dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 25. märts 2021
Viit
1-12/817-1
Registreeritud
25. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2021 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2021

Failid

  • 📎1.2-244-1 25.03.2021 Õigusakti eelnõu.asice2857 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 25.03.2021 nr 1.2-2/44-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/983 ning Euroopa Komisjoni direktiivide (EL) 2019/1831 ja (EL) 2019/1832 ülevõtmisega" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Eelnõu lisa 1 4. Eelnõu lisa 2 5. Eelnõu lisa 3 6. Eelnõu lisa 4 7. Seletuskirja lisa_Vastavustabel Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tööinspektsioon Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Eesti Masinatööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Terviseamet VKG OIL AS Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Ökosil AS Eesti Energia AS Ökoloogialabor Eneken Sepa 6269 736 [email protected] OHUTEGURITE KAARDISTAMISE JA ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIMISE NÄIDISTABEL OHUTEGURID FÜÜSIKALISED KEEMILISED BIOLOOGILISED MUUD OHUTEGURID MATERJALID, ISIKUD, TERMILISED ELEKTRILISED KIIRGUS VEDELIKUD VEDELIKUD MEHAANILISED AROSOOLID AEROSOOLID LOOMAD JNE Ohustatud GAAS UPPU- HAPNIKU- NÄHTAVUSE kehaosa MÜRA JA MINE NAPPUS PUUDUMINE AUR Mitte- Kuumus, Elektrilöök Staatiline Ionisee- Tahked Vedelad Pritsmed, Otsene ja Pritsmed, Otsene ja (2) (3) (4) (5) (6) (7) ionisee- Tahked ja (1) tuli Külm (8) elekter riv (10) (11) Imbumine pihustus, kaudne pihustus, kaudne riv vedelad joad kokkupuude joad kokkupuude (9) Kogu pea Kolju Kõrvad Silmad Nägu Hingamis- elundid Käed Käsivarred Jalalabad Jalad Nahk Rindkere/ kõht Osa kehast Kogu keha Seedetrakt (1) Löök kukkuvalt või lendavalt esemelt, kokkupõrge takistusega ning kõrgsurvejoad (2) Libisemisest tingitud kukkumine (3) Kõrgelt kukkumine (4) Vibratsioon (5) Kehaosale avalduv staatiline surve (6) Hõõrdumine, torked, hammustused, lõiked, haavad (7) Takerdumine ja kinnijäämine (8) Otsene või kaudne kokkupuude (9) Sealhulgas päikesevalgus (muu kui otsene vaatlus) (10) Tolmud, aurud, suitsud ja kiud (11) Udud ja pihustused Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra lisa 2 ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIKLOETELU Millised isikukaitsevahendid kaitset Ohutegurid, mille eest Mida kaitsevad pakuvad isikukaitsevahendid kaitset pakuvad Kiivrid ja/või – Löögi eest kukkuvalt või lendavalt mütsid/kaelusmaskid/peakatted esemelt – Kokkupõrke eest – Mehaaniliste ohutegurite eest (torked, hõõrdumine jm) – Staatilise surve eest (muljumine) – Termiliste ohutegurite eest (tuli, kuumus, külm, kuumad tahked ained, Pea kaitsmine sh sulametall) – Elektrilöögid ja elektripinge all olevate detailidega töötamise eest – Keemiliste ohutegurite eest – Mitteioniseeriva kiirguse eest (ultraviolett-, infrapuna-, päikese- või keevituskiirgus) Juuksevõrgud – Takerdumise eest Kõrvaklapid (sh kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile, aktiivsed müravähendamise kõrvaklapid, elektrilise audiosisendiga kõrvaklapid) Kuulmiselundite kaitsmine Kõrvatropid (sh helitasemega kohanduvad kõrvatropid, isiku jaoks kohandatud kõrvatropid) ja teised samaväärsed vahendid Prillid, kaitseprillid, – Mehaaniliste ohutegurite eest näokaitsmed/maskid – Termiliste ohutegurite eest (vajaduse korral korrigeerivate – Mitteioniseeriva kiirguse läätsedega), eriprillid (ultraviolett-, infrapuna-, päikese- või Silmade ja näo keevituskiirgus) eest kaitsmine – Ioniseeriva kiirguse eest – Tahkete aerosoolide ja vedelike eest, mis sisaldavad keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid Filtreerivad seadmed – Osakeste eest – Gaaside eest Hingamiselundite – Osakeste ja gaaside eest kaitsmine – Tahkete ja/või vedelate aerosoolide eest Isoleerivad seadmed, sh õhu juurdevooluga seadmed Enesepäästevahendid Sukeldumisvarustus Kindad (sh labakindad ja käsivarte – Mehaaniliste ohutegurite eest kaitsevahendid) – Termiliste ohutegurite (kuumus, tuli ja külm) eest – Elektrilöögi ja elektripinge all olevate detailidega töötamise eest (antistaatilised, elektrit juhtivad, isoleerivad) – Keemiliste ohutegurite eest Käte ja käsivarte – Bioloogiliste ohutegurite eest kaitsmine – Ioniseeriva kiirguse ja radioaktiivse saaste eest mitteioniseeriva kiirguse (ultraviolett-, infrapuna-, päikese- või keevituskiirgus) eest – Vibratsiooniga seotud ohutegurite eest Sõrmekaitsmed Jalanõud (kingad, sh teatavatel – Mehaaniliste ohutegurite eest asjaoludel puutallaga kingad, saapad, – Libisemisega seotud ohutegurite eest millel võivad olla terasest turvaninad – Termiliste ohutegurite (kuumus, tuli jne) ja külm) eest – Elektrilöögi ja elektripinge all olevate detailidega töötamise eest (antistaatilised, elektrit juhtivad, isoleerivad) – Keemiliste ohutegurite eest – Vibratsiooniga seotud ohutegurite Jalgade ja eest jalalabade – Bioloogiliste ohutegurite eest kaitsmine Eemaldatavad pöiakaitsmed – Mehaaniliste ohutegurite eest Põlvekaitsmed – Mehaaniliste ohutegurite eest Kedrid – Mehaaniliste ohutegurite eest – Termiliste ohutegurite eest – Keemiliste ohutegurite eest – Bioloogiliste ohutegurite eest Tarvikud (nt tallanaastud, jäänaelad) Kaitsekreemid- ja määrded – Mitteioniseeriva kiirguse (ultraviolett-, infrapuna-, päikese- või keevituskiirgus) eest – Ioniseeriva kiirguse eest Naha kaitsmine – Keemiliste ohutegurite eest – Bioloogiliste ohutegurite eest – Termiliste ohutegurite (kuumus, tuli ja külm) eest Tagasitõmbavad kukkumispidurid – Kaitsevad kõrgelt kukkumise eest Kererakmed Istmerakmed Tööasendi- ja kinnitustoerihmad Tross töökoha positsioneerimiseks Energiasummutid Juhitavad kukkumispidurid Trossi reguleerimisseadmed Ankurdusseadmed, mis ei ole kavandatud püsivaks kinnitamiseks ja mille puhul ei ole vaja enne kasutamist teha kinnitustöid Ühendusvahendid Turvarihmad Päästerakmed Kaitseriietus, sh kogu keha kaitsev – Mehaaniliste ohutegurite eest riietus (nt kaitseülikonnad, – Termiliste ohutegurite eest (kuumus, kombinesoonid) tuli ja külm) Kehaosa kaitsev riietus (nt kedrid, – Keemiliste ohutegurite eest Kogu keha püksid, jakid, vestid, põlled, – Bioloogiliste ohutegurite eest kaitsmine põlvekaitsmed, kapuutsid, – Ioniseeriva kiirguse ja radioaktiivse kaelusmaskid) saaste eest – Mitteioniseeriva kiirguse (ultraviolett-, infrapuna-, päikese- või keevituskiirgus) eest – Elektrilöökide ja elektripinge all olevate detailidega töötamise (antistaatilised, elektrit juhtivad, isoleerivad) eest – Takerdumise ja kinnijäämise eest Päästevest (ujumise abivahendiks) – Uppumise ärahoidmise eest Fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, helkurribad jne), mis annavad kasutaja kohalolust visuaalselt märku Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra lisa 3 TEGEVUSALAD JA TÖÖD, MILLE PUHUL VÕIB OLLA VAJALIK KASUTADA ISIKU- KAITSEVAHENDIT I. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Kehaosa, mida isikukaitse- Näited töödest, mille puhul võib olla vajalik Tööstusharud ja Ohutegur vahend isikukaitsevahendi kasutamine tegevusalad kaitseb ja isikukaitse- vahend Mehaanilised — Töö tellingutel või kõrgel asuvatel — Hoonete ehitamine töötamiskohtadel, nende all või läheduses — Tsiviilehitustööd — Karkassitööd — Masinate tootmine, — Teedeehitus paigaldamine ja hool- — Raketise ehitamine ja lammutamine damine — Tellingute kooste- ja paigaldustööd — Laevaehitus — muu kooste- ja paigaldustööd — Kaevandustööd — Lammutamistööd — Energiatootmine — Lõhkamistööd — Taristuehitus ja - — Töö kaevandis, kaevikus, šahtis ja tunnelis hooldus — Töö liftide, tõsteseadmete, kraanade ja kon- — Raua- ja terasetöös- veierite lähedal tus — Töö maa-all, karjääris, avakaeves — Tapamajad Löök kukkuvalt või Pea — Töö tööstusahju juures, mahutis, seadmetes, si- — Rongide rööpasea- lendavalt esemelt, lohoidlas, punkris ja torustikus detööd kokkupõrge takistu- Kaitsekii- — Tapmis- ja tükeldamisliin tapamajas — Sadamad, transport sega ja kõrgsurve- ver — Koorma käsitsemine või vedu ja ladustamine ja logistika joad — Metsatööd — Metsatööstus — Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigal- damisel, hüdraulilistel teraskonstruktsioonidel, kõrgahju juures ja terasetehases, valtspinkide, suurte mahutite, suurediameetriliste torujuhtme- tega seotud töö, töö katlamajas ja elektrijaamas — Pinnase- ja kivitööd — Töö poldikeeramise seadmega — Töö kõrgahju juures, rikastustehases, terasete- hases, valtsimisel, metalli töötlemisel, sepistami- sel, vormstantsimisel ja valamisel — Jalgratta ja mehaanilise jõuallikaga jalgrattaga sõitmist hõlmav töö — Keevitus-, lihvimis- ja lõiketööd — Hoonete ehitamine — Käsitsi haamriga tehtav töö — Tsiviilehitustööd — Tihendamine ja peiteldamine — Masinate tootmine, — Kivitööd paigaldamine ja hool- — Töö poldikeeramise seadmega damine — Töö masinatega selliste materjalide töötlemi- — Laevaehitus sel, millest eralduvad lühikesed laastud — Kaevandustööd — Vormstantsimine1 — Energiatootmine — Kildude eemaldamine ja purustamine — Taristuehitus ja - — Abrasiivsete ainete pihustamine hooldus — Võsalõikuri või kettsae kasutamine — Raua- ja terasetöös- Silmade ja — Hambaravi- ja kirurgilised protseduurid tus näo kaits- — Metalli- ja puidu- Löök kukkuvalt või mine tööstus lendavalt esemelt, kokkupõrge takistu- — Kivilõikamine Prillid, — Aiandus sega ja kõrgsurve- kaitsepril- — Tervishoid joad lid ja näo- — Metsandus kaitsmed 1 Survetöötlemise protsess, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. — Karkassitööd — Hoonete ehitamine — Teedeehitus — Tsiviilehitustööd — Raketise ehitamine ja lammutamine. — Masinate tootmine, — Tellingute kooste- ja paigaldustööd paigaldamine ja hool- — Lammutamistööd damine — Lõhkamistööd — Laevaehitus — Kivitööd — Töö kaevanduses — Töö tapmis- ja tükeldamisliinil — Energiatootmine — Vedamine ja ladustamine — Taristuehitus ja - — Töö vormidega keraamikatööstuses hooldus — Külmutatud liha ja konservide käsitsemine — Raua- ja terasetöös- — Lehtklaasi ja klaasanumate valmistamine ja tus Jalgade töötlemine — Tapamajad kaitsmine — Ümberehitus- ja hooldustööd — Logistikaettevõtted — Metsatööd — Töötlev tööstus Jalatsid — Töö betoon- ja muude valmisdetailidega, seal- — Klaasitööstus Löök kukkuvalt või (kingad/ hulgas raketise ehitamine ja lammutamine — Metsatööstus lendavalt esemelt, saapad — Töö ehitusplatsidel ja ladudes kokkupõrge takistu- jne), varba- — Katusetööd sega ja kõrgsurve- kaitse või — Töö terassildadel, teraskonstruktsioonide pai- joad turvani- galdamisel, mastides, tornides, liftidel, hüdrauli- naga, listel teraskonstruktsioonidel, kõrgahju juures ja pöiakait- terasetehases, valtspinkide, suurte mahutite, suu- sega jalat- rediameetriliste torujuhtmetega ja kraanadega sid seotud töö, töö katlamajas ja elektrijaamas — Ahjude ehitamine, kütte- ja ventilatsioonisead- mete paigaldamine ning metallikoostetööd — Töö kõrgahju juures, rikastustehases, terasete- hases, valtsimisel, metalli töötlemisel, sepistami- sel, vormstantsimisel, kuumpressimisel ja tõmba- misel — Töö karjääris, avakaevanduses, aheraine eemaldamisel — Töö vormidega keraamikatööstuses — Põletusahju vooderdamine — Rongide rööpaseadetööd Jalalabad — Töö libedatel pindadel — Hoonete ehitamine — Töö niiskes keskkonnas — Tsiviilehitustööd Libisemis- — Laevaehitus Libisemisest tingitud kindlad ja- — Tapamaja kukkumine latsid — Puhastamine — Toiduainetööstus — Aiandus — Kalandus — Töö tellingutel — Hoonete ehitamine — Valmisdetailide koostetööd — Tsiviilehitustööd — Töö mastides — Laevaehitus — Katusetööd — Taristuhooldus Kogu keha — Töö vertikaalsetel või kaldega pindadel — Töö kõrgkraana kabiinis Kõrgelt — Töö laoruumi tõste- või teisaldusseadme kõr- kukkumise gel asetsevas kabiinis ärahoidmi- — Töö puurtorni kõrges osas seks või — Töö šahtis või kanalisatsioonikaevus Kõrgelt kukkumine peatami- seks kavanda- tud isiku- kaitse-va- hendid Käelabad — Töö käsitsijuhitavate tööriistadega — Töötlev tööstus — Ehitustööd Vibratsioon Kaitsekin- — Tsiviilehitustööd dad — Plokkide, plaatide ja sillutuskivide paigalda- — Hoonete ehitamine Põlv mine maha — Tsiviilehitustööd Põlvekaits- med Kehaosale avalduv staatiline surve Jalalabad — Lammutamistööd — Hoonete ehitamine — Koorma käsitsemine — Tsiviilehitustööd Turvani- — Vedamine ja ladus- naga jalat- tamine sid — Hooldus — Töö käsitsijuhitavate tööriistadega — Hoonete ehitamine — Keevitamine ja sepistamine — Tsiviilehitustööd — Lihvimis- ja lõiketööd — Laevaehitus — Töö peitli või meisliga — Töö kaevanduses — Kivitööd — Energiatootmine — Töö masinatega selliste materjalide töötlemi- — Taristuhooldus sel, millest eralduvad lühikesed laastud — Raua- ja terasetöös- — Vormstantsimine tus — Kildude eemaldamine ja purustamine — Metalli- ja puidu- — Abrasiivsete ainete pihustamine tööstus Silmad — Võsalõikuri või kettsae kasutamine — Kivilõikamine ja/või nägu — Aiandus — Metsandus Prillid, kaitsepril- lid, näo- kaitsmed Mehaanilised vigas- tused (hõõrdumine, torked, lõiked, ham- mustused, haavad — Töö terasraamiga — Hoonete ehitamine või noatorked — Teravaservaliste esemete käsitsemine, välja ar- — Tsiviilehitustööd vatud töö seadmetega, kus kindad võivad kinni — Laevaehitus jääda — Taristuhooldus — Käsinoa kasutamine lihakeha töötlemisel ja — Töötlev tööstus loomade tapmisel — Toiduainetööstus Käelabad — Lõikemasina terade vahetamine — Tapmine — Metsatööd — Metsatööstus Mehaani- — Aiandus liste ohu- tegurite eest kaits- vad kindad Küünarvar- — Liha konditustamine ja tükeldamine — Toiduainetööstus red — Tapmine Käsivarte kaitseva- hendid Kere/all- — Käsinoa kasutamine lihakeha töötlemisel ja — Toiduainetööstus keha/jalad loomade tapmisel — Tapmine — Metsatööd — Metsatööstus Kaitsepõll, kedrid Torkekind- lad püksid (lõikekind- lad püksid) — Karkassitööd — Hoonete ehitamine — Teedeehitus — Tsiviilehitustööd Jalalabad — Lammutamine — Laevaehitus — Raketise ehitamine ja lammutamine — Töö kaevanduses Torkekind- — Metsatööd — Metsatööstus lad jalatsid Kogu keha — Masinaosadesse takerdumine — Masinaehitus — Masinaosade külge kinnijäämine — Raskemasinate Kaitseriie- — Riiete kinnijäämine masinaosade külge tootmine tus, mida — Kaasa tõmmatud olemine — Inseneritöö Takerdumine ja kin- kasuta- — Ehitus nijäämine takse liiku- — Põllumajandus vatesse osa- desse ta- kerdumise ohu puhul Müra — Töö metallipressiga — Metallitööstus — Töö pneumaatilise puuriga — Töötlev tööstus — Lennujaama teenindava personali töö — Hoonete ehitamine — Töö mootortööriistadega — Tsiviilehitustööd — Lõhkamistööd — Lennundustööstus Kõrvad — Rammimistööd — Töö kaevanduses — Puidu- ja tekstiilitööd Müra Kuulmis- kaitseva- hendid Termilised Nägu/kogu — Töö kõrge temperatuuri, soojuskiirguse või — Raua- ja terasetöös- pea tule läheduses tus — Töö sulaainega või töö selle läheduses — Metallitööstus Keevitami- — Töö plastikeevituspüstoliga — Hooldusteenused sel kasuta- — Töötlev tööstus tavad pea- kaitsmed, kiiv- rid/mütsid, mis kaitse- vad kuu- muse või tule eest, kuumuse ja/ või tule eest kaits- vad ka- puutsid Kere/all- — Keevitamine ja sepistamine — Raua- ja terasetöös- keha/jalad — Valutööd tus — Metallitööstus Kaitsepõll, — Hooldusteenused kedrid — Töötlev tööstus — Keevitamine ja sepistamine — Raua- ja terasetöös- Kuumus ja/või tuli — Töö kõrge temperatuuri, soojuskiirguse või tus Käsi tule läheduses — Metallitööstus Kuumuse — Töö sulaainega või töö selle läheduses — Hooldusteenused ja/või tule — Töötlev tööstus eest kaits- vad kindad Küünarvar- — Keevitamine ja sepistamine — Raua- ja terasetöös- red — Töö sulaainega või töö selle läheduses tus — Metallitööstus Kaitsekäi- — Hooldusteenused sed — Töötlev tööstus Jalalabad — Töö sulaainega või töö selle läheduses — Raua- ja terasetöös- tus Kuumuse — Metallitööstus ja/või tule — Hooldusteenused eest kaits- — Töötlev tööstus vad jalatsid Terve — Töö kõrge temperatuuri, soojuskiirguse või — Raua- ja terasetöös- keha/osa tule läheduses tus kehast — Metallitööstus — Metsatööstus Kuumuse ja/või tule eest kaitsev riietus Käsi — Välitingimustes äärmiselt külma ilmaga tööta- — Hoonete ehitamine mine — Tsiviilehitustööd Külma eest — Töö sügavkülmutusruumis — Laevaehitus kaitsvad — Töö krüogeeniliste vedelikega — Töö kaevanduses kindad Ja- — Toiduainetööstus lalabad — Põllumajandus- ja Külma eest kalandussektor kaitsvad jalatsid Külm — Välitingimustes külma ilmaga töötamine — Hoonete ehitamine Terve — Töö sügavkülmutusruumis — Tsiviilehitustööd keha/osa — Laevaehitus kehast, seal- — Töö kaevanduses hulgas pea — Toiduainetööstus — Põllumajandus- ja Külma eest kalandussektor kaitsev — Vedamine ja ladus- riietus tamine ELEKTRILISED