Kiri

Digiteenuste disainimise 10 käsku Liivi Karpištšenko 09.03.2021 Innosprint 2020 – tugi digiteenuste taseme tõstmiseks Selgusid asutuste ootused MKM alustas tegevustega: - Standard: koondasime digiteenuste arendamise ja haldamise aluspõhimõtted („10 käsku“) - Tööriistakast: hangime uudsed veebijuhised (nõuanded ja nõuded teenuse elutsükli etappide jaoks) - Mentorite võrgustik: hangime äripaneeli kontseptsiooni ja käivitame äripaneeli tegevuse Digiteenuste disainimise standard • Ülesehitus: aluspõhimõte + soovitused, kuidas põhimõtet rakendada • Kompaktne: täpsemad soovitused/nõuded/viited tööriistakastis • Arvestatud on: • digiteenuste arendamise häid kogemusi jm õppetunde, • Eestile eriomaseid nõudeid (nt X-tee, sündmusteenused), • EL nõudeid ja soovitusi (nt andmekaitse, once-only), • teiste riikide kogemusi ja standardeid (nt ÜK, Kanada, Austraalia) Tööriistakast ja äripaneel (hange ettevalmistamisel) • Tööriistakast, asukohaks saab uus inforuum digiriik.eesti.ee: • Olemasolevate juhiste analüüs, sh soovitused muutmiseks/lõpetamiseks • Lihtsad ja osaliselt interaktiivsed juhised, saab n-ö „sisse zoomida“ • Töö käigus testitakse kasutajatega, sh reaalse kasutusloo näitel • Äripaneeli kontseptsioon – vastused küsimustele: • Milliste teenustega äripaneeli nõustamisele, äripaneeli otsustuspädevus? • Kuidas toimivad koos äripaneel ja IT-arhitektuuri paneel? • Kuidas toimivad koos ATN (teenuste koordinaatorid) ja äripaneel (ekspertteadmistega praktikud)? • Töö käigus testitakse, sh reaalse kasutusloo näitel  10 käsku – kuidas digiteenuseid mõistlikult arendada 1. Selgita välja kasutaja  Ära hakka looma lahendust enne, kui oled tegelik probleem ja vajadus kasutajate vajadused välja selgitanud.  Ära eelda, et sa tead, mis probleemi lahendada tuleb või mida kasutajad vajavad.  Uuri välja, kes on sinu teenuse kasutajad ja teised seotud osapooled. Kaasa võimalikult lai ja mitmekülgne kasutajate ring.  Selgita välja nende tegelik probleem ja vajadused – analüüsi tagasisidet ja andmeid teenuse kohta, tee intervjuusid, töötube ja vajadusel uuringuid. Võimalusel vaatle teenuse kasutamist.  Analüüsi probleemi ja vajaduste ulatust – kas sellega on seotud ka mõni muu teenus? 2. Kaasa meeskonda erinevate  Vii teadmine probleemist otsustajateni, et saada teadmistega ja toetus sellega tegeleda ja meeskond uuendusmeelsed inimesed. komplekteerida.  Kaasa juba algusest meeskonda vajalikud kompetentsid - õigus, tehnoloogia, kasutajamugavus, äripool jt, et võimalused, vajadused ja takistused ilmneksid võimalikult vara. Nt millised on õiguslikud takistused või tehnoloogilised võimalused.  Kaasa meeskonda muudatusteks avatud inimesed, kes on valmis pühenduma hea teenuse loomisele. 3. Mängi läbi võimalikud  Kaardista võimalikud lahendused ja ideed ning lahendused ja vali parim. analüüsi ja võrdle neid.  Lahendus ei pea olema uus või parem teenus, vaid võib-olla hoopis teistsugune lähenemine (nt nügimine, ennetustegevus) või tööprotsessi muudatus.  Uuri, kuidas on sarnaseid probleeme mujal, sh teistes riikides, lahendatud ja vaata, kas saad häid lahendusi taaskasutada.  Lahendus peaks olema ennekõike kasutajatele sobivaim ja parim. Selleks testi lahendusideed reaalsete kasutajatega võimalikult varakult.  Reaalse probleemi või vajaduse lahendamiseks leia optimaalseim viis, hinnates kulu ja kasu.  