Riigikogu juhatus
Meie: 18.03.2021
nr 2-6/21-00665-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2021. a istungil.
Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid)
2. Seletuskiri 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid)
3. Lisa 1 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)
4. Lisa 2 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid)
Heili Tõnisson
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
EELNÕU Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus § 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse arv „4“ arvuga „ 2“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõi getega 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses : „(7 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks täiendavalt eraldatud summa st juhul , kui käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel eelarveaastaks eraldatud summa st loometoetuste maksmiseks ei piisa. (7 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 1 nimetatud täiendavat summat kasutatakse lisaks käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 5 sätestatud loometoetuse maksmiseks ka loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks raha lõppenud. Kui loomeliidul lõpe b loometoetuse maksmiseks eraldatud raha , eraldab Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt täiendavat toetust loomeliidu taotluse alusel.“; 3) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „ K ui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summad lõppenud, maksavad teised loomeliidud loovisikule käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud loometoetust võrdsetes osades. “; 4 ) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kultuuriministeerium teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korra l kaasab Kultuuri ministeerium vastava loomeala loomeliidu.“; 5) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „Loomeliit“ sõnaga „Kultuuriministeerium“; 6 ) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „ lõikes 5“ sõnadega „ lõigetes 2 ja 5“; 8 ) paragrahvi 19 l õige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(7) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva seaduse § 12 lõikes 7 2 nimetatud taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui toetuse reservi vahendid on lõppenud või nendest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks. “ ; 9 ) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „loomeliidule“ sõnadega „või Kultuuriministeeriumile“; 10 ) seadust täiendatakse §-ga 23 3 järgmises sõnastuses: „ § 23 3 . COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus loometoetuse maksmisel 2021. aastal (1) COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. (3) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loo visikule laekuvat sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.“. § 2 . Sotsiaalmaksuseadus e muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 1 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 2 ) Loomeliit maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele Kultuuriministeerium maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 19 alusel.“; 2) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „ lõigetes 2 1 , 2 2 ja 2 4 “ sõnadega „ lõigetes 2 1 , 2 2 , 2 4 ja 2 5 “; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 2 5 järgmises sõnastuses: „(2 5 ) Kui loomeliit maksab loovisikule loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse summalt.“; 4) paragrahvi 6 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „loomeliit“ sõnadega „ või Kultuuriministeerium .“. § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 22. märtsil 2021. a nr 2-6/21-00665 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
L oovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Ee lnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi ka LLS ) ja täiendatakse seda sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 k o roon a viirusega (edaspidi COVID-19 puhang ) seotud piirangutest tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes . Sarnased muudatused tehti seadusesse 22.04.2020 jõustunud muudatusega ning need kehtisid Eesti Vabariigis kehtinud 2020. aastal väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuus kuud p ärast selle lõppu. E elnõuga tehtavad muudatused on püsiva iseloomuga (välja ar vatud eelnõu § 1 p 10 , mis näeb ette rakendussätte 2021. aasta kohta) , et vältida pidevat seaduse muutmist , mis on pikk ja töömahukas protsess. LLS -i §-s 12 sätestatud loomeliidu toetuse kujunemise alused on väga selgelt reguleeritud ning kui loomeliidule eelarveaastaks eraldatud vahendid LLS -i § -des 16 – 20 sätestatud loometoetuste maksmiseks saavad otsa, ei näe seadus ette võimalust lisaraha eraldamiseks. COVID-19 puhang on näidanud, et erandjuhtudel on vajalik sellesse süsteemi lisaraha suunata , sest haiguspuhanguga seotud piirangutest tingitud kriis on kestnud pikalt ja selle kulgu on raske ette ennustada , ajutiselt tehtavad lahendused ei ole piisavad ja mõistlikud . Seetõttu on mõistlik seadust muuta ja lahendada sellised olukorrad püsivalt. COVID-19 puhangu jätkumise tõttu on ka p ärast eriolukorra lõppemist 2020. aasta l ja 2021. aasta alguses piiratud avalike ürituste korraldamist. K ultuurisektorile kehtinud märkimisväärsed piirangud on mõjutanud otseselt valdkonna hõivet ja ennekõike ilma konkreetse tööandjata vabakutseliste toimetulekut . M ajandussurutise ja muutunud nõudluse tingimustes kannatavad nii teenusepakkujad, ettevõtjad, kultuuriasutused ja - korraldajad kui ka loovisikud, eriti vabakutselised, kelle loome töö ja sissetulekud on projektipõhised ja ebaregulaarsed ja kes ei kvalif itseeru riigi poolt tööandjate või ettevõtete kaudu suunatavale kriisiabile . LLS kehtib 2005. aastast . Seadus on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. 2020. aastal toetati riigieelarve vahendite ning Vabariigi Valitsuse täiendavalt eraldatud kriisiabi raames kokku 1372 loovisikut. Kriisiabi vahendid loovisikute toetamiseks lõppesid 2020. aasta septembri lõpus. 2020. a asta lõpus ja 2021. a asta alguses uuesti kehtinud ulatuslike piirangute tõttu on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada loovisikute toetusteks täiendavalt vahendeid. Vajadus täiendava toetusraha järele on suur: Kultuuriministeeriumi kaudu makstav toetus vabakutselistele loovisikutele, kes loomeliitu ei kuulu , sai otsa 2021. aasta alguses ( vastavast reservist jätkus 17 isiku toetamiseks, taotlusi on esitanud paarsada), vahendite lõppemisest on juba teada andnud suur i mad loomeliidud Eesti Esitajate Liit ja Eesti Kunstnike Liit , samuti Eesti Kinol iit ja Lavastuskunstnike L iit. Veel m itme teisegi loome liidu vahendid on 2021. aasta veebruari lõpu seisuga otsakorral. See tähendab, et nende liitude liikmed, samuti vabakutselised, kes loomeliitudesse ei kuulu, sel aastal ilma seadust muutmata riigilt rohkem abi ei saaks . Kuivõrd COVID-19 pandeemia kulgu ei ole võimalik ennustada, ei saa välistada, et aasta jooksul (või ka edaspidi) on süsteemi vaja lisada veel gi täiendava id vahend eid . Selleks luuakse eelnõuga vajalik seadusandlik raam. Et kriitiline olukord võib üksikisiku tasandil mõjutada toimetulekut rohkem kui seaduses aasta jooksul ette nähtud , kaotab eelnõu ka 2021. aastal piirangu, et toetust saanu ei tohi seda kahe aasta jooksul uuesti taotleda. Paljudel loovisikutel ei ole vahepeal olnud võimalik leida tööd või erialast rakendust, samas on kasvanud vajadus ravikindlustuskaitse järele. Lisaks leevendatakse eelnõuga ajutiselt (kuni 2021. aasta lõpuni) 2020. aastal kehtinud erandiga sarnaselt toetuse tingimusi nagu sissetuleku piiri taotlemisele eelnenud kuu l ning toetusele lisaks teenitava sissetuleku lubatud suurus . Muus osas reguleerib eelnõu lisavahendite kasutamise korralduslik k e sät teid , samuti pannakse nende vabakutseliste loovisikute toetamise koormus, kes loomeliitu ei kuulu, täielikult Kultuuriministeeriumile. Sotsiaalmaksuseadusesse tehakse muudatus , millega reguleeritakse olukorda, kus ühe isiku eest maksavad sotsiaalmaksu mitu loomeliitu korraga. Samuti lisatakse eelnimetatud seadusesse Kultuuriministeerium sotsiaalmaksu maksjana vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab loometoetust LLS -i § 19 alusel. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja E elnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp (tel : 628 2221 ; e-post
[email protected] ), kunstide osakonna kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre (tel : 628 2242; e-post :
[email protected] ) ning õigus - ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (t el: 628 2347 ; e-post :
[email protected] ) ja õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225 ; e-post:
[email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuurimini stee r iumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (tel: 628 2220 ; e-post:
[email protected] ) . 1.3 . Märkused Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud . Vabariigi Valitsuse 22.03. 2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud vajadusega tagada kiireloomuliselt vabakutseliste loovisikute täiendav sotsiaal n e kaitse . Vajadus lähtub COVID - 19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtesta t ud piirangute st tulenenud probleemidest kultuurivaldkonnas , millest lähtu des on kasvanud abivajavate vabakutseliste loovisikute hulk ning seadusega on vajalik ette näha õiguslik alus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise ks . Riigikogu 1 2.11.2020 otsusega heaks kiidetud dokumendi „Õ igusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 12.4. kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama dokumendi punkti 12.4.1. kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Vaatamata sellele, et eelnõu väljatöötamiskavatsus on kiireloomulisuse tõttu jäetud koostamata, ei ole olulise mõju puudumise tõttu järelhindamine antud eelnõu puhul vajalik. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmise ks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust reda ktsioonis RT I, 21.04.2020, 18. 2. Seadu se eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada COVID-19 puhanguga seotud piirangutest ja selle ga seotud majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste asjus sissetulekute ajutisel kadumisel. Sihtrühma abivajadus on tavaolukorraga võrreldes kordades kasvanud, vahepealsel perioodil ei ole olukord tööturul paranenud . Seadusega reguleeritakse võimalust eraldada loometoetuseks täiendavaid riigieelarvelisi vahend e id , ning nende ka su tamise korda . Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et COVID-19 kriisi leevendamiseks suunatud vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja jätkusuutlikkus . COVID-19 k riisi mõju sektorile, sh vabakutselistele , on eeldatavasti tuntav pikka aega. Eelnõuga kavandatud muudatustest on mitmed tähtajatud, sest need reguleerivad toetuste maksmise korralduslikke küsimusi ning loovad võimaluse lisada süsteemi täiendavaid riigi eelarve lisi vahendeid vajaduspõhiselt . Ajutisena on kavandatud muudatus, millega kaotatakse 2021. aasta lõpuni nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda – seda põhjusel, et jätkuva kultuurisektori surutise tingimustes ei ole tõenäoline, et juba toetust saanud loovisikud saaksid praegu COVID-19 kriisi tõttu lihtsa sti tööd leida. Samas on nende abivajadus ja vajadus sotsiaalsete tagatiste järele kriisis pigem kasvanud. Samuti leevendatakse ajutiselt toetuse tingimusi taotlemisele eelnevalt ning toetuse saamise ajal teenitava summa kohta , et tagada vabakutseliste parem toimetulek . Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et täiendav rahastus jõuaks abivajajateni. Sel põhjusel muudetakse vaid kõige hädavajalikumaid sätteid. Seaduse aluspõhimõtteid ei muudeta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ko osneb kolmest paragrahvist. P aragrahvi ga 1 muudetakse loovis i kute ja loomeliitu de seadust, paragrahvi ga 2 sotsiaalmaksu seadust ning eelnõu paragrahvis 3 nähakse ette jõustumisnorm. Eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline : sellega muudetakse LLS -i § 12 lõikes 7 toodud viiteid LLS -i §-le 19 seoses § 19 muutmisega (vt ka § 12 ja § 19 muutmise selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette LLS -i § 12 täiendamine lõigetega 7 1 ja 7 2 . Muudatusega luuakse võimalus täiendavate vahendite suunamiseks loometoetuste vajaduspõhiseks maksmiseks. Kehtiva LLS -i § 12 lõike 7 kohaselt võib kultuuriminister jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast. Kuigi säte näeb ette kaalutlusõiguse, siis reserv alati jäetakse. Reservi jäetud vahendeid kasutatakse vabakutselistele loovisikutele, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuse maksmiseks LLS -i § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Muu datusega nähakse ette, et LLS -i § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks eraldatud vahenditest , kui seaduse § 12 lõike 1 alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa . Kuna COVID-19 puhanguga seotud piirangute mõjust vabakutseliste isikute majanduslikule toimetulekule ja senisest praktikast võib eeldada , et tavapärastest loomeliidule eraldatud vahenditest loometoetuste maksmiseks ei piisa, nähakse ette võimalus vahendite lisamiseks loometoetuste reservi . Samuti nähakse ette, et lisanduvaid vahendeid kasutatakse lisaks LLS -i § 19 lõigetes 2 (kehtiva lõike 4 asemel) ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud. Loomel iit esitab täiendavat vajadust põhjendava taotluse ministeeriumile, kes eraldab loometoetuste maksmiseks täiendava sihttoetuse reservi suunatud lisavahendite arvelt. 2020. aasta kogemus näitas, et ligi pooltel loome liitudel lõppesid korralised eelarvevahendid oma liikmete toetamiseks, suuremate loome liitude puhul ületas täiendav vajadus tavapärase toetusvajaduse mit u kord a . 2021. aastal on vahendite lõppemisest juba 2021. aasta veebruari seisuga teada andnud nii Eesti Kunstnike Liit, Esitajate Liit, Lavastuskunstnike Liit kui ka Kinoliit. Kuna vabakutseliste sotsiaalmajanduslik olukord on lähiajal ennustamatu ning seaduse kehtiv sõnastus piirab Vabariigi Valitsuse võimalusi täiendavate vahendite vajaduspõhiseks eraldamiseks, soovivad eelnõu ettevalmistaja d teha muudatuse püsivalt, mitte rakendussättena 2021. aastaks. Kuna reservi täiendamine on praegu ja tulevikus pigem erandlik ning lähtub vajadusest, mis ei ole kõigil loomeliitudel sarnane (loomealade struktuur on erinev ning erinev on ka vabakutseliste arv ja toimetulek loomealati ), nähakse ette täi endavate vahendite suunamine Kultuuriministeeriumi eelarve reservi ning nende jaotamine taotluste alusel, mitte tavapärasest proportsioonist lähtu des . Sellega hoitakse ära olukord, et kriisi leevendamiseks suunatud vahendid ei leia osade loome liitude eelarves kasutust ning samas jäävad osa abivajajatest (sh need loovisikud, kes loomeliitudesse ei kuulu) toetusest ilma. Kultuuriministeeriumi hinnangul võimaldab see lahendus sihtotstarbelisi vahendeid suunata paremini abivajaja teni sõltumata nende kuulumisest loomeliitu . LLS -i rakendamiseks ette nähtud korralised eelarvevahendid kujunevad ja jaotuvad endiselt seaduse algse regulatsiooni alusel. Täiendavad vahendid on ette nähtud üksnes sihtotstarbeliselt loometoetuste maksmiseks . K orralduskulude ega stipendiumide katmist nende arvelt ette ei nähta. 2020. aastal jälgis Kultuuriministeerium loomeliitude töökoormust seoses täiendavate toetuste maksmisega ja ka väljamaksete suhet korralduskulude sse , mida loome liitudel oli võimalik kasutada LLS -i § 12 l õike 3 p unkti 3 alusel . H indame selle põhjal , et täiendavate toetuste vahendamine kogu aasta jooksul koosmõjus teiste eelnõus toodud muudatustega on loomeliitudele j õukohane. Kuna loomeliitu mitte kuuluvate isikute toetamine jääks edaspidi täielikult Kultuuriministeeriumi kohustuseks, langeb 2020. aastaga võrreldes täiendavate toetuste koormusest umbkaudu pool loome liitudelt ära. Juhul, kui mõne loome liidu korralduskulud toetuste maksmisel nende võimalusi siiski ületavad , otsib Kultuuriministeerium koos loome liitudega sellele olukorrale lahendused juhtumipõhiselt ja loomeliidu abivajaduse järgi – kas võttes administreerimistöö ajutiselt enda peale või tasudes konkreetsed põhjendatud kulud taotluse alusel. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LLS-i § 18 lõiget 2 uue teise lausega (senine teine lause muutub kolmandaks) : Kui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summad lõppenud, maksavad teised loomeliidud loovisikule § 18 lõikes 5 sätestatud loometoetust võrdsetes osades. Kui loomeliidul, kes peaks maksma toetust mitmesse loomeliitu kuuluvale isikule, on raha otsas ning Kultuuriministeeriumile ei ole täiendavat summat loovisikute toetamiseks eraldatud või on selles reservis raha otsa lõppenud, maksavad teised loomeliidud, kellel on vahendid olemas, selle liikme eest toetust kokku ühe loometoetuse kogusumma ulatuses. Sellega on tagatud isikule seaduses ette nähtud toetussumma koos vastavas mahus sotsiaalmaksu tasumisega. Sellega tagatakse loovisiku õigus saada seaduses ette nähtud summas toetust ja sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagatisi riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest. Juhul kui ka ülejäänud loomeliitudel LLS -i rakendamiseks eraldatud rahast loovisikule toetuse maksmiseks kokku ei jätku , lõpetatakse toetuse maksmine raha lõppemise tõttu või tehakse loovisiku suhtes negatiivne otsus samal alusel vastavalt seaduses ette nähtud korrale. Selline korraldus eeldab loomeliitude tihedat konstruktiivset koostööd. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse LLS -i § 19 lõiget 2. Kehtiva LLS -i § 19 lõike 1 kohaselt esitab v abakutseline loovisik, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, kuid kes vastab LLS -i § 16 lõikes 2 nimetatud tunnustele ja kes soovib taotleda loometoetust, kirjaliku taotluse Kultuuriministeeriumile. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab Kultuuriministeerium taotluse viivitamat a otsustamiseks vastavat loomeala esindavale loomeliidule, kes annab hinnangu loovisiku vastavusele seaduse nõuetele ning määrab toetuse. Loomeliit otsustab loometoetuse maksmise 15 tööpäeva jooksul. Kui vastavat loomeala esindavat loomeliitu ei ole, määrab Kultuuriministeerium taotlust menetleva loomeliidu. LLS -i § 19 lõike 2 muudatusega nähakse ette, et Kultuuriministeerium menetleb loomeliidu asemel loomeliitu mittekuuluvate loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korra l ( nõuetele vastavuse ebaselguse korral asjaolude täpsustamiseks ) kaasab Kultuuriministeerium menetlusse vastava loomeala loomeliidu. Kultuuriministeerium hindab loomeliitutesse mittekuuluvate loovisikute taotlusi , teeb nende kohta päringuid Maksu - ja Tolli ametile , et hinnata taotleja vastavust seaduse nõuetele , ning teeb otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta . Sellega vähendatakse loomeliitude töökoormust ja nende ülesanne on vaid loomeliitu kuuluvate loovisikute taotluste menetlemine. Antud muudatus tehakse LLS-i püsivalt, st tegemist ei ole ajutise, COVID-19 kriisist tuleneva muudatusega. Mõistlik on see ülesanne anda püsivalt Kultuuriministeeriumile. Var em ei ole loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute taotluste maht suur olnud ja see ei ole loomeliitude töökoormust märkimisväärselt mõjutanud . 2020. aasta kogemus näitas, et selliste taotluste maht suurenes oluliselt, mille tingis nii suurenenud vajadus kui ka täiendavalt eraldatud vahendid. Vaatamata sellele, et 2020. aasta eriolukorrast tingitud erisused loometoetuste maksmisel nägid ette töökoormuse jagamise Kultuuri ministeeriumi ja loomeliitude vahel, tekkisid praktikas küsimused loomeliitude suurest töökoormusest ja kuludest. Sellest lähtu des on Kultuuri ministeerium hinnanud, et kõige otstarbekam on lahendada loomeliitu mitte kuuluvate vabakutseliste loovisikute loometoetuste taotluste menetlemine keskselt. Tingimustes, kus taotluste maht loomeliitu mittekuuluvatelt isikutelt võib oluliselt suureneda, on Kultuuri ministeeriumil lihtsam töövoogu juhtida. Tavaolukorras ei ole samas lisanduv töömaht märkimisväärne. Loomeliidu liikmete taotlusi menetlevad ja toetusi maksavad endiselt loomeliidud ise. Seadus es sätesta tud loovisiku taotluse menetlemise tähtaega (45 päeva) eelnõuga ei muudeta. Praktikas tehakse otsus esimesel võimalusel . Suhteliselt pika otsustamise tähtaja põhjus on vajadus välja selgitada loovisiku vastavus seaduse nõuetele, mis võib teatud juhtudel eeldada täiendava informatsiooni pärimist taotlejalt, päringuid registritesse jms, loomeliitude puhul toetuste määramise komisjoni arutelu ja Kultuuriministeeriumi puhul võimalust loovisiku seadusele vastavust kontrollida loomeliidu eksperti kaasates. Kultuuriministeeriumis täidavad toetuste määramise komisjoni rolli seaduse rakendamisega seotud ametnikud, sh valdkonna sisunõunik. Eelnõu § 1 punktidega 5 – 9 määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse LLS -i § 19 lõiget 3 . S ätestatakse, et Kultuuriministeerium (kehtivas seaduses loomeliit) keeldub toetuse maksmisest, kui taotleja ei vasta LLS -i §-s 3 nimetatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema teoseid ei ole selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks LLS -i § 19 lõige 4, mis reguleerib loometoetuse maksmist LLS -i § -s 19 toodud erijuhtudel . Kehtiva LLS -i § 19 lõike 4 kohaselt maksab loomeliit l oometoetust, mille loomeliit on määranud § 19 alusel, rahast, mille on selleks sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium. Loometoetuse maksmine toimub LLS -i § s 18 sätestatud korras. E elnõu § 1 p unkt iga 7 tehtava muudatusega asendatakse LLS-i § 19 lõikes 6 sõnad „ lõikes 5“ sõnadega „ lõigetes 2 ja 5“. Muudatuse kohaselt maksab Kultuuriministeerium LLS -i § 19 lõi getes 2 ja 5 nimetatud juhul loometoetust LLS § 18 lõigetes 3–7 sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse LLS-i § 19 lõikesse 7 viide eelnõuga lisatavale uuele sättele – LLS-i § 12 lõikele 7 2 : Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda LLS-i § 12 lõikes 7 2 nimetatud taotluse ja LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui toetusest reservi vahendid on lõppenud või nendest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks. Endiselt jääb kehtima olukord, et kui loometoetuste maksmiseks riigieelarvega määratud vahendid või täiendavalt reservi suunatud vahendid on lõppenud, ei saa rohkem toetusi maksta. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 20 lõiget 1 pärast sõna „loomeliidule“ sõnadega „või Kultuuriministeeriumile“. Kehtiva sätte kohaselt lõpetatakse loometoetuse maksmine, kui vabakutseline loovisik on esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule teadlikult valeandmeid või vabakutseline loovisik ei vasta enam LLS-i §-s 16 sätestatud tingimustele. Vastav õigus antakse ka Kultuuriministeeriumile. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seadust §-ga 23 3 mis loob loometoetuse maksmisel 2021. aastal erisuse. COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes nõuet, mille kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat (lõige 1) . Seda nõuet leevendatakse jätkuvalt keerulise olukorra tõttu kultuurivaldkonnas, mistõttu toetust saanud isikutel ei ole tingimata tekkinud võimalusi töö leidmiseks, kuid vajadused sotsiaaltagatiste järele võivad olla säilinud või süvenenud. Leevendus loob võimaluse, et COVID-19 kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele sihtrühmadele, kes on äsja toetust vajanud ning kes ilmselt ei ole majanduslikult kohaneda veel suutnud . 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe LLS -i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. Sellega leevendatakse tavapärast nõuet, mille alusel tohtis toetust taotleda vaid isik, kelle sissetulek taotlemisele eelneval kuul ei ületanud poolt töötasu alammäära . Tingimuste a jutise leevendusega soovitakse suunata täiendavad vahendid loovisikute majandusliku jätkusuutlikkuse parandamisele eesmärgiga, et kriisist väljudes oleks suurem hulk kultuuriprofessionaale võimelised loometegevusega jätkama. 