EESTI TREENERITE LIIT 2 5 .03.2021 EV Kultuuriministeerium Eesti Olümpiakomitee Märgukiri. 07.03.2021 toimus üleriigiline virtuaalne treenerite ümarlaud, mille põhiteemaks oli treenerite sotsiaalse staatuse tugevdamine ja treenerite töö motivatsioonile tähelepanu juhtimine. Selles käsitletud teemad tõid esile mitmed konkreetsed ettepanekud, mis vajaksid lahendust. 1. Riiklikku treenerite registrisse tuleks lisada kolm veergu lisaks olemasolevatele: a) mis näitab treeneri hariduse taset. See saab olla kas põhiharidus, keskharidus või erialaline kõrgem haridus; b) esmane treeneri kategooria omistamise aasta. See oleks informatiivne inimeste kohta, kellel vastav haridus puudub, aga näitab nende pikaajalist pühendumist ja iseõppimise tausta; c) veerg, mis näitab treeneri teisi kutseid. Näiteks tuli sellest ümarlaua ühest esinemistest välja, et ühel treeneril on lisaks kolm treeneri tööga lähedalt seotud kehtivat kutset ja ta taotleb veel lisa. Väga paljudel treeneritel on laagri kasvataja või laagri juhataja kutsed, mõnedel on koolitaja kutse, parameediku kutse jne. Kõik need ülaltoodud lisa veerud tutvustaksid paremini teenuse osutaja oskusi ja taset. Klient ostab teenust ja tal on õigus teada, kellega on tegemist. 2. Kutse väljaandmisel tuleks arvesse võtta üheselt ka teiste riikide vastavates kõrgkoolides õppimist või nende koolide poolt väljaantud koolituste tunnistusi. Treeneril peab olema võimalus ka ise otsustada, millist lisakoolitust ja millise kõrgkooli juures ta seda õppida soovib. 3. Kuna eelkooliealiste lastega töötamine nõuab erilisi teadmisi, siis nendega töötamiseks tuleks edaspidi kehtestada kord, et lasteaias spordiringi läbiviival treeneril peab olema läbitud aastane eelkoolipedagoogika kursus. Hetkel valitseb lasteaedades segadus. Lasteaia liikumisõpetaja käest nõutakse tingimusteta erialast kõrgemat haridust koos eelkooli pedagoogika aastase kursusega, tervisetõendit jne. Samas lasteaias treeningtunde läbiviivatelt treeneritelt nõutakse üldjuhul ainult üürilepingu allkirjastamist. Esineb juhtumeid, kui klubid saadavad lasteaedadesse treeningtunde läbi viima inimesed, kellel pole treeneri kutset ega ka vastavat haridust. 4. Erialase kõrgema hariduse omandamise motivatsiooni tõstmiseks tuleks lisada kutsestandardi tingimuste hulka palgatoetuse lisakoefitsent. Magistri haridus annaks võrdse palgataseme õpetajatega. Ettepanekuna oleks see koefitsent u 30%. See viiks haritud treeneri ja kooliõpetaja palga samale tasemele. Aastaid on taotletud treeneri ja õpetaja palga võrdsustamist. Hariduse koefitsendi rakendamine motiveeriks kõiki treenereid kõrgharidust omandama. Samas loob selline täiendus võimaluse, et igaaastastel riiklikel palgaläbirääkimistel käsitletakse magistriharidusega treenereid koos õpetajatega. 5. Käivitada EOK raames treenerite komisjoni tegevus ja riiklikult pöörata tähelepanu rahvusvahelisele treenerite päevale. 6. Kutsuda kõiki osapooli järgima spordipoliitika vastavust Euroopa Liidu poliitilistele eesmärkidele ja tagama, et kõiki sellekohaseid Euroopa Liidu õigusakte täidetaks täiel määral. 7. Leida Kultuuriministeeriumi eelarves võimalus Eesti Treenerite Liidu tegevustoetuseks. Esimese ümarlaua tagasisidet analüüsides selgus, et igapäevast arutamist ja otsustamist vajavate teemade hulk on oluliselt suurem ning näiteks Soome Treenerite Liidu töö tasemele jõudmiseks vajame alaliselt töötavat meeskonda. Toimunud ümarlaua taustal otsustas ETL juhatus, et sarnane sündmus peab toimuma igal aastal rahvusvahelisel treenerite päeval. Ümarlaud on järelvaadatav : https://sport.postimees.ee/7193846/kas-treenerid-vaartustatakse-uhiskonnas-piisava Tatjana Jaanson Eesti Treenerite Liidu juhatuse esimees
[email protected]