Kiri

Riigikantselei [email protected] 17.03.2021 nr 1-11/738-1 Eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume see lisada Vabariigi Valitsuse 18.03.2021 päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 11 lehel 3. Seletuskirja lisa 1, 1 lehel 4. Seletuskirja lisa 2, 4 lehel Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 16.03.2021 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus § 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse arv „4“ arvuga „2“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks täiendavalt eraldatud summast juhul, kui käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel eelarveaastaks eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa. (72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud täiendavat summat kasutatakse lisaks käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 5 sätestatud loometoetuse maksmiseks ka loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks raha lõppenud. Kui loomeliidul lõpeb loometoetuse maksmiseks eraldatud raha, eraldab Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt täiendavat toetust loomeliidu taotluse alusel.“; 3) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Juhul kui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summad lõppenud, maksavad teised loomeliidud loovisikule käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud loometoetust võrdsetes osades.“; 4) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kultuuriministeerium teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral kaasab Kultuuriministeerium vastava loomeala loomeliidu.“; 5) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „Loomeliit“ sõnaga „Kultuuriministeerium“; 6) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „lõikes 5“ sõnadega „lõigetes 2 ja 5“; 8) paragrahvi 19 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva seaduse § 12 lõikes 72 nimetatud taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui toetuse reservi vahendid on lõppenud või nendest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks.“; 9) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „loomeliidule“ sõnadega „või Kultuuriministeeriumile“; 10) seadust täiendatakse §-ga 233 järgmises sõnastuses: „§ 233. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus loometoetuse maksmisel 2021. aastal (1) COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. (3) 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.“. § 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Loomeliit maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele Kultuuriministeerium maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 19 alusel.“; 2) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „lõigetes 21, 22 ja 24“ sõnadega „lõigetes 21, 22, 24 ja 25“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses: „(25) Kui loomeliit maksab loovisikule loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse summalt.“; 4) paragrahvi 6 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „loomeliit“ sõnadega „või Kultuuriministeerium.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 2021. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt)  Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi ka LLS) ja täiendatakse seda sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusega (edaspidi COVID-19 puhang) seotud piirangutest tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes. Sarnased muudatused tehti seadusesse 22.04.2020 jõustunud muudatusega ning need kehtisid Eesti Vabariigis kehtinud 2020. aastal väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu. Eelnõuga tehtavad muudatused on püsiva iseloomuga (välja arvatud eelnõu § 1 p 10, mis näeb ette rakendussätte 2021. aasta kohta), et vältida pidevat seaduse muutmist, mis on pikk ja töömahukas protsess. LLS-i §-s 12 sätestatud loomeliidu toetuse kujunemise alused on väga selgelt reguleeritud ning kui loomeliidule eelarveaastaks eraldatud vahendid LLS-i §-des 16–20 sätestatud loometoetuste maksmiseks saavad otsa, ei näe seadus ette võimalust lisaraha eraldamiseks. COVID-19 puhang on näidanud, et erandjuhtudel on vajalik sellesse süsteemi lisaraha suunata, sest haiguspuhanguga seotud piirangutest tingitud kriis on kestnud pikalt ja selle kulgu on raske ette ennustada, ajutiselt tehtavad lahendused ei ole piisavad ja mõistlikud. Seetõttu on mõistlik seadust muuta ja lahendada sellised olukorrad püsivalt. COVID-19 puhangu jätkumise tõttu on ka pärast eriolukorra lõppemist 2020. aastal ja 2021. aasta alguses piiratud avalike ürituste korraldamist. Kultuurisektorile kehtinud märkimisväärsed piirangud on mõjutanud otseselt valdkonna hõivet ja ennekõike ilma konkreetse tööandjata vabakutseliste toimetulekut. Majandussurutise ja muutunud nõudluse tingimustes kannatavad nii teenusepakkujad, ettevõtjad, kultuuriasutused ja -korraldajad kui ka loovisikud, eriti vabakutselised, kelle loometöö ja sissetulekud on projektipõhised ja ebaregulaarsed ja kes ei kvalifitseeru riigi poolt tööandjate või ettevõtete kaudu suunatavale kriisiabile. LLS kehtib 2005. aastast. Seadus on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. 2020. aastal toetati riigieelarve vahendite ning Vabariigi Valitsuse täiendavalt eraldatud kriisiabi raames kokku 1372 loovisikut.1 Kriisiabi vahendid loovisikute toetamiseks lõppesid 2020. aasta septembri lõpus. 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses uuesti kehtinud ulatuslike piirangute tõttu on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada loovisikute toetusteks täiendavalt vahendeid. 