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loo visikule laekuvat sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni , mille suurus ei ületa ühte LLS -i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ega tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu. Ka selle ajutise muudatuse ga leevendatakse tavapärast piirangut, mille kohaselt tohib loometoetusele lisa teenida vaid poole töötasu alammäära ulatuses. Ajutised täiendavad teenimisvõimalused kuni ühe miinimumpalga ulatuses aitavad loovisikutel kriitilistes oludes toimetulekut ja loomevõimekust paremini tagada. Eelnõu § -ga 2 tehakse muudatused s otsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS ) . Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse SMS -i § 6 lõiget 1 2 . Muudatuse kohaselt maksab l oomeliit sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust LLS-i § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab loometoetust LLS -i § 19 alusel. See muudatus põhineb LLS i § 19 muutmisel, mille kohaselt menetleb Kultuuriministeerium loomeliidu asemel LLS -i § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta. M uudatuse tõttu on vaja muuta ka SMS i § 6 lõiget 4 – sotsiaalmaksu maksjana on loomeliidu kõrvale toodud ka Kultuuriministeerium ( eelnõu § 2 punkt 4 ). Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse SMS -i § 6 lõiget 2 ja täiendatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude loendit punktiga 2 5 . Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse SMS -i § 6 lõikega 2 5 : „(2 5 ) Kui loomeliit maksab loometoetust loovisikule loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse osalt.“ LLS -i § 18 l õike 2 kohaselt vabakutselisele loovisikule, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu (selliseid loovisikuid on u 300) ja kelle pealt arvestat a v toetus on LLS -i § 12 l õike 1 1 alusel jaotatud mitme loomeliidu vahel, maksavad loometoetust need loomeliidud võrdsetes osades, et kokku tul eks ühe loometoetuse määr. Seega, tegemist on olukorraga, kus loovisikule on kokku ühe loometoetuse summa maksjaks mitu loomeliitu võrdsetes osades . Kehtiv a SMS - i kohaselt maksab iga loomeliit sellisel juhul sotsiaalmaksu kuumääralt . Seega tekib olukord, kus ühelt loometoetuselt makstakse sotsiaalmaksu topelt või mit u korda . Muudatusega luuakse kord, et sotsiaalmaksu osa makstakse vaid iga loometoetuse osamakse lt , mitte enam kuumääralt . M uudatusega lõpetatakse selliste isikute topeltmaksustamine sotsiaalmaksuga, kes kuuluvad mitmesse loomeliitu ning kes ei ole avaldusega suuna nud enda pearaha ühele liidule. Nii jääb loometoetuste maksmiseks eraldatud raha sihtotstarbe täitmiseks ning kõiki loovisikuid koheldakse võrdselt. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. mail. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigus ega. 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele , regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele . Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud . Arvestatav osa kultuurivaldkonna professionaalsetest loovisikutest kuulub loomeliitudesse. LLS -i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu . Nendesse kuulub 2021 . aasta 1. veebruari seisuga 5620 loovisikut ; neist mõned mitmesse liitu korraga, mistõttu loomeliitude liikmeid loetakse kokku 6049 . Hinnanguliselt on umbes 5000 isikut, kes LLS -i § -s 2 loetletud loomealadel tegutsevad, aga loomeliitudesse ei kuulu. See hinnang põhineb 2020. aastal kriisiabi saanud loovisikute jaotumisel umbkaudu pooleks – pisut enam kui pooled täiendavat toetust saanud isikud olid loomeliitude liikmed ja pisut alla poole loomeliitudesse ei kuulunud. 2021. aastal teeb Praxis uuringut, mille käigus lisandub loodetavasti süsteemselt andmeid ka loomeliitudesse mittekuuluvate loovisikute kohta, kelle tegevusest riigil praegu süsteemne ülevaade puudub . Kõik eelkirjeldatud loovisikud ei ole vabakutselised. Kultuuriministeerium hindab , et vabakutselisi loovisikuid, kes vastavad LLS -i § 3 tingimustele , võib Eestis tegutseda umbes 5000 – seda nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas. Ka s ee hinnang põhineb kriisiabi statistikal ja on ligikaudne . Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik . S eega on küllalt neid loominguliselt aktiivseid loovisikuid , kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed . 2020. aasta l eriolukorraga seotud kriisiabi vahenditest maksti loomeliitu mittekuuluvatele isikutele loometoetusi ligi 470 juhul (s.o umbes 1/3 kõigist toetustest) . Vabakutseliste arvu nii loo me liitude liikmete kui ka mitteliikmete seas on keeruline hinnata, sest see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest . N äiteks teatris on palju palgalisi näitlejaid, kuid ka väga palju vabakutselisi, Eesti B alletiliidu liikmete seas 2020. aasta kevadel a ga a bi vajavaid vabakutselisi ei leidunud . Samal ajal kujutava kunsti ja kirjanduse loomealadel palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei ole ja abivajadus oli nendel aladel 2020. aastal märgatav . Loometoetuse suurus ei muutu. Toetusele kvalifitseeruv isik (vabakutseline loovisik, kes on ajutiselt kao tanud sissetuleku) saab õiguse kuue kuu pikkusele toetusele, mille suurus on üks töötasu alammäär ( praegu 584 eurot) kuus ning millelt on makstud tulu- ja sotsiaalmaks. Toetuse lõppemise eel on isikul võimalus esitada toetuse pikendamise taotlus, kui tema toimetulek ei ole paranenud. 2021. aasta lõpuni kehtivad leevendused toetusele kvalifitseerumiseks on suunatud vabakutseliste toimetuleku üldisele parandamisele ja nende jätkusuutlikkuse tagamisele kriisi tingimustes. Lähtudes loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast, tõsiasjast, et COVID-19 puhangu tõttu on loometoetuste vajadus hüppeliselt kasvanud , ning arvestades kriisi prognoositava endiselt laia mõjuga kogu kultuurivaldkonnale, hindame vabakutseliste suurema toetusvajadus e jätkumist. 2020. aastal kasvas COVID-19 kriisi tõttu taotluste arv vabakutselistelt varasemaga võrreldes kümnekordseks. Tavaoludes on loometoetust makstud aastas u 120 isikule, 2020. aastal said toetust kokku 1372 vabakutselist loovisikut. Kui osaliselt võib selle abivajaduse kasvu kanda ka parema teavitustöö arvele, siis valdavalt oli taotlejate puhul tegemist isikutega, kes varem toetusi ei vajanud, kuid kelle sissetulekud eriolukorra ja piirangute tõttu hetkega katkesid. Enamiku kultuurivaldkondade jaoks ei ole senine turg ja teenim i svõimalused taastunud – näiteks kujutava kunsti teoste müük p ärast turismi sisulist katkemist on valdkonna spetsialistide sõnul otsustavalt kahanenud. Ka publikule suunatud etenduskunstide ja muusika valdkondades ei ole olukord paranenud . See tähendab, et sissetulekute katkemisele lisaks ei ole valdkonna vabakutselistel ka ligipääsu sotsiaaltagatistele, sh ravikindlustusele . Sotsiaalsed mõjud, mõju kultuurile : Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses säilitada käesoleva kriisi jätkudes kultuuri mitmekesisus ning kriisist väljudes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata kultuurielu arendamisega võimalikult laia hulga kultuuriprofessionaalide osalusel. Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele – aidat a võimalikult palju loovisiku id kriisist üle, väl tida inimeste loobumist, läbipõlemist, valdkonnast lahkumi st. Mõju majandusele: 1) l eibkondade toimetulek: Täiendavad vahendid ja leevendused vabakutselistele loovisiku te le loometoetuse saamiseks tagavad neile sotsiaalsed garantiid ja töötasu alammäära suuruse sissetuleku . Lisaks kindlustundele annavad need võimaluse olla COVID-19 kriisi möödudes valmis täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised selleks, et ka keerulistel aegadel tervishoiu mõistes on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele ning maandatud on tervisekindlustuse puudumisega kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikud kohustused ja leevendab COVID-19 kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Mõju majandusele on kaudne , tagades toetust saava sihtrühma panuse esmatarbekaupade turul, võimalik ka, et nende võimekuse teenindada finantskohustusi ja tasuda rendimakseid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse kannatamise vältimiseks. 2) loovisikute halduskoormus: Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel tuleb endiselt esitada avaldus ja nõutud andmed. Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud LLS - i alusel tunnustatud loomeliite on Eestis 17. N ad tegutsevad LLS -i § -s 2 loetletud kaheksal loomealal. L oomel iitude suurus on väga erinev – väiksemates loome liitudes on liikmeid alla saja, suuremates tuhatkond või isegi üle selle. Se epärast on LLS- i st tulenev loomeliidu toetus ning toetuste maksmiseks riigieelarvest eraldatav summa (mis arvutatakse n - ö pearaha põhiselt) väga erinev . Valdkonniti on erinev ka vabakutseliste arv ja toetusvajadus. 2020. aastal lõppes eelarveline toetusraha kokku kaheksal loomeliidul: Näitlejate Lii dul , Lavastajate ja D ramaturgide L ii dul , Tantsukunsti ja T antsuhariduse L ii dul , Lavastuskunstnike L ii dul , Esitajate L ii dul , Kunstnike L ii dul , Kinolii dul ja Disainerite L ii dul . Nende liitude liikmetele jagati kriisiabina täiendavaid loometoetusi Kultuuri ministeeriumi reservist. Kriisiabi vahenditest makstud täiendavatest loometoetustest 26% taotlesid kujutava kunsti, 24% helikunsti, 20% etenduskunsti, 13% audiovisuaalse kunsti, 9% disaini, 4% nii kirjanduse kui ka stsenograafia ning 1% arhitektuuri loomealade esindajad (nii liitude liikmed kui ka mitteliikmed). Mõju töökoormusele: Loomeliitude jaoks kasvas töökoormus loometoetuste menetlemise l 2020. aastal märgatavalt. Eriolukorra ajal kehtinud muudatusega ei tohtinud liidud sam as ilma Kultuuri ministeeriumi eriloata liikmete loometööks ja enesetäienduseks stipendiume jagada – kõik ressursid reserveeriti toetust vajavate vabakutselist e abistamiseks. Paljude loome liitude jaoks kasvas töökoormus tavapärasega võrreldes kordades (väiksematel liitudel 6–7-kordseks) ; keskmiselt kasvas toetuste jagamine loome liitudel 2,5 - kordse ks . Ne ed loomelii dud , kus on sobiva ettevalmistusega palgaline tööjõud ja oskused olemas , on võimek ad menetlema täiendavas mahus taotlusi ka praegu . Seadusemuudatusest lähtudes kasvab taotlust e arv mitteliikmete sihtrühmalt. Eelnõuga on ette nähtud, et loomeliitudesse mit t ekuuluvate loovisikute taotlustega teeb edaspidi kõik toimingud ja otsused Kult u uriministeerium . Sihtrühm 3 : Kultuuriministeerium Mõju töökoormusele: Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul kasvab Kultuuriministeeriumi töökoormus loomeliitu mittekuuluvate looviisikute taotluste menetlemise l ning täiendavate vahendite eraldamisel . S ellel ei ole ministeeriumi töökorraldusele aga olulist mõju ning ülesanded täidetakse ole ma soleva personali ja vahenditega . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus , eeldatavad kulud ja tulud 2021 . aasta riigieelarves on LLS -i täitmiseks ette nähtud 1 626 8 72 eurot, millest 1 545 529 eurot on välja makstud 17 -le tunnustatud loomeliidule loometoetuste maksmiseks. Vabariigi Valitsus on 2021. aasta alguse piirangute leevendamise kriisiabist eraldanud 1,7 8 miljonit eurot LLS - i rakendamise täiendavaks rahastamiseks . 2021. aastaks taotletakse lisaeelarvest veel 6,74 miljoni euro eraldamist LLS rakendamiseks. Positiivse otsuse korral oleks 2021. aastal võimalik täiendavalt loometoetuste maksmiseks võimalik kasutada kuni 8, 52 miljonit eurot , mis võimaldab täiendavalt toetada vähemalt 1810 isikut . 2020. aastal suunati koos kriisiabiga LLS -i rakendamiseks kokku 5,77 miljonit eurot (1 468 523 riigieelarve vahendid LLS -i rakendamiseks + 4 200 000 VV erakorraline kriisiabi + 100 000 eurot Kultuuriministeeriumi täiendavad vahendid kriisiabi lõppemisel 23.09.2020 seisuga ). Täiendav raha sai otsa 23. septembri l , toetusest jäid ilma sajad seda vajanud isikud, kelle abivajadus on nüüdseks süvenenud ja keda silmas pidades on Kultuuriministeerium eeltoodud kalkulatsioonide alusel lisavahendeid taotlenud. Teisi täiendavaid kulusid seaduse rakendamise ga ei kaasne. 