Aruanne

VÕRU MAAKONNA RAHVA RAAMATUKOGU DE 2020 . AASTA TEGEVUSE ARUANNE Tallinn 2021 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc66799581 \h 4 1.Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc66799582 \h 4 1.1 Koroonaviiruse mõju PAGEREF _Toc66799583 \h 4 1.1.1 Esimene laine PAGEREF _Toc66799584 \h 4 1.1.2 Teine laine PAGEREF _Toc66799585 \h 8 2 Juhtimine PAGEREF _Toc66799586 \h 9 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: PAGEREF _Toc66799587 \h 9 2.2 Eelarve PAGEREF _Toc66799588 \h 10 2.3 Projektid PAGEREF _Toc66799589 \h 12 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng. PAGEREF _Toc66799590 \h 13 2.4.2 Ülevaade täienduskoolitusest PAGEREF _Toc66799591 \h 13 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused PAGEREF _Toc66799592 \h 14 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc66799593 \h 15 2.4.4 Erialahariduse omandamine PAGEREF _Toc66799594 \h 16 2.4.5 Töötajate tunnustamine PAGEREF _Toc66799595 \h 16 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. PAGEREF _Toc66799596 \h 16 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele PAGEREF _Toc66799597 \h 17 2.6. Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas PAGEREF _Toc66799598 \h 18 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine PAGEREF _Toc66799599 \h 18 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused PAGEREF _Toc66799600 \h 18 3.1.1 Raamatu komplekteerimine PAGEREF _Toc66799601 \h 19 3.1.2 Perioodika komplekteerimine PAGEREF _Toc66799602 \h 20 3.1.3 Auviste komplekteerimine PAGEREF _Toc66799603 \h 21 3.2 Inventuurid, mahakandmised PAGEREF _Toc66799604 \h 21 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused PAGEREF _Toc66799605 \h 21 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine PAGEREF _Toc66799606 \h 22 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused PAGEREF _Toc66799607 \h 23 4.3 RVL teenindus PAGEREF _Toc66799608 \h 25 4.4 Laste- ja noorteteenindus PAGEREF _Toc66799609 \h 26 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine PAGEREF _Toc66799610 \h 26 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc66799611 \h 27 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine PAGEREF _Toc66799612 \h 29 4.4.4 Laste- ja noorteüritused PAGEREF _Toc66799613 \h 31 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused PAGEREF _Toc66799614 \h 32 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond PAGEREF _Toc66799615 \h 34 4.6.1 kohalikul tasandil PAGEREF _Toc66799616 \h 34 4.6.2 riiklikul tasandil PAGEREF _Toc66799617 \h 38 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc66799618 \h 38 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele PAGEREF _Toc66799619 \h 39 4.8. Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded PAGEREF _Toc66799620 \h 40 5. 2021. aasta tegevused PAGEREF _Toc66799621 \h 41 LISA 1. Personali koolitus PAGEREF _Toc66799622 \h 42 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc66799623 \h 43 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid PAGEREF _Toc66799624 \h 44 LISA 4. Laste ja noorteüritused PAGEREF _Toc66799625 \h 44 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine PAGEREF _Toc66799626 \h 46 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.19 ) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teeninduspunktide arv Kokku Võru 35 802 5 38 0 11 49 1. Põhilised tegevussuunad R askus kese oli suunatud raamatukoguteenuse osutamisele pandeemia ajal . „Aastaring näitas, et raamatukogud saavad hakkama ka erilistes tingimustes ja lugejad on teenindatud oludele vaatamata“ (Varstu). L õpule jõudis ka heaastane seitsme riigi Erasmus + koost öö projekt „ Neli elementi – legendid ja lood“. Valmis veebiväljaande „Raamatukogud Võrumaal“ haldusreformijärgne täiendus ja tegevuse ülevaade 2019. aasta lõpuni. Portaaliga https: //lugeja. raamatukogud.ee liitunud raamatukogudes saab lugejaks registreeruda internetis ID-kaardiga . Võrumaa Keskraamatukogus (edaspidi Võrumaa KRK) võeti kasutusele kaardimaks e terminal. Digikultuuri aastal korraldati virtuaalnäitusi ja - üritusi: näiteks Saatses vaadati Facebooki vahendusel Värska Külast uskeskuse–Reegi maja avamist. Võrumaa K RK X õpilaste omaloominguvõistlus e „Hea on olla hea” tule mused avalikustati virtuaalsel tänuüritusel. R aamatututvustuse blogisse seati sisse luuleriiul luulekogude, eelkõige Võrumaaga seotud autorite loomingu tutvustamiseks. Esmakordsed kogemused saadi nõupidamistest ja koolitustest veebikeskkonnas. Obinitsa ja Meremäe raamatukogud tähistasid 95. tegevusaastat - küll teisit i kui plaanitud, aga lugejad, sõbrad ja toetajad ei jäänud tänamata . Maakondlik lugemismäng Laste-Raamatu-Suvi 2020 toimus 8. korda. Osavõtt oli veidi tagasihoidlikum ja lõpupidu lükat i 2021. aastasse. Värskema ilme sai Kuldre raamatukogu tänu remondile ja Tsolgo tänu uuele sisustusele. Rõuge rahvamajas, kus asub ka raamatukogu, alustati aastakümneid oodatud remonti. Kääpa raamatukogu koliti Kääpa Sotsiaalkeskusest koolimajja. Koroonaviiruse mõju Esimene laine Võru linn Koroonalaine jõudis Võrru kurikuulsa sünnipäevapeoga märtsi algul ja levis suure hooga maakonda laiali. Kujunenud olukorrale reageeris kiiresti Võru linnavalitsus, sulgedes viiruse leviku tõkestamiseks linna all asutused. L oetud tundidega tuli välja töötada kontaktivaba töökorraldus töötajate jaoks ning lugejatele ohutu raamatukoguteenus e osutamise reeglid . V astu tulles õpetajate ja õpilaste soovidele laenutati õppekirjandust ettetellimisega k ontaktivabalt . 25. märtsist 14. aprillini töötati graafiku alusel ja tavapära st raamatukoguteenus t ei osutatud. Viivise võtmine peatati septembrini. Viidi raamatuid koju, pikendati t agastustähtaegu , k orrastati kogusid, vastati telefonid ele, e-kirjadele ja päringutele. Mitmed raamatukoguhoidjad k orrastasid kodukontoris kaugtööna andmebaas e . 15. aprilli l alustati kontaktivaba laenutusega „ t repiraamatukogus“. Raamatukoguhoidjad toimetasid ettetellitud raamatud teiselt ja kolmandalt korr uselt alla välisukse juurde, et lugejatele kontaktivabalt üle anda . Südant soojendas väga suur huvi raamatute ja lugemise vastu. Raamatuid sai tagastada ainult tagastuskasti, misjärel pandi raamatud kolme ks päevaks karantiini, desinfitseeriti, võeti lugejate arvelt maha ja paigutati riiulitesse. Raamatutega sel viisil toimetamine oli väga töömahukas protsess. Raamatuid desinfitseerides kanti maske ja kindaid. Kõik jõud koondati avakogu ja hoidlate korrastamiseks . Lõpule viidi 2019. aastal alusta tud kogude kasutatavuse analüüs. Eriolukorra lõppedes avati raamatukogu 18. mail ja k ehti ma jäid e riolukorra piirangud: 2 + 2 reegel, käte desinfitseerimine enne raamatukokku sisenemist ning peale teavikute, inventari ja tehnikaseadmete kasutamist. 2 + 2 reegli täitmiseks m ärgistati teeninduslettide ümbrus ja põrandad ohu lindiga. Tungivalt soovituslik oli kanda kaitsemaski. Peale avamist pidi arvestama distantsi hoidmisega lugejaga näiteks uudiskirjanduse riiuli juures . Esimestel lahtiolekunädalatel desinfitseeriti kõik tagasitoodud raamatud, teenindajad kandsid kindaid ja kaitsemaske. Suveperioodil, kui viiruse levik oli minimaalne, loobuti maskide kandmisest. Lugemissaali ja AIP i külastajatele jäi maski kandmine soovituslikuks, kaitsemaske ja kindaid jagati raamatukogu s tasuta. Ära jäi 15 välisteeninduspunkti laenutuspäeva lasteaedades , kümme laupäevast teeninduspäeva ja kaheksa kevadeks planeeritud laste üritust . Kooliaasta viimastel nädalatel ei toimunud ühtki laste rühmakülastust. Laste mängunurk oli esimestel hädaolukorra nädalatel suletud, ka hiljem olid väikelastega pered ettevaatlikud ja tulid harva raamatukokk u aega veetma. Tehti teoks mitu varem planeeritud töömahukat ideed , mille t ulemusi jagati maakonna rahva- ja kooliraamatukoguhoidjatega, et neilgi oleks tehtust oma igapäevatöös abi. Koostati slaidiesitlused 2009-2019 Hea Lasteraamat u plakatile valitud raamatutest. K uulutati välja pokuteemaline fotojaht pokuloenduse toetuseks, et anda lastega peredele rohkem põhjust looduses liikuda ajal, mil avalikes kohtades liikumine oli piiratud ja kogu suhtlus maailmaga toimus ekraanide kaudu. S uve esimeses pooles oli külastatavus väiksem kui tavaliselt. Lugejad olid pigem ettevaatlikud, hoidudes rahvarohketest kohtadest. Augustis julgeti juba rohkem raamatuko gudesse tulla. Teise laine valmisolekuks telliti teenindus lettidele kaitseklaasid. Antsla vald Kuldres tehti esimese laine ajal remonti ja kogude välja- ning tagasikolimine oli küllaltki aja- ja töömahukas, mida teavad kõik, kes on raamatukogu kolinud. Ajalehti anti koju lugeda. Antsla vallavalitsus varustas maskide, desinfitseerimisvahendite ja kinnastega. Antsla Linnaraamatukogu oli suletud 27. märtsist 4. maini. Paar tundi päevas tegeldi kogude korrastamisega, sest linnatänavate remondi ja Coop Konsumi ehitamisega seoses uuendati küttesüsteemi , maja oli külm ning majja pääsemine gi oli raskendatud. Haabsaare s laenutati kontakti vaba lt, raamatud pandi koridori toolile. Pa ngaülekande sooviga külastaja ruumis viibides kandis direktor maski. Linda raamatukogu direktor pan i tähele, et internetis ha kka sid levima head soovitused e-raamatute, kultuuriobjektide, virtuaaltuuride jms kohta. L ugemishuvilistele leiti ka seal kontaktivaba raamatute üleandmise võimalus. Vaabinas sätiti mööblit ringi , et kohal kasutaja d saaksid distantsi hoid a . Seal ja Tsoorus suurenes „viirusepakku“ tulnute arvelt lugejate, sealhulgas laste arv. Antsla vallavalitsus esitas palve kulutada nii vähe kui võimalik, aga osta ära kõik, mis vajalik. Vaabina loovutas ürituste ja korrashoiu pealt 200 eurot. Rõuge vald Rõuge valla raamatukogude direktorid töötasid 17. märtsist 1 5. maini kodukontorites. Töötelefonid olid suunatud mobiiltelefonidele ja lugejad said tellida kirjandust tööpäev iti kella 10-16 . „Neljapäeviti olime tööl, pakkides lugejatele lugemisvara kilekotti koos lugeja nimega ning heade soovidega ja viies pakikesed välisukse taha lauale / toolile , riiulile jne. Lugejad olid tänulikud, et üldse raamatukogust lugemist said ja võeti korraga rohkem raamatuid “ . (Krabi , Varstu ). Viimases näiteks oli kümme külastust päevas. Neljapäev iti oli kohustuslik raamatukogu kasutamise statistika esitamine valla kul tuuri- ja haridusspetsialistile. T agastuskastid saadi „väga täpse“ ajastusega va hetult enne eriolukorra algust . Rõuge vallavalitsus muretses isikukaitse- ja desinfi tseer i misvahendeid, kulud kanti raamatukogude eelarvest. Alates 7. aprillist võis siset öö d teha ka kolmapäeviti. E -teenuse d olid kättesaamatud. Varstus ja Võrus jäi ära kohtumine Markus Saksatammega. Haanjas korrastati arhiivi. Raamatukogu leidsid üles paljud väljaspool teeninduspiirkonda elavad lugejad ja aktiivselt kasutati kaugtöö teg emiseks multifunktsionaalset ruumi. Sännas sätiti kontaktivaba laenutus sisse „ r aamatukogu aknas“. Üldse oli raamatukogu eriolukorra ajal eriti kiire internet i ja mugav a keskkon naga (sh köögi kasutamise võimalus) tõus u trendis kaugtöö tegemise kohana. Palju d tulid olukorda leevendama suvekodudesse, aga et sealsed tingimused pole mõeldud aastaringseks kasutamiseks, s iis seatigi raamatukokku. Setomaa vald Setomaal pidid raamatukogud koostama ise strateegia, kuidas käituda eri olukorras, sest mitmed vallavalitsuse töötajad olid viirusesse nakatunud ja ülejäänud kodukontoris. Ainsaks tugitekstiks oli Kultuuriministeeriumi juhis. Värskas suurenes kontaktivaba laenutuse kõrval koduteeninduse vajadus ning inimesed tahtsid väga suhelda . Töötajad olid vaheldumisi tööl ja kodukontorites, tänu sellele saadi palju raamatuid parandada. Värska raamatukogu direktor oli aprillis teise töötaja lahkumise tõttu üksi kuuel päeval nädalas tööl, innustatuna mõttest, „et k ui minu suurem pühendumine tööle aitas ära hoida kasvõi ühe kiirabi väljakutse, siis oli ju asi seda väärt“. Raamatuid anti välja kolmel päeval nädalas. Aja kulgedes tekkis võimalus osta esialgu väga kõrge hinnaga maske ja desovahendeid eelarveridu ümber tõstes. Tõsteti ümber ka mööblit hajutamise eesmärgil. Meremäel ja Saatse s sai kasutada AIPi etteteatamisel. Obinitsa raamatukogu lugejatele oli uksel järgmine teade: „Seoses Eesti Vabariigi otsusega eriolukorra kehtestamise kohta Eesti Vabariigi territooriumil ja Setomaa vallavanema 13.03.2020 käskkirja nr. 13-1/51 alusel on Obinitsa raamatukogu kasutamine alates 16.03. 2020 ajutiselt piiratud. Raamatute väljastamine toimub eelneva kokkuleppe kaudu teisipäeval ja neljapäeval 10.00-15.00. Obinitsa postipunkti tegevus on alates 1. aprillist kuni eriolukorra lõpuni peatatud.“ Aga et postipunkti kasutajatega jätkus töö ka paar nädalat peale eriolukorra kehtestamist, siis kasutati respiraatorit, sest maske ei olnud alguses saada ja kui, siis maksis pakk 50 eurot. Desinfitseer iti käsi ja pindasid, desovahendeid õnneks jätkus. Väga palju telliti pakke algul postipunkti, aga peagi aktiviseerusid kullerfirmad, kes andsid pakid üle värskes õhus kontaktivabalt. Peale postipunkti töö peatamist läks lihtsamaks, kuna raamatute laenutamine-tagastamine toimus koridoris oleva raamatukapi kaudu. Võru vald Võru vallavalitsus kehtestas majanduskulude kokkuhoiu nõude seos es kehtiva eriolukorraga. Parksepa raamatukogu eelarve vähenes 1290, Tsolgo 650 euro võrra. Lasva l vähenda ti eelarvet 208 eurot koolituskulude ja ürituste arvelt. Oraval ja Hanikasel kokku kärbiti koolituskulusid 85 ja majanduskulusid 200 eurot. Osulas vähendati eelarvet 400 euro võrra. Vana-Vastseliina loovutas 1600 eurot – 1500 kütte pealt ja 100 ürituste korraldamise kuludest, Vastseliina 300 euro t. Kirepil loobuti enamusest inventari rahast, osast ürituste korraldamise ja infotehnoloogia rahast. Puiga , Kääpa ja Sõmerpalu eelarvet ei vähendatud. Hanikase raamatukogu oli esimese laine ajal täiesti suletud, sest seal on põhiliselt kokkusaamiskoht, seega oli mõistlik kontaktide vältimiseks uksed kinni panna. Tsolgos sai raamatukogu uue ilme – tänu Rahandusministeeriumi toetusele paigutati raamatud ümber uutele riiulitele, mõned riiulid said isegi mitu korda ümber tõstetud kuni rahuldava tulemuseni. Tavaolukorras oleks olnud kogude ümbertõstmine küllatki probleemne, aga eriolukord sai hästi ära kasutatud . Kolimise kõrval toimis kontaktivaba laenutus ja suur ruum võimaldas perioodika kohalkasutust . Suurenenud koduteenindust aitasid teostada avahooldustöötajad . Kirepil ei õnnestunud korraldada soovitatud kontaktivaba laenutust, kuna majas puudub koht pakitud kirjanduse vastuvõtmiseks ja väljaandmiseks. Tegemist on kortermajaga ja tule ohutuse n õuete tõttu ei tohi trepiko jas olla kergestisüttivaid esemeid. Samuti ei suutnud paljud eakad ja erivajadusega lugejad aru saada korraldusest, et kohapeal lugemist ja laenutamist ei toimu. Mitmed neist ei hoidnud distantsi ei teiste lugejatega ega ka