Katseta, testi ja piloteeri oma lahendust ning tee vastavalt järeldustele vajalikud kohendused. 4. Lahenduste kaalumisel  Tunne teenuste arendamise uusi meetodeid ja vaata ka tulevikku. trende – nt tuleviku stsenaariumite loomine, homsete lahenduste spekulatiivne disain.  Ole kursis globaalsete arengutrendidega (üldised käitumis- ja tarbimisharjumused, demograafilised muutused jms) ning arvesta neid tulevikulahenduste loomisel.  Ole avatud uuendustele ja analüüsi, kas probleemi või vajaduse lahendamiseks saab kasutada uudseid tehnoloogiaid, sh tehisintellekti.  Hinda, kas valitav lahendus toetab ka asutuse, valdkonna ja digiriigi strateegilisi eesmärke.  Pika perspektiiviga lahenduste loomisel kavanda muutuste haldus. 5. Loo vajalik ja lihtne teenus.  Vajalik tähendab seda, et loodav teenus lahendab kasutaja tegeliku probleemi/vajaduse.  Teenus peab olema intuitiivne ja lihtne kasutada, ilma tarbetute klikkide ja bürokraatiata.  Kuva kasutajale teenuses nii vähe infot kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik.  Kasuta teenuses lihtsat ja arusaadavat keelt. Taga teenuse kättesaadavus kasutajate peamistes keeltes.  Tuvasta pudelikaelad teenuse protsessis ja lihtsusta protsessi, kus võimalik.  Disaini teenus kõigepealt digitaalse kanali jaoks ja ära kopeeri pabermaailma loogikat.  Järgi andmete ühekordse küsimise põhimõtet. Kasuta mujal olemas olevaid andmeid ja ära küsi neid kasutajalt uuesti.  Loo kasutajale võimalikult proaktiivne teenus. Automatiseeri nii palju kui võimalik, unustamata seejuures küberturbe ja andmekaitse nõudeid.  Teenus peab olema kasutajatele ligipääsetav. Teenuse kasutamine ei tohiks nõuda erioskusi ja -teadmisi. Digitaalsed teenused peavad vastama WCAG nõuetele.  Võimalusel lahenda teenus sündmusteenusena. 6. Arenda teenus koos  Kaasa võimalikult vara seotud osapooli – kasutajate ja teiste erasektorit, teisi asutusi, kasutajaid, osapooltega. kodanikuühiskonda jt.   Arenda teenust koosloomes teiste osapooltega, et vähendada killustatust ja muuta eri teenused ühenäolisemaks.  Selgita välja, milliseid sarnaseid projekte on plaanis või töös, et vältida tarbetut dubleerimist.  Kui head ja vajalikku lahendust takistab aegunud õigusakt, algata selle muutmine.  Veendu, et kasutajad oleksid sinu teenuse olemasolust teadlikud. 7. Taga koosvõime,  Järgi koosvõime raamistikku. Kasuta riigi taaskasuta olemasolevat ja infosüsteemi keskseid komponente – X-tee jt. ava enda loodu teistele.  Kasuta juba loodud lahendusi, nagu näiteks veebiraamistik Veera, autentimisteenus TARA, allkirjastamisteenus SIGA, riiklik postkast, nõusolekuteenus, andmejälgija jm.  Kui arendad, ava enda tarkvara (kood, kesksed komponendid ja lahendused) ka teistele.  Veendu, et rakendad once-only printsiipi. Kasuta olemasolevaid andmeid (avaandmed, teiste asutuste andmed) ja võimalda oma andmeid kasutada teistes teenustes.  Tutvusta häid uusi lahendusi laiemalt, sh avalikkusele ja arvamusliidritele. 8. Tööta agiilselt.  Arenda teenust järk-järgult ja väikeste kasutajatele väärtust loovate tükkide kaupa.  Testi, katseta ja eksperimenteeri ning ole valmis vajadusel oma hüpoteese ja eesmärke muutma.  Vii lahendus kasutajate ette juba enne, kui teenus täielikult valmis on. Seira teenuse kasutamist, kogu tagasisidet ning parenda ja laienda selle pinnalt teenust.  