Kiri

Keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel ja lähtudes §-st 7. Eesmärk on täpsustada määruses nimetatud üksikobjektide nimetus ja piiranguvööndite ulatus. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta ja kaitse-eesmärke ei täiendata. Määruse eesmärk on tagada Lääne maakonna esinduslike põlispuude, rändrahnude ja allikate säilimine, määrates neile sobivaima kaitsevööndi ulatuse. Läänemaal Lääne-Nigula ja Vormsi vallas ning Haapsalu linnas täpsustatakse 38 kaitstava looduse üksikobjekti, seitsme puu ja puude grupi, 30 rändrahnu ja kivikülvi ning ühe allika piiranguvööndi ulatust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann (tel 517 4811, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]) ja keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Eksperdihinnangu objektidele on andnud Taimo Aasma ja Uudo Timm. 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Objektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt LKS § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Sama defineerib keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määruse nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” § 1. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Looduse üksikobjektide kaitsel on esmatähtis konkreetne eluta looduse objekt või elus isend (puude puhul), mitte isendi liigikaitseline aspekt. Ohustatus Looduse üksikobjektide kaitsel on oluline kaitsta unikaalseid objekte, mida ei ole hävimise korral võimalik taastada. Üksikobjektide ohustatus seisneb nii nende teadusliku väärtuse kadumises kui ka maastiku esteetilisuse vähenemises objekti võimaliku kahjustamise või hävitamise korral. Üksikpuid ja puude gruppe on võetud kaitse alla alates Eesti Vabariigi algusaegadest, kui pärast maareformi raiuti maha paljud põlispuud ja seeläbi vaesestus meie maastik. Puude peamised ohutegurid metsamaal on teadmatusest (oskamatusest jämedaid või vanu puid väärtustada) tulenev puu raie, raie käigus puuvõra kahjustamine või kasvutingimuste sedavõrd oluline muutmine, mille tõttu võib puu hävimine tõenäosus seenhaiguste, tormi vms tegurite tulemusena oluliselt suureneda. Puude vastupanuvõime haigustele, mehaanilistele vigastustele, tuulele jms teguritele vananedes järjest väheneb. Selleks et metsas kasvanud põlispuud säiliksid võimalikult kaua, tuleb tagada neile võimalikud stabiilsed kasvutingimused, mida nende kaitse alla võtmine aitabki saavutada. Metsas kasvavaid põlispuid ohustab ümbritseva metsa raie, sest puud võivad muutuda tormihellaks, aga ka võsastumine, mis vähendab põlispuude esteetilist väärtust. Haritaval maal ohustab puid ka kündmine või maaparanduslik tegevus, mis võib rikkuda veerežiimi ja kahjustada juurestikku ning puu seisundit halvendada. Suurte rändrahnude kaitse vajadusele juhiti tähelepanu juba 19. sajandi lõpuveerandil, kui palju rändrahne lõhati ehituse tarbeks. Rändrahnud on ohustatud lõhkumise või algsest asupaigast teisaldamise tõttu, näiteks ehituseks või skulptuuride loomiseks kasutamine, aga ka maaparandustöödel kivikoristuse, kiviaedadesse paigutamise või suurte rahnude väiksemate alla matmisel. Kergema teisaldatavuse tõttu on enam ohustatud just väikerahnude ilmekad kogumid – kivikülvid. Viies rändrahnu algsest asukohast mujale, kaotab see rahn väga suure osa teaduslikust väärtusest, sest siis pole enam võimalik näiteks korrektselt hinnata mandrijää liikumise suunda. Kuna sageli on rahnud elupaigaks mitmesugusele elustikule (sõnajalad, samblad, samblikud), siis ohustab nende ökoloogilist väärtust kasvutingimuste muutumine, näiteks ümbritseva metsa raie. Allikate tähtsus seisneb selles, et need toidavad järvi, ojasid ja jõgesid, rikastavad loodus- ja kultuurmaastikke ning meid ümbritsevat keskkonda. Lisaks LKS-ist tulenevatele piirangutele rakenduvad allikatele veeseadusest tulenevad piirangud. Allikate kui põhjaveetoiteliste veekogude säilimise kõige suuremad ohustajad on maavarade kaevandamine allpool põhjaveetaset ja maaparandus allikate toitealal. Allikatest välja voolava põhjavee kvaliteeti ohustab reostus (nt väetised, reo- ja heitvesi, taimekaitsevahendid, biotsiidid) nende toitealal. Allikaid võib ohustada ka metsaraie (nt lageraie) nende kaldaalal. Kaitsekorda rakendamata on oht puude ja rahnude hävimiseks ning allikasüsteemide rikkumiseks ja seeläbi maastikupildi vaesestumiseks. Geoloogiliste objektide kaitse kavandamisel tuleks lähtuda Eesti geoloogilise regiooni omapärast ning kaitsta seda, mis on kordumatu kogu maailmas (Pirrus, 2009). Samas tuleb eelkõige lähtuda ainulaadsusest Eesti mastaabis ning arvestada ka piirkondlikku aspekti. Haruldus Kuna puud on aeglase kasvuga ja põlispuud pikaealised objektid, siis on iga konkreetne põlispuu unikaalne. Haruldus võib tuleneda ka liigi leidumisest kliimatsoonis, mis erineb tavapärasest levilast. Mida kaugemale viimase mandrijäätumise keskmest Skandinaavias, seda haruldasemad on looduslikes asupaikades asuvad suured rahnud. Rändrahnude haruldus seisneb ka teatud 2 kivimitüübis. Harv kivimiliik, mille teke on seotud Neugrundi meteoriidikraatri kujunemisega ‒ neugrundbretšad on levinud peamiselt vaid Loode-Eestis. Tüüpilisus Eluta looduse objektid on tuhandeid või sadu tuhandeid aastaid vanad ja seega iseloomulikud Eesti maastikule ja geoloogilisele ehitusele. Põlispuud, suured kivid ja allikad on Eesti vanade asustuspiirkondade tüüpilised maamärgid ning rändrahnude (ja üldse kivide) rohkus ja allikate olemasolu on olnud asustusmustri (elamualad, põllumaad) oluline kujundaja. Puude puhul väljendub tüüpilisus sageli ka avatud maastikus kasvanud puu liigile omases laiuvas kasvukujus. Seetõttu on looduse üksikobjektide kaudu oluline ka järgnevatele põlvedele säilitada mitmekesist ja piirkonnale omast (tüüpilist) maastikuilmet. Harulduse ja tüüpilisuse juures on oluline ka geograafilise piirkonna eripära. Eestis asub 90% Euroopa hiidrahnudest (ümbermõõduga üle 25 m) – kokku on neid siin veidi üle saja. Suuri, st 10–25 m ümbermõõduga rahne on Eestis kaugelt üle 1500. Enim levinud on rahnud Eestis mandri põhja- ja loodeosas. Enamik Eesti suuremaid allikaid avanevad Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustiku nõlvadel. Arvukalt avaneb allikaid ka Haanja ja Otepää kuhjekõrgustike nõlvadel ning ürgorgude veerudel Viljandimaal, Tartumaal ja Põlvamaal. Teaduslik väärtus Eluslooduse objektide, puude, teaduslik (dendroloogiline) väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes (tüve ümbermõõt, kõrgus, võra läbimõõt), st dendroloogiliselt pakub huvi, kui vanaks võivad pärismaiste ja võõrpuu liikide üksikud isendid elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm. H. Relve (2002. Eesti põlispuud) on välja toonud jämedused, millest alates on tegemist tähelepanuväärse tüve ümbermõõduga puuga. Tähelepanuväärsed ümbermõõdud (sentimeetrites) rinnakõrguselt mõõdetuna on puuliigiti ja -perekonniti järgmised: arukask – 300, elupuud – 150, haab – 300, harilik kadakas – 100, harilik kuusk – 300, harilik mänd – 350, harilik pihlakas – 150, harilik saar – 400, harilik tamm – 450, harilik toomingas – 160, harilik vaher – 300, hobukastanid – 300, jalakad – 400, lehised – 350, paplid – 450, pooppuu – 200, pärnad – 450, remmelgad – 500 ja sanglepp – 300. Kõige pikaealisemad puuliigid meie kliimas on harilikud pärnad, tammed, männid ja künnapuud. E. Laasi (1967. Dendroloogia õpik) andmetel võib harilik mänd elada 300–600 aasta vanuseks, kuigi intensiivne juurdekasv lõpeb 70–80 aasta vanuselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda kuni 1500 aastani. Teadusliku väärtuse realiseerumiseks on oluline, et kaitse all oleks ja säiliks esinduslik hulk eri liiki meil looduses kasvavatest puudest. Eluta looduse ehk (hüdro)geoloogiliste objektide ehk geoloogiliste loodusmälestiste (aluspõhja paljandid, rändrahnud, allikad, karst, maastiku üksikelemendid jne) väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik selgitada eri piirkondade geoloogilist arengut ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi protsesse. Eestis on Euroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid, millel on teaduslik väärtus. E. Pirruse (2009. Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu. TTÜ Geoloogia Instituudi väljaanne) andmetel on praeguseks säilinud 80–85% suurte rahnude algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Geoloogid on rahnudele statistilise töötluse alusel seadnud suuruse piirid ja andnud hinnangu kaitse vajadusele, lähtudes eelkõige nende esinemise sagedusest. Eesti alale kantud hiidrahnude 3 (ümbermõõduga üle 25 m, läbimõõt üle 10 m, arv u 100) kooslust on lõhkumistega kahjustatud vaid minimaalses ulatuses (alla 5%), mistõttu see väärib tervikuna edasist riiklikku kaitset. Hiidrahnude lähedased rahnud (subhiidsed, ümbermõõt 25–20 m, arv u 180) ja maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud (ümbermõõt 20‒16 m, arv u 370) väärivad ja vajavad geoloogide hinnangul samuti riiklikku kaitset. Rahnud ümbermõõduga 16–10 m (neid on üle 1000) väärivad mõõtmetest lähtudes kohalikul tasandil kaitset. Rahnude suuruse hindamisel arvestatakse eelkõige ümbermõõtu, kõrgus üle 1,6‒1,8 m annab lisaväärtuse. Rahnud ümbermõõduga 3‒10 m klassifitseeritakse väikesteks rahnudeks. Teaduslik väärtus on eelkõige suurtel rahnudel, väikerahnudel on algne koostis sageli muutunud. Samas tuleb rahnude hindamisel silmas pidada ka geograafilist eripära, kuna rahnude hulk ja mõõtmed vähenevad Eestis lõuna poole. Eesti suurimad rändrahnud paiknevad peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis. Tuginedes H. Viidingu juhendile (1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend) peetakse teadusliku väärtuse all silmas rändrahnu kivimilist koostist ning asukohta ja asendit looduses, mille alusel hinnatakse mandrijää liikumissuundi, kandevõimet jms. Eriti väärtuslikud on nn juhträndkivid, mis pärinevad suhteliselt kitsalt avamusalalt. Harva leiduvateks kivimiteks on näiteks porfüür, hornblendid, bretša. Teaduslikku lisaväärtust pakuvad ajaloolised sisseraided veekoguäärsetel rahnudel, mis annavad konkreetseid andmeid maatõusude ja kliimatingimuste perioodiliste muutuste kohta. Teaduslik väärtus põhineb rahnude muutumatul säilimisel: kui rahn teisaldatakse algsest asukohast, kaotab see teadusliku väärtuse. Teaduslik väärtus realiseerub, kui säilinud on rahnudest teatud esinduslik kogum; rahne juurde ei teki. Allikate teaduslik väärtus tuleneb põhjavee ja selle liikumisega seotud geoloogiliste nähtuste esinduslikkusest. Neil aladel on võimalik jälgida erinevaid põhjavee avanemise ilminguid. Allikate vees avaldub hüdrodünaamiline ja hüdrokeemiline signaal, mis kätkeb endas informatsiooni allikate toitealal ja põhjaveekihi läbimisel aset leidnud protsesside kohta. Suure vooluhulgaga allikatel on üldjuhul suur toiteala. Analüüsiks piisava pikkusega vooluhulga või hüdrokeemilise andmestiku aegridade olemasolu eeldab aga järjepidevat seiramist. Viimati tegeleti Eesti allikate hüdrodünaamika järjepideva seirega 30–40 aastat tagasi, kuid sellest ajast pärinevatel andmeridadel on suur teaduslik väärtus. Oluline on järeltulevatele põlvedele säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad ilmeka pildi nende tekke ja seda põhjustanud protsesside kohta. Kuna paljud geoloogilised objektid on püsiva teadusliku väärtusega, on need objektid kantud Eesti ürglooduse raamatusse (edaspidi ka EÜR), mida loetakse Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepangaks. See andmebaas on valim tähelepanuväärsemate geoloogiliste objektide kohta ning võimaldab teha järeldusi nii teaduslike uuringute tarvis kui ka looduskaitseliste meetmete planeerimisel. Erilist kaitset vajavad need võimsad ja kaunid, looduse loomingu vastu aukartust esile kutsuvad ürglooduse objektid, mida on hakatud kutsuma ka loodusmälestusmärkideks ehk loodusmonumentideks (T. Saadre. 