2 Vajadus täiendava toetusraha järele on suur: Kultuuriministeeriumi kaudu makstav toetus vabakutselistele loovisikutele, kes loomeliitu ei kuulu, sai otsa 2021. aasta alguses (vastavast reservist jätkus 17 isiku toetamiseks, taotlusi on esitanud paarsada), vahendite lõppemisest on juba teada andnud suurimad loomeliidud Eesti Esitajate Liit ja Eesti Kunstnike Liit, samuti Eesti Kinoliit ja Lavastuskunstnike Liit. Veel mitme teisegi loomeliidu vahendid on 2021. aasta veebruari lõpu seisuga otsakorral. See tähendab, et nende liitude liikmed, samuti vabakutselised, kes loomeliitudesse ei kuulu, sel aastal ilma seadust muutmata riigilt rohkem abi ei saaks. 1 Summa põhineb Kultuuriministeeriumi kriisiabi meetme statistikal ja loomeliitude aruandlusel. 2 Esialgne eraldis 2021. aasta jaanuaris 1,78 miljonit eurot, täiendavate piirangute tõttu 2021. aasta märtsis tehtud täiendav otsus mahus 1,54 miljonit eurot – mis võimaldaks kokku toetada kuni 700 loovisikut. 1 Kuivõrd COVID-19 pandeemia kulgu ei ole võimalik ennustada, ei saa välistada, et aasta jooksul (või ka edaspidi) on süsteemi vaja lisada veelgi täiendavaid vahendeid. Selleks luuakse eelnõuga vajalik seadusandlik raam. Et kriitiline olukord võib üksikisiku tasandil mõjutada toimetulekut rohkem kui seaduses aasta jooksul ette nähtud, kaotab eelnõu ka 2021. aastal piirangu, et toetust saanu ei tohi seda kahe aasta jooksul uuesti taotleda. Paljudel loovisikutel ei ole vahepeal olnud võimalik leida tööd või erialast rakendust, samas on kasvanud vajadus ravikindlustuskaitse järele. Lisaks leevendatakse eelnõuga ajutiselt (kuni 2021. aasta lõpuni) 2020. aastal kehtinud erandiga sarnaselt toetuse tingimusi nagu sissetuleku piiri taotlemisele eelnenud kuul ning toetusele lisaks teenitava sissetuleku lubatud suurus. Muus osas reguleerib eelnõu lisavahendite kasutamise korralduslikke sätteid, samuti pannakse nende vabakutseliste loovisikute toetamise koormus, kes loomeliitu ei kuulu, täielikult Kultuuriministeeriumile. Sotsiaalmaksuseadusesse tehakse muudatus, millega reguleeritakse olukorda, kus ühe isiku eest maksavad sotsiaalmaksu mitu loomeliitu korraga. Samuti lisatakse eelnimetatud seadusesse Kultuuriministeerium sotsiaalmaksu maksjana vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab loometoetust LLS-i § 19 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp (tel: 628 2221; e-post [email protected]), kunstide osakonna kunstinõunik Maria- Kristiina Soomre (tel: 628 2242; e-post: [email protected]) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel: 628 2347; e-post: [email protected]) ja õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225; e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets (tel: 628 2220; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud. Vabariigi Valitsuse 22.03.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud vajadusega tagada kiireloomuliselt vabakutseliste loovisikute täiendav sotsiaalne kaitse. Vajadus lähtub COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tulenenud probleemidest kultuurivaldkonnas, millest lähtudes on kasvanud abivajavate vabakutseliste loovisikute hulk ning seadusega on vajalik ette näha õiguslik alus täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks. Riigikogu 12.11.2020 otsusega heaks kiidetud dokumendi „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 12.4. kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama dokumendi punkti 12.4.1. kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Vaatamata sellele, et eelnõu väljatöötamiskavatsus on kiireloomulisuse tõttu jäetud koostamata, ei ole olulise mõju puudumise tõttu järelhindamine antud eelnõu puhul vajalik. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõukohase seadusega muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust redaktsioonis RT I, 21.04.2020, 18. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada COVID-19 puhanguga seotud piirangutest ja sellega seotud majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste asjus sissetulekute ajutisel kadumisel. Sihtrühma abivajadus on tavaolukorraga võrreldes kordades kasvanud, vahepealsel perioodil ei ole olukord tööturul paranenud. Seadusega reguleeritakse võimalust eraldada loometoetuseks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid, ning nende kasutamise korda. Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et COVID-19 kriisi leevendamiseks suunatud vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja jätkusuutlikkus. COVID-19 kriisi mõju sektorile, sh vabakutselistele, on eeldatavasti tuntav pikka aega. Eelnõuga kavandatud muudatustest on mitmed tähtajatud, sest need reguleerivad toetuste maksmise korralduslikke küsimusi ning loovad võimaluse lisada süsteemi täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid vajaduspõhiselt. Ajutisena on kavandatud muudatus, millega kaotatakse 2021. aasta lõpuni nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda – seda põhjusel, et jätkuva kultuurisektori surutise tingimustes ei ole tõenäoline, et juba toetust saanud loovisikud saaksid praegu COVID-19 kriisi tõttu lihtsasti tööd leida. Samas on nende abivajadus ja vajadus sotsiaalsete tagatiste järele kriisis pigem kasvanud. Samuti leevendatakse ajutiselt toetuse tingimusi taotlemisele eelnevalt ning toetuse saamise ajal teenitava summa kohta, et tagada vabakutseliste parem toimetulek. Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et täiendav rahastus jõuaks abivajajateni. Sel põhjusel muudetakse vaid kõige hädavajalikumaid sätteid. Seaduse aluspõhimõtteid ei muudeta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, paragrahviga 2 sotsiaalmaksuseadust ning eelnõu paragrahvis 3 nähakse ette jõustumisnorm. Eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline: sellega muudetakse LLS-i § 12 lõikes 7 toodud viiteid LLS-i §-le 19 seoses § 19 muutmisega (vt ka § 12 ja § 19 muutmise selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette LLS-i § 12 täiendamine lõigetega 71 ja 72 . Muudatusega luuakse võimalus täiendavate vahendite suunamiseks loometoetuste vajaduspõhiseks maksmiseks. Kehtiva LLS-i § 12 lõike 7 kohaselt võib kultuuriminister jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast. Kuigi säte näeb ette kaalutlusõiguse, siis reserv alati jäetakse. Reservi jäetud vahendeid kasutatakse vabakutselistele loovisikutele, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuse maksmiseks LLS-i § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Muudatusega nähakse ette, et LLS-i § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse § 12 lõike 1 alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa. 3 Kuna COVID-19 puhanguga seotud piirangute mõjust vabakutseliste isikute majanduslikule toimetulekule ja senisest praktikast võib eeldada, et tavapärastest loomeliidule eraldatud vahenditest loometoetuste maksmiseks ei piisa, nähakse ette võimalus vahendite lisamiseks loometoetuste reservi. Samuti nähakse ette, et lisanduvaid vahendeid kasutatakse lisaks LLS-i § 19 lõigetes 2 (kehtiva lõike 4 asemel) ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud. Loomeliit esitab täiendavat vajadust põhjendava taotluse ministeeriumile, kes eraldab loometoetuste maksmiseks täiendava sihttoetuse reservi suunatud lisavahendite arvelt. 2020. aasta kogemus näitas, et ligi pooltel loomeliitudel lõppesid korralised eelarvevahendid oma liikmete toetamiseks, suuremate loomeliitude puhul ületas täiendav vajadus tavapärase toetusvajaduse mitu korda. 2021. aastal on vahendite lõppemisest juba 2021. aasta veebruari seisuga teada andnud nii Eesti Kunstnike Liit, Esitajate Liit, Lavastuskunstnike Liit kui ka Kinoliit. Kuna vabakutseliste sotsiaalmajanduslik olukord on lähiajal ennustamatu ning seaduse kehtiv sõnastus piirab Vabariigi Valitsuse võimalusi täiendavate vahendite vajaduspõhiseks eraldamiseks, soovivad eelnõu ettevalmistajad teha muudatuse püsivalt, mitte rakendussättena 2021. aastaks. Kuna reservi täiendamine on praegu ja tulevikus pigem erandlik ning lähtub vajadusest, mis ei ole kõigil loomeliitudel sarnane (loomealade struktuur on erinev ning erinev on ka vabakutseliste arv ja toimetulek loomealati), nähakse ette täiendavate vahendite suunamine Kultuuriministeeriumi eelarve reservi ning nende jaotamine taotluste alusel, mitte tavapärasest proportsioonist lähtudes. Sellega hoitakse ära olukord, et kriisi leevendamiseks suunatud vahendid ei leia osade loomeliitude eelarves kasutust ning samas jäävad osa abivajajatest (sh need loovisikud, kes loomeliitudesse ei kuulu) toetusest ilma. Kultuuriministeeriumi hinnangul võimaldab see lahendus sihtotstarbelisi vahendeid suunata paremini abivajajateni sõltumata nende kuulumisest loomeliitu. LLS-i rakendamiseks ette nähtud korralised eelarvevahendid kujunevad ja jaotuvad endiselt seaduse algse regulatsiooni alusel. Täiendavad vahendid on ette nähtud üksnes sihtotstarbeliselt loometoetuste maksmiseks. Korralduskulude ega stipendiumide katmist nende arvelt ette ei nähta. 2020. aastal jälgis Kultuuriministeerium loomeliitude töökoormust seoses täiendavate toetuste maksmisega ja ka väljamaksete suhet korralduskuludesse, mida loomeliitudel oli võimalik kasutada LLS-i § 12 lõike 3 punkti 3 alusel. Hindame selle põhjal, et täiendavate toetuste vahendamine kogu aasta jooksul koosmõjus teiste eelnõus toodud muudatustega on loomeliitudele jõukohane. Kuna loomeliitu mittekuuluvate isikute toetamine jääks edaspidi täielikult Kultuuriministeeriumi kohustuseks, langeb 2020. aastaga võrreldes täiendavate toetuste koormusest umbkaudu pool loomeliitudelt ära. Juhul, kui mõne loomeliidu korralduskulud toetuste maksmisel nende võimalusi siiski ületavad, otsib Kultuuriministeerium koos loomeliitudega sellele olukorrale lahendused juhtumipõhiselt ja loomeliidu abivajaduse järgi – kas võttes administreerimistöö ajutiselt enda peale või tasudes konkreetsed põhjendatud kulud taotluse alusel. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LLS-i § 18 lõiget 2 uue teise lausega (senine teine lause muutub kolmandaks): juhul kui loomeliidul on loometoetuseks eraldatud summad lõppenud, maksavad teised loomeliidud loovisikule § 18 lõikes 5 sätestatud loometoetust võrdsetes osades. Kui loomeliidul, kes peaks maksma toetust mitmesse loomeliitu kuuluvale isikule, on raha otsas ning Kultuuriministeeriumile ei ole täiendavat summat loovisikute toetamiseks eraldatud või on selles reservis raha otsa lõppenud, maksavad teised loomeliidud, kellel on vahendid olemas, selle liikme eest toetust kokku ühe loometoetuse kogusumma ulatuses. Sellega on tagatud isikule seaduses ette nähtud toetussumma koos vastavas mahus 4 sotsiaalmaksu tasumisega. Sellega tagatakse loovisiku õigus saada seaduses ette nähtud summas toetust ja sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagatisi riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest. Juhul kui ka ülejäänud loomeliitudel LLS-i rakendamiseks eraldatud rahast loovisikule toetuse maksmiseks kokku ei jätku, lõpetatakse toetuse maksmine raha lõppemise tõttu või tehakse loovisiku suhtes negatiivne otsus samal alusel vastavalt seaduses ette nähtud korrale. Selline korraldus eeldab loomeliitude tihedat konstruktiivset koostööd. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse LLS-i § 19 lõiget 2. Kehtiva LLS-i § 19 lõike 1 kohaselt esitab vabakutseline loovisik, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, kuid kes vastab LLS-i § 16 lõikes 2 nimetatud tunnustele ja kes soovib taotleda loometoetust, kirjaliku taotluse Kultuuriministeeriumile. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab Kultuuriministeerium taotluse viivitamata otsustamiseks vastavat loomeala esindavale loomeliidule, kes annab hinnangu loovisiku vastavusele seaduse nõuetele ning määrab toetuse. Loomeliit otsustab loometoetuse maksmise 15 tööpäeva jooksul. Kui vastavat loomeala esindavat loomeliitu ei ole, määrab Kultuuriministeerium taotlust menetleva loomeliidu. LLS-i § 19 lõike 2 muudatusega nähakse ette, et Kultuuriministeerium menetleb loomeliidu asemel loomeliitu mittekuuluvate loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral (nõuetele vastavuse ebaselguse korral asjaolude täpsustamiseks) kaasab Kultuuriministeerium menetlusse vastava loomeala loomeliidu. Kultuuriministeerium hindab loomeliitutesse mittekuuluvate loovisikute taotlusi, teeb nende kohta päringuid Maksu- ja Tolliametile, et hinnata taotleja vastavust seaduse nõuetele, ning teeb otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta. Sellega vähendatakse loomeliitude töökoormust ja nende ülesanne on vaid loomeliitu kuuluvate loovisikute taotluste menetlemine. Antud muudatus tehakse LLS-i püsivalt, st tegemist ei ole ajutise, COVID-19 kriisist tuleneva muudatusega. Mõistlik on see ülesanne anda püsivalt Kultuuriministeeriumile. Varem ei ole loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute taotluste maht suur olnud ja see ei ole loomeliitude töökoormust märkimisväärselt mõjutanud. 2020. aasta kogemus näitas, et selliste taotluste maht suurenes oluliselt, mille tingis nii suurenenud vajadus kui ka täiendavalt eraldatud vahendid. Vaatamata sellele, et 2020. aasta eriolukorrast tingitud erisused loometoetuste maksmisel nägid ette töökoormuse jagamise Kultuuriministeeriumi ja loomeliitude vahel, tekkisid praktikas küsimused loomeliitude suurest töökoormusest ja -kuludest. Sellest lähtudes on Kultuuriministeerium hinnanud, et kõige otstarbekam on lahendada loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute loometoetuste taotluste menetlemine keskselt. Tingimustes, kus taotluste maht loomeliitu mittekuuluvatelt isikutelt võib oluliselt suureneda, on Kultuuriministeeriumil lihtsam töövoogu juhtida. Tavaolukorras ei ole samas lisanduv töömaht märkimisväärne. Loomeliidu liikmete taotlusi menetlevad ja toetusi maksavad endiselt loomeliidud ise. Seaduses sätestatud loovisiku taotluse menetlemise tähtaega (45 päeva) eelnõuga ei muudeta. Praktikas tehakse otsus esimesel võimalusel. Suhteliselt pika otsustamise tähtaja põhjus on vajadus välja selgitada loovisiku vastavus seaduse nõuetele, mis võib teatud juhtudel eeldada täiendava informatsiooni pärimist taotlejalt, päringuid registritesse jms, loomeliitude puhul toetuste määramise komisjoni arutelu ja Kultuuriministeeriumi puhul võimalust loovisiku seadusele vastavust kontrollida loomeliidu eksperti kaasates. Kultuuriministeeriumis täidavad toetuste määramise komisjoni rolli seaduse rakendamisega seotud ametnikud, sh valdkonna sisunõunik. Eelnõu § 1 punktidega 5–9 määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. 5 Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse LLS-i § 19 lõiget 3. Sätestatakse, et Kultuuriministeerium (kehtivas seaduses loomeliit) keeldub toetuse maksmisest, kui taotleja ei vasta LLS-i §-s 3 nimetatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema teoseid ei ole selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks LLS-i § 19 lõige 4, mis reguleerib loometoetuse maksmist LLS-i §-s 19 toodud erijuhtudel. Kehtiva LLS-i § 19 lõike 4 kohaselt maksab loomeliit loometoetust, mille loomeliit on määranud § 19 alusel, rahast, mille on selleks sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium. Loometoetuse maksmine toimub LLS-i §-s 18 sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktiga 7 tehtava muudatusega asendatakse LLS-i § 19 lõikes 6 sõnad „lõikes 5“ sõnadega „lõigetes 2 ja 5“. Muudatuse kohaselt maksab Kultuuriministeerium LLS-i § 19 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhul loometoetust LLS § 18 lõigetes 3–7 sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse LLS-i § 19 lõikesse 7 viide eelnõuga lisatavale uuele sättele – LLS-i § 12 lõikele 72: Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda LLS-i § 12 lõikes 72 nimetatud taotluse ja LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest või rahuldada need osaliselt, kui toetusest reservi vahendid on lõppenud või nendest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks. Endiselt jääb kehtima olukord, et kui loometoetuste maksmiseks riigieelarvega määratud vahendid või täiendavalt reservi suunatud vahendid on lõppenud, ei saa rohkem toetusi maksta. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 20 lõiget 1 pärast sõna „loomeliidule“ sõnadega „või Kultuuriministeeriumile“. Kehtiva sätte kohaselt lõpetatakse loometoetuse maksmine, kui vabakutseline loovisik on esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule teadlikult valeandmeid või vabakutseline loovisik ei vasta enam LLS-i §-s 16 sätestatud tingimustele. Vastav õigus antakse ka Kultuuriministeeriumile. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seadust §-ga 233 mis loob loometoetuse maksmisel 2021. aastal erisuse. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini loovisiku suhtes nõuet, mille kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat (lõige 1). Seda nõuet leevendatakse jätkuvalt keerulise olukorra tõttu kultuurivaldkonnas, mistõttu toetust saanud isikutel ei ole tingimata tekkinud võimalusi töö leidmiseks, kuid vajadused sotsiaaltagatiste järele võivad olla säilinud või süvenenud. Leevendus loob võimaluse, et COVID-19 kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele sihtrühmadele, kes on äsja toetust vajanud ning kes ilmselt ei ole majanduslikult kohaneda veel suutnud. 