Kogu pea, Elektriisolatsiooniga kiivrid, kindad, jalatsid käelabad, jalalabad — Töö elektripinge all olevate detailidega või — Energiatootmine nende läheduses — Elektrienergia üle- — Töö elektrisüsteemiga kanne ja jaotamine — Tööstusrajatiste hooldus — Hoonete ehitamine — Tsiviilehitustööd Elektrilöök (otsene või kaudne kokku- Kogu puude) keha/käela- bad/jalala- bad — Plasti ja kummi käsitsemine — Töötlev tööstus — Mahutisse kallamine, kogumine või laadimine — Söödatööstus — Töö suure pingega elementide, näiteks kon- — Pakendamisettevõt- veierilintide läheduses ted — Lõhkeainete käsitsemine — Lõhkeainete toot- mine, ladustamine või Käelabad, vedu Staatiline elekter jalalabad, kogu keha Kiirgus Pea — Välitingimustes töötamine — Kalandus ja põllu- majandus Mütsid ja — Hoonete ehitamine kiivrid — Tsiviilehitustööd — Töö, kus on otsene soojuskiirgus — Raua- ja terasetöös- — Ahjuga seotud tööd tus — Töö laseriga — Töötlev tööstus Silmad — Välitingimustes töötamine — Kalandus ja põllu- — Keevitamine ja gaaslõikamine majandus Sangadega — Klaasipuhumine kaitsepril- — Bakteritsiidsed lambid lid, peapae- laga kait- seprillid ja Mitteioniseeriv näokaits- kiirgus, sealhulgas med päikesevalgus (muu kui otsene vaatlus — Välitingimustes töötamine — Hoonete ehitamine Kogu keha — Elekterkeevitus — Tsiviilehitustööd (nahk) — Bakteritsiidsed lambid — Laevaehitus — Ksenoonlambid — Töö kaevanduses Isikukaitse- — Energiatootmine vahendid, — Taristuhooldus mis kaitse- — Kalandus ja põllu- vad loodus- majandus liku ja — Metsatööstus kunstliku — Aiandus ultravio- — Toiduainetööstus lettkiirguse — Plastitööstus eest — Trükitööstus Silmad ja — Röntgeniseadmete kasutamine — Tervishoid käelabad — Töö meditsiinilise radioloogia alal — Veterinaaria — Töö radioaktiivsete saadustega — Radioaktiivsete Ioniseeriva käitluskoht kiirguse — Energiatootmine eest kaits- jäätmete vad pril- lid/kaitsep- rillid ja kindad Kere/all- — Röntgeniseadmete kasutamine — Tervishoid keha/osa — Töö meditsiinilise radioloogia alal — Veterinaaria kehast — Hambaravi — Uroloogia Röntgeni- — Kirurgia kiirguse — Raviotstarbeline ra- eest kaitsev dioloogia põll/ rönt- — Laborid genikiir- guse eest kaitsev man- tel/vest/see- lik Ioniseeriv kiirgus Pea — Meditsiinilise röntgentehnoloogiaga töökohad — Tervishoid ja seadmed — Veterinaaria Peakatted — Hambaravi ja mütsid — Uroloogia Isikukaitse- — Kirurgia vahendid, — Raviotstarbeline ra- mis kaitse- dioloogia vad nt aju- kasvajate tekke eest Osa kehast — Röntgeniseadmete kasutamine — Tervishoid — Töö meditsiinilise radioloogia alal — Veterinaaria Kilp- näärme kaitsmiseks kasutata- vad isiku- kaitseva- hendid Su- gunäär- mete kaits- miseks ka- sutatavad isikukaitse- vahendid Kogu keha — Töö meditsiinilise radioloogia alal — Energiatootmine — Töö radioaktiivsete saadustega — Radioaktiivsete Ioniseeriva käitluskoht jäätmete kiirguse eest kaitsev riietus II KEEMILISED OHUTEGURID Kehaosa, mida isikukaitse- Näited töödest, mille puhul võib olla vajalik Tööstusharud ja Ohutegur vahend isikukaitsevahendi kasutamine tegevusalad kaitseb ja isikukaitse- vahend AEROSOOLID — Lammutamine — Hoonete ehitamine — Lõhkamistööd — Tsiviilehitustööd — Pindade lihvimine ja poleerimine — Laevaehitus — Töö asbesti läheduses — Töö kaevanduses — Nanoosakestest koosnevate/nanoosakesi sisal- — Raua- ja terasetöös- davate materjalide kasutamine tus — Keevitamine — Metalli- ja puidu- — Korstnapühkimine tööstus — Ahjude ja valukoppade vooderdamine, mille — Autotööstus puhul võib esineda tolmu — Kivilõikamine Hingamise- — Töö kõrgahju väljalaskeavade lähedal, kus — Ravimitööstus lundid võib olla raskmetallide aurusid — Tervishoiuteenused — Töö kõrgahju suudme lähedal — Tsütostaatikumide Tahke (tolm, suits, Osakeste valmistamine aur, kiud ja nanoma- eest kaits- terjal) vad hinga- misteede kaitseva- hendid Käelabad — Töö asbesti läheduses — Hoonete ehitamine — Nanoosakestest koosnevate/nanoosakesi sisal- — Tsiviilehitustööd Keemia- davate materjalide kasutamine — Laevaehitus kaitsekin- — Tööstusrajatiste dad ja kait- hooldus sekreem, mis pakub täiendavat kaitset — Lammutamine — Hoonete ehitamine — Töö asbesti läheduses — Tsiviilehitustööd — Nanoosakestest koosnevate/nanoosakesi sisal- — Laevaehitus davate materjalide kasutamine — Tööstusrajatiste Kogu keha — Korstnapühkimine hooldus — Taimekaitsevahendite tootmine — Põllumajandus Tahkete osakeste eest kaitsev riietus Silmad Prillid/kaitseprillid ja näokaitsmed — Mäetööstus — Metalli- ja puidu- Prillid/kait- tööstus seprillid ja — Tsiviilehitustööd näokaits- med Hingamise- — Pinnatöötlus (nt lakkimine/värvimine, abrasii- — Metallitööstus lundid viga jugapuhastus) — Töötlev tööstus — Pindade puhastamine — Autotööstus Osakeste Vedel eest kaits- (udud ja pihustused) vad hinga- misteede kaitseva- hendid — Pindade töötlemine — Metallitööstus — Pindade puhastamine — Töö hapete, leelise- — Töö vedelikupihustiga lahuste ning desinfit- — Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseeri- seerimis- ja söövita- Käelabad mis- ja söövitavate puhastusvahenditega vate puhastusvahendi- tega Keemia- — Autotööstus kaitsekin- dad Kogu keha — Pindade töötlemine — Metallitööstus — Pindade puhastamine — Töötlev tööstus Keemia- — Autotööstus kaitseriie- tus VEDELIKUD — Töö vedelikupihustiga — Tekstiili- ja rõiva- — Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseeri- tööstus mis- ja söövitavate puhastusvahenditega — Puhastussektor — Pinnakattevahendite käsitsemine — Autotööstus — Parkimine — Ilu- ja juuksuritee- Käelabad — Töö juuksuri- või ilusalongis nuste sektorid Keemia- kaitsekin- dad Sissekastmine, pritsmed, pihustus ja joad Küünarvar- — Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseeri- — Puhastamine red mis- ja söövitavate puhastusvahenditega — Keemiatööstus — Puhastussektor Keemia- — Autotööstus kaitsekäi- sed — Töö vedelikupihustiga — Tekstiili- ja rõiva- — Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseeri- tööstus Jalalabad mis- ja söövitavate puhastusvahenditega — Puhastussektor — Autotööstus Keemia- kaitsesaa- pad — Töö vedelikupihustiga — Puhastamine — Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseeri- — Keemiatööstus Kogu keha mis- ja söövitavate puhastusvahenditega — Puhastussektor — Autotööstus Keemia- — Põllumajandus kaitseriie- tus GAASID JA AURUD — Pinnatöötlus (nt lakkimine/värvimine, abrasii- — Metallitööstus viga jugapuhastus) — Autotööstus — Pindade puhastamine — Töötlev tööstus — Töö fermenteerimis- või destilleerimisruumi- — Puhastussektor des — Alkohoolsete joo- — Töö tankides ja kääritustankides kide tootmine — Töö mahutites, kinnistes ruumides ja gaa- — Reoveekäitlusjaa- siahjudes, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt mad hapnikku — Jäätmekäitluskoht — Korstnapühkimine — Keemiatööstus Hingamise- — Desinfitseerimis- ja söövitavad puhastusva- — Naftakeemiatööstus lundid hendid — Töö gaasikonverterite ja kõrgahju gaasitorude Gaaside läheduses Gaasid ja aurud eest kaits- vad hinga- misteede kaitseva- hendid — Pindade töötlemine — Metallitööstus — Pindade puhastamine — Autotööstus — Töö fermenteerimis- või destilleerimisruumi- — Töötlev tööstus des — Alkohoolsete joo- — Töö tankides ja kääritustankides kide tootmine — Töö mahutites, kinnistes ruumides ja gaa- — Reoveekäitlusjaa- siahjudes, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt mad Käelabad hapnikku — Jäätmekäitluskoht — Keemiatööstus Keemia- — Naftakeemiatööstus kaitsekin- dad — Pindade töötlemine — Metallitööstus — Pindade puhastamine — Autotööstus — Töö fermenteerimis- või destilleerimisruumi- — Töötlev tööstus des — Alkohoolsete joo- — Töö tankides ja kääritustankides kide tootmine — Töö mahutites, kinnistes ruumides ja gaa- — Reoveekäitlusjaa- siahjudes, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt mad Kogu keha hapnikku — Jäätmekäitluskoht — Keemiatööstus Keemia- — Naftakeemiatööstus kaitseriie- tus Silmad — Töö aerosoolvärvidega — Autotööstus — Puidutöötlus — Töötlev tööstus Prillid, — Kaevandamine — Töötlev tööstus kaitsepril- — Mäetööstus lid ja näo- — Keemiatööstus kaitsmed — Naftakeemiatööstus III BIOLOOGILISED OHUTEGURID Kehaosa, mida isikukaitse- Näited töödest, mille puhul võib olla vajalik Tööstusharud ja Ohutegur vahend isikukaitsevahendi kasutamine tegevusalad kaitseb ja isikukaitse- vahend AEROSOOLID — Töö, mille käigus puututakse kokku inimeste — Tervishoid ja loomade organismi vedelike ja kudedega — Veterinaariakliini- Hingamise- — Töö bioloogiliste ohutegurite läheduses kud lundid — Kliinilise analüüsi laborid Osakeste — Teaduslaborid eest kaits- — Vanadekodud vad hinga- — Koduabiteenused misteede — Reoveekäitlusjaa- kaitseva- mad hendid — Jäätmekäitluskoht — Toiduainetööstus — Töö, mille käigus puututakse kokku inimeste — Tervishoid Käelabad ja loomade vedelike ja kudedega — Veterinaariakliini- — Töö bioloogiliste ohutegurite läheduses kud Mikroorga- — Kliinilise analüüsi nismide laborid eest kaits- — Teaduslaborid vad kindad — Vanadekodud Tahked ja vedelad — Koduabiteenused — Reoveekäitlusjaa- mad Terve — Jäätmekäitluskoht keha/osa — Toiduainetööstus kehast Bioloogi- liste ohutegurite eest kaitsev riietus Silmad ja/või nägu Silmi kaits- vad prillid, kaitsepril- lid ja näo- kaitsmed VEDELIKUD Käelabad — Töö, mille käigus puututakse kokku inimeste — Tervishoid ja loomade vedelike ja kudedega (hammustamine, — Veterinaariakliini- Mikroorga- nõelamine) kud nismide — Töö bioloogiliste ohutegurite läheduses — Kliinilise analüüsi eest kaits- laborid vad kindad — Teaduslaborid Terve — Vanadekodud keha/osa — Koduabiteenused kehast — Reoveekäitlusjaa- mad Otsene ja kaudne Bioloogi- — Jäätmekäitluskoht kokkupuude liste — Toiduainetööstus ohutegurite — Metsatööstus eest kaitsev riietus Silmad ja/või nägu Kaitsepril- lid ja näo- kaitsmed — Töö, mille käigus puututakse kokku inimese ja — Tervishoid loomade vedelike ja kudedega — Veterinaariakliini- — Töö bioloogiliste ohutegurite läheduses kud Küünarvar- — Kliinilise analüüsi red laborid — Teaduslaborid Mikroorga- — Vanadekodud nismide — Koduabiteenused eest kaits- — Reoveekäitlusjaa- vad käised mad — Jäätmekäitluskoht Pritsmed, pihustus ja — Toiduainetööstus joad — Töö, mille käigus puututakse kokku inimese ja — Tervishoid loomade vedelike ja kudedega — Veterinaariakliini- — Töö bioloogiliste ohutegurite läheduses kud Jalala- — Kliinilise analüüsi bad/jalad laborid — Teaduslaborid Kaitsvad — Vanadekodud jalatsikat- — Koduabiteenused ted ja ked- — Reoveekäitlusjaa- rid mad — Jäätmekäitluskoht — Toiduainetööstus — Töö, mille käigus puututakse kokku inimese ja — Tervishoid loomade vedelike ja kudedega — Veterinaariakliini- — Töö bioloogiliste ohutegurite läheduses kud Kogu keha — Kliinilise analüüsi laborid Bioloogi- — Teaduslaborid liste ohu- — Vanadekodud tegurite — Koduabiteenused eest kaitsev — Reoveekäitlusjaa- riietus mad — Jäätmekäitluskoht — Toiduainetööstus MATERJALID, INIMESED, LOOMAD JNE Käelabad - — Töö, mille käigus puututakse kokku inimese ja — Tervishoid mikroorga- loomade vedelike ja kudedega (hammustamine, — Veterinaariakliini- nismide nõelamine) kud eest kaits- — Töö bioloogilise ohuteguri läheduses — Kliinilise analüüsi vad käised laborid — Teaduslaborid Terve keha / — Vanadekodud osa kehast- — Koduabiteenused — Reoveekäitlusjaa- Bioloogi- mad Otsene ja kaudne liste ohu- — Jäätmekäitluskoht kokkupuude tegurite — Toiduainetööstus eest kaitsev riietus Silmad ja/või nägu- Kaitsepril- lid ja näo- kaitsmed IV MUUD OHUTEGURID Kehaosa, mida isikukaitse- Näited töödest, mille puhul võib olla vajalik Tööstusharud ja Ohutegur vahend isikukaitsevahendi kasutamine tegevusalad kaitseb ja isikukaitse- vahend — Töö liikuvate sõidukite läheduses — Hoonete ehitamine — Asfalditööd ja teekatte märgistamine — Tsiviilehitustööd — Raudteetööd — Laevaehitus Kogu keha — Transpordivahendite juhtimine — Töö kaevanduses — Lennujaama teenindava personali töö — Transporditeenused Kasutaja ja reisijatevedu kohalolust Nähtavuse puudu- visuaalselt mine märku andvad isi- kukaitseva- hendid — Töö kinnistes ruumides — Alkohoolsete joo- — Töö fermenteerimis- või destilleerimisruumi- kide tootmine des — Tsiviilehitustööd — Töö tankides ja kääritustankides — Keemiatööstus — Töö mahutites, kinnistes ruumides ja gaa- — Naftakeemiatööstus siahjudes, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku Hingamis- — Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa-alu- elundid ses kanalisatsioonitrassis Isoleerivad hingamis- teede kait- Hapnikunappus sevahendid Hingamis- — Allveetööd Tsiviilehitustööd elundid Sukeldu- misvarus — Töö vee peal või lähedal — Kalandus — Töö meres — Lennundustööstus Kogu keha — Töö lennukis — Hoonete ehitamine Uppumine — Tsiviilehitustööd Päästevest — Laevaehitus — Dokid ja sadamad Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ Lisa TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID Lühiajalise kokkupuute Aine Piirnorm 8 tundi Märkused piirnorm (CAS-number) mg/m3 ppm mg/m 3 ppm Akroleiin (propenaal) 0,2 0,1 0,7 0,3 (107-02-8) Akrüülamiid (propeenamiid) 0,03 – 0,1 – A, C (79-06-1) Akrüülhape (prop-2-eenhape) 29 10 59** 20** (79-10-7) Aldriin 0,25 – – – (309-00-2) Allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A (2-propeen-1-ool) (107-18-6) Allüülamiin 5 2 14 6 A (2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen) (107-11-9) Allüülkloriid 3 1 9 3 A (2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen) (107-05-1) Alumiinium, metalliline ja oksiidid kogu tolm 10 – – – peentolm 4 – – – 1 (7429-90-5, 1344-28-1) Alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – – 1-aminobutaan (butüülamiin) – – 15* 5* A (109-73-3) Aminoetaan (etüülamiin) 9,4 5 – – A (75-04-7) 2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A (141-43-5) Aminometaan (metüülamiin) 13 10 25 20 A (74-89-5) 2-aminopropaan (isopropüülamiin) 12 5 25 10 (75-31-0) 3-amino-1-propeen (allüülamiin, 5 2 14 6 A 2-propenüülamiin) (107-11-9) 4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 A (106-49-0) Aminotsükloheksaan 20 5 40 10 (tsükloheksüülamiin) (108-91-8) Amitrool 0,2 – – – (61-82-5) Ammoniaak 14 20 36 50 (7664-41-7) Amüülatsetaat (pentüületanaat, 270 50 540 100 pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik isomeerid Aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) 4 1 8 2 A (62-53-3) Antimon ja oksiidid (arvutatud 0,5 – – – antimonile) (7440-36-0) Antimonhüdriid 0,3 0,05 – – (7803-52-3) Arseenhape ja selle soolad ning 0,01 C, 31 arseeniühendid Vasesulatus- Vasesulatus- sektoris sektoris Kehtiv alates Kehtiv alates 11.07.2023 11.07.2023 Arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a 0,03 – – – C, 3, 4 arseenhüdriid (arvutatud arseenile) (7440-38-2) Arseenhüdriid 0,05 0,02 – – (7784-42-1) Asbest – 0,1 kiudu/cm3 – – C 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6) krüsotiil (12001-29-5). Asfalt (aurud) 5 – – – (8052-42-4) Aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – – 1,2-karboksüfenüül-etanaat) (50-78-2) 2 Atseetaldehüüd (etanaal) 45 – 90 50 C (75-07-0) Atseetamiid (etaanamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) Atsetonitriil (etaannitriil, 70 40 – – metüültsüaniid) A (75-05-8) Atsetoon (-propanoon) 1210 500 – – (67-64-1) o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool 133 20 333 50 S (2-butoksüetüülatsetaat, etüleenglükoolmono- butüüleeteratsetaat) (112-07-02) o-atsetüülsalitsüülhape 5 – – – (1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin) (50-78-2) Baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,5 – – – baariumile) Benseen 1,5 0,5 9 3 A, C (71-43-2) 1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A m-dihüdroksübenseen, resortsiin) (108-46-3) 1,4-benseendiool (hüdrokinoon) 0,5 – 1,5 – S, 5 (123-31-9) Benseentiool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – – tiofenool) (108-98-5) Bensiin (mootorikütus) – – – – 20 Bensiin, tööstuslik 22 – heksaani-tüüpi 180 50 250 75 – heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23 – oktaani-tüüpi 900 200 1400 300 p-bensokinoon 0,4 0,1 1,3 0,3 5 (2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon, kinoon) (106-51-4) Benso[a]püreen 0,002 – 0,02 – A, C, R (3,4-bensopüreen) (50-32-8) Bensoüülperoksiid 5 – – – (94-36-0) Bensüülbutüülftalaat 3 – 5 – (85-68-7) 3 Bensüülkloriid (fenüülklorometaan) 5 1 11 2 C (100-44-7) Berüllium ja berülliumi anorgaanilised 0,0002 – – – C, S, 6, 31 ühendid Kehtiv alates 11.07.2026 0,0006 Kehtiv kuni 10.07.2026 Bifenüül (difenüül, fenüülbenseen) 1,3 0,2 2,5 0,4 (92-52-4) Bisfenool A; 2 – – – (4,4-isopropülideendifenool) 1 (80-05-7) Booraks (naatriumtetraboraadi 2 – 5 – A dekahüdraat) (1303-96-4) Boortribromiid 