2010. Eesti ürgloodus). Nimetamine EÜR-s annab kaitse alla võtmise otsustamisel objektile lisaväärtuse. Objektide kaitse alla võtmisel lisandub lisaks geoloogiateaduse huvile säilitamise olulisus loodushariduse ja üldhariduse seisukohalt laiemalt. Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii objektide seost kohapärimusega (kohamuistend, legend) kui ka seotust Eesti või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute 4 või ajaloosündmustega. Paljudel rahnudel ja puudel on looduskaitseajalooline väärtus, kuna need olid kantud juba I looduskaitseregistrisse, mida peeti aastatel 1936–1941. Ajaloolis-kultuurilise lisaväärtuse annab kivide ajalooline kasutus maastikuorientiirina (eriti mererandadel), piirikivina (tähised), sündmuste või asjaolude põlistamiseks (sisseraided ajalooliste nimede ja aastaarvudega). Esteetiline väärtus (dekoratiivsus, asend maastikul jms) väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases kasvukujus, kivide puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või kivi eripärases kujus. Eripärase kasvukujuga puud ja suured kivid on silmapaistvad märgid maastikus ja selle tõttu on neil oluline väärtus miljööloojana. Allikate esteetiline väärtus seisneb veepeeglis ja/või väljavoolukoha vormis ning maastikulises koosmõjus teiste loodusobjektidega (näiteks suured kivid). Rahvusvahelised lepingud looduse üksikobjekte ei käsitle, seega puudub rahvusvaheline kohustus määruses käsitletavad objektid kaitse alla võtta ning tegu on siseriikliku kaitse tagamisega. Samas nimetab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) silmapaistvaid looduse üksikobjekte eraldi kategooriana „loodusmälestis” (Natural monument or feature; https://www.eea.europa.eu/help/glossary#c0=N&c4=30&b_start=90). Allikad on määratletavad nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisa elupaigatüübina allikad ja allikasood (7160). Olulisus elupaigana annab allikale lisaväärtuse. 2.2. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise otstarbekus. Eelnõukohase määrusega käsitletakse 38 Lääne maakonnas kaitse all olevat ja oma väärtuse säilitanud looduse üksikobjekti ja määratakse neile piiranguvööndi ulatus. Tegemist on nii Eestis tervikuna, kuid eriti Lääne maakonnas, esinduslike mõõtmete ning teaduslikult, ajaloolis- kultuuriliselt ja esteetiliselt väärtuslike objektidega. Kaitse põhieesmärk on tagada tähelepanuväärsete puude, rahnude ja allika säilimine. Tulenevalt LKS § 68 lõikest 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Üksikobjektide edasise kaitse otstarbekuse ja piiranguvööndi ulatuse määramisel on aluseks ekspert Taimo Aasma 2008. aastal koostatud ekspertiis „LKK Hiiu-Lääne regiooni kaitsealuste ja planeeritavate kaitsealuste objektide seisund, piiritlemine ja kaitsekord”. Tuginetud on Ü/K „Metsaprojekt” Eesti Metsakorralduskeskuse 1988. aastal koostatud aruandele „Läänemaa metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid” (koost. P. Kohava) ja neugrundbretša rahnude osas Kalle Suuroja andmetele (käsikirjaline materjal). Arvestatud on Enn Pirruse 2009. aastal ilmunud kokkuvõttes „Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu” (TTÜ Geoloogia Instituudi väljaanne) esitatud andmeid. 2019. aastal tegid täiendavaid paikvaatlusi Keskkonnaameti töötajad Tõnis Ruber, Anne Sula, Kaie Kattai ja Elle Puurmann. Kõigil määruses nimetatud looduse üksikobjektidel on üks või mitu eespool nimetatud väärtust. Kaitse vajadus tuleneb seega riiklikul tasemel kõrgest loodusväärtusest. Iga konkreetse objekti väärtus ja selgitus kaitse alla võtmise eelduste kohta on esitatud tabelis 1. Põliseid puid ja rändrahne on võimalik kaitsta vaid nende ajaloolises kasvukohas või looduslikus, st algses 5 asukohas. Kui puu hävib, siis ei kandu tema väärtus teistele samas kohas kasvavatele puudele või sama liigi esindajatele. Kui rändrahn teisaldatakse algsest asukohast, kaotab see oma teadusliku väärtuse. Lääne maakonnas on kaitse all ja kaitseväärtuse säilitanud viis üksikpuud ja kaks puudegruppi, neist viis tammede, üks pöögi ja üks männi kaitseks. Määruses nimetatud puud on kaitse alla võetud esinduslike mõõtmete ja dekoratiivse kasvukuju tõttu. H. Relve (2000. Eesti põlispuud) hinnangul väärivad looduskaitse tähelepanu tammed alates ümbermõõdust 450 cm ja männid alates ümbermõõdust 350 cm. Samas tuleb arvestada Lääne-Eesti ja saarte piirkondlikku eripära, kus puud ei kasva üldjuhul nii jämedaks, ning kaitset väärivad ka väiksemate mõõtudega esinduslikud üksikpuud (Kärbla tamm, Lõpre tamm, Risti mänd). Hariliku pöögi levila on Lääne- ja Kesk-Euroopa, Eesti kliimatsoonis leidub liiki harva (Pürksi pöök). Põlised puud on seotud vanade talukohtade või mõisatega (Uuemõisa tammed) ja on seetõttu pärandmaastiku osa. Ungru tammed on seotud kohapärimusega ja Lusti tamm oli kantud Eesti Vabariigi I looduskaitseregistrisse ning seetõttu on nendel puudel ajaloolis-kultuuriline väärtus. Pärandmaastike ja selle säilinud elementide (antud kontekstis põlispuude) väärtustamine on üks osa koha identiteedist ja aitab paremini mõista kogu kultuuriloo kujunemist. Läänemaal on kaitse alla võetud ja loodusväärtuse säilitanud 28 rahnu ja rahnurühma ning kaks kivikülvi. Rändrahnud on kaitse alla võetud teadusliku väärtuse, suurte mõõtmete ja dekoratiivsuse tõttu maastikus. Kaitse all olevatest rahnudest neli – Kalevipoja (Truumani) kivid (neist lõunapoolne on Eestis suuruselt 30. kohal), Kerkstain, Tõllukivi ‒ on hiidrahnu mõõtmetega. Rahnude teaduslik väärtus seisneb nende ainulaadses kivimilises koostises. Osmussaare „kaksikud” / Hoitstaina, Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn on neugrundbretšad, mille teke on seotud Neugrundi hiidmeteoriidi langemisega ja mis levivad peamiselt vaid Loode-Eestis ning on seetõttu erilise teadusliku väärtusega. Kuradikivi koostiseks on harva leiduv kivimitüüp mignatiit. Samuti on oluline rahnude kultuurilooline tähtsus, st tegu on kividega, mis on seotud kohapärimusega või kinnismuistendiga ‒ Eedu kivi, Hollandi kivi, Kalevipoja (Truumani) kivid, Kerkstain, Peetrikivi, Smen, Tõllukivi (Kalevipoja lingikivi), Vanapagana lingukivi ja Vargstein; ajalooliste isikutega (Parunikivi, Parunite kivi) või on arvel kultuurimälestiste riiklikus registris (Parunikivi). Läänemaal on säilinud 20 geoloogilist objekti, mis võeti kaitse alla Eesti Vabariigi algusaastail ja on olnud I looduskaitseregistris: Eedu kivi, Hollandi kivi, Järvekivi, Kadaka kivi, Kalevipoja (Truumani) kivid, Kerkstain, Klaanemaa Laanekivi, Linama kivid, Männiku talu rändrahnud, Nõmmemaa kivikülv, Osmussaare „kaksikud” / Hoitstaina, Peetrikivi, Põõsaspea neeme rändrahn / Pestain, Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn, Sarapiku kivi, Sturesten ehk Lambakivi, Suur Patstein, Vanapagana lingukivi, Vargstein ja Väike Patstein (Ristikivi). 21 rahnu ja kivikülvi on nimetatud Eesti ürglooduse raamatus: Eedu kivi, Hindste kivikülv, Hollandi kivi, Kadaka kivi, Kalevipoja (Truumani) kivid, Klaanemaa Laanekivi, Kerkstain, Kürema männikivi, Linama kivid, Männiku talu rändrahnud, Parunikivi, Parunite kivi, Peetrikivi, Põõsaspea neeme rändrahn / Pestain, Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn, Sturesten ehk Lambakivi, Suur Patstein, Tõllukivi, Vanapagana lingukivi, 6 Vargstein ja Väike Patstein. Läänemaal looduse üksikobjektina kaitse all olev allikas – allikajärviku moodustav Vormsi Suurallikas – väärib edasist kaitset teadusliku ja esteetilise väärtuse tõttu. Üksikobjektide nimed. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on eri õigusaktides nimetatud eri nimedega. See raskendab objektide ühest tuvastamist. Määrusega täpsustatakse osade seni kaitse all olnud looduse üksikobjektide nimed, et vältida nende segiajamist ja kergendada leidmist keskkonnaregistrist, kus on praegu mitu objekti sama nimega (näiteks pöökpuu, tamm). Eri nimevariantide korral on määruses kasutatud sobivaimat nimetust, mis võimaldab objekti üheselt määrata. Selleks et väärtustada ja säilitada ajaloolist nime, kasutatakse sellistel objektidel paralleelnimesid. Määrusega muudetakse või täpsustatakse üheksa objekti senist nime. Seni vaid puu liiginimetusega nimetatud kaitsealuse Pöökpuu selgemaks määramiseks on liiginimetusele nime täiendina lisatud asukohajärgse küla nimi – Pürksi pöök. Eedu kivi (1940. aasta kaitse alla võtmise otsuses nimetatud kui Eedokivi, 1959. aasta otsuses nimetatud kui Edux kivi ja 1964. aasta otsuses kui Edu kivi, nimetatud ka Aedu kivi) nime puhul on valitud praegu enim kasutatav nimi. Kalevipoja (Truumani) kivide nime määramisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse ettepanekust kasutada kivide algset ja kohalike poolt enim kasutatavat nime. Ka 1959. aasta otsuses on kasutatud nime Kalevipoja kivid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kasutada paralleelnimena asukoha talu nimest tulenevat Truumani kivid, millega objekt 1937. aastal kaitse alla võeti, et eristada teistest Eestis olevatest Kalevipoja kividest. Kerkstaini (1941. aastal kaitse alla võetud kui Kerkstain, nimetatud ka kui Kirikukivi, Eernstain) nimeks on määratud rahnu algne vormsirootsi kogukonnas kasutatud nimi. Ühtlasi väärtustatakse ja jäädvustatakse sellega Vormsi saare eripärast kultuurilugu. Ka teised saarel olevad kaitstavad rändrahnud on kaitstavate loodusobjektidena nimetatud ja keskkonnaregistrisse kantud algse vormsirootsi nimevariandiga (Smen, Skärestain, Vargstein). 