Ära heitu, kui sa kõiki vastuseid alguses ei tea – reflekteeri, õpi ja vii sisse muudatused.  Jaga oma kogemusi - nii häid kui halbu õppetunde - ka teistega. 9. Loo ja hoia teenus turvaline  Loo inimestele võimalus lihtsalt ja selgelt aru ning läbipaistev. saada, kuidas, kes ja milleks tema andmeid kasutab. Inimesel peab olema kontroll oma andmete üle.  Teenus peab kaitsma kasutajate privaatsust ning võtma arvesse andmekaitse põhimõtteid ja nõudeid.  Teenuse osutamise protsess peab olema läbipaistev kõigile osalistele kõigis sammudes.   Tee vajalikud andmekaitse ja küberturbe riskianalüüsid teenuse elutsükli jooksu ja uute tehnoloogiate kasutusele võtul ning rakenda vajalikud riskide maandamismeetmed. 10. Juhi oma teenust.  Veendu, et teenusele on määratud omanik, kes vastutab teenuse hea toimimise ja edasi arendamise eest läbi teenuse elutsükli.  Sea teenusele eesmärgid ja jälgi nende saavutamist.  Määra teenusele mõõdetavad näitajad, millega teenuse edukust hinnata - rahulolu, kasutatavus, halduskoormus jms. Tee seire- ja mõõtmistulemuste põhjal teenuse juhtimise otsuseid, sh kavanda vajalikke tegevusi.  Kui teenusega on probleeme, alusta otsast, st tegeliku probleemi ja vajaduste tuvastamisest. Mõni teenus tuleb vahel ka lõpetada.  Taga teenuse töökindlus ja kasutajatugi.  Taga, et info teenuse kohta ja teenus ise oleks kasutajate jaoks lihtsasti leitav ja mõistetav ning et info on ajakohane.  Avalike e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse arenguhüpe Sündmusteenuste juhtimine Avalike Teenuste Nõukogu SÜNDMUSTEENUSED 9.03.2021 „nähtamatuid“ ja asutusteüleseid sündmuspõhiseid avalike teenuseid osutatakse riigi poolt viisil, millega inimene saab vajalikud tegevused tehtud Jaanus Valdmaa ühe suhtluskorraga või täisautomaatselt. Sündmusteenuste projektijuht, MKM  2018 aasta detsembris kiitis Vabariigi 2020 aastal detsembris kiitis Vabariigi Valitsus Valitsus heaks esialgse tegevuskava heaks sündmusteenuste arendamise teekaardi sündmusteenuste arenduse käivitamiseks. ning analüüsi tulemina valminud juhtimismudeli. Eesti digiühiskond 2030 Eesti 2035: Riigivalitsemine Digiriigi järgmise arenguhüppe suund Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise Sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele üleminek: Teenuste kättesaadavus sõltumata asukohast Eesti on esimene riik maailmas, kus avalikud üleminek taustal toimivatele, etteaimavatele ja teenused tulevad sinu juurde, kui sul on neid vaja. sündmuspõhistele teenustele TKTA: Sündmusteenused - Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (osateenust) kasutajale üheks teenuseks.  Sündmusteenuste teekaart 2021 Juhtimisõiguse ja Kaitseväekohustuse Pensionile jäämine sõiduki omamine Kinnisvaratehingud Detailanalüüs Tulevikuvaade (to-be) Tulevikuvaade (to-be) täitmine Märts 2021 Jaanuar 2021 Lapse saamine Aprill 2021 Detailanalüüs SKA, Pensionikeskus Transpordiamet Detailanalüüs RIK, MKM Aprill 2021 Märts 2021 KAM, KRA, SOM SKA, SOM, SIM, TTO 2021 II III IV Alusharidus ja KOVIS Abielu ja lahutus Lähedase surm Tulevikuvaade Detailanalüüs Töötu olemine + POC Detailanalüüs Aprill 2021 Jaanuar 2021 Tulevikuvisioon + POC HTM, HARNO, KOV Aprill 2021 Baasinfra arendus SIM, PPA, MNT Veebruar 2021 SKA, SOM, KOV IT-Arendus Töötukassa, RIA III.Kv 2021 RIA Sündmusteenuse osapooled