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. Sellega leevendatakse tavapärast nõuet, mille alusel tohtis toetust taotleda vaid isik, kelle sissetulek taotlemisele eelneval kuul ei ületanud poolt töötasu alammäära. Tingimuste ajutise leevendusega soovitakse suunata täiendavad vahendid loovisikute majandusliku jätkusuutlikkuse parandamisele eesmärgiga, et kriisist väljudes oleks suurem hulk kultuuriprofessionaale võimelised loometegevusega jätkama. 6 2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ega tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu. Ka selle ajutise muudatusega leevendatakse tavapärast piirangut, mille kohaselt tohib loometoetusele lisa teenida vaid poole töötasu alammäära ulatuses. Ajutised täiendavad teenimisvõimalused kuni ühe miinimumpalga ulatuses aitavad loovisikutel kriitilistes oludes toimetulekut ja loomevõimekust paremini tagada. Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS). Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse SMS-i § 6 lõiget 12. Muudatuse kohaselt maksab loomeliit sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust LLS-i § 18 alusel. Kultuuriministeerium maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele ta maksab loometoetust LLS-i § 19 alusel. See muudatus põhineb LLS-i § 19 muutmisel, mille kohaselt menetleb Kultuuriministeerium loomeliidu asemel LLS-i § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ja teeb otsuse loometoetuse määramise kohta. Muudatuse tõttu on vaja muuta ka SMS-i § 6 lõiget 4 – sotsiaalmaksu maksjana on loomeliidu kõrvale toodud ka Kultuuriministeerium (eelnõu § 2 punkt 4). Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse SMS-i § 6 lõiget 2 ja täiendatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude loendit punktiga 25. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse SMS-i § 6 lõikega 25: „(25) Kui loomeliit maksab loometoetust loovisikule loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 2 sätetatud korras, arvutatakse sotsiaalmaks makstavalt loometoetuse osalt.“ LLS-i § 18 lõike 2 kohaselt vabakutselisele loovisikule, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu (selliseid loovisikuid on u 300) ja kelle pealt arvestatav toetus on LLS-i § 12 lõike 11 alusel jaotatud mitme loomeliidu vahel, maksavad loometoetust need loomeliidud võrdsetes osades, et kokku tuleks ühe loometoetuse määr. Seega, tegemist on olukorraga, kus loovisikule on kokku ühe loometoetuse summa maksjaks mitu loomeliitu võrdsetes osades. Kehtiva SMS- i kohaselt maksab iga loomeliit sellisel juhul sotsiaalmaksu kuumääralt3. Seega tekib olukord, kus ühelt loometoetuselt makstakse sotsiaalmaksu topelt või mitu korda. Muudatusega luuakse kord, et sotsiaalmaksu osa makstakse vaid iga loometoetuse osamakselt, mitte enam kuumääralt. Muudatusega lõpetatakse selliste isikute topeltmaksustamine sotsiaalmaksuga, kes kuuluvad mitmesse loomeliitu ning kes ei ole avaldusega suunanud enda pearaha ühele liidule. Nii jääb loometoetuste maksmiseks eraldatud raha sihtotstarbe täitmiseks ning kõiki loovisikuid koheldakse võrdselt. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. mail. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. 3 Sotsiaalmaksu kuumäär 2021. aastal on 584 eurot. 7 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele. Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud. Arvestatav osa kultuurivaldkonna professionaalsetest loovisikutest kuulub loomeliitudesse. LLS-i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu. Nendesse kuulub 2021. aasta 1. veebruari seisuga 5620 loovisikut; neist mõned mitmesse liitu korraga, mistõttu loomeliitude liikmeid loetakse kokku 6049.4 Hinnanguliselt on umbes 5000 isikut, kes LLS-i §-s 2 loetletud loomealadel tegutsevad, aga loomeliitudesse ei kuulu. See hinnang põhineb 2020. aastal kriisiabi saanud loovisikute jaotumisel umbkaudu pooleks – pisut enam kui pooled täiendavat toetust saanud isikud olid loomeliitude liikmed ja pisut alla poole loomeliitudesse ei kuulunud. 2021. aastal teeb Praxis uuringut, mille käigus lisandub loodetavasti süsteemselt andmeid ka loomeliitudesse mittekuuluvate loovisikute kohta, kelle tegevusest riigil praegu süsteemne ülevaade puudub. Kõik eelkirjeldatud loovisikud ei ole vabakutselised. Kultuuriministeerium hindab, et vabakutselisi loovisikuid, kes vastavad LLS-i § 3 tingimustele, võib Eestis tegutseda umbes 5000 – seda nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas. Ka see hinnang põhineb kriisiabi statistikal ja on ligikaudne. Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Seega on küllalt neid loominguliselt aktiivseid loovisikuid, kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed. 2020. aastal eriolukorraga seotud kriisiabi vahenditest maksti loomeliitu mittekuuluvatele isikutele loometoetusi ligi 470 juhul (s.o umbes 1/3 kõigist toetustest). Vabakutseliste arvu nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas on keeruline hinnata, sest see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest. Näiteks teatris on palju palgalisi näitlejaid, kuid ka väga palju vabakutselisi, Eesti Balletiliidu liikmete seas 2020. aasta kevadel aga abi vajavaid vabakutselisi ei leidunud. Samal ajal kujutava kunsti ja kirjanduse loomealadel palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei ole ja abivajadus oli nendel aladel 2020. aastal märgatav. Loometoetuse suurus ei muutu. Toetusele kvalifitseeruv isik (vabakutseline loovisik, kes on ajutiselt kaotanud sissetuleku) saab õiguse kuue kuu pikkusele toetusele, mille suurus on üks töötasu alammäär (praegu 584 eurot) kuus ning millelt on makstud tulu- ja sotsiaalmaks. Toetuse lõppemise eel on isikul võimalus esitada toetuse pikendamise taotlus, kui tema toimetulek ei ole paranenud. 