8. Rakendusaktid S otsiaalmaksuseaduse muutmise tõttu on vaja muuta rahandusministri 3 1.12.2003 määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja le (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevenda da vabakutseliste loovisikute t oimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisi st lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 21-0286/01 ning arva muse andmiseks loomeliitudele. Võrdsete võimaluste volinik esitas Kultuuriministeeriumile kaks täiendavat ettepanekut seaduse muutmise ks. Kultuuriministeerium soovib ettepanekuid põhjalikumalt analüüsida. Arvestades eelnõu kiireloomulisust on ettepanek praegu eelnõust välja jäetud ja peame vajadusel korral võimaliku k s selle lisamist Riigikogu menetluses. Tunnustatud loomeliitudega toimus 11.03.2021 arutelu virtuaal keskkonnas, kus Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid muudatuste sisu ning kuulasid ära loomeliitude kommentaarid ja ettepanekud. Eesti Esitajate Liit esitas eelnõule täiendavad ettepanekud ka kirjalikult , sellele avaldasid omakorda toetust Eesti Kinoliit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Interpreetide Liit. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit. Loomeliidud kiitsid virtuaalkohtumisel üksmeelselt heaks ettepaneku suunata loomeliitudesse mittekuuluvate isikute toetamine Kultuuriministeeriumi ülesandeks. Interpreetide L iidu ettepanekul loobus Kultuuriministeerium ühest esi alg u kavandatud tehnilisest töökorralduslikust muudatusest, mis oleks toetuste arvestamist ebaselgemaks muutnud. Kultuuriministeerium ei arvestanud Eesti Esitajate L iidu ettepanekuga jätta täiendavate vahendite sihtotstarbelisel lisamisel loometoetuste reservi summa jaotumise alused samaks LLS -i tavapärase korraldusega või jätta kultuuriministrile kaalutlusõigus vahendite proportsionaalsel jaotamisel loomeliitude ja loomeliitu mitte kuuluvate isikute vahel. Ettepanekute ja märkuste ga arvestamise ja mittearvestamise tabel on eelnõu seletuskirjale lisatud (lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus 22 . märtsil 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2 3 . Sotsiaalmaksu arvestust pidavad loomeliidud ja Kultuuriministeerium Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 2 nimetatud isiku kohta peab sotsiaalmaksu arvestust ja täidab vormi ESD vabakutselisele loovisikule loometoetust maksev Kultuuriministeerium või loomeliit l oovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses (edaspidi loomeliit ).“; 2) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõn u „Haridus- ja Teadusministeerium“ sõnaga „ , Kultuuriministeerium“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. mail. Rahandusminister Kantsler
Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 K ooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Eesti Esitajate Liit T oetust avaldanud Eesti Kinoliit, Eesti Sisearhitektide Liit , Eesti Balletiliit, Eesti Arhitektide Liit , Eesti Interpreetide Liit, Eesti Näitle jate Liit Eelnõu § 1 (punkt 2) Eelnõuga soovitakse luua võimalused loovisikute toetamiseks suuremas mahus, kui riigieelarvega on ette nähtud ja suunata loometoetuste maksmiseks täiendavaid vahendeid. Väljapakutud lahendus ei järgi LLS-i üldist loogikat, mille kohaselt riigieelarvest eraldatudvahendid jagunevad vähemalt 95% tunnustatud loomeliitudele ja kuni 5% reservi. Kultuuriministeerium soovib suunata kõik täiendava vahendid reservi ja luua loomeliitudele siis võimalus taotleda lisavahendeid reservist. See loob olukorra, kus loomeliidud ja loomeliidu välised isikud konkureerivad samadele vahenditele. EEL-i hinnangul ei ole sellise lähenemise puhul järgitud nõuetekohaselt LLS-i eesmärki, parandada loomeliitude kaudu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimus, samuti ei järgita eraldatud vahendite 95% / 5% jaotumise põhimõtet. EEL-i arusaama kohaselt toimub riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse poolt selleks täiendavalt eraldatud vahenditest suunamine LLS-i rakendamiseks läbi ministeeriumi eelarve muutmise, mille kinnitab minister oma käskkirjaga. Sellest tulenevalt on EEL seisukohal, et ministril peab säilima kaalutlusõigus, kas lisavahendeid suunatakse loometoetuste maksmiseks loomeliitude liikmetele, loomeliidu välistele isikutele või mõlematele. EEL-i hinnangul on eelnõus väljapakutud lahenduse puhul kultuuriministri kaalutlusõigust ebaproportsionaalselt piiratud. Mitte arvestatud Muudatuse sisu lähtub täiendava raha eraldamise eesmärgist erandjuhtudel , milleks on vabakutseliste loovisikute täiendav vajaduspõhine toetamine. Selleks on põhjendatud hoida täiendav summa kõigi abivajajate jaoks võrdselt kättesaadavalt keskselt KuM reservis ning eraldada toetusi taotluste alusel tegemata vahet kas vabakutseline loovisik kuulub loomeliitu või mitte. Kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks täiendavalt eraldatud summat jagada loomeliitude vajel pearahast lähtuva proportsiooni alusel (LLS § 12 lg 1), kuna kõikidel loomeliitudel täiendavat toetust vaja ei ole. Sama süsteemi kasutati 2020. aasta kriisiabi jagamisel ja Kultuuriministeeriumi hinnangul oli see eesmärgipärane. See praktika näitas, et täiendavat abi vajasid oma liikmetele loome toetuste maksmiseks 8 loomeliitu 17-st. Seletuskirja on täiendatud. Eesti Esitajate Liit Toetust avaldanud Eesti Kinoliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Arhitektide Liit , Eesti Interpreetide Liit, Eesti Näitlejate Liit Eelnõu § 1 (punkt 2) Ettepanek kaaluda, kas eelpool toodud lõikes on vajalik kasutada sõna „erandjuhul“. Eelnõu seletuskiri ei ava, millist olukorda tuleks tulevikus käsitleda „erandjuhuna“. Seletuskirjas on välja toodud, et hetkel on see seotud COVID-19 olukorraga, kuid puudub selgem arusaam, millistel juhtudel oleks tegemist „erandjuhuga“ tulevikus. Igal juhul on vahendite suurendamiseks vajalik Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsust. Vastava otsuse tegemiseks ei peaks EEL-i nägemuses kohaselt olema tegemist alati erandjuhuga, millele eelnõu sõnastus viitab. Näiteks olukorras, kui riigil või Vabariigi Valitsusel tekib soov või võimalus suunata kultuuri valdkonda (sh. LLS-i rakendamiseks) täiendavaid vahendeid, ei pea olema tegemist mingi erandliku (negatiivse) olukorraga vaid võib olla tegemist ka positiivse olukorraga (nt. suur majanduskasv või sektori kasvu potentsiaal). Juhul kui eelnõus toodud LLS § 12 lg 7 ¹ muudetakse, on vajalik vastavalt muuta ka eelnõus toodud LLS § 12 lg 7 ². Sõnastuse lühendamise eesmärgil on EEL-i arvates piisav, kui sätestada, et lisavahendeid võib kasutada LLS § 12 lg 3 p 1 toodud eesmärgil. Mitte arvestatud Loometoetusteks eraldava raha arvutamise põhimõt te sätestab LLS § 12 lõikes 1 . Eelnõuga lisatakse LLS § 12 alus, mis võimaldab eraldada loometoetuste maksmiseks lisaraha juhul, kui § 12 lõike 1 alusel eelarveaastaks eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa. See saab olla võimalik ainult erandlikel asjaoludel. Eesti Esitajate Liit Toetust avaldanud Eesti Kinoliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Näitlejate Liit Õiguskindluse huvides teeme ettepanku muuta LLS-i § 23³ lg 3 järgnevalt: „(3)2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut, töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.“. Arvestatud Eelnõu täiendatud Eesti Esitajate Liit EEL palub eelnõu koostajal seletuskirja täpsustada ja üle kontrollida, et eelnõu punktid ja seletuskirja vastava punkti selgitused läheks omavahel kokku. Arvestatud Seletuskirja täpsustatud Eesti Balletiliit EBL juhib tähelepanu asjaolule, et paljud vanaduspensioni eas loovisikud on endiselt loominguliselt aktiivsed, tegutsevad vabakutselistena ning vajavad Covid-19 tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu loometööst tuleva sissetuleku vähenemise või peatumise tõttu toimetulekuks abi. EBL teeb ettepaneku lisada ka vanaduspension § 23 ³ lg 3 loetletud sissetulekute hulka. Mitte arvestatud Küsimust ei ole võimalik käesole va kiireloomulise eelnõu raames lahendada , kuna soovitav sihtrühma laiendamine on mahukas ja selle eelarvemõju läbi analüüsimata. LLS loometoetused on riigipoolne toetus neile aktiivselt loometööd tegevatele vabakutselistele, kes ebaregulaarsete sissetulekute tõttu ei saa osa sotsiaalgarantiidest ning on sissetuleku kaotamisel seega eriti haavatavas seisus. Kultuuriministeerium mõistab, et ka paljud vanaduspensioni saajad on aktiivsed loovisikud, kes väärivad toetust, kuid vanaduspensioni näol on riik nendele isikutele taganud sissetuleku ja ravikindlustuse, seega on nemad teiste vabakutselistega võrr eldes juba riigi poolt toetatud. Vanaduspensioni saajate, nagu ka tudengite või vanemapuhkusel olijate toetamist saab arutada seaduse põhjalikuma muutmise käigus, mille ettevalmistamine on Kultuuriministeeriumi 2021. aasta tööplaanis. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik T unnistada kehtetuks LLS § 16 lg 2 p 9, kuna see on vastuolus võrdse kohtlemise seaduse ( VõrdKS ) § 2 lg 2 punktis 2 sätestatuga, koheldes puuduva töövõimega ja osalise töövõimega isikuid ebavõrdselt. Antud selgitus Kultuuriministeerium tänab esitatud tähelepaneku eest ja soovib ettepanekut põhjalikumalt analüüsida. Arvestades eelnõu kiireloomulisust ettepanek hetkel jäetud eelnõust välja ja peame vajadusel korral võimalikus selle lisamist Riigikogu menetluses. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik T äiendada LLS § 19 lõiget 3 lausega: “Kui loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel ja/või saanud vanemahüvitust, siis pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvituse saamise või lapsehoolduspuhkuse perioodi võrra vastavalt sellele, kumb periood oli pikem.” Antud selgitus Kultuuriministeerium tänab esitatud tähelepaneku eest ja soovib ettepanekut põhjalikumalt analüüsida. Arvestades eelnõu kiireloomulisust ettepanek hetkel jäetud eelnõust välja ja peame vajadusel korral võimalikus selle lisamist Riigikogu menetluses.
EELNÕU
Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse
muutmise seadus
§ 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine
Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse arv „4“ arvuga „2“;
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest
või Vabariigi Valitsuse selleks täiendavalt eraldatud summast juhul, kui käesoleva seaduse § 12
lõike 1 alusel eelarveaastaks eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa.
(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud täiendavat summat kasutatakse lisaks käesoleva
seaduse § 19 lõigetes 2 ja 5 sätestatud loometoetuse maksmiseks ka loomeliitu kuuluvale
vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks raha
lõppenud. Kui loomeliidul lõpeb loometoetuse maksmiseks eraldatud raha, eraldab
Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt täiendavat toetust loomeliidu taotluse
alusel.“;
3) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:
„Kui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summad lõppenud, maksavad teised loomeliidud
loovisikule käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud loometoetust võrdsetes osades.“;
4) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kultuuriministeerium teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral kaasab Kultuuriministeerium vastava loomeala
loomeliidu.“;
5) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „Loomeliit“ sõnaga „Kultuuriministeerium“;
6) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „lõikes 5“ sõnadega „lõigetes 2 ja 5“;
8) paragrahvi 19 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva seaduse § 12 lõikes 72 nimetatud
taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need
osaliselt, kui toetuse reservi vahendid on lõppenud või nendest ei piisa taotluse täielikuks
rahuldamiseks.“;
1
9) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „loomeliidule“ sõnadega „või
Kultuuriministeeriumile“;
10) seadust täiendatakse §-ga 233 järgmises sõnastuses:
„§ 233. COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus
loometoetuse maksmisel 2021. aastal
(1) COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei
kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18
lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet.
