Kiri

Arvamuse küsimine rahvaraamatukogude arengupoliitika kavandamiseks Järva Vallaraamatukogu Alates 1. jaanuarist 2020 loodi Järva vallas ühtne asutus - Järva Vallaraamatukogu. Ü htse juhtimise alla liideti 13 hallatavat asutust, 15 tegevuskohaga . Järva valla raamatukogudes on võetud suund muuta raamatukogud ühtsemateks. Raamatukogude olukord Raamatukogu kasutamist mõjutavad endiselt keskkonnast tulenevad tegurid: elanikkonna vähenemine ja vananemine, väljaränne ja tööränn e. Järva vallas on raamatukogusid , mis tegutsevad piirkondades , kus lugejaid jääb vähemaks ja peab otsustama , kuidas teenust edasi pakkuda. Siit tuleb ka vallal mõelda , kui otstarbekas on pidada väikeses külas raamatukogu, n ö lihtsalt raamatute laenutamise koh ana. Raamatukogude as ustus vallas on üpriski tihe ja on piirkondi , kus raamatukogud asuvad üksteisest 5-10 km raadiuses. Siin võib olla abinõuks raamatukogu sidumine k ülaseltsiga , p ä evakeskuse või koolig a . See anna b väiksemate le küladele lisandväärtust ja ühtsustunne t, kui vaid raamatukogu iseseisva asutusena . Paraku on murettekitav asjaolu, et vähesed inimesed peavad raamatukogu kohaks, kus saab sõprade, pere või kolleegidega aega veeta. Seega peaks raamatukogu tegelema rohkem kohtumispaiga kontseptsiooniga ja seda enam just väiksemates linnades ja maakohtades . Praeguse aja võtmesõna raamatukogude kaasajastamisel on digipäd evus. See on ilmselgelt rohkem teemaks suuremates linnades , kus vastava teenuse suhtes nõudlus suurem. Väga hea variant on , kui ühes vallas on erineva otstarbekusega raamatukogu d. Kesktee siin võiks olla, et suuremad valla raamatukogud areneksid kaasaegsemateks ka digipädevamaks ja väiksemates kohtades ajada läbi nö lihtsamalt /traditsioonilisemalt , kuna napib elanike ja kindlasti on otstarbekas , e t raamatukogu lahtiolekuajad võta ksid maksimaalselt arvesse kasutajate vajadusi. Lisaks lahtiolekuaegade paindlikumaks muutmisel peab tähelepanu pöörama raamatukogude füüsilisele keskkonnale. Paljudes raamatukogudes vajavad sisustus ja tööruumid uuendamist. Kindlasti paneks raamatukogusid rohkem külastama asjaolu, et sel oleksid avarad ja kergesti ligipääsetavad ruumid. Mööbel peaks olema mugav ja seda peaks saama vastavalt vajadusele liigutada. Samuti peaksid rahvaraamatukogud o lema ühtmoodi juurdepääsetavad kõigile elanikkonna rühmadele ja normiks peab saama, et raamatukogud paiknevad keskses ja ligipääsetavas kohas , teiste avalike teenuste läheduses . Uue lahendusena hajaasustusega piirkondades võiks olla ka mobiilne r aamatukogu ehk raamatukogubuss . Kogud Praegusel ajal oleks vaja liikuda selles suunas, et r aamatukogu kogud o leksid aktiivses kasutuses. Tihti on kogudes liiga suured fondid, mis aktiivset kasutust ei leia. Üheks põhjuseks on mahakandmise väikesed mahud. Kogusi d tuleb regulaarselt uuendada ja mitmekesisemaks muuta. Tuleb jõuda mõtteni, et raamatukogu ei ole hoidla, kus seisavad raamatud, mida ei ole aastaid ja aastakümneid laenu tatud . Samuti kiputakse ühe piirkonna raamatukogudesse tellima ühetaolist kirjandust. Raamatukogud ei tohiks endale sellist kuvandit luua, et “meil maal” rahvas loeb ainult sellist kirjandust. Kuna valla raamatukogud toimivad üh ises andmebaas is , peaks muutuma raamatute fond mitmekesisemaks. Sageli on selle taga raamatukoguhoidjate endi poolt tekitatud probleem, et minu lugeja tahab seda raamatut kohe või arvatakse, et teavik on mingi konkreetse r aamatukogu ainuomand. Ü hinenud raamatukogud