dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. märts 2021
Viit
1-12/822-1
Registreeritud
26. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2021 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Heili Jõe

Failid

  • 📎20210326_KuM_vastus.pdf564 KB

Sisu (failidest)

From: Heili Jõe <[email protected]> Sent: Friday, March 26, 2021 2:09 PM To: Marie Allikmaa <[email protected]>; Evelin Kuuse (MKM) <[email protected]> Cc: Siim Rohtla <[email protected]>; Karin Ligi <[email protected]>; Marilin Siimer <[email protected]> Subject: EL digiteenuste määruse eelnõu Kultuuriministeeriumi sisend Tere Esitame Kultuuriministeeriumi sisendi DSA seisukohtade osas veelkord meili teel ning kinnitame, et meile ei ole täiendusi ette valmistatud seletuskirjale ja seisukohtadele. Meie jaoks probleemsed kohad on Eesti seisukohtades välja toodud. Kultuuriministeeriumi arvamus digiteenuste õigusakti eelnõu kohta Euroopa Komisjoni avaldas 15. detsembril 2020. a ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv), kohta. Algatus kuulub laiemasse ELi digiteenuste paketti, mille eesmärgiks on kaasajastada digiteenuste turgu ELis tervikuna. ELi ülene digiteenuste regulatsioon sätestab veebis vahendusteenuste pakkujate peamised kohustused ja vastutuse ühtlustamaks siseturu õigusruumi ning tagamaks teenuste kasutajate piisava turvalisuse. Kuna täiendav regulatsioon puudutab peamiselt neid digiplatvorme, mis ei ole mikro- või väikeettevõtted, ei ole meie hinnangul ette näha väga suurt koormust Eestis asutatud või Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatele platvormidele. Küll aga see, kuidas hakkavad veebiplatvormid ja vahendusteenuste osutajad eelnõus sätestatud hoolsuskohustusi täpsemalt rakendama (tegevusjuhised, kooskõla ja vastavus valdkondlike regulatsioonidega nagu autoriõiguste direktiiv ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) ning kuidas hakkab toimuma tegelik järelevalve, andmekogumine/andmevahetus ning piiriülene koostöö liimesriikide vahel, mõjutab pikemas perspektiivis ligipääsu sisule ning selle kättesaadavust ja kvaliteeti veebis. Eelnõu soovib veebipõhist tegevuskeskkonda kasutajate jaoks turvalisemaks ja läbipaistvamaks muuta, puudutades nii kultuuri- ja meediavaldkonna ettevõtteid, kultuuriinstitutsioone, loomeisikuid (autoriõiguste tagamine) kui ka tavakasutajaid (tarbijakaitse, väljendusvabadus, mittediskrimineerimine, lastekaitse jms). Hetkel Riigikogu menetluses olev meediateenuste seaduse (MeeTS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu sisaldab videojagamisplatvormi teenuse osutajatele kohalduvat regulatsiooni. Kõnealune regulatsioon tuleneb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist (AVMSD). Videojagamispatvormidele hakkab AVMSD ja MeeTSi kõrval kohalduma ka kavandatav digiteenuste õigusakt. Kuna digiteenuste õigusakti näol on tegemist otsekohalduva määrusega, mida riigisisesesse õigusesse eraldi üle ei võeta, võib selle jõustumisel osutuda vajalikuks MeeTSi muutmine, et vajadusel tunnistada kehtetuks mõni praegu MeeTSi lisatav videojagamisplatvormi pidajaid puudutav ja tulevikus digiteenuste õigusaktis reguleeritut dubleeriv säte või viia MeeTS muul moel digiteenuste õigusaktiga kooskõlla. Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades võib olla lisaks videojagamisplatvormi teenuse osutajatele veel vahendusteenuste osutajaid, kellele digiteenuste õigusakt tulevikus kohalduma hakkaks (näiteks võib see puudutada Piletimaailma). Toetame digiteenuste määruse eelnõu üldisi eesmärke ja kohaldamisala. Eelnõu edasise menetlemise ja läbirääkimiste käigus peaks erilist tähelepanu pöörama õigusselgusele seoses valdkondlikes õigusaktides nagu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv toodud sätetega, mis puudutavad näiteks alaealiste kaitset ning vägivalla ja vihkamise õhutamise keeldu videojagamisplatvormidel. Toetame põhimõtet, kus eri mõjuulatusega teenusepakkujatele kohaldatakse erinevas mahus hoolsuskohustusi. Lugupidamisega Heili Jõe EL asjade nõunik Kultuuriministeerium [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel