Kiri

Austatud Üllar Lanno ! 24. märts 2021 [email protected] Koopia : [email protected] ; [email protected] ; [email protected] ; [email protected] ; [email protected] ; [email protected] ; HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] ; [email protected] ; [email protected] ; [email protected] ; [email protected] Suur tänu kirjavastuse eest minu ”Avalikule pöördumisele valitsusasut u ste poole koroona tõkestamises” 17.02.2021 . Tänu on seda suurem, mida vähem on vastajaid valitsusasutustest ja kajastust meedias. M ärgukirjale vastamise täht aeg on möödas. See ei ole kooskõlas märgukirjale vastamise seadusega ega pandeemia üüratu te tagajärgedega. Ei ole parim aeg kirjakultuuri parandamiseks, aga ikka loodan. See puudutab eriti sotsiaalministeeriumi, kelle kirjavastused on juhuslikud ja pinnalised. Kahe rea ga on reageerinud Presidendi Kantselei ja Riigikogu Sotsiaalkomisjon , mis vist ongi nende tase ja tava. . Sisukam vastus saabus siseministeeriumist, kust tea tati tööst seadusandluse muutmisega. Ülejäänud vaikivad hoopis. Olen jäänud kõrvale koroonataudi levikuga seotud ametkondade infost ja minu ettepanekud ei saa olla täiesti adekvaatsed, seepärast olen püüdnud neid formuleerida ettevaatlikult. Seda olen märkinud ka manusesse lisatud „Koroona õppetundides“, milles nimetatud artiklid on leitavad võrgus googeldades . Kuid ka niisugusel kujul oleks nendes peituvate ettepanekutega arvestamine aidanud vältida tänast häbiväärset seisu, kus haiglad on ummistatud taudihaigetega ja teistele polegi kohta . Austatud Üllar Lanno , palun ärge käsitlege seda kirja kui pahatahtlikku, vaid kui kogenuma kolleegi nõuannet välti maks vigu tulevikus . Minu nägemuses lasti ebapiisavate piirangutega oktoobris-novembris epideemia kontrolli alt välja ja hiljem see laienes veelgi. Kui Te kirjutate Terviseameti pädevusest, siis selles ma julgen kahelda. Pädevus tähendab nii asjatundlikkust (oskuspädevus) kui võimupädevust. Oskuspädevust polnud ju professionaalsete epidemioloogide puudumise tõttu. Neid lihtsalt ei olnud, sest sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeriti 2000.a. sotsiaalminister Eiki Nestori poolt ja epidemioloogid lahkusid ilmast kõige liha teed. Siit näeme, et tervishoidu ei tohiks juhtida võhik ja poliitikul-võhikul peaks olema nii palju oidu, et ta ahvatlevat kohta vastu ei võtaks. Mis puutub Terviseameti võimupädevusse, siis on see poolik, kuna Teie otsused Teadusnõukojas ei olnud ega ole Valitsusele kohustuslikud. Niisiis eeskätt langeb vastutus epideemia laienemise eest ebapiisavate piirangute tõttu möödunud aasta lõpukuudel peaminister Jüri Ratase ja sotsiaalminister Tanel Kiige õlule, vähem Teie peale. Peaminister Kaja Kallas võttis ameti heausklikult koos koroonakatastroofiga vastu. Kõik nad on Eiki Nestori rumala likvideerimisotsuse ohvrid, rahvast rääkimata. Probleemi aitavad mõista peasanitaararsti/tervishoiuministri asetäitja õigused. Minu otsuseid ei saanud väärata ükski institutsioon Eestis, vaid ainult NSV Liidu peasanitaararst. Kui ma vaikinuksin ohust 2020. aasta sügiskuudel, oleksin varem või hiljem sattunud oma südametunnistuse või ajalookohtu kätte. Kuid nüüd on minul kui sanitaarteenistuse endisel juhil soov küsida käestlastud koroonataudi puhul - miks minu ettepanekuid ja nõuandeid ei võetud arvesse? Heade soovidega, Jaak Uibu D.Sc . , Ph.D . [email protected] Koroona taudi õppetunnid Jaak Uibu , D . Sc ., Eesti peasanitaararst 1989-1991 Vaatleme koroona levikut Eestis alates 2020. aasta suvest tänini. Võimaluse annavad selleks avalikud koroonastatistika graafikud, mis avanevad netilehel märksõnale <koroona>. Nende allikaks on Johns Hopkinsi Ülikooli koroonakeskus. Selle andmeil on Eestis täielikult (2 x) vaktsineeritud 6. märtsiks vaid 3% elanikkonnast . See kõnetab vajadusest piirangute järgi. Möödunud aasta suvel leiti uusi koroonajuhte päevas kuni kümme, harva enam. Septembris andis en dast aimata teine laine juhtude arvuga kuni poolesajani päevas, oktoobris püsis umbes sama, kuid oktoobri lõpus saabusid saja uue juhuga päevad, novembris olid juba kahesajased ja enam. Sellest alates on olukord läinud raskemaks tõusvas joone s , veebruaris- märtsis 2021 saabusid ajad peaaegu poolteise tuhande juhuga päevas . Professor Tanel Tensoni andmeil ilmus viirus reovette alles detsembris, aga nüüd on see seal ka üle Eesti. Paigutagem ajateljele ka soovitused koroona leviku tõkestamiseks, mis on tehtud kirjutistes alates 15. oktoobrist „ Ettepanek koroonakahjude vähendamiseks “ ; „ Koroonaviiruse haigus COVID-19 maailmas ja Eestis “; „ Koroona kroonikast 2020.a. lõpukuudel “; „ Avalik pöördumine valitsusasutuste poole koroona tõkestamises “; „ Ülevaade peaminister Kaja Kallase avaldusest Riigikogus koroona kohta “. Neid peavoolumeedia ei avaldanud , aga ilma peavoolumeediata ei võtnud otsustajad kirjutise ettepanekuid kuulda. Tulemus - n üüdseks ei suuda haiglad enam koroonahaigete tulvaga toime tulla. „ Külauudised“ kirjutasid 20. oktoobril 2020, et Riigikogu toetust ei saanud Eesti Reformierakonna eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon” . Läbirääkimistel väljendati palju õigeid ja vajalikke mõtteid, mida ähvardas kasutamata jätmine. Et see nii ei juhtuks, soovitati Reformierakonna fraktsioonil ellu kutsuda Riigikogus “Koroonakahjude minimeerimise toetusrühm”, kus saaks sihipäraselt rakendada Reformierakonna alarakendatud potentsiaali laias spektris ja ennenägematult pikka aega. Paraku seda ei tehtud ja kui r eformierakond võimule sai, siis ei täitunud nende lootus – kui saab ameti kätte , tulevad ka oskused. Kirjutis „ Koroonaviiruse haigus COVID-19 maailmas ja Eestis“ ilmus 25. novembril 2020 ja saadeti valitsusasutustele . Selles oli: „ Kui vaadata Johns Hopkinsi Ülikooli koroonakeskuse andmegraafikuid, siis paistab silma koroonasse haigestumise vähenemine USA osariikides sotsiaalset distantsi suurendavate otsuste vastuvõtmisel. Mõnda aega – kuu või mõni kuu – on haigestumus madal. See innustab võime piiranguid maha võtma või leevendama, millele järgneb haigestumise tõus varasemast tasemest kõrgemal. Jälle järgnevad piirangud ja kõik paistab korduvat, üksnes drastilisemal kujul. Piiranguotsuste kehtestamise ja leevendamise märkimine graafikutel kalendaarselt on otstarbekas ja järgimisväärt, sest võimaldab pilguga haarata piirangute efektiivsust “ . Tagasiside puudub, kas see teave jõudis otsustajateni. Igatahes piiranguid ei kehtestatud. Veel oli selles kirjutatud: „ Ajalehe Washington Post `i arvates peitub Austraalia edu koheses piiride sulgemises, mida Euroopas ei tehtud. Austraalias rakendati ka karme trahve. Peamiseks põhjuseks oli riigijuhtide oskus, hoolimata ideoloogilistest erinevustest, veenda elanikkonda loobuma ajutiselt kodanikuvabadustes t “ . Teatavasti paistab Austraalia silma juba mitmendat kuud sellega, et tal on õnnestunud hoida koroona kontrolli all – päevas leitakse nakatunuid vaid üksikjuhtudel. Kirjades peaminister Jüri Ratasele ja välisminister Urmas Reinsalule paluti neid selgitada ja kasutada Austraalia kogemust. Kirjad jäid vastuseta. Meedia kirjutas karmidest