinnavorm loovad head eelduses puhkamiseks, mida on alal aastakümneid
viljeletud. Viljandi maastikukaitseala rekreatsioonilist väärtust toetab sealse elustiku ja looduse
mitmekesisuse kaitse. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava soovitusel on Viljandi
järve linnapoolsed maastikukaitseala piirkonnad kavandatud säilitada ja arendada kui
puhkemaastikku – kujundada puistuid kui parkmetsa, hoida avatuna niidualad, säilitada ja
taastada vaateid järvele ja lossimägedele ning rajada puhkamiseks vajalikku infrastruktuuri.
Viljandi järve vastaskalda piirkonda aga hoida võimalikult looduslähedasena. Viljandi järv on
hinnatud harrastuskalapüügi järv (üks parimaid Eestis), tunnustatud veespordikeskus
(sõudmine, aerutamine). Lauluga „Viljandi paadimeesˮ (muusika Alfreds Vinters, sõnad John
Pori, Sergius Lipp) on igavesest ajast igavesti saanud Viljandi tunnuseks paadimees. Kaitseala
kaitsekorda püütakse kujundada nii, et saavutada tasakaal puhkemajanduse vajaduste ning
kaitseala esteetiliste ja loodusväärtuste vahel.
Legend Viljandi paadimehest
Pikka aega tagasi viis ühel suveõhtul Viljandi paadimees noore tütarlapse üle vee ning armus lootusetult neiu
sinistesse silmadesse. Keegi ei tea, mis järvel toimus, kuid teisele kaldale jõudes lehvitas tüdruk paadimehele
hüvastijätuks ja lahkus. Paadimees, praeguseks juba vana ja hall, aerutab senini mööda järve, igatsedes taas näha
neid kauneid sinisilmi.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Viljandi maastikukaitseala on 1964. aastast kaitse all olnud ala. Kaitsealal on oluline tähtsus
piirkonna omapärase maastiku, Viljandi ürgoru ja looduse mitmekesisuse säilimisel ning
säästva puhkemajanduse ja tasakaalustatud keskkonnakasutuse edendamisel. Ala on jätkuvalt
puhkemajanduslikus kasutuses ning kuna eelmises peatükis mainitud ohutegurid on endiselt
aktuaalsed, siis on otstarbekas kaitset jätkata. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline
loodusdirektiivi elupaigatüübi looduslike rohketoiteliste järvede (3150) ning loodusdirektiivis
nimetatud liikide vingerja, hariliku hingu ja saarma elupaikade kaitse-eesmärgil. Peaasjalikult
nii ehitustegevuse kui ka raiete ja kaevandamise negatiivse mõju ärahoidmiseks pole tõhusamat
viisi kui kaitse jätkamine. Tegemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale
optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega.
Lisaks eespool kirjas olevale on Viljandi maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka
asjaoluga, et Viljandi järv on Natura võrgustikku kuuluv ala. Kaitseala koosseisus asub
Viljandi loodusala. Viljandi maastikukaitseala koosseisu jääb Viljandi lossipark ning kaks
kaitsealust üksikobjekti: Sammuli rahn ja Viljandi lossimägede paljand.
7
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala tüübiks valiti maastikukaitseala, kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on
omapäraste pinnavormide, maastiku ja järvekoosluse kaitse. Maastikukaitseala on kaitseala
maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole
hoiuala sobiv. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme vajaliku piirangu rakendamist
(nt ehitamisele, metsade majandamisele). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi
elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, mistõttu ei sobi see maastiku kaitseks.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt
mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte
(ojad, teed, mõõdistatud maaüksused). Kui kaitseala piir kulgeb mööda oja kallast, tänavat,
pinnasteed või teerada, siis jäävad need objektid kaitsealast välja, välja arvatud juhul, kui
kaitseala piir kulgeb mööda Viljandi linna administratiivpiiri. Kaitseala piir on kantud kaardile,
kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
2020. aasta seisuga on keskkonnaregistri andmetel Viljandi maastikukaitseala pindala 366,8 ha.
Pärast välispiiri korrigeerimist on kaitseala pindala 364,5 ha ning see asub 26 erakinnistul
(56,2 ha), 28 munitsipaalkinnistul (295,3 ha) ja neljal riigikinnistul (13,0 ha). Kaitseala pindala
väheneb 2,3 ha võrra. Pindala vähenemine on tingitud piirijoone kulgemise korrigeerimisest
vastavalt looduslikele piiritähistele ja kinnistupiiridele. Viljandi linnavalitsuse ettepanekul
arvatakse kaitsealast välja 7 kinnistut. Suuremaid piirimuudatusi on neli.
Esiteks, kaitsealast arvatakse välja Sammuli puhkeküla õuealal olev tiik. Puhkeküla tiiki
kasutavad puhkeküla külastajad. Seal on paadisillad ja ujumiskoht. Tiik on Viljandi järvega
ühendatud kanali kaudu. Sammuli puhkeküla tiik jääb puhkeküla õuealale ja on eravalduses.
Puhkeküla tiigi väljaarvamine kaitseala koosseisust ei ohusta kaitseala kaitseväärtusi.
Puhkeküla tiik ei ole arvatud Viljandi loodusala koosseisu, nii et Sammuli puhkeküla tiigi
väljaarvamine kaitseala koosseisust ei muuda loodusala piiri.
