From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 24, 2021 4:28 PM
To: Kultuuriminister <
[email protected]>
Subject: 10-10.1/7-1 Arvamuse küsimine rahvaraamatukogude arengupoliitika kavandamiseks:
vastuskiri
Teie 19.03.2021 nr 12-4/766-1
Meie 24.03.2021 nr 10-10.1/7-1
Tere
Vastuseks Teie pöördumisele panen kirja mõned mõtted raamatukogude arengueesmärkide
osas, mida olen arutanud Rae valla raamatukogude juhtidega.
1. Rahvaraamatukogude areng kaasaegseteks kogukonnakeskusteks.
Enamus rahvaraamatukogusid on ehitatud osutamaks vaid baasteenuseid (vaja oli vaid
riiuleid, laenutusletti, hoidlat, väikest lugemisala ja arvutinurka) ja
suuremaid/mitmeotstarbelisemaid ruume tihtipeale ei planeeritudki. See aga seab
paraku piirid võimekusele end sisuliselt arendada ja uusi teenuseid kasutusele võtta.
Rahvaraamatukogu kogukonnakeskusena peaks olema inimestele atraktiivne, nii
interjööri lahenduste kui ka selle poolest, mida nad veel peale põhiteenuste suudavad
pakkuda. Kui kohalikul omavalitsusel puudub nägemus või võimekus raamatukogude
füüsilisi tingimusi edendada, ei ole ka raamatukogudel ühel hetkel võimalik ajaga
kaasas käia. Satutakse suletud ringi, kus midagi uut plaanida ei saa, valitsejatele jälle
tundub, et raamatukogudes eriti midagi ei toimu. Ideaalis võiks ministeeriumil olla
hoobasid, millega antakse ette omavalitsustele suunised ja ülesanded raamatukogude
arengu planeerimise osas. See oleks tugev meede ka regionaalpoliitika kujundamisel.
2. Raamatukoguhoidjate ettevalmistusse lisada ka kultuuri- ja kogukonnatööks vajalike
oskuste õpetamine.
Kuna kaasaegne raamatukogu pakub lisaks raamatute laenutamise teenusele
hulgaliselt võimalusi saada osa erinevatest kultuuri- ja huvitegevuslikest sündmustest,
peab raamatukogutöötaja suutma asutust esindada, tutvustada sündmusi ja teenuseid,
vajadusel väiksemaid üritusi läbi viima jpm. Paljudel raamatukogutöötajatel puudub
selleks ettevalmistus ja/või oskused. Juba töötavatele raamatukoguhoidjatele võiks
läbimõeldumalt pakkuda selle ala koolitusi. Lisaks ei ole raamatukogutöötajate töötasu
seni paljudes omavalitsustes samal tasemel kultuuritöötajatega, kellele on kehtestatud
riiklik brutotöötasu alammäär. Senikaua, kuni seda tööd ei väärtustata võrdselt, ei tule
raamatukogudesse tööle noori inimesi ja tihti jäävad selle tõttu soiku ka
arenemisplaanid. Riik võiks leida mingid kompenseerimismeetodid, et igas Eesti osas
saaks raamatukogudes töötajad võrdset palka kultuuritöötajatega, siis oleks
perspektiivis huvi selle eriala vastu suurem ja jällegi annaks pealinnast kaugemate
omavalitsuste raamatukogudesse uut hingamist.
Lugupidamisega
Kadri Järvelaid
Kultuurispetsialist
Rae vallavalitsus
Tel 605 6752