2021. aasta lõpuni kehtivad leevendused toetusele kvalifitseerumiseks on suunatud vabakutseliste toimetuleku üldisele parandamisele ja nende jätkusuutlikkuse tagamisele kriisi tingimustes. Lähtudes loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast, tõsiasjast, et COVID-19 puhangu tõttu on loometoetuste vajadus hüppeliselt kasvanud, ning arvestades kriisi prognoositava endiselt laia mõjuga kogu kultuurivaldkonnale, hindame vabakutseliste suurema toetusvajaduse jätkumist. 2020. aastal kasvas COVID-19 kriisi tõttu taotluste arv vabakutselistelt varasemaga võrreldes kümnekordseks. Tavaoludes on loometoetust makstud aastas u 120 isikule, 2020. aastal said toetust kokku 1372 vabakutselist loovisikut. Kui osaliselt võib selle abivajaduse kasvu kanda ka parema teavitustöö arvele, siis valdavalt oli taotlejate puhul tegemist isikutega, kes varem toetusi ei vajanud, kuid kelle sissetulekud eriolukorra ja piirangute tõttu hetkega katkesid. Enamiku kultuurivaldkondade jaoks ei ole senine turg ja teenimisvõimalused taastunud – näiteks kujutava kunsti teoste müük pärast turismi sisulist katkemist on valdkonna spetsialistide sõnul otsustavalt kahanenud. Ka publikule suunatud etenduskunstide ja muusika valdkondades ei ole olukord paranenud. See 4 Loomeliitude andmekogu andmed, uuendatud 01.02.2021 seisuga. 8 tähendab, et sissetulekute katkemisele lisaks ei ole valdkonna vabakutselistel ka ligipääsu sotsiaaltagatistele, sh ravikindlustusele. Sotsiaalsed mõjud, mõju kultuurile: Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses säilitada käesoleva kriisi jätkudes kultuuri mitmekesisus ning kriisist väljudes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata kultuurielu arendamisega võimalikult laia hulga kultuuriprofessionaalide osalusel. Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele – aidata võimalikult palju loovisikuid kriisist üle, vältida inimeste loobumist, läbipõlemist, valdkonnast lahkumist. Mõju majandusele: 1) leibkondade toimetulek: Täiendavad vahendid ja leevendused vabakutselistele loovisikutele loometoetuse saamiseks tagavad neile sotsiaalsed garantiid ja töötasu alammäära suuruse sissetuleku. Lisaks kindlustundele annavad need võimaluse olla COVID-19 kriisi möödudes valmis täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised selleks, et ka keerulistel aegadel tervishoiu mõistes on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele ning maandatud on tervisekindlustuse puudumisega kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikud kohustused ja leevendab COVID-19 kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Mõju majandusele on kaudne, tagades toetust saava sihtrühma panuse esmatarbekaupade turul, võimalik ka, et nende võimekuse teenindada finantskohustusi ja tasuda rendimakseid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse kannatamise vältimiseks. 2) loovisikute halduskoormus: Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel tuleb endiselt esitada avaldus ja nõutud andmed. Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud LLS-i alusel tunnustatud loomeliite on Eestis 17. Nad tegutsevad LLS-i §-s 2 loetletud kaheksal loomealal. Loomeliitude suurus on väga erinev – väiksemates loomeliitudes on liikmeid alla saja, suuremates tuhatkond või isegi üle selle. Seepärast on LLS-ist tulenev loomeliidu toetus ning toetuste maksmiseks riigieelarvest eraldatav summa (mis arvutatakse n-ö pearaha põhiselt) väga erinev. Valdkonniti on erinev ka vabakutseliste arv ja toetusvajadus. 2020. aastal lõppes eelarveline toetusraha kokku kaheksal loomeliidul: Näitlejate Liidul, Lavastajate ja Dramaturgide Liidul, Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidul, Lavastuskunstnike Liidul, Esitajate Liidul, Kunstnike Liidul, Kinoliidul ja Disainerite Liidul. Nende liitude liikmetele jagati kriisiabina täiendavaid loometoetusi Kultuuriministeeriumi reservist. Kriisiabi vahenditest makstud täiendavatest loometoetustest 26% taotlesid kujutava kunsti, 24% helikunsti, 20% etenduskunsti, 13% audiovisuaalse kunsti, 9% disaini, 4% nii kirjanduse kui ka stsenograafia ning 1% arhitektuuri loomealade esindajad (nii liitude liikmed kui ka mitteliikmed). Mõju töökoormusele: Loomeliitude jaoks kasvas töökoormus loometoetuste menetlemisel 2020. aastal märgatavalt. Eriolukorra ajal kehtinud muudatusega ei tohtinud liidud samas ilma Kultuuriministeeriumi eriloata liikmete loometööks ja enesetäienduseks stipendiume jagada – kõik ressursid reserveeriti toetust vajavate vabakutseliste abistamiseks. Paljude loomeliitude jaoks kasvas töökoormus tavapärasega võrreldes kordades (väiksematel liitudel 6–7-kordseks); keskmiselt 9 kasvas toetuste jagamine loomeliitudel 2,5-kordseks. Need loomeliidud, kus on sobiva ettevalmistusega palgaline tööjõud ja oskused olemas, on võimekad menetlema täiendavas mahus taotlusi ka praegu. Seadusemuudatusest lähtudes kasvab taotluste arv mitteliikmete sihtrühmalt. Eelnõuga on ette nähtud, et loomeliitudesse mittekuuluvate loovisikute taotlustega teeb edaspidi kõik toimingud ja otsused Kultuuriministeerium. Sihtrühm 3: Kultuuriministeerium Mõju töökoormusele: Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul kasvab Kultuuriministeeriumi töökoormus loomeliitu mittekuuluvate looviisikute taotluste menetlemisel ning täiendavate vahendite eraldamisel. Sellel ei ole ministeeriumi töökorraldusele aga olulist mõju ning ülesanded täidetakse olemasoleva personali ja vahenditega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud 2021. aasta riigieelarves on LLS-i täitmiseks ette nähtud 1 626 872 eurot, millest 1 545 529 eurot on välja makstud 17-le tunnustatud loomeliidule loometoetuste maksmiseks. Vabariigi Valitsus on 2021. aasta alguse piirangute leevendamise kriisiabist eraldanud 1,78 miljonit eurot LLS-i rakendamise täiendavaks rahastamiseks. 