raamatukogu direktoriga. Esimesel ametlikult suletud päeval, 13. märtsil käis raamatukogus 13 inimest, kes laenutasid 117 teavikut. „ Mõistsin, et niimoodi edasi minna ei saa ja esitasin vallavalitsusele palve l ubada mul töötada kodukontoris“. Alates 16. märtsis t töötas ki raamatukogu direktor kodukontoris, tellides ja võttes arvele raamatuid ning koosta des raamatukogu kroonikat . Raamatuid anti lugejatele kätte reedeti õues. 28. märtsil said raamatukogud teate, et tuleb hakata kontrollima Võru valla mängu- ja spordiplatsidel kehtivat liikumiskeeldu. „ Kirepi Raamatukogu sai ülesande hoida igapäevaselt silma peal Kose spord iplatsil ja laste mänguväljakul, seda ka nädalavahetustel. Platsid olid piiratud lintidega. Pooleteise kuu jooksul nägin mänguväljakul ühte inimest, kes istus pingil ja kiigutas vankris last. K üll aga olid paaril korral toimunud spordiplatsil koosviibimised öisel ajal, millest andsid tunnistust laialiloobitud prügi ja mahatõmmatud piirdelindid. “ Peale eriolukorra lõppemist tõsteti Kirepil ümber mööbli t - ühest arvutitöökohast loobuti kohallugemi se kasuks - ja piir ati lintidega ning telliti kaitseklaasid. Ära jäi suvine lugemisvõistlus „ Kirepi - Karikakra-Suvi“. Loosi raamatukogu juhataja oli kas töö- või kodukontoris , laenutati kontaktivabalt. Lasval toimus kontaktivaba laenutus 13. märtsist 17. maini . Kõigile leiti sobiv variant, et lugemist armastav inimene saaks ikka lugeda – raamatud anti kas läbi akna, pandi esikulauale, viidi ko ju või jäeti lugejale postkasti. Tagastatud r aamatud jäeti karantiini. Eriolukorra ajal tehti sisetö id. P eale 18. maid ei avatud laste- ja tegelustuba . Parksepa s ja Vana-Vastseliinas kasutati eriolukorda teavikute inventuuriks , peale seda laenutati kontaktivabalt. Vana - Vastseliinas tõsteti laenutuslett oma töölauast kaugemale, et hoida distantsi ja plakatid paigutati nii, et neid akna taga näha oleks. Sõmerpalus usaldasid lugejad raamatukogutöötaja valikut kontaktivabal laenutusel, seega said ringlusse ka seni laenutuseta raamatud. Vastseliinas kasutati aega kodulooliste materjalide korrastamiseks ja sorteerimiseks, vanade fotode skaneerimiseks. Kääpa raamatukogu asus sealse s otsiaalkeskusega ühes majas ja kuna viimane suleti, oli ka raamatukogu täiesti suletud 16.-29. märtsini. Direktor oli rakendatud Covid-19 poolt põhjustatud abitööde l . 31. märtsist kuni 11. maini toim us kontaktivab a laenutus akna kaudu. Et augustis koliti raamatukogu sealt ära, kasutati aega kogude ülevaatamiseks ja pakkimiseks. Teine laine Septembris jätkati tavapärase raamatukoguteenuse pakkumist. Lisaks jäeti lugejatele võimalus laenata tea vikuid kontaktivabalt. 2 + 2 reegel asendus lugejate hajutamise kohus tusega. Jätkus k ohustus desinfitseerida iga kasutamise järel arvutitöökohad ja lugemissaali lauad ning hoida puhtana laenutusletid. Kui maskide kandmine oli soovituslik, kanti maske vähe. Kui reegel alates 24. novembrist kohustuslikuks muutus, oli d enamusel külastajatest raamatukokku tulles maskid ees. Jätkati maskide ja kaitsekinnaste tasuta jagamist külastajatele. Raamatukoguhoidjad kandsid vabal valikul kas kaitsemaski või visiiri. Aasta lõpus hakkas viirusekartus tasapisi mööduma. Teise la ine ajal sai korraldada üritusi, kus osaleti siiski väga ettevaatlikult. Eakad olid kodus olemisest väsinud ja helistasid, et lihtsalt juttu ajada. Raamatukoguhoidjad lugesid siis ajalehest midagi ette või lihtsalt lohutasid. Tsolgos peatati võimlemisringi ja ansambli kooskäimine, mõlem as tegutsesid riskirühma inimesed. Värskas aidati alla laadida “Hoia” äppi . Antsla vallavalitsuse töötajate suur nakkuskolle hoidis lugejad raamatukogust eemale. P iirati AIP i kasutamise aega ja ajakirjandus t koha peal lugeda ei saanud . Et j õulupeod jäid ära , siis toodi Antsla valla raamatukogudesse eakate valla kodanike jõulupakid, et hajuta tult need kuidagi omanikuni jõuaks . See oli kõige huvitavam periood : „ mõni avastas, et Kuldres on nii suur ja ilus raamatukogu, kellel oli hea meel, et ei pidanud kaugele minema, kes saatis oma pereliikme, kes luges mulle luuletust, unustati korrakski koroona ja tänati, et vald neid meeles pidas. Sain juurde kaks toredat lugejat. “ (Kuldre). Septembri teisest nädalast alustas Kääpa raamatukogu tööd Kääpa kooli ruumides. Lasval toimusid täiskasvanutele mõeldu d üritused, laste omad jäid osaliselt ära, sest lasteaed oli novembri lõpus karantiinis. Missos anti perioodikat lugeda koju . Rõuge taotles lisaeelarvest vahendeid juurde seoses kolimisega. O rava ja Hanikase raamatukogude analüüsis t selgus , et teise laine ajal käidi vähem raamatukogudes ja käijad oli ühed ja samad inimesed. Selle le argumendile saadi tõestust ka teistest raamatukogudest. Obinitsas viidi p ostipunkti külastused maksimaalselt kontaktivabaks – raamatukogutöötaja viis tahv elarvuti allkirjastamiseks ees tuppa . Raamatukogu ruum on liigendatud niimoodi, et ühest ukseavast toimib postipunkt ja teise kaudu raamatukogu teenus. Võrumaa KRK lasteosakonnas toimus klasside ja lasteaiarühmade teemaüritusi ja laenutusretki tunduvalt harvem, kui tavaliselt. Välisteeninduspunktid hakkasid küll sügisel tööle, kuid aeg-ajalt tuli laenutuspäev vahele jätta, sest mõni lasteaiarühm oli isolatsioonis. Lastega tegeldes ja lugejateeninduse alal liikudes kandsid raamatukoguhoidjad maske või visiire. Töötajad olid sagedamini haigus- või lapsehoolduslehel. Eri- ja hädaolukorra suurimaks väljakutseks oli tegevuse planeerimine arves tades võimalust, et kavandatut ei ole võimalik ellu viia ja igal hetkel tuleb olla valmis muutuva olukorraga kohanemiseks ning plaanide muutmiseks või tühistamiseks. Suurimaks plussiks oli see, et mitu õppe- ja koolituspäeva, kus muidu oleks saanud osaleda vaid Tallinna sõites (milleks on tavaolukorras vähestel võimalust) , toimusid nüüd veebis ja olid järelvaadatavad . Sel kombel sai koolitustest osa tunduvalt suurem hulk huvilisi ja sai levitada infot ka maakonna raamatukoguhoidjatele. Juhtimine Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : Alates 1. juunist ühtlustati Rõuge val la raamatukogude lahtiolekuajad – nüüd ollakse avatud neljal päeval 8.30 - 17.00 ja n eljapäeviti 9.30- 1 8.00 . La htiolekuaegade ühtlustamisel ei võetud arvesse erinevate piirkondade tegelikke vajadusi ega töötajate sõltu mist nt bussiliiklusest. Arvati, et kui raamatukogu on lahti ühel päeval nädalas kauem, sii s saab juurde palju lugejaid. Sisse viidi ühine ametlik lõunapaus 12.30 – 13.00, aga raamatukogud on avatud ka sel ajal , sest on busside saabumise aeg ja väljas nagunii ei käida. Iga kuu esime sel kolmapäev al on raamatukogud lubatud sulgeda sisetööde või koolituspäevaks. „Sel aastal juhtus küll mitu korda, et koolitus ei olnud kuu esimesel kolmapäeval. Sel juhul pidime eraldi luba küsima, et raamatukogu sel päeval sulgeda ja koolitusel osaleda. Minul oli selline situatsioon, et ühel nädalal toimus kaks koolitust, nendest üks oli kevadel ära jäänud koolitus. Kui saatsin osakonnajuhatajale kirja, et mõlemast osa võtta, siis sain vastuseks loa ainult ühele koolitusele minekuks.“ (Viitina). Varem olid sisetöö päevadeks kolmapäevad, mida k asutati ka õpiringide tegevuseks ja ürituste korraldamiseks. Kuna ürituste korraldamiseks, sh kohtumisteks kirjanikega, eelarves paljudel raamatukogudel vahendid praktiliselt puuduvad, siis sa adi õpiringi liikmetega kolmapäevadel teha väljasõite teiste raamatukogude üritustele. Et neid kolmapäevi enam p ole, siis ei ole enam võimalik osa võtta niigi kasinatest kohtumistest naaberraamatukogudes. Kuna e namus valla raamatukogude töötajaid on vanuses 60+, siis varem oli võimalus käia ka arsti juures kolmapäeviti. Praeguse töökorraldusega peab osakonnajuhatajalt selleks eraldi luba taotlema. Lahtiolekuaegade muudatus mõjus negatiivselt koduteenindusele. Varem sai teenuse osutami s e kokku viia RVL tee ninduse, raamatupakkide toomise ja õppepäevadega. Nüüd pea b leidma teisi võimalusi kojukanneteks ja muudeks asjaajamisteks, mida ei saa teha töökohast lahkumata, seega isiklikust ajast. Sotsiaaltöötajad võivad aeg - ajalt tulla vastu , aga raamatute kojukanne ei kuulu nende tööülesannete hulka . Rõuge Vallavalitsuse ja MTÜ Sänna kultuurimõis vahel käisid läbirääkimised raamatukoguteenuse osutamise jätkamiseks. Oktoobris otsustas volikogu, et MTÜ Sänna Kultuurimõis saab jätkata delegeeritud raamatukoguteenuse osutamist kuid senisest poole väiksema eelarvega (välja arvatud teavikute soetamise raha). Võru vallavalitsuses toimusid koosolekud töökorralduse muutmise teemal. „Kuna raamatukogud, lugejad ja teeninduspiirkonnad on nii erinevad- arvulised näitajad, piirkonna suurus, töötajate haridus, lahtiolekuajad, see kas tuleb ise ka koristada või mitte, siis ilmselgelt polegi võimalik kõike ühe mõõdupuuga hinnata“ ( Kirepi ) . N o vembris Võru vallas toimunud raamatukogutöötajate infopäeval öeldi, et Tsolgo raamatukogu jääb Lasva raamatukogu teeninduspunktiks, kuhu hakkab Lasva raamatukogu töötaja käima. Tsolgo raamatukogu direktor edastas selle sõnumi oma lugejatele ja eriliselt kokkuhoidev kogukond alustas allkirjade kogumist , et raamatukogu alles jääks. 109 toetusallkirjaga pöördumise edastas volikogu liige Võru vallavalitsusele. Setomaa Vallavolikogu võttis 29. oktoobril 2020 vastu otsuse „Setomaa vallas tegutsevate rahvaraamatukogude ümberkorraldamine“, mis sätestab, et Setomaa Vallavalitsuse hallatavad asutused Värska Raamatukogu, Mikitamäe Raamatukogu, Saatse raamatukogu, Meremäe raamatukogu ja Obinitsa raamatukogu korraldatakse ümber. Need raamatukogud liidetakse Värska raamatukoguga ja Värska Raamatukogu nimetatakse ümber Setomaa Vallaraamatukoguks. Niipalju said raamatukogutöötajad protsessi mõjutada, et o tsus jõustu s 1. märtsil 2021 . Raamatukogude direktoritele tehti ettepanek asuda alates 1 . märtsist 2021 Setomaa Vallaraamatukogu s petsialisti 1,0 ametikohale . Välja kuulutati konkurss vallaraamatukogu direktori ametikohale. Kauaaegne Urvaste raamatukogu direktor Neidi Ruven siirdus pensionipõlve pidama . Antsla vallavalitsus viis Urvaste ja Kuldre raamatukogu 10. veebruarist 2020 ühtse juhtimise alla, seega on üks inimene tööl kahes raamatukogus ning muutusid l ahtiolekuajad . Urvastes saavad kaugemal tööl käivad inimesed neljapäeva õhtuti lugemisvara hankimas käia. Eelarve Jrk. Raamatukogu kulud kokku Jooksev - kulud kokku Ülalpidamis - kulud tööjõukulu riigilt omaval. Kompl.kulud kokku riigilt KOV-lt 1 Võrumaa KRK 498,135 498,135 25,284 409,464 27,43 22,7 50,13 27,43 16,48 2 Antsla Linnark . 42,309 42,309 3,673 25,785 4,428 8,24 12,668 4428 6,455 3 Haabsaare 14,515 14,515 2,298 9,401 0,401 1,855 2,256 0,401 1,161 4 Haanja 15,454 15,454 1,796 9,975 1,281 2,296 3,577 1,281 1,585 5 Hanikase 23,301 23,301 16,803 3,517 0,557 1,855 2,412 0,557 1,187 6 Kirepi 24,61 24,61 2,663 14,871 2,614 4,048 6,662 2,614 2,341 7 Krabi 23,03 23,03 8,115 10,911 0,668 3,23 3,898 0,668 2,301 8 Kuldre 25,135 25,135 6,452 14,186 1,569 2,822 4,391 1,569 2,054 9 Kuutsi 17,423 17,423 2,391 10,517 0,859 3,533 4,392 0,859 2,379 10 Kääpa 14,758 14,758 1,761 8,133 1,085 3,553 4,638 1,085 2,949 11 Lasva 21,83 21,83 4,365 11,042 1,8 3,484 5,284 1,8 2,309 12 Linda 16,742 16,742 2,389 10,349 1,099 2,526 3,625 1,099 1,765 13 Loosi 11,089 11,089 1,406 7,304 0,429 1,844 2,273 0,429 1,483 14 Luutsniku 9,76 9,76 2,961 4,704 0,323 1,616 1,939 0,323 1,329 15 Meremäe 24,639 24,639 3,211 14,409 1,428 5,32 6,748 1,428 4,074 16 Mikitamäe 24,094 24,094 2,314 15,712 1,998 3,906 5,904 1,998 2,379 17 Misso 14,533 14,533 1,421 9,333 0,932 2,67 3,602 0,932 1,996 18 Mõniste 16,452 16,452 1,791 10,517 0,846 3,159 4,005 0,846 2,276 19 Nursi 15,709 15,709 0,494 11,239 0,736 2,675 3,411 0,736 1,623 20 Obinitsa 23,177 23,177 1,284 16,363 0,983 4,277 5,26 0,983 3,323 21 Orava 15,096 15,096 1,604 8,264 0,915 3,864 4,779 0,915 2,538 22 Osula 29,341 29,341 4,131 17,405 1,821 5,494 7,315 1,821 3,996 23 Parksepa 21,18 21,18 2,363 11,562 2,724 4,032 6,756 2,724 2,908 24 Puiga 22,744 22,744 2,558 13,143 2,826 4,111 6,937 2,826 2,849 25 Ruusmäe 15,605 15,605 2,934 9,698 0,661 2,061 2,722 0,661 1,484 26 Rõuge 20,724 20,724 2,284 10,376 2,114 5,549 7,663 2,114 2,566 27 Saatse 22,523 22,523 4,909 13,987 0,467 2,474 2,941 0,467 1,175 28 Sõmerpalu 15,006 15,006 0,941 7,193 1,913 4,07 5,983 1,913 2,976 29 Sänna 18,465 18,465 5,753 8,8 0,495 2,617 3,112 0,495 1,3 30 Tsolgo 18,572 18,572 6,059 7,864 0,621 3,376 3,997 0,621 2,573 31 Tsooru 15,485 15,485 0,824 10,131 1,081 3,122 4,203 1,081 2,092 32 Urvaste 6,27 6,27 0,71 2,599 0,578 1,804 2,382 0,578 1,093 33 Vaabina 10,19 10,19 2,054 6,459 0,476 0,903 1,379 0,476 0,7 34 Vana-Vastseliina 17,811 17,811 3,07 9,925 0,745 3,49 4,235 0,745 2,64 35 Varstu 20,79 20,79 3,303 12,042 1,486 3,291 4,777 1,486 2,158 36 Vastseliina 35,71 35,71 5,599 18,623 2,958 7,636 10,594 2,958 6,055 37 Viitina 16,043 16,043 0,941 10,396 1,128 3,463 4,591 1,128 2,042 38 Värska 47,764 47,764 9,195 27,038 2,19 8,178 10,368 2,19 5,4 kokku 2020 1246,014 1246,014 152,104 833,237 76,665 155,144 231,809 4500,237 107,994 kokku 2019 1216,116 1216,116 142,139 829,739 68,706 152,762 221,468 68,706 106,292 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.1 9 . € Seisuga 31.12.20 € Muutus % Eelarve kokku 1 216 116 1 246 014 2,5% sh keskraamatukogu 488 702 498 135 1,9% Personalikulu 829 739 833 237 0,4% sh keskraamatukogu 396 302 409 464 3,3% Kompl ekteerimiskulu 221 468 231 809 4,7% sh KOV- lt 152 762 155 144 1,6% sh riigilt 68 706 76 665 11,6% sh keskraamatukogu 47 029 50 130 6,6% sh KOV- lt 22 064 22 700 2,9% sh riigilt 24 965 27 430 9,9% Infotehnoloogiakulu 22 770 28 864 26,8% sh keskraamatukogu 8 896 13 257 49,0% * * Tööjõukulu vähenes 0,4 % võrra ja komplekteerimiskulu kasvas 4,7 % võrra. Krabil suurenes eelarve maja küttekulude ja elektri tarbimise võrra. Lasval vähenes personalikulu – 2019. aasta eelarves oli personalikulu rea peal koondamistasu Otsa laenutuspunkti juhatajale. Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Võrumaa laste 8. lugemismäng Laste-Raamatu-Suvi 2020 korralduskulude katmine (Eesti Kultuurkapital) 01.03.2020-25.09.2020 Pikendatud 31,05.2021 150 615 Erasmus + s eitsme riigi koostööprojekt „Neli elementi –legendid ja lood“ (SA Archimedes ) 01.11.2018-31.10.2020 22 478 289 140 Võrumaa raamatukogutöötajate sügissemester ( Eesti Kultuuriministeerium ) 15.09-15.12.2020 900 984,30 Kontserdisari Muusika 102 Eestimaale Võrumaa KRKs (Eesti Kultuurkapital) 01.07-31.12.2020 450 640 Võrumaa kirjaniku Raimond Kolga bibliograafia interneti väljaande koostamiskulude osaline katmine Võrumaa KRKs (Eesti Kultuurkapital) 06.01-29.02.2020 600 1203 T solgo raamatukogu tegevu stoetus - sisustuse uuendamine ja üritused (Rahandusministe e rium) -31.12. 2020 4000 4000 Kohtumi sed Virve Osilaga Tsolgos ja Kääpal (Eesti Kultuurkapital) 1.