Kiri

Kultuuriministeerium Teie 19.03.2021 nr 12-4/766-1 [email protected] Meie 26.03.2021 nr 9-4/395-1 Arvamus rahvaraamatukogude arengupoliitika kavandamiseks Raamatukoguvõrk. Lähtuda elanike arvust, kogukonna vajadustest, erinevate raamatukogude vahelisest vahemaast. Mis oleks optimaalne lahtiolekuaeg? Milliseid teenuseid seal veel pakkuda? Kust tuleb omavalitsuse rahaline võimekus selliseid asutusi üleval pidada? Samas, kuidas muutunud olukorras endiselt pakkuda kvaliteetset teenust? Lahtiolekuajad. Raamatukogu peab säilima igas väikeses piirkonnas. Küsimus on pigem raamatukogude lahtiolekuaegades ja uute rollide lisamises raamatukogule. Täna, kus paljudes kohtades on demograafiline olukord muutnud, ei ole omavalitsuse jaoks mõistlik hoida raamatukogu lahti kaheksa tundi viis päeva nädalas. Kas ja kuidas teha vahet harukogul ja raamatupunktil? Erinevad rollid. Tulevikus tuleb järjest enam arendada maaraamatukogude erinevaid rolle. Näiteks raamatukogu kui riigi ja omavalitsuse käepikendus, kogukonnakeskus, postiteenuse pakkuja, rahvamaja rolli täitja, kodulooliste materjalide koguja jne. Siiski ei tohi unustada raamatukogu põhiteenust – selleks on kõikide sotsiaalsetele rühmade ligipääs teadmistele ja infole. Haridusnõuded. - Raamatukogu direktori haridusnõue peab olema paindlikum. Direktoril võiks ideaalis olla erialane kõrgharidus, kuid aktsepteeritavad peavad olema ka teiste erialade kõrgharidused (näiteks haridus ja kultuur). Erialase kõrghariduse puudumisel tuleb juurde omandada kutse. Eelnev on ka oluline järgmisel põhjusel: omavalitsustel, mis on suurematest linnadest eemal, on sageli ääretult keeruline leida eriharidusega inimest. - Raamatukoguhoidja haridusnõue. Ideaalis võiks olla erialane haridus, kuid väikestes piirkondades on see järjest keerulisem. Suur osa raamatukoguhoidjatest lähenevad pensionieale ja erialase haridusega noori on keeruline leida. Seega võiks süsteem olla paindlikum. Raamatukoguhoidja kandidaadil peavad olema sobivad isikuomadused. Tööandjad peavad toetama igati kutse omandamist ja võimalusel edasiõppimist. Miinimumnõue võiks olla keskharidus. Palk. Erialase haridusega inimene peab saama mõistlikku palka. Raamatukogud on omavalitsuste omandis ning omavalitsuse võimekusest sõltuvad ka raamatukogutöötajate palgad. Kui puudub võimekus, on keeruline maksta näiteks maaraamatukogude töötajatele riigi keskmist kultuuritöötajate palka. Võib-olla võib siin mõelda, kuidas riik saaks aidata. Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald | +372 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee Registrikood 77000401 Maakondlike keskkogude süsteem. See vajab korrastamist, muutmist. Vald ja raamatukoguhoidjad ei taju keskkogu rolli ja nende tuge. Kui riik annab täna keskkogule lisaametikohti, siis võiks need pigem maakonna omavalitsuste vahel ära jagada, et oleks võimalik ka kohalikul tasandil tunda rohkem riigi tuge (sh ressurssi). Lisaks võimaldaks see valla piires raamatukoguvõrku rohkem arendada ja kaasajastada. Riigirahade jagamise ja kasutamise süsteem vajab läbimõtlemist. - See teema on tekitanud Jõgeva valla raamatukoguvaldkonnas küsimusi ja palju segadust. Miks jagab riigi teavikute rahasid maakonna keskraamatukogu oma äranägemise järgi, mille tulemusena väiksemad raamatukogud kannatavad? Leiame, et vald peab saama siin rohkem kaasa rääkida. - Riigi raamaturahad. Praeguse reegli järgi võib riigi raamaturaha eest osta üksnes eesti autorite teoseid. Paraku maapiirkonna raamatukogudes pole see alati otstarbekas, sest lugeja huvi sageli selliste teoste vastu on väike. Kindlasti on Eesti kultuuripoliitika seisukohast oluline toetada eesti autoreid, kuid seda nõuet võiks kuidagi laiendada. - Lisaks võiks riigipoolne toetus suureneda, kui me soovime, et raamatukogudes oleks saadaval nii uudiskirjandus kui ka kvaliteetkirjandus. Digivahendid ja –pädevus. Digiriigina on meie raamatukogudes olemas korralikud arvutid, e- lugerid, paljundamisvõimalused jms. Samas on oluline, et me käiksime kaasas tehnoloogiliste uuendustega, sest see valdkond areneb kiiresti. Omavalitsused ootaksid siin riigipoolset abi. Riik võiks toetada rahvaraamatukogusid erinevate IT-vahendite ostmisel. Vaja on ka koolitusi raamatukogutöötajatele, et arendada nende teadmisi ja oskusi digivahendite kasutamise ja klientide juhendamise osas. Arendustegevus. Selgelt on vaja suuremat riigipoolset tuge. Omavalitsuse kulude kokkuhoidmisel ei ole võimalik läbi viia erinevaid arendustegevusi, lisada uusi teenuseid. Samas suureneb erinevate kriiside ajal just oluliselt vajadus raamatukoguteenuste järele. Kultuuriministeerium võiks pakkuda raamatukogudele rohkem erinevaid projekte, kust oleks võimalik lisaraha taotleda. Praeguseks on põhiline lisaraha saamise koht KULKA, mille abil saab põhiliselt korraldada vaid sündmuseid. Samas tuleb raamatukogudes uuendada ka inventari, milleks raha napib. Programmid. Kui teha riigiülene raamatukoguprogramm, siis ei tohiks see olla 20. sajandi oma, /näit. Urram, Sierra/ vaid peaks olema kasutajasõbralik, uuenduslik, pidevalt arenev /näit. RIKS/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Angela Saksing abivallavanem 5343 6965 [email protected]