(2) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada
loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe
käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu
alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat
töövõimetuspensioni.
(3) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat
sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat
töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud
loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga
mittemaksustatavat tulu.“.
§ 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Loomeliit maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab
loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab
sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele Kultuuriministeerium maksab loometoetust
loovisikute ja loomeliitude seaduse § 19 alusel.“;
2) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „lõigetes 21, 22 ja 24“ sõnadega „lõigetes 21, 22, 24
ja 25“;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:
„(25) Kui loomeliit maksab loovisikule loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18
lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse summalt.“;
4) paragrahvi 6 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „loomeliit“ sõnadega „või
Kultuuriministeerium.“.
2
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. mail.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 22. märtsil 2021. a nr 2-6/21-00665
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
3
Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi ka LLS) ja täiendatakse seda
sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks COVID-19
põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusega (edaspidi COVID-19 puhang) seotud piirangutest
tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes. Sarnased muudatused tehti seadusesse 22.04.2020
jõustunud muudatusega ning need kehtisid Eesti Vabariigis kehtinud 2020. aastal
väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.
Eelnõuga tehtavad muudatused on püsiva iseloomuga (välja arvatud eelnõu § 1 p 10, mis näeb
ette rakendussätte 2021. aasta kohta), et vältida pidevat seaduse muutmist, mis on pikk ja
töömahukas protsess. LLS-i §-s 12 sätestatud loomeliidu toetuse kujunemise alused on väga
selgelt reguleeritud ning kui loomeliidule eelarveaastaks eraldatud vahendid LLS-i §-des 16–20
sätestatud loometoetuste maksmiseks saavad otsa, ei näe seadus ette võimalust lisaraha
eraldamiseks. COVID-19 puhang on näidanud, et erandjuhtudel on vajalik sellesse süsteemi
lisaraha suunata, sest haiguspuhanguga seotud piirangutest tingitud kriis on kestnud pikalt ja
selle kulgu on raske ette ennustada, ajutiselt tehtavad lahendused ei ole piisavad ja mõistlikud.
Seetõttu on mõistlik seadust muuta ja lahendada sellised olukorrad püsivalt.
COVID-19 puhangu jätkumise tõttu on ka pärast eriolukorra lõppemist 2020. aastal ja
2021. aasta alguses piiratud avalike ürituste korraldamist. Kultuurisektorile kehtinud
märkimisväärsed piirangud on mõjutanud otseselt valdkonna hõivet ja ennekõike ilma
konkreetse tööandjata vabakutseliste toimetulekut. Majandussurutise ja muutunud nõudluse
tingimustes kannatavad nii teenusepakkujad, ettevõtjad, kultuuriasutused ja -korraldajad kui ka
loovisikud, eriti vabakutselised, kelle loometöö ja sissetulekud on projektipõhised ja
ebaregulaarsed ja kes ei kvalifitseeru riigi poolt tööandjate või ettevõtete kaudu suunatavale
kriisiabile.
LLS kehtib 2005. aastast. Seadus on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku
kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. 2020. aastal toetati
riigieelarve vahendite ning Vabariigi Valitsuse täiendavalt eraldatud kriisiabi raames kokku
1372 loovisikut.1 Kriisiabi vahendid loovisikute toetamiseks lõppesid 2020. aasta septembri
lõpus. 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses uuesti kehtinud ulatuslike piirangute tõttu on
Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada loovisikute toetusteks täiendavalt vahendeid.2 Vajadus
täiendava toetusraha järele on suur: Kultuuriministeeriumi kaudu makstav toetus
vabakutselistele loovisikutele, kes loomeliitu ei kuulu, sai otsa 2021. aasta alguses (vastavast
reservist jätkus 17 isiku toetamiseks, taotlusi on esitanud paarsada), vahendite lõppemisest on
juba teada andnud suurimad loomeliidud Eesti Esitajate Liit ja Eesti Kunstnike Liit, samuti
Eesti Kinoliit ja Lavastuskunstnike Liit. Veel mitme teisegi loomeliidu vahendid on 2021. aasta
veebruari lõpu seisuga otsakorral. See tähendab, et nende liitude liikmed, samuti
1
Summa põhineb Kultuuriministeeriumi kriisiabi meetme statistikal ja loomeliitude aruandlusel.
2
Esialgne eraldis 2021. aasta jaanuaris 1,78 miljonit eurot, täiendavate piirangute tõttu 2021. aasta märtsis tehtud
täiendav otsus mahus 1,54 miljonit eurot – mis võimaldaks kokku toetada kuni 700 loovisikut.
1
vabakutselised, kes loomeliitudesse ei kuulu, sel aastal ilma seadust muutmata riigilt rohkem
abi ei saaks.
Kuivõrd COVID-19 pandeemia kulgu ei ole võimalik ennustada, ei saa välistada, et aasta
jooksul (või ka edaspidi) on süsteemi vaja lisada veelgi täiendavaid vahendeid. Selleks luuakse
eelnõuga vajalik seadusandlik raam. Et kriitiline olukord võib üksikisiku tasandil mõjutada
toimetulekut rohkem kui seaduses aasta jooksul ette nähtud, kaotab eelnõu ka 2021. aastal
piirangu, et toetust saanu ei tohi seda kahe aasta jooksul uuesti taotleda. Paljudel loovisikutel
ei ole vahepeal olnud võimalik leida tööd või erialast rakendust, samas on kasvanud vajadus
ravikindlustuskaitse järele. Lisaks leevendatakse eelnõuga ajutiselt (kuni 2021. aasta lõpuni)
2020. aastal kehtinud erandiga sarnaselt toetuse tingimusi nagu sissetuleku piiri taotlemisele
eelnenud kuul ning toetusele lisaks teenitava sissetuleku lubatud suurus. Muus osas reguleerib
eelnõu lisavahendite kasutamise korralduslikke sätteid, samuti pannakse nende vabakutseliste
loovisikute toetamise koormus, kes loomeliitu ei kuulu, täielikult Kultuuriministeeriumile.
Sotsiaalmaksuseadusesse tehakse muudatus, millega reguleeritakse olukorda, kus ühe isiku eest
maksavad sotsiaalmaksu mitu loomeliitu korraga. Samuti lisatakse eelnimetatud seadusesse
Kultuuriministeerium sotsiaalmaksu maksjana vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab
loometoetust LLS-i § 19 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp
(tel: 628 2221; e-post
[email protected]), kunstide osakonna kunstinõunik Maria-
Kristiina Soomre (tel: 628 2242; e-post:
[email protected]) ning õigus- ja
varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel: 628 2347; e-post:
[email protected]) ja
õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225; e-post:
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-
keeletoimetaja Anni Viirmets (tel: 628 2220; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud.
Vabariigi Valitsuse 22.03.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1
lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab
olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud vajadusega tagada kiireloomuliselt
vabakutseliste loovisikute täiendav sotsiaalne kaitse. Vajadus lähtub COVID-19 viiruse leviku
tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tulenenud probleemidest kultuurivaldkonnas, millest
lähtudes on kasvanud abivajavate vabakutseliste loovisikute hulk ning seadusega on vajalik ette
näha õiguslik alus täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks.
Riigikogu 12.11.2020 otsusega heaks kiidetud dokumendi „Õigusloomepoliitika põhialused
aastani 2030“ punkti 12.4. kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama
dokumendi punkti 12.4.1. kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist
esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse
järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on
erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Vaatamata sellele, et eelnõu
väljatöötamiskavatsus on kiireloomulisuse tõttu jäetud koostamata, ei ole olulise mõju
puudumise tõttu järelhindamine antud eelnõu puhul vajalik.
2
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõukohase seadusega muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust redaktsioonis RT I,
21.04.2020, 18.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on lahendada COVID-19 puhanguga seotud piirangutest ja sellega seotud
majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem
sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste asjus sissetulekute ajutisel kadumisel. Sihtrühma
abivajadus on tavaolukorraga võrreldes kordades kasvanud, vahepealsel perioodil ei ole
olukord tööturul paranenud. Seadusega reguleeritakse võimalust eraldada loometoetuseks
täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid, ning nende kasutamise korda.
Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et COVID-19 kriisi leevendamiseks suunatud
vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja
jätkusuutlikkus. COVID-19 kriisi mõju sektorile, sh vabakutselistele, on eeldatavasti tuntav
pikka aega. Eelnõuga kavandatud muudatustest on mitmed tähtajatud, sest need reguleerivad
toetuste maksmise korralduslikke küsimusi ning loovad võimaluse lisada süsteemi täiendavaid
riigieelarvelisi vahendeid vajaduspõhiselt. Ajutisena on kavandatud muudatus, millega
kaotatakse 2021. aasta lõpuni nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte
taotleda – seda põhjusel, et jätkuva kultuurisektori surutise tingimustes ei ole tõenäoline, et juba
toetust saanud loovisikud saaksid praegu COVID-19 kriisi tõttu lihtsasti tööd leida. Samas on
nende abivajadus ja vajadus sotsiaalsete tagatiste järele kriisis pigem kasvanud. Samuti
leevendatakse ajutiselt toetuse tingimusi taotlemisele eelnevalt ning toetuse saamise ajal
teenitava summa kohta, et tagada vabakutseliste parem toimetulek.
Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et täiendav rahastus jõuaks abivajajateni. Sel põhjusel
muudetakse vaid kõige hädavajalikumaid sätteid. Seaduse aluspõhimõtteid ei muudeta.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse loovisikute ja loomeliitude
seadust, paragrahviga 2 sotsiaalmaksuseadust ning eelnõu paragrahvis 3 nähakse ette
jõustumisnorm.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline: sellega muudetakse LLS-i § 12 lõikes 7
toodud viiteid LLS-i §-le 19 seoses § 19 muutmisega (vt ka § 12 ja § 19 muutmise selgitusi).
Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette LLS-i § 12 täiendamine lõigetega 71 ja 72 . Muudatusega
luuakse võimalus täiendavate vahendite suunamiseks loometoetuste vajaduspõhiseks
maksmiseks.
Kehtiva LLS-i § 12 lõike 7 kohaselt võib kultuuriminister jätta reservi viis protsenti
loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast. Kuigi säte näeb ette kaalutlusõiguse, siis
reserv alati jäetakse. Reservi jäetud vahendeid kasutatakse vabakutselistele loovisikutele, kes
ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuse maksmiseks LLS-i § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kohustuse täitmiseks.
3
Muudatusega nähakse ette, et LLS-i § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib erandjuhul suurendada
riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse § 12 lõike 1
alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.
Kuna COVID-19 puhanguga seotud piirangute mõjust vabakutseliste isikute majanduslikule
toimetulekule ja senisest praktikast võib eeldada, et tavapärastest loomeliidule eraldatud
vahenditest loometoetuste maksmiseks ei piisa, nähakse ette võimalus vahendite lisamiseks
loometoetuste reservi. Samuti nähakse ette, et lisanduvaid vahendeid kasutatakse lisaks LLS-i
§ 19 lõigetes 2 (kehtiva lõike 4 asemel) ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu
kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on
selleks vahendid lõppenud. Loomeliit esitab täiendavat vajadust põhjendava taotluse
ministeeriumile, kes eraldab loometoetuste maksmiseks täiendava sihttoetuse reservi suunatud
lisavahendite arvelt.