-31.08.2020 200 381,90 Kohtumine Heli Künnapasega Tsolgos, Lasval ja Oraval (Eesti Kultuurkapital) 1.-30.2020 300 355,85 Misso noorte käsitööring (Rõuge Noorsootöö Keskus) 1.01-12.2020 250 350 Kohtumine Anti Saarega Värskas (Eesti Kultuurkapital) 2020 I jaotus 100 137.49 Kohtumine Heli Künnapasega Värskas (Eesti Kultuurkapital) 2020 IV jaotus 100 227, 15 Põhja-Setomaa laste suvine lugemisvõistlus (Setomaa Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital) 2020 II jaotus 350 459,18 Kohtumised kirjanikega (Setomaa vallavalitsus) 2020 135 Kultuurkapitali projektide kaasfinantseerimine Polina Tšerkassova kontsert „Helisevad muinaslood“ (Eesti K ultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Helikunsti Sihtkapital) 2020 IV jaotus 500 Sündmus toimub 2021. aastal Toetusprogrammide osatähtsus on väga suur. Tänu Kultuuriministeeriumi toetusele said teoks kaks maakondlikku õppepäeva, eriti hinnatav oli toetus psühholoogialoengule. Tsolgo raamatukogu sai 19 uut riiulit, uue lugemi s l aua , kuus tooli, tööarvuti ja ajakirjade kapi. Personali koosseis, juhtimine ja areng . Alates 1. jaanuarist 2020 liideti Lasva Raama tukogu direktori 0,75 ametikoht Otsa laenutuspunkti juhataja 0,25 ametikohaga Lasva Raamatukogu direktori ametikohaks töökoormusega 1,0. Tööülesanded määrati ametijuhendiga. Ettepaneku ametikohtade liitmiseks tegi Lasva Raamatukogu direktor e esmärgi ga , et oleks paindlikkus lahtiolekuaegades arvestades külastatavust ning võimalus töötasu kasvuks. Rõuge Vallavalitsus korraldas raamatukoguhoidjatega ühiseid kokkusaamisi 9. märtsil Luutsniku s ja 1. juulil Rõuge s. K oosolekute päevakord a ette ei te ata t ud ja seega tuli reageerida koheselt, mistõttu nii mõnedki argumendid meenusid hiljem. R aamatukoguhoidjate selgitu sed ja põhjendused raamatukogude teeninduspiirkon d ade erinev usest läksid kurtidele kõrva dele. Värska raamatukogus tuli direktoril olla üksi kuuel päeval nädalas tööl aprillis , kuna raamatukoguhoidja lahkus töölt ja vallavalitsuse nõudel ei saanud uut töötajat tööle võtta. „ Kuna maailm oli suures osas lukus, siis sain kenasti hakkama . “ (Värska) M ais alustas tööd raamatukoguhoidja-koristaja na tubli noor inimene , mistõttu muudeti ametijuhendeid. Antsla valla raamatukogude direktorid said kokku koostööpäevadel. Jaanuaris kohtu ti Linda raamatukogus, kus arutati raamatukogu kasutamise eeskirju ja põhimäärust ning ürituste koos tegemise võimalusi. Märtsis oldi Tsoorus, kus korrigeeriti dokumentide tekste ning mõõdeti vererõhku, ka kõik lugejad saavad seda teha. Oktoobris mõtiskleti Urvastes uuest eesti kirjandusest. 2.4.2 Ülevaade täienduskoolitusest Võrumaa KRK kak s töötajat võttis osa juhtimiskoolituse pr ogrammist. 33 raamatukogutöötajat nautis lektor Rutt-Kaja Peki säravat loengut „ Psühhoterapeudiks iseendale – stress, pinge ja negatiivsete tunnete ennetamine. Läbipõlemise vältimine ja isiksuse tugevdamine“. Teadmiste- ja elamusrohke oli MTÜ Õiguskooli koolitus „Õigus meie kirjanduses“. Mikitamäe raamatukogu direktor l ä bis koolituse „Vanemaealiste digimentorlus“, et olla abiks ja juhendajaks kogukonna vanematele liikmetele digikirjaoskuse ja üldise digipädevuse arendamise l . Osula ja Misso raamatukogu de direktor id osales id aastatel 2018-2020 Eesti Külaliikumise K odukant projektis „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüstemis ja üle-eestiliselt rakendatava ko o stöömud eli väljatöötamine“. Osula , Värska, Tsooru ja Võrumaa Keskraamatukogu direktorid said teadmisi ja emotsioone ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suveseminari l „Raamatukogu kui kogukonnakeskus“ Saaremaal 12.-14. augustil. O saleti Ur vaste kihelkonna kultuuriretkel ja Eesti Kultuuri Koja konverentsil „Kultuur kui kapital“. Meeldejääv oli raamatukogupäevade „Tallinna päev“, mille põhieesmärk oli tutvu mine uue ja inn ovaatilise Viimsi raamatukoguga ning tunnustuse avald amine suure töö eest Tiiu Valmile. Rõuge ja Kääpa raamatukogude direktorid „salvestasid“ Viimsi sisekujunduse, sest mõlem al seisab ees kolimine renoveeritud ruumidesse. Maaraamatu koguhoidja päev Mustlas lõppes Tarvastu raamatukogus, mis pakkus küll kahjuks negatiivse emotsiooni oma korrastamata koguga. H uvilis terohke oli Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud rahvajutupäev , mille magnetiks oli muidugi jutuvestja Piret Päär . Eesti Lastekirjanduse Keskuse "Lugemisisu" stardikoolituse loengupäeva jälgisid eri aegadel FB Lugemisisu grupis kõik Võrumaa KRK lasteosakonna töötajad ja programmis osalejad. Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminari „Laps kirjanduses“ alapealkirjaga „Mäng ja lastekirjandus“ vaatasid eri aegadel järele kõik Võrumaa KRK laste osakonna töötajad . Lisa 1 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 0 5 .02.20 Rahva Raamatu kirjastuse ja raamatute tutvustus, koostöö autoritega. Noortekirjanduse muutused ja trendid , Raimond Kolga mälestuspäe v Rain Siemer , Rene Tendermann , Merle Pindis, Aili Järv, Aili Paeglis 6 tundi 29/4 11. 03.20 Raamatukoguaasta 2019 Madagaskari reisimuljeid Helve Pai 6 tundi 26/4 17.06.20 Raamatukogud eriolukorras. Parima maaraamatukoguhoidja 2020 valimine, rahvalaulude õpituba Ansambel Ütsiotsõ 7 tundi 20/4 250 29.09.20 Õigus meie kirjanduses MTÜ Õiguskool 3 tundi 16/3 274,6 14.10.20 Võrumaa raamatukogunduse IT 25 Meelis Lilbok – OÜ Deltm ar , FIE Antti Leppik 7 tundi 23/4 214,80 20.10.20 Väljasõiduseminar – osavõtt raamatukogupäevade avapäevast, Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonna ja Viimsi raam a tukogu külastus Jaan Aru jt. Tiiu Valm Tallinna KRK muusikaosakond 12 tundi 10/3 384 4.11.20 Psühhoterapeudiks iseendale – stress, pinge ja negatiivsete tunnete ennetamine. Läbipõlemise vältimine ja isiksuse tugevdamine MTÜ Ko o lituskeskus VILKO, lektor Rutt-Kaja Pekk 7 tundi 22/4 750 2.12.20 Aastaaruannete koostamine. Projekti 4 elementi tutvustus. J utuvestmine „Loodus, meie kodu“ Ena Mets , Merle Koik , Margit Jõgi, Riin Olonen 5 tundi 26/4 220 Kiideti Helve Pai reisimuljeid „Madagaskari reisiblogist“ ja Ruth-Kaja Peki psühholoogiaalast loengut. Meeldejäävad olid kohtumised Ena Metsa ja Polina Tšerkassovaga . Oldi vaimustatud Jaan Aru esinemisest 20. oktoobril Tallinnas ning plaanis on teda Võrumaale esinema kutsuda. Vaimselt oli väga turgutav seminar Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi õ u el, kus imei l usal kevadpäeval saadi pe a le pikka koroonakevadet kokku. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised : Rõuge vallas juhatas a dvendiaja sisse vilkuvate jõulutuledega jõulubuss, mis tegi peatuse ka Viitinas . Bussiseltskond koos jõuluvanaga jagas häid soove, piparkooke ja lusti. Kuusel süüdati tuled, kohalik päkapikk pakkus jõululeiba. Kõik see toimus distantsilt ja õues. „ 23. detsembril - kuna avalikud üritused ol i d keelatud - riietasin ennast taas päkapikuks, sõitsin läbi Rõuge Perearstikeskuse, Rõuge Hooldekodu ning oma eakad ja j ätsin neile jõulusoovid uksele. Printisin erinevad jõulusoovid värvilistele lipikutele, et jaguks kõi gile. Iga hooldekodu elanik sai endale ise tõmmata jõulusoovi. Juhataja võttis asjad uksel vastu - mina sisse ei läinud. Positiivse emotsiooni sain ka möödasõitvatelt autojuhtidelt, kui need päkapikku märkasid ja signaali törtsutasid. Tujutõstev! “ (Viitina) LISA 2 2.4.4 Erialahariduse omandamine . Kolm Võrumaa KRK raamatukoguhoidjat asusid kutset omandama R ahvusraamatukogu kutsekoolitusel . Sügis el toimus kahjuks ainult üks kontaktõppe sessioon . 2.4.5 Töötajate tunnustamine . Kultuuriministeeriumi tänukiri Helle Laanpere – Võrumaa Keskraamatukogu Inga Kuljus – Võrumaa Keskraamatukogu Merike Kender – Varstu raamatukogu Sirje Moorus – Ruusmäe raamatukog u Ülle Ermel – Osula raamatukogu Helgi-Loviise Kõivumägi – Kuutsi raamatukogu Tiina Lillmaa – Obinitsa raamatukogu Tiiu Pihla- Vana-Vastseliina raamatukogu Võru maakonna 2020. aasta õppija eripreemia Saima Tell – Kuldre ja Urvaste raamatukogu ERÜ parima maaraa matukoguhoidja nominent Liana Allas – Linda raamatukogu Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi aastapreemia Tiiu Pihla – Vana-Vastseliina raamatukogu direktor Raamatukogu haldusjuhtimine . Varstus on murekohaks akende pesemine, sest r aamatukogu asub teisel korrusel ja aknaid tuleb pesta teleskoopvarrega harjaga. Lahti käib ainult üks aken ja seda saab küll pesta lihtsamalt, kuid samas pole see turvaline – tuleb ronida akna kaudu piirdeta rõdule. Luutsniku juhataja sai ergonoomilise töökoh a tänu uuele toolile, jalatoele ja lugemisluubile. Viimast saavad ka lugejad soovi korral kasutada. D igikultuuriaastasse oma m oodi „ sobiva lt“ osteti Värskasse robottolmuimeja. Kirepi kortermajas asuv raamatukogu on rahul korteriühistu esimehe tööga, kus raamatukogus toimuvatel koosolekutel arutatakse kõik läbi ja valitakse kõige otstarbekam variant, mis sobib ka majas elavatele pensionäridele. Kääpa raamatukogu kolis septembris Kääpa Põhikooli ruumidesse, kus on ajutiselt kasutada ainult üks tuba ilukirjandus e valikuga , teatmeteosed on hoiul noortekeskuses ja lasteraamatud kooliraamatukogu ruumides. 2021. aasta ümberehituse käigus peaks val mima uus kodu. P äästeameti ettekirjutu st täites liideti Linda raamatukogu rahvamajaga ühtsesse tuletõrjesüste emi . Meremäel on murekohaks II korrusel asuvatest raamatukoguruumidest tagavaraväljapääsu puudumine. Vaabinas paigaldati Antsla Vallavalitsuse nõudmisel turvaseadmed. Pääseameti ettekirjutuse alusel ei vastanud Värska raamatukogu ja lasteaia vaheline uks tuleohutuse nõ u etele, aga jõulukingitusena valmis pereettevõtte Tammer OÜ toetusel uus uks. Loosis vahetati välisukse lukud ning masendavat eriolukorra aega kasutati ilu loomiseks - põranda le sai uhke suur süda ja paar merelooma kujulist maalingut. „ Palju peavalu ja segadust tekitas vallavalitsuse poolt korraldatud küttepuude riigihang e. Kohale toodi toores küttepuu, 2020 - 2021. aasta kütteperioodiks kõlbmatu. Läbirääkimiste tulemusena õnnestus siiski ha nkida vajalik kogus kuivi puid.“ (Haanja). Nursi Külakeskus , sealhulgas raamatukogu, on nüüd täielikult maaküttel. Vana-Vastseliina katlale tehti hooldusremont ja korsten sai puhastamise hõlbustamiseks luugid. Obinitsas hakati külakeskuse katusele paigaldama lisa olemasole vatele päikesepaneelidele, mille käigus võtsid töömehed terve nädala raamatukogu eesruumide s laepaneele alla ja panid tagasi ning toimetasid ühes raamatukogus olevas tehnoruumis. Et aasta jooksul vahetus kahel korral külakeskuse administraator, siis tähendas remondiaeg raamatukogu direktori jaoks pikki tööpäevi. Kuigi oli teada, et Rõuge rahvamaja läheb kapitaalremonti , teavitati raamatukogu kolimisest ikkagi väga hilja - a ega anti esialgu ainult kolm päeva , mida tänu ehi taja mõistvale suhtumisele pikendati nädal a võrra . „ Tänusõnad kõigile headele inimestele, kes raamatukogu kolimisel abis olid. Eriline tänu Krabi Raamatukogu juhatajale Evi Taalile, kes ajutises asupaigas raamatukastid lahti pakkis ja raamatud riiulitele asetas. Ise pakkisin raamatuid rahvamajas ning teenindasin lugejaid ja postipunkti rahvast. Kõik tööd said nii tehtud, et raamatukogu ja postipunkt ei olnud ühtegi päeva suletu d.“ (Rõuge) Võrumaa KRK muutis sisustust hubasemaks uut e värvilist e tumba de ja tugitoolidega. Lasteosakonda o steti mähkimislaud peredele, kes raamatukokku tulles ka noorimad pereliikmed kaasa võtavad. Väga tänuväärne investeering on e rgonoomilised käetoed ja muud ergonoomilised abivahendid . LISA 3 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Juurdepääs liikumispuudega inimesele on tagatud 18-s raamatukogus, 20-s puudub. Vajadusel tuuakse raamatud I korrusele lugejale kätte. „S petsiaalne juurdepääs liikumispuudega inimestele puudub ja kulukuse tõttu ei ole see ka päevakorral. Külastajatega (2 inimest), kes seda mugavamaks raamatukogu kasutamiseks vajaksid, on räägitud ja abi pakutud koduteeninduse näol. Seni on nad keeldunud ja vastanud, et saavad veel hakkama ja hea on ise riiulilt raamatut valida. “ (Varstu). Or a val tehti fassaadi remondi käigus uus trepp koos käsipuuga, mis on liikumispuudega inimesele mugavam. Ka on olemas abivahendid, mis trepile panna, et ratastooliga pääseks raamatukokku. Haanja raamatukogu asub rahvamaja teisel korrusel ja trepist käimine on eakate jaoks üsna vaevaline, eriti alla minek. Raamatukogu direktori soov lisakäsipuu muretsemiseks ei täitunud. Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas M aaraamatukogu jaoks on uue tööarvuti (Tsolgo) ja AIPi arvuti (Varstu , Nursi , Sõmerpalu , Värska ) saamine väga suur areng. Luutsniku sa i annetusena MTÜ Side ja Laptopi Muuseumilt arvutilaua ja laiekraanmonitor i . S eal on väga tarvis kiiret internetti , mida pakuks valguskaabli töösse rakendamine, sest kaugtöö tegijad jäävad hätta suuremahuliste failide üleslaadimisega. Kääpale saadi uus monitor ja värviprinter-koopiamasin. Linda rahvamajja paigaldati wifi võrk ja nüüd on raamatukogus ja väliümbruses koguni kaks wifi võrku. O sula Põhikooli uute lahenduste tulemusena sai ka raamatukogu kiirema interneti ja uue avaliku w ifi võrgu. Sännas vahetati välja kolm arvutit digipädevuse tõstmiseks. Projekti „Neli elementi - legendid ja lood“ toetusest osteti Võrumaa KRKsse suur puutetundlik tahvel ja 86-tollise ekraaniga teler. T ahvlit saab kasutada ürituste ja koolituste läbiviimisel. Teler on laste seas filmide vaatamisel väga populaarseks osutunud ning seda saab samuti kasutada ürituste ilmestamiseks piltide või videote näitamisega. Kojulaenutuse ja lugemissaali monitoridele osteti ekraanikaitsmed, mis takistavad võõrastel isikutel andmete lugemist. Kogud komplekteerimine ja töötlemine Aastal 2020 komplekteeris Võrumaa KRK teavikui d endiselt 38 raamatukogule. K omplekteerimisosakond teeb raamatukirjed kogu maakonnale, peamiselt kasuta ti ESTER kataloogi kirjeid, kuid vajadusel laaditi alla ka URRAMIi st või RIKSi st . Siiski tuleb kõik üle kontrollida ja oma vajadusi silmas pidades sobivaks muuta. Uued teavikud tellit i tellimisnimekirjade järgi Võrumaa KRKs igal nädalalal, külaraamatukogud es üle nädala ja järelkomplekteerimine toimus jooksvalt. Uute raamatute pakid teh ti üldjuhul külakogudele kord kuus , aga Lasva, Tsolgo, Kääpa, Värska ja Mikitamäe sa i d paki kaks korda kuus . Võrumaa KRK lugejateni jõudis uudiskirjandus kord nädalas, vajadusel ka sagedamini. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused Komplekteerimise põhimõtted 2020. aastal ei muutunud. Ikka on prioriteediks eesti autoritelt ilmunud ilukirjandus, algupärane eesti lastekirjandus . Vaatamata sellele, et ilmub väga head teatmekirjandust , on selle komplekteerimine vähenenud. Väiksemad raamatukogud eelistavad pigem meelelahutusliku kirjanduse ostmist . Lugejate huvide rahuldamiseks kasutatakse usinasti RVL teenust suurematest kogudest. Suurim ta rnija on Rahva Raamat OÜ , kelle kuller käib vajadusel mitu korda nädalas ja see võimaldab kauba saabumise jagada väiksemateks saadetisteks. Apollost telli ti vähem, sest hinnad on seal kõrgemad ja tarneajad oluliselt pikemad . Otse telliti kirjastu stelt: Varrak AS , Bestkaup OÜ , SE&amp;JS – nemad pakuvad samuti paremat hinda lüh emate tarneaegadega. Otse autorilt oste ti harva, sest märga ta on , et hulgimüüjalt osta on soodsam. Otse autorilt ost eti juhul, kui raamatu hind on tõesti odavam või siis kui mujalt seda ei saagi. Võõrkeelset, peamiselt inglise ja vene keelset kirjandust , tellib Võrumaa KRK , kust venekeelseid t eoseid laenutavad Värska , Mikitamäe jt RVLi teel oma lugejatele . -annetuste osakaal kogude juurdekasvust Raa matuid saadi annetusena 2053 eksemplari, see on 12,61% raamatute juurdetulekust . Võrumaa KRKs võeti arvele 547 annetatud raamatut, s o 14,75% juurde tulnud raamatutest. Viimastel aastatel on annetuste tähtsus vähenenud, sest u usi raamatuid saab harva ja vanema annetuse puhul on kasutatud pigem lagunenud või määrdunud köite väljavahetamist. Aruande aastal saabunud annetuste st 38%-l puudusid Võrumaa KRK s laenutused. Kõik maakonna raamatukogud said „Eesti omariikluse põhidokumendid“, „ Alzheimeri tõbi sinu lähedasel“ ja „ Võro -Seto tähtraamat vai kalendri“. - kogude kasutatavus Kogude keskmine ringlus maakonnas oli 1.0. K õrgeim oli ringlus Võru maa K RKs 1,72 , madalaimad Sänna s , Loosi s ja Haabsaares. Töö kogude korrastamisega peab jätkuma ka edaspidi , kuid on märgata, et madalam ringlus on nendes raamatukogudes, kus raamatukogu on külastajatele vähem avatud. Suureks murekohaks on saamas olukord, kus omavalitsused jõuliselt vähendavad raamatukogude lahtiolekuaeg u . On selge, et kui lugeja ei pääse raamatukokku , siis vähenevad laenutused, külastused , lugejaa rvud ja loomulikult ka ringlus . S iis on omavalitsusel vähenenud arvude põhjal väga lihtne raamatukogu pidamisest loobuda, sest keegi ju ei käi seal! Perioodika keskmine laenutusprotsent on 27,7 % üldisest laenutusest. Maapiirkondades laenutatakse koju nii ajakirju kui ka ajalehti, Võrumaa KRKs loetakse pigem kohapeal. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine Võru maakonna raamatukogudesse osteti aruande aastal raamatuid 14 225 eksemplari, sellest Võrumaa K RKsse 3162 eksemplari. Venekeelseid raamatuid osteti 146 ja teistes keeltes, peamiselt inglise keeles 90 raamatut. Muudes võõrkeeltes raamatuid peaaegu ei komplekteeritagi, vahel harva saadakse mõni eriline annetus. Sageli soovitakse ingliskeelse raamatu kõrvale ka eestikeelset tõlget, samuti on populaarsed raamatud, mille põhjal on tehtud film. Võrumaa KRK tellib ilukirjandust kuni kaks eksemplari, harva kolm, lasteosakonda koolilugemiseks mõeldud raamatuid ka rohkem. Külaraamatukogud tellivad üldjuhul ühe eksemplari, mõnikord väga harva kaks eksemplari koolilugemiseks. E-raamatut maakonda ei komplekteeritud, sest puudub huvi. Aastal 2020 enim laenutatud teavikud Võru maakonnas Pealkiri Autor Laenutusi 1 Leskede klubi Veem , Eha 1011 2 Ühe äpardi päevik Kinney , Jeff 817 3 Koomiksikogu 738 4 Sipsik Raud, Eno 405 5 Väike Prantsuse külalismaja Pollard , Helen 402 6 Krimmi vang Tiks, Mihkel 397 7 Litsid Sander, Mart 375 8 Verihurmade aed Raud, Piret 369 9 Väike nurgapood May , Nicola 353 10 Raivo Järvi: kõike muud kui kukupai Kooli, Piret 344 Aruande aastal said Võru maakonna raamatukogud riigilt trükiste soetamiseks lisaraha 8365 eurot, sellest Võrumaa K RK 2993 eurot. Tänu lisarahale said nii mitmedki raamatukogud veidi julgemalt tellida ja mitte oodata, millal tulevad sooduspakkumised. See kajastub ka raamatu keskmise maksumuse tabelis. Kirjastused pakuvad üsna sageli raamatuid soodushinnaga, kuid tihti on tegu juba veidi vanemate teostega. Lugejad küsivad ikka värskelt ilmunud raamatuid ja ootama jääda, millal raamat veidigi alla hinnatakse ei tundu kuidagi õiglane. Aina vähenevate lugejate hoidmiseks püütakse pak kuda võimalikult uut kirjandust vastavalt raha kotile . 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikat saabus Võrumaa raamatukogudesse 2020. aastal 1012 aastakäiku ajakirju ja ajalehti. Neist ostudena 861 ja annetusena 123 aastakäiku. Perioodika ostuks kulutati 45 821 eurot, 156 eurot rohkem kui mullu kuid aasta - aastalt kallinevate hindade tõttu saadi osta 57 aastakäiku vähem. E- väljaandeid ei tellita , aga kui paberväljaandega pakutakse tasuta digiversiooni kaasa , saavad lugejad seda kasutada . Kultuuriperioodikat komplekteeriti 2020. aastal järgnevalt: Akadeemia 3 Hea laps 10 Keel ja kirjandus 1 KesKus 1 Kultuur ja elu 9 Looming 9 Muusika 2 Sirp 4 Teater. Muusika. Kino 4 Tuna 3 Täheke 13 Vikerkaar 3 Värske rõhk 2 Õpetajate leht 2 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti 2020 . aastal 149 eksemplari. Osteti 120 ja annetusena saadi 29. Peamiselt ost is auviseid Võrumaa K RK lasteosakond , eelmisel aastal 111 eksemplari. Mitmes kohas hoogsalt alanud filmivaatamise klubid olid seoses viiruse ohuga sunnitud tegevuse peatama kuid lood etavasti olude paranemisel saab teg evus jätkuda ja auviste kogusid täiendada. Kui varasemalt on lauamänge ostnud Võrumaa KRK lasteosakond , siis eelmisel aastal ostsid külaraamatukogud 22 mängu. Lugejad on muutunud avatumaks ja oskavad peale raamatu ka muud toredat meelelahutust pakkuvaid vahendeid küsida. 3.2 I nventuurid, mahakandmised Parksepa ja Vana-Vastseliina kasutasid kevadist lugejatele raamatukogu sulgemist inventuuri läbiviimiseks. Suvel viidi i nventuur läbi Obinitsas . 2021 . aastal on inventuurid plaanis Saatse, Krabi, Loosi, Luutsniku , Viitina ja Mikitamäe raamatukogudes. Aastal 2020 jätk ati kogude korrastami st . Sellele aitas kaasa eri olukord, kus raamatukogud olid lugejate jaoks suletud , kuid raamatukoguhoidja oli ikka kohal. Eelmisel aastal kustutati 20 120 teavikut, 4890 rohkem kui 2019 . aastal. Sellegipoolest on maakonna keskmine ringlus 1,0 ja seisvat kirjandust väga palju. Mitmes raamatukogus on probleemiks, et kohalikud oma valitsus ed ei luba aegunud kirjandust kustutada ja nii need kogud kasvavad. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused R õuge V allavalitsus viis 2019 . a astal läbi lugejat e rahulolu ja vajaduste uuringu, millest tehti kokkuvõtteid märtsis 2020 . Küsimustele sai vastata nii elektrooniliselt kui paberkandjal. V astused ei olnud aga sisuliselt võrreldavad, kuna paberkandjal sai jätta lahtrid, mis puudutas hilisemaid kellaaegu, täitmata, elektroonilisel t aga pidi ära täitma kõik kellaaegade lahtrid, et süsteem lubaks ankeedi üldse ära saata. Sealt tekkiski nn „vajadus” hilisemate lahtiolekuaegade järele, millele j uh iti ankeedi koostaja tähe lepanu. A ga seda fakti ja raamatukogutöötajate vastuargumente hilisema lahtiolekuaja kohta arvesse ei võetud. Antsla vallavalitsus viis kodanike seas läbi rahulolu küsitluse , kus üheks küsimuseks oli rahulolu raamatukogudega. Antsla Valla Le hes kokkuvõt et avaldatud veel p ole. Võrumaa KRK kojulaenutuses registreeriti 19. oktoobrist kuni 13. novembrini äraütlusi . Koju laenutati sel perioodil 8734 teavikut ja registreeriti 282 äraütlust , mis on 3,2% kojulaenutustest Äraütlustest suurema osa moodustasid uudis- ja ilukirja n dus, 2020. aastal ilmunutest oli 100 äraütlust . Enim äraütlusi saanud teavikud: Karin, Marju „Naine - otse ja ausalt“ ; Osolin , Olav „Minu esimene elu“ ; Veem , Eha „Leskede klubi - [1. raamat] Armulauamõrv “ . L ii g i kirjandusest olid nõutavamad 1 . ja 9. Liigi 1 n õut avamad autorid on suhteteemasid lahkavad Margus Vaher, Jesper Parve ja Marju Karin („Kuidas armastada naist“, „Aga miks mehed sellised on?“, „Tee mehe südamesse“ , „Naine- otse ja ausalt“ , „Mees“). Liigis 9 said kõige rohkem äraütlusi uuemad ajalooraamatu d. Äraütluste põhjused: e ksemplarid laenutatud 270 , eksemplarid puuduvad 2 , h ankimisel 8 , muu 1 , teavik puudub 1. Äraütluste arv on võrreldes varasemate aastatega vähenenud: 2008. aastal oli äraütlusi 6,8%, 2016. aastal 4,7 %, 2018. aastal 5,4% ja 2020. aastal 3,2 % kõigist kojulaenutustest . Sellest võib järeldada, et kogud on paremini komplekteeritud ja uued raamatud jõuavad lugejateni varasemast kiiremini. Arenguruumi siiski veel on, sest reserveeringute nimekirjas on igapäevaselt 100-120 teavikut. Uudiskirjandusele jätkub alati lugejaid, va nemat raamatut tuleb soovitada. Heaks raamatututvustajaks nii uute kui vanemate raamatute puhul on meedia. Viimastel aastatel on tõusnud tervitatav huvi vanema eesti kirjanduse vastu. Viitinas analüüsiti raamatukogu kasutamist kolmapäev iti , mis varem oli sisetööde päev. I nimes ed mäleta vad, et kolmapäev iti on raamatukogu kinni ja see on visa muutuma. S iinkohal külastused nädalapäevade kaupa 2020. aastal : esmaspäev iti 337, teisipäev iti 288, kolmapäev iti 49 , neljapäev iti 492, reede ti 421. Haanjas oli samuti kolmapäeviti külastus i poole võrra vähem. Et inimesed õhtuti raamatukokku saaksid, oli d raamatukogud neljapäeviti avatud 18ni. „ E elmisel aastal ma juba "katsetasin" pikemat lahtiolekuaega reedel, et eemal töötajad/õppijad saaksid raamatukogu külastada, aga sellel polnud erilist tulemust. Sama ka neljapäevaste pikemate lahtiolekuaegade kohta. Maainimene teeb oma toimetused pigem hommikupoole. “ (Viitina) Statistika järgi oli seal neljapäeva õhtuti kella 17 vahel 18 kuus külastust aastas. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Raamatukogu vahendusel suheldi väga erinevate ametkondadega: kohalikud omavalitsused, pangad, perearst, töötukassa jt. Nõustamist vajati tervisedeklaratsioonide täitmisel, perioodika tellimisel, e-piletite ostmisel, digiallkirjastamisel, ID-kaardi kasutamisel ja CV koostamisel. Varstus paranes tänu uuele AIPi arvutile teenuse kvaliteet. Kõik raamatuko gudesse saadetud teated kursuste, koolituste jm kohta pann akse üles nähtavale kohale või küla teadete tahvlile. Võrumaa KRK AIP i arvuti d asuvad suhteliselt ligistikku. Peale eriolukorda jäeti neist tööle kaks, et tagada distants külastajate vahel. Lugemissaali sülearvutit kasutati sellevõrra tihedamini. AIP i külastatavus oli kõige suurem esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Kuna paljud asutused olid viiruse leviku tõttu kinni ning kasutasid suhtlemiseks e-kanaleid, tuli raamatukoguhoidjatel senisest enam abistada inimesi internetist info saamisel ja asjaajamisel. Kirepi raamatukokku tuli ehmununa noor inimene kahtlusega, et tema kontod on kaaperdatud. Politseisse helistades selgus, et tõe s t i toimusid tema suhtlusvõrgustikes ja pangakonto l kahtlased sündmused. Politseinik juhendas telefoni teel, mida ja kuidas ohver tegema peab Võrumaa Teataja digilehte ei saanud 2020 . aastal lugemissaalis lugeda raamatuko gust mitte olenevatel põhjustel ja i gapäevased lugejad tundsid lehest puudust. Virtuaalkülastuste arv suurenes 16%. Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte . Lugejate, laenutuste ja külastuste arvu vähenemine on täiesti ootuspärane. Üks põhjus on endiselt demograafiline - Võrumaal jääb inimesi vähemaks, teine seotud COVID-19 levikuga. Jaanuaris-veebruaris kasvasid kõik numbrid võrreldes eelmise aastaga, alates märtsist langesid kolinal. S ündis kõige suurem muudatus - kon taktivaba laenutus. Võru maakonna elanike arv vähenes 727 võrra. Kui näiteks Meremäe ja Luhamaa kan ti võrrelda, siis väike se Luhamaa piirkon d vähenes vaid ühe inimese võrra, aga Meremäe jäi aasta jooksul k oguni 40 inimese võrra vähemaks. See on suur mure koht . Võrumaa rahvaraamatukogude lugejate arv vähenes 7,4%, laenutus te arv 11% ja külastused 21 %. Oraval segasid fassaaditööde tellingud raamatukogu külast amist ja seetõttu vähenes külastuste arv . Vastseliina ja Parksepa raamatukogud olid töötajate haigestumise tõttu mõnda aega suletud, mis samuti vähendas kasutamist e arvu. V ikatimees viis manalateele väga head lugejaid -„Leidugu neile lugemisvara ka taevastel radadel“ (Vastseliina). Aga rõõmu tegi lugejate arvu kasv Vaabinas , Rõuges, Nursis ja Kuldres. Paljud eakad lugejad on raamatukogu külastamisest viiruse leviku tõttu loobunud, mis on igati mõistlik. Külastuste arvu mõjutasid distantsõpe ja eneseisolatsioonis olemine. Rõuge s , Obinitsas ja Saatses osutati suuremas või väiksemas mahus postiteenust raamatukogu lahtiolekuaegadel. Võeti vastu ja väljastati postipakk e, müüdi postimaksevahende id ning võeti vastu perioodika tellimus i. Külastuste arvu vähendas mõistagi kahetsusväärne ürituste ära jäämine. Mõned kevadeks kokku lepitud kohtumised korraldati sügisel, kuid viiruse levides ei tundunud vastutustundlik siseruumides suuremaid üritusi korraldada. Teiste hulgas jäi d Võrumaa KRKs ära traditsioonili n e jõulukohv, eakate n uti koolitused „Muna õpetab kana“ , raamatukogu- ja mälumängutunnid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 Raamatu-kogu Lugejad 2019 Lugejad 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 14778 13688 -1090 Sh keskk 6149 5668 -481 Raamatu- K ogu Külastused 2019 Külastused 2020 Muutus (+-) Virtuaal-külast. 2019 Virtuaal-külast. 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 236985 186284 -50701 36917 43033 +6116 Sh keskk 103128 79151 -23977 36774 42813 +6039 Raamatu- K ogu Laenut-d 201 9 Laenut-d 2020 Muutus (+-) Päringud* 2019 Päringud* 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 565967 503992 -61975 16987 14342 -2645 Sh keskk 220471 197477 -22994 14046 11694 -2352 * Infopäringud . Infopäringute arv vähenes 2019. aastaga võrreldes 2645 võrra, küll a ga suurenes Obinitsas, Parksepal ja Sännas. Võrumaa K RK olid m ahukamad päringud: „Lõuna-Eesti teater Võrus“ , „Tekstiilitööstus kui loodust saastav tööstusharu“, „ Tilsi kooli ajalugu“, „Erinevat tüüpi sõled ja preesid“. K oostati 31 teemanimestikku, mis edastati lugejatele soovi korral ka e-posti teel. T utvustati Rahvusraamatukogu otsinguportaali, digitaalarhiivi DIGAR, kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE. Nõustati maa raamatukogude töötajaid perioodikakirjete sisestamisel ja päringute lahendamisel . Parksepas küsiti ajaloo ja tervise teemadel. Kirepi põnevamad teemad olid: k ui kaua haub part poegi välja või Kanada indiaanlaste kelgu kohta. Haanjas uuriti Võru rajooni sovhooside ja kolhooside ajalugu. Eriolukorra ajal küsiti kõige rohkem vallavalitsuse telefoninumbreid ja infot maakonnaliinide kohta. Raamatu-kogu Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel osalejate arv Virtuaalürituste järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. rmtk 6 40 50 Sh keskk 6 40 50 *kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Raamatu-kogu Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel osalejate arv Virtuaalkoolituste järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. rmtk 6 6 6 Sh keskk 4 4 4 *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Raamatu-kogu Virtuaalnäituste arv 2019 Virtuaalnäituste arv 2020 Virtuaalnäituste külastajate arv 2019 Virtuaalnäituste külastajate arv 2020 Linna/maak. rmtk 8 Ei ole teada Sh keskk 8 Ei ole teada Virtuaalüritusena toimus 6. mail X õpilaste omaloominguvõistluse t unnust u süritus , mis oli järelvaadatav jaanipäevani. S epte mbrist detsembrini avaldati austust Bernard Kangrole: virtuaal s e l sünnipäevatervitus el lugesid autori luulet Anu Kasak ja Tuuli Kütt, t austaks Kerttu Heljula fotod pilvedest ning Tatjana Kutsjuba digigraafika näitus elt „Puud kõnnivad kaugemale“. Rahvusvahelisel muusikapäeval korraldati digiviktoriin m uusikast ja raamatukogupäevade ajal eesti kirjandusest. Aasta lõpus kõlasid virtuaalse jõulutervitusena Võrumaa autori Ulvi Must maa humoorikad jõululuuletused, taustaks raamatukogule saadetud jõulukaardid läbi aegade. Virtuaalnäituste ja - ürituste suurim pluss on suur vaatajaskond kontaktivabalt ja järelvaatamise võimalus. 