1939. aastal Kiiremaa männikivi ja kivikülvina kaitse alla võetud rahnu nimeks on määratud kohaliku omavalitsuse ettepanekul Kürema männikivi, sest kivi asub Kürema küla maadel ja see on ka kivi praegu enim kasutatav nimi. Kivikülv on kaotanud algse seisundi ja 2018. aastal kaitse alt välja arvatud. Nimetus Linama kivid (1939. aastal kaitse alla võetud kui Linnamaa kivid, nimetatud ka kui Linamaa kivid) on määratud valla ettepanekul kivi asukoha järgi Musa-Linama maaüksusel. Peetrikivi (1938. aastal kaitse alla võetud kui Rändrahn Läänemaal, Haapsalu lähedal Paralepa metsas, 1964. aasta otsuses nimetatud kui Unger-Sternbergi kivi) nime valikul on lähtutud kohalike kasutatavast Peeter I legendiga seonduvast nimest. 1937. aastal Salajõe külas Allika ja Kasemetsa talu maadel kaitse alla võetud rahne nimetatakse kaitsealuse loodusobjektina edaspidi kui Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn (keskkonnaregistris „Rändrahn (2); (2 gneissbretsa rahnu Salajõe Allika rändrahn”). 7 1959. aastal kaitse alla võetud Tõllukivi (Kalevipoja lingukivi) puhul edaspidi keskkonnaregistris paralleelnime Hiiekivi ei märgita, kuna see on eksitav – Hiiekivi on teise lähedal asuva rahnu nimetus. 1959. aastal kaitse alla võetud Suurallika nimele on selguse huvides lisatud täiendina asukoha saare nimi – Vormsi Suurallikas. 8 Tabel 1. Lääne maakonnas kaitstavate looduse üksikobjektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele ja piiranguvööndite ulatus. KR – keskkonnaregister, KmR – kultuurimälestiste riiklik register, KOV – kohalik omavalitsus Objekti nimi Asukoht Põhjendus, miks objekt väärib Piiranguvööndi ulatus Kaitse alla võtmise otsus, KR kood (KOV/küla) kaitset lisaselgitused (seisuga jaanuar (sh objekti kaitseväärtus ja 2020) otstarbekus) KR-s olev nimetus, kui erineb määruse omast Üksikpuud ja puudegrupid Puu mõõtmed keskkonnaregistri andmetel: kõrgus (H), ümbermõõt (Ü, esitatud mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) 1 Kärbla tamm Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed mõõtmed erikujuline raadiusega kuni 30 m (0,22 ENSV MN Looduskaitse Valitsuse KLO4000387 Kärbla küla võrreldes Läänemaal kasvavate ha); rohumaa ja metsa serv; põhjas olev juhataja 17. märtsi 1959. a käskkiri Kärbla tamm, (Härmatamme suuremate tammedega: H 15 m, Ü põld ja kagus olev pinnastee jäävad nr 25 „Kaitse alla kuuluvate Harilik Tamm 55201:001:4102; 354 cm, võra läbimõõt 21 m välja; ulatub piirnevale eramaaüksusele rändrahnude, kivikülvide ja põliste eramaa) (Saunja küla Kõrgendiku puude nimekirjade kinnitamisest” 43901:001:0003) (lisa 2 nr 46 „Tamm”) 2 Lusti tamm Haapsalu linn - erakordsed mõõtmed: H 16 m, Ü erikujuline kuni 30 m (0,28 ha); puistu, Looduskaitse Nõukogu 8. veebruari KLO4000385 Võnnu küla 451 cm; läänes olev põld jääb välja (kraav jääb 1938. a otsus „Üksikute puude ja (Tammela - looduskaitseajalooline väärtus (I piiranguvööndisse) rändrahnude kaitse alla võtmise asjus” 67401:011:0090; looduskaitseregistris) (osa: a) puud, nr 1) eramaa) 3 Lõpre tamm Haapsalu linn - tähelepanuväärsed mõõtmed 0 m, sihtkaitsevööndis ENSV MN Looduskaitse Valitsuse KLO4000388 Puise küla võrreldes Läänemaal kasvavate juhataja 17. märtsi 1959. a käskkiri nr Matsalu rahvuspark suuremete tammedega: H 20 m, Ü 25 „Kaitse alla kuuluvate rändrahnude, (KLO1000300) 392 cm kivikülvide ja põliste puude Puise nimekirjade kinnitamisest” (lisa 2, sihtkaitsevöönd nr 47 „Tamm”) (Lõpre 67405:001:0021; eramaa) 4 Pürksi pöök Lääne-Nigula vald - dendroloogiline väärtus: pöögi 0 m, kaitsealuses pargis Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee KLO4001289 Pürksi küla / Birkas levila on Lääne- ja Kesk-Euroopa, 10. juuni 1959. a otsus nr 45 Pöökpuu Pürksi mõisa park Eesti kliimatsoonis külmaõrn, „Looduskaitse organiseerimisest (KLO1200523), vähesed isendid suudavad vastu Haapsalu rajoonis” (nr 26 „Pöökpuu”)  (Pürksi keskus 23 pidada 52001:005:3550; riigimaa) 5 Risti mänd Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed mõõtmed erikujuline raadiusega kuni 10 m Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee KLO4000620 Risti alevik võrreldes Läänemaal kasvavate (0,02 ha); õuealal; põhjas ja idas ulatub 10. juuni 1959. a otsus nr 45 Risti mänd; (Haapsalu mnt 9 mändidega: H 17 m, Ü 268 cm piir teeni ja kulgeb mööda katastripiiri; „Looduskaitse organiseerimisest (Mänd) 68001:001:0210; õuealal olev hoone jääb välja, kusjuures Haapsalu rajoonis” (nr 33 mänd eramaa) hoonega piirnev lõunapiir on sirge Haapsalu mnt 2 krundil) 6 Ungru tammed Haapsalu linn - erakordsed mõõtmed: heas seisus erikujuline kuni 50 m (1,49 ha); lõunapiir Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee (2) Rohuküla; 1. puu H 25 m, Ü 535 cm, 4. puu H ulatub Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla 21. novembri 1984. a otsus nr 267 KLO4000732 lõunapoolne puu on 26 m, Ü 425 cm; 2. puu (KeA 2011) mnt-ni ja kulgeb mööda katastripiiri „Looduskaitse objektide nimekirja Ungru tammed; Ungru ja 3. puu (E. Rennu 2002) on täpsustamine” (lisa nr 1, V osa „Põlised (Ungru tammed krookustoriku hävinud; puud” nr 6 „Ungru tammed 4 tk.”) 4 tk) püsielupaigas - esteetiline väärtus: maastikku (KLO3000446), ilmestav, hästi juurdepääsetavad ja (Ungru vaadeldavad; 67401:001:0801; - ajaloolis-kultuuriline väärtus: eramaa) legendi järgi Peeter I istutatud (Eesti põlispuud 1998) 7 Uuemõisa Haapsalu linn - erakordsed mõõtmed: H 12‒25 m, erikujuline, kuni 50 m (0,8 ha), kirdepiir ENSV MN Looduskaitse Valitsuse tammed (4) Uuemõisa küla Ü 3‒5 m; suurimal puul Ü 500 cm, ulatub Erja-Uuemõisa ja loodepiir juhataja 17. märtsi 1959. a käskkiri KLO4000775 (Haapsalu H 25 m; heas seisus on neli vana Tammiku teeni nr 25 „Kaitse alla kuuluvate Uuemõisa metskond 5 puud; viienda, Erja-Uuemõisa teest rändrahnude, kivikülvide ja põliste tammed (5) 67401:008:0792; itta jääva tee servas oleva puu puude nimekirjade kinnitamisest” riigimaa) seisund halb, võra rikutud ja (lisa 2 nr 40 „Tammed”) edasine kaitse ei ole põhjendatud; - maastikku ilmestav, hästi juurdepääsetav ja vaadeldav Rändrahnud ja kivikülvid Kõigil rändrahnudel on teaduslik väärtus seotuna ala üldise geoloogilise arengu ja mandrijää liikumise selgitamisega, eraldi on see tabelis esitatud, kui on lisaväärtus näiteks erilise kivimilise koostise tõttu (andmed kivide kohta: keskkonnaregister, kultuurimälestiste register (MR), EÜR, H. Viiding (1986), P. Kohava (1988), E. Pirrus (2009), K. Suuroja (käsikiri)); kõrgus (H), ümbermõõt (Ü) 1 Eedu kivi Lääne-Nigula vald - hiidrahnu lähedased mõõtmed: erikujuline kuni 30 m (0,20 ha); kirdepiir sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a KLO4001016 Nõmmemaa küla H 3,2 m, Ü 24,4 m; ulatub Vaisi–Kuijõe kõrvalmaanteeni ja otsusega „Üksikute puude ja Edu kivi; Eedu (Kivinõmme - EÜR-s; kulgeb mööda katastripiiri; ulatub rändrahnude looduskaitse alla võtmise kivi 53101:002:0372; - maastikupilti ilmestav: hästi naabereramaaüksusele (Musa asjus” (osa B „Rändrahnud”, nr 1 eramaa) juurdepääsetav; 53101:002:0231) „Nôva valla Veski ja Variku külade - kultuurilooline väärtus: vaheline rändrahnude külv Harjumaal 10  muistendiga seotud; Nõva vallas Veski, Nõmmemaa, Musa - looduskaitseajalooline väärtus ja Variku külades”. Suurim rändrahn nimega Eedokivi). KOV teeb ettepaneku kasutada enim kasutatavat nime Eedu kivi. Nimetatud ka kui Aedu, Edu kivi, Eedokivi, Edux kivi 2 Hindaste Lääne-Nigula vald - silmapaistvate mõõtmetega erikujuline kuni 30 m (1,17 ha); metsas; Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee kivikülv Hindaste küla rahnudega kivikülv 0,30 ha-l; idapiir ulatub metsa ja põllu vahelise 21. novembri 1984. a otsus nr 267 KLO4001273 (Aavikumetsa - teaduslik väärtus: omapärane ning ühtlasi kinnistupiirini; paikneb riigi- „Looduskaitse objektide nimekirja Hindaste 53101:002:0031, suurte rahnude (H kuni 3,2 m, Ü ja ühel eramaaüksusel täpsustamine” (Lisa nr 2, V osa kivikülv; eramaa; Klii kuni 18,8 m) kogum, milles „Rändrahnud” nr 11 „Kadakakivi ja (Kadakakivi ja 44101:001:0446; rahnude lähedus üksteisele ja Hindaste kivikülv”) Hindaste riigimaa) väikerahnude rikkalik külv suurte Kivikülvi piiri täpsustatud GPS- kivikülv) kivide vahel viitab monoliitselt mõõdistamise alusel (Rita Miller suure algrahnu kohaletoomisele 2017. a) mandrijää poolt ja selle hilisemale töötlusele-nihutatusele rannaprotsessides (tõenäoliselt on tegemist Suursoos paiknenud veekogu toimega); - EÜR-s 3 Hollandi kivi Haapsalu linn - silmapaistvate (maakondlikult 10 m (0,03 ha); rohumaal Looduskaitse Nõukogu 13. jaanuari KLO4000446 Saanika küla tähelepanuväärne) mõõtmetega: 1937. a otsus „Üksikute puude ja (Tubri H 3‚2 m, Ü 15,9 m hästi säilinud rändrahnude kaitses” (II osa 67401:012:0053; graniitporfüürrahn; „Rändrahnud” nr 21) eramaa) - EÜR-s; (Kalevipoja lingukivi) - looduskaitseajalooline väärtus; - ajaloolis-kultuuriline väärtus: seos kinnismuistendiga; - maastikuline väärtus: rahn on kaugele nähtav ja hästi vaadeldav 4 Järvekivi Lääne-Nigula vald - silmapaistvad (maakondlikult 30 m (0,28 ha); metsas, ulatub osaliselt Looduskaitse Nõukogu 1. oktoobri KLO4000450 Kudani küla / tähelepanuväärne) mõõtmed: naabereramaaüksustele (Tähe 1937. a otsusega „Üksikute puude ja Gutanäs H 3,4 m, Ü 19 m; 52001:004:0120, Uus-Madase rändrahnude kaitses” (II osa Nõva-Osmussaare - hästi säilinud graniitgneiss; 52001:004:0670) „Rändrahnud” alajaotus „Läänemaal” hoiuala - looduskaitseajalooline väärtus nr 3); (KLO2000166) asukoht täpsustatud ortofoto alusel 11  (Männiku 52001:004:0080; eramaa) 5 Kadaka kivi Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed hiidrahnu 30 m (0,28 ha), metsas; ulatub väikeses sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a KLO4001272 Hindaste küla lähedased mõõtmed: H 4,2 m, osas naabermaaüksusele (Pihelga otsus „Üksikute puude ja rändrahnude (53101:002:1142 Ü 21 m; 53101:002:0272; eramaa) looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b eramaa) - hästi säilinud rabakivi; „Rändrahnud” nr 9) - EÜR-s; - looduskaitseajalooline väärtus 6 Kalevipoja Lääne-Nigula vald - hiidrahnu mõõtmetega rabakivid: 0 m (rohumaa), sihtkaitsevööndis Looduskaitse Nõukogu 1. oktoobri (Truumani) Saare küla / 1) H 5,1 m, Ü 30 m; 2) H 3,3 m, 1937. a otsus „Üksikute puude ja kivid Lyckholm Ü 28,9 m; lôunapoolne kivi on rändrahnude kaitses” (II osa KLO4000911 Silma Eesti kivide hulgas suuruselt „Rändrahnud” alajaotus „Läänemaal” Truumani looduskaitseala 30. kohal (Pirrus 2009); nr 2 Truumanni kivid (2)); (Kalevipoja) (KLO1000197) - EÜR; KOV ettepanek on kasutada enim kivid; Tagalahe-Sutlepa - maastikuline väärtus: hästi kasutatavat nime Kalevipoja kivid; ka (Truumanni sihtkaitsevöönd vaadeldav, tähtis mereorientiir; 1959. a otsuses on kasutatud sama kivid) (Silma - ajaloolis-kultuuriline: seotud nime. KeA teeb ettepaneku kasutada looduskaitseala 27 kalevipojamuistendiga; paralleelnimena Truumani kivid, sest 52001:005:0042, - looduskaitseajalooline väärtus Kalevipoja kive on Eestis mitu. riigimaa) Objekti asukohta on täpsustatud vastavalt ortofotole ja kaardikihile on kantud mõlemad kivid 7 Kerkstain Vormsi vald Diby - hiidrahnu mõõtmed: H 5,6 m, raadiusega 50 m (0,78 ha); rahn ja selle Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari KLO4000507 küla rannavees Ü 25‒30 m; piiranguvöönd asuvad rannavees 22. veebruari 1941. a otsus „Üksikute Kirikukivi Väinamere hoiuala - maastikuline väärtus: hästi puude, rändrahnude ja hiiukirnu (KLO2000241) vaadeldav rahn rannavees; looduskaitse alla võtmise asjas” (II osa – ajaloolis-kultuuriline väärtus: „Rändrahnud” nr 21 „Kerkstain”). seos legendiga; Nime osas tehakse ettepanek kasutada - looduskaitseajalooline väärtus: edaspidi ajaloolist vormsirootsi nime I looduskaitseregistris nr 547; Kerkstain - teaduslik väärtus: sisseraiutud veetasememärk aastaarvuga 1851 annab teavet kliimatingimuste perioodiliste muutuste kohta; - EÜR-s 8 Klaanemaa Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed (hiidrahnu raadiusega 30 m (0,28 ha); rahn ja selle sotsiaalministri 13. juuni 1938. a otsus Laanekivi Vanaküla / Gambyn lähedased) mõõtmed: H 3,9 m, piiranguvöönd asub metsas, terves „Üksikute puude ja rändrahnude 12  KLO4001275 (Riguldi metskond Ü 23,8 m (Pirrus 2009); ulatuses riigimaal looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b 30, - EÜR-s; „Rändrahnud” nr 4 „Suur Laanekivi”) 52001:002:0171; - maastikuline: orientiir riigimaa) metsamaastikus; - looduskaitseajalooline väärtus 9 Kuradikivi Lääne-Nigula vald - silmapaistvad (maakondlikult erikujuline raadiusega kuni 30 m ENSV MN Looduskaitse Valitsuse KLO4000907 Ehmja küla tähelepanuväärsed) mõõtmed: (0,22 ha), metsas; edelapiiril ulatub juhataja 17. märtsi 1959. a käskkiri (Allikjaani H 1,9 m, Ü 15,8 m; Saanika–Martna kõrvalmaantee kinnistu nr 25 „Kaitse alla kuuluvate (45202:002:0651; - teaduslik väärtus: harva leiduv piirini ning idapiiril Allikjaani rändrahnude, kivikülvide ja põliste eramaa) kivimitüüp mignatiit (45202:002:0651) maaüksuse piirini puude nimekirjade kinnitamisest” (lisa 1 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude ja kivikülvide loetelu” nr 19 „Kuradikivi”) 10 Kürema Lääne-Nigula vald - silmapaistvate mõõtmetega 10 m (0,03 ha), põllul; ulatub ENSV MN Looduskaitse Valitsuse männikivi Variku küla (maakondlikult tähelepanuväärne): naabermaaüksusele (Kürema-Sõeru juhataja 17. märtsi 1959. a käskkiri KLO4000916 (Männa H 3‚6 m, Ü 19,5 m; 53101:002:0182; eramaa) nr 25 „Kaitse alla kuuluvate Kiirema 53101:002:1040; - hästi vaadeldav ja hõlpsasti leitav rändrahnude, kivikülvide ja põliste männikivi; eramaa) hästi säilinud rabakivi; puude nimekirjade kinnitamisest” (Kürema - ökoloogiline väärtus: kivil kasvab (lisa 1 „Riikliku kaitse alla kuuluvate männikivi ja heas seisus mänd (Ü 62 cm (0,0), rändrahnude ja kivikülvide loetelu” kivikülv) H 3 m; Relve 1998); nr 34 „Kiirema Männikivi ja - EÜR-s kivikülv”). Kivikülv on kaitse alt välja arvatud, KOV teeb ettepaneku kasutada nime kuna ei ole looduslikul kujul Kürema männikivi, sest kivi asub säilinud Kürema külas 11 Linama kivid Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsete mõõtmetega raadiusega kuni 10 m (0,06 ha), põllul sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a (2) Nõmmemaa küla kaks rabakivigraniit rahnu: (eramaa) otsus „Üksikute puude ja rändrahnude KLO4000915 (Musa-Linama 1) H 3,7 m, Ü 24,4 m (Pirrus 2009; looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b Linamaa kivi 53101:002:0332; hiidrahnu lähedane); 2) H 2,6 m, „Rändrahnud” nr 8 „Linnamaa kivid”; (2); (Linnamaa eramaa) Ü 16,1 m (maakondlikult reg. nr. 426). kivid) tähelepanuväärne); KOV ettepanek on kasutada edaspidi - EÜR-s; nimekuju Linama kivid, kuna asuvad - looduskaitseajalooline väärtus; Musa-Linama talu maal. - maastikuline väärtus: hästi Objekti asukohta täpsustatud ortofoto vaadeldavad (põllul) alusel 12 Männiku talu Lääne-Nigula vald - silmapaistvate mõõtmetega erikujuline raadiusega kuni 30 m sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a rändrahnud (4) Variku küla rahnude rühm: 1) H 2,6 m, (0,77 ha) metsas ja väikeses ulatuses otsus „Üksikute puude ja rändrahnude KLO4000117 (Lepa Ü 14,9 m; 2) H 3,2 m, Ü 15,0 m; niidualal; edelapiir ulatub metsa ja põllu looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b 13  Männiku talu 53101:002:1010, 3) H 2,7 m, Ü 19,4 m; piirini; ulatub naabermaaüksusele Väike- „Rändrahnud” nr 10 „Määniku talu rändrahnud Kaeramaa - looduskaitseajalooline väärtus; Kingu (53101:002:0238, eramaa) rändrahnud”) 53101:002:1000; - maastikuline väärtus: kaks rahnu eramaa) on itta suunduva tee ääres ja kergesti leitavad; - EÜR-s 13 Nõmmemaa Lääne-Nigula vald - heas seisundis looduses hästi erikujuline kuni 30 m (3,47 ha) metsas, sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a kivikülv Nõmmemaa küla piiritletav (1,98 ha) rikkalik ulatub Vaisi–Kuijõe kõrvalmaanteeni ja otsus „Üksikute puude ja rändrahnude KLO4001137 (Nõmmemaa-Toa viiburgiidist koosnev rahnukülv; kulgeb mööda kinnistupiiri; eramaal looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b 53101:002:0112 ja kümmekond suuremat Ü 8‒10 m, nr 1 „Nôva valla Veski ja Variku külade Männiku H kuni 2 m, mitu rahnu Ü >10m vaheline rändrahnude külv Harjumaal 53101:002:0002; (H. Viiding 1986); Nõva vallas Veski, Nõmmemaa, Musa eramaad) - EÜR-s; ja Variku külades” 12 talu maal) - hästi ligipääsetav ja maastikul hästi vaadeldav; - looduskaitseajalooline väärtus 14 Osmussaare Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed mõõtmed: 0 m (asub maastikukaitseala Looduskaitse Nõukogu 22. mai 1937. a „kaksikud” / Osmussaare küla / 1) H 4,0 m; 2) H 3,0 m (H. Viiding sihtkaitsevööndis) otsus „Üksikute puude ja rändrahnude Hoitstaina Odensholm 1986); kaitses” (II osa nr 8 „kaks rändrahnu KLO4000903 Osmussaare MKA - teaduslik väärtus: gneissbretša „Hoitstaina””). Osmussaare (KLO1000558) rahnud; Objekti asukoht täpsustatud ortofoto „kaksikud” Osmussaare - maastikuline väärtus: hästi alusel. sihtkaitsevöönd; vaadeldavad KeA teeb ettepaneku kasutada edaspidi (Osmussaare paralleelnimena algset Osmussaare maastikukaitseala 1 rootsi nime Hoitstaina, millega rahnud 52001:001:1081, 1937. aastal kaitse alla võeti riigimaa) 15 Parunikivi Vormsi vald Hullo - silmapaistvad mõõtmed 50 m (0,78 ha); piiranguvööndi Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari KLO4000909 küla (maakondlikult tähelepanuväärne): määramisel on kasutatud suurimat 22. veebruari 1941. a otsusega (Vormsi metskond 4 H 2,6 m, Ü 19,3 m; lubatud piiranguvööndi ulatust, kuna kivi „Üksikute puude, rändrahnude ja 90701:002:0325; - EÜR; asub Hullo küla puhkemetsas hiiukirnu looduskaitse alla võtmise riigimaa) - heas seisundis rabakivi; asjas” (II osa „Rändrahnud” nr 20 - hästi juurdepääsetav ja vaadeldav, „Paruni kivi”) - muinsuskaitseobjekt: Otto Friedrich Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi, „Parunikivi” (MR kood 482; kivi idaküljele on raiutud tekst 14  „mälestuseks poegadelt isale”); - rekreatsiooniline väärtus: RMK külastusobjekt 16 Parunite kivi Lääne-Nigula vald - silmapaistvate mõõtmetega erikujuline kuni 30 m (0,11 ha), ENSV MN Looduskaitse Valitsuse KLO4000914 Keedika küla rabakivi: H 1,9 m, Ü 13,1 m; metsamaal; idaosas ulatub Keila– juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga (17 Keila-Haapsalu - ajaloolis-kultuuriline väärtus: Haapsalu maantee servani, lääneosas nr 25 „Kaitse alla kuuluvate tee idaküljele raiutud Uugla ja Keediku kuni elektriliinialuse servani; rändrahnude, kivikülvide ja põliste 55201:001:3580; mõisa omanike nimed piiranguvöönd jääb valdavas osas puude nimekirjade kinnitamisest” (lisa riigimaa) omandivahetuse aastaarvudega; naabermaaüksusele Piirsalu metskond 2 nr 1 „Riikliku kaitse alla kuuluvate edelaküljel on kivis reeper; (55201:001:1311; riigimaa) rändrahnude ja kivikülvide loetelu” - EÜR; nr 30 „Parunite kivi”) - maastikuline väärtus: maantee ääres, hästi vaadeldav 17 Peetrikivi Haapsalu linn - silmapaistvad (maakondlikult erikujuline raadiusega kuni 50 m Looduskaitse nõukogu 13. jaanuari KLO4000447 (Ungru tee 16 tähelepanuväärsed) mõõtmed: (0,63 ha); linnalähedases puhkemetsas, 1937. a otsus „Üksikute puude ja Paralepa 18301:016:0110; H 1,9 m, Ü 16,7 m; loodepiir ulatub kuni Paralepa tee serva rändrahnude kaitses” (II osa rändrahn riigimaa) - EÜR-s; „Rändrahnud” nr 26 „Rändrahn (Peetrikivi) - looduskaitseajalooline väärtus; Läänemaal, Haapsalu lähedal Paralepa - maastikuline väärtus: heas metsas”). seisundis hästi vaadeldav rahn; KeA teeb ettepaneku kasutada edaspidi - rekreatiivne: asendi tõttu nime Peetrikivi, mida kasutavad linnalähedases puhkemetsas sageli kohalikud ja mis on seotud Peeter I külastatav; legendiga. Nimetatud ka kui Unger- - ajaloolis-kultuuriline: sisseraie Sternbergi kivi „Jürgen Ungern-Sternberg 1524”; seos legendiga (Peeter I) 18 Põõsaspea Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsete (hiidrahnu raadiusega 10 m (0,03 ha, rohumaal; sotsiaalministri 4. märtsi 1939. a otsus neeme Spithami küla / lähedaste) mõõtmetega elamumaa) „Üksikute puude ja rändrahnude rändrahn / Spithamn rabakivirahn: H 4,1 m, Ü 24,5 m looduskaitse alla võtmise asjus” (osa B Pestain (Pestains (Pirrus 2009); „Rändrahnud” nr 4 „Pe-stajn”; reg nr KLO4000444 52001:001:0286; - EÜR-s (kaks üksteisest 5 m 349). eramaa) kaugusel paiknevat Kivi asukoht täpsustatud ortofoto rabakivigraniitrahnu); alusel. - looduskaitseajalooline väärtus; KeA teeb ettepaneku kasutada - ajalooline väärtus: reeperkivi paralleelnimena algset rannarootsi nime Pestain. Nimetatud ka kui Põõsaspea suurrahn 15 19 Saanika Haapsalu linn - silmapaistvad mõõtmed: H 2,2 m, 30 m (0,28 ha); metsas Looduskaitse Nõukogu 13. jaanuari rändrahn Saanika küla Ü 12,1 m; 1937. a otsus „Üksikute puude ja KLO4000445 (Tubri - EÜR-s; rändrahnude kaitses” (II osa 67401:012:0053; - looduskaitseajalooline väärtus „Rändrahnud” nr 23 „Rändrahn samas, eramaa) Tubri koplis, Madise talu krundil”). Nimetatud ka kui Tubrimäe kivi 20 Salajõe Allika Lääne-Nigula vald - silmapaistvate (maakondlik erikujuline 0,13 ha. Looduskaitse Nõukogu 22. mai 1937. a rahn ja Salajõe küla tähtsus) mõõtmetega kaks rahnu: Salajõe Allikarahn: raadiusega 10 m otsus „Üksikute puude ja rändrahnude Kasemetsa (Kividealuse Allika rahn H 3,9 m, Ü 19,6 m; (põllul), kaitses” (II osa „Rändrahnud” nr 5 rahn 55201:001:0239; Kasemetsa rahn H 3,4 m, Ü 17,6 m; Kasemetsa rahn: erikujuline kaitsevöönd Allika ja nr 7 Kasemetsa). KLO4000913 eramaa) - teaduslik väärtus: haruldane 0,1 ha, põllul kuni 10 m ja puistus kuni Nimetatud ka kui Allika talu rahn ja Rändrahn (2); (2 kivimtüüp neugrundbretša; 30 m Kasemetsa talu rahn. KeA ettepanekul gneissbretsa - EÜR; nimetatakse kaitstava objekti nimes rahnu; Salajõe - looduskaitseajalooline väärtus; mõlema rahnu nimi. Allika rändrahn) - ökoloogiline (tugevasti Asukoht täpsustatud ortofoto alusel sammaldunud) 21 Sarapiku kivi Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed (hiidrahnu erikujuline raadiusega 30 m metsas ja sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a KLO4000452 Hindaste küla lähedased) mõõtmed: H 5,0 m, 10 m põllul (0,16 ha) otsusega „Üksikute puude ja Sarapiku kivi; (Sarapiku Ü 22 m (H. Viiding, 1986) rändrahnude looduskaitse alla võtmise (Kadaka kivi ja 53101:002:0021; rabakivigraniit; asjus” (osa B „Rändrahnud” nr 2 selle läheduses eramaa) - looduskaitseajalooline väärtus; „Sarapiku kivi”) asuv kivikülv) - hästi säilinud ja vaadeldav (metsa servas) 22 Skärestain Vormsi vald Sviby - tähelepanuväärsed hiidrahnu raadiusega 30 m (puistus lagendiku Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari KLO4000910 küla lähedased mõõtmed: H 3,2 m, servas); piiranguvöönd ulatub 22. veebruari 1941. a otsus „Üksikute Väinamere hoiualal Ü 22,1 m (Pirrus 2009); naabereramaakinnistule (Kirsi puude, rändrahnude ja hiiukirnu (KLO2000241) - EÜR; 90701:003:0590 Hosby küla) looduskaitse alla võtmise asjas” (II osa (90701:003:0069; - hästi säilinud rabakivi; „Rändrahnud” nr 22 „Skärestain”) eramaa) - maastikuline ja teaduslik väärtus: üks Vormsi saare suurimaid rahne 23 Smen Vormsi vald Borrby - tähelepanuväärsed hiidrahnu raadiusega kuni 30 m, metsas Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari KLO4000448 küla lähedased mõõtmed: H 4,3 m, 22. veebruari 1941. a otsus „Üksikute (Metsanurga Ü 23,9 m, maht 137 m3 (Kohava puude, rändrahnude ja hiiukirnu 90701:001:0568; 1988); looduskaitse alla võtmise asjas” (II osa riigimaa) - EÜR-s; „Rändrahnud” nr 18 „Smen, suur - maastikuline väärtus: hea orientiir; rändrahn”) - ökoloogiline väärtus: kivil kasvab haruldane samblaliik (Kannukene 16  1999); - ajaloolis-kultuuriline väärtus: rahvajutu järgi olevat rahnu otsas päästnud end mõned talupojad tatarlaste rüüsteretkede ajal 1575 (?) keeva veega ja kivide loopimisega 24 Soontaga kivi Lääne-Nigula vald - tähelepanuväärsed (hiidrahnu 0 m; kaitsealal sihtkaitsevööndis, metsa Haapsalu raj. TSN Täitevkomitee KLO4000508 Keedika küla lähedased) mõõtmed: H 3,1 m, ja soo servas 10. juuni 1959. a otsus nr 45 Leidissoo LKA Ü 22 m; „Looduskaitse organiseerimisest (KLO1000263) - hästi säilinud rabakivi Haapsalu rajoonis” (lisa nr 1 Tillutare „Rajoonilise tähtsusega looduskaitse sihtkaitsevöönd objektide nimekiri” alajaotus (Piirsalu „Linnamäre külanõukogu” nr 14 metskond 2, „Rändrahn „Soontaga kivi””) 55201:001:1311; riigimaa) 25 Sturesten ehk Lääne-Nigula vald - silmapaistvate mõõtmetega: raadiusega kuni 30 m (metsas) Looduskaitse Nõukogu 1. oktoobri Lambakivi Einbi küla / Enby H 2,5 m, Ü 11,2 m (Pirrus 2009); 1937. a otsus „Üksikute puude ja KLO4001262 (Jagas-Matsi - EÜR-s; rändrahnude kaitses” (II osa 52001:005:2331, - looduskaitseajalooline väärtus „Rändrahnud” alajaotus „Läänemaal” eramaa) nr 1 „Sturesten”); asukoht täpsustatud GPS-iga 26 Suur Patstein Lääne-Nigula vald - silmapaistvad (hiidrahnu raadiusega 10 m (rohumaa ja põllu sotsiaalministri 13. juuni 1938. a otsus KLO4000451 Sutlepa küla / lähedased) mõõtmed: H 3,8 m, servas) „Üksikute puude ja rändrahnude Sutlep Ü 21,1 m; looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b (Suurekivi - EÜR-s; „Rändrahnud” nr 4 „Suur laanekivi”; 52001:002:1570; - looduskaitseajalooline väärus; reg. nr 274); eramaa) - heas seisus rabakivirahn, asukohta korrigeeritud ortofoto alusel läänekülje all 1,5 m pikkune, arvatavasti karstilise tekkega, koobas 27 Tõllukivi Haapsalu linn - erakordsete hiidrahnu mõõtmetega erikujuline kaitsevöönd raadiusega kuni ENSV MN Looduskaitse Valitsuse (Kalevipoja Haeska küla rabakivi: H 3,0 m, Ü 25 m; 10 m (0,03 ha), rohumaal; idapiiril ulatub juhataja 17. märtsi 1959. a käskkiri lingukivi) (Tõnise-Hansu - EÜR-s; kuni Kõrtsu-Aadu pinnastee servani ning nr 25 „Kaitse alla kuuluvate KLO4000906 67405:004:0031; - ajaloolis-kultuuriline väärtus: läänepiiril niidu ja põlluvahelise piirini rändrahnude, kivikülvide ja põliste Tõllu- eramaa) muistenditega seotud; puude nimekirjade kinnitamisest” (Kalevipoja - muinsuskaitseobjekt: MR kood (lisa nr 1 „Riikliku kaitse alla 17  lingu)kivi; 6 029 Ohvrikivi kuuluvate rändrahnude ja kivikülvide (Hiiekivi) loetelu” nr17 „Tõllukivi e Kalevipoja lingukivi”); asukoht täpsustatud ortofoto alusel 28 Vanapagana Haapalu linn - silmapaistvate (maakondlikult raadiusega 10 m (rohumaa; ulatub Looduskaitse Nõukogu 13. jaanuari lingukivi; Saanika küla tähelepanuväärne) mõõtmetega: naabereramaaüksusele Kargu-Uuetoa 1937. a otsus „Üksikute puude ja KLO4000905 (Tubri H 2,3 m, Ü 15,7 m; 67401:012:0023) rändrahnude kaitses” (II osa (Vanapagana 67401:012:0053; - EÜR-s; „Rändrahnud” nr 22 „Suur rändrahn lingu- eramaa) - looduskaitseajalooline väärtus: samas, Tubri koplis”; reg, nr. 86); (Kalevipoja)kivi I looduskaitseregistris nr 86; asukoht täpsustatud ortofoto alusel ; Kuradikivi - ajaloolis-kultuuriline väärtus: seos muistendiga 29 Vargstein Vormsi vald - silmapaistvate mõõtmetega raadiusega 30 m (metsas) Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari KLO4000449 Kersleti küla (maakondlikult tähelepanuväärne): 22. veebruari 1941. a otsus „Üksikute (90701:001:0383; H 2,5 m, Ü 19,9 m; puude, rändrahnude ja hiiukirnu eramaa) - EÜR-s; looduskaitse alla võtmise asjas” (II osa - looduskaitseajalooline väärtus: „Rändrahnud” nr 19 „Vargstain”) I looduskaitseregistris nr 545; - ajaloolis-kultuuriline väärtus: seos pärimusega omaaegsest igakevadisest ülesaarelisest hundijahist 30 Väike Patstein Lääne-Nigula vald - silmapaistvate (maakondlikult kuni 20 m (0,09 ha), kinnikasvav sotsiaalministri 13. juuni 1938. a otsus (Ristikivi); Väike-Nõmmküla / tähelepanuväärne) mõõtmetega kadastik, mis vajab kivi vaadeldavuse „Üksikute puude ja rändrahnude KLO4000912 Persåker rabakivi: H 2,7 m, Ü 17,7 m; säilitamiseks hooldust; lõunapiir ulatub looduskaitse alla võtmise asjus” (osa b (Viiviku - EÜR; kuni Viiviku teeni „Rändrahnud” nr 6 „Väike Patstein”) 52001:002:0790, - looduskaitseajalooline väärtus: Nõmme I looduskaitseregistris nr 276; 52001:002:0801) ja - ajalooline väärtus: kolme Sutlepa küla /Sutlep maaüksuse piirikivi, lõunaotsa (52001:002:1613) lähedale raiutud piiririst piirikivi; eramaa Allikad 1 Vormsi Vormsi vald - esteetiline väärtus, moodustab 0 m; maastikukaitsealal ja elupaigatüüp Haapsalu raj. TSN Täitevkomitee Suurallikas Suuremõisa küla, allikajärviku; allikad ja allikasood (7160) on 10. juuni 1959. a otsus nr 45 KLO4001153 Vormsi - ökoloogiline väärtus: allika maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks „Looduskaitse organiseerimisest maastikukaitseala elupaik; Haapsalu rajoonis” (lisa nr 1 (KLO1000220) - maastikuline väärtus; „Rajoonilise tähtsusega looduskaitse 18 Prästvike - rekreatiivne väärtus: RMK objektide nimekiri” alajaotus „Vormsi piiranguvöönd; külastusobjekt külanõukogu” nr 6 „allikas (Vormsi („Suurallikas”) koos tiigiga”) maastikukaitseala 16, 90701:002:0295; riigimaa) 19 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kuna määruses käsitletakse ainult üksikpuid ja -rahne või nende rühmi ning allikat, ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda teist looduskaitseseaduses võimaldatud kaitstava loodusobjekti tüüpi. Üksikobjekti ümber olevat eripärase loodusobjekti säilitamiseks vajalikku piiranguvööndit ei saa käsitleda LKS-is nimetatud kaitsealana eelkõige selle eesmärgi ja väikese pindala (enamasti alla 0,8 ha) tõttu. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte ühte kindlat mingi tunnuse tõttu silmapaistvat üksikisendit, nende rühma või maastikuelementi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatus ja kulgemine Määruses käsitletud looduse üksikobjektid on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamisest” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. a jõustunud „Kaitstavate loodusobjektide seaduse” § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega ettenähtud korras kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt sama regulatsiooni annab ka kehtiva LKS § 91 lõige 1, mis sätestab, et enne LKS-i jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni LKS alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Piiranguvööndi ulatuse kehtestamine kaitsealuse looduse üksikobjekti ümber määrab kindlaks piirangutega maa-ala suuruse. LKS § 11 lõike 3 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel koos kaitse alla võtmise eesmärgiga ka kaitsevööndi ulatus. Praeguseni on määruses käsitletud loodusobjektide ümber kehtinud LKS § 68 lõikes 1 või lõikes 3 nimetatud 50 m raadiusega piiranguvöönd, sest kaitse alla võtmise otsustega ei ole määratud täpsemat piiranguvööndi ulatust. Sageli on sellise ulatusega piiranguvöönd põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti säilimiseks vajalik, see ei mõjuta objekti vaadeldavust ning seatavad piirangud ei ole saavutatud tulemust silmas pidades proportsionaalsed. Kaitse all olevate looduse üksikobjektide ümber kehtestatakse erineva ulatusega piiranguvööndid (10, 30 ja 50 m), mille ulatus on objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes kaitse-eesmärgi tagamiseks optimaalne. Punktobjektide korral esitatakse piiranguvööndi ulatus üldjuhul meetrites, pindalaliste objektide puhul hektarites. Pindalaliste üksikobjektide puhul võib objekti säilimise seisukohast osutuda vajalikuks pindobjektile täiendavalt piiranguvööndi määramine. Üldjuhul on üksikpuudel ja rändrahnudel ringikujuline piiranguvöönd; erikujuline piiranguvöönd tekib juhul, kui objekt asub näiteks tee või elektriliini vahetus läheduses või kui piiranguvööndist on välja arvatud hooned. Allikate puhul on tegemist üldjuhul pindalaliste üksikobjektidega, mille piiranguvööndi ulatus on looduslikest tingimustest tingituna ebakorrapärane. Erikujulise piiranguvööndi piiritlemisel on arvestatud, et piir oleks looduses tuvastatav, võimaluse korral on kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid maastikuorientiire, nagu tee serv, kraavi perv, kõlvikupiir, elektriliin, põhikaardile kantud hoone kontuur, vajaduse korral on lähtutud mõõdistatud maaüksuste piiridest. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (1 : 10 000) ja maakatastri andmed (2020 I kvartal). Piiranguvööndi määrusega määratud ulatus sõltub kaitstava looduse üksikobjekti mõõtmetest, esinduslikkusest, tähtsusest kultuuriajaloos, asukohast ja sellest tulenevalt vaadeldavusest looduses ning ümbritseva maastiku iseloomust. Piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see oleks piisav, et tagada objekti kaitse ja säilimine ning kaitstava objekti ja selle ümbruse terviklikkus. Samuti arvestab see IUCN-i loodusmälestiste kaitse soovitustega. Läänemaal kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ja selgitus selle otstarbekuse kohta on esitatud tabelis 1. Puude piiranguvööndi ulatuse määramisel on lähtutud peamiselt puu asukohast (sh puud ümbritsev maastikutüüp – mets, avamaastik, õu) ja mõõtmetest (kõrgus, võra laius). Piiranguvööndi määramisel on arvestatud sellega, et vööndi piisav ulatus annab võimaluse tagada seal püsivate kasvutingimuste (eriti valgustingimused) säilitamise, et vältida võra ja juurestiku kahjustamist ja tagada puude hea seisund. Samuti on ulatuse määramisel arvestatud, et piiranguvööndis ei tohi puujuurte kahjustamise vältimiseks ja puude pikaajalise stabiilsuse tagamiseks teha kaevetöid ja künda, sest veerežiimi rikkumisel ja juurte kahjustamisel võib puu seisund tunduvalt halveneda ja puu hukkuda. Põlistele puudele määrati üldjuhul piiranguvööndi ulatuseks kuni 30 m (Lusti tamm, Kärbla tamm). Erand on Risti mänd, mis asub alevikus ja elamumaal ning selle piiranguvööndi ulatuseks määrati kuni 10 m. Sellise ulatusega piiranguvööndi ulatus kaitse alla võetavate puude ümber on eeldatavalt piisav, et tagada kaitsealuse puu vajalik kaitse, aga samas ei takista õuemaal toimuvat senist tegevust ega hakka õuealal liialt tegevust piirama. Uuemõisa tammed ja Ungru tammed on väga esinduslike üksikpuudega puudegrupid, mille kaitseks on määratud erikujuline maksimaalse ulatusega piiranguvöönd kuni 50 m. Vööndi määramiseks on algselt piiritletud igale puule eraldi vöönd ja seejärel kattuvad osad ühendatud. Ungru tammede ümbrus on kasvupaigaks I kaitsekategooria seeneliigile krookustorikule (Hapalopilus croceus) ja kuni 50 m kaitsevöönd tagab esinduslike puude ümbruse maastikulise terviklikkuse ning kaitstava liigi elupaiga säilimise. Puude ümbruse hooldustöödel saab seada tingimusi, mis aitab säilitada seenele vajaliku substraadi ja väldib lisaks vanadele tammedele (eelkõige õõnsustega tüvedele) ka surnud puude ja lamapuidu kahjustumise. Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel oli põhikriteeriumiks rahnu asukoht (rahnu ümbritsev maastikutüüp), vaadeldavus, ligipääsetavus, esinduslikkus ja võimalikud ohutegurid. Metsas asuvate rahnude puhul on oluline arvestada, et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu, vaid kaitstavaks väärtuseks on ka rahnul olevad kooslused (samblad, samblikud, sõnajalad), mis on tundlikud valgus- ja niiskustingimuste muutumise suhtes. Seepärast on vajalik reguleerida raiet metsas paiknevate rahnude piiranguvööndis, näiteks välistada uuendusraie, et säilitada kivil kasvavatele liikidele soodsad kasvutingimused. Metsas paiknevate rahnude piiranguvööndi ulatuseks on kavandatud 30 m, mis on piisav, et tagada kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv ümbrus. Vastavalt üksikobjektide kaitse-eeskirja § 7 lõikele 4 saab üksikobjekti valitseja metsateatise menetlemisel seada raiele tingimusi, et säilitada metsakoosluse liikide ja vanuse 21 mitmekesisus. Avatud maastikus (põld, rohumaa) on üldjuhul piisav piiranguvöönd ulatusega 10 m, mis tagab rahnu säilimise, kuid ei takista samas liialt põllumajanduslikku tegevust. Erandina on Väikese Patsteini (Ristikivi) piiranguvööndi ulatuseks määratud kuni 20 m, mis on vajalik ja samas piisav, et tagada kinnikasvavas kadastikus asuva rahnu vaadeldavus rahnu ümbruse hoolduse abil. Piiranguvööndi nimetatud ulatus on kaitstavate rahnude asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes nende kaitse tagamiseks optimaalne, tagab kivi vahetu ümbruse säilimise soovitud kujul ning looduskaitsepiirangute rakendamine laiemal alal ei ole põhjendatud. Maksimaalse 50 m raadiusega piiranguvöönd on määratud Parunikivile, mis asub Vormsil puhkemetsas, on ühtlasi muinsuskaitseobjekt ja RMK külastusobjekt. Kuni 50 m raadiusega piiranguvöönd on määratud ka Haapsalu linna puhkemetsas asuvale Peetrikivile. LKS § 68 lõike 3 kohaselt kuulub kaitstavate üksikobjektide rühma alune maa ja pindalalise üksikobjekti maa samuti piiranguvööndisse (Hindaste kivikülv, Nõmmemaa kivikülv) ega vaja täiendavat piiranguvööndit. Üldjuhul on kaitstavatele looduse üksikobjektidele määratud piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, vaid (sõidu)tee vahetus läheduses kasvavate puude ja paiknevate rahnude puhul on piiranguvöönd määratud põhikaardil oleva tee teekatte servani ning moodustub erikujuline piiranguvöönd (nt Risti mänd, Ungru tammed, Uuemõisa tammed). Erikujuline piiranguvöönd tekib ka siis, kui piiranguvööndist on välja jäetud hooned ja piiranguvööndi piir kulgeb põhikaardil piki hoone kontuuri (nt Risti mänd). Piiranguvööndist on üldjuhul välja jäetud ka looduskooslusel asuva objekti puhul sellega piirnev põlluala (Kärbla tamm, Lusti tamm). Kaitsealadel asuvad kaitsealused objektid. Kaitsealustes parkides asuvatele puudele määratakse piiranguvööndi ulatuseks 0 m, sest nende objektide kaitse tagab „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”, mis on ühine kõikidele kaitsealustele parkidele, ning täiendava piiranguvööndi ulatuse kehtestamine ei ole vajalik. Samuti määrati piiranguvööndi ulatus 0 m objektidele, mis asuvad teistel kaitstavatel loodusobjektidel, kui nende kaitset on võimalik tagada konkreetse ala kaitsekorraga. Läänemaa kaitsealustest puudest asub Pürksi pöök Pürksi mõisa pargis ja Lõpre tamm Matsalu rahvuspargi Puise sihtkaitsevööndis, mis on piisav nende säilimise tagamiseks ning täiendavat piiranguvööndit ei vaja. Ungru tammedest on vaid lõunapoolne puu Ungru krookustoriku püsielupaigas, sealne sihtkaitsevööndi kaitsekord ei taga puudegrupi terviklikku kaitset ning puude ümber määratakse täiendav kuni 50 m piiranguvöönd (vt selgitus eespool). Kalevipoja (Truumani) kivid asuvad Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndis, Osmussaare „kaksikud” / Hoitstaina Osmussaare maastikukaitseala Osmussaare sihtkaitsevööndis ja Soontaga kivi Leidissoo looduskaitseala Tillutare sihtkaitsevööndis ning nende kaitse on tagatud sealse kaitsekorraga. Nõva-Osmussaare hoiualal asuvale Järvekivile ja Väinamere hoiualal asuvale Skärestainile määratakse 30 m raadiusega piiranguvöönd, kuna rahnud ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks ja kaitse ei ole hoiuala kaitsekorraga tagatud. 50 m raadiusega piiranguvöönd määratakse Väinamere hoiualal Vormsi rannikumeres asuvale Kerkstainile, sest tegemist on erakordsete mõõtmete ja hea vaadeldavusega hiidrahnuga, mille kaitse pole hoiualal tagatud. Läänemaal kaitse all olev Vormsi Suurallikas paikneb Vormsi maastikukaitseala 22 Prästviigi piiranguvööndis ega vaja täiendavat kaitsevööndit. Elupaigatüübi allikad ja allikasood (7160) kaitse on Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Allika juurde viib matkarada, mille hooldusel saab vajaduse korral teha töid allika vaadeldavuse parandamiseks. Määrusega täpsustatakse Läänemaa 38 kaitstava looduse üksikobjekti: 7 puu või puudegrupi (sh 1 asub kaitstavas pargis ja üks kaitsealal), 30 rändrahnu (sh 3 asuvad kaitsealal) ja 1 allika (asub kaitsealal) piiranguvööndi ulatust, sh vähendatakse 33 kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatust, 5 objekti (Ungru tammed, Uuemõisa tammed, Kerkstain, Parunikivi ja Peetrikivi) puhul kasutatakse suurimat lubatud piiranguvööndi ulatust (50 m). Üksikobjektidest ja neile määratud piiranguvöönditest 25 paikneb eramaal, 12 riigimetsamaal ja üks rannikumeres. Kehtestatavast 14 ha piiranguvööndist (varem 40 ha) on 9 ha eramaa (varem 28 ha), 4 ha riigimaa (varem 11 ha) ja 0,8 ha rannikumeri. Piiranguvööndi ulatus väheneb 26 ha võrra, sellest 19 ha eramaal, 7 ha riigimaal ning väikesel pindalal munitsipaal- ja avalik-õiguslikul maal. Piiranguvööndi selline ulatus on kaitstavate objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes optimaalne nende kaitse tagamiseks. 2.5. Kaitsekord Kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja nende piiranguvööndile kehtib keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” kehtestatud kaitsekord, mida käesoleva määrusega ei muudeta. Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal, püsielupaigas või hoiualal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastava kaitseala kaitse-eeskirjas, püsielupaiga määruses või looduskaitseseaduses sätestatust. 2.5.1. Lubatud tegevused Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjast lähtuvalt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal. Kaitsealuse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja omanik või valdaja peab tagama sellel ajal teiste isikute juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku kehtestatud korras. Üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusuuringute, järelevalve- või päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 23 Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine ja kalapüük lubatud vastavalt jahi- ja kalapüügiseadusele. 2.5.2. Keelatud tegevused Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 1 lõike 2 kohaselt on kaitstava looduse üksikobjekti kahjustamine keelatud. LKS § 68 lõike 4 kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 5 kohaselt on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning jäätmete ladustamine. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine üksikobjekti valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. LKS alusel ei või ilma valitseja nõusolekuta kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ja jahiulukeid lisasööta. Üksikobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis LKS-i või kaitse-eeskirja kohaselt vajab üksikobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada üksikobjekti kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitstava üksikobjekti seisundit. Kui tegevust ei ole üksikobjekti valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud üksikobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta üksikobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või üksikobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 24 3. Menetluse kirjeldus Määruse eelnõu avalik väljapanek toimus 03.–30.08.2020 Keskkonnaameti Haapsalu kontoris. Lisaks sai samal ajal määruse eelnõu dokumentidega tutvuda Keskkonnaameti Penijõe kontoris, Lääne-Nigula vallavalitsuses ning Lääne-Nigula valla Noarootsi ja Nõva osavalla vallavalitsuses, Vormsi vallavalitsuses, Haapsalu linnavalitsuses ning dokumendid olid allalaaditavad Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Teated määruse avaliku väljapaneku kohta ilmusid 30.07.2020 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja 01.08.2020 kohalikus ajalehes Lääne Elu. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus määruse eelnõu avaliku väljapaneku teade 30.07.2020. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teated määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta tähtkirjaga või e-kirjaga 79-le kinnisasja omanikule, Lääne-Nigula ja Vormsi Vallavalitsusele ning Haapsalu Linnavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa-Ametile, Maanteeametile ja Kaitseliidule. Lisaks saadeti teade Eesti Geoloogiateenistusele ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks. Kirjad sisaldasid teavet, et kui vastuväiteid või parandusettepanekuid ei esitata, loetakse, et tähtkirja saanud isik (kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus) on kaitse-eeskirjaga nõus. Teade sisaldas Keskkonnaameti looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti 3 kohast ettepanekut arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avaliku arutelu korraldamiseks ettepanekut ei tehtud ja avalikku arutelu ei korraldatud. Täiendav avalikustamine toimus kuni 6.10.2020 neile seitsmele maaomanikule, kelle osas Omniva tagastas Keskkonnaametile adressaatideni mittejõudnud kirjad, ning 19 maaomanikule, kelle kohta puudub teade kirjade kättesaamise kohta. Teade ilmus 23.09.2020 ajalehes Õhtuleht. Eelnõu kohta laekus kuus kirjalikku vastust. Ettepanekute ja vastuväidete kohta koostati ja väljastati vastuskirjad. Arvamuse esitaja, Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus seos eelnõuga Sturesten ehk Lambakivi Ettepanek määrata rahnule KeA jääb seisukohale määrata (52001:005:2331) piiranguvööndi ulatuseks kuni 10 m. metsas asuva rahnu ümber maaomanik piiranguvööndi ulatuseks 30 m, mis on vajalik ja piisav, et tagada väärtuste kaitse ja kujundusraiete abil rahnule sobiv ümbrus. Tõllukivi (Kalevipoja Ettepanek jätta Tõllukivi ja kõigi teiste KeA jääb seisukohale määrata lingukivi) sarnaste objektide ümber praegune avamaastikus olevate rahnude (67405:004:0031) maksimaalse ulatusega piiranguvöönd, piiranguvööndi ulatuseks kuni maaomanik kuna need on osa Eesti 10 m, mis on rahnu asukohta ja kultuuripärandist ja loodusest ja et looduslikke tingimusi arvesse võttes säilitada ümbritsev keskkond tervikuna. optimaalne. Tõllukivile (Kalevipja lingukivile) piiranguvööndi määramine piirnevale põllumaale ja niidualale ei ole rahnu kaitseks otseselt vajalik ning looduskaitselist piirangute sätestamine ei ole põhjendatud. 25 MTÜ Roheline Pärnumaa Ettepanek hoida kõikide objektide KeA jääb seisukohale määrata piiranguvööndit maksimaalses suuruses kaitstavatele looduse ja võimalusel suurendada, lähtudes üksikobjektidele nende kogu maailmas olulistest kliima- ja esinduslikkust, asukohta, elurikkuse eesmärkidest ning et Eestis looduslikke tingimusi ja vähenevaid loodusalasid kaitsta. ohutegureid arvesse võttes erineva ulatusega piiranguvöönd. Sageli on LKS-st tulenev maksimaalse ulatusega piiranguvöönd põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti säilimiseks vajalik, see ei mõjuta objekti vaadeldavust ning seatavad piirangud (näiteks tavapärasele traditsioonilisele majandustegevusele) ei ole saavutatud tulemust silmas pidades proportsionaalsed. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata objektidele LKS-st KeA jääb seisukohale määrata tulenev 50 m raadiusega kaitsevöönd, kaitstavatele looduse eriti juhtudel, kui üksikobjekt asub üksikobjektidele nende metsas, looduslikul rohumaal või kõrge esinduslikkust, asukohta, looduslikke loodusväärtusega alal nagu Natura tingimusi ja ohutegureid arvesse elupaigad või kaitsealuste liikide võttes erineva ulatusega levikuala. piiranguvöönd. Kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi eesmärk ei ole liigikaitse laiemas tähenduses ega loodusdirektiivi lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Samuti ei ole üksikobjekti piiranguvööndi ülesanne metsa kui koosluse kaitse üldisemalt ja ka niidukoosluste säilitamine. Nende loodusväärtuste kaitset saab tagada ja tagatakse teiste seadussätetega. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Kärbla tamme ja KeA kaalus veelkord konkreetsete Lusti tamme ümber puistu piires puude kaitseks vajaliku maksimaalne 50 m piiranguvöönd. piiranguvööndi ulatust. Arvestades puude kõrgust (Kärbla tamm 15 m, Lusti tamm 16 m), võra läbimõõtu (u 20 m) ja seda, et puudega osaliselt piirnev puistu ei ole põline metsamaa, vaid 50‒60-aastane puistu, sarapuudega. Need on vanad, kunagi lagedal kasvanud puud, mille juurestik on valmis ka rohkem tuulekoormust vastu võtma, kui puust kaugemal väljaspool piiranguvööndit raiet tehakse. Eelkõige on üksikpuu, eriti tamme seisundi säilimisele oluline selle vähemalt võra laiuse ulatuses avatuna hoidmine. KeA jääb seisukohale, et kuni 30 m raadiusega piiranguvöönd on nende puude kaitseks piisav. Sellest 20 m ulatuslikum piiranguvöönd ei loo puule lisakaitset ning looduskaitseliste piirangute 26  rakendamine ulatuslikumal alal ei ole põhjendatud.. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Eedu kivi, Järvekivi KeA jääb seisukohale määrata ja Kuradikivi ümber puistu osas ning puistus rahnude ümber metsas asuvate rändrahnude Kadaka piiranguvööndi ulatuseks 30 m, sest kivi, Smeni, Sturesteni ehk Lambakivi ja rahnu kaitseks ei ole suurema Vargsteini ümber terves ulatuses 50 m ulatusega piiranguvöönd otseselt raadiusega piiranguvöönd. vajalik. 30 m on piisav, et vajadusel raiet rahnu lähiümbruses reguleerida, et säilitada kivil kasvavatele liikidele soodsad kasvutingimused. Samuti tagab see rahnu vaadeldavuse. Lähtudes üksikobjektide kaitse- eeskirjast ja rahnu säilimiseks vajalikest tingimustest, ei ole raiete piiramine laiemal alal kui 30 m raadiuses rahnu ümber põhjendatud. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Hollandi kivi, KeA jääb seisukohale määrata Klaanemaa laanekivi, Saanika rahnudele puistu osas rändrahnu, Sarapiku kivi ja Vanapagana piiranguvööndi ulatuseks kuni 30 m lingukivi ümber nii puistu kui ka (selgitused eespool) ja rohumaa osas rohumaa osas maksimaalne 50 m 10 m, mis on rahnu kaitseks piisav. raadiusega piiranguvöönd. Hollandi kivi, Üksikobjekti ja selle piiranguvööndi Saanika rändrahnu ja Vanapagana kaitse-eesmärk ei ole elupaigatüübi lingukivi praegu kehtivasse kaitse ning kehtiva seadusandluse piiranguvööndisse jääb elupaigatüüp kohaselt üksikobjekti liigirikkad niidud lubjavaesel mullal piiranguvööndis elupaigatüübi (6270*) ning Klaanemaa laanekivi kaitseks piiranguid ja tingimusi piiranguvööndisse väikesel pindalal seada ei saa. Selline piiranguvööndi liigirikkad madalsood (7230). ulatus arvestab ka rahnu vaadeldavuse tagamiseks vajalike ja KeA poolt korraldatavate hooldustööde ulatust, mis üldjuhul ei ole laiemalt kui 10 m ulatuses rahnust. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Suure Patsteini KeA jääb seisukohale määrata ümber rohumaade osas ja Väike avamaastikul asuvate Suure Patsteini Patsteini (Ristikivi) ning Põõsaspea ja Põõsaspea neeme rändrahnu / neeme rändrahnu / Pestaini ümber 50 m Pestaini ümber 10 m raadiusega raadiusega piiranguvöönd. Suure piiranguvöönd. Kaitstavate looduse Patsteini praegu kehtivas üksikobjektide kaitse-eeskirjast piiranguvööndis on elupaigatüüp lood tulenevalt ei ole üksikobjekti ja selle (6280*), mis on osa vanade rohumaade piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks maastikust. Ulatuslikum piiranguvöönd loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja on vajalik Väikese Patsteini (Ristikivi) maastiku kaitse laiemalt ning kadastikumaastike kaitseks ja Põõsaspea seetõttu ei ole suurema ulatusega neeme rändrahnu / Patsteini vanade piiranguvööndi määramine maastike kaitseks. põhjendatud. Erandina on Väikese Patsteini (Ristikivi) piiranguvööndi ulatuseks määratud kuni 20 m, mis on vajalik ja samas piisav, et tagada kinnikasvavas kadastikus asuva rahnu vaadeldavus rahnu ümbruse hoolduse abil. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Skärestaini ümber KeA jääb seisukohale, et 30 m 50 m raadiusega piiranguvöönd, et raadiusega piiranguvöönd kaitsta selle piiresse jäävaid Skärestaini kaitseks piisav, et tagada loodusdirektiivi elupaigatüüpe. rahnu säilimine ja vaadeldavus. Rahn ja selle piiranguvöönd asuvad Väinamere hoiualal, kus 27  elupaigatüüpide kaitse on tagatud tulenevalt LKS-st. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Vormsi Suurallikale Vormsi maastikukaitseala kaitse- 50 m raadiusega piiranguvöönd, kuna eeskiri on muutmisel ja eelnõu maastikukaitseala kaitsekord ei ole allika kohaselt moodustatakse Vormsi kaitseks piisav. Suurallika (elupaigatüüp 7160) ja seda ümbritseva metsakoosluse (elupaigatüüp 9080*) kaitseks Prästvike sihtkaitsevöönd ning Vormsi Suurallikas nimetatakse Vormsi maastikukaitseala kaitse- eesmärgiks. Sihtkaitsevööndi kaitsekord on piisav allika ja sealse metsakoosluse kaitseks ning KeA jääb seisukohale, et täiendava piiranguvööndi määramine üksikobjekti kaitseks ei ole vajalik. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek säilitada praegune Eelnõu kohaselt määratakse piiranguvöönd ka Ungru tammede kahe esinduslike puude ümber nende säilinud kaitstava puu vahelisel alal, kus kaitseks LKS-st tulenev on vääriselupaik (VEPL01710) ja maksimaalne 50 m raadiusega krookustoriku (II kaitsekategooria) piiranguvöönd. Piiranguvööndi elupaik ning laiendada piiranguvööndit laiendamine puust kaugemale põhja puudegrupist põhja poole (inventeeritud suunas (inventeeritud vääriselupaiga vääriselupaiga osas). osas) ei ole seadusest tulenevalt võimalik ega ka puu kaitseks otseselt vajalik. Piiranguvööndi põhjapoolse lahustüki lõunaosa, lõunapoolne lahustükk valdavas ulatuses ning kahe lahustüki vaheline ala on ühtlasi Ungru krookustoriku püsielupaik (KLO3000446), kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. See tagab samas ka seal inventeeritud vääriselupaiga kaitse. MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Uuemõisa tammedele Uuemõisa tammedele on eraldise piiranguvöönd kogu metsaeraldise piires piires määratud LKS-st tulenev (pindala 1,3 ha). Eraldises on teisigi maksimaalse ulatusega vanu (kuni 190 a) tammesid ja piiranguvöönd. Vääriselupaiga vääriselupaik (VEPL01016). määruse kohaselt on riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie KeA nõusolekul. Ka ehitustegevus on vääriselupaigas keelatud. Seega on RMK metsas olev vääriselupaik ja eraldisel olev metsakooslus automaatse kaitse all. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale. Eelnõus käsitletud loodusobjektid on 28 juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna piiranguvööndi pindala vähenemine on väike (26 ha), ei ole summa, mille võrra tulu suureneb, märkimisväärne. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustuse muutus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Üksikobjektide kaitseks kehtestatav piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks looduskaitseseaduse § 20 alusel. Kuna looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi maa-ala oli juba varem kaitse all, selle ulatus väheneb ja objektidele kehtivat kaitse-eeskirja ei muudeta, st kaitsekord ei lähe rangemaks, siis eeldatavalt määruse jõustumisega eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Kuna üldjuhul juba kaitse alla olevate objektide piiranguvööndi ulatus väheneb ja Keskkonnaametile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, siis puudub selles küsimuses oluline mõju. Eelnõul on puutumus Lääne-Nigula ja Vormsi valla ning Haapsalu linna üldplaneeringuga. Kehtestatud üldplaneeringud jäävad kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ning looduskaitseseaduse ja selle alusel koostatud kaitse- eeskirjaga. Planeeringuseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu iga viie aasta tagant üle. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus (PlanS § 92 lõike 2 punkt 4) ning muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused (PlanS § 92 lõike 2 punkt 6). Kuna määrusega täpsustatakse üksikobjektide piiranguvööndi ulatust, siis tuleb omavalitsustel üldplaneeringu üle vaatamisel teha vajaduse korral muudatused, st kanda üldplaneeringusse looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi vähendatud ulatus. Muid põhimõttelisi muudatusi määruse jõustumisel üldplaneeringutes ei ole. Riigimetsamaal täiendavat saamata jäävat tulu ei teki, sest määruse jõustumine ei too kaasa rangemaid piiranguid metsa majandamisele, kui see on olnud senini. Samuti ei teki määruse jõustumisel lisakulutusi seoses poollooduslike koosluste hooldamisega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 29 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 30  Ministeeriumid 17.03.2021 nr 1-4/20/4979-3 Keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1) põhimääruse eelnõu; 2) põhimääruse seletuskiri; 3) põhimääruse üksikobjektide kaardid. Elle Puurmann, 472 9430 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel. § 1. Määruse eesmärk (1) Määruse eesmärk on tagada Lääne maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine. (2) Määrusega nimetatakse Lääne maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide või -objektide rühma nimi, asukoht ja määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või -objektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala on esitatud kaartidel määruse lisades1. § 2. Üksikpuude või puude gruppide piiranguvööndi ulatus 1) Kärbla tamm12 Lääne-Nigula vallas Kärbla külas – 0,22 ha (lisa 1); 2) Lusti tamm6 Haapsalu linnas Võnnu külas –0,28 ha (lisa 2); 3) Lõpre tamm12 Haapsalu linnas Puise külas, Matsalu rahvuspargis – 0 m (lisa 3); 4) Pürksi pöök13 Lääne-Nigula vallas Pürksi külas / Birkases, Pürksi mõisa pargis – 0 m (lisa 4); 5) Risti mänd13 Lääne-Nigula vallas Risti alevikus –0,02 ha (lisa 5); 6) Ungru tammed14 Haapsalu linnas Rohukülas – 1,49 ha (lisa 6); 7) Uuemõisa tammed12 Haapsalu linnas Uuemõisa külas – erikujuline 0,80 ha (lisa 7). § 3. Geoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus 1) Eedu kivi 10 Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas –0,20 ha (lisa 8); 2) Hindaste kivikülv 14 Lääne-Nigula vallas Hindaste külas –1,17 ha (lisa 9); 3) Hollandi kivi3 Haapsalu linnas Saanika külas – 10 m (lisa 10); 4) Järvekivi5 Lääne-Nigula vallas Kudani külas / Gutanäsis, Nõva-Osmussaare hoiualal – 30 m (lisa 11); 5) Kadaka kivi9 Lääne-Nigula vallas Hindaste külas – 30 m (lisa 12); 6) Kalevipoja (Truumani) kivid5 Lääne-Nigula vallas Saare külas / Lyckholmis, Silma looduskaitsealal – 0 m (lisa 13); 7) Kerkstain11 Vormsi valla Diby küla rannavees, Väinamere hoiualal – 50 m (lisa 14); 8) Klaanemaa Laanekivi7 Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 30 m (lisa 15); 9) Kuradikivi12 Lääne-Nigula vallas Ehmja külas – erikujuline 0,22 ha(lisa 16); 10) Kürema männikivi12 Lääne-Nigula vallas Variku külas – 10 m (lisa 17); 11) Linama kivid9 Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas – 10 m (lisa 18); 12) Männiku talu rändrahnud9 Lääne-Nigula vallas Variku külas – 0,77 ha (lisa 19); 13) Nõmmemaa kivikülv10 Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas –3,47 ha (lisa 20); 14) Osmussaare „kaksikud” / Hoitstaina4 Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas / Odensholmis, Osmussaare maastikukaitsealal – 0 m (lisa 21); 15) Parunikivi11 Vormsi vallas Hullo külas – 50 m (lisa 22); 16) Parunite kivi12 Lääne-Nigula vallas Keedika külas – erikujuline 0,11 ha (lisa 23); 17) Peetrikivi3 Haapsalu linnas – 0,63 ha (lisa 24); 18) Põõsaspea neeme rändrahn / Pestain8 Lääne-Nigula vallas Spithami külas / Spithamnis – 10 m (lisa 25); 19) Saanika rändrahn3 Haapsalu linnas Saanika külas – 0,13 ha (lisa 26); 20) Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn4 Lääne-Nigula vallas Salajõe külas – Salajõe Allika rahn 10 m ja Kasemetsa rahn – 0,13 ha (lisa 27); 21) Sarapiku kivi10 Lääne-Nigula vallas Hindaste külas – 0,16 ha (lisa 28); 22) Skärestain11 Vormsi vallas Sviby külas, Väinamere hoiualal – 30 m (lisa 29); 23) Smen11 Vormsi vallas Borrby külas – 30 m (lisa 30); 24) Soontaga kivi13 Lääne-Nigula vallas Keedika külas, Leidissoo looduskaitsealal – 0 m (lisa 31); 25) Sturesten ehk Lambakivi5 Lääne-Nigula vallas Einbi külas / Enbys – 30 m (lisa 32); 26) Suur Patstein7 Lääne-Nigula vallas Sutlepa külas / Sutlepis – 10 m (lisa 33); 27) Tõllukivi (Kalevipoja lingukivi)12 Haapsalu linnas Haeska külas – 0,03 ha (lisa 34); 28) Vanapagana lingukivi3 Haapsalu linnas Saanika külas – 10 m (lisa 35); 29) Vargstein11 Vormsi vallas Kersleti külas – 30 m (lisa 36); 30) Väike Patstein (Ristikivi)7 Lääne-Nigula vallas Väike-Nõmmkülas / Persåkeris – 0,09 ha (lisa 37). § 4. Hüdrogeoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus 1) Vormsi Suurallikas13 Vormsi vallas Suuremõisa külas, Vormsi maastikukaitsealal – 0 m (lisa 38). § 6. Kaitsekord (1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. (2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal või hoiualal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas või looduskaitseseaduses sätestatust. § 7. Üksikobjektide kaitsmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatuse ja piiri kulgemise kohta. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. mai 2019. a käskkirjaga nr 1-2/18/681 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 10. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. 3 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 13. jaanuari 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitses”. 4 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 22. mai 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitses”. 5 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 1. oktoobri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitses”. 6 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 8. veebruari 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitse alla võtmise asjas”. 7 Üksikobjekt on kaitse alla võetud sotsiaalministri 13. juuni 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 8 Üksikobjekt on kaitse alla võetud sotsiaalministri 4. märtsi 1939. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 9 Üksikobjekt on kaitse alla võetud sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 10 Üksikobjekt on kaitse alla võetud sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 11 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Eesti NSV hariduse rahvakomissari 22. veebruari 1941. a otsusega „Üksikute puude, rändrahnude ja hiiukirnu looduskaitse alla võtmise asjas”. 12 Üksikobjekt on kaitse alla võetud ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest”. 13 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuni 1959. a otsusega nr 45 „Looduskaitse organiseerimisest Haapsalu rajoonis”. 14 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee 21. novembri 1984. a otsusega nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine”. Tõnis Mölder Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Kärbla tamm Lisa 2. Lusti tamm Lisa 3. Lõpre tamm Lisa 4. Pürksi pöök Lisa 5. Risti mänd Lisa 6. Ungru tammed Lisa 7. Uuemõisa tammed Lisa 8. Eedu kivi Lisa 9. Hindaste kivikülv Lisa 10. Hollandi kivi Lisa 11. Järvekivi Lisa 12. Kadaka kivi Lisa 13. Kalevipoja kivid / Truumani kivid Lisa 14. Kerkstain Lisa 15. Klaanemaa Laanekivi Lisa 16. Kuradikivi Lisa 17. Kürema männikivi Lisa 18. Linama kivid Lisa 19. Männiku talu rändrahnud Lisa 20. Nõmmemaa kivikülv Lisa 21. Osmussaare „kaksikud” / Hoitstaina Lisa 22. Parunikivi Lisa 23. Parunite kivi Lisa 24. Peetrikivi Lisa 25. Põõsaspea neeme rändrahn / Pestain Lisa 26. Saanika rändrahn Lisa 27. Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn Lisa 28. Sarapiku kivi Lisa 29. Skärestain Lisa 30. Smen Lisa 31. Soontaga kivi Lisa 32. Sturesten ehk Lambakivi Lisa 33. Suur Patstein Lisa 34. Tõllukivi Lisa 35. Vanapagana lingukivi Lisa 36. Vargstein Lisa 37. Väike Patstein (Ristikivi) Lisa 38. Vormsi Suurallikas EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0333 - Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c19c7211-4285-4910-80b4-4fc6931d0319 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c19c7211-4285-4910-80b4-4fc6931d0319?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main