ST portfelli omanik ST omanik AT portfelli haldur Majandus- ja Kommunikatsiooni- Siseministeerium ministeerium Osateenuse osutaja Abiellumise ST Avalikkus Osateenuse omanikud Riigi Infosüsteemi Politsei- ja Amet IT-tööstus piirivalveamet Transpordiamet ST = Sündmusteenus // OT = Osateenus // AT = avalikud teenused Osapoolte ülesanded Riigi Infosüsteemi ST Portfelli haldur ST omanik OT omanik Amet • Sündmusteenuste • Sündmusteenuse • OT juhtimine ja • Sündmusteenuste strateegia määratlemine planeerimine standardite kujundamine • ST osapoolte • OT osutamine haldamine • Sündmusteenuste kaasamine • OT arendamine • Keskse sõnastiku haldus • ST Tehnoloogiline • OT mõju mõõtmine baastehnoloogia • Nõustamine, orkestreerimine ja analüüs käitamine koolitamine ja tugi • Rahastusmudeli • Sündmusteenuste kokkuleppimine raporteerimise • Arendusprojektide korraldamine läbiviimine • Sündmusteenuste • Vastutuste täitmise kataloogi jälgimine haldamine • Mõju mõõtmine ja analüüs TKTA muudatus (9) Sündmusteenuse kavandamise või arendamise võib algatada koordineerija või vähemalt ühte sündmusega seotud otsest avalikku teenust osutav asutus. (91) Osateenuseid osutavad asutused lepivad kokku sündmusteenuse: 1) arendamise ja haldamise eest vastutava asutuse; 2) osutamise protsessi, kanalid ja tähtaja; 3) osateenuste osutamise tähtajad, kui see on vajalik; 4) osutamisel isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ning kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad, kui see on vajalik; 5) osutamist reguleerivate õigusaktide muutmise, kui see on vajalik; 6) tehnilise lahenduse ja selle kasutamise, kui see on vajalik; 7) osutamiseks vajalikud ressursid vastutavas ja teistes asutustes; 8) väljatöötamise või arendamise ja osutamise muud üksikasjad. Juhtimiskokkulepete mikrohäkk Kas ja kuidas sõlmida osapoolte vahel ST juhtimiskokkulepped, et - Teenus oleks tõhusalt juhitud ja osutatud, - Osapoolte rollid ja vastutus üksteisele teada, - Kokkulepped on osapooltele vastuvõetavad ning võimalikult bürokraatiavabad, - Tagatud oleks paindlikkus kokkuleppega liituda/lahkuda.  Teenusedisain tervishoius ja Tervisekassas Kitty Kubo, Tervisekassa innovatsioonijuht 09.03.2021 3/22/21 www.service-design-network.org 2 Integreeritud ja inimkesksed teenused, mis loovad inimesele väärtust ü Keskmes inimesed, mitte haigused või haigekassa ü Inimene ise vastutab ka oma tervise eest – on aktiivne osapool, mitte passiivne teenuste saaja ü Teenused on disainitud lähtuvalt inimeste vajadustest ja eelistustest ü Tervisekassa rahastab inimese jaoks olulist tulemust, mitte üksikuid teenuseid 3 Disainime muutusi tervisesüsteemis 7 põhimõtet 1. Asetame inimene keskmesse: teenuse tarbijana ja teenuse osutajana 2. Vaatame tervikpilti: üle süsteemide, asutuste, osakondade 3. Kaasame kõik osapooled ja võtmeisikud, kellest muutus sõltub 4. Loome koos arusaamist probleemidest ja visiooni tulevikust 5. Inspireerime ja julgustame näidetega teistest riikidest ja sektoritest 6. Piloteerime erinevaid lahendusi, et saada teada, mis on parim 7. Õpime, mõõdame tulemust ja viime kiiresti tavapraktikasse selle, mis töötab 4 5 6 7 8 6 arendusvajadust • Inimkeskne lähenemine. Patsient ja lähedased peavad saama õigel ajahetkel neile arusaadavat ja asjakohast teavet ning olema võrdse partnerina kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse. • Ühtne raviplaan. Kõigile raviteekonna osapooltele kättesaadav dokument, kus on kirjas patsiendiga koos seatud eesmärgid, raviskeem, riskitegurid, olulised kontaktid, visiidid ning muu vajalik teave. Raviplaan peab liikuma teekonnal koos patsiendiga ning andma igale järgmisele spetsialistile ülevaate senisest ravist ja tulemustest ning võimaldama raviplaani täiendada või muuta. • Koostöö ja rollijaotus. Raviteekonna osapooled peavad kokku leppima rollijaotuses ehk kes, kus, mida ja kuidas teeb ning kuidas patsient sujuvalt ühest teekonna etapist teise liigub. • Koordineeriva rolli loomine. Koordinaator peab olema patsiendile ja lähedastele kogu teekonna vältel esimeseks kontaktiks ning juhtima neid ühest etapist teise. • Kodu- ja kogukonnateenuste arendamine. Patsient peab saama teenuseid vastavalt oma individuaalsetele vajadustele ja eelistustele võimalikult kodu lähedal või kodus. • Patsiendi tulemuste mõõtmine. Kasutusele tuleb võtta ühtne patsiendi tulemuste mõõtmise süsteem, et tulemused oleksid võrreldavad ja võtaksid arvesse kõigile osapooltele olulisi aspekte. 9 10 11 https://www.youtube.com/watch?v=-xU0lpLNK-g 12 13  ATN 09.03.2021 päevakava 1. Teenusedisain tervishoius ja tervisekassas (Kitty Kubo, Eesti Haigekassa); 2. Sündmusteenuste juhtimiskokkulepped (Jaanus Valdmaa MKM); 3. E-teenuste disainimise 10 käsku kinnitamine (Liivi Karpištšenko MKM); 4. ATNi eesmärgid - Kasutajate rahulolu parandamine otseste avalike teenustega (Kutt Kommel MKM); 5. AOB Teenuste rahulolu parandamine Kutt Kommel nõunik 09.03.2021 Eesti digiühiskond 2030 eesmärk • Parim digiriigi kogemus; • avalike teenustega rahulolu on tõusnud ja digiettevõtluse käive on suurenenud; • luua Eestist võimekas, kõigile mugav ja turvaline digiühiskond. Avalike Teenuste Nõukogu roll Avalike Teenuste Nõukogu roll on: • Toetada otseste avalike teenustega seotud tegevuste planeerimist ja elluviimist. • Nõustada ja arendada otseste avalike teenuste äripoolt. • Tegeleda TKTA määruses toodud teenuste sisulise poole arendamisega. (Vastukaaluks IT-võrgustiku eesmärk on tehnoloogilise poole arendamine.) Mis on otsene avalik teenus? • See on avalik teenus millele on viidatud mõnes õigusaktis või asutuse põhikirjas ja mille eest see asutus on vastutav; • Otsene avalik teenus on see mida asutus osutab konkreetsele isikule (mille käigus kantakse ka teenuse kasutaja andmed infosüsteemi); • Teenusel on vähemalt üks kanal mille kaudu seda teenust osutatakse (kõik kanalid lisatakse kataloogi); • Teenuse sihtrühm on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik; Näiteks: • Sõiduki registreerimine liiklusregistris; • Ehitusloa taotlemine; • Elukoha teate esitamine kohaliku omavalitsuse üksusele; • Rahvusraamatukogu teavikute laenutamine. Teenuse kasutajate rahulolu parandamise tegevused • Sündmusteenuste arendamine; • Teenusekasutajate ja teenusepakkujate halduskoormuse vähendamine; • Andmete ühekordse küsimise ja -taaskasutamise rakendamine; • Proaktiivsete teenuste arendamine; • Automaatsete teenuste arendamine; • Teenuste disaini (mh e-teenuste) arendamine ja ühtlustamine avalikus sektoris; • Teenuste juhtimise edasiarendamine. Näitajad • Otsene ajakulu teenustele - Otsene ajakulu arvutamiseks arvestatakse aega, mis kulub kasutajal teeninduskontakti