4.3 RVL teenindus Väga südantsoojendav oli lugeda Kuldre ja Urvaste raamatukogude direktori Saima Telli tekstist: „Tavaliselt tõin ise raamatud kohale, kas otse teisest raamatukogust või Võrumaa K RK kaudu, seal on ju head pesad riiulitel, mille kaudu laenutus toimub.“ Tõdeti, et raamatukoguteenus ilma RVI-ita oleks väiksemate maaraamatukogude puhul kas kehv või olematu. Lasva laenas raamatuid 11st raamatukogust. Kirepil oli populaarne näitus „Suvi muusikaraamatutega“, mis põhines Võrumaa KRK raamatutvustuse ja kogude põhjal. Ainsad arvud, mis Võrumaa KRKs kasvasid, olid RVL ja auviste laenutused. Auviste (heliraamatud Lõuna- Eesti Pimedate Ühingu raamatukogust) laenutused suurenesid 378 võrra. RVL teel telliti teistelt 317 teavikut, mis on 25 võrra rohkem eelmisest aastast. Mujale anti välja 3982 teavikut, mis on 374 teavikut enam võrreldes 2019. aastaga. Rõuge valla raamatukogudes vähenes RVL tellimuste arv tööa egade muutumise tõttu – peale 17 või 18 ei saa enam raamatuid otsima minna ja lugejad ei ole nõus raamatuid nädalaid ootama. Lugejad olid harjunud, et kolmapäeviti saadi Võrust raamatuid tuua. Meremäe ja Obinitsa raamatukogude vahelise operatiivse – 1-2 korda päevas igal töö p äeval - RVL teenuse taga s sots iaal osakonna autojuhtide lahke abi. Värskas suurenes RVL teenus 10%, eelkõige venekeelse ilu- ja õppekirjanduse osas, mida saadi Võrust, Räpinast ja Tartust. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noortekirjanduse juurdetulekut saab kogu juurdetulekust eraldi analüüsida vaid umbmääraselt - lisandunud teavikute kirjetesse salvestatud andmete põhjal. Aluseks võib võtta kirjesse lisatud märksõna (nt "lastekirjandus", " noortekirjandus ") või teaviku UDK indeksisse lisatud laste- ja noortekirjanduse määraja -93. Paraku ei ole kataloogijatel alati meeles märksõna/ määrajat lisada. Pealegi pole olemas kindlat mõõdupuud, milliseid raamatuid võiks määratleda raamatukogu kasutavale kuni 16-aastasele lugejale suunatud noortekirjandusena , millised aga on juba pigem noorte täiskasvanute lugemisvara. Käesolevas analüüsis on aluseks võetud laste- ja noortekirjanduse määraja -93 UDK indeksis. Aasta 2018 2019 2020 Kõik juurdetulnud laste- ja noortekirjanduse väljaanded Võru maakonna rahvaraamatukogudes Laste- ja noorte rmt nimetusi 1 069 1 064 1 012 Laste- ja noorte rmt nimetuste % kõigi väljaannete juurdetulekust 23% 20 % 21% Laste- ja noorte rmt eksemplare 3 752 3 842 3767 Laste- ja noorte rmt eksemplaride % kõigi väljaannete juurdetulekust 23% 22% 23% Laste- ja noorte rmt juurdetulnud eks keskm hind € 8,73 € 8,49 € 8,92 Kõigi väljaannete juurdetuleku eks keskm hind € 11,23 € 10,98 € 11,76 Neist uued väljaanded (2019-2020) Laste- ja noorte rmt uute väljaannete nimetusi 486 547 540 Laste- ja noorte rmt uute väljaannete eksemplare 2 990 3 140 3 107 Laste- ja noorte rmt uute väljaannete eks keskm hind € 9,86 € 9,17 € 9,51 Järelkomplekteeritud ja annetustena saadud vanemad väljaanded Laste- ja noorte rmt järelkompl nimetusi 581 517 468 Laste- ja noorte rmt järelkompl eksemplare 762 702 660 Laste- ja noorte rmt järelkompl eks keskm hind € 4,27 € 5,45 € 6,41 Viimasel kolmel aastal on laste- ja noortekirjanduse juurdetulek maakonna raamatukogudesse olnud stabiilne – ca viiendik kõigist lisandunud nimetustest ja pisut üle viiendiku kõigist lisandunud eksemplaridest. Ka laste laenutused on selle perioodi jooksul moodustanud stabiilselt umbes viiendiku kõigist laenutuste arvust. Tegelik lasteraamatute kasutus on palju suurem, sest jätkuvalt eelistavad paljud lapsevanemad nooremate laste laenutusi oma lugejakontole registreerida. Noorteraamatute kasutusele annavad tunduva lisa lugejad vanuses 17+. Lasteraamatute komplekteerimist mõjutas kooli või lasteaiarühma lähedus. Soovitusi saadi Võrumaa KRKst , Eesti Lastekirjanduse Keskuselt (soovitusmärgised Rahva Raamatu veebilehel raamatute kirjete juures), Hea Lasteraamatu / Noorteraamatu plakatitelt ja muidugi ka lugejatelt. Enim eksemplare osteti noorteraamatuid , mida loevad ka täiskasvanud (M. Ernits „Pilvede varjud“, E. Sepp „Lumelinnu surm“ jmt). 2020. a toimus noorteromaani konkurss, mille võidutöödest enamik aasta jooksul ka ilmus, ja osteti paljudesse raamatukogudesse. Seetõttu oli esimene lasteraamat juurdetuleku eksemplaarsuse edetabelis alles 6. kohal (I. Tomusk „Kõik isad teevad pannkooke“, 26 eksemplari). Paraku osteti 50% uute laste- ja noorteraamatute nimetustest maakonna 38 raamatukogusse kokku ainult 1-3 eksemplari, peamiselt sel põhjusel, et raamatuosturaha napib. Osa väheväärtuslikke tõlgitud mudilasteraamatuid ja isegi algupärandeid jäi hoopis ostmata, põhjuseks aina suurenev ebaprofessionaalsete autorite/raamatukujundajate hulk väikelaste raamatute turul. Paljudele erakapitali ja annetuste toel ilmunud raamatukestele oleks piinlik anda riiulil väärtteoste kõrval võrdväärne koht. Järelkomplekteerimisega osteti eelkõige kooli lugemisvara, Võrumaa KRKsse ka ingliskeelset noortekirjandust . Jälgiti sooduspakkumisi. Koolimajja kolinud Kääpa raamatukogu võttis rahvaraamatukogus arvele kooliraamatukogu raamatuid. Annetusi saadi eraisikutelt ja Hoiuraamatukogust. Teretulnud lisa tuli „Lugemisisu“ programmi kaudu. Viis programmiga liitunud raamatukogu said oma kogusid lasteraamatutega täiendada Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendusel ja Kultuuriministeeriumi toel. Traditsiooniliselt täiendati laste raamatuvalikut RVL-i teel – laenati lisaeksemplare teistest maakonna raamatukogudest klasside ühislugemiseks , suuremate ürituste ja kirjanike külastuste eel, aktiivsete lugejate lugemisvara mitmekesistamiseks. Lasteperioodikat telliti suurematesse koolide lähedal asuvatesse raamatukogudesse, kuid selle kasutamist (eriti laste poolt) hinnati tagasihoidlikuks. Võrus kasutasid lasteajakirju õpetajad, Haanjas laenasid Postimees Juuniori noortekeskuse külastajad. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 Rmtk Lug-d 201 9 Lug-d 2020 Muutus (+-) Külast-d 201 9 Külast-d 2020 Muutus (+-) Laenut 2019 Laenut 2020 Muutus (+/-) Linna/maak. Rmtk 4 670 4 342 -328 71 550 53 766 -17 784 92 996 81 944 -11 052 Sh keskk 2 236 2 114 -122 34 425 26 442 -7 983 58 400 53 729 -4 671 Laste arv Võru maakonnas 2020. a algul oli 5 424 , 0-16-aastaste lugejate arv 4 324. Maakonna laste raamatukoguhõlve (raamatukogu kasutavate laste osakaal sihtrühmas) oli seega 80%, mis on eelnevast aastast väiksem, kuid siiski heal tasemel. Raamatukoguprogrammi RIKS lugejate registreerimise analüüsi põhjal on maakonna rahvaraamatukogude kõige aktiivsemad kasutajad lapsed vanuses 7-14. Kasutajaks registreeritud laste arv vähenes aruandeaastal 7%, enim 8-aastaste arvelt. Eelneva aasta 8-aastaste kasutusaktiivsuse tõus võis tuleneda mitme raamatukogu liitumisest Lugemisisu programmiga. 2021. aasta kevadel jäid Lugemisisu tunnid pooleli, ka sügisel ei saanud programm tõrgeteta toimida. Kindlasti vähendasid laste kasutajaks registreerimist ja kõiki teisi laste kasutusnäitajaid kontaktivaba laenutuse ja distantsõppe perioodid. Kui lapsed ise raamatukokku ei pääsenud, laenati neile vajalikke raamatuid (harva lisaks ka huvilugemist) vanemate ja vanavanemate lugejakontodele veelgi enam, kui eelmistel aastatel. Maakoolide õpilased elavad külakeskusest kaugel ja distantsõppe perioodidel ei olnudki neil võimalik raamatukogu kasutada. Oli piirkondi, kus varem kasutasid raamatukogu eriti aktiivselt suvitama tulnud lapsed. 2020. aastal paljusid neist vanavanemate tervise huvides maale ei toodud ( Kirepi jt). Võrus vähenes eriti 1. kooliastme laste raamatukogukasutus. Eriolukord katkestas lasterühmade kevadised külastused ja sellele järgneva hädaolukorra tõttu olid õpetajad nii kevadel kui sügisel väga ettevaatlikud rühmakülastusi planeerima. Selles vanuses laste puhul on õpetaja roll raamatukogukasutuse ergutamisel väga oluline. Oli ka üksikuid vastupidiseid näiteid. Mõnes maaraamatukogus (nt Tsooru) tuli lugema lapsi, kes kevadise eriolukorra ajal peredega linnast maale kolisid ja distantsõppe jaoks raamatuid laenasid. Kääpa raamatukogu kolis koolimajja ja kasutajaks registreeritud laste arv kasvas märgatavalt, ehkki raamatukogu asub remondieelsetes kitsastes tingimustes. Laste raamatukogukülastuste arv maakonnas tervikuna langes kõigist laste raamatukogukasutuse näitajatest enim, 25%. Umbes pool tuli ürituste külastuste vähenemisest, ülejäänu laenutustega seotud külastuste ja raamatukogus ajaveetmise arvelt. Põhjused on üldjoontes loetletud juba eelmises lõigus. Mõnes külas andis distantsõpe siiski lastele rohkem aega (maa)kodulähedast raamatukogu külastada (Misso, Tsooru, Luutsniku ). Võrus ületas füüsiliste külastuste arv eelneva aasta ainult jaanuaris-veebruaris, mil toimusid Nukitsa konkursi raamatute tutvustused nii raamatukogus kui koolides. Alates eriolukorra kehtestamisest kuni aasta lõpuni vähenesid külastused peaaegu kõigis vanuserühmades ja ühtlaselt kõigil nädalapäevadel. Pärast eriolukorra lõppu tuldi ühiskasutatavatesse siseruumidesse, sh ka raamatukokku veel tükk aega ettevaatlikult. Jäi ära palju üritusi ja rühmakülastusi, mis tavaliselt laste raamatukogukasutust ergutavad. Seevastu oli suurem RIKSWEBi külastuste arv, sest kontaktivaba laenutuse nädalatel oli raamatute tellimiseks vaja e-kataloogi kasutada. Laste AIP-i kasutus vähenes ühtekokku ligi poole võrra. Arvestatav laste arvutikasutus oli registreeritud vähestes raamatukogudes (Vastseliina, Antsla, Luutsniku , Mikitamäe). Võrus on kavas lasteosakonna lugejaarvutite arvu vähendada kolmelt kahele. Distantsõppe tõttu parandati paljudes peredes laste arvutikasutuse võimalusi ja raamatukogu arvutit vajavad vähesed lapsed. Laste kojulaenutuste arv Võru maakonnas tervikuna vähenes 12%. Kui eelmisel aruandeaastal olid m aakonna raamatulaenajate vanuselise esikümne viis kohta haaranud 5-9-aastased lapsed, siis nüüd oli ainult 6- ja 9-aastastel piisavalt laenutusi, et esikümnesse jõuda. Võrus vähenesid laste laenutused eriti märgatavalt aprillist augustini. Eriolukorra algusest aprilli keskpaigani, mil raamatute tagastuskast oli viiruseohu tõttu suletud, andsid statistikale lisa laenutustähtaja pikendused. Kui algas kontaktivaba laenutuse periood, oli juba võimalik raamatuid tagastada. Uusi teavikuid laenati palju vähem. Seetõttu oli ka laenutuste statistika märgatavalt tagasihoidlikum. Seda nii kevadise kontaktivaba laenutuse nädalatel kui ka suvekuudel. Sügisel alustasid taas tööd välisteeninduspunktid linna lasteaedades. Need andsid laenutustele taas märgatava lisa. Lasteaeda viidud raamatute vastu oli lastel endiselt suur huvi, kuid raamatukokku tulid nooremate lastega harvem nii lapsevanemad kui lasteaia- ja klassiõpetajad. Distantsõppe nädalaid korraldati koolides erinevalt – mõnes koolis, eriti linnas suunati õpilasi neil perioodidel rohkem lugema, kuid maakoolides selliseid ülesandeid ei antud (ilmselt eeldades, et lastel on raamatuid raske kätte saada). Laenutusstatistika kasvas ainult Tsooru, Luutsniku , Nursi , Värska ja Kääpa raamatukogudes. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Raamatukogude t avapärane koostöö õpetajatega laste lugemisharjumuste arendamisel katkes seekord varakevadel, sai uue ettevaatliku stardi kooliaasta algusega ja katkes taas korduvalt viiruseohu tõusu ning mitme kooli ning lasteaia distantsõppe nädalate tõttu. Uutele ilmakodanikele kinkeraamatu „Pisike puu“ üleandmine toimus tavapärasel vastuvõtul ainult Võrus aasta algul (teine vastuvõtt augustis linna keskväljakul) ja Setomaa vallas sügisel. Teistes valdades peresid kokku ei kutsutud, vaid viidi kingitused neile koju. Kõigi raamatutega koos said lapsed ka järjehoidja oma valla (linna) raamatukogude kontaktandmetega. Lugemisisu programmi 2019/20 õppeaasta tunnid jätkusid kuni eriolukorrani kuues rahvaraamatukogus ja ühes kooliraamatukogus. Sügisel otsustas kaks raamatukoguhoidjat programmiga mitte jätkata (üks neist tervise tõttu, teine sellepärast, et lisandunud postipunkti töö ei võimaldanud tunde läbi viia). Programmiga liitus Sõmerpalu raamatukogu. Maakonna kaks Rampsu riiulit on oma esialgsetest asukohtadest edasi liikunud ja asuvad praegu Kuldre ja Kääpa raamatukogus. Lugemisisu tunnid nii koolieelikutele kui 1. kooliastmele toimusid Kuldre, Kääpa, Meremäe, Mikitamäe, Varstu, Värska ja Sõmerpalu raamatukogus. Lasteaiaealiste lastega saadi eriti sel aastal kontakti eelkõige lasteaiarühmade vahendusel. Keeruliste aegade tõttu seekord pikki plaane ei tehtud. Siiski jätkus mitmes raamatukogus võimaluse korral regulaarsete kohtumiste traditsioon. Teematunde tehti Võrus, Missos, Kuldres, Varstus, Lasval, Mõnistes, Obinitsas jm; lisaks toimus ettelugemistunde ja rühmade raamatukogukülastusi mitmes raamatukogus. Võrus jätkus lasteaedade välisteeninduspunktide 2019/20 õppeaasta hooaeg kuni eriolukorra kehtestamiseni. Septembris olid õpetajad nõus välisteenindust jätkama, ehkki lapsevanemaid sel perioodil lasteaedade majadesse ei lubatud. Raamatukoguhoidjad kandsid maske, lasteaeda toodud raamatud olid desovahendiga puhastatud. 10% 2020. aasta kojulaenutustest on tehtud välisteeninduspunktides . Kui eelneval aastal käis raamatukogus laenutusretkedel viis Võru lasteaiarühma, siis 2020. a sügishooajal julges ainult üks rühm regulaarselt raamatukogu külastada. Enam kui kümme aastat kestnud välisteenindus ja sellest tekkinud tihe kontakt lasteaiaõpetajatega kandis siiski ka sel keerulisel aastal vilja. Aasta algul toimus ühe lasteaia juubeli puhul suur laste meisterduste näitus ja juubelikonverents, teise lasteaia etendust esitati menukalt suurele publikuhulgale, sügistalvel tuldi rühmadega teematundidesse ja jututeatri etendustele (ehkki tunduvalt ettevaatlikumalt ja harvem, kui varasematel aastatel). Üks rühmaõpetaja oli eelmisel aastal oma rühmaga külastanud mitut raamatukogus toimunud kunstinäitust. Seepeale tekkis rühmas maalimisvaimustus ja 2020. a korraldati valminud töödest raamatukogus maalinäitus. Iga laps ise sai valida oma loomingu hulgast ühe näitusetöö ja sellele nime anda. Maalid olid raamitud nagu päris kunstiteosed ja avaldasid kõigile külastajatele muljet. Kuna näitus toimus sügisese viiruselaine ajal, ei korraldatud näituse avamise perepidu. See-eest said kõik lapsevanemad rühmaõpetajalt ülesande tulla koos lapsega raamatukokku näitust vaatama ja last tema maali juures pildistama. Mõned vanemad suhtusid õpetaja palvesse kui tüütusse kohustusse ja üks pere ei leidnudki kahe kuu jooksul aega raamatukokku lapse maali vaatama tulla. Nende laste kohtumised raamatukoguga oleksid ilma lasteaiaõpetaja koostööta alanud alles kooliajal ja olnud hoopis teistest emotsioonidest kantud. Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu vabatahtlik u lugemiskoeratiimi Kristi ja Jeta viies (ja ühtlasi viimane) tööaasta Võrus jäi eriolukorra tõttu poolikuks. Suvel, kui viiruseoht leevenes, kutsuti kõiki viie aasta jooksul lugemas käinud lapsi Jeta sünnipäeva- ja pensionile saatmise peole. Kooliealiste laste lugemisharjumuste hoidmine ja edendamine on ka tavaolukorras iga aastaga keerulisem, viirusekriisi tõttu seda enam. Aasta algas paljutõotavalt, Nukitsa konkursi raamatututvustuste vastu oli suur huvi. Aga alates eriolukorrast tingitud katkestusest tuli pidevalt plaane muuta ja tühistada. Selle vanuseastme lugemisharjumuste hoidmisel oli oluline roll ühelt poolt õpetajatel, kes suunasid õpilasi lugema ka distantsõppe perioodidel, teisalt raamatukoguhoidjatel, kes tegid raamatukokku tulnud lastega head individuaalset tööd. Koolimajades asuvates raamatukogudes jätkati siiski ka sel aastal võimalust mööda Lugemisisu tundidega ning tehti regulaarseid teematunde (Varstu, Kuldre, Osula jt) . Võrumaa KRKs teostati kevadise eriolukorra ajal tehti mitu varem planeeritud töömahukat ideed. Muuhulgas *koostati slaidiesitlused 2009-2019 Hea Lasteraamatu plakatile valitud raamatutest (kaanepildid, tutvustused, koondpilt sisuillustratsioonidest) https://drive.google.com/drive/folders/1e3nvdhh1YxThZRgZd7FMF6w-4pRxfGew?usp=sharing *täiendati-annoteeriti teemanimestikke lapsevanematele ja õpetajatele https://drive.google.com/drive/folders/1fO6DjlDhk8D8LcP-SwL1wXZpFD6mHueq?usp=sharing Tulemusi jagati maakonna rahva- ja kooliraamatukoguhoidjatega, et neilgi oleks tehtust laste lugemisharjumuste edendamise nimel tehtavas töös edaspidi abi. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused : Põhiteemad: 8. Nukitsa konkursi raamatututvustused ja hääletamine. Seekord koostati Võrumaa KRKs Nukitsa konkursiks valmistudes slaidikava. I ga Nukitsa konkursil osaleva raamatu kohta oli kaanepildi ja sisututvustuse slaid ning slaid koondpildiga sisuillustratsioonidest. Slaidiesitlusi ja teisi konkursi materjale jagati kõigi maakonna raamatukoguhoidjatega: https://drive.google.com/drive/folders/1le9SThDIGwTvcrN50uocaqOrwYxS4dwi?usp=sharing Sel kombel said ka väiksemate maa- ja kooliraamatukogude raamatukoguhoidjad anda lastele ülevaate kõigist konkursil osalevatest raamatutest ja eriti raamatuillustratsioonidest, millega tutvumiseks lastel hääletussedelit täites aega ei ole. Ilon Wiklandi kohvernäituse teematunnid olid esialgu planeeritud kevadeks, kuid toimusid oktoobri keskpaigast novembri lõpuni seitsmes rahvaraamatukogus ja kahes kooliraamatukogus. Tagasiside osalenutelt oli emotsionaalne, väikese Iloni saatusele elati kaasa, nii lastel kui täiskasvanutel seostusid sõjaaegsete teemadega lood oma perepärimusest. Eesti rahvajutu aasta tähistamiseks toimus seminar „Rahvajutu tähendus tänapäeval“ Võrumaa K RKs . Paljud suurema või väiksema osalejate arvuga jututunnid, ettelugemised, näitused jm ettevõtmised igal pool üle maakonna olid samuti pühendatud rahvajutule ja rahvajutu aasta lugemise väljakutsele 11x11. Kahjuks toimus seekord vähem kohtumisi kirjanikega ja teiste raamatutegijatega, osa planeeritud kohtumisi tuli ära jätta. Suvised lugemismängud ja -võistlused toimusid tänavu veidi tagasihoidlikumalt. Kõik alustanud ei jõudnud finaali ja lõpuürituste korraldamisel oli keerulisest aastast tingitud takistusi, kuid suvelugemise programmid andsid siiski paljudele lastele põhjuse vaheajal sagedamini raamatukogu külastada Seekordne üleriigiline teema-aasta – digikultuuri aasta – sai tahes-tahtmata tähistatud seeläbi, et viirusekriisi tõttu tuli palju ettevõtmisi suunata veebi. Võrus muutusid m õned planeeritud näitused virtuaalnäitusteks („Kunstiolümpiaad 2020“, „Võru Loovuskooli aastaring aprillist aprillini“, „Birgit Leetjõe illustratsioonid“), viimased kaks olid vaadatavad pärast eriolukorra lõppu ka kohapeal. Eesti rahvajutu aasta lugemise väljakutse märtsi- ja aprilli raamatute „Tere, tere, tiipajalga “ ja „Tark mees taskus“ illustratsioone esitleti samuti virtuaalnäitustel. Kõiki virtuaalnäitusi saab raamatukogu veebilehel lasteosakonna pildigaleriis jätkuvalt vaadata ja need on seni kogunud ühtekokku üle 4 tuhande kliki. Virtuaalüritusi kevadel ei korraldatud, sest eriolukord surus lapsed nendetagi liiga pikalt ekraanide ette. Selle asemel jagati sotsiaalmeedias linke allikatele, kus professionaalid loevad ette (laste)kirjandust. Sel kombel ei tekkinud ka avaliku esitusega seotud autorikaitse probleeme. K aheksa kuulamissoovituse seas oli nii uusi kui ka vähetuntud vanemaid veebilehti: Vikerraadio õhtujuttude arhiiv, VAT muinasjutud ERR arhiivis, Raadioteatri kuuldemänguarhiiv, Raadio KUKU järjejutt ja Nädala raamat, eriolukorra ajal sotsiaalmeedias lugemisminuteid jaganud näitlejad-kirjanikud, ELK perehommik veebis, Ugala teatri näitlejad lugesid ette oma kolleegi Kadri Lepa raamatut „Poiss, kes tahtis põgeneda“, avanes võrukeelsete audioraamatute ja lugude varamu Helüait . Enamik tutvustatud veebikohti on jätkuvalt kuulatavad (vt Võrumaa KRK FB ajajoonel #kuulamissoovitus). Toimus fotojaht „Anname hoogu pokuloendusele !“, mis suunas peresid kodukandi looduses matkama, pokusid märkama ja Pokumaa loenduskaardile märkima. Sügisel kolis olude sunnil veebi maakondlik ettelugemise võistlus „Minu vanaisa nägi, kuidas sündis Munamägi“, mis toimus seekord videoklippide võistlusena. Kaasvõistlejate videoklippe said mõne nädala jooksul järelvaadata ainult teised võistlusel osalenud lapsed ja nende juhendajad. Üleriigilisel ettelugemise videovõistlusel Võru maakonda esindanud Värska Gümnaasiumi tüdruk pälvis teise koha. Mõned huvitavad momendid aruannetest: Lapsed läksid Urvaste Külakinno filmi „Sipsik” vaatama koos oma Sipsiku- nukuga . Kui laps ei saanud ise kinno minna, siis võis ta oma Sipsiku raamatukokku tuua ja raamatukoguhoidja viis nuku kinno. Kui tore Sipsikute näitus sai kino saali: neid oli väikseid ja suuri, vanaaegseid ja kaasaegseid (Kuldre). Meil on traditsioon, et valla töötajatest või volikogust keegi loeb ette ning räägib natuke oma tööst. Lugeja oli alati üllatus, nende lapsedki ei teadnud, et ema või isa tuleb seekord lugema (Kuldre). Augustis toimusid raamatukogus filmivõtted Piip ja Tuut Teatri lavastuse „Mauno saladuslik kadumine“ jaoks. Maunot kehastas mõnusalt ja mõnuga Sepo Seeman , kelle suvekodu on meie külas. ( Luutsniku , https://piipjatuut.ee/lavastused/mauno-saladuslik-kadumine ). L ugesin lastele ette raamatu „Postihiire tööpäev“, mis aitas lastel aru saada, millega tegeldakse postipunktis (Obinitsa). Sügisel uurisime erinevate puude lehti, käisime improviseeritud pohlade ja jõhvikate kasvukohas, noppisime marju (Mõniste). Iga laps kirjutas paberile arvamuse loetud raamatu „Kadedus“ kohta ja joonistas oma kadeduse tunnet. Lehed köideti päevikuks (Varstu). L apsi kuulates saab ideid: näiteks oli neil soov teha joonistustunde ja pildid hiljem näitusele panna. Ka meeldib lastele üksteistele ette lugeda ja kui see on nende endi otsus, siis kuulatakse rahulikult ka väiksema lugemisoskusega kaasõpilast. Raamatukogus on väikeste raamatusõprade lustiks mänguelevant ja äkki leidsid lapsed, et tore on k a talle ettelugemisi korraldada (Varstu). LISA 4 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Kirepi r aamatukogu külastajate hulgas on mitu vaim u puud ega inimest. Ruumipuudusel pidi koondama ühe lugejaarvuti koha nende suhtluskoha tarbeks. Nü üd neil seda võimalust ei ole, aga s ellegipoolest on nad sagedased külastajad ja teised lugejad vestlevad nendega sõbralikult . Raamatukogu direktor Tuuli Eksin: „ Suvel tekkis ühel puudega vanemal inimesel naabritega nii suur vastuolu, et inimest hakati sõna otseses mõttes igat moodi kiusama. Ta on muidu helde ja abivalmis naine, aga oma ebatavalise käitumise tõttu ongi teda raske taluda. H elistasin Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekandile , kes tegeleb psüühilise erivajadusega inimeste inimväärikuse kaitsega. Ta andis mulle nõu, kuidas käituda selle prouaga, ja juhendas, kuidas ta saaks seaduslikult oma õiguste eest seista. “ Saatse raamatukogu asub SA Südamekoduga ühise katuse all ja pakub hoolealus t e le sotsiaalset tuge. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus Haabsaare 5 1 1 Kirepi 129 3 9 Krabi 141 1 4 Kuldre 74 1 5 Kuutsi 10 2 8 Kääpa 54 1 5 Lasva 112 1 4 Loosi 7 2 2 Luutsniku 112 3 7 Meremäe 39 1 1 Mikitamäe 27 1 3 Mõniste 63 1 5 Orava 7 1 2 O sula 44 1 3 Parksepa 172 1 12 Puiga 27 1 9 Ruusmäe 117 1 5 Rõuge 100 1 5 Saatse 188 4 7 Sõmerpalu 73 1 6 Tsolgo 241 2 8 Urvaste 21 1 2 Vana-Vastseliina 15 1 14 Varstu 57 1 1 Vastseliina 155 1 3 Viitina 125 1 8 Võrumaa KRK 350 6 24 Värska 183 3 6 Teenuse osutamise kordade arv suurenes, näiteks Tsolgos 49 võrra ja Võrumaa KRKs 33%. Kodute e ninduss e andsid suur e panuse sotsiaal - ja postitöötaja d ning naabr id. Viitin a s ühildat i kenasti koduteenindus ja pesupesemise teenus . Osuta tud teenused olid : k ojulaenutus , koopiate tegemine, raamatute kiletamine, päringule vastamine , individuaalkoolitus ja printimine . Li saks aidati muude eluliste asjadega: viidi kirj u posti , osteti apteegist rohtu , toodi ajaleht i postkastist . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Vana-Vastseliina 1 14 Vastseliina Hooldekodus saadi käia ainult mõne d korra d , edasi viis raamatud ukse tagant hooldekodu töötaja, koduteenuse ga aitas sotsiaaltöötaja. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil Ürituste arv küll vähenes, aga kokkuvõttes rõõmustati, et keerulises olukorras niigi palju teha saadi . Üksi elavatele inimestele on raamatukogu ainus koht, ku hu kokku tulla – par a ku langes koroona- aastal ka see võimalus ära. „ Sel erakordsel aastal täitsid raamatunäitused rolli lugejate harimisel, suunamisel, abistamisel ja koolitamisel ”. (Varstu). Nii tutvu stati Obinitsas kah e foto näitusega r aamatukogu läbi aegade. Esimene algusaegadest kuni Eesti taasiseseisvumiseni ja t ei ne viimase 25 aasta toimetamistest. Kolma nda näitus ega anti ülevaade kirjanike st , kes aastate jooksul käinud Obinitsa s oma loomingut tutvustamas. Raamatukogupäevade ajal oli d väljas fotonäitus ed „Obinitsa raamatuko gu sõbrad ja koostööpartnerid“ ja „ Obinitsa raamatukogu - hoidjad“. Väike väljapanek jutustas koolihariduse andmise st 130 aasta jooksul Obinitsas . 2020. aasta oli Obinitsa ja Meremäe raamatukogude 95. juubeliaasta . „ 6. veebruari varahommikul, välisukse lahtikeeramise ning koridoris valguse süütamise järel sain hoopis mina suure üllatuse osaliseks. Trepi suunas astuma hakates püüdis kohe pilku kaunilt kujundatud trepigalerii kenade lugemispiltide, juubeliõnnitluste ning heade soovidega meie raamatukogule. Tänu alumise korruse töötajate toredale ettevõtmisele nii südamlikult alanud päev jätkus samas meeleolus nii argiseid asju ajades kui ka koos oma külastajatega kohvilaua ääres lugemiselamusi ning paljusid erinevatel aegadel meie raamatukogus toimunud kirjandussündmusi ning kohtumisi meenutades “ (Meremäe) . Raamatukogupäevade ajal kingiti lugejatele, sõpradele ja toetajatele raamatukogude juubelilogoga pastapliiatsid. Korraldat i raamatukogu ajaloo teemalisi vestlusringe koos kroonikate ja fotoalbumite ühisvaatamisega . Saatses loeti j aanuaris ja veebruaris ühiselt ajalehte „Setomaa“ ja analüüsiti kir j utat u t, aga eriolukord lõpetas selle tegevuse. 20. oktoobril loeti ette rahvajutte kogumikust „Mar jakobar ja teisi setu muinasjutte “. Vaabina vastloodud korteriühistu koosolekud toimusid raamatukogus. Sõbrapäeva kellaviietee kujunes e rilise lt soojaks ja südamlikuks , sest loeti Tiia Maria Steineberg i luuletusi kogust „Mälestuste aed”. Raamatukogule kingitud teose pühendus kõlas: „Kaugete esivanemate kodukohale”. Kui tavaliselt luuletusi ei taheta lugeda ega ka kuulata, siis seekord tuli su urem osa raamatust ette lugeda, sest luuleread ja mõtisklused puudutasid kõiki. E madepäeva kohvilaud kaeti õue ja kuulati las t e kontserti, mis jahe da ilma ja viiruseoh u tõttu jäi lühikeseks . Sisukaks ja osavõturohkeks kujunes raamatukogupäevade ajal välisees ti kirjanduse päev. Henrik Visnapuu st ja Bernard Kangrost tegi huvitava ettekande noor ena Eesti Kirjanike Liidu s osalenud Helju Hallap . Novembris tutvustas Jana Valge uusi raamatuid - t ema raamatute püsi väljapanek täieneb vastavalt uute raamatute ilmumisele. Värska raamatukogu tegevused on suunatud kohalikele, kellelt saadakse alati väga soe tagasiside. Rahvaga kohtusid Heli Künnapas , Anti Saar ja Jaak Juske. Head koostööpartnerid on juba aastaid Seto Instituut, kirjastus Seto Kiri ja MTÜ Setomaa Turism. Angela Reidla maalinäitus „Rohelised pildid“ rändas Värskast Võrru ja edasi Luutsnikku . Loeti telefoni teel ette artikleid ja koostati küsimused Setomaa külade mängudele. Tuntud inimestena „töötasid“ raamatukogupäevade ajal Annela Laaneots ja Rein Järvelill . Tsolgo lugeja tel olid tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele k ülas Virve Osila ja Heli Künnapas . Esimene neist rõõmustas ka Kääpa rahva st. Korraldati eakate ekskur sioon Viljandimaale ja koos käisid eakate võimlemisring, lauluansambel ja jututuba. Korra kuus jagat i Toidupangast saadud toiduabi lastega peredele ja toimetulekuraskustega inimestele. Kuutsi s tähistati rahvajutuaasta t raamatunäitus ega “Rahvaj utt jutustab…“.Võru keele nädal lõpeta ti kirjandushommikuga “Mu uma kodukiil..