Teiseks suuremaks piirimuudatuseks on kaitsealaga liidetav Huntaugu nõlv. Olemasoleval piiril
puudub looduses selgelt tuvastatav orientiir. Piirimuudatuse tulemusena on kaitseala piir
selgesti tuvastatav ja kaitseala piir kulgeb Huntaugu nõlva ülaosas mööda jalgteed.
Piirimuudatusega jääb Huntaugu orund tervikuna kaitseala koosseisu.
Kolmas piirimuudatus tehti kaitseala Orikapoolses osas, kus kaitseala välispiiri korrigeeriti nii,
et kaitseala välispiir kulgeks maantee kõrval oleva pinnastee (kergliiklustee) kaitsealapoolses
servas.
Neljas piirimuudatus tehti Harihuse tänava piirkonnas, kus Viljandi linnavalitsuse ettepanekul
arvati kaitseala koosseisust välja nn. Nahavabriku piirkonna erakinnistud. Tegemist on endise
nahavabriku territooriumiga, kus kaitseväärtused puuduvad. Enne välispiiri korrigeerimist
kulges kaitseala piir mööda tänavajoont, nüüd mööda kinnistupiire.
8
Kaitseala välispiir kulgeb Uueveski oja suudmest vastuvoolu mööda oja vasakkallast kuni
Tartu tänava katastriüksuse (89701:001:0166) piirini, sealt edasi mööda maantee katastriüksuse
piiri kuni kergliiklusteeni ja sealt edasi mööda kergliiklustee serva kuni Viljandi linna piirini.
Edasi kulgeb piir mööda Viljandi linna piiri kuni Sammuli puhkeküla (89721:001:0003)
kinnistuni , kus piir kulgeb mööda Sammuli puhkeküla kinnistu piiri kuni kruusateeni. Edasi
kulgeb piir mööda kruusatee serva kuni 53 Laidu tee katastriüksuseni (89201:004:1520) ning
edasi lääne poole mööda 53 Laidu tee katastriüksuse serva kuni 49 Imavere-Viljandi-Karksi-
Nuia tee (89901:001:0722) katastriüksusel paikneva pinnasteeni, sealt edasi põhja poole mööda
pinnastee serva kuni pinnastee pööranguni, kus kaitseala välispiir kulgeb edasi mööda Riia
maantee T1 (89720:002:0074) katastriüksuse serva kuni Riia maantee–Järveotsa parkla teeni.
Sealt mööda Riia maantee–Järveotsa parkla teed kuni obeliskini, sealt edasi mööda pinnasteid
(Viljandi järve matkarada) kuni Huntaugu tänavani (89701:001:0151). Seejärel mööda
Huntaugu tänava serva kuni pinnasteeni ja edasi mööda pinnasteed kuni Hiie puiesteeni
(89701:001:0153). Edasi mööda Hiie puiestee katastriüksuse piiri kuni Reinu teeni T1
(89714:002:0034), mööda Reinu tee katastriüksuse piiri kuni Hiie pst 1 (89701:001:0145)
nurgani, edasi mööda kinnistute Hiie pst 1 (89701:001:0145), Hariduse tn 10a
(89714:002:0015) ja Hiie pst 7 (89701:001:0155) piiri kuni Hariduse tänavani
(89701:001:0154). Edasi kulgeb piir risti üle Hariduse tänava ja edasi mööda Hariduse tänava
kinnistu piiri kuni Talli tn 9 (89701:001:0148) kinnistu nurka ja sealt mööda Talli tänava
katastriüksuse piiri kuni Lossimägede (89714:001:0008) katastriüksuse nurgani, sealt edasi
mööda Lossimägede katastriüksuse piiri kuni Tasuja puiesteeni, sealt põiki üle Tasuja puiestee
ja jätkuvalt edasi mööda Lossimägede kinnistut kuni nimetu tänavani, edasi mööda nimetut
tänavat kuni Pika tänavani T1 (89713:004:0024) ja edasi mööda Pika tänava serva kuni
Lossi tänavani T1 (89713:004:0034). Edasi mööda Lossi tänavat kuni Lossimägede kinnistuni
ja edasi mööda Lossimägede kinnistu piiri kuni Hariduse tänavani. Seejärel kulgeb piir risti üle
Ranna puiestee ja edasi mööda Valuoja oja vasakut kallast kuni Viljandi järveni. Edasi kulgeb
piir mööda Viljandi järve kallast (veepiiri) kuni Uueveski oja suudmeni.
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale on kaitseala tsoneeritud kahte piiranguvööndisse,
Viljandi ja Lossimägede piiranguvööndisse. Lossimägede piiranguvöönd on moodustatud
Viljandi lossipargi kaitseks.
Lossipargi piirvanguvööndi pindala on 17,5 ha. Piiranguvöönd on piiritletud nii, et vööndisse
jäävad ajalooline Viljandi lossipark ning selle koosseisus ka kaitsealune üksikobjekt
Lossimägede paljand. Lossipargi piiranguvööndi koosseisu kuuluvad tervikuna katastriüksused
Lossimäed (89714:001:0008), Talli tn 9 (89701:001:0148), Tasuja pst 6 (89714:001:0050) ning
Lossi ja Pika tänava vahelisele alale jäävad katastriüksused Tasuja pst 7 (89701:001:0324) ja
Pikk tn 6//8//10 (89713:003:002) (alad nimetust tänavast lõuna poole).