2021. aastaks taotletakse lisaeelarvest veel 6,74 miljoni euro eraldamist LLS rakendamiseks. Positiivse otsuse korral oleks 2021. aastal võimalik täiendavalt loometoetuste maksmiseks võimalik kasutada kuni 8,52 miljonit eurot, mis võimaldab täiendavalt toetada vähemalt 1810 isikut. 2020. aastal suunati koos kriisiabiga LLS-i rakendamiseks kokku 5,77 miljonit eurot (1 468 523 riigieelarve vahendid LLS-i rakendamiseks + 4 200 000 VV erakorraline kriisiabi + 100 000 eurot Kultuuriministeeriumi täiendavad vahendid kriisiabi lõppemisel 23.09.2020 seisuga). Täiendav raha sai otsa 23. septembril, toetusest jäid ilma sajad seda vajanud isikud, kelle abivajadus on nüüdseks süvenenud ja keda silmas pidades on Kultuuriministeerium eeltoodud kalkulatsioonide alusel lisavahendeid taotlenud. Teisi täiendavaid kulusid seaduse rakendamisega ei kaasne. 8. Rakendusaktid Sotsiaalmaksuseaduse muutmise tõttu on vaja muuta rahandusministri 31.12.2003 määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevendada vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisist lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja eelnõu kiireloomulisuse tõttu samal ajal ka Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks loomeliitudele. 10 Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu ning tegi eelnõule ja seletuskirjale keeleparandusi, millega on arvestatud. Täpsustatud on ka seletuskirja. Rahandusministeeriumil ei olnud eelnõu kohta märkusi. Võrdsete võimaluste volinik esitas Kultuuriministeeriumile kaks täiendavat ettepanekut seaduse muutmiseks. Kultuuriministeerium soovib ettepanekuid põhjalikumalt analüüsida. Arvestades eelnõu kiireloomulisust on ettepanek praegu eelnõust välja jäetud ja peame vajadusel korral võimalikuks selle lisamist Riigikogu menetluses. Tunnustatud loomeliitudega toimus 11.03.2021 arutelu virtuaalkeskkonnas, kus Kultuuriministeeriumi esindajad selgitasid muudatuste sisu ning kuulasid ära loomeliitude kommentaarid ja ettepanekud. Eesti Esitajate Liit esitas eelnõule täiendavad ettepanekud ka kirjalikult, sellele avaldasid omakorda toetust Eesti Kinoliit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Interpreetide Liit. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit. Loomeliidud kiitsid virtuaalkohtumisel üksmeelselt heaks ettepaneku suunata loomeliitudesse mittekuuluvate isikute toetamine Kultuuriministeeriumi ülesandeks. Interpreetide Liidu ettepanekul loobus Kultuuriministeerium ühest esialgu kavandatud tehnilisest töökorralduslikust muudatusest, mis oleks toetuste arvestamist ebaselgemaks muutnud. Kultuuriministeerium ei arvestanud Eesti Esitajate Liidu ettepanekuga jätta täiendavate vahendite sihtotstarbelisel lisamisel loometoetuste reservi summa jaotumise alused samaks LLS-i tavapärase korraldusega või jätta kultuuriministrile kaalutlusõigus vahendite proportsionaalsel jaotamisel loomeliitude ja loomeliitu mitte kuuluvate isikute vahel. Ettepanekute ja märkustega arvestamise ja mittearvestamise tabel on eelnõu seletuskirjale lisatud. 11  RAKENDUSAKTI KAVAND Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Sotsiaalmaksu arvestust pidavad loomeliidud ja Kultuuriministeerium Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 12 nimetatud isiku kohta peab sotsiaalmaksu arvestust ja täidab vormi ESD vabakutselisele loovisikule loometoetust maksev Kultuuriministeerium või loomeliit loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses (edaspidi loomeliit).“; 2) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Haridus- ja Teadusministeerium“ sõnaga „, Kultuuriministeerium“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. mail. Rahandusminister Kantsler  Eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Eesti Esitajate Eelnõu § 1 (punkt 2) Mittearvestatud Liit Eelnõuga soovitakse luua võimalused loovisikute toetamiseks Muudatuse sisu lähtub täiendava raha eraldamise Toetust suuremas mahus, kui riigieelarvega on ette nähtud ja suunata eesmärgist erandjuhtudel, milleks on vabakutseliste avaldanud Eesti loometoetuste maksmiseks täiendavaid vahendeid. Väljapakutud loovisikute täiendav vajaduspõhine toetamine. Selleks on Kinoliit, Eesti lahendus ei järgi LLS-i üldist loogikat, mille kohaselt põhjendatud hoida täiendav summa kõigi abivajajate Sisearhitektide riigieelarvest eraldatudvahendid jagunevad vähemalt 95% jaoks võrdselt kättesaadavalt keskselt KuM reservis ning Liit, Eesti tunnustatud loomeliitudele ja kuni 5% reservi. eraldada toetusi taotluste alusel tegemata vahet kas Balletiliit, Eesti Kultuuriministeerium soovib suunata kõik täiendava vahendid vabakutseline loovisik kuulub loomeliitu või mitte. Arhitektide Liit, reservi ja luua loomeliitudele siis võimalus taotleda lisavahendeid Kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks täiendavalt Eesti reservist. See loob olukorra, kus loomeliidud ja loomeliidu välised eraldatud summat jagada loomeliitude vajel pearahast Interpreetide isikud konkureerivad samadele vahenditele. EEL-i hinnangul ei lähtuva proportsiooni alusel (LLS § 12 lg 1), kuna ole sellise lähenemise puhul järgitud nõuetekohaselt LLS-i Liit, Eesti kõikidel loomeliitudel täiendavat toetust vaja ei ole. Sama eesmärki, parandada loomeliitude kaudu loovisikute Näitlejate Liit süsteemi kasutati 2020. aasta kriisiabi jagamisel ja loometegevuseks vajalikke tingimus, samuti ei järgita eraldatud Kultuuriministeeriumi hinnangul oli see eesmärgipärane. vahendite 95% / 5% jaotumise põhimõtet. EEL-i arusaama kohaselt toimub riigieelarvest või Vabariigi