2020. aasta kogemus näitas, et ligi pooltel loomeliitudel lõppesid korralised eelarvevahendid
oma liikmete toetamiseks, suuremate loomeliitude puhul ületas täiendav vajadus tavapärase
toetusvajaduse mitu korda. 2021. aastal on vahendite lõppemisest juba 2021. aasta veebruari
seisuga teada andnud nii Eesti Kunstnike Liit, Esitajate Liit, Lavastuskunstnike Liit kui ka
Kinoliit. Kuna vabakutseliste sotsiaalmajanduslik olukord on lähiajal ennustamatu ning seaduse
kehtiv sõnastus piirab Vabariigi Valitsuse võimalusi täiendavate vahendite vajaduspõhiseks
eraldamiseks, soovivad eelnõu ettevalmistajad teha muudatuse püsivalt, mitte rakendussättena
2021. aastaks.
Kuna reservi täiendamine on praegu ja tulevikus pigem erandlik ning lähtub vajadusest, mis ei
ole kõigil loomeliitudel sarnane (loomealade struktuur on erinev ning erinev on ka
vabakutseliste arv ja toimetulek loomealati), nähakse ette täiendavate vahendite suunamine
Kultuuriministeeriumi eelarve reservi ning nende jaotamine taotluste alusel, mitte tavapärasest
proportsioonist lähtudes. Sellega hoitakse ära olukord, et kriisi leevendamiseks suunatud
vahendid ei leia osade loomeliitude eelarves kasutust ning samas jäävad osa abivajajatest (sh
need loovisikud, kes loomeliitudesse ei kuulu) toetusest ilma. Kultuuriministeeriumi hinnangul
võimaldab see lahendus sihtotstarbelisi vahendeid suunata paremini abivajajateni sõltumata
nende kuulumisest loomeliitu. LLS-i rakendamiseks ette nähtud korralised eelarvevahendid
kujunevad ja jaotuvad endiselt seaduse algse regulatsiooni alusel.
Täiendavad vahendid on ette nähtud üksnes sihtotstarbeliselt loometoetuste maksmiseks.
Korralduskulude ega stipendiumide katmist nende arvelt ette ei nähta. 2020. aastal jälgis
Kultuuriministeerium loomeliitude töökoormust seoses täiendavate toetuste maksmisega ja ka
väljamaksete suhet korralduskuludesse, mida loomeliitudel oli võimalik kasutada LLS-i § 12
lõike 3 punkti 3 alusel. Hindame selle põhjal, et täiendavate toetuste vahendamine kogu aasta
jooksul koosmõjus teiste eelnõus toodud muudatustega on loomeliitudele jõukohane. Kuna
loomeliitu mittekuuluvate isikute toetamine jääks edaspidi täielikult Kultuuriministeeriumi
kohustuseks, langeb 2020. aastaga võrreldes täiendavate toetuste koormusest umbkaudu pool
loomeliitudelt ära. Juhul, kui mõne loomeliidu korralduskulud toetuste maksmisel nende
võimalusi siiski ületavad, otsib Kultuuriministeerium koos loomeliitudega sellele olukorrale
lahendused juhtumipõhiselt ja loomeliidu abivajaduse järgi – kas võttes administreerimistöö
ajutiselt enda peale või tasudes konkreetsed põhjendatud kulud taotluse alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LLS-i § 18 lõiget 2 uue teise lausega (senine teine lause
muutub kolmandaks): Kui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summad lõppenud,
maksavad teised loomeliidud loovisikule § 18 lõikes 5 sätestatud loometoetust võrdsetes
osades. Kui loomeliidul, kes peaks maksma toetust mitmesse loomeliitu kuuluvale isikule, on
raha otsas ning Kultuuriministeeriumile ei ole täiendavat summat loovisikute toetamiseks
4
eraldatud või on selles reservis raha otsa lõppenud, maksavad teised loomeliidud, kellel on
vahendid olemas, selle liikme eest toetust kokku ühe loometoetuse kogusumma ulatuses.
Sellega on tagatud isikule seaduses ette nähtud toetussumma koos vastavas mahus
sotsiaalmaksu tasumisega. Sellega tagatakse loovisiku õigus saada seaduses ette nähtud
summas toetust ja sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagatisi riigieelarvest sihtotstarbeliselt
eraldatud vahenditest. Juhul kui ka ülejäänud loomeliitudel LLS-i rakendamiseks eraldatud
rahast loovisikule toetuse maksmiseks kokku ei jätku, lõpetatakse toetuse maksmine raha
lõppemise tõttu või tehakse loovisiku suhtes negatiivne otsus samal alusel vastavalt seaduses
ette nähtud korrale. Selline korraldus eeldab loomeliitude tihedat konstruktiivset koostööd.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse LLS-i § 19 lõiget 2. Kehtiva LLS-i § 19 lõike 1 kohaselt
esitab vabakutseline loovisik, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, kuid kes vastab LLS-i § 16
lõikes 2 nimetatud tunnustele ja kes soovib taotleda loometoetust, kirjaliku taotluse
Kultuuriministeeriumile. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab Kultuuriministeerium
taotluse viivitamata otsustamiseks vastavat loomeala esindavale loomeliidule, kes annab
hinnangu loovisiku vastavusele seaduse nõuetele ning määrab toetuse. Loomeliit otsustab
loometoetuse maksmise 15 tööpäeva jooksul. Kui vastavat loomeala esindavat loomeliitu ei
ole, määrab Kultuuriministeerium taotlust menetleva loomeliidu.
LLS-i § 19 lõike 2 muudatusega nähakse ette, et Kultuuriministeerium menetleb loomeliidu
asemel loomeliitu mittekuuluvate loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse
määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral (nõuetele
vastavuse ebaselguse korral asjaolude täpsustamiseks) kaasab Kultuuriministeerium
menetlusse vastava loomeala loomeliidu. Kultuuriministeerium hindab loomeliitutesse
mittekuuluvate loovisikute taotlusi, teeb nende kohta päringuid Maksu- ja Tolliametile, et
hinnata taotleja vastavust seaduse nõuetele, ning teeb otsuse toetuse määramise või
mittemääramise kohta. Sellega vähendatakse loomeliitude töökoormust ja nende ülesanne on
vaid loomeliitu kuuluvate loovisikute taotluste menetlemine. Antud muudatus tehakse LLS-i
püsivalt, st tegemist ei ole ajutise, COVID-19 kriisist tuleneva muudatusega. Mõistlik on see
ülesanne anda püsivalt Kultuuriministeeriumile.
Varem ei ole loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute taotluste maht suur olnud ja
see ei ole loomeliitude töökoormust märkimisväärselt mõjutanud. 2020. aasta kogemus näitas,
et selliste taotluste maht suurenes oluliselt, mille tingis nii suurenenud vajadus kui ka
täiendavalt eraldatud vahendid. Vaatamata sellele, et 2020. aasta eriolukorrast tingitud erisused
loometoetuste maksmisel nägid ette töökoormuse jagamise Kultuuriministeeriumi ja
loomeliitude vahel, tekkisid praktikas küsimused loomeliitude suurest töökoormusest
ja -kuludest. Sellest lähtudes on Kultuuriministeerium hinnanud, et kõige otstarbekam on
lahendada loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute loometoetuste taotluste
menetlemine keskselt. Tingimustes, kus taotluste maht loomeliitu mittekuuluvatelt isikutelt
võib oluliselt suureneda, on Kultuuriministeeriumil lihtsam töövoogu juhtida. Tavaolukorras ei
ole samas lisanduv töömaht märkimisväärne. Loomeliidu liikmete taotlusi menetlevad ja toetusi
maksavad endiselt loomeliidud ise.
Seaduses sätestatud loovisiku taotluse menetlemise tähtaega (45 päeva) eelnõuga ei muudeta.
Praktikas tehakse otsus esimesel võimalusel. Suhteliselt pika otsustamise tähtaja põhjus on
vajadus välja selgitada loovisiku vastavus seaduse nõuetele, mis võib teatud juhtudel eeldada
täiendava informatsiooni pärimist taotlejalt, päringuid registritesse jms, loomeliitude puhul
toetuste määramise komisjoni arutelu ja Kultuuriministeeriumi puhul võimalust loovisiku
seadusele vastavust kontrollida loomeliidu eksperti kaasates. Kultuuriministeeriumis täidavad
toetuste määramise komisjoni rolli seaduse rakendamisega seotud ametnikud, sh valdkonna
sisunõunik.
5
Eelnõu § 1 punktidega 5–9 määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi
loomeliitu, taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse LLS-i § 19 lõiget 3. Sätestatakse, et Kultuuriministeerium
(kehtivas seaduses loomeliit) keeldub toetuse maksmisest, kui taotleja ei vasta LLS-i §-s 3
nimetatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema teoseid
ei ole selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10
tähenduses.
Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks LLS-i § 19 lõige 4, mis reguleerib loometoetuse
maksmist LLS-i §-s 19 toodud erijuhtudel. Kehtiva LLS-i § 19 lõike 4 kohaselt maksab
loomeliit loometoetust, mille loomeliit on määranud § 19 alusel, rahast, mille on selleks
sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium. Loometoetuse maksmine toimub LLS-i
§-s 18 sätestatud korras.
Eelnõu § 1 punktiga 7 tehtava muudatusega asendatakse LLS-i § 19 lõikes 6 sõnad „lõikes 5“
sõnadega „lõigetes 2 ja 5“. Muudatuse kohaselt maksab Kultuuriministeerium LLS-i § 19
lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhul loometoetust LLS § 18 lõigetes 3–7 sätestatud korras.
Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse LLS-i § 19 lõikesse 7 viide eelnõuga lisatavale uuele sättele –
LLS-i § 12 lõikele 72: Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda LLS-i § 12 lõikes 72 nimetatud
taotluse ja LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt,
kui toetusest reservi vahendid on lõppenud või nendest ei piisa taotluse täielikuks
rahuldamiseks. Endiselt jääb kehtima olukord, et kui loometoetuste maksmiseks riigieelarvega
määratud vahendid või täiendavalt reservi suunatud vahendid on lõppenud, ei saa rohkem
toetusi maksta.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 20 lõiget 1 pärast sõna „loomeliidule“ sõnadega „või
Kultuuriministeeriumile“. Kehtiva sätte kohaselt lõpetatakse loometoetuse maksmine, kui
vabakutseline loovisik on esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule teadlikult
valeandmeid või vabakutseline loovisik ei vasta enam LLS-i §-s 16 sätestatud tingimustele.
Vastav õigus antakse ka Kultuuriministeeriumile.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seadust §-ga 233 mis loob loometoetuse maksmisel
2021. aastal erisuse. COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra
tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes nõuet, mille
kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse
maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat (lõige 1). Seda
nõuet leevendatakse jätkuvalt keerulise olukorra tõttu kultuurivaldkonnas, mistõttu toetust
saanud isikutel ei ole tingimata tekkinud võimalusi töö leidmiseks, kuid vajadused
sotsiaaltagatiste järele võivad olla säilinud või süvenenud. Leevendus loob võimaluse, et
COVID-19 kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele
sihtrühmadele, kes on äsja toetust vajanud ning kes ilmselt ei ole majanduslikult kohaneda veel
suutnud.
2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust
ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe LLS-i § 18 lõikes 5
nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või
osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. Sellega leevendatakse
tavapärast nõuet, mille alusel tohtis toetust taotleda vaid isik, kelle sissetulek taotlemisele
eelneval kuul ei ületanud poolt töötasu alammäära. Tingimuste ajutise leevendusega soovitakse
6
suunata täiendavad vahendid loovisikute majandusliku jätkusuutlikkuse parandamisele
eesmärgiga, et kriisist väljudes oleks suurem hulk kultuuriprofessionaale võimelised
loometegevusega jätkama.
2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat
sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat
töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse
suurust kuus ega tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga
mittemaksustatavat tulu. Ka selle ajutise muudatusega leevendatakse tavapärast piirangut, mille
kohaselt tohib loometoetusele lisa teenida vaid poole töötasu alammäära ulatuses. Ajutised
täiendavad teenimisvõimalused kuni ühe miinimumpalga ulatuses aitavad loovisikutel
kriitilistes oludes toimetulekut ja loomevõimekust paremini tagada.
Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS).
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse SMS-i § 6 lõiget 12. Muudatuse kohaselt maksab loomeliit
sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust LLS-i § 18
alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele ta
maksab loometoetust LLS-i § 19 alusel. See muudatus põhineb LLS-i § 19 muutmisel, mille
kohaselt menetleb Kultuuriministeerium loomeliidu asemel LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud
vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta.