“ Krabi l äratas s uuremat huvi näitus kriminaal - , armastus - ja põnevusrom aani dest “Sinised raamatud” . Paljud lugejad imestasid, et pole kunagi nii palju siniseid raamatuid näinud ja hakkasid neid jälle laenutama. O ktoobris, E esti kirjanduse kuul, tutvustati 12. j uunil 2020 maisest ilmast lahkunud Erik Tohvri loomingut , kelle i ga uut teost oo dati omal ajal pikisilmi . Varstus pakkus väga põnev näitus “Uus aasta ja 366 uut võimalust” motiv atsioonivõimalust uute sihtide seadmiseks . MTÜ Järjehoidja taotluse l ja Eesti Kultuurkapitali lt toetu sel võlus Lasva, Võru ja Orava inimesi hüpnoterapeut ja jutuvestja Ena Mets a esinemine teemal “Loodus meie kodu”. Lasval toimus viiruselainest hoolimata kuus luuleõhtut. Ühe osaleja puukuuri kogunenud seltskond üllatas stiilirohkusega ja teine, mil loeti Kalju Lepiku ja Kalle Kure luulet, meeldis luulevaliku ühise kattuvusega. Ra a matukogu sünnipäev kandis pealkirja “Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi” , mis oli inspireeritud A. Martin- Lugandi samanimelisest raam a tust. Luutsniku s toimusid teatrilavastuse „ Mauno saladuslik kadumine “ filmivõtted, lavasta jaks Piip ja Tuut Teater. Maunot, Luutsniku küla mitte just kõige säravama mõistusega, ent heasüdamlikku ja sümpaatset meest kehastas mõnusalt ja mõnuga Sepo Seeman , kellel sealkandis suvekodu . Ruusmäel esines mitme l rahvajutuaasta üritus el H elve Ots , suurim neist oli „Rahvajututunnid Rogosi Tantsufest i le “ . Ürituse „Huvitav on te ada“ peaesineja oli Enno Kalde. Näitustest suurimat, „Võrumaa loodusest“ uudistasid ka Rogosi mõisat väisanud külalised. Kääpa , Lasva , Osula raamatukogu d liitus id rahvajutu aasta 11*11 väljakutsega . Vastsel i inas õnnestus o ktoobris imetabane kohtumine Tiia Puustusmaaga, kellelt i l mu s aastatepikkuse töö viljana „ Pühäsenulgad “ . V ärvifotodega raamat on kaunis ja eriline, kantud setode religioossest pärimusest ja räägib Setomaa inimestest ja ikooninurkadest nende kodudes. Oraval toimus koostöös kultuurimajaga Rainer Rahasepa luulekogu esitlus ja Silvi Jansonsi rahvajututund . N äitusetegevus oli muljetavaldav : „Setomaa fotodel 1918 – 2018 “ , Külli Kõppo - Jacobsoni kirikinnaste näitus, K ü lli Pähna suveniirklaaside näitus jne. Vana-Vastseliinas toimus raamatukogupäevade ajal viktoriin uuemast eesti kirjandusest, kus vastu seid sai kirjanduse abil otsida ja osavõtjad tõdesid, et nii jä i rohkem meelde. Vestlusringid toimusid nii r aamatukogupäevad e l kui põhjamaade nädalal. Kuna talv üllatas suurte talilinnuparvedega, siis Kirepi õpiringi esime n e koosviibimi ne oli talilinnu-teemalin e . Peale eriolukorra lõppu l oeti lõbusaid lugusid vananemisest raamatust ”Elame veel!” Septembris käi di õppereisil Alaveski loomapargis, külasta ti Taheva raudteejaama , kus vaa dati jaamaülema mälestuspinki. J õulu de eel palus raamatukogu direktor lugejatel tuua vanu jõulu- ja näärikaarte, millest sai uhke näituse. Vanim kaart pärines 1937. aastast. 1942. aastast pärit kaardi oli saatnud üks sõjamees teisele sõjamehele lahinguväljal. Südalik tekst lõppes sõnadega: ”Katsu ka Sina Jõulud nii mugavalt ja rõ õmsalt mööda saata, kui võimalik!“ Lindas jätkusid aasta algul keskpäevakohvikud ja tervisliku toitumise grupi kokkusaamised. Loosis toimus kohtumine Kati Lumistega, kes rääkis raamatute saamisloost ja ravimtaimede väest. Meremäel kõneles Ilmar Vananurm T artu rahulepingu olulisusest. Näitusega t ähistati J aan Krossi 100. sünniaastapäeva . Novembri s õnnestus koos eakate seltsingu lii k metega kodusaali laval ära mängida Indrek Koffi tõlgitud „Loomade valimised“ põhjal Hele Verrevi lavastatud lühietendus . Viitina s sai teoks ammu meeltes mõlku nud „ Rannaraamatukogu “ , mille idee saadi koolituselt Tartus, Karlovas tegutsevast Tänavaraamatukogu st. Et Viitinas tänavat pole , aga on rand, siis Rannaraamatukogu tundus tore. „ M aja pööningult leiti kaks väikest kapikest, üks lahke lugeja tõi värvi ja kaks aiaposti, teine lahke kogukon na liige värvis kõik kenasti üle, tegi ka katusekese peale ja pani randa püsti “ . Lugemismaterjaliks viidi mahakantud raamatuid nii suurtele kui lastele ja perioodikat. Osula s eksponeeriti palju n äitusi, näiteks Gori karikatuuride stendinäitus, raamatunäitus „ Tark tee terviseni “ , reproduktsioonide näitus „ T allinn XIX sajandi gravüüridel “ jne. Raamatukogu - päevade ajal tänati lugejaid tänukirjadega, loeti rahvajutte ja pakuti kommi. Puiga koolis jäi õpilastööde näitus ära, aga naha- ja saviringis tehtud töid sai imetleda raamatukogus. Kunstniku haridusega raamatukogu direktor teg i meeleolupiltide Võru valla päeva näituse jaoks. Puiga 14. külapäeva ks koosta t i näitus albumitest, esemetes t, ringide tegevusest ja külaelust. L uulõpäiv „ Heiberg ja Contra – üte Urvastõ latsõ ” sidus Marie Heibergi ja Contra eluteede ristumise Urvastes. Loeti l uuletus i Mari e Heibergi mälestusmärgi juures ja tehti jalutuskäik tema sünniko hta . Päev lõpetati l uuleõhtu ga Urvaste Seltsimajas, kus osalesid Contra, Veiko Märka, Lauriito Meriloo, Vahur Afanasjev , Joanna Ellmann, Ma arja-Liis Mölder, Øyvind Rangøy jt. Missos koguti andmeid kunagi se ansambli Kastepiisad kohta. Vitriinin äitus el sai uudistada küünlaid ja päkapik ke erakogudest. Haanjas jagati koostöös valla sotsiaalosakonnaga inimestele kommipak ke . Alates detsembrist kasuta sid multifunktsionaa l set ruumi keeleõppijad . Nursis tõi nooruslikku energiat lasteaiarühma avamine sealses Külakeskuses. Tsoorus koguti kogukonna kohta ilmunud ajaleheartikleid ja kokku sai pensionäride ring „Elulõng“. Võrumaa KRK Kella Kahe Kirjandusklubi külalisteks olid Mari-Liis Pae, Susan Luitsalu , Jan Rahman, Ülle Pungits , Andrus Kõre, Alar Kivisiv, Külli Müürsepp ja Ivari Padar. Samuti ka ajaloolane Jaak Juske, psühholoog Anneli Salk ja k irjastaja ning kirjanik Heli Künnapas . Kohtumiste sarja „Sündinud Võrus“ külalisteks olid Aveli Jänes, Kerttu Rakke ja Tiit Land. Südalinna raamatukogus Võru kesklinna pargis taastas Helle Laanpere „aegade sadestusena“ kunagise miljöö kuulajate kujutlustes. Raa matukogu sünnipäevakohviku külaline - väikese linna suur täht Marje Metsur - tõi kohale muljetavaldava arvu publikut, kelle seas oli ka linnapea Anti Allas punaste roosidega! Kümnenda õpilaste omaloominguvõistlusega „Hea on olla hea“ tõmmati joon alla laste silmadesse palju sära toonud ettevõtmisele. V õistlusele laeku s 27 tööd viie kooli õpilastelt: Parksepa Keskkool, Võru Kreutzwaldi Kool, Võru Kesklinna Kool, Varstu Kool ja Värska Gümnaasium . Lapsed oskasid headusest kirjutada ja sel teemal arutleda. Hea saab olla mitut moodi, aidates abivajajaid, annetades või lihtsalt reegleid järgides igapäevaselt teistega arvestades. Tänavune võistlus oli põnev seetõttu, et kirjutajate seas oli rohkem poisse kui tüdrukuid. Kõige rohkem võistlustöid, mis olid ka tasemelt väga ühtlased, laekus kolmanda ja neljanda klassi õpilastelt. Žürii hindas selles vanusegrupis jut te ja luulet usi eraldi ning andis preemiad välja kummaski žanris. Konverentsisaalis ja mõttetoas eksponeeriti väli s eesti näitus t e festivali l osalevaid näitusi „Paadipõgenikud 1944. Nelja paadi lood“ ja „Elukaare kaks otsa“ , mis rääkisid väliseestlaste elust ja saatustest. Udmurdi kunstnike Larissa ja Nikolai Bõkovi näitus „Lillede aeg. Inimene - lind“ tutvustas hõimurahvaste kunsti. Aasta lõpus imetleti Riste Laasbergi võrratu id gobelääne. Koostöös Võrumaa Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga koostati raamatute ja esemete näitused Georg Otsa 100. ja Bernard Kangro 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. Ajast ja elust mõtisklev raamatute ja kellade näitus „Aja kulg“ ja vaimuliku kirjasõna ning oreliplaatide näitus „Toomas Paul – tõe lõpututel tagamaadel. Hugo Lepnurm – orelitule valvaja “ toimusid koostöös antikvariaadiga „ SwissHof “. Kojulaenutuses korraldat i pilkupüüdvaid väljapaneku id: „ Bon Appetit ! Maitsvad lugemiselamused“, „Kus mu särk on? – särgita mees raamatukaanel“, „Raamatud, mis panevad sind saba liputama“, „Soe pleed, lõhnav tee ja piparkoogid…“ jt. Neile on tekkinud täiesti omaette lugejaskond, kes iga uut väljapanekut h uviga ootavad. Mõttetoas sai ühe maali näitustel vaadata Ilon Wiklandi „Kevad Bulle rbys “ ja Sirje Piiperi „Katariina allee“. 4.6.2 riiklikul tasandil ERÜ maaraamatukogude sektsiooni lii ge Tea Kallas tegi e -p osti teel valiku a asta raamatukogu hoidja nominentide hulgast. I sadepäeva eel valminud Pamela Marani raamatus „Eesti vanaisade lood ja salatarkused” on intervjuu Kirepi lugejaga. Haanja s võõrusta ti külalis i Kuusalu vallast. Osula raamatukogu direktor andis kord nädalas kodulootunde IV klassi õpilastele. Tundides värviti pilte, loeti rahvajutte jne. Raamatukogu külastas Võrumaa õpilasesinduse liit. Taaselustati koostöö Eesti Riigiarhiiviga – Võru, Värska , Mikitamäe ja Orava lugejatele pakuti vaadata näitusi „Öös o n tähti “ ja „Lembit Nõmmeots. Südamega kunsti juures“. Võrumaa KRK jätk a s ko o stööd asutustega Eesti EPALE keskus, ETKA ANDRAS ja SA Arhimedes. Rahvusvahelise projekti „Neli elementi - legendid ja lood“ tarbeks viipekeelse id video id filmi ti koostöös MTÜga Tartu Viipekeeletõlgid . Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse ja raamatukogu töötajatele tutvustati projekti tulemusel valminud veebipõhiseid õppematerjale, mis lubati kindlasti kasutusele võtta igapäevatöös muuseumi külastajatega. ERMi näitus „Kirjad ja mustrid kodustele. Erika Kalami etnograafilised postkaardid“ oli d v äljas konverentsisaalis ja hiljem virtuaalnäitusena kodulehel. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Põhjamaade kirjanduse nädalale registreerudes sai Kirepi r aamatukogu norrakeelse vastuse: ” Mange tak for jeres egistreering til Nordisk literaturuge !” Teema üritus e le „Ho mmikuhämarusest õhtuhämaruseni” olid kontakti de vältimiseks Põhjala kirjanduse huvilised oodatud kogu päeva vältel ja loeti katke ndeid raamatutest „112 päeva koertel ja põhjapõtradel” ning „Karu ja reban e teel Põhjamaale.” Õpiti selgeks norrakeeln e lause . Sännas 30. juulist 1. augustini aset leidnud Finno -Ugri Filmifestival FUFF keskendus keele, kultuuri ja looduse säilitamise le kodanikualgatuse korras. Filmidele lisaks toimusid õpitoad ja arutelud eesmärgiga avardada soome-ugri maailmapilti. Võrumaa KRK jätkas koostööd välispartneritega kuuest riigist (Belgia, Itaalia, Sloveenia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka) Erasmus + programmist rahastatud projektiga „Neli elementi-legendid ja lood“. Veebruari s t oimus projektikohtumine Kreekas. P artnerasut uste jaoks koostati ingliskeelne juhend õppematerjalide testimis e läbiviimiseks ja osaleja te valimiseks. Pärast testimist koostati kõigis riikides aruanne partnerasutuse tulemustest ja tehti palju ettepanekuid õppematerjali kasutajasõbralikumaks muutmiseks . Muudatused viisid sisse Prantsuse ja Hispaania partnerasutuste töötajad. Oktoobris Pariisis toimuma pidanud viimane projektikohtumine asend ati virtuaa l kohtumisega Zoomis ja valmis projekti lõpparuanne. „Kevadel sain kutse osaleda rahvusvahelise projekti „ Four Elements : Legends and Stories ” testgrupis. Projekti jooksul valminud õppematerjalid tuli põhjalikult läbi töötada, lahendada etteantud ülesanded ja anda hinnang õppetükkide kohta. See oli üsna keeruline ja aeganõudev ülesanne, sest kogu materjal oli inglise keeles. Siiski tundsin rõõmu, kuidas grammatika üha enam meelde tuli ja ka rääkimisoskus ning-julgus paranes.“ ( Kirepi ) 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Kasutajakoolituse olulisus kasvab, kuna enamik riigi- ja erasektori teenustest on kättesaadavad e-keskkonnas. Nende kasutamine nõuab teadmisi ja oskusi, mida vanemaealisel elanikkonnal napib. Kasutajakoolituse tase oleneb raamatukogu tehnilisest võimalusest. 2020. aastal küündis koolituste arv 776ni, neist individua alkoolitusi oli 706, viimaseid pandeemia- aastal muidugi palju e- kirja ja telefoni teel. K o olitust vaja sid täis kasvanud, kelle arvutioskused olid tagasihoidlikud, aga positiivne on, et e-teenuseid on hakatud rohkem usaldama. Ruusmäe rühmakoolitus t e te e ma d olid: „Tunne ravimtaimi“ ja „Vestlusring ravimtaimede teemal“. Värskas aidati mitmel lugejal al la laadida „Hoia“ äppi ja paar lugejat osales raamatukogu arvutis virtuaalkoolitusel või –koosolekul. L ugejal tuli aidata saada di gitaalset arstiabi , sest ä ra jäid plaanitud operatsioonid ja vastuvõtud. Ravimid lõppesid otsa ja neid sai välja kirjutada ainult raviarst. Oli juhus, kus inimene saadeti eriarsti juurde ja tal kästi lisaks digisaatekirjale välja printida paberkandjal saatekiri. Vanem inimene ei teadnud , kus ta printida saaks, pe alegi olid paljud kohad suletud ja küsis abi ikka raamatukogust. „ Oli ka vaja maksta riigilõivu, osamakseid ja teisi rahalisi tehinguid, mida inimene oli varem teinud pangakontoris. Nüüd oli see raskendatud või pangad üldse suletud. Heas usus tulid inimesed ikka raamatukogusse. Kui tal aga pole internetipanka ega ka e-posti aadressi, siis on väga raske neid aidata. “ ( Kirepi ) Mikitamäel viidi läbi rühmakoolitusi 3-4le inimese le arvuti- ja digioskuste tase me tõstmiseks , aga tase on väga erinev. Suuremates gruppides ei julge osad vanemad inimes e d tunnistada näiteks seda, et koolitaja läheb teemaga liiga kiiresti edasi. Inimesed ei anna teada oma arvutioskusest, ja seetõttu ei ole koolitus nii efektiivne. Misso s aidati inimesi ka kodukontoris t. „ Kuna inimene oli ostnud Soomest kasutatud arvuti, olid seal kasutamiseks asukohamaa programmid ja need meile ei sobinud. Pidin ümber seadistama ja õpetama meie programme kasutama kahel päeval. “ Eesti keelt õpetati vene- ja ukraina keelt kõnelevate le inimeste le . Puigal meis t e r dasid algkooliõpetajad nahast kaelaehte id . Kaks korda nädal as toimunud naha- ja saviringides valmisid vastavalt aastaajale ja tähtpäevadele ehted, meened, kaardid – nii kuidas kunstniku loov vaim suu tis välja mõelda. Raamatukogudes õ petati RIKSWEB-i ja e-PRIA kasutamist, sotsiaalmeedias kontode loomist, failide lisamist kirjadele , fotode töötlemist, raadiosaadete järelkuulamist jne. V ärskas oli inimestel probleeme arvete maksmisega, kui ei saanud raamatukokku füüsiliselt tulla, neid juhendati telefoni ja e-posti teel. Tavapärasest rohkem pöörduti raamatukogu poole nõu saamiseks väärtraamatute ostmisel. Võrumaa KRK liitus ETKA ANDRAS poolt algatatud „Õpitunni“ ideega . Õ p iti kilekotte voltima ja erinevaid toidutegemise nippe . Rahvusvahelises projektis „Neli elementi-legendid ja lood“ loodava õppematerjali testimisel oli Võrumaa KRK seitsme partnerasutuse seas juhtpartner. Õppematerjali testimiseks kaasati 12 lugejat ja viis raamatukogu töötajat, kellelt saadud tagasiside oli oluline projekti tulemusena loodava õppematerjali analüüsimisel ja parandamisel. Septembris viidi ühele klassile läbi koolitusüritus „Raamatujaht“, mille käigus õpetati kasutama e-kataloogi RIKSWEB ja selgitati raamatute paigutamise põhimõtteid. 4.8. Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded A valdamise võimaluste st lähtuvalt tutvustati r aamatukoguvõrgustiku tegevusi väljaannetes Võrumaa Teataja, Lõunaleht, Võru Linna Leht, Antsla v alla leht , Võru Valla Teataja, Setomaa ja Mägede Hääl. Samuti Lõuna-Eesti Postimees oli huvitatud raamatukogude tegevusest. Raamatukoguhoidjad on päris varmad tegema kaastööd. Tunnustust väärivad Võru Valla T eataja kaasautorid Tuuli Eksin ja Tiiu Pihla . Aga ka teised, näiteks Tea Kallastelt ilmus kirjutis „Saame kokku Lasva raamatukogus“ . Sirje Moorus kirjutas ajalehte Mägede Hääl artik li „Lõppemas on üle-eestiline rahvajutuaasta“ jne . Antsla valla raamatukogude tegevusest ant i teada põhiliselt Facebookis. Aga ka Antsla valla l ehes ilmusid raamatukogusid ja raamatuid tutvustavad kirjutised , näiteks Liana Allas kirjutas artiklis „Raamatukogud tervitavad“ uute raamatute tellimisest ja saabumisest raamatukogudesse. Evi Kallase kirjutis oli pühendatud ajakirja Täheke 60. sünnipäeva le. Lasva raamatukogu direktor jagas Facebooki kaudu infot tegevuse kohta 36 korda. Obinitsa s ja Meremäe l soovi ti raamatukogu de 95. sünnipäeva puhul avaldada ajalehe Setomaa lisalehes Valla uudised oma pikaajalist tegevust kajastava artikli „Obinitsa ja Meremäe raamatukogud 95“. „ Lehetoimetajate otsusel sündis nii, et meie mahukas, kolmeosaline artikkel ilmus järjelugudena läbi kolme erineva lehenumbri: 2020. aasta novembris ja detsembris ning viimane osa koguni 2021. aasta jaanuaris. Sellisel järgnevusel olid ilmselt ka oma plussid, sest sugugi mitte ettekavatsetult said tänu ajalehele Setomaa meie nn kaksikõdedest raamatukogud tähelepanu tervelt kolm kuud järjest.“ (Meremäe) Värskast saadet i valla kom m unikatsioonispetsialistile ülevaateid raamatukogu tegemistes t , kes otsustas, mis lehte jõu dis . Infot edastati „Suure-Värska virtuaal s e le seltsimaja le “. Suuremate ü rituste puhul on tähtis avaldada reklaam plakatitel, sest osa rahvast loeb ainult sealt infot. Setomaal kogutakse andme id kohaliku oma valitsuse kohta paberväljaannetes. Omavahel on kokku lepitud jälgitavad ajalehed ja tabel esitatakse iga järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Lõpetati veebiväljaande „Raamatukogud Võrumaal“ täiendamine võrgustiku muutuste ja tegevuse kohta aastate l 2011- 2019 . Suur tänu Värska, Mikitamäe, Saatse, Orava ja Hanikase raamatukogude direktoritele ajaloolise ülevaate eest! Võrumaa KRK kodulehel täiendati raamatututvustuse blogi l uuleriiuli ga Võrumaaga seotud ja teiste heade luulekogude tutvust amisek s. Elvi Määril , kes alustas tööd Parksepa raamatukogus 10. oktoobril 1973, valmis viimasel tööaastal kolmeosaline, rohkete fotode ja ürituste ki rjeldustega kroonika . Viimase kümne aasta kroonika sai kaante vahele Obinitsas. Võrumaa KRK postituste arv Facebookis suurenes 52 võrra, kuigi üritusi ja koolitusi, mida reklaamida, oli vähem. Jagati info t raamatukogu töökorralduse kohta, mis vastavalt viiruseohule pidevalt muutus. Samuti l evitati infot virtuaalnäituste, e-raamatute laenamise võimaluste jms kohta. Meeldiva üllatusena saadi sponsor Kohvisemu näol, ke lle reklaami terve kasti kohvi eest avaldatakse veebi lehel. 4.9 Andmebaasid Järjepidevalt täiendati koduloolist andmebaasi . 2020. aasta perioodikast ja üksikteostest sisestati 1459 uut kirjet. Kirjetele lisati lingid digitaalarhiivi DIGAR. Artikleid bibliografeeriti ajalehtedest: Võrumaa Teataja, Lõuna l eht, Võru Linna Leht, Lõuna-Eesti Postimees ning Võru Valla Teataja. Koduloolise sisuga artikli te kirjeid sisestati ajakirjadest Eesti Loodus, Looming, Keel ja Kirjandus jt. Retrospektiivselt sisestati 154 kultuuri- ja koduloolise sisuga artikli kirjet ajalehest Töörahva Elu aastatest 1984-1987. Jooksvalt redigeeriti varasemalt sisestatud artiklite ki rjeid. Jätkati tööd kodulooliste isikute andmete leidmiseks ja täpsustamiseks Võrumaa koduloolise sünnipäevakalendri koostamisel. Võrumaa K RK kodulehe vahendusel pakutakse lugejatele järgmisi andmekogusid: Võrumaa kirjanikud , Võrumaa lastekirjanikud , Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender 2021 , Valik Võrumaa muusikategelasi . 20 21 . aasta tegevused Pikisilmi oodatakse uutesse ruumidesse kolimist nii Rõuges kui Kääpal. Kavas on 2020. aasta kevadel ära jäänud õppereis Harjumaa raamatukogudesse. Võrumaa KRK l on kavas paigaldada raamatukapp ja võimalusel elektrooniline infotahvel. Maakonna vanim – Kuutsi raamatukogu – loodab tähistada ära jäänud 150. sünnipäeva. Kuldre plaanib raamatukogu 115. , Lasva 110. ja Loosi ning Nursi 100. tegevusaasta tähistamist . Jätkub LUGEMISISU programm. Mõnistes on kavas teema-aasta Mõniste 635 puhul ü levaade Mõniste raamatukogu asukohtadest Vastse-Roosast Mõnisteni. Sännas on kavas viia läbi uurimus, et teada saada kogukonna, sh põliskihistuse vajadusi ja ootusi, uustulnukate liitumistingim usteks vajalikke tegevusi jne. Tsoorus on kavas Antsla valla 30. aastapäeva puhul koguda pilte ja artikleid koos rahvamajaga näituse t arbeks ning esitada taotlus uute le riiulitele. Koostajad : Võrumaa rahvaraamatukogude direktorid, Võrumaa KRK direktor, arendusjuht, komplekteerimis- laste- ja teenindusosakonna juhatajad Direktor Allkiri Inga Kuljus LISA 1 . Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Antsla 1 5 Haabsaare 3 15 Haanja 3 12 15,7 Hanikase 1 5 Kirepi 7 25 Krabi 1 5 Kuldre 2 11 Kuutsi 1 5 Kääpa 5 20 Lasva 5 2 5 60 Luutsniku 1 5 Mikitamäe 4 116 170 Misso 2 11 Mõniste 1 5 Nursi 1 5 Obinitsa 2 8 Orava 1 5 Osula 5 132 95 Parksepa 1 2 Rõuge 3 10 Tsolgo 5 8 Tsooru 6 53 155 Urvaste 2 11 Vaabina 1 5 Varstu 1 5 Vastseliina 2 11 Viitina 1 5 Võrumaa KRK 9 550 2545,04 Värska 1 5 Võrumaa KRK k uludesse on arvestatud kutsekoolituse II mooduli kulud, koolitusi ei arvestatud, sest COVID-19 tõttu ei toimunud. MTÜ Õiguskooli koolituse „Õigus meie kirjanduses“ ja Koolituskeskuse Vilko MTÜ koolituskulud kajastuvad Võrumaa KRK kuludes. LISA 2 . Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Tuuli Eksin – esinemine X õpilaste jutuvõistluse „Hea on olla hea“ tänuüritusel Valgjärve legendi tutvustamine Võru valla päeval Inga Kuljus – esinemine X õpilaste jutuvõistluse „Hea on olla hea“ tänuüritusel Merle Koik - Võrumaa K RK , RIKSWEBi , Erasmus + projekti „Neli elementi-legendid ja lood“ ja koolituse „Muna õpetab kana“ tutvustamine Eesti Leader Liidule Võrumaa K RK ja RIKSWEBi tutvustamine ja mäng „Raamatujaht“ Võru Kreutzwaldi kooli 7 klassile Erasmus + projekti „Neli elementi-legendid ja lood“ tutvustamine Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse ja raamatukogu töötajatele EPALE Eesti ja ETKA Andras poolt korraldatud mittekonverentsil „Hübriidkoolitus“ arutelugrupi juhtimine teemal „Õppijale vajalikud oskused, et õppida edukal t muutunud koolitusvaldkonnas“ Erasmus + projekti „Neli elementi-legen did ja lood“ tutvustamine Võru N oortekeskuse noorsootöötajatele Eha Kütt – T ervituskõne ja raamatu „Pisike puu“ koos järjehoidjaga, millel valla raamatuko gude kontaktid, üleandmine pisikeste vallakodanike vastuvõtul Tuuli Kütt – esinemine X õpilaste jutuvõistluse „Hea on olla hea“ tänuüritusel Helle Laanpere – maakonna koolidele laste- ja noorteraamatute tutvustamine ning ettekanded kirjanike elust ja loomingust Võru linnas ja maakonnas kuu e koduloolis e kirjandusretke läbiviimine Aive Leppik – e sinemine v õrumurdeli se Raamatukogunõid Rosaalie na Võru keele nädalal Viitina lasteaiarühmas ja Rõuge kooli algklassides Esinemine Barbara von Krüdene r ina p rojekti „ Teatripisik - julgus ja loovus “ raames Tapa, Sõmeru ja Rõuge noortele , külalistele Põltsamaalt ning Anija valla segakoorile „ Hannijöggi “ Elvi Määr – Võru valda, Parksepa alevikku ja raamatukogu tutvustav ettekanne Pärnu t aidlejatele Tiiu Pihla – Kultuuriloolised ülevaated Kapera teeninduspunktis: Skulptor Paul Horma 115 Friedrich Verrev –madrus ristlejal „Varjaag“ Signe Pärnaste – esinemine X õpilaste jutuvõistluse „Hea on olla hea “ tänuüritusel Kristi Soll – lugemiskoera tutvustamine ning ettekanne lugemise tähtsusest linna koolides ja lasteaedades Saima Tell – Raamatunäituse „Andrus Kivirähk 50“ tutvustus Uue-Antsla Rahvamaja perepäeval Saima Tell – Marie Heiberg 130 – Kirikukülas mälestusmärgi juures Jutupeatuse märgi tutvustus Eve Timmi – laste- ja noorteraamatute ning kirjanike elu- ja loomingu tutvustamine maakonna koolides LISA 3 . Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2020 ) Hanikase Külakeskuse, sh raamatukogu katlamaja renoveerimine Kuldre Ruumide renoveeri mine ja uu te valgusti te paigaldamine Meremäe Raamatukogu põhiruumi valgustussüsteemi väljavahetamine Obinitsa Koridori t repikäsipuu paigaldamine laste ja eakate t urvalisemaks liikumiseks Orava Hoone fassaadi remont Rõuge Rahvamaja ja raamatukogu renoveerimine 2020-2021 Võrumaa KRK Konverentsisaalis ovaals e lau a väljavahetamine väiksemate eraldi paigutatavate laudade vastu, mis võimaldab koolitusi paindlikumalt korraldada ja osalejate vahel distantsi hoida Värska Diivani renoveerimine koos transpordi j a paigaldamisega LISA 4 . Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kuldre, Kääpa, Mikitamäe, Sõmerpalu, Varstu, Värska Lugemisisu : üle-Eestilise lugemisprogrammi teematunnid Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 200 Võrumaa KRK, Kuldre, Mikitamäe, Orava, Osula , Urvaste, Värska Ilon Wiklandi juubelile pühendatud kohvernäituse"Pikk-pikk teekond" teematunnid Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 550 Võrumaa KRK, Kuldre, Kuutsi , Mikitamäe, Mõniste, Obinitsa, Osula , Parksepa, Ruusmäe , Tsolgo, Vana-Vastseliina, Varstu, Vastseliina, Värska Eesti rahvajutu aasta seminarid, jututunnid, ettelugemised jmt Kõigil üritustel osalejaid kokku ca 500 Võrumaa KRK, Kuldre, Kääpa, Meremäe, Värska 8. Nukitsa konkursil osalenud raamatute tutvustused ja lemmikraamatute poolt hääletamine Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 800 Võrumaa KRK, Antsla, Osula , Parksepa jt Teiste l aste - ja noorte raamatute tutvustused igas vanuses lastele ja laste lugemise juhtidele mitmesugustel teemadel. Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 200 Võrumaa KRK ja teised maakonna rahvaraamatukogud Laste-Raamatu-Suvi 2020 : 8 . maakondlik lugemismäng . Lasteosakond koostas nimestiku, lugemispassi ja küsimused loetu kohta, lapsed lugesid kõigis maakonna raamatukogudes. Lõpupidu lükkus pandeemia tõttu 2021. a kevadesse Programmiga liitus maakonnas ca 140 osalejat Värska, Mikitamäe, Kirepi Kohalikud suvised lugemis programmid , nende avaüritused ja tänupeod Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 200 Võrumaa KRK Üleriigilise etlusvõistluse maakonnavoor 37 Kuldre, Meremäe, Osula , Puiga Kohalikud etlusvõistlused ja viktoriinid (ettelugemise võistluste eelvoorud, Kuldvillak, kirjandusviktoriinid, Adsoni etlusvõistluse kooli eelvoor jmt) Kõigil üritustel osalejaid kokku ca 100 Võrumaa KRK, Värska „ Pisike puu “ – kinkeraamatute üleandmine raamatukoguhoidjate poolt omavalitsuste vastuvõttudel või kättetoimetamine peredele Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 150 Kuldre, Viitina Osalemine kohalikes koostööprojektides lasteraamatu(kogu)teemaliste tegevustega (perepäevad, võru keele päevad jmt) Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 200 Lasva, Orava, Tsolgo, Värska K ohtumised kirjanikega ja jutuvestjatega (Anti Saar, Heli Künnapas , Ena Mets, Silvi Jansons ) Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 150 Võrumaa KRK, Haanja, Kirepi , Kuldre, Kuutsi , Meremäe, Mikitamäe, Osula , Parksepa, Ruusmäe , Rõuge, Vana-Vastseliina, Varstu, Värska jt Ettelugemised-vestlused mitmesugustel teemadel lasteaialastele ja õpilastele Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 400 Võrumaa KRK, Kuldre, Kuutsi , Lasva, Meremäe, Mõniste, Orava, Osula , Parksepa, Tsolgo, Vana-Vastseliina, Varstu, Vastseliina, Viitina, Värska Teemaüritused ( tarkuseraamatud + juturaamatud + tegevused mingi teema tutvustamiseks ) Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 800 Võrumaa KRK, Kuldre, Mikitamäe, Misso, Mõniste, Osula , Sõmerpalu, Varstu jt Käeline tegevus lastele + teemakohased raamatud, ettelugemine, arutelud (käsitööringid, kunstiringid, tegelustoad, töötoad, meistritoad, kokandus, joonistamine, piltide värvimine jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 200 Kuutsi , Osula , Puiga , Varstu Raamatukogus toimuvad ainetunnid , mille käigus kasutatakse raamatukoguhoidja juhendamisel ka kogus leiduvaid teavikuid Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 100 Võrumaa KRK, Kuldre, Tsolgo Koolivaheaja üritused (lauamängud, mõttemängud, meisterdamine, teatripäevad, kokandusring jm) Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 150 Võrumaa KRK, Kirepi , Meremäe, Mikitamäe, Vana-Vastseliina, Värska Tänuüritused tublidele lugejatele Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 200 Võrumaa KRK, Haanja, Kuldre, Orava, Osula , Puiga , Ruusmäe , Varstu, Vastseliina Kasutajakoolitused lasteaiarühmadele ja klassidele Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 300 Võrumaa KRK, Kuldre Etendused raamatukoguhoidjate esituses koolieelikutele ja 1. kooliastmele (Tillukese loomateatri erinevad lood, „Kassike ja kakuke“, „Hajameelne päkapikk“, "Kass hakkab jõuluvanaks", "Hundi sõbrad", isadepäeva etendus) Kõigil üritustel osalejaid kokku üle 300 Võrumaa KRK Loe koerale! Jaanuarist märtsi keskpaigani käis 12-liikmeline grupp kaks korda kuus Jetale ette lugemas, l isaks toimus 5 kohtumist koolides, lasteaedades ja raamatukogus Kõigil üritustel osalejaid kokku 135 Võrumaa KRK Lasteaiarühmade juubeliüritused ja etendused raamatukogus (LA Punamütsike, LA Päkapikk) Kõigil üritustel osalejaid kokku ligi 200 Võrumaa KRK Koduloolised kirjandusretked Võru linnas ja maakonnas 6 üritusel kokku 130 osalejat LISA 5 . Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Võrumaa 37 rahvaraamatukogu tööd koordineeriti sel erakordsel aastal nii , kuidas ise teavet sa adi . Jaanuaris ja veebruaris koostati aruandeid, millest märtsis toimunud seminaril tehti kokkuvõtteid. Eriolukorra ajal saadeti kõigile infot , mis tuli Kultuuriministeeriumilt ja Võru Linnavalitsuselt. Eriolukorra statistiliste näitajate tarvis suheldi pidevalt, et teada saada koopiate jms arvu , mida mõned raamatukogud RIKS - ist kätte ei saanud. Haabsaare ja Vaabina raamatukogu delt k ü siti kogu vajalikku statistikat. Kevadel tehti üks nõustamistuur ja juunis saadi kokku Dr. Fr . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi õuel, kus valiti parim maaraamatukoguhoidja 2020. Sügisel tehti kaks nõustamistuuri ja korraldati neli õppepäeva. Tänu Kultuuriministeeriumi toetusele olid neist kaks väga sisukad. Asjalike loengutega tähistati Võrumaa raamatukogunduse IT 25. aastapäeva. Palju tuge igapäevatöö ks saadi Koolituskeskuse Vilko loengust. Covid-19 tõttu jäi ära õppereis Harjumaa raamatukogudesse, aga loodetavasti saab teo ks 2021. aastal. Oldi kursis ja võimalusel nõustati Setomaa ja Võru valla raamatukogude ühinemisplaanidel, aga omavalitsus kui raamatukogu omanik on otsustav jõud. Võimaluste piires hoiti raamatukoguvõrgustiku koostöövõimet, innustades näiteks rohkem sõna võtma vallalehted es . Saatja: Kaiu Viimsalu <[email protected]> Saadetud: 17.03.2021 08:25 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Aastaaruanne 2020 Võrumaa Manused: Aastaaruanne 2020 tekstiline.asice Tere! Saadame Teile Võrumaa aastaaruande 2020. -- Lugupidamisega Kaiu Viimsalu Võrumaa Keskraamatukogu asjaajaja-raamatukoguhoidja