See praktika näitas, et täiendavat abi vajasid oma Valitsuse poolt selleks täiendavalt eraldatud vahenditest liikmetele loometoetuste maksmiseks 8 loomeliitu 17-st. suunamine LLS-i rakendamiseks läbi ministeeriumi eelarve Seletuskirja on täiendatud. muutmise, mille kinnitab minister oma käskkirjaga. Sellest tulenevalt on EEL seisukohal, et ministril peab säilima kaalutlusõigus, kas lisavahendeid suunatakse loometoetuste maksmiseks loomeliitude liikmetele, loomeliidu välistele isikutele või mõlematele. EEL-i hinnangul on eelnõus väljapakutud lahenduse puhul kultuuriministri kaalutlusõigust ebaproportsionaalselt piiratud. Eesti Esitajate Eelnõu § 1 (punkt 2) Mittearvestatud Liit Ettepanek kaaluda, kas eelpool toodud lõikes on vajalik kasutada Loometoetusteks eraldava raha arvutamise põhimõtte Toetust sõna „erandjuhul“. Eelnõu seletuskiri ei ava, millist olukorda sätestab LLS § 12 lõikes 1. Eelnõuga lisatakse LLS § 12 avaldanud Eesti tuleks tulevikus käsitleda „erandjuhuna“. Seletuskirjas on välja alus, mis võimaldab eraldada loometoetuste maksmiseks  Eelnõu seletuskirja lisa 2 Kinoliit, Eesti toodud, et hetkel on see seotud COVID-19 olukorraga, kuid lisaraha juhul, kui § 12 lõike 1 alusel eelarveaastaks Sisearhitektide puudub selgem arusaam, millistel juhtudel oleks tegemist eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa. Liit, Eesti „erandjuhuga“ tulevikus. See saab olla võimalik ainult erandlikel asjaoludel. Balletiliit, Eesti Igal juhul on vahendite suurendamiseks vajalik Riigikogu või Arhitektide Liit, Vabariigi Valitsuse otsust. Vastava otsuse tegemiseks ei peaks Eesti EEL-i nägemuses kohaselt olema tegemist alati erandjuhuga, Interpreetide millele eelnõu sõnastus viitab. Näiteks olukorras, kui riigil või Liit, Eesti Vabariigi Valitsusel tekib soov või võimalus suunata kultuuri Näitlejate Liit valdkonda (sh. LLS-i rakendamiseks) täiendavaid vahendeid, ei pea olema tegemist mingi erandliku (negatiivse) olukorraga vaid võib olla tegemist ka positiivse olukorraga (nt. suur majanduskasv või sektori kasvu potentsiaal). Juhul kui eelnõus toodud LLS § 12 lg 7 ¹ muudetakse, on vajalik vastavalt muuta ka eelnõus toodud LLS § 12 lg 7². Sõnastuse lühendamise eesmärgil on EEL-i arvates piisav, kui sätestada, et lisavahendeid võib kasutada LLS § 12 lg 3 p 1 toodud eesmärgil. Eesti Esitajate Õiguskindluse huvides teeme ettepanku muuta LLS-i § 23³ lg Arvestatud Liit 3 järgnevalt: Eelnõu täiendatud Toetust „(3)2021. aasta 1. maist kuni 31. detsembrini ei arvata avaldanud Eesti sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut, Kinoliit, Eesti töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral Sisearhitektide makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa ühte Liit, Eesti käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse Balletiliit, Eesti suurust kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3, 5 ja 6 Arhitektide Liit, nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.“. Eesti Interpreetide Liit, Eesti Näitlejate Liit Eesti Esitajate EEL palub eelnõu koostajal seletuskirja täpsustada ja üle Arvestatud Liit kontrollida, et eelnõu punktid ja seletuskirja vastava punkti Seletuskirja täpsustatud selgitused läheks omavahel kokku.  Eelnõu seletuskirja lisa 2 Eesti Balletiliit EBL juhib tähelepanu asjaolule, et paljud vanaduspensioni eas Mittearvestatud loovisikud on endiselt loominguliselt aktiivsed, tegutsevad Küsimust ei ole võimalik käesoleva kiireloomulise eelnõu vabakutselistena ning vajavad Covid-19 tõkestamiseks raames lahendada, kuna soovitav sihtrühma laiendamine kehtestatud piirangute tõttu loometööst tuleva sissetuleku on mahukas ja selle eelarvemõju läbi analüüsimata. vähenemise või peatumise tõttu toimetulekuks abi. EBL teeb LLS loometoetused on riigipoolne toetus neile aktiivselt ettepaneku lisada ka vanaduspension § 23³ lg 3 loetletud loometööd tegevatele vabakutselistele, kes sissetulekute hulka. ebaregulaarsete sissetulekute tõttu ei saa osa sotsiaalgarantiidest ning on sissetuleku kaotamisel seega eriti haavatavas seisus. Kultuuriministeerium mõistab, et ka paljud vanaduspensioni saajad on aktiivsed loovisikud, kes väärivad toetust, kuid vanaduspensioni näol on riik nendele isikutele taganud sissetuleku ja ravikindlustuse, seega on nemad teiste vabakutselistega võrreldes juba riigi poolt toetatud. Vanaduspensioni saajate, nagu ka tudengite või vanemapuhkusel olijate toetamist saab arutada seaduse põhjalikuma muutmise käigus, mille ettevalmistamine on Kultuuriministeeriumi 2021. aasta tööplaanis. Soolise Tunnistada kehtetuks LLS § 16 lg 2 p 9, kuna see on vastuolus Antud selgitus võrdõiguslikku võrdse Kultuuriministeerium tänab esitatud tähelepaneku eest ja se ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 punktis 2 sätestatuga, soovib ettepanekut põhjalikumalt analüüsida. Arvestades kohtlemise koheldes puuduva eelnõu kiireloomulisust ettepanek hetkel jäetud eelnõust volinik töövõimega ja osalise töövõimega isikuid ebavõrdselt. välja ja peame vajadusel korral võimalikus selle lisamist Riigikogu menetluses. Soolise Täiendada LLS § 19 lõiget 3 lausega: “Kui loovisik on viimase Antud selgitus võrdõiguslikku kolme Kultuuriministeerium tänab esitatud tähelepaneku eest ja se ja võrdse aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel ja/või saanud soovib ettepanekut põhjalikumalt analüüsida. Arvestades kohtlemise vanemahüvitust, siis eelnõu kiireloomulisust ettepanek hetkel jäetud eelnõust volinik pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvituse saamise välja ja peame vajadusel korral võimalikus selle lisamist või lapsehoolduspuhkuse Riigikogu menetluses. perioodi võrra vastavalt sellele, kumb periood oli pikem.” Eelnõu seletuskirja lisa 2