Viljandi piiranguvööndi pindala on 347,0 ha ja piiranguvööndi koosseisu kuuluvad kõik alad,
mis ei ole Lossimägede piiranguvööndis. Viljandi piiranguvööndi piir ühtib kaitseala välispiiri
ja Lossimägede piiranguvööndi piiriga.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi
9
(keskkonnaregister), Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava, Eesti Maaülikooli
2017. aasta uuringut „Vingerja uuring Viljandi järvesˮ ja Keskkonnaameti kaitse planeerimise
büroo spetsialistide välitöödel saadud infot. Praegu kehtib alal 1997. aastal kinnitatud kaitse-
eeskiri, mis vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib kuni 2023. aasta 1. maini. Olemasolevat
kaitseala välispiiri korrigeeritakse uuenenud kaardimaterjali kohaselt ja täpsustatakse kaitse-
eesmärke. Kaitsekorra uuendamine tagab väärtusliku maastiku, kaitsealuste liikide elupaikade
kaitse ning võimaldab kogu kaitseala sobivalt majandada. Kaitsekorra uuendamine tagab
Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale
alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
elupaikade ja liikide soodsa seisundi ja maastiku säilimise ning on proportsionaalsed muude
huvide suhtes. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja
kaitseväärtuste säilimise.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava
tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside
kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja
sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53
ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust
piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema
proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine.
Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse
Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis
soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja
loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide
täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi
(loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid
vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt
isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.
Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja
tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate
tegevuste elluviimisel need hävivad.
Vastavalt kaitsekorra eripärale, majandustegevuse piiramise astmele ja asukohale on kaitseala
tsoneeritud kahte piiranguvööndisse, Viljandi ja Lossimägede piiranguvööndisse.
Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega
kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrus nr 121 „Viljandi maastikukaitseala
kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”.
Käesolev kaitse-eeskiri ei reguleeri pilliroo ega adru varumist, kuna kaitsealal ei ole adru ega
pilliroogu. Kaitse-eeskiri ei reguleeri jahipidamist, kuna kaitseala asub tiheasustusalal, mis ei
kuulu jahimaa hulka. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri püstitamist või laiendamist,
kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik
rajada ainult mereranda.
Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need
10
piirangud on vajalikud.
2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.2.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Viljandi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta Sakala kõrgustiku Viljandi ürgoru
iseloomulikku maastikku ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja
elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Kaitstav elupaigatüüp on
looduslikult rohketoitelised järved (3150). Kaitstav looduse üksikobjekt on Sammuli rahn.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on vingerjas, hink ja saarmas. Piiranguvööndi metsa
täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja
vanuselise mitmekesisuse säilitamine.
Lossipargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viljandi lossipargi ajalooliselt kujunenud
planeeringu, dendroloogiliselt, kultuuriliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja
puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide
säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kaitstav looduse üksikobjekt
on Lossimägede paljand.
2.5.2.2. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist
pole piiratud, kuna tegemist on olulise puhkealaga. Kaitseala pinnas ja kooslused on
külastuskoormusele suhteliselt vastupidavad ning vajaduse korral külastuskorralduslike
meetmete rakendamisel ei kahjusta kaitseala külastamine kaitseala kaitse-eesmärkide
saavutamist. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei
ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Rohkem kui
50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ettevalmistatud ega tähistatud, on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituseks
ettevalmistatud kohas ürituse korraldamiseks piiranguid ei seata. Viljandi Lossipark (välja
arvatud Filosoofide allee piirkond), kaitsealal kulgev matkarada ning kaitsealal asuvad
puhkealad (lumepark, ujumisrand, Närska suusamägi jt) on rahvaürituseks ettevalmistatud
kohad ning seal ürituste korraldamiseks pole vaja eraldi luba küsida. Rahvaürituste
reguleerimise eesmärk on ohjata aktiivselt kasutatava ala üleliigset tallamist, millega kaasneb
oht, et kaitsealuste liikide leiukohad võivad saada kahjustada või koguni hävida.
Regulatsiooniga püütakse vähendada olulisemates lindude pesituspiirkondades pesitsusaegset
häirimist. Näiteks on oluline lindude pesitsemisala Viljandi lossipargi edelaosa võsastunud ala
ja Filosoofide puiestee piirkond. Seetõttu suunatakse suuremad rahvaüritused kohtadesse, mis
on selleks ettevalmistatud ja sobilikud (mõju minimeeritud). Kaitseala valitseja saab
kaalutlusõigusega hinnata rahvaürituse planeeritavat mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi
meetmete rakendamiseks, et ebasoovitavat mõju vältida.
Üldreeglina on lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemise piirang on tingitud kaitseala maastikuvaadete ja
metsaelupaikade kaitsest. Tule kontrollimatu tegemine on seotud suure tuleriskiga ja
koristamata lõkkeasemed risustavad maastikku. Valdavalt on maastikukaitseala maad
munitsipaalmaad ning järveäärsete alade korrasoleku eest hoolitseb linnavalitsus. Seetõttu jääks
11
lõkke tegemise lubamine linnavalitsuse otsustada. Eramaal tuleb lõkke tegemiseks saada
nõusolek maaomanikult. Väljaspool tähistatud kohta on lõket lubatud teha kaitse-eeskirjaga
lubatud tegevustel, näiteks kaitseala hooldustöödel okste ja võsa põletamisel maastikuvaadete
avamisel ja poollooduslike koosluste võsast puhastamisel.
Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük. Viljandi järv on hinnatud harrastuskalapüügi järv ja
seal puudub vajadus piirata kalapüüki.
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis.
Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses
sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel
liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude
takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt
läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja
tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel
ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide
hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga
ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja
põllumajandustöödel, hooldustööde läbiviimisel ning rahvaürituste ettevalmistamisel ja
läbiviimisel (sh järve jääl uisuradade ja suusaradade hooldamiseks ja jää lumest
puhastamiseks). Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab
taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti.
Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud kaitseala valitseja loata
mootoriga ujuvvahendiga sõitmine 15 märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas
700 m kauguseni Raudna jõe lähtest. Ehk koordinaatpunktide 58,338141 ja 25,586462
(Sammuli puhkeküla kanalist lõuna poole jääv nn poolsaare tipp) 58,340656 ja 25,581131
(linnapoolsel kaldal asuv kuusetukk) vahelise mõttelise sirgeni. Mootorpaatidega sõitmise
piirang on kehtestatud, et kaitsta looduse mitmekesisust ja tagada veelindude pesitsusedukus.
Viljandi maastikukaitseala Viljandi järve lõunaosa on oluline veelindude pesitsuspiirkond.
Keskkonnaregistri andmetel pesitsevad Viljandi järve lõunaosas III kaitsekategooria linnuliigid
jõgitiir ja mustviires. Lisaks eespool nimetatud liikidele pesitses alal 2009. aasta välitööde
andmetel 11 linnuliiki: hõbekajaks, jääkoskel, kõrkja-roolind, soo-roolind, kühmnokk-luik,
lauk, metstilder, tuttpütt, rootsiitsitaja, sinikael-part ja sõtkas.
Kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud
metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. Täpsustus on vajalik,
kuna kaitseala territooriumil asuvad linna haljasalad, kus võib tekkida vajadus kahjurite tõrjeks.
Samuti asuvad kaitsealal eraaiad ja põllumaad, kus väetiste kasutamise keelamine ei ole
otstarbekas ja vajalik. Üldjuhul ei ole poollooduslikes kooslustes ja puistutes vaja kasutada
mürkkemikaale. Biotsiidide kasutamise lubamisel on arvestatud vajadusega tõrjuda
Sosnovski karuputke (näiteks Närska mäe piirkonnas).
Viljandi piiranguvööndis on lubatud õuemaal ja olemasoleval hoonestusalal püstitada ehitist,
millega ei kaasne ehitusteatise esitamise või ehitusloa taotlemise kohustust ehk seda võib teha
ilma kaitseala valitseja käest nõusolekut küsimata. Suuremate ehitiste püstitamiseks, mille
ehitamiseks on vaja esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba, on vajalik kaitseala valitseja
12
nõusolek. Viljandi piiranguvööndi alal, mis ei ole õuemaa ega olemasolev hoonestusala, on
uute ehitiste püstitamine lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Siia alla kuuluvad kõik
ehitised - nii ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2 kui ka ehitusteatise kohustuse või
ehitusloakohustuslikkusega ehitised. Lossipargi piiranguvööndis on igasuguse ehitise
püstitamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Regulatsiooni eesmärk on võimaldada kaitsealal paiknevate puhkerajatiste (ka paadisillad ja
väliujula) ning ujumisranna hooldamist ja korrastamist. Kaitsealale jääb mitmeid hoonestatud
piirkondi, tänavaid, kergliiklusteid, elektriliine ja matkarada. Regulatsioon võimaldab
kaitsealal asuvate ehitiste rekonstrueerimistöid. Igasugusel ehitamisel tuleb arvestada, et
ehitised ei kahjustaks kaitseala maastikuvaateid ja puhkemajanduslikke väärtusi ega olulisi
liikide elupaiku.
Kokkuvõtvalt on Viljandi maastikukaitsealal Viljandi piiranguvööndis õuemaal ja
olemasoleval hoonestusalal lubatud püstitada ehitisi, mille jaoks ei ole vaja esitada ehitusteatist
ehk taotleda ehitusluba ilma kaitseala valitsejalt luba küsimata. Kõikide teiste ehitiste
püstitamiseks on vaja kaitseala valitseja nõusolek. Ülejäänud kaitsealal (kaasa arvatud Viljandi
lossipargis) on igasuguse ehitise püstitamiseks vaja kaitseala valitseja nõusolek.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse
suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Regulatsioon võimaldab vajaduse
korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu või kaitsealal asuva
kinnistu kuivendussüsteemi Viljandi järve, st võimaldab kaevata uue kraavi. See regulatsioon
ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine. Viljandi maastikukaitsealal asuv järv on oluline puhkemajanduslik objekt ning järve
supelrandade ja puhkerajatiste hooldamisel võib tekkida vajadus muuta veetaset (väga väikese
tõenäosusega) ja eemaldada setet. Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata veekogu veetaseme
ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele, misstõttu ei sea see
leevendus ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist.
2.5.2.3. Metsa majandamine
Viljandi maastikukaitseala on mitmekülgsete kaitse-eesmärkidega kaitseala. Kaitsealal
püütakse leida tasakaal looduse ja maastiku kaitse ning inimtegevuse ja puhkemajanduse vahel.