algusest teeninduskontakti lõpuni, jättes välja menetlusaja. • Menetlusaeg (päevades) - Menetlusaeg on ajavahemik avalduse esitamisest, kuni kasutajale toimingu või menetluse tulemuse (näiteks dokument, luba, otsus, sissekanne vm toimingu tulemus) väljastamiseni. • Rahulolu indeks - asta rahulolu hindamisel kasutatakse soovitusindeksi metoodikat (ing.k Net Promoter Score) • Osutamiste arv (kordades) – Kasutatakse keskmise ajakulu ja menetlusaja väljaarvutamiseks, kõige suuremate ja kõige väiksemate kasutuskordadega teenuste väljatoomiseks. Küsimused • 1. Kuidas teenuseomanike koostööd ühe ministeeriumi haldusalas saaks paremaks muuta? • 2. Kuidas tõsta teadlikkust sündmusteenustest ja mida on vaja, et ministeeriumide ülest koostööd selles osas saaks toetada? ATNi 2021 tööde kalender 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Eesmärgid ja tegevuskava ☑ ☑ ☑ ☐ ☐ ☐ Sündmusteenused ☑ Kesksed teenusekomponendid ☑ ☐ ☐ ☐ ☐ Parimad juhtimispraktikad ja teenuste disain ☑ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ Andmehalduse korraldus ☑ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ Digiriigi arengukava tutvustus ☐ ☐ ☐ Riigiteenuste kataloogi täitmine ☑ ☐ ☐ Muud tööd ja tutvustused ☑ ☐ Aitäh! Kutt Kommel [email protected] Järgmine ATNi koosolek teisipäeval 13. aprillil 2021 09.03.2021  Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (09.03.2021) 26.03.2021 nr 26-6/19-0137/1979 Tallinn Algus: 14.03 Lõpp: 16.00 Juhatas: Kutt Kommel – MKM ITAO Protokollis: Alar Teras – MKM ITAO Võtsid osa: Liivi Karpištšenko – MKM ITAO Pille-Liis Milvere – RaM Evelin Vanker – SoM Kristel Ilumäe - KaM Mairi Tonisver – SiM Sirli Kalbus – MeM Eneken Lipp – RaM Liis Didvig – JuM Liis Getter Mandel – RIK Gerda Urva – PPA Reelika Väljaru – KuM Tatjana Kiilo – HTM Tiina Ellervee – HTM Margus Püüa – HARNO Kairi Rais – VäM Külli Tammur – KeM Puudusid: RIA esindaja RK esindaja Kaire Karp (teatas mitteosalemisest) RaM esindaja Priit Potisepp (teatas mitteosalemisest) PPA esindajad Anne Abel, Merlin Mängel (teatasid mitteosalemisest) Kutsutud: Kitty Kubo – Eesti Haigekassa Jaarika Järviste – Eesti Haigekassa  2 Tiina Kruusimägi – MKM Piia Pruks – MKM Jaanus Valdmaa – MKM Koosolek toimus MS Teams keskkonnas Päevakord: 1. Teenusedisain tervishoius ja tervisekassas (Kitty Kubo, Eesti Haigekassa) 2. Sündmusteenuste juhtimiskokkulepped (Jaanus Valdmaa MKM) 3. E-teenuste disainimise 10 käsku kinnitamine (Liivi Karpištšenko MKM) 4. ATNi eesmärgid - Kasutajate rahulolu parandamine otseste avalike teenustega (Kutt Kommel MKM) Kutt Kommel avas koosoleku ja tutvustas päevakorda. Koosolekul osalejad tutvustasid ennast. 1. Teenusedisain tervishoius ja tervisekassas Kitty Kubo tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus arutelu. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. 2. Sündmusteenuste juhtimiskokkulepped Jaanus Valdmaa tegi sissejuhatava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus kaks arutelu neljas grupis MS Teams keskkonnas. Arutelude järel tutvustasid grupid oma arutelu kokkuvõtet. Oluliste eeldustena toodi välja asutuste juhtkondade kaasatuse kokkulepetesse, mis tagab sündmusteenuste arendamise prioriseerimise ja vajalike ressursside kindlustamise. Asutusest peab olema määratud sündmusteenuse eest vastustav inimene (ametikoha täpsusega). Märgiti, et