piirangutest Austraalias, kuid vaid seoses tenniseturniiriga. Veel oli kirjutises: „ Meile on muutunud endastmõistetavaks ja ainuõigeks demokraatlik riik, kes rakendab või ei rakenda piiranguid ohu vastu. Parem, kui ei rakenda. Siiski paistab, et demokraatia ei tööta ohtude puhul, liiatigi kui rahva kriitiliselt tähtsal osal puudub empaatiavõime – arvestada nõrgematega. Näib, et meil tuleb õppida Austraalialt kui teisteltki, kes on suutnud ohjata koroonat ja rikastada demokraatiat empaatiaga. Inimkohustused on sama tähtsad kui inimõigused. Oli lootus, et tuginedes Austraalia kogemusele saavad selle põhjal karmistada piiranguid ka Eesti Vabariigi Valitsus, aga seda ei tehtud, neid hoopis lõdvendati jaanuari s ja nüüd märtsi algul Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart nõuab eriolukorra väljakuulutamist. Oleme piirangute karmistamisega mitu kuud hiljaks jäänud. Avalikus pöördumises valitsusasutuste poole oli soovitustena kirjas: „ I. Valitsusel välja töötada koroonatõkestamise süsteem koos vastutusega juhtimisahela üksikutes lülides; II. epidemioloogide/tervisekaitsearstide ettevalmistus Tartu Ülikoolis, kui sotsiaalministeerium on viinud nimetuse arstlike erialade nimistusse; III. moodustada Vabariigi Valitsuses ekspertidest koroona analüüsikomisjon vastavalt Riigikogu reformifraktsiooni taotlusele “ . Ülevaates peaminist er Kaja Kallase avaldusest Riigikogus koroona tõkestamisest oli põhjust tõdeda, et i nfo jagamine koroonast paistab olema hell teema. Kuigi palju kirjutatakse koroona valitsuskomisjonist ja selle all töötavast teadusnõukojast, vähem vaktsineerimiskomisjonist, ei anna need olukorrast bülletääne, ei trüki brošüüre hetkeolukorrast ja selle muutumisest. Paraku kodanikel ei ole ettepanekuteks komisjonidele juurdepääsuks meiliaadressegi. Kui asutuse põhiaadressil neid saata, ei jõua need adressaadini ja ega need ei reageeri ka väljastpoolt tulevatele arvamustele. Kui ei usaldata rahvast, ei maksa imestada, et rahvas ei täida soovitusi. Ku na tegemist on kogu elanikkonda puudutava probleemiga, ei saa seda lahendada kui eliidi siseasja ja rahva ga läbi arutamata , nagu valitsejad seda on harjunud tegema. Peaminister ütles, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel . Vastu väideti Riigikogus, et ikkagi Vabariigi Valitsusel on suur roll ja vastupidi väita tähendaks, et valitsusel ei ole mingit tähtsust. Kui aasta tagasi oli lootus, et hädaolukord ehk liidab rahvast ja poliitikuid, siis näeme nägeluste jätkumist, poliitikute peataolekut, meedia suletust ja rahva juhtimist hedonismile. Juba kurdetakse vaimse tervise allakäigust. Kas Valitsus on rahva liitmiseks kokku kutsunud Eesti vaimseid liidreid? Tsiteeritud kirjutistes ei kasutatud tooni, et tehke nüüd nii! Neis on lähtutud austusest Eesti Vabariigi valitsusasutuste suhtes ja on tahetud üksnes mõista anda, et soovitused on otstarbekad. Paraku jäi sellest vist väheks ja need ei väärinud enamasti vastuseid . Kogenud jurist ja endine justiitsminister Paul Varul tõdes : „ Ekspertide osa alahindamine paistab üldse Eestis probleemiks olevat, poliitikutel ja kõrgetel riigiametnikel on tahtmine ise otsuseid teha nagu neile meeldib . Asjatundlikkus jääb tihti tahaplaanile “. Nii see epideemia meil valitsuse juhtimisel juhitamatuks muutus. Saksa keskaegne folkloor keelas, et pingid ei tohi laua peale ronida. Kas see siiski on juhtu nud ? Vastutamatuse ja asjatundmatuse pärast koroonatõkestus e ahelas tuli pöörduda Riigikohtu poole. Asjade käigust saab teavitada edaspidi. 4 .- 6 . märtsil 2021