Maastik ise on juba mitmetahuline ja keeruliselt mõistetav nähtus. Emotsionaalselt ilusa
maastiku moodustab vaheldusrikas maastikupilt. Emotsionaalselt hinnatakse avaraid,
linnulennulisi maastikuvaateid. Emotsionaalselt hinnatakse kõrgemalt vanemaid,
liigirikkamaid ja võimsamate puudega metsi (puistuid).
Viljandi piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie hall-lepikutes langi
suurusega kuni 0,5 ha. Mujal kaitseala metsades on lubatud valitseja nõusolekul turberaie kuni
1 ha suuruse langina. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud üle 120-aastaste
okaspuude ja üle 80-aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja ohtlike puude raie.
20. sajandi alguses ja keskpaigas olid Viljandi järve kaldad lagedamad ning vaated avaramad.
13
Endistele lagedatele aladele on kasvanud puistud, peamiselt on tegemist rohumaadele kasvanud
hall-lepikutega. Hall-lepikute vanus hakkab jõudma leppade küpsusvanuseni ning kohati on
metsades rohkelt surnud ja viltu vajunud puid. Lepikute suhteliselt kehva tervise tõttu on
lepikuid lubatud raiuda väikeste lageraielankidena. Lageraielangi suuruse määramisel (0,5 ha)
on arvestatud, et maastiku üldilmesse ei tekiks suuri lagedaid alasid ning need asuvad reljeefsel
pinnal, kus suurte lankide korral võib tekkida erosioonioht. 0,5 ha suurune lageraielank on
piisava suurusega metsa võimalikult kiire taastumise vajadust silmas pidades.
Viljandi maastikukaitseala üks peamisi eesmärke on puhkemaastiku säilitamine. Peale
maastiku üldilme kujundamise on kaitseala metsakooslused olulised puhveralad naabruses
asuva intensiivse põllumajandusmaastiku ja kaitseala märgalade vahel. Piiranguvööndi metsad
kaitsevad Viljandi järve ja järvekalda märgalasid võimaliku põllumajandusreostuse eest ja
hoiavad nõlvadel ära erosiooni. Piiranguvööndi metsade puhverdusvõime (kaitsevõime)
tagamiseks ei ole hea metsi lageraie korras majandada. Maastiku üldilme ja puistute säilimiseks
on Viljandi piiranguvööndis turberaie langi suurusele seatud 1 ha suurune piirang. Kaitseala
valitsejale jääb õigus hinnata raietööde mõju kaitse-eesmärkidele ja seega ei sea see leevendus
ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist.
Viljandi piiranguvööndis ei ole metsade majandamine keelatud. Viljandi linnavalitsus on
suhtunud mõistvalt vanadesse puistutesse, kuid otsest keeldu vanade puistute raiumiseks ei ole
(näiteks on soovi korral lubatud avada vaadet Viiratsi põldudelt Viljandi linnale – selline idee
oli 2015. aastal). Kaudselt kaitseb puistuid maastikukaitseala kaitse-eesmärk säilitada maastiku
üldilmet. Vanade puistute säilimiseks on seatud piirang, et kaitseala valitseja nõusolekuta on
kaitsealal keelatud üle 120-aastaste okaspuude ning üle 80-aastaste lehtpuude raie. Kaitseala
valitsejalt ei pea nõusolekut saama vanemaealiste kuivanud, külastajatele ohtlike ja murdunud
puude raiumiseks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on Lossipargi piiranguvööndis lubatud puuvõrade ja põõsaste
kujundamine, puittaimestiku istutamine ja puittaimestiku raie.
2.5.2.4. Vajalikud tegevused
Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste aladel nende ilmet ja liigikoosseisu tagav
tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde
kujundamine, harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
Poollooduslike koosluste hoolduse ulatus, maastikuvaadete kujundamise piirkonnad ja
suuremate tööde põhimõtted lossipargis kirjeldatakse ära kaitsekorralduskavas.
2.5.2.5. Keelatud tegevused
Piiranguvööndis on keelatud energiapuistute rajamine ja maavara kaevandamine. Energiapuistu
korral on tegemist intensiivselt majandatava monokultuurse kultuurkooslusega, mille
rajamiseks ei ole kaitsealal kohta. Energiapuistute rajamine vähendab kaitseala liigilist
mitmekesisust ja ala esteetilisust väärtust. Energiapuistu rajamine nõuaks mõne olemasoleva
14
koosluse pindala vähendamist ja on seega vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega. Maavara
kaevandamine kahjustab kaitseala põhiväärtuste ehk pinnavormide säilimist, rikuks piirkonna
veerežiimi, elupaikade seisundit ja muudaks oluliselt maastiku üldilmet ning on seega vastuolus
kaitseala kaitse-eesmärkidega.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud rajada uut veekogu, mille pindala on
suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega
esitada ehitusteatist. Uue veekogu rajamine eeldab kaevetöid ja need kahjustavad
olemasolevaid pinnavorme (maastiku).
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi,
anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks
ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid
lisasööta.