ideaalis ei oleks kirjalikke kokkuleppeid vaja, kui andmevahetus toimuks probleemideta. Algusfaasis on kirjalikku kokkulepet vaja, et oleks kokku lepitud näiteks rahas panustamine ja halduskulude jagamine. Tulevikus saaks selline kokkulepe olla ka näiteks teenuste kataloogis, RIHA-s s.t olemasolevad lahendused tuleb ära kasutada. Välja toodi ka idee uurida sündmusteenuste lisamist TERE programmidesse, mis tagab vajaliku teenuse järjepidevuse ja osapoolte kaasatuse. Osapooled ei pooldanud kokkuleppeid määrustesse kirjutatuna, kuigi toodi välja, et KOV poolt pakutavate sündmusteenuste järjepidevaks tagamiseks sama efektiivseid hoobasid, kui seadused,  3 ei ole. Arutelude ja kokkuvõtete järel resümeeris Jaanus Valdmaa, et nõukogu liikmed ning koosolekul osalenud külalised näevad vähemat sündmusteenuste arendamise algfaasis kokkulepete formaalset vormistamist sündmusteenuse osapoolte vahel. 3. E-teenuste disainimise 10 käsku kinnitamine Nõukogu liikmetele saadeti eelnevalt tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks dokumendi kavand. Esitatud tagasiside põhjal ning täiendavate selgituste andmiseks tegi Liivi Karpištšenko sissejuhatava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Arutelu. Pille-Liis Milvere: Dokument tekitab kahetised tunded. Mõtted on õiged, aga kas tervikdokument on väärtuste kogum. Korraga on detailne info ja katusteemad. Kelle jaoks see dokument on? Kairi Rais VäM: Näen väärtust selles, et nii projektijuhile, teenuse omanikule jt saab viidata põhimõtetele. Oluline on, et sisuinimesed need põhimõtted omaks võtaks. Lisaksin mõnesse kohta lingid juurde. Hea oleks, kui tööriistade hulgas oleks ka prototüübi valmis komponente, et saaks ise e-teenuste vaateid tekitada. Kitty Kubo: Sellise teema arutamine oli meeldiv üllatus koosoleku kutses. Eestis ei ole sellist põhimõtete kogumit olnud. Näiteks Suurbritannias on sellised põhimõtted 8 tk üle riigi kokku lepitud. Margus Püüa: Tuleks kirjutada rohkem avaliku sektori spetsiifiliseks. Osad on iseenesest mõistetavused. Liivi Karpištšenko: Varem on intervjuudest välja tulnud, et kõigil teenustega tegelejatel ei ole teadmisi põhimõtetest ega ka teenuste disainist ja sellist põhimõtete kogumi sõnastamist peeti vajalikuks. Põhimõtete rakendamiseks tuleb tööriistakast ja äripaneel. Teen ettepaneku need heaks kiita täna ja me saame muutmise ja ümbersõnastamise juurde vajaduse korral alati tagasi tulla. Otsustati heaks kiita e-teenuste disainimeise 10 käsku (lisatud protokollile). 4. ATNi eesmärgid - Kasutajate rahulolu parandamine otseste avalike teenustega Kuna koosolekuks planeeritud aeg hakkas läbi saama, siis selgitas Kutt Kommel, et lisab oma ettekande slaidid protokollile ja teema juurde saab tagasi tulla järgmisel koosolekul. Järgmine koosolek toimub 13. aprillil kell 14. Tulemas on ettekanne Sotsiaalkindlustusametist ning MKM teeb ülevaate ettevõtjate kontaktpunkti teemadest. Riigiteenuste kataloogi hetkel sisse logida ei saa. See peab saama korda märtsi lõpuks. Aprillis ja mais saame siis uuendada teenuste andmed 2020. a kohta.  4 (allkirjastatud digitaalselt) Kutt Kommel Alar Teras Koosoleku juhataja Protokollija Kitty Kubo ettekande slaidid Jaanus Valdmaa ettekande slaidid Liivi Karpištšenko ettekande slaidid E-teenuste disainimise 10 käsku Kutt Kommel ettekande slaidid