10 1 – – (10294-33-4) Boortrifluoriid 3 1 – – (7637-07-2) Bromoetaan 890 250 – – (74-96-4) Bromoetüleen 4,4 1 – – C (593–60-2) Bromoform (tribromometaan) 5 0,5 – – (75-25-2) Bromoklorometaan 1050 200 – – (74-97-5) 2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan) 40 5 80 10 (151-67-7) Bromometaan (metüülbromiid) 19 5 40 10 A (74-83-9) 2-bromo-1,1,1-trifluoro-2-kloroetaan 40 5 80 10 (151-67-7) Bromotrifluorometaan 6100 1000 – – (75-63-8) Broom 0,7 0,1 – – (7726-95-6) n-butaan 1500 800 – – (106-97-8) 1,3-butadieen (divinüül) 1 0,5 10 5 C (106-99-0) 4 Butanoolid (butüülalkoholid), 150 50 250 75 A v.a n-butanool (78-92-2, 75-65-0) n-butanool 45 15 90* 30* A (n-butüülalkohol) (71-36-3) 2-butanoon 600 200 900 300 (78-93-3) 2-butanoonperoksiid – – 1,5* 0,2* (metüületüülketoon-peroksiid) (1338-23-4) 2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S (o-butüületüleenglükool, etüleenglükoolmono-butüüleeter, butüültsellosolv) (111-76-2) 2-butoksüetüülatsetaat 133 20 333 50 A, S (o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool, etüleen-glükoolmono- butüüleeteratsetaat) (112-07-02) Butüülakrülaat (butüülpropenaat) 11 2 53 10 (141-32-2) n-butüülalkohol 45 15 90* 30* A (n-butanool) (71-36-3) Butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A (109-73-3) Butüülatsetaat (butüületanaat), 500 100 700 150 kõik isomeerid n-butüülatsetaat 241 50 723 150 (123-86-4) o-butüületüleenglükool (2- 98 20 246 50 S butoksüetanool, etüleenglükoolmono- butüüleeter, butüültsellosolv) (111-76-2) n-butüülglütsidüüleeter 50 10 80 15 S (2426-08-06) n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül- propenaat) (97-88-1) Butüülpropenaat (butüülakrülaat) 11 2 53 10 (141-32-2) n-butüülpropenaat (n- 300 50 450 75 S butüülmetakrülaat, n-butüül-2-metüül- 5 propenaat) (97-88-1) But-2-üün-1,4-diool (butüündiool) 0,5 - - - (110-65-6) Butüültsellosolv 98 20 246 50 S (2-butoksüetanool, o- butüületüleenglükool, etüleenglükoolmono-butüüleeter) (111-76-2) CFC11 3000 500 4500 750 (freoon 11, fluorotriklorometaan) (75-69-4) CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro- 4000 500 6000 750 1,1,2-trikloroetaan) (76-13-1) CFC12 (freoon 12, 2500 500 4000 750 difluorodiklorometaan) (75-71-8) CFC22 (freoon 22, 3600 1000 – – difluoroklorometaan) (75-45-6) Dekaanid jt kõrgemad alifaatsed 350 – 500 – 11 süsivesinikud DDT (4,4'-diklorodifenüül- 1 – – – trikloroetaan) (50-29-3) 1,4-diaminobenseen 0,1 – 0,3 – A, S (p-fenüleendiamiin) (95-54-5) 1,2-diaminoetaan (etüleendiamiin, 1,2- 25 10 35 15 S etaandiamiin) (107-15-3) Diatsetoonalkohol 120 25 240 50 (4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan) (123-42-2) Diatsetüül (butaandioon) 0,07 0,02 0,36 0,163 (431-03-8) Difenüülftalaat 3 – 5 – (84-62-8) Diboraan 0,1 0,1 – – (19287-45-7) Dibromodifluorometaan 860 100 – – (75-61-6) Dibutüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – R (dibutüülftalaat) (84-74-2) 6 Dibutüülftalaat (dibutüülbenseen- 3 – 5 – dikarboksülaat) (84-74-2) Dietanoolamiin 5 3 30 6 A (111-42-2) Dietüleendiamiin (piperasiin) 0,1 – 0,3 – S (110-85-0) Dietüleenglükool 45 10 90 20 A (2,2'-hüdroksüdietanool) (111-46-6) Dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S (111-40-0) Dietüülamiin 30 10 45 15 A (N-etüületaanamiin) (109-89-7) Dietüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dietüülftalaat) (84-66-2) Dietüüleeter (etoksüetaan) 308 100 616 200 (60-29-7) Dietüülftalaat (dietüülbenseen- 3 – 5 – dikarboksülaat) (84-66-2) Di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R ftalaat (117-84-0) Difenüül 1,3 0,2 2,5 0,4 (fenüülbenseen, bifenüül) (92-52-4) Difenüülamiin 10 – – – (122-39-4) Difenüüleeter 7 1 14 2 (101-84-8) Difluoroklorometaan 3600 1000 – – (75-45-6) Difosforpentoksiid 1 _ _ _ (1314-56-3) Difosforpentasulfiid 1 _ _ _ (1314-80-3) Diglütsidüüleeter (DGE) – – 1,1* 0,2* S (2238-07-5) m-dihüdroksübenseen, (resortsinool, 45 10 – – A resortsiin, 1,3-benseendiool) (108-46-3) Diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna 0,05 – – – C elementaarse süsiniku põhjal) 7 Kehtiv alates Kehtiv alates 21.02.2023 21.02.2023 Allmaa- Allmaa- kaevandustes kaevandustes ja ja tunneli- tunneliehituse ehituses s Kehtiv alates Kehtiv alates 21.02.2026 21.02.2026 Diisodetsüülftalaat 3 – 5 – (26761-40-0) Diisopropüülamiin 20 5 40 10 A (108-18-9) Diisopropüülfenüül-isotsüanaat 0,04 0,005 0,08* 0,01* S (28178-42-9) 1,6-diisotsüanato-heksaan 0,03 0,005 0,07* 0,01* S (heksametüleendiiso-tsüanaat) (822-06-0) 2,4-diisotsüanatotolueen 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4- diisotsüanaat) (584-84-9) o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S (1,2-diklorobenseen) (95-50-1) p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C (1,4-diklorobenseen) (106-46-7) 4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan 1 – – – (DDT) (50-29-3) 1,1-dikloroetaan 412 100 – – A (75-34-3) 1,1-dikloroeteen (vinülideenkloriid) 8 2 20 5 (75-35-4) Diklorometaan (metüleenkloriid) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) Dilämmastikoksiid (naerugaas) 180 100 900 500 (10024-97-2) Dimetoksümetaan (metülaal) 3100 1000 – – (109-87-5) Dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5 (124-40-3) 8 N,N-dimetüülaniliin 5 1 10 2 A (dimetüülfenüülamiin) (121-69-7) N,N-dimetüülatsetamiid 36 10 72 20 A, S, R (127-19-5) Dimetüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dimetüülftalaat) (131-11-3) 1,3-dimetüül-2-butüületanaat 300 50 – – (108-84-9) Dimetüüldisulfiid – 1 – – 12 (624-92-0) Dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi – 1 – – ja metüülmerkaptaaniga Dimetüüleeter 1920 1000 – – (115-10-6) Dimetüületüülamiin 6 2 15 5 (598-56-1) Dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A (N,N-dimetüülaniliin) (121-69-7) Dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R (68-12-2) Dimetüülftalaat (dimetüülbenseen- 3 – 5 – dikarboksülaat) (131-11-3) Dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C (57-14-7, 540-73-8) Dimetüülsulfiid – 1 – – 1 (75-18-3) Dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi – 1 – – ja metüülmerkaptaaniga Dimetüülsulfoksiid (DMSO) 150 50 500 150 A (67-68-5) Dinitrobenseeni kõik isomeerid 1 0,15 2 0,3 A (25154-54-5) Dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S (25321-14-6) 1,4 dioksaan 73 20 – – (123-91-1) Dioktüülftalaat 3 – 5 – Dipropüleenglükooli monometüüleeter 308 50 – – A (2-etoksümetüületoksü)-propanool (34590-94-8) Disulfiram 1 – 2 – S (97-77-8) 9 Divinüül 1 0,5 10 5 C (1,3-butadieen) (106-99-0) Divinüülbenseen 50 10 – – (108-57-6) DMSO (dimetüülsulfoksiid) 150 50 500 150 A (67-68-5) Efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20 kloroetüüldifluoro-metüüleeter) (13838-16-9) Elavhõbe ja kahevalentsed 0,02 – – – 27 anorgaanilised elavhõbeühendid, sealhulgas elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid (mõõdetud elavhõbedana) Enfluraan 80 10 150 20 (efraan, 1,1,2-trifluoro-2- kloroetüüldifluoro-metüüleeter) (13838-16-9) Ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17 ühik/m3 ühikut/m3 Epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S (1-kloro-2,3-epoksü-propaan) (106-89-8) 1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) 5 2,4 21 25 10 C (75-56-9) Etaanamiid (atseetamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) 1,2-etaandiamiin (etüleendiamiin, 1,2- 25 10 35 15 S diaminoetaan) (107-15-3) 1,2-etaandiool (etüleenglükool) 52 20 104 40 A, 18 (107-21-1) Etaanhape (äädikhape) 25 10 25 10 (64-19-7) Etaanhappe anhüdriid (äädikhappe – – 20* 5* anhüdriid, etaanhüdriid) (108-24-7) Etaannitriil (atsetonitriil, 70 40 100 60 metüültsüaniid) (75-05-08) Etaantiool (etüülmerkaptaan) 1 0,5 – – C (75-08-1) Etanaal (atseetaldehüüd) 45 25 90 50 C (75-07-0) 10 Etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000 (64-17-5) Etoksüetaan (dietüüleeter) 308 100 616 200 (60-29-7) 2-etoksüetanool (o-etüületüleenglükool, 19 5 40 10 A, R etüleenglükoolmono-etüüleeter, etüültsellosolv) (110-80-5) 2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – – (104-76-7) Etüleendiamiin 25 10 35 15 S (1,2-etaandiamiin, 1,2-diaminoetaan) (107-15-3) Etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C (106-93-4) Etüleendikloriid 4 1 20 5 A, C (1,2-dikloroetaan) (107-06-2) Etüleendinitraat 0,2 0,03 0,6 0,1 A (etüleenglükooldinitraat, nitroglükool) (628-96-6) Etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18 (1,2-etaandiool) (107-21-1) o-etüületüleenglükool 19 5 40 10 A, R (2-etoksüetanool, etüleenglükoolmono- etüüleeter, etüültsellosolv) (110-80-5) Etüleenglükoolmono-butüüleeter 98 20 246 50 S (2-butoksüetanool, o- butüületüleenglükool, butüültsellosolv) (111-76-2) Etüleenglükoolmono-butüüleeter- 133 20 333 50 S atsetaat (2-butoksüetüülatsetaat, O-atsetüül-O- butüületüleenglükool) (112-07-02) Etüleenglükoolmono-etüüleeter 19 5 40 10 A, R (2-etoksüetanool, o- etüületüleenglükool, etüültsellosolv) (110-80-5) 2-metoksüetüülatsetaat – 1 – – A, R (110-49-6) Etüleenklorohüdriin – – 3,5* 1* A (2-kloroetanool) (107-07-3) 11 Etüleenoksiid (epoksüetaan) 2 1,8 1 9 5 A, C (75-21-8) Etüülakrülaat (etüülpropenaat) 21 5 42 10 S (140-88-5) Etüülamiin (aminoetaan) 9,4 5 – – A (75-04-7) Etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon, 53 10 107 20 5-metüül-3-heptanoon) (541-85-5) Etüülatsetaat (etüületanaat) 500 150 1100 300 (141-78-6) Etüülbenseen 442 100 884 200 A, S (100-41-4) Etüülbutüülketoon 95 20 – – (3-heptanoon) (106-35-4) 2-etoksüetanool 8 2 – – A, R (110-80-5) 2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R (111-15-9) Etüülkloriid (kloroetaan) 1300 500 1900 700 (75-00-3) Etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S (97-63-2) n-etüülmorfoliin (100-74-3) 25 5 50 10 A Etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4 (7085-85-0) Fenool (hüdroksübenseen) 8 2 16 4 A (108-95-2) p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S (1,4-diaminobenseen) (95-54-5) Fenüülbenseen 1,3 0,2 2,5 0,4 (bifenüül, difenüül) (92-52-4) Fenüületeen 90 20 200 50 A (stüreen, vinüülbenseen) (100-42-5) Fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S (122-60-1) Fenüülhüdrasiin 20 5 – – (100-63-0) Fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S (103-71-9) Fenüülpropeen (propenüülbenseen) 246 50 492 100 (98-83-9) 12 Fluor 1,58 1 3,16 2 (7782-41-4) Fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – – Fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750 (CFC 11, freoon 11) (75-69-4) Formaldehüüd (metanaal) 0,37 0,3 0,74 0,6 C, S (50-00-0) Tervishoiu-, Tervishoiu-, matuse- ja matuse- ja palsameeri- palsameeri- mise sektoris mise sektoris 0,62 0,5 Kehtiv kuni Kehtiv kuni 10.07.2024 10.07.2024 Formamiid (metaanamiid) 20 10 30 15 A, R Fosfor (kollane, valge) 0,1 – – – (7723-14-0) Fosforhape, (ortofosforhape) aur 1 – 2 – (7664-38-2) Fosforpentakloriid 1 – – – (10026-13-8) Fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) 0,064 0,01 0,13 0,02 (10025-87-3) Fosgeen (süsinikoksiidkloriid, 0,08 0,02 0,4 0,1 karbonüüldikloriid) (75-44-5) Ftaalanhüdriid 2 – – – S (85-44-9) Ftalaadid 3 – 5 – Furfuraal 8 2 20 5 A (2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd) (98-01-1) Furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool) 20 5 40 10 A (98-00-0) Glutaaraldehüüd (pentaandiaal) – – 0,8* 0,2* S (111-30-8) Glütseriin (glütserool, 1,2,3- 10 – – – propaantriool) (56-81-5) Glütserooltrinitraat (nitroglütseriin, 0,095 0,01 0,19 0,02 A propaan-1,2,3-triüül-trinitraat) (55-63-0) Gramoksoon (parakvat, 0,1 – – – metüülvilogeen) 13 Heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300 n-heksaan 72 20 – – (110-54-3) Heksakloraanid (heksaklorotsüklo- 0,5 – – – heksaanid) Heksakloro-1,3-butadieen 0,25 0,02 – – (perklorobutadieen) (87-68-3) Heksakloroetaan (perkloroetaan) 10 1 – – (67-72-1) Heksaklorotsüklo-pentadieen 0,1 0,01 – – (perklorotsüklo-pentadieen) (77-47-4) Heksametüleen-diisotsüanaat 0,03 0,005 0,07* 0,01* S (1,6-diisotsüanato-heksaan) (822-06-0) Heksametüleen-tetraamiin 3 – 5 – S (100-97-0) 2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon) 4 1 8 2 A (591-78-6) n-heptaan 2085 500 – – (142-82-5) 2-heptanoon (metüülamüülketoon, 238 50 475 100 metüül-n-pentüülketoon) (110-43-0) 3-heptanoon (etüülbutüülketoon) 95 20 – – (106-35-4) Hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,01 – – – hõbedale) Hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid 0,1 – – – (arvutatud hõbedale) (7440-22-4) Hüdrasiin 0,013 0,01 0,4 0,3 A, C, S (302-01-2) Hüdrokinoon (1,4-benseendiool) 0,5 – 1,5 – S, 5 (123-31-9) 2,2'-hüdroksüdietanool 45 10 90 20 A (dietüleenglükool) (111-46-6) 2-hüdroksüetüülakrülaat 5 1 10 2 A, S (818-61-1) 4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan 120 25 240 50 (diatsetoonalkohol) (123-42-2) Indeen 45 10 – – (95-13-6) 14 Isobutaan (2-metüülpropaan) 1900 800 – – (75-28-5) Isobutanool (isobutüülalkohol) 150 50 – – (78-83-1) Isobutüülalkohol (isobutanool) 150 50 – – (78-83-1) Isobutüülatsetaat 241 50 723 150 (110-19-0) Isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (97-86-9) Isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro- 80 10 150 20 etüüldifluorometüüleeter) (26675-46-7) Isoforoon (3,5,5-trimetüül-2-tsüklo- – – 30* 5* heksanoon) (78-59-1) Isoforoondiisotsüanaat 0,05 0,005 0,09* 0,01* S (4098-71-9) Isolatsioonikiud (sünteetilised 1 kiud/cm3 – – anorgaanilised) Isopentaan 3000 1000 _ _ (2-metüülbutaan) 78-78-4 Isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3- 18 5 37 10 metüül-1-butanool) (123-51-3) Isopentüülatsetaat (3- 270 50 540 100 metüülbutüületanaat) (123-92-2) Isopropanool (isopropüülalkohol, 2- 350 150 600 250 propanool) (67-63-0) Isopropüülalkohol (2-propanool) 350 150 600 250 (67-63-0) Isopropüülamiin (2-aminopropaan) 12 5 25 10 (75-31-0) 2-fenüülpropaan (kumeen) 50 10 250 50 A (98-82-8) Isopropüülnitraat 45 10 70 15 (1712-64-7) Isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S Jodoform 10 0,6 – – (75-47-8) Jodometaan 12 2 – – (74-88-4) 15 Jood – – 1* 0,1* (7553-56-2) Kaadmium ja selle anorgaanilised 0,001 C, 31 ühendid Kehtiv alates 11.07.2027 – – 0,004 Kehtiv kuni 10.07.2027 Kaaliumhüdroksiid 2 – – – (1310-58-3) Kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 - A (151-50-8) Kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 – 1 (1305-62-0) Kaltsiumkarbonaat 10 – – – peentolm 5 – – – (1317-65-3) Kaltsiumoksiid 1 – 4 – 1 (1305-78-8) Kaltsiumsilikaat 10 – – – (1344-95-2) Kaprolaktaam 5 – 40 – (6-heksaanlaktaam) (tolm+aur) (105-60-2) 1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, o- 5 – – – atsetüülsalitsüülhape) (50-78-2) Karbonüülfluoriid 5 2 – – (süsinikoksiidfluoriid) (353-50-4) Kaptaan 5 – – – (133-06-2) Kaptafool 0,1 – – – (2425-06-1) 3-kareen (vt terpeenid) 150 25 300 50 S, 10 (13466-78-9) Katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A (120-80-9) Katehhool (katehhiin) 20 5 40 10 A (120-80-9) Kinoon (p-bensokinoon, 2,5- 0,4 0,1 1,3 0,3 5 tsükloheksadieen-1,4-dioon) (106-51-4) 16 Kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest 0,5 kiudu/ – – 19 – ja erioniit cm3 Kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – Klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19 Kloor – – 1,5 0,5 (7782-50-5) Kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3 (10049-04-4) Klorobenseen 23 5 70 15 A (108-90-7) 2-klorobifenüül 42% Cl (53469-21-9) 1 – – – 54% Cl (11097-67-1) 0,5 – – – 2-kloro-1,3-butadieen (kloropreen) 3,5 1 18 5 A (126-99-8) 1-kloro-2,3-epoksüpropaan 1,9 0,5 4 1 A, C, S (epikloorhüdriin) (106-89-8) Kloroetaanhape (kloroäädikhape) 4 1 8 2 A (79-11-8) Kloroetanaal 3 1 – – (107-20-0) 2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin) – – 3,5* 1* A (107-07-3) Kloroeteen (vinüülkloriid) 2,5 1 13 5 A, C (75-01-4) Klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A Kloroform (triklorometaan) 10 2 – – A,C (67-66-3) Klorokresool 3 – 6 – (59-50-7) Klorometaan 42 20 200 100 (74-87-3) Kloronitrobenseenid 1 – – – 1-kloro-1-nitropropaan 50 2 – – (600-25-9) Kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen) 3,5 1 18 5 A (126-99-8) 3-kloro-1-propeen (2-propenüülkloriid, 3 1 9 3 A allüülkloriid) (107-05-1) o-klorotolueen (metüülklorobenseen) 250 50 – – (95-49-8) 17 2-kloro-6-(triklorometüül) 10 – – – püridiin (1929-82-4) Kloroäädikhape (kloroetaanhape) 4 1 8 2 A (79-11-8) Koobalt ja anorgaanilised ühendid 0,05 – – – S (arvutatud koobaltile) (7440-48-4) Kresool (metüülfenool) kõik isomeerid 22 5 – – (1319-77-3) Kresüülglütsidüüleeter 70 10 100 15 S (2186-24-5) Kristobaliit (peentolm) 0,05 – – – 1, C (14464-46-1) Kroom (metall) ja tema anorgaanilised 2 – – – ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid (arvutatud kroomile) (7440-47-3) Kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C (arvutatud kroomile) Kehtiv alates 17.01.2025 0,01 Kehtiv kuni 16.01.2025 Keevitus- ja plasmalõikus- protsesside või sarnaste, aure tekitavate tööde puhul 0,025 Kehtiv kuni 16.01.2025 Ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7) 200 50 450 100 A o-ksüleen (95-47-6) p-ksüleen (106-42-3) m-ksüleen (108-38-3) Kvarts (peentolm) 0,1 – – – 1, C (14808-60-7) Lakibensiin (white spirit) 300 50 600 100 Liitiumhüdriid (peentolm) 0,025 – 0,02 – 1 (7580-67-8) Limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 18 Lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9 (10102-44-0) Lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9 (10102-44-0) allmaakaevanduses Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 Lämmastikhape 2,6 1 (7697-37-2) Lämmastikmonooksiid 2,5 2 – – (10102-43-9) Lämmastikmonooksiid 30 25 60 50 (10102-43-9) allmaakaevanduses Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 Lämmastik-vesinikhape 0,2 0,1 – – (vesinikasiidhape) (7782-79-8) Mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid (arvutatud mangaanile) (7439-96-5) kogu tolm 0,2 – – – 1 peentolm 0,05 – – – Maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S (108-31-6) Merkaptoetaanhape 5 1 – – (68-11-1) (1,2,4-trimetüülbenseen) 100 20 – – (95-63-6) 1,2,3-trimetüülbenseen 100 20 – – (526-73-8) Metaanamiid (formamiid) (75-12-7) 20 10 30 15 A Metaanhape (sipelghape) 9 5 – – (64-18-6) Metaantiool (metüülmerkaptaan) – 1 – – 12 (74-93-1) Metakrüülhape 70 20 100 30 (2-metüülpropeenhape) (79-41-4) Metanool (metüülalkohol) 250 200 350 250 A (67-56-1) 2-metoksüetanool (metüültsellosolv, o- – 1 – – A, R metüületüleenglükool) (109-86-4) Tertsiaarbutüülmetüüleeter 183,5 50 367 100 (1634-04-4) 19 1-metoksü-2-propanool 375 100 568 150 A, S (propüleenglükool-monometüüleeter, o- metüülpropüleen-glükool) (107-98-2) 2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 _ _ A 2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 _ _ _ Metülaal (dimetoksümetaan) (109-87-5) 3100 1000 – – 4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – – A, C (101-77-9) 4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat 0,05 0,005 0,1* 0,01* S (fenüülisotsüanaat) (101-68-8) 4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin) 0,01 A, C (101-14-4) Metüleenkloriid (MEK, diklorometaan) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) Metüülakrülaat (metüülpropenaat) 18 5 36 10 S (96-33-3) Metüülamiin (aminometaan) 13 10 25 20 A (74-89-5) Metüülaminobenseen (m-toluidiin) 9 2 – – (108-44-1) Metüülamüülketoon (metüül-n- 238 50 475 100 pentüülketoon, 2-heptanoon) (110-43-0) Metüülatsetaat (metüületanaat) 450 150 900 300 (79-20-9) 1-metüülbutüülatsetaat 270 50 540 100 (isoamüülatsetaat) (626-38-0) Metüülbromiid (bromometaan) 19 5 40 10 A (74-83-9) 3-metüülbutüületanaat 270 50 540 100 (isopentüülatsetaat) (123-92-2) Metüül-n-butüülketoon (2-heksanoon) 4 1 8 2 A (591-78-6) Metüületanaat (metüülatsetaat) 450 150 900 300 (79-20-9) Metüületüülketoon-peroksiid – – 1,5* 0,2* (2-butanoonperoksiid) (1338-23-4) Metüülformiaat (metüülmetanaat) 125 50 250 100 A (107-31-3) 20 5-metüül-2-heksanoon 95 20 – – (metüülisoamüülketoon) (110-12-3) Metüülisoamüülketoon (5-metüül-2- 95 20 – – heksanoon) (110-12-3) Metüülisopropüülbenseen (tsümeen) 140 25 190 35 (99-87-6) Metüülisotsüanaat – – – 0,02 (624-83-9) Metüüljodiid (jodometaan) 6 1 30 5 A, C (74-88-4) Metüülklorobenseen 250 50 – – (o-klorotolueen) (95-49-8) Metüülkloroform 555 100 1100 200 (1,1,1-trikloroetaan) (71-55-6) Metüülmerkaptaan (metaantiool) – 1 – – 12 (74-93-1) Metüülmerkaptaan koos – 1 – – dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga Metüülmetakrülaat (metüül-2- - 50 100 S metüülpropenaat) (80-62-6) Metüülmetanaat (metüülformiaat) 250 100 350 150 (107-31-3) N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A (N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin) (109-02-4) Metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A kõik isomeerid (1321-12-6) 4-metüül-2-pentanoon 83 20 208 50 (metüülisobutüülketoon) (108-10-1) Metüül-n-pentüülketoon 238 50 475 100 A (2-heptanoon, metüülamüülketoon) (110-43-0) 2-metüülpropaan (isobutaan) 1900 800 – – (75-28-5) 2-metüülpropeenhape (metakrüülhape) 70 20 100 30 (79-41-4) o-metüülpropüleen-glükool 375 100 568 150 S (propüleenglükoolmono-metüüleeter, 1- 21 metoksü-2-propanool) (107-98-2) N-metüül-2-pürrolidoon 40 10 80 20 A (872-50-4) Metüülstüreen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A tolüületeen) (25013-15-4) N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin (N- 20 5 40 10 A metüülmorfoliin) (109-02-4) Metüültsüaniid (etaannitriil, 70 40 100 60 atsetonitriil) (75-05-08) Metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4 (137-05-3) Metüültsükloheksaan 1600 400 – – (108-87-2) Metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – – Mineraalõlid, mida on eelnevalt – – – – A, C kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks Molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – – Molübdeen, metall ja vähelahustuvad ühendid kogu tolm peentolm 10 – – – 1 5 – – – Mootorikütus (automootorite, 20 lennukimootorite, reaktiivmootorite bensiin) Morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20 (110-91-8) Naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S (26628-22-8) Naatriumhüdroksiid 1 – 2* – (1310-73-2) Naatriumtetraboraadi dekahüdraat 2 – 5 – A (booraks) (1303-96-4) Naatriumtsüaniid (tsüaniidina) 1 - 5 - A (143-33-9) Naerugaas (dilämmastikoksiid) 180 100 900 500 (10024-97-2) 22 Naftaleen 50 10 – – (91-20-3) Naftaleendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S (3173-72-6) Naftaleenid, kloreeritud 0,2 – 0,6 – A (1321-65-9) Neopentaan 3000 1000 _ _ (2,2-dimetüülpropaan) (463-82-1) Nikkel, metall 0,5 – – – S (7440-02-0) Nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R (13463-39-3) Nikkelsubsulfiid 0,01 – – – C, S (arvutatud niklile) (12035-72-2) Nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja 0,1 – – – C, S lahustuvad ühendid (arvutatud niklile) Nikotiin 0,5 – – – A (54-11-5) p-nitroaniliin (nitrofenüülamiin) 6 1 – – (100-01-6) Nitrobenseen 1 0,2 – – A (98-95-3) Nitroetaan 60 20 150 50 (79-24-3) Nitrofenüülamiin (nitroaniliin) 6 1 – – (100-01-6) Nitrometaan 50 20 130 50 (75-52-5) 1-nitropropaan 18 5 35* 10* (108-03-2) 2-nitropropaan 18 5 35* 10* C (79-46-9) Nitrotolueen (metüülnitrobenseen), kõik 6 1 11 2 A isomeerid (1321-12-6) Nonaanid 800 150 1100 200 Oblikhape (oksaalhape, etaandihape) 1 – 2 – (144-62-7) 2-oksometüülfuraan (2-furüülaldehüüd, 8 2 20 5 A furfuraal) (98-01-1) Oktaanid 900 200 1400 300 23 Ortofosforhape 1 – 2 – (fosforhape), aur (75664-38-2) o-toluidiin (ortotouluidiin) 0,5 0,1 – – A, C (95-53-4) Osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3* (10028-15-6) Parafiin (aurud) 2 – – – (8002-74-2) Parakvat, soolad (metüülvilogeen, 0,1 – – – gramoksoon) Paratioon 0,1 – – – (56-38-2) Pentaandiaal (glutaaraldehüüd) – – 0,8* 0,2* S (111-30-8) Pentaan 3000 1000 – – (109-66-0) Pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A Perklorobutadieen (heksakloro-1,3- 0,25 0,02 – – butadieen) (87-68-3) Perkloroetaan (heksakloroetaan) 10 1 – – (67-72-1) Perkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C (127-18-4) Perklorotsüklopentadieen 0,1 0,01 – – (heksaklorotsüklo-pentadieen) (77-47-4) Petrooleum 20 Pikriinhape 0,1 – – – (2,4,6-trinitrofenool) (88-89-1) α-pineen (2,6,6-trimetüülbitsüklo- 150 25 300 50 10 [3.1.1]hept-2-een) (vt terpeenid) (80-56-8) β-pineen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 (127-91-3) Piperasiin (dietüleendiamiin) 0,1 – 0,3 – S (110-85-0) Plaatina 1 – – – (7440-06-4) Plii ja anorgaanilised ühendid, R, 7 (arvutatud pliile) kogu tolm 0,1 – – – 1 0,05 – – – 24 peentolm (7439-92-1, metall) Plii, orgaanilised ühendid R (vt tetraetüülplii, tetrametüülplii) Polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike – – – – A, C segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud Propaan 1800 1000 – – (74-98-6) Propaanhape (propioonhape) 30 10 62 20 (79-09-4) 1,2,3-propaantriool (glütseriin, 10 – – – glütserool) (56-81-5) Propanool, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propüülalkohol) 2-propanool (isopropüülalkohol, 350 150 600 250 isopropanool) (67-63-0) 2-propanoon (atsetoon) 1210 500 – – (67-64-1) Propeenhape (akrüülhape) 29 10 45 15 (79-10-7) Propeennitriil (akrüülnitriil) 4,5 2 13 6 A, C (107-13-1) 2-propeen-1-ool (allüülalkohol) 4,8 2 12,1 5 A (107-18-6) Propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05 (107-02-8) 2-propenüülamiin (allüülamiin, 3- 5 2 14 6 A amino-1-propeen) (107-11-9) Propenüülbenseen 246 50 492 100 (2-fenüülpropeen) (98-83-9) 2-propenüülkloriid (allüülkloriid, 3- 3 1 9 3 A kloro-1-propeen) (107-05-1) Propüleenglükool-dinitraat 0,7 0,1 2 0,3 A (6423-43-4) Propüleenglükool-monometüüleeter 375 100 568 150 S (o-metüülpropüleen-glükool, 1- metoksü-2-propanool) (107-98-2) 25 Propüleenglükool-monometüüleeter- 275 50 550 100 A, S atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-glükool, metoksüpropüülatsetaat) (108-65-6) Propüülalkohol, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propanool) Püreeter 1 _ _ _ (8003-34-7) Püridiin 15 5 – – (110-86-1) Raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3 kiudu/cm3 – – – C Raudoksiid (arvutatud rauale) 3,5 – – – 1 (1309-37-1) Resortsiin (resortsinool, m- 45 10 – – A dihüdroksübenseen, 1,3-benseendiool) (108-46-3) Resortsinool (resortsiin, 1,3- 45 10 – – A benseendiool, m-dihüdroksübenseen) (108-46-3) Räni (räni dioksiid) (peentolm) 2 – – – 1 (7631-86-9) Sahharoos 10 – – – (57-50-1) Sec-butüülatsetaat 241 50 723 150 (105-46-4) Seleen, anorgaanilised ühendid, v.a 0,1 – – – vesinikseleniid (arvutatud seleenile) (7782-49-2) Silaan 1 0,5 – – (7803-62-5) Silikoon 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (7440-21-3) Silikoonkarbiid (kiuvaba) 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (409-21-2) Strühniin 0,15 – – – (57-24-9) Stüreen (fenüületeen, vinüülbenseen) 90 20 200 50 A (100-42-5) Sulfotep 0,1 – – A, S – (3689-24-5) Süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8 (124-38-9) 26 Süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R (75-15-0) Süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9 (630-08-0) Süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan) 1,4 0,1 – – (558-13-4) Süsiniktetrakloriid (tetraklorometaan) 6,4 1 19 3 A, C (56-23-5) Tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10 (8006-64-2) Telluur ja ühendid (arvutatud telluurile) 0,1 – – – (13494-80-9) Terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5 A (61788-32-7) Terpeenid 150 25 300 50 10 Tetrabromoetaan 14 1 30 2 (79-27-6) Tetrabromometaan 1,4 0,1 – – (süsiniktetrabromiid) (558-13-4) Tetraetüülortosilikaat 44 5 - - (78-10-4) Tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (78-00-2) Tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S (109-99-9) Tetrakloroetüleen (perkloroetüleen) 70 10 170 25 C , 24 (127-18-4) Tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A Tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (75-74-1) Tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1 (509-14-8) Tiraam 1 – 2 – S (137-26-8) Tina anorgaanilistes ühendites 2 – – – Tinaorgaanilised ühendid 0,1 – 0,2 – A arvutatud tinale (Sn) Tiofenool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – – benseentiool) (108-98-5) Tiofoss (paratioon, dietüül(4- 0,1 – – – nitrofenüül)-tiofosfaat) (56-38-2) 27 Titaanoksiid 5 – – – (13463-67-7) Tolm (anorgaaniline) kogu tolm 10 – – – 13 peentolm 5 – – – 1 tahm 3 – – – grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – – paberitolm (kogu tolm) 2 – – – plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15 lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30 ränitolm (peentolm) 2 C tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – – puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – – tsemenditolm: kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 orgaaniline tolm kogu tolm 5 – – – 14 Tolueen (metüülbenseen) 192 50 384 100 A (108-88-3) Tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) m-toluidiin (metüülaminobenseen) 9 2 – – (108-44-1) Toluool-2,4-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, 2,4- diisotsüanatotolueen) (584-84-9) Tolüületeen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A metüülstüreen) (25013-15-4) Tridümiit (peentolm) 0,05 – – – 1, C (15468-32-3) Trietüleentetraamiin 6 1 12 – S (112-24-3) Trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S (121-44-8) Trifenüülamiin 5 – – – (603-34-9) Trifenüülfosfaat 3 – – – (115-86-6) 2,2,2-trifluoro-1-kloroetüül-difluoro- 80 10 150 20 metüüleeter (isofluraan) (26675-46-7) 28 1,2,2-trifluoro-1,1,2-trikloroetaan 4000 500 6000 750 (CFC 113, freoon 113) (76-13-1) 1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5 A (120-82-1) 1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform) 555 100 1110 200 (71-55-6) Trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24 (79-01-6) Triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C Triklorometaan (kloroform) 10 2 – – C (67-66-3) 1,2,3-trikloropropaan 300 50 – – (96-18-4) Trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S (552-30-7) Trimetüülamiin 4,9 2 12,5 5 (75-50-3) Trimetüülbenseen, 100 20 – – 25 kõik isomeerid 2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- 150 25 300 50 10 een (α-pineen) (vt terpeenid) (80-56-8) Trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S 3,5,5-trimetüül-2-tsül-koheksanoon – – 30* 5* (isoforoon) (78-59-1) Trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S (12035-72-2) 2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape) 0,1 – – – (88-89-1) 2,4,6-trinitrotolueen (trotüül) 0,1 – 0,2 – A (118-96-7) Trietanoolamiin 5 – 10 – S (102-71-6) Trotüül 0,1 – 0,2 – A (2,4,6-trinitrotolueen) (118-96-7) Tselluloos 10 – – – (peentolm) (9004-34-6) Tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1 (7646-85-7) 29 Tsinkoksiid 5 – – – (1314-13-2) Tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat) 1 – 2 – S (137-30-4) Tsüaanamiid 1 0,58 – – A (420-04-2) Tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3 (506-77-4) Vesiniktsüaniid (tsüaniidina) 1 0,9 5 4,5 A (74-90-8) Tsükloheksaan 700 200 (110-82-7) 2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon 0,4 0,1 1,3 0,3 5 (kinoon, p-bensokinoon) (106-51-4) Tsükloheksanool 200 50 300 75 (108-93-0) Tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A (108-94-1) Tsüklohekseen 1010 13 – – (110-83-8) Tsükloheksüülamiin 20 5 40 10 (aminotsükloheksaan) (108-91-8) Tsükloniit 1,5 – – – (121-82-4) 1,3-tsüklopentadieen 200 75 – – (542-92-7) Tsümeen (metüülisopropüül-benseen) 140 25 190 35 (99-87-6) Uraani ühendid 0,2 – – – (arvutatud uraanile) (7440-61-1) Vanaadiumoksiidid (arvutatud volframile) kogu tolm 0,2 – – – peentolm – – 0,05* – (1314-62-1) Vask ja anorgaanilised ühendid (arvutatud vasele) kogu tolm 1 – – – peentolm 0,2 – – – (7440-50-8, metall) Vesinikasiidhape (lämmastikvesinik- 0,2 0,1 – – hape) (7782-79-8) 30 Vesinikbromiid – – 6,7 2 (10035-10-6) Vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3 (7664-39-3) Vesinikfosfiid 0,14 0,1 0,28 0,2 (fosfiin) (7803-51-2) Vesinikkloriid 8 5 15 10 (7647-01-0) Vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2* (7722-84-1) Divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05 (7783-07-5) Vesiniksulfiid 7 5 14 10 (7783-06-4) Vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen) 8 2 20 5 (75-35-4) Vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10 (108-05-4) Vinüülbenseen 90 20 200 50 A (stüreen, fenüületeen) (100-42-5) Vinüülkloriid (kloroeteen) 2,5 1 13 5 A, C (75-01-4) Vinüültolueen (metüülstüreen, 50 10 150 30 A tolüületeen) (25013-15-4) Volfram, 1 – – – hästi lahustuvad ühendid (arvutatud volframile) Volfram, metall, vähelahustuvad 5 – – – ühendid (arvutatud volframile) (7440-33-7) Vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1 (7446-09-5) Väävelhape, udu 0,05 – – – 28, 29 (7664-93-9) Väävelheksafluoriid 6000 1000 – – (2551-62-4) Vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1* (7783-60-0) Vääveltrioksiid 6 1 – – (7446-11-9) White spirit (lakibensiin) 300 50 – 100 Õli (nafta) aurud 1 – – – 21 31 Kasutatud oskussõnade tähendused Piirnorm Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena Lühiajalise Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja piirnorm keskmisena, kui pole näidatud teisiti ppm Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3) mg/m³ Milligrammi kuupmeetri õhu kohta, 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures CAS-number Chemical Abstract Service`i number Kasutatud märkide tähendused (vt Märkused) A Naha kaudu kergesti imenduv aine C Kantserogeenne aine S Sensibiliseeriv aine R Reproduktiivtoksiline aine * Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 5-minutisele kokkupuuteajale ** Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 1-minutisele kokkupuuteajale. 