LKS § 31 lõige 2 punkti 8 ja kaitse-eeskirja koosmõjust tuleneb, et kaitstaval loodusobjektil
võib ehitada kaitseala valitseja nõusolekul, mistõttu peab ka juhtudel, kui kehtiva
ehitusseadustiku alusel ei ole vajalik kohalikult omavalitsuselt ehitusloa saamine või
ehitusteatise esitamine, saama ehitamiseks nõusoleku kaitseala valitsejalt. Sellisel juhul tuleb
pöörduda otse kaitseala valitseja poole, sest õigusaktid ei näe ette kohustust pöörduda kohaliku
omavalitsuse poole. Ainsaks erandiks on Viljandi piiranguvöönd, kus on lubatud õuemaal ja
olemasoleval hoonestusalal püstitada ehitist, millega ei kaasne ehitusteatise esitamise või
ehitusloa taotlemise kohustust ehk seda võib teha ilma kaitseala valitseja käest nõusolekut
küsimata.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikus 25. maist
15. juunini 2020. a Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teade kaitse-eeskirja
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 25. mai 2020 riiklikus päevalehes Õhtuleht
15
ja 26. mai 2020. a maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 25. mail 2020. a. Viljandi maastikukaitseala
kaitse-eeskirja uuendamise kohta ilmus artikkel 4. juuli 2020 ajalehes Sakala.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal
paikneva 33 kinnisasja 35 eraomanikule, Viljandi Linnavalitsusele ja Viljandi Vallavalitsusele
teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta.
Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule esitas ettepanekud MTÜ Eesti Metsa Abiks,
Viljandi Linnavalitsus ja Keskkonnainspektsioon. Esitatud ettepanekud ja Keskkonnaameti
vastused ettepanekutele on toodud alljärgnevas tabelis.
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
MTÜ Eesti Metsa Ettepanek jätta kaitseala Tegemist on maastikukaitsealaga. Vastavalt
Abiks eesmärk nii, nagu praegu looduskaitseseadusele on maastikukaitseala
“looduslikult mitme- kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks,
kesise maastiku, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise
kompensatsioonialade ja reguleerimiseks. Sellest tulenevalt on kaitse-
haruldaste liikide elu- ja eeskirja eelnõus täpsustatud kaitse-eesmärkide
kasvupaikade kaitseks” sõnastust. Kaitse-eeskirjas nimeliselt
nimetatud liigid tulenevad Viljandi loodusala
kaitse-eesmärkidest ja on seotud
Loodusdirektiivi rakendamisega.
Ettepanek lisada kaitse- Viljandi loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta
eesmärkideks Natura elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised
elupaigad: 6430, 6450, järved (3150) ning liikide harilik vingerjas
6510, 7140, 7160; (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra)
kaitsealused liigid: elupaiku. Sellest tulenevalt on Viljandi
kollane käoking, maastikukaitseala kaitse-eesmärkides
vahelmine lõokannus, nimeliselt välja toodud eespool nimetatud
karvane maarjalepp, elupaigatüüp ning liigid.
valgeselg-kirjurähn,
väänkael ja mustviires. Kõikide Viljandi maastikukaitsealal elavate
kaitsealuste liikide eraldi kaitse-eesmärgina
nimetamine pole vajalik, kuna elupaikade ja
koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab
kaudselt ka nende liikide kaitse. Nende liikide
korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja
võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-
eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
16
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
Ettepanek, et jahti võib Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga piirata
kaitsealal pidada vaid jahti kaitsealal ning eeskirjas tehakse
kaitseala valitseja muudatus, millega jäetakse jahipidamist
nõusolekul, juhul kui see reguleeriv säte välja. Kaitse-eeskirjaga ei
on vajalik kaitse- reguleerita jahipidamist, kuna kaitseala asub
eesmärgi saavutamiseks, tiheasustusalal, mis ei kuulu jahimaa hulka.
esineb oht inimese elule
või tervisele, see on
vajalik uluki tekitatud
kahjustuse vältimiseks ja
ennetamiseks ning uluki
kaudu leviva haiguse
tõkestamiseks.
Ei ole nõus lõdvendu- Kaitsealal, mis asub tiheasustusalal ja osaliselt
sega, et kaitsealal on põllumaadel, on ebaproportsionaalne keelata
lubatud biotsiidi, taime- väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.
kaitsevahendi ja väetise Biotsiidide kasutamise lubamisel on arvestatud
kasutamine, välja arvatud vajadusega tõrjuda Sosnovski karuputke.
metsamaal, poolloodus-
likul rohumaal, veekogus
ja veekaitsevööndis, sest
see on kaitse-eesmärgiga
vastuolus.
Ettepanek keelata Viljandi piiranguvööndis on kaitseala valitseja
lageraie. nõusolekul lubatud lageraie hall-lepikutes
langi suurusega kuni 0,5 ha. Lageraielangi
suuruse määramisel on arvestatud, et maastiku
üldilmesse ei tekiks suuri lagedaid alasid ning
need asuvad reljeefsel pinnal kus suurte
lankide korral või tekkida erosioonioht. Teistes
metsakasvukohatüüpides sellist leevendust ei
tehta.
Ettepanek keelata Viljandi piiranguvööndis on kaitseala valitseja
turberaie raietüübid nõusolekul lubatud turberaie langi pindalaga
häilraie ja veerraie. kuni 1 hektar. Metsa majandamine turberaie
korras on igakordne Keskkonnaameti
kaalutlusotsus st. igakordselt kaalutakse, kas
kavandatav töö ohustab kaitseala
kaitseväärtusi või mitte ning vajadusel saab
tegevuse keelata või seada täiendavaid
tingimusi.
17
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
Ettepanek viia Viljandi Viljandi loodusala asub Viljandi
loodusala piirid maastikukaitsealal ja hõlmab Viljandi järve
maastikukaitsealaga veepeeglit. Viljandi loodusala kaitse-
ühtivaks. eesmärgid nimetatakse ära Viljandi
maastikukaitseala kaitse-eesmärkidena.
Viljandi Linnavalitsus Ettepanek muuta Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga.
määruse eelnõu §7 lõik 2 Parandatud eelnõu kohaselt on kaitsealal
punkt 9 nii, et siduda lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud
mootoriga ujuvvahen- kaitseala valitseja nõusolekuta mootoriga
diga liikumise keeld ujuvvahendiga sõitmine 15 märtsist kuni 30.
täpse kuupäevaga juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m
kauguseni Raudna jõe lähtest.
Ettepanek arvata Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ning
maastikukaitsealalt välja kaitseala välispiiri korrigeeritakse nii, et kaitse
Reinu tee ja Hariduse alt arvatakse välja kinnistud Hariduse tn 10 ja
tänava nurgas asuvad 12 ning Reinu tee 1, 3, 3a, 3b ja 3c.
(Reinu tee 1, 3, 3a ja
Hariduse 10 ning 12),
nihutades maastiku-
kaitseala välispiiri
Hariduse 12 ja Reinu tee
3 lõuna-lääne piirile.
Keskkonnainspektsioon Ettepanek muuta Keskkonnaamet nõustub osaliselt sõnastuse
määruse eelnõu § 7 lg 2 p parandamisega. Kaitsealal on lubatud
9 sõnastust. ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekuta mootoriga
ujuvvahendiga sõitmine 15 märtsist kuni 30.
juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m
kauguseni Raudna jõe lähtest.
Ettepanek määruse Kaitse-eeskirjaga saab reguleerida
eelnõu § 7 lg 3 p 1 lisada looduskaitseseaduses sätestatud kitsendusi.
viide Viljandi Kaitse-eeskirjas ei saa viidata teise asutuse
linnavolikogu määrusele välja antud dokumendile. Omavalitsuse
„Veesõidukite määrused on ajas üsna muutuvad ja ei saa olla
kasutamise ja hoidmise kindlad, et need ka tulevikus kaitsekorraga
eeskiri Viljandi järvedel“ sobivad. Samuti ei saa keegi tagada, et seda
määrust kehtetuks ei tunnistada.
18
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
Ettepanek lisada Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 10 reguleerib
määrusesse § 8 lg 1 p 3 sõidukiga, maastikusõidukiga või
järgmises sõnastuses: ujuvvahendiga sõitmist. Liiklusseaduse § 21
Mootorsõidukite sätestab, et sõiduki peatamine ja parkimine on
parkimine väljaspool keelatud haljasalal ilma selle omaniku või
selleks ette valmistatud ja valdaja loata. Parkimise osas ütleb Viljandi
tähistatud parklaid. linna heakorraeeskiri § 6, et linnas on keelatud
parkida haljasalal mootorsõidukit või haagist
haljasala omaniku loata.
Ettepanek lisada Kaitse-eeskirjaga saame keelata
määrusesse § 8 lg 1 p 4 veesõidukitega liikumist, mille kohta on
järgmises sõnastuses: olemas legaaldefinitsioon. Keskkonnaministri
Jettide, skuutrite, määruse (veesõidukite hoidmise ja kasutamise
võistlusmootorpaatide, nõuded) järgi on need (jettid, skuutrid,
veerollerite ja hõljukitega võistlusmootorpaadid, veerollerid ja hõljukid)
sõitmine on keelatud kõik mootoriga varustatud ujuvvahendid.
kogu kaitsealal, välja
arvatud kaitseala
valitseja igakordsel
nõusolekul rahvaürituste
korraldamisel.
Ettepanek mitte lubada Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga.
jahipidamist Viljandi Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja
maastikukaitsealal. eelnõust võetakse välja punkt, mis lubab
jahipidamist maastikukaitsealal.
Ettepanek, et kui on soov Korrigeeriti kaitse-eeskirja punkti sõnastust
mingite konkreetsete nii, et sõitmine on lubatud kaitse-eeskirjaga
kaitseala tarbeks lubatud töödel (ennem oli tegevustel) ning
tehtavate tegevuste rahvaürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
raames võimaldada
kaitsealal sõidukitega
sõitmist väljaspool teid,
siis palume õigusselguse
tagamiseks lisada
konkreetsed erisused
kaitse-eeskirja § 7 lg 2 p
4 toodud eranditena.
19
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
Ettepanek tuua kaitse- Senine praktika on, et kaitse-eeskirja
eeskirjas välja loetelu piirangute selgitused on lahti kirjutatud
kohtadest, mida loetakse seletuskirjas ja täpsustatakse kaitsekor-
rahvaürituseks ralduskavas. Näiteks kaitsekorralduskavas
ettevalmistatud märgitakse ära, kus on matkarajad,
kohtadeks ja kus lõkkeplatsid, puhkekohad. Kaitsekorraldus-
piiranguid ürituse kava koostamisel lepitakse kokku lõkkekoha
korraldamiseks asukoht. Kaitsekorralduskava kinnitab
piiranguid ei seata ning Keskkonnaamet, andes sellega nõusoleku
loobuda ühtlasi ka nende lõkkekoha rajamiseks. Maaomanik rajab
tähistamise nõudest. lõkkekoha, tähistades selle ära lõkkeasemega,
selle ümber olevate pinkide, varjualusega jmt.
Enamasti on varjualuse küljes või eraldi
postiga ka lõkkekoha või puhkekoha nimi
(näiteks Kabelimäe lõkkekoht).
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura
2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral
leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide
elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 499 on
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Viljandi loodusala, mis hõlmab Viljandi järve
veepeeglit ja asub Viljandi maastikukaitsealal. Seetõttu tuleb Viljandi maastikukaitsealal
tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Viljandi loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
8.04.2020, lk 1—175)
20
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
maastiku pinnavormide, metsakoosluste ja seal leiduvate liikide kaitset. Kehtestatav kaitsekord
arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende
säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Viljandi maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel
oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Viljandi maastikukaitsealast 81% on
munitsipaalmaa, 15% on eramaa ja 4% on riigimaa.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Määruse eelnõu avalikustamise käigus
saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid.
Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute
teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada
menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kaitseala piiri korrigeerimise tulemusena
muutub kaitseala 2,3 ha võrra väiksemaks, mille tulemusena suureneb maamaksu laekumine
Viljandi linnavalitsusele ligikaudu 500 eurot aastas.
Kaitsealale jääb keskkonnaregistri andmetel hooldamist ja osaliselt taastamist vajavat
poollooduslikke kooslusi 34,5 ha. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste
hooldamiseks on 85–250 eurot hektari kohta aastas. Poollooduslike koosluste hooldamisega
seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes
varasemaga ei suurene.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
21
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike
1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
22
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Viljandi maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Viljandi maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta ja tutvustada Sakala kõrgustiku Viljandi ürgoru iseloomulikku maastikku ja looduse
mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning
tasakaalustatud keskkonnakasutusele;
2) kaitsta elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab
I lisas. See elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150)3;
3) kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku: saarmas
(Lutra lutra), vingerjas (Misgurnus fossiilis) ja hink (Cobitis taenia);
4) kaitsta ja säilitada Viljandi lossiparki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas ja Viiratsi vallas Vardja külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva
määrusega sätestatud erisustega.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Viljandi piiranguvöönd;
2) Lossipargi piiranguvöönd.
§ 6. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Viljandi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta Sakala kõrgustiku Viljandi ürgoru
iseloomulikku maastikku ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja
elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Kaitstav elupaigatüüp on
looduslikult rohketoitelised järved (3150). Kaitstav looduse üksikobjekt on Sammuli rahn.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on vingerjas, hink ja saarmas.
(2) Lossipargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viljandi lossipargi ajalooliselt kujunenud
planeeringu, dendroloogiliselt, kultuuriliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja
puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide
säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kaitstav looduse üksikobjekt
on Lossimägede paljand.
§ 7. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda
kala kogu kaitsealal.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades määruses sätestatud erisusi;
2) sõidukiga sõitmine teedel;
3) jalgrattaga sõitmine radadel;
4) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, rahvaürituste ettevalmistamisel ja
läbiviimisel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
5) telkimine;
6) lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja
tähistatud, ning lõkke tegemine kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel;
7) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas;
8) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal,
poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis;
9) ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekuta mootoriga
ujuvvahendiga sõitmine 15 märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m kauguseni
Raudna jõe lähtest. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel;
10) Viljandi piiranguvööndis õuemaal ja olemasoleval hoonestusalal ehitise püstitamine,
millega ei kaasne ehitusteatise esitamise või ehitusloa taotlemise kohustust.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja tähistamata
kohas;
2) uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine;
5) Lossipargi piiranguvööndis puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine
ja puittaimestiku raie;
6) Viljandi piiranguvööndi turberaie langi pindalaga kuni 1 hektar;
7) Viljandi piiranguvööndis lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit.
§ 8. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) maavara kaevandamine;
2) energiapuistute rajamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta;
9) üle 120-aastaste okaspuude ja üle 80-aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja
ohtlike puude ning murdunud puude raie.
§ 9. Vajalik tegevus
(1) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav
tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine
või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
(2) Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde
kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
§ 10. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 12. Kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määruse nr 121 „Viljandi maastikukaitseala kaitse-ees-
kirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” (RT I 1997, 49, 799; 2009, 7, 48) alusel kinnitatud
Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus tun-
nistatakse kehtetuks.
§ 13. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. juuli 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/525
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 14. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse sea-
dustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2
Kaitseala on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse
korraldus Viljandi maakonnas” kaitse alla võetud Viljandi lossipargi ja Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121 „Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste
kinnitamine” moodustatud Viljandi maastikukaitseala põhjal. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse
nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 punkti 2 alapunkti 499
kohaselt hõlmab kaitseala osaliselt Viljandi loodusala (EE0080514), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle
mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Viljandi maastikukaitseala
Ministeeriumid
18.03.2021 nr 1-4/20/3582-2
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määruse nr 121
eelnõu „Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja
välispiiri kirjelduse kinnitamine“ muutmise
dokumentide kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määruse
nr 121 „Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ muutmise
dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Viljandi maastikukaitseala kaart
Meelis Suurkask, 516 4997
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231