peaksid muutuma paindlikumaks nö - mina tellin selle raamatu ja naaber kogu tellib teise raamatu . See muudab raamatukogud selli steks , et lugejate käsutuses on piisav hulk erinevaid väljaandeid enesetäiendamiseks, huviharrastusteks ja meelelahutuseks . Kitsaskohana võib näha siin ka seda, et kui t änapäeva inimesed on harjunud ja oskavad kasutada erinevaid e- teenuseid , kuid see, et raamatukogus t saab vastavatest andmebaasides t tellida endale sobiva lugemisvara ühest kogust teise , on vee l tihti uudiseks. Kindlasti on lugejaid, kes mingil põhjusel vastavaid andmebaase ei kasuta ega hakkagi kasutama , kuid siin on just raamatukoguhoidja see , kes teab ja tunneb oma lugejaid ning saab teavikute tellimisega hakkama. S ellise teenuse aluseks on hästi korraldatud RVL. See on muidugi raamatukogudele ja valdadele uus väljakutse, kuidas sujuvamalt raamatuid kogude vahel saaks liigutada . Raamatukogude nähtavus avalikus ruumis Raamatukogu peab tutvustama oma tegevust ja teenuseid regulaarselt avalikkuses , sh kohalikus meedias ja sotsiaalmeedia kanalites. Lisaks tuleb raamatukogule kasuks kaasaegne, sisukas kodulehekülg, mis tekitaks huvi raamatukogus toimuva vastu. See tähendab , et raamatukogud peavad ennast ise nähtavamaks tegema. Sageli puuduvad selleks aga töötajatel oskused või on juurdunud arusaam, et see mida raamatukogudes pakutakse on iseenesest mõistetav ja kõigile teada. Samas võib aga põhjus vähesest teavitamisest peituda hoopiski selles, et raamatukogu tunneb, et ta ei ole nii atraktiivne paik, mis nt n oori meelitaks. Siin oleks kindlasti vaja, et r ahvaraamatukogude teenus ja taristu tuleb viia kooskõlla haldusreformi järgse avaliku teenuse nõuetega ning infoühiskonna, eriti noorte vajadustega. Raamatukogud võiksid luua tingimused, et võimalikult palju noori hakkaksid pidama raamatukogu kohaks, kus saab tegeleda peale raamatute lugemise/ laenutamise ka muude huvitavate asjadega. Raamatukoguhoidja kuvand Kui raamatukogud räägivad enamast lugejate heaolust , siis ei tasu unustada ka raamatukoguhoidjate töötingimusi. Paraku ei vasta palju de r aamatukogu de töökeskkond tänapäevastele nõuetele, sh töökoha ergonoomika, mööb li või valgustus e osas . Kindlasti tunnevad raamatukogud puudust mood sast ja vajaliku võimsusega arvutipar gist. On raamatukogusi d, kus võivad puududa printimis ja skaneerimis võim a lused. Kuna raamatukogud täidavad avalikku teenust riiklikele e - teenustele ligipääsu võimaldamisel, on oluline, et raamatukogudes kasutusel olev riist- ja tarkvara oleks kaasajastatud. Õnneks on muutused selles suunas juba toimuma hakanud. Lisaks vajavad kaasaegsed raamatukogud järjest enam kutsekvalifikatsiooniga, erialase haridusega töötajaid. K aasaeg sel raamatukoguhoidja l peab olema valmisolek pakkuda teenust eri vanuseastmele ja ühiskonnagruppidele . Nende tingimuste olemasolul peaks muidugi r aamatukogu töötajate töötasu o lema konkurentsivõimeli sem , et tag ada uute spetsialistide järelkasvu. KOV Igal raamatukogul oleks soov, et r aamatukogu teenuste pakkumine o leks kajastatud omavalitsuse strateegilistes dokumentides , kus on selgelt kirjutatud , millised on ootused raamatukogudele. Samuti aitab eesmärgipäraselt tegutseda r aamatukogu koostatud ja kinnitatud arengukava, mis määratleb peamised eesmärgid ja tegevused. R aamatukoguspetsialistide sooviks oleks kaasatus omavalitsuse kultuurivaldkonda ja teisi seotud valdkondi puudutavate otsuste tegemisse. Karmen Velitschinsky Järva Vallaraamatukogu