Muudatuse tõttu on vaja muuta ka SMS-i § 6 lõiget 4 – sotsiaalmaksu maksjana on loomeliidu
kõrvale toodud ka Kultuuriministeerium (eelnõu § 2 punkt 4).
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse SMS-i § 6 lõiget 2 ja täiendatakse sotsiaalmaksu maksmise
erijuhtude loendit punktiga 25.
Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse SMS-i § 6 lõikega 25:
„(25) Kui loomeliit maksab loometoetust loovisikule loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18
lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse osalt.“
LLS-i § 18 lõike 2 kohaselt vabakutselisele loovisikule, kes kuulub samal ajal mitmesse
loomeliitu (selliseid loovisikuid on u 300) ja kelle pealt arvestatav toetus on LLS-i § 12 lõike
11 alusel jaotatud mitme loomeliidu vahel, maksavad loometoetust need loomeliidud võrdsetes
osades, et kokku tuleks ühe loometoetuse määr. Seega, tegemist on olukorraga, kus loovisikule
on kokku ühe loometoetuse summa maksjaks mitu loomeliitu võrdsetes osades. Kehtiva SMS-
i kohaselt maksab iga loomeliit sellisel juhul sotsiaalmaksu kuumääralt3. Seega tekib olukord,
kus ühelt loometoetuselt makstakse sotsiaalmaksu topelt või mitu korda. Muudatusega luuakse
kord, et sotsiaalmaksu osa makstakse vaid iga loometoetuse osamakselt, mitte enam
kuumääralt. Muudatusega lõpetatakse selliste isikute topeltmaksustamine sotsiaalmaksuga, kes
kuuluvad mitmesse loomeliitu ning kes ei ole avaldusega suunanud enda pearaha ühele liidule.
Nii jääb loometoetuste maksmiseks eraldatud raha sihtotstarbe täitmiseks ning kõiki loovisikuid
koheldakse võrdselt.
Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. mail.
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.
3
Sotsiaalmaksu kuumäär 2021. aastal on 584 eurot.
7
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõju
Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule
ega mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele.
Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud. Arvestatav osa kultuurivaldkonna professionaalsetest
loovisikutest kuulub loomeliitudesse. LLS-i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu. Nendesse
kuulub 2021. aasta 1. veebruari seisuga 5620 loovisikut; neist mõned mitmesse liitu korraga,
mistõttu loomeliitude liikmeid loetakse kokku 6049.4 Hinnanguliselt on umbes 5000 isikut, kes
LLS-i §-s 2 loetletud loomealadel tegutsevad, aga loomeliitudesse ei kuulu. See hinnang
põhineb 2020. aastal kriisiabi saanud loovisikute jaotumisel umbkaudu pooleks – pisut enam
kui pooled täiendavat toetust saanud isikud olid loomeliitude liikmed ja pisut alla poole
loomeliitudesse ei kuulunud. 2021. aastal teeb Praxis uuringut, mille käigus lisandub
loodetavasti süsteemselt andmeid ka loomeliitudesse mittekuuluvate loovisikute kohta, kelle
tegevusest riigil praegu süsteemne ülevaade puudub. Kõik eelkirjeldatud loovisikud ei ole
vabakutselised. Kultuuriministeerium hindab, et vabakutselisi loovisikuid, kes vastavad LLS-i
§ 3 tingimustele, võib Eestis tegutseda umbes 5000 – seda nii loomeliitude liikmete kui ka
mitteliikmete seas. Ka see hinnang põhineb kriisiabi statistikal ja on ligikaudne.
Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Seega on küllalt neid loominguliselt aktiivseid
loovisikuid, kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed. 2020. aastal eriolukorraga seotud kriisiabi
vahenditest maksti loomeliitu mittekuuluvatele isikutele loometoetusi ligi 470 juhul (s.o umbes
1/3 kõigist toetustest). Vabakutseliste arvu nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas
on keeruline hinnata, sest see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest. Näiteks teatris on palju
palgalisi näitlejaid, kuid ka väga palju vabakutselisi, Eesti Balletiliidu liikmete seas 2020. aasta
kevadel aga abi vajavaid vabakutselisi ei leidunud. Samal ajal kujutava kunsti ja kirjanduse
loomealadel palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei ole ja abivajadus oli nendel aladel 2020.
aastal märgatav.
Loometoetuse suurus ei muutu. Toetusele kvalifitseeruv isik (vabakutseline loovisik, kes on
ajutiselt kaotanud sissetuleku) saab õiguse kuue kuu pikkusele toetusele, mille suurus on üks
töötasu alammäär (praegu 584 eurot) kuus ning millelt on makstud tulu- ja sotsiaalmaks.
Toetuse lõppemise eel on isikul võimalus esitada toetuse pikendamise taotlus, kui tema
toimetulek ei ole paranenud. 2021. aasta lõpuni kehtivad leevendused toetusele
kvalifitseerumiseks on suunatud vabakutseliste toimetuleku üldisele parandamisele ja nende
jätkusuutlikkuse tagamisele kriisi tingimustes.
Lähtudes loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast,
tõsiasjast, et COVID-19 puhangu tõttu on loometoetuste vajadus hüppeliselt kasvanud, ning
arvestades kriisi prognoositava endiselt laia mõjuga kogu kultuurivaldkonnale, hindame
vabakutseliste suurema toetusvajaduse jätkumist. 2020. aastal kasvas COVID-19 kriisi tõttu
taotluste arv vabakutselistelt varasemaga võrreldes kümnekordseks. Tavaoludes on
loometoetust makstud aastas u 120 isikule, 2020. aastal said toetust kokku 1372 vabakutselist
loovisikut. Kui osaliselt võib selle abivajaduse kasvu kanda ka parema teavitustöö arvele, siis
valdavalt oli taotlejate puhul tegemist isikutega, kes varem toetusi ei vajanud, kuid kelle
sissetulekud eriolukorra ja piirangute tõttu hetkega katkesid. Enamiku kultuurivaldkondade
4
Loomeliitude andmekogu andmed, uuendatud 01.02.2021 seisuga.
8
jaoks ei ole senine turg ja teenimisvõimalused taastunud – näiteks kujutava kunsti teoste müük
pärast turismi sisulist katkemist on valdkonna spetsialistide sõnul otsustavalt kahanenud. Ka
publikule suunatud etenduskunstide ja muusika valdkondades ei ole olukord paranenud. See
tähendab, et sissetulekute katkemisele lisaks ei ole valdkonna vabakutselistel ka ligipääsu
sotsiaaltagatistele, sh ravikindlustusele.
Sotsiaalsed mõjud, mõju kultuurile:
Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses säilitada käesoleva
kriisi jätkudes kultuuri mitmekesisus ning kriisist väljudes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata
kultuurielu arendamisega võimalikult laia hulga kultuuriprofessionaalide osalusel.
Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele –
aidata võimalikult palju loovisikuid kriisist üle, vältida inimeste loobumist, läbipõlemist,
valdkonnast lahkumist.
Mõju majandusele:
1) leibkondade toimetulek:
Täiendavad vahendid ja leevendused vabakutselistele loovisikutele loometoetuse saamiseks
tagavad neile sotsiaalsed garantiid ja töötasu alammäära suuruse sissetuleku. Lisaks
kindlustundele annavad need võimaluse olla COVID-19 kriisi möödudes valmis
täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised
selleks, et ka keerulistel aegadel tervishoiu mõistes on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal
ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele ning maandatud on tervisekindlustuse puudumisega
kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikud kohustused ja leevendab
COVID-19 kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Mõju majandusele on kaudne, tagades toetust
saava sihtrühma panuse esmatarbekaupade turul, võimalik ka, et nende võimekuse teenindada
finantskohustusi ja tasuda rendimakseid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi
toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse
kannatamise vältimiseks.
2) loovisikute halduskoormus:
Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel
tuleb endiselt esitada avaldus ja nõutud andmed.
Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud
LLS-i alusel tunnustatud loomeliite on Eestis 17. Nad tegutsevad LLS-i §-s 2 loetletud kaheksal
loomealal. Loomeliitude suurus on väga erinev – väiksemates loomeliitudes on liikmeid alla
saja, suuremates tuhatkond või isegi üle selle. Seepärast on LLS-ist tulenev loomeliidu toetus
ning toetuste maksmiseks riigieelarvest eraldatav summa (mis arvutatakse n-ö pearaha põhiselt)
väga erinev. Valdkonniti on erinev ka vabakutseliste arv ja toetusvajadus. 2020. aastal lõppes
eelarveline toetusraha kokku kaheksal loomeliidul: Näitlejate Liidul, Lavastajate ja
Dramaturgide Liidul, Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidul, Lavastuskunstnike Liidul,
Esitajate Liidul, Kunstnike Liidul, Kinoliidul ja Disainerite Liidul. Nende liitude liikmetele
jagati kriisiabina täiendavaid loometoetusi Kultuuriministeeriumi reservist. Kriisiabi
vahenditest makstud täiendavatest loometoetustest 26% taotlesid kujutava kunsti, 24%
helikunsti, 20% etenduskunsti, 13% audiovisuaalse kunsti, 9% disaini, 4% nii kirjanduse kui ka
stsenograafia ning 1% arhitektuuri loomealade esindajad (nii liitude liikmed kui ka
mitteliikmed).
Mõju töökoormusele:
Loomeliitude jaoks kasvas töökoormus loometoetuste menetlemisel 2020. aastal märgatavalt.
Eriolukorra ajal kehtinud muudatusega ei tohtinud liidud samas ilma Kultuuriministeeriumi
9
eriloata liikmete loometööks ja enesetäienduseks stipendiume jagada – kõik ressursid
reserveeriti toetust vajavate vabakutseliste abistamiseks. Paljude loomeliitude jaoks kasvas
töökoormus tavapärasega võrreldes kordades (väiksematel liitudel 6–7-kordseks); keskmiselt
kasvas toetuste jagamine loomeliitudel 2,5-kordseks. Need loomeliidud, kus on sobiva
ettevalmistusega palgaline tööjõud ja oskused olemas, on võimekad menetlema täiendavas
mahus taotlusi ka praegu. Seadusemuudatusest lähtudes kasvab taotluste arv mitteliikmete
sihtrühmalt. Eelnõuga on ette nähtud, et loomeliitudesse mittekuuluvate loovisikute taotlustega
teeb edaspidi kõik toimingud ja otsused Kultuuriministeerium.
Sihtrühm 3: Kultuuriministeerium
Mõju töökoormusele:
Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul kasvab Kultuuriministeeriumi töökoormus loomeliitu
mittekuuluvate looviisikute taotluste menetlemisel ning täiendavate vahendite eraldamisel.
Sellel ei ole ministeeriumi töökorraldusele aga olulist mõju ning ülesanded täidetakse
olemasoleva personali ja vahenditega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad
kulud ja tulud
2021. aasta riigieelarves on LLS-i täitmiseks ette nähtud 1 626 872 eurot, millest
1 545 529 eurot on välja makstud 17-le tunnustatud loomeliidule loometoetuste maksmiseks.
Vabariigi Valitsus on 2021. aasta alguse piirangute leevendamise kriisiabist eraldanud
1,78 miljonit eurot LLS-i rakendamise täiendavaks rahastamiseks. 2021. aastaks taotletakse
lisaeelarvest veel 6,74 miljoni euro eraldamist LLS rakendamiseks. Positiivse otsuse korral
oleks 2021. aastal võimalik täiendavalt loometoetuste maksmiseks võimalik kasutada kuni 8,52
miljonit eurot, mis võimaldab täiendavalt toetada vähemalt 1810 isikut. 2020. aastal suunati
koos kriisiabiga LLS-i rakendamiseks kokku 5,77 miljonit eurot (1 468 523 riigieelarve
vahendid LLS-i rakendamiseks + 4 200 000 VV erakorraline kriisiabi + 100 000 eurot
Kultuuriministeeriumi täiendavad vahendid kriisiabi lõppemisel 23.09.2020 seisuga). Täiendav
raha sai otsa 23. septembril, toetusest jäid ilma sajad seda vajanud isikud, kelle abivajadus on
nüüdseks süvenenud ja keda silmas pidades on Kultuuriministeerium eeltoodud
kalkulatsioonide alusel lisavahendeid taotlenud.
Teisi täiendavaid kulusid seaduse rakendamisega ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Sotsiaalmaksuseaduse muutmise tõttu on vaja muuta rahandusministri 31.12.2003 määrust
nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. Rakendusakti kavand on lisatud
seletuskirjale (lisa 1).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevendada
vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisist lähtuvatest
põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 21-0286/01 ning
arvamuse andmiseks loomeliitudele.
10
Võrdsete võimaluste volinik esitas Kultuuriministeeriumile kaks täiendavat ettepanekut
seaduse muutmiseks. Kultuuriministeerium soovib ettepanekuid põhjalikumalt analüüsida.
Arvestades eelnõu kiireloomulisust on ettepanek praegu eelnõust välja jäetud ja peame
vajadusel korral võimalikuks selle lisamist Riigikogu menetluses.
Tunnustatud loomeliitudega toimus 11.03.2021 arutelu virtuaalkeskkonnas, kus
Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid muudatuste sisu ning kuulasid ära loomeliitude
kommentaarid ja ettepanekud. Eesti Esitajate Liit esitas eelnõule täiendavad ettepanekud ka
kirjalikult, sellele avaldasid omakorda toetust Eesti Kinoliit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti
Balletiliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Interpreetide Liit. Märkusteta
kooskõlastasid eelnõu Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit.
Loomeliidud kiitsid virtuaalkohtumisel üksmeelselt heaks ettepaneku suunata loomeliitudesse
mittekuuluvate isikute toetamine Kultuuriministeeriumi ülesandeks. Interpreetide Liidu
ettepanekul loobus Kultuuriministeerium ühest esialgu kavandatud tehnilisest
töökorralduslikust muudatusest, mis oleks toetuste arvestamist ebaselgemaks muutnud.
Kultuuriministeerium ei arvestanud Eesti Esitajate Liidu ettepanekuga jätta täiendavate
vahendite sihtotstarbelisel lisamisel loometoetuste reservi summa jaotumise alused samaks
LLS-i tavapärase korraldusega või jätta kultuuriministrile kaalutlusõigus vahendite
proportsionaalsel jaotamisel loomeliitude ja loomeliitu mitte kuuluvate isikute vahel.
Ettepanekute ja märkustega arvestamise ja mittearvestamise tabel on eelnõu seletuskirjale
lisatud (lisa 2).
Algatab Vabariigi Valitsus 22. märtsil 2021. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
11
Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND
Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord
erijuhtudel“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 4 alusel.
§ 1. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise
kord erijuhtudel“ muutmine
Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord
erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠23. Sotsiaalmaksu arvestust pidavad loomeliidud ja Kultuuriministeerium
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 12 nimetatud isiku kohta peab sotsiaalmaksu arvestust ja
täidab vormi ESD vabakutselisele loovisikule loometoetust maksev Kultuuriministeerium või
loomeliit loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses (edaspidi loomeliit).“;
2) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Haridus- ja Teadusministeerium“ sõnaga „,
Kultuuriministeerium“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. mail.
Rahandusminister
Kantsler
Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine
Eesti Esitajate Eelnõu § 1 (punkt 2) Mittearvestatud
Liit Eelnõuga soovitakse luua võimalused loovisikute toetamiseks Muudatuse sisu lähtub täiendava raha eraldamise
Toetust suuremas mahus, kui riigieelarvega on ette nähtud ja suunata eesmärgist erandjuhtudel, milleks on vabakutseliste
avaldanud Eesti loometoetuste maksmiseks täiendavaid vahendeid. Väljapakutud loovisikute täiendav vajaduspõhine toetamine. Selleks on
Kinoliit, Eesti lahendus ei järgi LLS-i üldist loogikat, mille kohaselt põhjendatud hoida täiendav summa kõigi abivajajate
Sisearhitektide riigieelarvest eraldatudvahendid jagunevad vähemalt 95% jaoks võrdselt kättesaadavalt keskselt KuM reservis ning
Liit, Eesti tunnustatud loomeliitudele ja kuni 5% reservi. eraldada toetusi taotluste alusel tegemata vahet kas
Balletiliit, Eesti Kultuuriministeerium soovib suunata kõik täiendava vahendid vabakutseline loovisik kuulub loomeliitu või mitte.
Arhitektide Liit, reservi ja luua loomeliitudele siis võimalus taotleda lisavahendeid Kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks täiendavalt
Eesti reservist. See loob olukorra, kus loomeliidud ja loomeliidu välised eraldatud summat jagada loomeliitude vajel pearahast
Interpreetide isikud konkureerivad samadele vahenditele. EEL-i hinnangul ei lähtuva proportsiooni alusel (LLS § 12 lg 1), kuna
ole sellise lähenemise puhul järgitud nõuetekohaselt LLS-i
Liit, Eesti kõikidel loomeliitudel täiendavat toetust vaja ei ole. Sama
eesmärki, parandada loomeliitude kaudu loovisikute
Näitlejate Liit süsteemi kasutati 2020. aasta kriisiabi jagamisel ja
loometegevuseks vajalikke tingimus, samuti ei järgita eraldatud
vahendite 95% / 5% jaotumise põhimõtet.
Kultuuriministeeriumi hinnangul oli see eesmärgipärane.
EEL-i arusaama kohaselt toimub riigieelarvest või Vabariigi See praktika näitas, et täiendavat abi vajasid oma
Valitsuse poolt selleks täiendavalt eraldatud vahenditest liikmetele loometoetuste maksmiseks 8 loomeliitu 17-st.
suunamine LLS-i rakendamiseks läbi ministeeriumi eelarve Seletuskirja on täiendatud.
muutmise, mille kinnitab minister oma käskkirjaga. Sellest
tulenevalt on EEL seisukohal, et ministril peab säilima
kaalutlusõigus, kas lisavahendeid suunatakse loometoetuste
maksmiseks loomeliitude liikmetele, loomeliidu välistele
isikutele või mõlematele. EEL-i hinnangul on eelnõus
1
väljapakutud lahenduse puhul kultuuriministri kaalutlusõigust
ebaproportsionaalselt piiratud.
Eesti Esitajate Eelnõu § 1 (punkt 2) Mittearvestatud
Liit Ettepanek kaaluda, kas eelpool toodud lõikes on vajalik kasutada Loometoetusteks eraldava raha arvutamise põhimõtte
Toetust sõna „erandjuhul“. Eelnõu seletuskiri ei ava, millist olukorda sätestab LLS § 12 lõikes 1. Eelnõuga lisatakse LLS § 12
avaldanud Eesti tuleks tulevikus käsitleda „erandjuhuna“. Seletuskirjas on välja alus, mis võimaldab eraldada loometoetuste maksmiseks
Kinoliit, Eesti toodud, et hetkel on see seotud COVID-19 olukorraga, kuid lisaraha juhul, kui § 12 lõike 1 alusel eelarveaastaks
Sisearhitektide puudub selgem arusaam, millistel juhtudel oleks tegemist eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa.
Liit, Eesti „erandjuhuga“ tulevikus. See saab olla võimalik ainult erandlikel asjaoludel.
Balletiliit, Eesti Igal juhul on vahendite suurendamiseks vajalik Riigikogu või
Arhitektide Liit, Vabariigi Valitsuse otsust. Vastava otsuse tegemiseks ei peaks
Eesti EEL-i nägemuses kohaselt olema tegemist alati erandjuhuga,
Interpreetide millele eelnõu sõnastus viitab. Näiteks olukorras, kui riigil või
Vabariigi Valitsusel tekib soov või võimalus suunata kultuuri
Liit, Eesti
valdkonda (sh. LLS-i rakendamiseks) täiendavaid vahendeid, ei
Näitlejate Liit
pea olema tegemist mingi erandliku (negatiivse) olukorraga vaid
võib olla tegemist ka positiivse olukorraga (nt. suur
majanduskasv või sektori kasvu potentsiaal).
Juhul kui eelnõus toodud LLS § 12 lg 7 ¹ muudetakse, on vajalik
vastavalt muuta ka eelnõus toodud LLS § 12 lg 7². Sõnastuse
lühendamise eesmärgil on EEL-i arvates piisav, kui sätestada, et
lisavahendeid võib kasutada LLS § 12 lg 3 p 1 toodud eesmärgil.
Eesti Esitajate Õiguskindluse huvides teeme ettepanku muuta LLS-i § 23³ lg Arvestatud
Liit 3 järgnevalt: Eelnõu täiendatud
Toetust „(3)2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata
avaldanud Eesti sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut,
Kinoliit, Eesti töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral
Sisearhitektide makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte
Liit, Eesti käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse
Balletiliit, Eesti suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6
Arhitektide Liit, nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.“.
Eesti
Interpreetide
2
Liit, Eesti
Näitlejate Liit
Eesti Esitajate EEL palub eelnõu koostajal seletuskirja täpsustada ja üle Arvestatud
Liit kontrollida, et eelnõu punktid ja seletuskirja vastava punkti Seletuskirja täpsustatud
selgitused läheks omavahel kokku.
Eesti Balletiliit EBL juhib tähelepanu asjaolule, et paljud vanaduspensioni eas Mittearvestatud
loovisikud on endiselt loominguliselt aktiivsed, tegutsevad Küsimust ei ole võimalik käesoleva kiireloomulise eelnõu
vabakutselistena ning vajavad Covid-19 tõkestamiseks raames lahendada, kuna soovitav sihtrühma laiendamine
kehtestatud piirangute tõttu loometööst tuleva sissetuleku on mahukas ja selle eelarvemõju läbi analüüsimata.
vähenemise või peatumise tõttu toimetulekuks abi. EBL teeb LLS loometoetused on riigipoolne toetus neile aktiivselt
ettepaneku lisada ka vanaduspension § 23³ lg 3 loetletud loometööd tegevatele vabakutselistele, kes
sissetulekute hulka. ebaregulaarsete sissetulekute tõttu ei saa osa
sotsiaalgarantiidest ning on sissetuleku kaotamisel seega
eriti haavatavas seisus. Kultuuriministeerium mõistab, et
ka paljud vanaduspensioni saajad on aktiivsed loovisikud,
kes väärivad toetust, kuid vanaduspensioni näol on riik
nendele isikutele taganud sissetuleku ja ravikindlustuse,
seega on nemad teiste vabakutselistega võrreldes juba
riigi poolt toetatud. Vanaduspensioni saajate, nagu ka
tudengite või vanemapuhkusel olijate toetamist saab
arutada seaduse põhjalikuma muutmise käigus, mille
ettevalmistamine on Kultuuriministeeriumi 2021. aasta
tööplaanis.
Soolise Tunnistada kehtetuks LLS § 16 lg 2 p 9, kuna see on vastuolus Antud selgitus
võrdõiguslikku võrdse Kultuuriministeerium tänab esitatud tähelepaneku eest ja
se ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 punktis 2 sätestatuga, soovib ettepanekut põhjalikumalt analüüsida. Arvestades
kohtlemise koheldes puuduva eelnõu kiireloomulisust ettepanek hetkel jäetud eelnõust
volinik töövõimega ja osalise töövõimega isikuid ebavõrdselt. välja ja peame vajadusel korral võimalikus selle lisamist
Riigikogu menetluses.
3
Soolise Täiendada LLS § 19 lõiget 3 lausega: “Kui loovisik on viimase Antud selgitus
võrdõiguslikku kolme Kultuuriministeerium tänab esitatud tähelepaneku eest ja
se ja võrdse aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel ja/või saanud soovib ettepanekut põhjalikumalt analüüsida. Arvestades
kohtlemise vanemahüvitust, siis eelnõu kiireloomulisust ettepanek hetkel jäetud eelnõust
volinik pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvituse saamise välja ja peame vajadusel korral võimalikus selle lisamist
või lapsehoolduspuhkuse Riigikogu menetluses.
perioodi võrra vastavalt sellele, kumb periood oli pikem.”
4