1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon). 2. Kehtetu 3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi. 4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile). 5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis muutub õhuhapniku toimel kergesti p- bensokinooniks. 6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv. 7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm. 8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaatoriks töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure füüsilise aktiivsuse tõttu. 9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset efekti. 10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem. 11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel süsivesinikel (tridekaanid ja kõrgemad) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3. 32 12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani summaarset sisaldust. 13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele. 14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele. 15. Plastmassid, mis sisaldavad / ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastikud ning bakeliidi-tüüpi materjalid. 16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines. Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3. 17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta. 18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta. 19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud. 20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on toodud maksimaalsed lubatud süsivesinike summaarsed sisaldused õhus. Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse aluseks, mahuprotsentides Lühiajalise Aromaatsed ühendid Muud ühendid Piirnorm kokkupuute (arvutatud (arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm trimetüülbenseenile) (mg/m3) Aviobensiin 25 75 350 500 Mootoribensiin 50 50 200 300 Mootoripetrooleum 40 60 250 300 Aviopetrooleum 25 75 350 500 Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500 Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 – 21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus. 22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni. 23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani. 24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini. 25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta. 26. Kehtetu 27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. 28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis võivad tekkida väävliühendite esinemise korral. 29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina. 30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes. 33 31. Sissehingatav fraktsioon. 34 EELNÕU 18.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse töötervishoidu ja tööohutust puudutavate määruste muutmine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/983 ning Euroopa Komisjoni direktiivide (EL) 2019/1831 ja (EL) 2019/1832 ülevõtmisega Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 5, § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisad 1–3 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–3; 2) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 393, 30.12.1989, lk 375–385), muudetud komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1832 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 35–53).“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tööandja ei ole kohustatud hankima tarnijalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ohutuskaarte, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud kemikaalid on varustatud piisava teabega, mille alusel on tööandjal võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks.“; 2) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses: „(6) Määruse lisas nimetatud aine „arseenhape ja selle soolad ning arseeniühendid“ piirnorm 0,01 mg/m3 jõustub vasesulatussektoris 11. juulil 2023. a. (7) Määruse lisas nimetatud aine „formaldehüüd“ (50-00-0) piirnorm 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm kehtib tervishoiu-, matuse- ja palsameerimise sektoris kuni 10. juulini 2024. a. (8) Määruse lisas nimetatud aine „berüllium ja berülliumi anorgaanilised ühendid“ piirnorm 0,0002 mg/m3 jõustub 11. juulil 2026. a. (9) Määruse lisas nimetatud aine „kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid“ piirnorm 0,001 mg/m3 jõustub 11. juulil 2027. a.“; 3) määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 4; 4) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 05.07.1991, lk 22–24); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 05.05.1998, lk 11–23), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7); Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 142, 16.06.2000, lk 47–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 35– 45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 112–120) ja (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29); Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ (ELT L 38, 09.02.2006, lk 36– 39); Euroopa Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87– 89); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL (ELT L 27, 01.02.2017, lk 115–120); komisjoni direktiiv (EL) 2019/1831, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide viies loetelu ja muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34).“. § 3. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 20. mail 2021. a. (2) Määruse § 1 jõustub 20. novembril 2021. a. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Ohutegurite kaardistamise ja isikukaitsevahendite valimise näidistabel Lisa 2. Isikukaitsevahendite valikloetelu Lisa 3. Tegevusalad ja tööd, mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit Lisa 4. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid Vabariigi Valitsuse töötervishoidu ja tööohutust puudutavate määruste muutmine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/983 ning Euroopa Komisjoni direktiivide (EL) 2019/1831 ja (EL) 2019/1832 ülevõtmisega eelnõu seletuskirja juurde Lisa KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2019/1832, 24. oktoober 2019, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/656/EÜ I, II ja III lisa üksnes tehniliste kohanduste osas Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari Vastavus 2000. a määrus nr 12 Direktiiv (EL) 2019/1832 kehtivale Määruse eelnõu „Isikukaitsevahendite valimise ja õigusele kasutamise kord“ Artikkel 1 Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 1, määruse lisad 1–3 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite asendatakse käesoleva määruse Direktiivi 89/656/EMÜ I, II ja III lisa valimise ja kasutamise kord“ lisad 1–3. lisadega 1–3. asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga I LISA Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 1, määruse lisad 1–3 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite asendatakse käesoleva määruse Isikukaitsevahenditega kaitstavate valimise ja kasutamise kord“ lisa 1. lisadega 1–3. kehaosadega seotud ohutegurid Isikukaitsevahenditega kaitstavate kehaosadega seotud ohutegurid on välja toodud eelnõu lisas 1. II LISA Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 1, määruse lisad 1–3 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite asendatakse käesoleva määruse Mittetäielik loetelu isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ lisa 2. lisadega 1–3. liikidest seoses ohuteguritega, mille eest need kaitset pakuvad Mittetäielik loetelu isikukaitse- vahendite liikidest seoses ohu- teguritega, mille eest need kaitset pakuvad, on välja toodud eelnõu lisas 2. III LISA Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 1, määruse lisad 1–3 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite asendatakse käesoleva määruse Valikloetelu töödest ja tegevusaladest, valimise ja kasutamise kord“ lisa 3. lisadega 1–3. mis võivad eeldada isikukaitsevahendite kättesaadavaks tegemist Valikloetelu töödest ja tegevusaladest, mis võivad eeldada isikukaitse- vahendite kättesaadavaks tegemist on välja toodud eelnõu lisas 3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/983 5. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide Vastavus Direktiiv (EL) 2019/983 kasutamise töötervishoiu ja kehtivale Määruse eelnõu tööohutuse nõuded ning õigusele töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ Artikkel 1 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 1) Artiklisse 18a lisatakse järgmised neid sisaldavate materjalide kasutamise piirnormid“ asendatakse uue lisaga lõigud: töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning (käesoleva määruse lisa 4). töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisa. „Hiljemalt 11. juuliks 2022 hindab komisjon võimalust käesoleva direktiivi muutmiseks, et lisada sellesse sätted, mis käsitlevad töökeskkonna õhus leiduvate ohtlike ainete piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul. Võttes arvesse viimaseid arengusuundi teaduslikes teadmistes ning pärast asjakohast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige tervishoiuspetsialistide ja tervishoiutöötajatega, hindab komisjon hiljemalt 30. juunil 2020 vajadust muuta käesolevat direktiivi, et lisada selle kohaldamisalasse ka ohtlikud ravimid, sealhulgas tsütotoksilised ravimid, või vajadust teha ettepanek asjakohasema õigusakti kohta kõnealuste ravimitega kokku puutuvate töötajate tööohutuse tagamiseks. Kui see on asjakohane, esitab komisjon selle alusel ja pärast konsulteerimist tööturu osapooltega seadusandliku ettepaneku.“ 2) III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale. III lisa Kaadmium ja selle anorgaanilised Kaadmium ja anorgaanilised ühendid Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, 3) määruse lisa ühendid (arvutatud kaadmiumile) (7440-43-9) „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse uue lisaga 0,001 mg/m3 Kogu tolm 0,05 mg/m3, peentolm 0,01 (käesoleva määruse lisa 4). Sissehingatav fraktsioon mg/m3 (pikaajalise kokkupuute piirnormid) Kantserogeen „kaadmium ja 3 Piirnorm 0,004 mg/m anorgaanilised ühendid (arvutatud kuni 11. juulini 2027. Märkused: kaadmiumile)“ (CAS nr 7440-43-9) - 1 (peentolm koosneb alla 2,5- asendatakse nimetusega „kaadmium ja Sissehingatav fraktsioon. Sissehingatav mikromeetrise läbimõõduga osakestest, selle anorgaanilised ühendid“. Samuti kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon mis võivad jõuda koos sissehingatava eemaldatakse CAS number, sest see on nendes liikmesriikides, kes rakendavad õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav mõeldud ainult kantserogeenile nimega käesoleva direktiivi jõustumise fraktsioon)) „kaadmium“ ja võib seega olla eksitav. kuupäeval bioloogilise seire süsteemi, - C (kantserogeenne aine) mille puhul uriini kreatiniini sisalduse 0,001 mg/m3 bioloogiline piirnorm ei ületa 0,002 mg Kehtiv alates 11. juuli 2027. a. Cd/g. 0,004 mg/m3 Kehtiv kuni 10. juuli 2027. a. Märkused: - 31 (sissehingatav fraktsioon) - C (kantserogeenne aine) Berüllium ja berülliumi anorgaanilised Berüllium ja ühendid (arvutatud Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, 3) määruse lisa ühendid berülliumile)“ (CAS nr 7440-41-7) „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 0,0002 mg/m3 piirnormid“ asendatakse uue lisaga Sissehingatav fraktsioon 0,002 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute (käesoleva määruse lisa 4). piirnorm) Märge: naha ja hingamisteede Kantserogeen nimetusega „berüllium sensibiliseerimine (aine võib põhjustada Märkused: ja ühendid (arvutatud berülliumile)“ naha ja hingamisteede - S (sensibiliseeriv aine) (CAS nr 7440-41-7) asendatakse sensibiliseerimist) - C (kantserogeenne aine) nimetusega „berüllium ja berülliumi - 6 (metalliline berüllium ei ole anorgaanilised ühendid“. Samuti 3 Piirnorm 0,0006 mg/m kuni sensibiliseeriv) eemaldatakse CAS number, sest see on 11. juulini 2026. a. mõeldud ainult kantserogeenilile nimega „berüllium“ ja võib seega olla eksitav. 0,0002 mg/m3 Kehtiv alates 11. juuli 2026. a. 0,0006 mg/m3 Kehtiv kuni 10. juuli 2026. a. Märked: - C (kantserogeenne aine), - S (sensibiliseeriv aine) - 31 (sissehingatav fraktsioon) Arseenhape ja selle soolad ning EE õiguses puudub Ei vasta Eelnõu § 2 punkt 3) määruse lisa anorgaanilised arseeniühendid „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse uue lisaga 0,01 mg/m3 (käesoleva määruse lisa 4). Sissehingatav fraktsioon Arseenhape ja selle soolad ning Vasesulatussektori suhtes anorgaanilised arseeniühendid hakkavad piirnormid kehtima alates 11. juulist 2023. a. 0,01 mg/m3 Märked: C (kantserogeenne aine) 31 (Sissehingatav fraktsioon) Vasesulatussektoris 0,01 mg/m3 Kehtiv alates 11. juuli 2023. a. Formaaldehüüd (CAS nr 50-00-0) Formaaldehüüd (metanaal) (50-00-0) Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, 3) määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 0,37 mg/m3, 0,3 ppm (pikaajalise 0,6 mg/m3, 0,5 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm); 0,74 mg/m3, 0,6 kokkupuute piirnorm) (käesoleva määruse lisa 4). ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) 1,2* mg/m3, 1* ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm. Formaaldehüüd (metanaal) (50-00-0) Märge: Naha sensibiliseerimine (aine *lühiajalise kokkupuute piirnorm, võib põhjustada naha sensibiliseerimist) arvutatud 5-minutilisele 0,37 mg/m3, 0,3 ppm (pikaajalise kokkupuuteajale kokkupuute piirnorm) Tervishoiu-, matuse- ja palsameerimise 0,74 mg/m3, 0,6 ppm (lühiajalise sektori puhul piirnorm 0,62 mg/m3 või S (sensibiliseeriv aine) kokkupuute piirnorm. 0,5 ppm (3) kuni 11. juulini 2024. a. C (kantserogeenne aine) Tervishoiu-, matuse- ja palsa­ meerimise sektori puhul 0,62 mg/m3 ja 0,5 ppm Kehtiv kuni 10. juuli 2024. a. Märked: S (sensibiliseeriv aine) C (kantserogeenne aine) 4,4′-metüleen-bis EE õiguses puudub Ei vasta Eelnõu § 2 punkt 3) määruse lisa (2-kloroaniliin) (CAS nr 101-14-4) „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse uue lisaga 0,01 mg/m3 (käesoleva määruse lisa 4). Nahk (võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust) 4,4′-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (CAS nr 101-14-4) Pikaajalise kokkupuute piirnorm 0,01 mg/cm3 Märge: A (naha kaudu kergesti imenduv aine) C (kantserogeene aine) KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2019/1831, 24. oktoober 2019, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide viies loetelu ja muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide Vastavus Direktiiv (EL) 2019/1831 kasutamise töötervishoiu ja kehtivale Määruse eelnõu tööohutuse nõuded ning õigusele töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid1“ Artikkel 1 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite Käesolevaga kehtestatakse lisas neid sisaldavate materjalide kasutamise piirnormid“ asendatakse uue lisaga loetletud keemiliste mõjurite suhtes viies töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning (käesoleva määruse lisa 4). ELi loetelu töökeskkonna ohtlike ainete töökeskkonna keemiliste ohutegurite soovituslike piirnormide kohta. piirnormid“ lisa. Artikkel 2 Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite Liikmesriigid kehtestavad lisas loetletud piirnormid“ asendatakse uue lisaga keemiliste mõjurite suhtes ELi piirnorme (käesoleva määruse lisa 4). arvesse võttes riigisisesed töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid. Artikkel 3 Ei eelda muudatusi Direktiivi 2000/39/EÜ lisast jäetakse alates 20. maist 2021 välja viide kumeeni kohta. Lisa: Aniliin (CAS nr 62-53-3) Aniliin (CAS nr 62-53-3) Vastab Muudatus ei ole vajalik Kokkupuute jälgimisel tuleks arvestada asjakohaseid bioloogilise seire väärtusi, mida soovitab töökeskkonna keemiliste 4 mg/cm3, 1 ppm (pikaajalise mõjurite piirnormide teaduskomitee. kokkupuute piirnorm) 8 mg/cm3 , 2 (lühiajalise kokkupuute 7,74 mg/cm3, 2 ppm (pikaajalise piirnorm) kokkupuute piirnorm); 19,35 mg/cm3 , 5 (lühiajalise kokkupuute piirnorm) Märkus A (naha kaudu kergesti imenduv aine). Märkus: Imendub naha kaudu Klorometaan (CAS nr 74-87-3) Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 42 mg/cm3, 20 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm) (käesoleva määruse lisa 4). Klorometaan (CAS nr 74-87-3) 42 mg/cm3, 20 ppm (pikajalise kokkupuute piirnorm) 200 mg/cm3, 100 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) Trimetüülamiin (CAS nr 75-50-3) Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 4,9 mg/cm3, 2 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm); 12,5 mg/cm3, 5 (käesoleva määruse lisa 4). ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Trimetüülamiin (CAS nr 75-50-3) 4,9 mg/cm3, 2 ppm (pikajalise kokkupuute piirnorm) 12,5 mg/cm3, 5 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) 2-fenüülpropaan (kumeen) (CAS nr 98- Kumeen (isopropüülbenseen) (98-82-8) Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa 82-8) „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 100 mg/m3, 20 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga Kokkupuute jälgimisel tuleks arvestada kokkupuute piirnorm) (käesoleva määruse lisa 4). asjakohaseid bioloogilise seire väärtusi, 250 mg/m3, 50 ppm (lühiajalise mida soovitab töökeskkonna keemiliste kokkupuute piirnorm. Kumeen (isopropüülbenseen) (CAS nr mõjurite piirnormide teaduskomitee. 98-82-8) Märge A (naha kaudu kergesti imenduv 3 50 mg/cm , 10 ppm (pikaajalise aine) 50 mg/cm3, 10 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm); 250 mg/cm3, 50 kokkupuute piirnorm) ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) 250 mg/cm3, 50 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) Imendub naha kaudu. Märge A (naha kaudu kergesti imenduv aine). sec-butüülatsetaat (CAS nr 105-46-4) Puudub EE õiguses Ei vasta Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa 3 241 mg/cm , 50 ppm (pikaajalise „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite kokkupuute piirnorm); 723 mg/cm3, 150 piirnormid“ asendatakse uue lisaga ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). (käesoleva määruse lisa 4). Sec-butüülatsetaat (CAS nr 105-46-4) 241 mg/cm3, 50 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 723 mg/cm3, 150 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). 4-aminotolueen (CAS nr 106-49-0) Puudub EE õiguses Ei vasta Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 4,46 mg/cm3, 1 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga (käesoleva määruse lisa 4). kokkupuute piirnorm); 8,92 mg/cm3, 2 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) 4-aminotolueen (CAS nr 106-49-0) Imendub naha kaudu 4,46 mg/cm3, 1 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 8,92 mg/cm3, 2 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) Märge A (naha kaudu kergesti imenduv aine). Isobutüülatsetaat (CAS nr 110-19-0) Puudub EE õiguses Ei vasta Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 241 mg/cm3, 50 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm); 723 mg/cm3, 150 (käesoleva määruse lisa 4). ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Isobutüülatsetaat (CAS nr 110-19-0) 241 mg/cm3, 50 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 723 mg/cm3, 150 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Isoamüülalkohol (CAS nr 123-51-3) Isoamüülalkohol (ispentüülalkohol, 3- Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa metüül-1-bbutanool) (CAS nr 123-51-3) „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 18 mg/cm3, 5 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm); 37 mg/cm3, 10 360 mg/m3, 100 ppm (pikaajalise (käesoleva määruse lisa 4). ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). kokkupuute piirnorm). Isoamüülalkohol (ispentüülalkohol, 3- metüül-1-bbutanool) (CAS nr 123-51- 3) 18 mg/cm3, 5 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 37 mg/cm3, 10 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). n-butüülatsetaat (CAS nr 123-86-4) Puudub EE õiguses Ei vasta Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 241 mg/cm3, 50 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm); 723 mg/cm3, 150 (käesoleva määruse lisa 4). ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). n-butüülatsetaat (CAS nr 123-86-4) 241 mg/cm3, 50 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 723 mg/cm3, 150 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Fosforüültrikloriid (CAS nr 10025-87-3) Fosforoksiidkloriid (fosforüültrikloriid) Vastab osaliselt Eelnõu § 2 punkt 3, määruse lisa (CAS nr 10025-87-3) „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite 3 0,064 mg/cm , 0,01 ppm (pikaajalise piirnormid“ asendatakse uue lisaga kokkupuute piirnorm); 0,13 mg/cm3, 0,6 mg/m3, 0,1 ppm (pikaajalise (käesoleva määruse lisa 4). 0,02 ppm (lühiajalise kokkupuute kokkupuute piirnorm). piirnorm). Fosforoksiidkloriid (fosforüültrikloriid) (CAS nr 10025- 87-3) 0,064 mg/cm3, 0,01 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 0,13 mg/cm3, 0,02 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/983 ning Euroopa Komisjoni direktiivide (EL) 2019/1831 ja (EL) 2019/1832 ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse töötervishoidu ja tööohutust puudutavate määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrust nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ (edaspidi isikukaitsevahendite määrus) ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus). Isikukaitsevahendite määruse muutmine on tingitud vajadusest viia Eesti kehtiv õigus vastavusse Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1832, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/656/EMÜ, mis käsitleb töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõudeid (edaspidi direktiiv (EL) 2019/1832). Direktiivi (EL) 2019/1832 eesmärk on ajakohastada isikukaitsevahendite valimise eeskirju, lihtsustades seeläbi tööandjate isikukaitsevahendite valimist. Eelnõuga tehtavad muudatused isikukaitsevahendite määruses on tehnilist laadi. Ohtlike kemikaalide määruse muutmine on tingitud vajadusest viia Eestis kehtiv õigus vastavusse 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/983, millega muudetakse Euroopa komisjoni direktiivi 2004/37/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (edaspidi direktiiv (EL) 2019/983), ja 2) Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1831, millega muudetakse Euroopa Komisjoni direktiivi 98/24/EÜ, mis käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (edaspidi direktiiv (EL) 2019/1831). Direktiivi (EL) 2019/983 eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainetega, mis võivad ohustada töötajate tervist ja põhjustada vähki. Direktiivi (EL) 2019/1831 uute piirnormide kehtestamise eesmärk on aidata tööandjal riske kindlaks määra ja hinnata ning seeläbi vähendada töötaja tervise kahjustamist kokkupuutel ohtlike kemikaalidega. Eelnõuga täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa uute kantserogeensete ja keemiliste ainete (edaspidi ohtlikud kemikaalid) ning nende piirnormidega, lisas juba reguleeritud ohtlike kemikaalide piirnormid muudetakse rangemaks ning lisatakse ajakohaseid märkusi ohtlike kemikaalide kokkupuute ohtlikkuse kohta. Eelnõu eesmärk on kaitsta töötajate tervist ja ohutust ohtude eest, sealhulgas ennetada selliseid ohte, mis tulenevad või võivad tuleneda ohtlikest kemikaalidest. Eelnõuga tehtavate muudatuste raames tekib tööandjatel kohustus uuendada vajaduse korral töökeskkonna riskianalüüsi, tuvastades ja hinnates riske seoses ohtlike kemikaalidega, ning hinnata, milliseid meetmeid on riskide maandamiseks vaja kohaldada, sealhulgas milliseid isikukaitsevahendeid on vaja kasutusele võtta vastavalt töökeskkonnas esinevatele ohuteguritele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 2 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna nõunik Eneken Sepa (626 9736, [email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29) ning Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1831 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34) ja (EL) 2019/1832 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 35–53). Eelnõuga muudetakse järgmisi määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ (RT I, 29.12.2011, 181); 2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 26.02.2021, 20). Eelnõuga tehtavad ohtlike kemikaalide määruse muudatused jõustuvad 20. mail 2021. a, kui tuleb direktiivi (EL) 2019/1831 muudatused Eesti õigusesse üle võtta. Samuti jõustuvad 20. mail 2021. a direktiivi (EL) 2019/983 muudatused, mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 11. juuliks 2021. a. Eespool nimetatud direktiivide muudatuste ülevõtmine toimub ühe eelnõuga, kuna mõlema direktiiviga muudetakse ohtlike kemikaalide määrust ning määruse muudatuste menetlemine ja jõustamine mitmel korral vähem kui kahe kuu jooksul oleks ebaotstarbekas ja võib rakendajates (eelkõige tööandjates) tekitada muudatuste sisu suhtes arusaamatust. Teatud sektoritele on eelnõuga võimaldatud mõnele ohtlikule kemikaalile pikemad jõustumisajad vastavalt direktiiviga (EL) 2019/893 antud võimalustele kasutada üleminekuaega. Isikukaitsevahendite määruse muudatused jõustuvad 20. novembril 2021. a, kui direktiiv (EL) 2019/1832 tuleb Eesti õigusesse üle võtta. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist – esimene sätestab isikukaitsevahendite määruse muudatused, teine ohtlike kemikaalide määruse muudatused ning kolmas käesoleva määruse jõustumise ajad. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse isikukaitsevahendite määruse lisad 1–3 uute lisadega (eelnõu lisad 1–3). Lisasid uuendatakse seoses direktiivi (EL) 2019/1832 ülevõtmisega, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/656/EMÜ I, II ja III lisa, mis sätestavad mittesiduvad suunised tööandjatele isikukaitsevahendite valimiseks. Direktiivi (EL) 2019/1832 I, II ja III lisa ajakohastamise vajadus tulenes eelkõige sellest, et oleks tagatud kooskõla Euroopa Parlamendi ja 3 nõukogu määruses (EL) 2016/4251 sätestatud ohutegurite liigitusega, kasutatud terminitega ja isikukaitsevahendite tüüpidega. Eelnõuga tehtavad muudatused on eelnõu lisades 1–3 märgitud kollasega. Eelnõuga tehtavad muudatused isikukaitsevahendite määruse lisades 1–3 (eelnõu lisad 1–3) on peamiselt tehnilist laadi. Lisade eesmärk on lihtsustada ja toetada tööandjatel isikukaitsevahendite valimist vastavalt töökeskkonnas esinevale ohutegurile. Eelnõuga on lisas 1 ajakohastatud isikukaitsevahendite valimise näidistabelit, mis aitab tööandjatel välja selgitada töökohal esinevad ohutegurid ja analüüsida valitavaid isikukaitsevahendeid. Lisas 1 on tehtud eelkõige järgmised muudatused: – lisatud on „muud ohutegurid“, mille alla kuuluvad sellised ohud nagu uppumine, hapnikunappus ja nähtavuse puudumine; – – bioloogiliste ohutegurite osa on täiendatud järgmiste ohutegurite loeteluga: aerosoolid (tahked ja vedelad) ning vedelikud (otsene ja kaudne kokkupuude ning pritsmed, pihustus, joad); – mehaaniliste ohutegurite loetelu on täiendatud uute ohuteguritega ning juba olemasolevate ohutegurite loetelu on muudetud detailsemaks; – elektrilisi ohutegureid on täiendatud elektrilöögi (otsene või kaudne kokkupuude) ja staatilise elektriga (sealhulgas päikesevalgus (muu kui otsene vaatlus)); – aersoolidest tulenevad ohutegurid tolm/kiud, suits ja aur on asendatud mõistetega „tahked“ ja „vedelad“. Joonealuses märkuses on selgitatud, et tahkete aerosoolide all kuuluvad tolmud, aurud, suitsud ja kiud ning vedelate aerosoolide alla kuuluvad udud ja pihustused; – kaitstavate kehaosade loetelu täiendatakse sõnadega „osa kehast“; – kaitstavate kehaosade loetelus asendatakse mõiste „hingamisteed“ mõistega „hingamiselundid“. Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru jms) ning kopsud ja alveoolid; – kaitstavate kehaosade loetelust eemaldatakse mõiste „muu kui seedetrakt“. Muud kehaosad on kaetud mõistetega „kogu keha“, „osa kehast“ jne. Eelnõuga on lisas 2 ajakohastatud isikukaitsevahendite valikloetelu. Lisas 2 on tehtud eelkõige järgmised muudatused: – võrreldes kehtiva isikukaitsevahendite määruse lisaga 2 eristatakse eelnõu lisas 2 selgemalt: 1) millist kehaosa isikukaitsevahendid kaitsevad; 2) millised isikukaitsevahendid kaitset pakuvad; 3) milliste töökeskkonnas esinevate ohutegurite eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad; – uuendatud ja täiendatud on isikukaitsevahendite loetelu. Näiteks on uute isikukaitsevahenditena lisandunud enesepäästevahendid hingamiselundite kaitseks ning hingamiselundite kaitsmiseks on tolmufilter, gaasifilter ja radioaktiivse tolmu filter koondatud ühise mõiste „filtreerivad seadmed“ alla; – uuendatud ja täiendatud on ohutegurite loetelu, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad. Kehtiva isikukaitsevahendite määruse lisa 2 sätestab üksikud töökohad (näiteks ehitusplatsid, kaevandused jms) ja ohutegurid, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad. Eelnõu lisas 2 tuuakse eraldi välja näidisloetelu ohuteguritest, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad – näiteks kaitseb kiiver pead löögi eest kukkuvalt või lendavalt esemelt. Lisas 2 tehtavad muudatused aitavad tööandjatel lihtsamalt ja ilma vaevata vajaminevaid isikukaitsevahendeid valida; – ohustatud kehaosade nimetused „rindkere ja kõhu“ ning „keha kaitsmine“ on koondatud ühise nimetaja „kogu keha kaitsmine“ alla. Eelnõuga on lisas 3 ajakohastatud selliste tegevusalade ja tööde loetelu, mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit. Lisas 3 on tehtud eelkõige järgmised muudatused: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.03.2016, lk 51-98) 4 – lisa on ümber struktureeritud, et tagada kooskõla isikukaitsevahendite määruse kolmes lisas kasutatavate terminite ja liigituste vahel ning määruses (EL) 2016/425 kasutatavate terminitega. Muudatused võimaldavad eri sektorite ja tööstusharude tööandjatel paremini teha kindlaks ja kättesaadavaks isikukaitsevahendid, mis vastavad konkreetsetele toimingutele ja konkreetsetele ohuteguritele, millega töötajad ohuhinnangu kohaselt kokku puutuvad; – ohutegurid on jaotatud vastavalt ohurühmale (füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja muud) ning iga ohuteguri ohurühma all on eraldi loetletud: 1) ohutegurid; 2) ohustatud kehaosad; 3) isikukaitsevahendid, mis vastavat kehaosa kaitsevad; 4) tööd, mille puhul võib olla vajalik isikukaitsevahendit kasutada. Näiteks, 1) ohutegur on löök kukkuvalt või lendavalt esemelt; 2) ohustatud kehaosa on kolju; 3) isikukaitsevahend, mis koljut kaitseb, on kaitsekiiver; 4) kaitsekiivri kasutamine võib olla vajalik lõhkamistööde korral; – eelnõu lisaga 3 on täiendatud selliste tööde loetelu, mille puhul võib olla vajalik kasutada asjaomast tüüpi isikukaitsevahendit. Näiteks on lisandunud kaitsekiivri kandmise võimalik vajalikkus, kui töö hõlmab jalgratta ja mehaanilise jõuallikaga jalgrattaga sõitmist; – võrreldes kehtiva isikukaitsevahendite määruse lisaga 3 on eelnõu lisas 3 eraldi välja toodud tööstusharud ja tegevusalad, kus eelkõige võib ohuteguriga kokkupuude esineda. Muudatus lihtsustab tööandjatel isikukaitsevahendite valimist. Täpsema isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse ja selle omadused selgitab tööandja välja töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Isikukaitsevahendit valides peab tööandja isikukaitsevahendite määruse § 2 lõike 4 kohaselt hoolitsema selle eest, et isikukaitsevahend vastaks kaitsevajadusele; ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; sobiks kasutajale; sobiks kasutada kindlates tööoludes; vastaks ergonoomikanõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse normitehnilist märkust, täiendades seda viitega ülevõetavale direktiivile (EL) 2019/1832 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 35–53). Eelnõu §-ga 2 muudetakse ohtlike kemikaalide määrust. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõikega 31, milles sätestatakse, millal tööandja ei pea hankima ohtlike kemikaalide ohutuskaarte. Muudatus lähtub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekust, mis on Sotsiaalministeeriumile edastatud 18. veebruaril 2020. a. Kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta õigusakti või koostada asjakohane juhend, tuues välja tingimused, millal tööandja peab esitama töötajale ohutuskaardi või korraldama juhendamist kokkupuutel ohtliku kemikaaliga. Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul tuleks ohutuskaartide hankimine ja juhendamine seostada kemikaali ohtlikkuse taseme, kemikaali kasutamise sageduse ja kasutamise kestusega. Lähtuvalt tehtud ettepanekutest on Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajalik ohtlike kemikaalide määruses selgemalt välja tuua, millal ei ole vaja tööandjal tarnijalt ohutuskaarti hankida. Eelnõuga tehtava muudatusega sätestatakse, et tööandjal ei ole vaja ohutuskaarti hankida, kui: 1) tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga; 2) ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega, et tööandja saaks rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks. Ohtlike kemikaalide määruses eelnõuga tehtavate muudatuste tegemisel on lähtutud REACH-määruse2 artikli 31 lõikest 4, mis sätestab, et tarnijal ei ole vaja ohutuskaarti esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või segud on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist. 2 REACH-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. 5 Sotsiaalministeerium on seisukohal, et olukorras, kus ettevõttes on kasutusel näiteks nõudepesuvahend selleks, et iga töötaja saaks pesta oma nõusid, tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning tööandjal ei ole vaja hankida ohutuskaarti ega seda töötajatele tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet (sh selgesti loetav teave, mis ei ole kulunud) ning mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid töötaja tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Seejuures säilib siiski tööandja kohustus kontrollida ka olmekeemia kasutamisel kemikaali ohtlikkust, sest ka olmekeemial võib olla väga tervistkahjustav mõju, ning vajaduse korral tuleb hankida ohutuskaart. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 111 lõigetega 6–9, millega nähakse ette direktiivi 2004/37/EÜ muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätted. Kuna teatud ohtlikud kemikaalid vajavad üleminekuaega ning ohtlike kemikaalide piirnormidele on kehtestatud sektoriaalsed erisused, tuuakse nende jõustumine välja nii ohtlike kemikaalide määruse rakendussättes kui ka määruse lisas. Selliselt on konkreetse ohtliku kemikaali juures võimalik täpselt näha, mis ajal uued nõuded kehtima hakkavad. Erinevad jõustumisajad on neljal ohtlikul kemikaalil: 1) arseenhappe ja selle soolade ning anorgaaniliste arseeniühendite piirnorm 0,01 mg/m3 jõustub 20. mail 2021. a. Erinormina on ette nähtud üleminekuaeg vasesulatussektori suhtes, kus piirnorm hakkab kehtima 11. juulil 2023. a; 2) formaldehüüdi (50-00-0) piirnorm 0,37 mg/m3 jõustub 20. mail 2021. a. Tervishoiu-, matuse- ja palsameerimise sektori puhul on ette nähtud üleminekuaeg, millest tulenevalt kehtib nimetatud sektori suhtes piirnorm 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm kuni 10. juulini 2024. a; 3) berülliumi ja berülliumi anorgaaniliste ühendite piirnorm 0,0006 mg/m3 jõustub 20. mail 2021. a ning lõplik piirnorm 0,0002 mg/m3 jõustub 11. juulil 2026. a; 4) kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite piirnorm 0,004 mg/m3 jõustub 20. mail 2021. a ning lõplik piirnorm 0,001 mg/m3 jõustub 11. juulil 2027. a. Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa uuega (eelnõu lisa 4), milles on esitatud töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide uuendatud loetelu. Lisa uuendatakse seoses direktiivide (EL) 2019/983 ja (EL) 2019/1831 ülevõtmisega. Lisa täiendatakse uute ohtlike kemikaalide ja nende piirnormidega ning märkustega, samuti uuendatakse juba ohtlike kemikaalide loetelus olemasolevate ohtlike kemikaalide piirnorme ja märkuseid. Määruse lisas tehakse ka tehnilisi muudatusi, eemaldades loetelust ohtlikud kemikaalid, mida on loetelus nimetatud rohkem kui üks kord. Eelnõuga ohtlike kemikaalide määruse lisas tehtavad muudatused on eelnõu lisas 4 märgitud kollasega. Ohtlike kemikaalide määruse lisas kasutatud märkide tähendusse lisatake uus märge numbriga „31“ ning selgitus: „sissehingatav fraktsioon“. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivist (EL) 2019/983. Kehtivas ohtlike kemikaalide määruse lisas juba olemasolev märge „C“ tähendab, et tegemist on kantserogeense ainega, märge „A“ näitab seda, et aine on naha kaudu kergesti imenduv, märge „S“ näitab, et tegemist on sensibiliseeriva ainega ning märge number „6“ näitab, et metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv. Direktiivist (EL) 2019/983 tulenevad muudatused ohtlike kemikaalide määruse lisas 1. Uute kantserogeensete ainetena on töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide loetelus: 6 Pikaajalise Kantserogeen kokkupuute Märge Üleminekumeetmed 3 piirnorm mg/m 3 Arseenhape ja selle 0,01 C, 31 Vasesulatussektori suhtes soolad ning hakkavad piirnormid kehtima anorgaanilised alates 11. juulist 2023. arseeniühendid 4,4´-metüleen-bis 0,01 C, A (2-kloroaniliin) (CAS nr 101-14-4) 2. Eesti õiguses olemasoleva kolme kantserogeense aine piirnormid muutuvad rangemaks: Pikaajalise kokkupuute Lühiajalise kokkupuute piirnormid4 piirnormid Kantserogeen Eestis Uus Eestis Uus Eestis Uus Eestis Uus Üleminekumeetmed/ kehtiv piir- kehtiv piirnorm kehtiv piirnorm kehtiv piirnorm Märkused piir- norm piirnorm ppm piirnorm mg/m3 piirnorm ppm norm mg/m3 ppm mg/m3 ppm mg/m3 Formaldehüüd 0,6 0,37 0,5 0,3 1,2 0,74 1 0,6 tervishoiu-, matuse- ja (CAS palsameerimise sektori nr 50-00-0) puhul on piirnorm 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm kehtiv kuni 11. juulini 2024. a. Märked „C“ ja „S“. Kaadmium ja Kogu 0,001 - - - - - - piinorm 0,004 mg/m3 selle tolm kehtib kuni 11. juulini anorgaanilised 0,05 2027. a. ühendid Peen- tolm Märked: „C“ ja „31“ 0,01 Berüllium ja 0,002 0,0002 - - - - - - berülliumi ja berülliumi berülliumi anorgaanilised anorgaanilistel ühendid ühenditel on sätestatud üleminekumeetmed, mille kohaselt piirnorm 0,0006 mg/m3 kehtib kuni 10. juulini 2026. a. Märked C, S, 6, 31 3 Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8- tunnise kokkupuuteaja keskmisena. 4 Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15- minutilise kokkupuuteaja keskmisena, kui pole näidatud teisiti. 7 Lisaks tehakse eelnõuga järgmisi muudatusi: – kantserogeen „kaadmium ja anorgaanilised ühendid (arvutatud kaadmiumile)“ (CAS nr 7440-43- 9) asendatakse nimetusega „kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid“. Samuti eemaldatakse CAS number, sest see on mõeldud ainult kantserogeenile nimega „kaadmium“ ja võib seega olla eksitav. – kantserogeen nimetusega „berüllium ja ühendid (arvutatud berülliumile)“ (CAS nr 7440-41-7) asendatakse nimetusega „berüllium ja berülliumi anorgaanilised ühendid“. Samuti eemaldatakse CAS number, sest see on mõeldud ainult kantserogeenile nimega „berüllium“ ja võib seega olla eksitav. Direktiivist (EL) 2019/1831 tulenevad muudatused ohtlike kemikaalide määruse lisas: 1. Uute kemikaalidena on töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide loetelus: Pikaajalise Pikaajalise Lühiajalise Lühiajalise kokkupuute kokkupuute kokkupuute kokkupuute Kemikaal Märkus piirnorm piirnorm piirnorm piirnorm mg/m3 ppm mg/m3 ppm Sec- 241 50 723 150 - butüülatsetaat (CAS nr 105-46- 4) 4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 Märge „A“ (CAS nr 106-49- 0) Isobutüülatsetaat 241 50 723 150 - (CAS nr 110-19- 0) n-butüülatsetaat 241 50 723 150 - (CAS nr 123-86- 4) 2. Eesti õiguses olemasoleva viie kemikaali piirnormid muutuvad rangemaks: Pikaajalise kokkupuute piirnormid Lühiajalise kokkupuute piirnormid Kemikaal Eestis Uus Eestis Uus Eestis Uus Eestis Uus kehtiv piirnorm kehtiv piirnorm kehtiv piirnorm kehtiv piirnorm piirnorm mg/m3 piirnorm ppm5 piirnorm mg/m3 piirnorm ppm6 mg/m3 ppm mg/m3 ppm Klorometaan (CAS nr 100 42 50 20 200 - 100 - 74-87-3) Trimetüülamiin 24 4,9 10 2 - 12,5 - 5 (CAS nr 75-50-3) 2-fenüülpropaan 100 50 20 10 250 250 50 50 (kumeen) (CAS nr 98- 82-8); 5 Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus 6 Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus 8 isoamüülalkohol 360 18 100 5 - 37 - 10 (isopentüülalkohol, 3- metüül-1-butanool) (CAS nr 123-51-3); Fosforüültrikloriid (CAS 0,6 0,064 0,1 0,01 - 0,13 - 0,02 nr 10025-87-3) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samuti on tööandja kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust (mõõtmised teed tööandja tellimusel akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor) ja võrdlema neid piirnormidega (ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõike 1 punkt 2 ja lõige 4). Ohtlike kemikaalide määruse lisast eemaldatakse ohtlikud kemikaalid, mida on loetelus nimetatud kaks või enam korda, kuid on erinevate nimetustega. Lisast eemaldatakse järgmiste nimetustega ained: 1) aminobenseen (aniliin, fenüülamiin) (62-53-3) ja fenüülamiin (aniliin, aminobenseen) (62-53-3). Lisasse jääb alles kemikaal nimetusega aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) (62-53-3); 2) metüülkloriid (klorometaan) (74-87-3). Lisasse jääb alles kemikaal nimetusega klorometaan (metüülkloriid) (74-87-3); 3) kumeen (isopropüülbenseen) (98-82-8). Lisasse jääb alles kemikaal nimetusega isopropüülbenseen (kumeen) (98-82-8); 4) isopentüülalkohol (isoamüülalkohol, 3-metüül-1-butanool) (CAS nr 123-51-3) ja 3-metüül-1- butanool (isoamüülalkohol, isopentüülalkohol) (123-51-3). Lisasse jääb alles kemikaal nimetusega isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3-metüül-1-butanool) (CAS nr 123-51-3); 5) fosforoksiidkloriid (fosforüültrikloriid) (10025-87-3). Lisasse jääb alles kemikaal nimetusega fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) (10025-87-3); 6) metanaal (formaldehüüd) (50-00-0). Lisasse jääb alles kemikaal nimetusega formaldehüüd (metanaal) (50-00-0). Lisaks eemaldatakse ohtlike kemikaalide määruse lisast „kehvi kuni“ andmed ohtlike kemikaalide juurest, mille kuupäev on juba möödunud. „Kehtiv kuni“ ja kuupäev eemaldatakse järgmiste ohtlike kemikaalide juurest: – etüleendibromiidi (106-93-4) nimetuse, piirnormide ja märkuste juurest eemaldatakse „kehtiv alates 21.02.2021“; – 4-4’-metüleendianiliini (101-77-9) nimetuse, piirnormi ja märkuste juurest eemaldatakse „kehtiv alates 21.02.2021“; – mineraalõlide, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks, nimetuse ja märkuste juurest eemaldatakse „kehtiv alates 21.02.2021“; – polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud nimetuse ja märkuste juurest eemaldatakse „kehtiv alates 21.02.2021“; – trikloroetüleeni (79-01-6) märkuste lahtrist eemaldatakse „A märge kehtiv alates 21.02.2021“. Samuti eemaldatakse ohtlike kemikaalide määruse lisast rida, mis kirjeldab ohtliku kemikaali „süsinikmonooksiid (630-08-0)“ piirnorme allmaakaevanduses. Muudatuse vajadus on tingitud 9 asjaolust, et kuupäev, milleni allmaakaevanduse eri piirnormid kehtisid (kehtiv kuni 21.08.2020), on möödunud. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse ja täiendatakse normitehnilise märkuse sõnastust. Tegemist on tehnilise täpsustamisega tulenevalt direktiivide (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29) ja (EL) 2019/1831 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34) ülevõtmisest. Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumine 20. mail 2021. a, mil tuleb direktiivi (EL) 2019/893 muudatused Eesti õigusesse üle võtta. Samuti jõustuvad 20. mail 2021. a direktiivi (EL) 2019/1831 muudatused, mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 11. juuliks 2021. a. Erisus nähakse ette eelnõu § 1 puhul, mille muudatused jõustuvad 20. novembril 2021. a, kui direktiivi (EL) 2019/1832 muudatused tuleb Eesti õigusesse üle võtta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/983 ning Euroopa Komisjoni direktiividega (EL) 2019/1831 ja (EL) 2019/1832. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on direktiivide ning Eesti õiguse võrdlustabel. 4. Määruse mõjud Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korda ning ohtlike kemikaalide ohutuskaarte puudutavad muudatused on tehnilised ja õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Eelnõuga tehtavatel muudatustel, millega täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa uute ohtlike kemikaalide ja nende piirnormidega ning millega muudetakse rangemaks Eesti õiguses reguleeritud ohtlike kemikaalide piirnormid, võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele, mõju keskkonnale ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub mõju regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Muudatus 1: ohtlike kemikaalide käitlemise nõuded muudetakse rangemaks Eelnõus kavandatava muudatusega sätestatakse 14 ohtlikule kemikaalile töökeskkonnas uued piirnormid vastavalt direktiividele (EL) 2019/983 ja (EL) 2019/1831. Määruse eelnõuga kehtestatakse Eesti õiguses kuue ohtliku kemikaali piirnormid esimest korda ning kaheksa ohtliku kemikaali piirnormid muudetakse rangemaks. Eelnõus nimetatud 14 ohtliku kemikaaliga (sh viie kantserogeense ainega) võib kokku puutuda tööstuse sektoris (täpsemalt keemia-, naha-, farmaatsia-, metalli-, kummi- ja plasttoodete ning elektroonikaseadmete tootmises), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisel ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses. Enim eelnõus sätestatud ohtlike kemikaale esineb keemiatoodete tootmisel (arseen, formaldehüüd, aniliin, klorometaan, trimetüülamiin, 2-fenüülpropaan, sec-butüülatsetaat, 4-aminotolueen, isoamüülalkohol, fosforüültrikloriid) ning kummi- ja plasttoodete tootmisel (formaldehüüd, 4,4-metüleen(2- kloroaniliin), 2-fenüülpropaan, sec-butüülatsetaat, N-butüülatsetaat, fosforüültrikloriid). Lisaks töökeskkonnale võib eelnõus sätestatud ohtlikke kemikaale esineda ka välisõhku paisatavates gaasides. 10 Muudatus avaldab mõju elanikkonnale, töötajatele, tööandjatele, mõõtelaboritele ja riigiasutustele. Mõju sihtrühm 1: töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku eelnõus nimetatud 14 ohtliku kemikaaliga, millele kehtestatakse uued või senisest rangemad nõuded. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eelnõus märgitud 14 ohtliku kemikaali võimalikul kasutusalal Eestis töötas ligi 80 000 palgatöötajat (täpsemalt keemiatööstuses 2519, kummi- ja plasttoodete tootmises 3941, metallitööstuses 12 810, mööblitootmises 7820, toiduainetetööstuses 13 759, rõivatootmises 6033, nahatöötluses 1141, elektriseadmete tootmises 5477, elektroonikaseadmete tootmises 5784, trükinduses 2926, mittemineraalsete toodete tootmises 1312, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise ettevõtetes 4890 ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses 3243). Nimetatud tegevusaladel võib tööprotsesside käigus toimuda kokkupuude mõne ohtliku kemikaaliga, mille käitlemisele kehtestatakse uued või senisest rangemad nõuded. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna on suurem kui 5% kõikidest palgatöötajatest. Mõju valdkond 1: sotsiaalne mõju Ohtlike kemikaalide käitlemisele rangemate nõuete kehtestamine kaitseb töötajate tervist. Eelnõus esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse (nt nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused, kopsukahjustused ja vähk). Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist säästev. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid ohtliku kemikaaliga kokkupuutel ehk väga harva ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm 2: tööandjad, kelle ettevõttes tööprotsesside käigus võivad töötajad kokku puutuda eelnõus nimetatud 14 ohtliku kemikaaliga, millele kehtestatakse uued või senisest rangemad nõuded Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet/asutust. 2019. aastal tegutses Eestis 59 803 vähemalt ühe töötajaga tööandjat7. Eelnõus märgitud 14 ohtliku kemikaali võimalikul kasutusalal Eestis tegutses ligi 5000 ettevõtet (täpsemalt keemiatööstuses 111, kummi- ja plasttoodete tootmises 213, metallitööstuses 1223, mööblitootmises 704, toiduainetetööstuses 552, rõivatootmises 529, nahatöötluses 70, elektriseadmete tootmises 131, elektroonikaseadmete tootmises 114 ettevõtet, trükinduses 386, mittemineraalsete toodete tootmises 84, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise ettevõtetes 230 ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses 281 ettevõtet). Nimetatud tegevusaladel võib tööprotsesside käigus toimuda kokkupuude mõne ohtliku kemikaaliga, mille käitlemisele kehtestatakse uued või senisest rangemad nõuded. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% kõigist vähemalt ühe töötajaga ettevõtetest Eestis. Mõju valdkond 1: mõju majandusele 7 Tööinspektsiooni andmebaasis olevate selliste ettevõtete arv, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja.. 11 Muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra tööandjate jaoks töötervishoiu- ja tööohutusalase ennetustegevusega kaasnevat aja- ja ressursikulu, suureneb töökoormus. Uute kemikaalide lisamine ohtlike kemikaalide loetellu ning mitme ohtliku kemikaali käitlemise nõuete rangemaks muutmine toob tööandjale kaasa täiendavad kulutused, kuna ohtlike kemikaalide käitlemisel ettevõtetes on tööandja kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud, et kaitsta töötajate tervist kemikaalidest lähtuva võimaliku terviseohu eest. Tööandja peab korraldama täiendava töökeskkonna riskianalüüsi ning vajaduse korral tegema ohtlike kemikaalide sisalduse uued mõõtmised töökeskkonnas, töötajate ja töökeskkonnavolinike täiendava juhendamise, töö ümberkorraldamise, ventilatsioonisüsteemi parendamise, võtma kasutusele uusi isikukaitsevahendeid jne. Muudatusel on tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas ohtlike kemikaalide käitlemisele rangemate nõuete kehtestamine aitab vältida tööga seotud tervisekahjustuste, sh vähi tõttu töötajate kaotamist ja kulutusi uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus suurendab tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandab sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus suurendab eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate keemiliste ohuteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning teadlikkust. Muudatuse sotsiaalne mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kuna tööandjad ei ole Tööinspektsiooni eelnõus nimetatud kantserogeensete ainete kasutamisest teavitanud ning töökeskkonna järelevalve käigus ei ole Tööinspektsioon eelnõuga sätestatud ohtlike kemikaalide käitlemisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist tuvastanud, siis täpsemad andmed eelnõus nimetatud ohtlike kemikaalide (sh kantserogeensete ainete) käitlemise kohta Eesti ettevõtetes puuduvad. Muudatuse tulemusel suureneb mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus. Töökeskkonnaalane järelevalve täieneb uute kohustustega (järelevalve käigus tuleb kontrollida uute ohtlikke kemikaalide kasutamist/käitlemist töökeskkonnas), mis eeldab vajadust korraldada tööinspektorite juhendamist ja koolitamist ning vajaduse korral tuleb anda nõu töökeskkonnas esinevate keemiliste ohutegurite kohta. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises suuri muutusi. Mõju sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. 12 Mõju sihtrühm 4: mõõtelaborid Ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdavad Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud mõõtelaborid. Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehe andmetel mõõdavad kemikaalide sisaldust õhus kuus laborit: VKG OIL AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Terviseameti kesklabori keemialabor, Terviseameti Tartu labor, Ökosil AS; ja Eesti Energia AS ökoloogialabor. Terviseameti laboritel on olemas tehniline võimekus mõõta suurema osa direktiiviga kaasnevate kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus (näiteks formaldehüüd, n-butüülatsetaat, sec- butüülatsetaat, isobutüülatsetaat, isoamüülalkohol, 2-fenüülpropaan (kumeen)). Labor on valmis välja arendama ka uusi mõõtmismetoodikaid puuduolevate meetodite osas, kui sellekohane nõudlus tekib (näiteks klorometaan, trimetüül-amiin, fosforüültrikloriid, 4-aminotolueen, arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid). Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatusel on sihtrühmale nii positiivne kui negatiivne mõju. Eelduslikult suurendab muudatus nende mõõtelaborite töökoormust, kes on akrediteeritud mõõtma ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus ja seeläbi mõjub muudatus positiivselt. Kui mõne ohtliku kemikaali mõõtmist pole siiani tellitud, võib osutuda vajalikuks uue mõõtemetoodika väljatöötamine, reaktiivide tellimine ja metoodika katsetamine. Üksikanalüüside jaoks metoodika arendamine on kulukas. Muudatusega mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõtvaid laboreid on vähe. Mõju esinemise sagedus ja ulatus on keskmine, kuna on regulaarne tegevus ning sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused. Eelduslikult ei too muudatus kaasa olulisi kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. Mõju sihtrühm 5: Eesti elanikkond Statistikaameti andmetel oli 2021.aasta 1. jaanuaril Eestis 1,3 miljonit elanikku. Mõju valdkond: mõju keskkonnale Välisõhu saasteallikad on näiteks katlamajad, kuumpressid, suitsuahjud jm. Järelevalvet välisõhku heidetavate saasteainete koguste üle teeb Keskkonnaagentuur, kelle aastaruaruande8 järgi oli 2019. aastal Eestis käesoleva määruse ohtlikest ainetest kaadmiumi heitekogus 313,7 kilogrammi, arseeni heitekogus 1952,6 kilogrammi, formaldehüüdi heitekogus 20,7 tonni, isobutüülatsetaadi heitekogus 1,8 tonni, n-butüülatsetaadi heitekogus 55,7 tonni, trimetüülamiini heitekogus 0,2 tonni ja kumeeni heitekogus 0,02 tonni. Töökeskkonnas inimestele ohtlike kemikaalide leviku piiramine aitab kaasa ka nende saasteainete vähenemisele elukeskkonnas. Mõju sihtrühm on suur (Eesti elanikkond). Mõju sagedus on väike, kuna teadaolevalt pole keskkonda paisatavate ohtlike kemikaalide piirnormi ületatud. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju keskkonnale pidada väheoluliseks 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 8 Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis. Kättesaadav:https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/saasteheitkogused. 13 Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Eelnõuga kavandatav muudatus aitab eelduslikult vähendada ravi ja taastusraviga seotud riigi tervishoiukulusid, samuti vähendada sellest tingitud töövõimetuse ja ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud kulutusi ning kutsehaiguseks tunnistatud haiguste eest makstavaid hüvitisi. 6. Määruse jõustumine Eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumise aeg on erinev. Eelnõu § 2 muudatused jõustuvad 20. mail 2021. a. Erisus muudatuste jõustumisel on eelnõu § 1 muutmisel – muudatused jõustuvad 20. novembril 2021. a. Täiendavalt on erisused muudatuste jõustumisel ohtlike kemikaalide puhul nagu kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid (uus piirnorm jõustub 20. mail 2021 ja rangem piirnorm jõustub 11. juulil 2027. a) ning berüllium ja berülliumi anorgaanilised ühendid (uus piirnorm jõustub 20. mail 2021. a ja rangem piirnorm jõustub 11. juulil 2026. a). Erisused jõustumistähtaegades on esitatud ohtlike kemikaalide määruses ning sama määruse lisas vastavate ohtlike kemikaalide juures, millele üleminekuaeg kehtib. Selliselt on ettevõtjatel selgelt näha ja ette teada uute ohtlike kemikaalide ja nende piirnormide jõustumisajad ning võimalik teha ettevõttes õigel ajal muudatusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning seisukoha avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööinspektsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Terviseametile, VKG OIL AS-ile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, Ökosil AS-ile, Eesti Energia AS Ökoloogialaborile. 14 Lisa Alljärgnevalt on kirjeldatud töökeskkonnas esinevaid ohtlikke kemikaale (sh kantserogeenseid ja mutageenseid ained), mida direktiivide muudatustest tulenevalt Eesti õiguses muudetakse. Direktiivist (EL) 2019/983 tulenevad muudatused Kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid (CAS nr puudub) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) klassifitseeritud 1B kantserogeeniks. Kasutusala: töötajad puutuvad kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühenditega kokku eelkõige metallitoodete ja tekstiilitoodete tootmises ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises. Kokkupuude võib toimuda ka elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 1797 ettevõtet 27 503 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal 222 Eesti ettevõtte kaadmiumiühendeid sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 313,7 kilogrammi. Mõju tervisele: kopsuvähk, samuti hingamisteede ärritus, köha, võimalik metallipalaviku (iiveldus, palavik, higistamine, lihasevalu) teke, peavalu, silmade punetus/valu. Suure hulga kaadmiumiaurudega kokkupuutel on võimalik äge kopsuturse ja pöördumatu kopsukahjustus, allaneelamisel kõhuvalu, -lahtisus, oksendamine. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. Berüllium ja selle anorgaanilised ühendid (CAS nr puudub) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) klassifitseeritud 1B kantserogeeniks. Kasutusala: töötajad puutuvad berülliumi ja selle anorgaaniliste ühenditega kokku eelkõige portselani- ja keraamikatoodete ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmises. Mõningane kokkupuude võib toimuda ka elektriseadmete tootmises ning kaevandamises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 120 ettevõtet 1895 töötajaga. Mõju tervisele: kopsuvähk, lisaks võib tekitada kopsupõletikku, ninaverejooksu, silma sarvekesta haavandeid ja sidekesta põletikku, laugude turset, nahalöövet, -haavandeid, kontaktdermatiiti. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. Arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid (CAS nr puudub) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) klassifitseeritud 1A kantserogeeniks. Kasutusala: töötajad puutuvad arseenhappe ja selle soolade ning anorgaaniliste arseeniühenditega kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, farmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmises, klaasi ja klaasitoodete tootmises ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 285 ettevõtet 9783 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal 266 Eesti ettevõtte arseeniühendeid sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 1952,6 kilogrammi. Mõju tervisele: kopsuvähk, samuti võib tekkida köha, hingamishäired, neeluhaavandid, hemolüüs (vererakkude lagunemine), kesk- ja perifeerse närvisüsteemi häired, seedekulgla ärritusnähud (iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalud). Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: uus piirnorm, mida pole seni Eesti õiguses reguleeritud. 15 4,4´-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (CAS nr 101-14-4) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) klassifitseeritud 1B kantserogeeniks. Kasutusala: töötajad puutuvad 4,4´-metüleen-bis(2-kloroaniliin)iga kokku eelkõige kummi- ja plasttoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusalal kokku 213 ettevõtet 3941 töötajaga. Mõju tervisele: põievähk, samuti võib tekkida pearinglus, peavalu, iiveldus, segasusseisund, nohu, teadvusekaotus, allaneelamisel kõhuvalu, silmade ärritus ja keemiline põletus. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: uus piirnorm, mida pole seni Eesti õiguses reguleeritud. Formaldehüüd (CAS nr 50-00-0) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) klassifitseeritud 1B kantserogeeniks. Kasutusala: töötajad puutuvad formaldehüüdiga kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmises ning kummi- ja plasttoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 338 ettevõtet 6774 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal 13 Eesti ettevõtte formaldehüüdi sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 20,7 tonni. Mõju tervisele: ninaneeluvähk, võimalik leukeemia; samuti tekitab silmade ärritust punetust, turset, valu ja nägemise hägusust ning hingamisteede ärritust, köha, peavalu ja iiveldust. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. Direktiivist (EL) 2019/1831 tulenevad muudatused Sec-butüülatsetaat (CAS nr 105-46-4) Kasutusala: töötajad puutuvad sec-butüülatsetaadiga kokku eelkõige toiduainete tootmises, nahatöötlemises ja nahktoodete tootmises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmises ning kummi- ja plasttoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 960 ettevõtet 21 674 töötajaga. Mõju tervisele: silmade ja hindamisteede ärritus. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: uus piirnorm, mida pole seni Eesti õiguses reguleeritud. 4-aminotolueen (CAS nr 106-49-0) Kasutusala: töötajad puutuvad 4-aminotolueeniga kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 111 ettevõtet 2519 töötajaga. Mõju tervisele: allaneelamisel, sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga mürgine, põhjustades silmade ärritust, allergilist reaktsiooni. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: uus piirnorm, mida pole seni Eesti õiguses reguleeritud. Isobutüülatsetaat (CAS nr 110-19-0) Kasutusala: töötajad puutuvad isobutüülatsetaadiga kokku eelkõige tekstiilikiudude ettevalmistamisel ja ketramisel, karusnahatoodete tootmises, nahatöötlemisel ja nahktoodete tootmises ning trükinduses ja salvestiste paljunduses. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 481 ettevõtet 4287 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal Eesti isobutüülatsetaati sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 1,8 tonni. 16 Mõju tervisele: kokkupuude võib põhjustada nahapõletusi, ärritada silmi, nina ja kurku; suur kokkupuude võib põhjustada nõrkustunnet, peavalu, uimasust. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: uus piirnorm, mida pole seni Eesti õiguses reguleeritud. n-butüülatsetaat (CAS nr 123-86-4) Kasutusala: töötajad puutuvad n-butüülatsetaadiga kokku eelkõige kummi- ja plasttoodete tootmises, metallitoodete tootmises, mootorsõidukite ja haagiste tootmises ning mööblitootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 960 ettevõtet 21 674 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal Eestis n-butüülatsetaati sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 55,7 tonni. Mõju tervisele: võib põhjustada unisust või peapööritust. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: uus piirnorm, mida pole seni Eesti õiguses reguleeritud. Klorometaan (CAS nr 74-87-3); Kasutusala: töötajad puutuvad klorometaaniga kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 111 ettevõtet 2519 töötajaga. Mõju tervisele: võib põhjustada vähki ning pikaajalisel või korduval kokkupuutel võib kahjustada organeid. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. Trimetüülamiin (CAS nr 75-50-3) Kasutusala: töötajad puutuvad trimetüülamiiniga kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 623 ettevõtet 10 652 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal Eestis trimetüülamiini sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 0,2 tonni. Mõju tervisele: võib põhjustada nahapõletusi ja silmakahjustusi, hindamisteede ärritust, nahaärritust. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. 2-fenüülpropaan (kumeen) (CAS nr 98-82-8) Kasutusala: töötajad puutuvad 2-fenüülpropaaniga kokku eelkõige tekstiilikiudude ettevalmistamisel ja ketramisel, rõivatootmisel, nahatöötlemisel ja nahktoodete tootmisel, kemikaalide ja keemiatoodete tootmisel ning kummi- ja plasttoodete tootmisel. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 931 ettevõtet 13 827 töötajaga. Keskkonnaagentuuri välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmetel oli 2019. aastal Eesti 2- fenüülpropaaniga sisaldavate saasteainete heitekogus välisõhku kokku 0,02 tonni. Mõju tervisele: võib põhjustada hingamisteede ärritust, kuid allaneelamisel ja hindamisteedesse sattumisel võib olla surmav. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. Isoamüülalkohol (CAS nr 123-51-3) Kasutusala: töötajad puutuvad isoamüülalkoholiga kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 931 ettevõtet 13 827 töötajaga. 17 Mõju tervisele: põhjustab tõsiseid silmakahjustusi ja nahaärritusi, sissehingamisel on kahjulik ja võib tekitada hingamisteede ärritust. Muudatus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruses: piirnorm muutub rangemaks. Fosforüültrikloriid (CAS nr 10025-87-3) Kasutusala: Töötajad puutuvad fosforüültrikloriidiga kokku eelkõige kemikaalide ja keemiatoodete tootmises; kummi- ja plasttoodete tootmises; metalltoodete tootmises; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises ning elektriseadmete tootmises. Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis nimetatud tegevusalades kokku 1792 ettevõtet 30501 töötajaga. Mõju tervisele: sissehingamisel surmav. Samuti põhjustab tõsiseid nahapõletusi, silmakahjustusi ning kahjustab elundeid pikaajalise või korduva kokkupuute korral. Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded määruses: piirnorm muutub rangemaks. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-0384 - Vabariigi Valitsuse töötervishoidu ja tööohutust puudutavate määruste muutmine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/983 ning Euroopa Komisjoni direktiivide (EL) 2019/1831 ja (EL) 2019/1832 ülevõtmisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d11c358e-45d1-4001-b513-ffdc60c08dd7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d11c358e-45d1-4001-b513-ffdc60c08dd7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel