Kiri

Riigikogu juhatus Meie: 04.02.2021 nr 2-6/21-00217-1 Seaduseelnõu algatamine Vabariigi Valitsus algatab meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2021. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister Anneli Ott. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 20 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 75 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde 18 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 19 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson 693 5655 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EELNÕU Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) videojagamisplatvormi pida mise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pida jale;“; 2) paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba ) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra; “; 3) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja; 5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkte 2–4 täiendatakse pärast sõnu „meediateenuse osutamises osalevatest“ sõnadega „saadetega seotud“; 5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;“; 6) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, aga toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.“ ; 7) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõiget 1“ tekstiosaga „või 2“; 8) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Käesolevas seaduses piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale.“; 9) paragrahvi 2 lõike 4 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „52,“; 10 ) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§-des 8–12, 14, 20, 22 ja 23“ tekstiosaga „§-des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24“; 11 ) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi pidajale: 1) kes on asutatud Eestis; 2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. (7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.“; 12 ) seadust täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi pida jale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 13 ) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatava lauseosa esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „on meediateenus“ sõnadega „või muu teenuse eristatav osa“; 14 ) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 15 ) seadust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 1 . Videojagamisplatvorm Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke , hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega. “; 16 ) seadust täiendatakse §-ga 5 1 järgmises sõnastuses: „ § 5 1 . Vid eojagamisplatvormi pida ja Videojagamisplatvormi pida ja võib olla juriidiline või füüsiline isik.“; 17 ) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ T oimetusvastutus “ sõnadega „ ja toimetusotsus “; 18 ) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.“; 19 ) paragrahvi 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 7. Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video “; 20 ) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „heliga või helita ajaliselt piiritletud“ sõnadega „mis tahes pikkusega“; 21 ) paragrahvi 7 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „saadete kogum,“ sõnadega „mida edastatakse regulaarselt ja“; 22 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile . “; 23) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „televisiooniloa“; 24) paragrahvi 8 lõikes 5 1 asendatakse sõnad „raadioteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „raadioloa“; 25 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: „(5 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.“; 26 ) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise loa“ sõnaga „televisiooniloa“; 27 ) paragrahvi 8 lõikes 8 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa“ sõ nadega „ajutise televisiooni- või raadioloa“; 28 ) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 9. Raadioprogrammi nädalamaht Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.“; 29 ) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „ Meediateenuse osutaja “ sõnadega „ ja videojagamisplatvormi pida ja “; 30 ) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „televisiooni- ja raadioloa“; 31 ) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ teenuse osutaja teeb“ sõnaga „veebilehel“; 32 ) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta; “; 33 ) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 34 ) paragrahvi 16 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „selle olemasolu korral“; 35 ) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõna „ühiskonna“ sõnaga „riigi“; 36 ) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Televisiooniteenuse osuta ja edastab hädaohuteated puudega inimestele ligipääsetaval viisil.“; 37 ) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 19. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel (1) Meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, vara lise seisundi, sünnipära, puude , vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. (2) Meediateen use osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleeri mise seaduse § 1 lõike 2 tähenduses . (3) Saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näita misega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud või alaealiste mõ nele earühmale sobimatu saate edastamisel tuleb enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sa ade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale . (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (6) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu va st ab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele, ei tohi meediateenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.“; 38 ) seadust täiendatakse §-dega 19 1 ja 19 2 järgmises sõnastuses: „ § 19 1 . Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videoja gamisplatvormi l (1) Videojagamisplatvormi pida ja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine , mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, vara lise seisundi, sünnipära, puude , vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. (2) Videojagamisplatvormi pida ja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut , tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev s isu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale . (3) Videojagamisplatvormi pida ja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pida jale hõlpsasti teatada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. (4) Ku i videojagamisplatvormi pidaja on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatest, kasutaj a loodud videost või äriteatest , kõrv aldab ta saate, video või äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestab sellele juurdepääsu. (5) Ku i videojagamisplatvormi pidaja on teadlik saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, lisab ta sellele saatele, videole või äri teatele viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase hoiatuse ja sümboli nende puudumisel või tagab, et see saade, video või äri teade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (6) Videojagamisplatvormi pidaja kehtestab tema peale seoses käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 rakendamisega esitatud teenuse kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra. (7 ) Kui videojagamisplatvormi kasutaja leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kaebus lahendatakse käesoleva seaduse §-s 56 1 sätestatud korras. § 19 2 . Alaealiste isikuandmete kaitse Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pida ja ei tohi töödelda käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 ja § 19 1 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam.“; 39 ) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse arv „20“ läbivalt arvuga „30“; 40 ) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa oman ik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist. “; 41 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Rahvusva helise televisiooni- või raadio loa omanik säilitab salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist.“; 42 ) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meediateenus t e ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad omaalgatuse korras luua süsteemi, millega liitunud pooled määravad vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kehtestades tegevusjuhendina sisunõuded, et korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata kindlaks hea ja halb tava. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhend peab olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja poolte vastutuse reeglite rikkumise eest. “; 43 ) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 23. Puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenuste le (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks k olmeks aastaks kavandatud puude ga inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. (3) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. (4) K äesolevas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) ( edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ) , artikli 7 lõike 4 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 44 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele , sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 45 ) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed , ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.“; 46 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile. (1 2 ) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul.“; 47 ) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1–1 2 “; 48 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–2 ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest ; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.“; 4 9 ) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „saatega“ sõnadega „saate või kasutaja loodud videoga“; 50 ) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Videojagamisplatvormi pida ja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest.“; 51 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pida ja turustatavatele, müüdavatele või korraldatavatele äriteadetele.“; 52 ) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 27. Tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes (1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendi lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid ja toitainelise või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasvu, transrasvhappeid , soola, naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toiduga ei ole lastele soovitatav. (2) Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, kehtestab nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 53 ) paragrahvi 28 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“; 54 ) paragrahvi 28 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või otsepakkumiseks“; 55 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Otsepakkumine lastesaates on keelatud.“; 56 ) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ei tohi ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest.“; 5 7 ) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teadaannetele, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontsern i kuuluvate teiste meediateenus e osu tajate saadetega ja meedia teenustega; 2) otsepakkumise saadetele; 3) sponsorteabele ; 4) tootepaigutusele; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelistele ja üksikute reklaamide vahel is tele neutraalsetele lõikudele .“; 5 8 ) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on meediateenuse osutamises või videojagamisplatvormi pidamises või saate või kasutaja loodud video tootmises mitteosaleva juriidilise või füüsilise isiku igasugune osalemine meediateenuse, videojagamisplatvormi , saate või kasutaja loodud video rahastamises eesmärgiga edendada oma mainet või tutvustada oma nime, kaubamärki, tegevust või tooteid. “; 59) paragrahvi 30 lõikes 6 asendatakse sõna „Sponsorteated“ sõnaga „Sponsorteave“; 60 ) paragrahvi 30 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „ja muude tubakatoodete“ sõnadega „ning tub akatootega seonduvate toodete“; 61 ) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mis seisneb saates“ sõnadega „või kasutaja loodud videos“; 62 ) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tootepaigutus on keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates.“; 63 ) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 64 ) paragrahvi 31 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) sigaretid ja muud tubakatooted ning tubakatootega seonduvad tooted või selliste ettevõtjate kaubad, kelle põhitegevuseks on sigaret tide ja muude tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük;“; 65 ) seadus e 3. peatükki täiendatakse §-ga 31 1 järgmises sõnastuses: „ § 31 1 . Äriteated videojagamisplatvormil (1) Videojagamisplatvormi pida ja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama käesolevas seaduses äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. (2) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. (3) Videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et pidaja on äriteadetest teadlik. “; 66 ) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4. peatükk Televisiooni- ja raadioluba ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus “; 67 ) paragrahvi 32 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 32. Televisiooni- ja raadioluba “; 68 ) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusloa (edaspidi tegevusluba )“ sõnadega „televisiooni- või raadioloa“; 69 ) paragrahvi 32 punktis 3 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks“ sõnadega „televisiooni- või raadioluba“; 70 ) paragrahv 3 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 33. Televisiooniloa liigid ja andmise tingimused (1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne televisiooniluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline televisiooniluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused . (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. “; 71 ) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks; 72 ) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 35. Raadioloa liigid ja andmise tingimused (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne raadioluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline raadioluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. (2) Raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.“; 73 ) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks; 74 ) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 37. Ajutine televisiooni- ja raadioluba Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni üheks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ning mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.“; 75 ) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) taotletava loa liik; 2) programmi iseloomustus; 3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta; 4) programmi v astutava toimetaja nimi ja kontaktandmed; 5 ) televisiooniloa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 6 ) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele .“; 76 ) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõnad „T elevisiooniteenuse osutamise tegevusloa “ sõnaga „T elevisiooniloa“; 77 ) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 78 ) paragrahvi 39 lõikes 7 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks“ sõnaga „televisiooniluba“; 79 ) paragrahvi 39 lõig et 8 täiendatakse pärast sõna „T egevusloa“ sõnadega „andmise ja muutmise“; 80 ) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist. (3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooni loa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. (4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Kui need on vajalikud kehtestab minister üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisioonil oa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi . (7) Regionaalse ja üleriigilise televisioonil oa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.“; 81 ) paragrahvi 41 esimeses lauses asendatakse sõna „ tegevuslubade“ sõna ga „raadiolubade“; 82 ) paragrahvi 43 l õikes 1 asendatakse sõnad „ Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusluba “ sõnaga „Raadioluba“ ; 83 ) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „ Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa “ sõnadega „ Rahvusvahelise televisiooniloa “; 84 ) paragrahvi 47 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „ teenuse osutaja “ sõnadega „ ja videojagamisplatvormi pidaja “; 85 ) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutamiseks“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidamiseks“; 86 ) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:“; 87 ) paragrahvi 47 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „liik ning“; 88 ) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;“; 89 ) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Videojagamisplatvormi pida ja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) pida ja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale.“; 90 ) paragrahvi 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu“; 91 ) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus (1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel: 1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahva stiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu, või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited; 4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumise, rahvastiku tervise kahjustamise või sellele olulise ohu põhjustamise korral ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist. (3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. (6) Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonn a turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaits e ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus e . (7 ) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonn a turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutus e . (8 ) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.“; 92 ) paragrahv 52 tunnistatakse kehtetuks; 93 ) seaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7. peatükk Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korra l § 53. Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele . T a võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. (2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka nimetatud isikut. (3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 53 1 . Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral (1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalve asutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, kas audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest. (4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. (6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui a met ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. “; 94 ) seadust täiendatakse 7 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk Meediapädevuse edendamine § 53 2 . Meediapädevus Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. § 53 3 . Meediapädevuse edendamine (1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta. “; 95 ) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud §- de s 15 ja 19 2 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses, ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. (4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena : 1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatu d meediapädevuse edendamise kohta , esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Eesti jurisd iktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pida jate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; 4 ) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 5 ) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.“; 96 ) paragrahvis 55 asendatakse tekstiosa „§-s 30“ tekstiosaga „§-des 30, 32, 50 ja 51“; 97 ) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 56 1 järgmises sõnastuses: „ § 56 1 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste lahendamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse ametile esitamisest arvates. (2) Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks selgitamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaebuse esitajale kirjalikult teatada. (3) Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, siis pikeneb kaebuse läbivaatamine mõistliku aja võrra, mis on vajalik koostööd tegevate järelevalveasutuste arvamuse ärakuulamiseks või oma arvamuse andmiseks. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud , ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse. (5) Kui kaebust on pädev lahendama teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus, suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole. “; 98 ) paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 19“ tekstiosaga „§-des 19 ja 19 1 “; 99 ) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 28–31“ tekstiosaga „§-des 28–31 1 “; 100 ) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 101 ) paragrahv id 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks; 102 ) seadust täiendatakse §- ga 63 1 järgmises sõnastuses: „ § 63 1 . Väljaantud tegevuslubade kehtivus (1) Käeso leva seaduse kuni 2021. aasta 30 . aprill ini kehtinud redaktsiooni alusel välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. (2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniloaga. (3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniloaga. (4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse ra hvusvahelise televisiooniloaga.“ ; 103 ) seadust täiendatakse §-dega 65 2 – 65 4 järgmises sõnastuses: „ § 65 2 . Paragrahvi 23 lõike 3 rakendamine (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 2022. aasta 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. (2 ) Käesoleva seaduse § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal rakendatakse alates 2023. aastast. § 65 3 . Paragrahvi 23 järelhindamine Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Jä relevalve Ametiga hiljemalt 2024 . aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. § 65 4 . Paragrahvi 27 rakendamine Kui mee diateenus t e ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsioo ni korr as 2021. aasta 1. novem briks välja töötanud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 27 lõike 2 alusel nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2022. aasta 1. ma iks . “; 104 ) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).“. § 2. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16, 17, 19–21, 23–25“ tekstiosaga „16–19, 20, 21, 23–26“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 90 2 järgmises sõnastuses: „ § 90 2 . Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel või taasedastamisel (1) Side ettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele ; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele; 3) hoiatusteadetele; 4) avalikes huvides pakutavale teabele; 5) subtiitritele; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele; 7) andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine.“. § 4. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ meediateenuses “ sõnadega „ ja videojagamisplatvormil “ ; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pida ja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile.“; 3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „otsepakkumisele meediateenuses“ sõnadega „ning videojagamisplatvormi pida ja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile“; 4) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „ äriteateid meediateenuses“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi l “. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 216. Televisiooni- ja raadioloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (2) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 510 eurot. (3) Ajutise t elevisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (4) Rahvusvahelise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 960 eurot. (5) Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. “. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1 . ma il . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 44 jõustub 2025 . aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 8 . veebru aril 2021. a nr 2-6/21-00217 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Arvestades audiovisuaalm eedia turul ja tarbimises ning tehnoloogiavaldkonnas toimunud olulisi muutusi , hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalas se videojagamisplatvormi (näiteks YouTube ’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite ) pidajad , kohandatakse seadus, sh tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev ale veebitelevisioon ile ) vastavaks, ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflix ile , Amazon Prime Video le , iTunes ile jt -le , aga ka kodumaistele videolaenutustele ) kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid ning leevendatakse tele- ja raadioreklaami mahupiiranguid. Selleks, et meediatarbijatel oleks vajalik taust teave ja oskused meediasisu kriitiliseks hindamiseks , pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning määratakse Haridus- ja Teadusministeerium riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute huvide paremaks kaitseks pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani. Puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu parandamiseks kohustatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid ning et elavdada Euroopas audiovisuaalsete teoste loomist, kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot (vähemalt 30% programmikataloogist). Lisaks rõhutatakse meediateenuste seaduses audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga nõutavas ulatuses meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, pikendades muu hulgas saadete salvestiste säilitamise tähtaegu , sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist , 20 päevalt 30 kuni 90 päevani . Eelnõuga kavandatava d muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid , suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pida jat est esialgu puudub, kuid teada on , et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu . Kuivõrd enamik meediateenuste osutajatele kehtestatud reegleid on mõeldud meediatarbijate huvide kaitseks, on mõjutatavaks sihtrühmaks ka erinevate meediateenuste kasutajad ehk pea aegu kogu Eesti elanikkond. Seadus jõustub 2021. aasta 1 . ma il , välja arvatu d § 1 punkt 44, mis jõustub 2025 . aasta 1. jaanuaril . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunik ud Mati Kaalep (teenistussuhe lõppenud ) ja Siim Rohtla (siim . rohtla @kul.ee, 628 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi ka AVMSD )), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi ka direktiiv ). Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 55, Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS ) redaktsi oone avaldamismärgetega RT I, 22.12.2020, 51 ja RT I, 22.12.2020, 5 2, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS ) redakt sio oni avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 6 , reklaamiseaduse (edaspidi RekS ) redakt siooni avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 13 ning riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) redaktsioone avaldamismärgete ga RT I, 10.12.2020, 30, RT I, 04.01.2021, 37 ja RT I, 04.01.2021, 38 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamist, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole VTK nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, ning punktile 5, mis võimaldab VTK jätta koostamata, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Viimati nimetatud alusel on VTK jäetud koostamata väikeste tehnilist laadi muudatuste osas, mis küll direktiiviga seotud pole, kuid on eelnõusse lisatud põhjusel, et ebamõistlik oleks neid hiljem eraldi eelnõuna menetleda. Asjakohastel juhtudel on muudatuse ja direktiivi vahelise seose puudumine käesoleva seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ esitatud selgitustes välja toodud. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu on koostatud peamise eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv , millega uuendati põhjalikult AVMSD-d . AVMSD on varem siseriiklikku õigusesse üle võetud MeeTS-iga , mistõttu puudutab enamik muudatusi just seda seadust. AVMSD uuendamise nägi ette Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia ja selle tingis asjaolu, et viimased sisulised muudatused tehti AVMSD- sse 2007. aastal ning nii audiovisuaalmeedia turg ja tarbimine kui ka tehnoloogia on vahepealse aja jooksul oluliselt muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia ja internetiteenuste sulandumine. Tarbijad kasutavad üha rohkem tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid (näiteks Netflix i , Amazon Prime Video t , iTunes i jt, aga ka kodumaise id videolaenutusi ) kõikvõimalikest erinevatest seadmetest ja ringhäälinguorganisatsioonid laiendavad oma tegevusi veebi. Audiovisuaalmeedia teenustes on järjest suuremat tähtsust omandamas uut liiki sisu, mida ei loo enam ainult professionaalsed teenuse osutajad, vaid ka kasutajad ise, viies seda vaatajateni videojagamisplatvormide (näiteks YouTube’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite) kaudu. Kuigi erinevad audiovisuaalset sisu pakkuvad teenuse osutajad konkureerivad sama publiku tähelepanu nimel, on neile kohaldunud regulatsioon olnud seni ebaühtlane (televisiooni- ja tellitavale audivisuaalmeedia teenusele kohalduvaid nõudeid võrreldes) või puudunud sootuk s ( videojagamisplatvormi puhul). Samuti ei ole enam ajakohased mitmed telereklaamile seatud ranged piirangud, kuna need ei võimalda televisiooniteenuse osutajatel reklaamituru muutumise tõttu teenida oodatud määral tulu. See omakorda pärsib uute audiovisuaalsete teoste tootmise toetamist. Samadele kitsaskohtadele on tähelepanu juhitud 2016. aastal avaldatud AVMSD mõjude järelhindamise aruandes. Selleks, et tagada muutunud oludes aus konkurents ning AVMSD-s seatud eesmärkide, nagu alaealiste ja tarbijate kaitse ja Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste tootmise edendamine, jätkuv täitmine, on vaja ajakohastatud õigusraamistikku. Lisaks otseselt direktiivist tulenevatele muudatustele on MeeTS-i kavandatud uuendusi, mis tagavad MeeTS-i kohaldumise ka sellistele uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev a veebitelevisioon i ) osutajatele, kes kehtiva korra kohaselt ühele või teisele seaduses sätestatud tingimusele mittevastamise tõttu meediateenuse osutajad justkui polekski, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Hoolimata sellest, et selliste muudatuste näol ei ole tegemist konkreetsete direktiivi sätete ülevõtmisega, on need siiski kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Eelnõusse on lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, millel puudub ka kaudne seos direktiiviga, ent mis aitavad tagada MeeTS-i ajakohasuse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktiga 1 1 , mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas ka videojagamisplatvormi pida mise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pida jale. Kuna videojagamisplatvorm kuulub nüüd sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega samuti AVMSD kohaldamisalasse, tuleb Eesti õiguses asjakohane regulatsioon ette näha. Kuigi videojagamisplatvorm i pidamine on infoühiskonna teenus, on mõistlik AVMSD-st tulenevad videojagamisplatvormi puudutavad nõuded sätestada siiski MeeTS-is , mitte infoühiskonna teenuse seaduses (edaspidi InfoTS ). Seda eelkõige seetõttu, et alaealiste ja üldsuse kaitset puudutavad põhimõtted on videojagamisplatvormi ja audiovisuaalmeedia teenuse puhul sarnased. Samuti on MeeTS-is suures osas juba olemas AVMSD- le omane mõisteaparaat. Eelnõu § 1 punkt 2 – muudetakse MeeTS § 1 punkti 2. Kõnealuse sättega võetakse MeeTS-is pikkade sõnaühendite „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ ja „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ asemel kasutusele lühiväljendid „televisiooniluba“ ja „raadioluba“. Sätet täiendatakse ka viitega videojagamisplatvormile ja sõna „registreerimiskorra“ asendatakse sõnadega „teatamise korra“. Viimati nimetatud s õnastuslik muudatus on tingitud asjaolust, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS ) jõustumisel 2014. aasta 1. juulil asendus senine teenuse osutamise registreerimise kohustus majandustegevusteate esitamise kohustusega, ent MeeTS-i reguleerimisala säte jäi uuendamata. Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5, mis näevad ette, et MeeTS sätestab meediapädevuse edendamise eest vastutaja ning riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Meediapädevuse edendamist puudutav tuleneb AVMSD artiklist 33a. Seoses sellega täiendatakse MeeTS §-dega 53 2 ja 53 3 (vt ka eelnõu § 1 punkti 94 selgitust) ning vastav täiendus tuleb teha ka seaduse reguleerimisala paragrahvis. Riikliku järelevalve korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest on olnud MeeTS-i 8. ja 9. peatükis reguleeritud ka seni. Et MeeTS § 1 annaks ülevaate ko gu seaduse reguleerimisalast, lisatakse viide riiklikule järelevalvele ja vastutusele ka sinna. Eelnõu § 1 punkt 4 – täpsustatakse MeeTS-i kohaldamisala, täiendades § 2 lõike 1 punkte 2–4. MeeTS § 2 lõige 1 sätestab millistel tingimustel kõnealust seadust meediateenuse osutajale kohaldatakse. Antud sättega on Eesti õigusesse üle võetud AVMSD artikli 2 lõike 3 kohased jurisdiktsioonireeglid. Tulenevalt viidatud artiklis tehtud muudatustest täpsustatakse ka MeeTS-i § 2 lõike 1 asjakohaseid punkte. Kui varem oli jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel oluliseks kaalukeeleks meediateenuse osutamises osalevate töötajate asukoht, siis nüüd täpsustatakse, et silmas peetakse just saadetega seotud töötajaid. AVMSD ei täpsusta , keda pee takse saadetega seotud töötajate ks, mistõttu ei eristata sätte kontekstis loomingulisi ja tehnilisi saadetega seotud töötajaid. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTS § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 , mille kohaselt kuulub meediateenuse osutaja Eesti jurisdiktsiooni alla ehk talle kohaldatakse MeeTS-i ka juhul, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi ka liikmesriik ) või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga (edaspidi ka konventsioon ) ühinenud riigis. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 2 lõike 3 punktist b, mis näeb muu hulgas ette, et kui meediateenuse osutaja peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat asutatuna selles liikmesriigis, kus töötab oluline osa saadetega seotud audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest. Tegemist ei ole uue põhimõttega, kuid varem ei olnud see Eesti õigusesse täielikult üle võetud. MeeTS § 2 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt kohaldatakse MeeTS-i meediateenuse osutajale, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ja meediateenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, väljendab vaid osa AVMSD artikli 2 lõike 3 punkti b eespool esitatud sõnastusest. Käesolevaga täiendatakse MeeTS-i puuduoleva osaga. Sätte sisu on kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõike 3 punktiga b. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTS § 2 lõike 1 punktis 5 tehakse parandus, asendades sõnad „liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis“ sõnaga „Eestis“. Sätte sisu on mõeldud väljendama AVMSD artikli 2 lõike 3 punktis c sätestatut , mille kohaselt juhul, kui meediateenuse osutaja peakorter asub liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitatakse meediateenuse osutajat kõnealuses liikmesriigis asutatuna tingimusel, et oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis. Kõnealuse MeeTS-i sätte senine sõnastus näeb ette, et MeeTS-i kohaldatakse meediateenuse osutajale, kui tema juhtorgan asub liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab Eestis. Kehtivas sõnastuses on juhtorgani asukoht valesti määratletud (liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik), kuna AVMSD peab antud kontekstis liikmesriigi all silmas konkreetset liikmesriiki (Eesti). Lisaks täpsustatakse MeeTS § 2 lõike 1 punktis 5 sarnaselt sama lõike teiste punktidega, et meediateenuse kohta tehtavate otsuste all peetakse silmas toimetusotsuseid ja meediateenuse osutamises osalevate töötajate all peetakse silmas saadetega seotud töötajaid. Eelnõu § 1 punkt 7 – täiendatakse MeeTS § 2 lõikes 3 olevat viidet. Kõnealune säte näeb ette, et kui meediateenuse osutajale ei saa kohaldada sama paragrahvi lõiget 1, määratletakse meediateenuse osutaja asukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 kohaselt. Sättest on varem ekslikult välja jäänud viide sama paragrahvi lõikele 2, mis näeb ette meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaksmääramise täiendavad alused. Täiendatud kujul vastab MeeTS § 2 lõige 3 AVMSD artikli 2 lõikele 5. Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTS § 2 täiendatakse lõikega 3 1 , mis näeb ette, et MeeTS-is piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale. Konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja all mõistetakse seejuures sellist teenuse osutajat, kelle kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb näiteks asjaolul, et toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse konventsiooniga ühinenud riigis, meediateenuse osutaja juhtorgan asub konventsiooniga ühinenud riigis või oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab konventsiooniga ühinenud riigis. Kõnealune t äpsustus tagab õigusselguse olukorras, kus konventsiooni ja AVMSD reguleerimisalade ulatus teineteisest aina rohkem erineb. Kuigi juba MeeTS-i vastuvõtmise ajal 2010. aasta 16. detsembril erinesid konventsiooni ja AVMSD reguleerimisalad teineteisest tuntavalt (konventsioon reguleeris üksnes televisiooniteenusega seonduvat ja AVMSD lisaks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuseg a seonduvat), ei hakatud MeeTS §-s 2 (seaduse kohaldamine) toona eraldi välja tooma, et konventsiooniga ühinenud riikidega seotud teenuse osutajate puhul kohaldatakse MeeTS-i üksnes televisiooniteenuse osutajatele. Seni on see probleem ületatud, tõlgendades seadust kooskõlas konventsiooniga. Eelnõu kohta esitatud tagasisidest lähtuvalt märgitakse kõnealune põhimõte nüüd siiski ära ka MeeTS-i tekstis. Eelnõu § 1 punkt 9 – muudetakse MeeTS § 2 lõike 4 kolmandat lauset, millest jäetakse välja viide MeeTS §-le 52. Muudatus on tingitud asjaolust, et viidatav paragrahv tunnistatakse eelnõu § 1 punktig a 92 kehte tuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 92 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 10 – muudetakse MeeTS § 2 lõikes 5 olevat viidet. Tegemist on sättega, mis puudutab MeeTS-i kohaldamisel tehtavaid erandeid audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad. Erandite tegemise võimalus on ette nähtud AVMSD artikli 2 lõikes 6. Kõnealusest lõikest jäetakse välja viide MeeTS §-l e 9, kuna eelnõu § 1 punktiga 28 teht ava muudatuse kohaselt ei puudut a see paragrahv enam audiovisuaalmeedia teenuse osuta jaid (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Lisatakse viide MeeTS §-le 24, mis puudutab Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt. Kuivõrd televisioonis Euroopa teoste edendamist puudutavaid sätteid ( MeeTS § 8 lõiked 3 ja 4) kolmandatele riikidele suunatud audiovisuaalmeedia teenust osutavatele isikutele ei kohaldata, ei ole põhjendatud sarnaste sätete kohaldamine ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS § 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikega 6 hõlmatakse MeeTS-i kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormi pida jad. Kõnealuse lõike kohaselt kohaldatakse MeeTS-is videojagamisplatvormi kohta sätestatut videojagamisplatvormi pida jale: 1) kes on asutatud Eestis; 2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 28a lõigetele 1–4. Pealtnäha keerulised jurisdiktsioonireeglid on kehtestatud eesmärgiga takistada videojagamisplatvormi pida jaid mitmekihilise struktuuriga ettevõtjate grupi loomise abil AVMSD-s alaealiste ja üldsuse huvide kaitseks seatud nõuetest kõrvale hoidmast. MeeTS § 2 lõikes 7 selgitatakse, et ettevõtjate grupina MeeTS-i tähenduses mõistetakse emaettevõtjat koos kõigi tema tütarettevõtjate ja kõikide muude ettevõtjatega, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28a lõike 2 punktist c. AVMSD eestikeelses versioonis kasutatakse antud kontekstis terminit „kontsern“, kuid kuna see erineb mõnevõrra äriseadustiku § 6 lõikes 3 sätestatust , on eelnõus otsustatud termini „ettevõtjate grupp“ kasuks. Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 3 1 , mis näeb ette, et MeeTS-i kohaldamisalasse kuuluvatele videojagamisplatvormi pidaja tele kohaldatakse ka InfoTS -i sätteid, arvestades MeeTS-i erisusi. AVMSD artikli 28a lõike 5 kohaselt kohaldatakse AVMSD kohaldamisel direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 3 ja artikleid 12–15 videojagamisplatvormi pidajate suhtes, keda käsitatakse liikmesriigis asutatuna vastavalt AVMSD artikli 28a lõikele 2. Viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16) (edaspidi elektroonilise kaubanduse direktiiv ) on Eesti õigusesse üle võetud InfoTS -iga. InfoTS § 3 lõige 1 näeb ette, et Eesti õigust kohaldatakse Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatavale infoühiskonna teenusele. Elektroonilise kaubanduse direktiivi 19. põhjenduspunktis sisustatakse InfoTS § 3 lõikega 1 ülevõetut järgmiselt: „ Teenuse osutaja asukoht tuleks määrata vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele, mille kohaselt asukohana mõistetakse majandustegevuse tegeliku teostamise püsiasukohta määramata ajavahemiku jooksul; samuti on see nõue täidetud, kui äriühing on moodustatud konkreetseks ajavahemikuks; Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust; juhtudel, kui teenuste osutajal on mitu asukohta, on tähtis kindlaks määrata, millisest asukohast osutatakse kõnealust teenust; kui mitme asukoha tõttu on raske kindlaks määrata, millisest asukohast konkreetset teenust osutatakse, on selleks koht, kus teenuse osutajal on selle konkreetse teenusega tegelemise keskus. “ Kuna AVMSD-s sätestatud videojagamisplatvormi jurisdiktsioonireeglid on elektroonilise kaubanduse direktiiviga võrreldes märksa detailsemad ja kõik nende järgi Eesti õigusruumi kuuluvad teenuse osutajad ei pruugi olla InfoTS -i kohaldamisalas selle § 3 lõike 1 kohaselt, nähakse InfoTS -i kohaldumine kõnealustele videojagamisplatvormi pida jatele MeeTS-is ette. Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS § 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse termini „audiovisuaalmeedia teenus“ sisu. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i uue sõnastuse kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda elektroonilise side võrgu kaudu meediateenuse osutaja toimetusvastutuse all üldsusele teavituslikke , meelelahutuslikke või hariduslikke saateid. Uuendusena on kõnealusesse AVMSD sättesse lisatud, et saadete pakkumine võib olla ka üksnes teenuse eristatava osa, mitte teenuse kui terviku peamine eesmärk. Direktiivi 3. põhjenduspunktis on toodud näitena sellisest olukorrast veebiajalehtede omaette osad, mis sisaldavad audiovisuaalseid saateid, kui neid osi võib pidada teenuse osutaja põhitegevusest eristatavaks. Samas selgitatakse, et teenust tuleks pidada ainult põhitegevuse eristamatuks täienduseks ehk mitte audiovisuaalmeedia teenuseks juhul, kui esineb seos audiovisuaalsisu pakkumise ja põhitegevuse, näiteks uudiste kirjalikus vormis edastamise, vahel. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i täpsustamine tugineb Euroopa Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles kohus jõudis järeldusele, et kui videote alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva teenusena. Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS § 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuses lõikes nimetatakse audiovisuaalmeedia teenused, milleks on: 1) televisiooniteenus; 2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus; 3) audiovisuaalne äriteade; 4) teised majandustegevuses osutatavad sellesarnased teenused, välja arvatud teenused, mis ei konkureeri televisiooniteenusega. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii nimetatakse audiovisuaalmeedia teenustena neist kolm esimest. Teiste sarnaste teenuste eraldi väljatoomine on ebaõnnestunud lahendus ka seetõttu, et MeeTS nendega seonduvat täpsemalt ei reguleeri, keskendudes üksnes televisiooniteenusele, tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele ja audiovisuaalsetele äriteadetele. Vaid üksikutes MeeTS-i sätetes kasutatakse laiemat sõnastust „audiovisuaalmeedia teenus“, kuid sealgi peetakse tegelikult silmas televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenust koos. Seega on tekitatud üks audiovisuaalmeedia teenuse liik, millele MeeTS-is sätestatu suures osas justkui ei laieneks. Ka sisuliselt on võimalik tulenevalt teenuse iseloomust (kas lineaarne ehk saadete samaaegseks vaatamiseks või mittelineaarne ehk saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel) liigitada erinevad uued audiovisuaalmeedia teenused (näiteks Delfi TV, Postimees TV jmt) just televisiooniteenuseks või tellitavaks audiovisuaalmeedia teenuseks, mistõttu puudub vajadus täiendava ebamäärase sisuga kategooria säilitamiseks. Selleks, et tagada MeeTS-i kohaldumine kõikidele audiovisuaalmeedia teenustele, loobutaksegi sarnaselt AVMSD-s sätestatuga teiste sarnaste majandustegevuses osutatavate teenuste nimetamisest audiovisuaalmeedia teenuse ühe liigina. Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 4 1 , milles määratletakse termi ni „ videojagamisplatvorm “ sisu. Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus InfoTS -i tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke , hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile aa. Videojag amisplatvormiks AVMSD tähenduses võivad kvalifitseeruda näiteks YouTube, Vimeo , Dailymotion , Twitch jmt, aga ka sotsiaalmeediateenused, juhul kui saadete ja kasutaja loodud videote pakkumine on nende põhiline otstarve. Eu roopa Komisjon on välja töötanud suunise d termini „ videojagamisplatvorm “ AVMSD kohases määratluses nimetatud põhilise otstarbe kriteeriumi praktilise rakendamise kohta . Suuniseid sisaldavas dokumendis pakutud kriteeriumid, mille abil hinnata, kas tegemist on teenuse või selle osaga, mille põhiline otstarve on pakkuda üldsusele saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, on üldjoontes järgmised: 1) audiovisuaalse sisu suhe teenuse põhilise majandustegevuse valdkonna või valdkondadega (kas saadete ja kasutaja loodud videote edastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on eesmärk omaette või üksnes toetab mõnda muud teenust; kas platvormi ülesehitus julgustab kasutajaid audiovisuaalset sisu tarbima ning videoid üles laadima ja jagama; kas teenus hõlmab kasutajate tähelepanu köitvaid funktsionaalsusi, nagu näiteks videote pakkumine platvormi esilehel ja nende automaatne käivitamine; kas teenuse osutaja turundab oma teenust kui videojagamisplatvormi ); 2) teenuse kaudu kättesaadava audiovisuaalse sisu kvantitatiivne ja kvalitatiivne olulisus (kui suur on platvormil oleva audiovisuaalse sisu hulk; kui oluline on platvormil olev audiovisuaalne sisu kasutajatele võrreldes muu sisuga; kui suure kasutajate hulgani audiovisuaalne sisu jõuab); 3) audiovisuaalse sisu tulundamine või sellest eest tulu saamine (kas enne või pärast saateid või kasutaja loodud videoid või nende ajal edastatakse äriteateid; kas juurde pääs audiovisuaalsele sisule on tasuline; kas audiovisuaalne sisu on spondeeritud; kas kasutajate tegevust platvormil jälgitakse eesmärgiga kasutada saadud teavet ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus ja käitumispõhiselt suunatud reklaam); 4) selliste vahendite kättesaadavus, mille eesmärk on suurendada audiovisuaalse sisu nähtavust või ligitõmbavust (kas platvormil on olemas audiovisuaalse sisu otsingumootor ja võimalus audiovisuaalset sisu filtreerida; kas platvormil kasutatakse tööriistu, mis soodustavad kasutajate omavahelist suhtlust, võimaldavad neil näiteks teemade kaupa valida endale pakutavat audiovisuaalset sisu või jälgida enda üleslaetud videote vaadatavust). Hinnata tuleks kõiki nimetatud kriteeriume ning teha seda võimalikult laialt ja paindlikult, pidades silmas ennekõike eesmärki kaitsta alaealisi neile sobimatu ja üldsust ebaseadusliku audiovisuaalse sisu eest. Seejuures ei peaks üksikutele kriteeriumidele mittevastamine automaatselt tähendama, et tegemist ei ole videojagamisplatvormiga AVMSD ja MeeTS-i tähenduses. Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 5 1 , milles sätestatakse, et videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile da. Eelnõu § 1 punkt 17 – MeeTS § 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 18 , millega täiendatakse sama paragrahvi termini „toimetusotsus“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 18 – MeeTS § 6 täiendatakse lõikega 2, milles määratletakse termini „toimetusotsus“ sisu. Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega. Toimetusotsuste regulaarsus peab olema piisavalt tihe, et mõjutada programmi või programmikataloogi sisu, aga ei pruugi tähenda toimetusotsuste igapäevast tegemist. Nimelt koostatakse mõnede kanalite (näiteks filmi- või muusikakanalite) puhul programm mitme nädala kaupa ette ja seega ei ole võimalik tõlgendada toimetusotsust kitsalt kui igapäevast otsust. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile bb . Toimetusotsuse defineerimine on oluline, kuna toimetusotsuste tegemise asukoht on määrava tähtsusega meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaks tegemisel. Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS § 7 pealkirja lisatakse sõnad „kasutaja loodud video“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 22 , millega täiendatakse sama paragrahvi termini „kasutaja loodud video“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 20 – täiendatakse saate definitsiooni MeeTS § 7 lõikes 1. Uue sõnatuse kohaselt on saade liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud mis tahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa. Uuendusena on lisatud sõnad „mis tahes pikkusega“. Säte vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktis b tehtud täpsustusele, mis on tingitud eespool nimetatud New Media Online kohtuasjast. Nimelt tekkis selles kaasuses eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas veebis esitatud lühivideod ikka vastavad saate määratlusele, kuna kohtu hinnangul vastasid need pigem uudistest võetud lühikestele lõikudele, mida nii-öelda klassikalises televisioonis sellises vormis ei esine. Euroopa Kohus leidis, et asjaolu, et videod on lühikese kestusega, ei välista nende kvalifitseerimist saadeteks AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna kõnealune säte ei sisaldanud nõuet asjaomaste salvestiste kestuse kohta. Euroopa Kohus kordas ka Euroopa Komisjoni poolt rõhutatut, et teleringhäälingu teenuski sisaldab pika või keskmise kestusega saadete kõrval ka lühikese kestusega saateid. Õigusselguse huvides on nii AVMSD-s kui edaspidi ka MeeTS-is selgelt öeldud, et audiovisuaalse saate määratlus ei sõltu selle pikkusest. Eelnõu § 1 punkt 21 – muudetakse MeeTS § 7 lõike 2 esimest lauset, mille uue sõnastuse kohaselt on programm televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse regulaarselt ja mille ülesehitust väljendab saatekava. Võrreldes senise sõnastusega on lisatud täpsustus programmi regulaarse edastamise kohta. Muudatus on seotud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtestanud MeeTS § 9 muutmisega selliselt, et nädalamaht jääb kehtima üksnes raadioprogram mile (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Täiendus, et programmi tuleb edastada regulaarselt , aitab siis , kui teleprogrammi kohustuslikke nädalamahte enam pole, vältida olukorda, kus meediateenuse osutajatena käsitataks näiteks internetis harva ja juhuslikult üksikuid audiovisuaalseid teoseid avaldavaid isikuid. Muudatus ei ole otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega, ent võimaldab koos MeeTS § 9 muutmisega kohandada seadust uutele meediateenustele vastavaks, mis on olnud ka AVMSD uuendamise peamisi eesmärke. Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS § 7 täiendatakse lõikega 4, milles määratletakse termini „kasutaja loodud video“ sisu. Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile . Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile ba . Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS § 8 lõikes 5 asendatakse pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Tegevusloaga seotud liiasus on Eesti õigusaktide keele levinud probleem. Parandus tehaksegi keeletoimetajate ettepanekul, et muuta eesti õiguskeelt selgemaks ja arusaadavamaks. Eelnõu § 1 punkt 24 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 5 1 pikk sõnaühend „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS § 8 täiendatakse lõikega 5 2 , mis näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi. Täiendus on seotud eelnõu § 1 punktiga 28 MeeTS §-s 9 tehtava muudatusega, millega kaotatakse teleprogrammi kohustusliku nädalamahu alam piir (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Viidatud MeeTS § 8 lõige 1 (enda toodetud uudistesaadete päevamaht vähemalt 5%) on kohaldatav televisiooniteenuse osutajale, kes edastab programmi vähemalt kuuel päeval nädalas. Kui teleprogrammi nädalamaht on oluliselt väiksem, kui senine nädalamahu alampiir ehk 56 tundi, ei ole selles sätestatud nõude kohaldamine mõistlik. Oluliselt väiksema mahu piiriks on võetud pool senisest kohustuslikust nädalamahust ehk 28 tundi. MeeTS § 8 lõike 2 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu edastamiseks, kusjuures omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti tuleb edastada ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni. Ka selle sätte, eriti konkreetset ajavahemikku puudutava osa, kohaldamine ei ole väiks e programmimahu korral mõistlik. T änaseks turule tulnud uute audiovisuaalmeedia teenuse osutajate lineaarsete teenuste maht on äärmiselt väike, piirdudes maksimaalselt mõne tunniga päevas, mis ei pruugi kokku langeda viidatud ajavahemikuga. Eelnõu § 1 punkt 26 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 7 pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise luba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 27 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 8 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditest tul etatud „ajutise televisiooni- või raadioloaga“. Eelnõu § 1 punkt 28 – MeeTS § 9, millega on kehtestatud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiirid, muudetakse selliselt, et kehtima jääb vaid raadioprogrammi nädalamahu alampiir. Kehtiva korra kohaselt peab teleprogrammi nädalamaht olema vähemalt 56 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel ja 21 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga regionaalse televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel. Kuna uued turule tulnud audiovisuaalmeedia teenused (näiteks juba eespool nimetatud Delfi TV, Postimees TV) sellises mahus programmi ei paku ja ebamõistlik oleks neilt seda ka nõuda, ei ole neid võimalik justkui televisiooniteenuseks lugeda. Samas konkureerivad nad nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega, mistõttu tuleks neile kohaldada ka sarnaseid MeeTS-ist tulenevaid alaealiste ja üldsuse kaitset ning äriteateid puudutavaid reegleid. Programmi kohustusliku nädalamahu alampiirist loobumine võimaldab kirjeldatud uued teenused registreerida majandustegevuse registris (edaspidi MTR ), teostada osutatavate teenuste üle järelevalvet ja tagada kokkuvõttes aus konkurents audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vahel. Nagu ka eelnõu § 1 punkti 21 selgituses märgitud, ei ole programmi nädalamahuga seotud muudatus otseselt AVMSD-st tulenev, ent aitab täita AVMSD uuendamise üldist eesmärki kohandada audiovisuaalmeedia teenuseid puudutav õigusraamistik muutunud turuolukorrale vastavaks. Eelnõu § 1 punkt 29 – MeeTS-i teise peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et eelnõuga sätestatakse kõnealuses peatükis lisaks meediateenuse osutaja tegevuspõhimõtetele ka videojagamisplatvormi pida ja tegevuspõhimõtted. Eelnõu § 1 punkt 30 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 13 lõikes 1 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 31 – MeeTS § 16, mis puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas tehakse täpsustus, mille kohaselt teeb audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõutava teabe arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks veebilehel. Seni on teabe avaldamise koht olnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul seaduses nimetamata, kuigi praktikas on selleks osutunudki teenuse osutaja veebileht. Kuna sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 on veebileht raadioteenuse osutaja kohta käiva teabe avalikustamise kohana nimetatud, tehakse õigusselguse huvides selline täpsustus ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutavas sättes. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajat puudutava teabe avalikustamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 5. Kuna kõnealuse artikli eesmärgiks on, et olulisemad teenuse osutaja andmed peavad olema teenuse vastuvõtjatele võimalikult kergesti kättesaadavad, tuleb meediateenuse osutajal arvestada sellega, et olukorras, kus ta pakub mitut erinevat teenust, millel on eraldi veebilehed (näiteks eraldi veebilehed igale telekanalile) , ei piisa teabe avalikustamise eesmärgi täitmiseks sellest, kui nõutav info on avaldatud teenuse osutajaks oleva ettevõtja veebilehel, kuid mitte teenuste veebilehtedel. Teave on teenuse kasutaja jaoks kergesti kättesaadav, kui tal on võimalik vähemalt teenuse veebilehelt lihtsasti leitava lingi kaudu jõuda teenuse osutajat puudutavate nõutavate andmeteni. Eelnõu § 1 punkt 32 – MeeTS § 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 1 . Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta . Kontrolli tegemise viisi puudutavate andmete all peetakse silmas seda, kas tegelik kasusaaja kontrollib audiovisuaalmeedia teenuse osutajat piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Säte on seotud AVMSD artikli 5 lõikega 2, mis võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Direktiivi 15. ja 16. põhjenduspunktis on selgitatud, et meediateenuseid osutavate isikute omandi läbi paist vus on otseselt seotud väljendus vabadusega. Teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta, kui sellise struktuuri tulemuseks on kontroll osutatavate teenuste sisu üle või märkimisväärne mõju sellele, võimaldab kasutajatel sellist sisu teadlikult hinnata. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Omandistruktuuri ja tegelike kasusaajate avalikustamist puudutava MeeTS § 16 lõike 1 punkti 4 1 sõnastamisel on eeskujuks võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS ) § 77. Seega ei nõuta audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt täiendavate isikuandmete avaldamist, ent andmed, mis RahaPTS kohaselt niikuinii avaldada tuleb, muutuvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajate olulist ühiskondlikku mõju arvestades teenuse kasutajatele lihtsamini kättesaadavaks. Andmetega tutvumine ei eelda edaspidi registrist päringu tegemist ja selle eest lõivu maksmist. Eelnõu § 1 punkt 33 – lisaks eelnõu § 1 punktis 32 sätestatule, täiendatakse MeeTS § 16 lõiget 1 ka punktiga 6. Viidatud lõike kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks nimele, postiaadressile, kontaktandmetele, vastutava toimetaja andmetele, omandistruktuurile ja viitele MeeTS-ist tulenevale riikliku järelevalve tegijale ka teabe Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise kohta. Kuigi viimati nimetatud asjaolu on põhimõtteliselt tuletatav ka sellest, et teenuse osutaja üle teeb riiklikku järelevalvet Eesti vastav asutus, on täiendus vajalik, kuna AVMSD artikli 5 lõike 1 punkti d uue sõnastuse kohaselt tuleb tagada, et teenuse vastuvõtjatele oleks kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadav nii teave järelevalveasutuse kui ka jurisdiktsiooni omava liikmesriigi kohta. Eelnõu § 1 punkt 34 – MeeTS § 16 lõike 3 punktis 2 tehakse muudatus, mis puudutab raadioteenuse osutaja kohta tema veebilehel avalikustatavat teavet. Kui seni on raadioteenuse osutajatele kõnealune säte olnud täitmiseks kohustuslik üksnes veebilehe olemasolu korral, siis edaspidi selle olemasolu eeldatakse. Kõikidel praegu raadioteenuse osutamise tegevusluba omavatel teenuse osutajatel on veebilehed olemas, mistõttu uusi kohustusi seadusemuudatusega neile ei kaasne. Tegemist on teenuse vastuvõtjate huve silmas pidava väikese kaasajastusega, mille järgimine ei tohiks raskusi valmistada ka võimalikele uutele teenuse osutajatele. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega, kuid kuna sellega ei kaasne koormavat või muul moel negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale, on see lisatud eelnõusse. Eelnõu § 1 punkt 35 – MeeTS § 18 punktis 1 tehakse sõnastuslik korrektuur, mille kohaselt kasutatakse kõnealuses sättes sõnade „ühiskonna julgeolek“ asemel edaspidi sõnu „riigi julgeolek“. Sellega ühtlustatakse MeeTS-i sõnastus teistes Eesti õigusaktides kasutatud sõnastusega. Eeln õu § 1 punkt 36 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama h ädaohuteateid puude ga inimestele ligipääsetaval viisil. Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut (uue sõnastuse kohaselt riigi julgeol ekut, vt ka eelnõu § 1 punkti 35 selgitust) või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohus tus edastada hädaohuteate i d puud ega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuul mispuudega inimeste asemel puud ega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Eeln õu § 1 punkt 37 – MeeTS § 19 sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muu hulgas täpsustatakse ka paragrahvi pealkirja. Kõnealuses paragrahvis reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist meediateenustes, s.o televisiooni- ja raadioteenuses ning tellitavas audi o visuaalmeedia teenuses. Kuna seadust täiendatakse §-ga 19 1 , milles sisaldub samu eesmärke silmas pidav, ent videojagamisplatvormi pida jatele kohalduv regulatsioon (vt ka eelnõu § 1 punkti 3 8 selgitust), on vajalik paragrahvide pealkirjad teineteisest teenuse osutajate järgi eristada. MeeTS § 19 lõiget 1, mis sätestab keelu õhutada meediateenuseid osutades saadetes vihkamist ja vägivalda, täiendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi ka harta ) artiklis 21 osutatud alustega. Kui seni nimetati MeeTS § 19 lõikes 1 vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, siis uues sõnastuses on esitatud kõik harta artiklis 21 nimetatud tunnused. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 6 lõike 1 punktiga a. Erinevalt harta artiklist 21 on MeeTS § 19 lõikes 1 tegemist kaitstud tunnuste ammendava loeteluga. Direktiivi väljatöötamise ajal toimusid sel teemal tulised vaidlused. Euroopa Parlament soovis kõik kaitstud tunnused direktiivis nimetada, kusjuures parlamendi pakutud loetelu oli detailsem, kui harta artikli 21 näitlik loetelu. Näiteks pakkus Euroopa Parlament kaitstud tunnustena eraldi välja ka soo väljenduse ( gender expression ), soolise identiteedi ( gender identity ) jm. Liikmesriikide arvates oli selline lähenemine liiga avar ja ebamäärane ning mitmed liikmesriigid soovisid kitsendada direktiivis märgitavate kaitstud tunnuste loetelu. Kompromissina asendati konkreetsete tunnuste loetelu viitega harta artiklis 21 osutatud alustele. Kuna kompromiss pidi arvestama ka nende liikmesriikide seisukohtadega, kelle arvates Euroopa Parlamendi pakutud loetelu oli liiga lai, ei saa AVMSD artikli 6 lõike 1 punktis a sisalduvat viidet hartale tõlgendada selliselt, et sellest tuleneks kohustus kehtestada siseriiklikus õiguses saadetes igasuguse vägivalla ja vihkamise õhutamise keeld ning harta artiklis 21 osutatud tunnuseid tuleb selles kontekstis mõista suletud loeteluna. Viimast kinnitab ka Euroopa Komisjoni õigusteenistuse seisukoht, mille kohaselt viitavad AVMSD artikli 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnad „ Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust austada ja kaitsta inimväärikust ( Without prejudice to the obligation of Member States to respect and protect human dignity )“ sellele, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohustused on sõltumatud harta kohustustest. MeeTS § 19 lõige 1 sisaldab nii kehtivas kui ka uues sõnastuses keeldu alavääristada meediateenuseid osutades saadetes õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. Muudetud AVMSD artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenused sisaldada avalikku üleskutset panna toime terroriakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21) (edaspidi terrorismivastase võitluse direktiiv ) artikli 5 tähenduses. Terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 5 on Eesti õigusesse üle võetud karistusseadustiku (edaspidi ka KarS ) § 237 2 lõikega 1, mille kohaselt karistatakse terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuna MeeTS § 19 lõige 1 juba sisaldab üldist keeldu kutsuda saadetes üles õigusrikkumisele, on sellega hõlmatud ka üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele, mistõttu viimast kõnealuses sättes eraldi nimetama ei hakata. MeeTS § 19 lõikes 2 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutaja“ sõnadega „meediateenuse osutaja“. Termin „meediateenuse osutaja“ on laiem ja hõlmab lisaks televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. Kõnealune säte keelab meediateenuse osutajatel edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 mõistes . Muudatus ei tähenda aga seda, et erinevalt senisest on edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal alaealisi oluliselt kahjustavate saadete edastamine keelatud . Koosmõjus MeeTS § 19 lõikes 5 tehtavate muudatustega hoopis laiendatakse kõnealuse sisu edastamise õigust lisaks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ka televisiooniteenuse osutajale, kui teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu . Muudatus tehakse seetõttu, et kuna praeguseks on olemas võimalused, kuidas takistada tehniliste meetmete abil juurdepääsu ka telekanalitele, ei ole nende sisule võrreldes tellitava audiovisuaalmeedia teenusega rangemate nõuete seadmine enam põhjendatud. Kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suudab tagada, et tema teenus ei ole alaealistele kättesaadav, siis ei tohiks se ada teenusele piiranguid üksnes te enuse liigist lähtuvalt . MeeTS § 19 lõike 3 s isu ei muudeta. Kõnealune säte näeb ette, et saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni . Selles sättes peetakse silmas saateid vanuserühmale 18+. Seega ei ole tegemist keeluga edastada a javahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni saateid, mis võivad alaealiste mõnele vanuserühmale sobimatuks osutuda. Näiteks võib praktikas selles ajavahemikus kindlasti leida saateid, mis osaliselt või tervikuna ei pruugi (ilma täiskasvanu juuresolekuta) sobida lasteaiaealistele ja nooremale koolieale (kuni 11-aastastele), ent ei ole ebasobivad keskmisele (12–15-aastased) või vanemale koolieale (16–18-aastased) . MeeTS § 19 lõikega 4 laiendatakse alaealistele sobimatu sisu eest hoiatavate tekstide ja sümbolite kasutamise süsteemi. Säte on seni puudutanud saadete, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näita misega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, edastamist väljaspool ajavahemi kku kella 6.00-st kuni 22.00-ni ning kohaldunud televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad on pidanud alaealiste kaitset silmas pidades juhinduma üksnes MeeTS § 19 lõikest 7, mille kohaselt tehakse tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole alaealis ele tavaolukorras kättesaadav. Kui televisiooni- ja raadioteenuse osutajale on olnud seatud piirangud nii alaealisi oluliselt ( MeeTS § 19 lõige 2) kui ka tõenäoliselt ( MeeTS § 19 lõiked 3–5) kahjustada võiva sisu osas, siis tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on seni pidanud piirama juurdepääsu üksnes alaealisi oluliselt ( MeeTS § 19 lõige 7) kahjustada võivale sisule. Direktiiviga on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvaid alaealiste kaitse nõudeid ühtlustatud. Seega peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi eristama lisaks alaealisi oluliselt kahjustada võivatele saadetele (sisal davad põhjendamatut vägivalda või pornograafiat) ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad sündsusetut sisu, vägivalda või julmust, näitavad õigusvastast käitumist). MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama para grahvi lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+ ) või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sa ade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale . Sättest on välja jäetud viide ajavahemikule kella 22.00-st kuni 6.00-ni. Uus sõnastus näeb seega ette, et hoiatusi tuleb meediateenuse osutajal kasutada vajadusel sõltumata kellaajast. Kuivõrd 18+ vanuserühmale mõeldud saadete edastamine ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni on jätkuvalt keelatud, siis jääb selliste saadete osas kehtima kohustus lisada neile hoiatus ajal, kui selliste saadete eetrisolek on lubatud. Küll aga on MeeTS § 19 lõikes 4 täiendavalt märgitud, et hoiatus tuleb lisad a ka alaealiste mõnele earühmale sobimatutele saadetele, mille edastamine ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni on lubatud. Sellisteks saadeteks võivad olla näiteks krimiseriaalid, mis võivad sisaldada väiksematele lastele hirmutavaid või muul põhjusel sobimatuid kaadreid jms. Kellaajalisest kitsendusest loobumine võimaldab kohaldada sätet ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle programmikataloogi kättesaadavus reeglina kellaajast ei sõltu. Lisaks eespool kirjeldatud muudatustele on MeeTS § 19 lõiget 4 täpsustatud selliselt, et sümbol saate sobimatusest alaealistele peab ekraanil igal juhul kogu saate ajal näha olema. Senise sõnastuse kohaselt võis teenuse osutaja valida, kas ta edastab hoiatuse enne saadet või kasutab saate ajal asjakohast sümbolit. Kuna üksnes saatele eelneval hoiatusel puudub igasugune mõju, kui saadet asutakse vaatama poole pealt, on vajalik hoiatava sümboli pidev nähtaval olek. Seadusega ei reguleerita, milliseid hoiatavaid sümboleid tuleks kasutada. AVMSD soodustab audiovisuaalmeedia teenuse osutajate eneseregulatsiooni ja sellest tulenevalt on ka kehtivas MeeTS-is ( MeeTS § 22) eneseregulatsiooni võimalus ette nähtud. Alaealiste kaitseks kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest küsimustest, mille lahenduses meediateenuse osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Seejuures saab eeskujuks võtta näiteks videomängude vanusekategooriate süsteemi PEGI või teiste liikmesriikide audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loodud sarnased süsteemid . MeeTS § 19 lõike 4 sisu vastab AVMSD artikli 6a lõigetele 1 ja 3. MeeTS § 19 lõike 5 uus sõnastus näeb ette, e t sama paragrahvi lõigetes 2– 4 kehtestatud nõudeid ( alaealisi oluliselt kahjustada võivate saadete edastamise keeld, kellaajaline piirang alaealisi tõenäoliselt kahjusta da võivale ehk vanuserühmale 18+ mõeldud sisule, hoiatuste ja sümbolite kasutamine) ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Sätet on täiendatud viitega MeeTS § 19 lõikele 2 (alaealisi oluliselt kahjustada võivate saadete edastamise keeld). Sellest tulenevalt võivad ka televisiooniteenuse osutajad edaspidi edastada alaealisi oluliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad põhjendamatut vägivalda või pornograafiat), kui nad suudavad tagada, et alaealiste juurdepääs sellisele sisule on takistatud. Televisiooniteenuse osutajatel endil selliste tehniliste piirangute seadmise võimekus reeglina küll puudub, kuid neil on võimalik sõlmida vastavasisuline kokkulepe elektroonilise side ettevõtjaga. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja puhul on sama põhimõte tulenevalt MeeTS § 19 lõikest 7 kehtinud juba praegu, ent seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduva regulatsiooni ühtlustamisega sõnastatakse erinevaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutavad põhimõtted samades sätetes ja jäetakse sellest tulenevalt ebavajalikuks osu tuv MeeTS § 19 lõige 7 kõnealuse paragrahvi uuest sõnastusest välja . Kuna MeeTS § 19 lõiget 5 kohaldatakse edaspidi lisaks televisiooniteenuse osutajatele ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad arvestama, et kui nad ei kasuta programmikataloogis olevate alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivate saadete (vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatute saadete puhul hoiatusi ja a sjakohaseid sümboleid, tuleb neil tagada, et juurdepääs sellistele saadetele toimub üksnes PIN-koodi, salasõna vmt abil. Säte ei välista tehniliste vahendite abil deklareerimist, kas konkreetse seadme abil alaealised tõenäoliselt üldse saateid näevad või mitte. Näiteks kui seade on leibkonnas, kus alaealisi pole, ei ole iga alaealisi tõenäoliselt kahjustava saate vaatamiseks PIN-koodi või salasõna sisestamisel ka sisulist mõtet . Sätte eesmärgi täitmiseks sobivate tehniliste vahendite valik on jäetud teenuse osutaja otsustada. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. MeeTS § 19 lõiget 6 muudetakse samuti seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate reeglite ühtlustamisega AVMSD-s. Programmi (iseloomulik televisiooni- ja raadioteenuse osutajale) kõrval nimetatakse ära ka programmikataloog (iseloomulik tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale) ja televisiooni- ja raadioteenuse osutajate asemel räägitakse meediateenuse osutajatest, mis hõlmab ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. MeeTS § 19 lõike 6 uue sõnastuse kohaselt ei tohi meediateenuse osutaja juhul, kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille si su vastab sama paragrahvi lõigetes 2 või 3 sätestatud tingimustele (võib alaealisi oluliselt või tõenäoliselt kahjustada), nimetatud saateid oma programmis või programm ikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta saatest neid kohti esile. Varem puudunud viide MeeTS § 19 lõikele 2 on lisatud seetõttu, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad võivad edastada ka alaealisi oluliselt kahjustada võivat sisu, kui alaealiste juurdepääs sellele on takistatud. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 19 1 ja 19 2 . Paragrahvis 19 1 reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist videojagamisplatvormil . Paragrahv 19 2 sätestab alaealiste isikuandmete kaitse põhimõtte. Paragrahvi 19 1 lõike 1 kohaselt peab videojagamisplatvormi pida ja nägema teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine , mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, vara lise seisundi, sünnipära, puude , vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele; 3) kujutavad lapspornot. Kuna videojagamisplatvormi pida jal puudub erinevalt meediateenuse osutajast toimetusvastutus platvormil pakutava sisu eest ja InfoTS § 11 lõike 1 kohaselt ka jälgimiskohustus teabe osas, millele platvormi kaudu juurdepääsu pakutakse ehk teisisõnu videojagamisplatvormi pida ja ei pea läbi vaatama kogu kasutajate üles laetud materjali ega otsima aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid, on alaealiste ja üldsuse kaitseks kasutatavad meetmed videojagamisplatvormi puhul oluliselt piiratumad kui meediateenuste puhul. AVMSD artikli 28b lõike 3 punkt a pakub lahendusena regulatsiooni, mille kohaselt on videojagamisplatvormi pida jal kohustus aidata vähemalt platvormi kasutustingimuste kaudu kaasa sellele, et keelatud sisu platvormile ei jõuaks. Videojagamisplatvormi pida ja on seejuures vastutav üksnes selle eest, et teenuse kasutustingimustes oleks vastavad reeglid sätestatud, ent mitte selle eest, kui mõni kasutaja neid reegleid siiski eirab. MeeTS § 19 1 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktidest b ja c. MeeTS § 19 1 lõike 1 punktis 1 on tegemist samasuguse kaitstud tunnuste loeteluga, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 ning MeeTS § 19 1 lõike 1 punktis 2 on sarnaselt MeeTS § 19 lõikega 1 sätestatud laiem õigusrikkumisele üleskutsuva sisu levitamise keeld, kui AVMSD artikli 28b lõike 1 punktis c ette nähtud terroriakti toimepanemisele üleskutsuva sisu levitamise keeld (vt ka eelnõu § 1 punkti 37 selgituses MeeTS § 19 lõiget 1 puudutavat osa ). Lapspornona mõistetakse MeeTS § 19 1 lõike 1 punktis 3 vastavalt KarS § 178 lõikele 1 noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuvat pornograafilist etteastet või noorema kui neljateistaastase isiku osalusel toimuvat pornograafilist või erootilist etteastet. KarS-is sätestatud kuriteokoosseisu sisustamisel lähtutakse praktikas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14) . Paragrahvi 19 1 lõige 2 sätestab, et videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, n ing kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale . Nõue on sisult sarnane meediateenuse osutajatele kohalduvas MeeTS § 19 lõikes 4 sätestatug a (hoiatus enne saate algust ja sümbol ekraanil saate ajal), ent tulenevalt toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisest ei saa videojagamisplatvormi pida jat üldjuhul kohustada ise hoiatusi esitama ja asjakohaseid sümboleid kasutama (vt ka erisust MeeTS § 19 1 lõike 5 selgituse juures). Küll aga on võimalik panna selline kohustus videoid üles laadivatele kasutajatele videojagamisplatvormi kasutustingimuste abil. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktist a ja lõike 3 punktist a. Paragrahvi 19 1 lõike 3 kohaselt peab videojagamisplatvormi pida ja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale hõlpsasti teatada sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest, alaealistele sobimatutest) saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Tegemist on veel ühe meetmega, mis arvestab videojagamisplatvormi pida ja toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumist, ent aitab koos MeeTS § 19 1 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga kaasa sellele, et lubamatu sisu üldsus e või teatud earühmadeni ei jõuaks. Meede tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist d. Paragrahvi 19 1 lõike 4 kohaselt peab videojagamisplatvormi pida ja kõrvaldama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutava, õigusrikkumisele üleskutsuva, lapspornot sisaldava) saate, kasutaja loodud video ja äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata võ i tõkestama sellele juurdepääsu tingimusel , et pidaja on sellisest sisust teadlik. Antud säte tähendab, et videojagamisplatvormi pida jal ei ole võimalik tugineda toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele, kui ta on ebaseaduslikust sisust teadlik. Lisaks peab videojagamisplatvormi pida ja tulenevalt InfoTS § 11 lõikest 3 sellisel juhul viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest. Paragrahvi 19 1 lõige 5 paneb videojagamisplatvormi pida jale kohustuse lisada alaealistele sobimatule saatele, kasutaja loodud videole või äriteatele viivitamata ise asjakohane hoiatus ja sümbol nende puudumisel või ta gada, et saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Nimetatud kohustuste eelduseks on asjaolu, et videojagamisplatvormi pida ja sellisest saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest teadlik . Tegemist on sarnase lahendusega, nagu sama paragrahvi lõikes 4 ehk kehtib samuti põhimõte, et kui videojagamisplatvormi pida ja on alaealistele sobimatust sisust teadlik, ei saa ta enam tugineda toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisele ja peab aktiivselt tegutsema, et alaealisi selle eest kaitsta. Tegemist on AVMSD artikli 28b lõike 3 punktidest f ja h tuletatud meetmega. Viidatud AVMSD punktid nimetavad võimalike tehniliste lahendustena vanuse kontrollimise süsteemi ja lõppkasutaja kontrollitavat vanemakontrolli süsteemi, mis on võimalikud alternatiivid isiklikele tunnuskoodidele. Paragrahvi 19 1 lõige 6 näeb ette, et v ideojagamisplatvormi pidaja peab kehtestama tema peale seoses sama paragrahvi lõigete 4 ja 5 rakendamisega (saate, kasutaja loodud video või äriteate eemaldamine videojagamispla t vormilt või nende märgistamine alaealistele sobimatuks) esitatud teenuse kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra. Tegemist on AVMSD artikli 28b lõike 3 punkti s i sätestatud meetmega , mida platvormi kasutajad saaksid kasutada olukorras, kus nad ei nõustu enda üleslaetud videosisu eemaldamisega või sellele juurdepääsu piiramisega . T arbijakaitseseaduse (edaspidi TKS ) § 24 küll juba reguleerib kaebuse esitamist kauplejale ja kuna videojagamisplatvormi pida ja on kaupleja TKS § 2 lõike 1 punkti 2 tähenduses, on kasutajal põhimõtteliselt võimalik esitad a talle kaebus ka TKS alusel. Samas ei pruugi kõik videojagamisplatvormi kasutajad olla tarbijad TKS § 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses (näiteks ei ole tegemist füüsilise isikuga, vaid videosisu laetakse üles juriidilise isiku nimel) ja neile TKS- is sätestatud kaebuste esitamise regulatsioon ei laieneks. Erin evate kasutajarühmade võrdse kohtlemise huvides nähakse gi MeeTS-is ette videojagamisplatvormi pidaja kohustus kehtestada kasutajate kaebuste lahendamise kord. Paragrahvi 19 1 lõike 7 kohaselt on videojagamisplatvormi kasutajal juhul, kui ta leiab, et sama paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel (saate, kasutaja loodud video või äriteate eemaldamisel videojagamisplatvormilt või nende märgistamisel alaealistele sobimatuks) rikutakse tema õigusi, õigus pöörduda kaebusega ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA ) poole. Kaebus lah endatakse eelnõu § 1 punktiga 97 MeeTS-i lisatavas §-s 56 1 sätestatud korras (vt ka eelnõu § 1 punkti 97 selgitust) . Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 7, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et sama artikli lõigete 1 ja 3 kohaldamisega seotud kasutajate j a videojagamisplatvormi pida jate vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas kohtuvälised õiguskaitsemehhanismid, mis võimaldavad lahendada vaidlusi erapooletult ega jäta tarbijaid ilma riigisisese õiguse kohasest õiguskaitsest. Võimalus videojagamisplatvormile üles laetud sisu eemaldamist või sellele juurdepääsu piiramist kohtuväliselt vaidlustada aitab tagada, et videojagamisplatvormi pidajad austavad platvormi kasutajate sõna- ja teabevabadust. Vastavasisulise kaebuse saamisel vaatab TTJA vaidlusaluse saate, kasutaja loodud video või äriteate läbi ja otsustab, kas selle eemaldamine või sellele juurdepääsu piiramine on olnud põhjendatud. TTJA on kõnealuste vaidluste lahendamiseks sobiv asutus, k una TTJA ametnikud hindavad saadete ja äriteadete sisu ka riikliku järelevalve raames ning neil on selleks vajalikud teadmised ja oskused olemas. Vajadusel on võimalik menetlusse kaasata ka teisi järelevalveasutusi ja eksperte. MeeTS-i lisatav § 19 2 näeb ette, et meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pida ja ei t ohi töödelda MeeTS § 19 lõikes 5 ja § 19 1 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam. Viidatud sätetes nimetatud tehniliste meetmete all peetakse silmas meetmeid, mis takistavad alaealiste juurdepääsu neile sobimatule sisule. MeeTS § 19 2 sisu tuleneb AVMSD artikli 6a lõikest 2 ja artikli 28b lõikest 3. Eelnõu § 1 punkt 39 – muudetakse MeeTS § 20 lõiget 2, mis sätestab vastulause esitamise ja edastamise tähtajad. Seni on vastulause esitamiseks olnud aega 20 päeva taotluse põhjustanud saate edastamisest arvates ja vastulause edastamiseks on televisiooni- või raadioteenuse osutajal olnud aega samuti 20 päeva põhjendatud taotluse saamisest arvates. Kõnealused tähtajad on olnud seotud MeeTS § 21 lõikes 2 sätestatud saadete salvestiste säilitamise minimaalse tähtajaga, mille pikkus on olnud ka 20 päeva. Kuna eelnõuga pikendatakse salvestiste säilitamise tähtae ga (vt ka eelnõu § 1 punktide 40 ja 41 selgitusi), on mõistlik pikendada ka vastulause esitamise ja edastamise tähtaegu. Vastulause esitamiseks on edaspidi aega 30 päeva taotluse põhjustanud saate edastamisest arvates ning vastulause edastamiseks on televisiooni- või raadioteenuse osutajal eelnõu seadusena jõustumisel aega samuti 30 päeva põhjendatud taotluse saamisest arvates. Muudatusega ühtlustatakse MeeTS-is ja ERHS- is sätestatud vastulause esitamise tähtajad. Nimelt näeb ERHS § 39 lõige 3 Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka ERR ) saates esitatud väidete kohta vastulause esitamiseks ette 30-päevase tähtaja ning sama paragrahvi viies lõige kohustab ERR-i lahendama vastulause esitamise taotluse samuti 30 päeva jooksul. Vastulause esitamise õigus on sätestatud AVMSD artiklis 28, mis ei sisalda küll konkreetseid tähtaegu, ent näeb ette, et vastulause esitamise õiguse kasutamiseks peab olema piisavalt aega. Eelnõu § 1 punkt 40 – muudetakse MeeTS § 21 lõiget 2, milles on seni sätestatud olnud televisiooni- ja raadioteenuse osutajate kohustus säilitada saadete sal vestisi vähemalt 20 päeva pärast programmi edastamist. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitama salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist. Muudatusega pikendatakse minimaalset säilitustähtaega kümne päeva võrra ja täpsustatakse kohustatud isikute ringi vastavalt tegevusloa liikidele. Kõnealune säte puudutab kõiki televisi ooni- ja raadioloa omanikke , välja arvatud rahvusvahelise raadioloa omanikke ja satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa (uue nimetusega rahvusvaheline televisiooni luba, vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust) omanikke, kellele nähakse ette veelgi pikem salvestiste säilitamise kohu stus (vt ka eelnõu § 1 punkti 41 selgitust). Muudatusega ühtlustatakse MeeTS-is ja ERHS- is sätestatud saadete salvestiste säilitamise tähtajad. Nimelt näeb ERHS § 38 lõige 2 ette, et ERR säilitab saate salvestist vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates. Salvestiste säilitamise tähtaja pikendamine on vajalik selle ks, et TTJA saaks tõhusalt täita meediateenuste valdkonna riikliku järelevalveasutuse ülesandeid ning on seega kooskõlas AVMSD artikliga 30. Senine 20-päevane säilitustähtaeg ei ole osutunud järelevalve teostamisel alati piisavaks. Tähtaja pikendamist lausa kolme kuuni soovitatakse ka Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ . Enamiku teenuse osutajate puhul on otsustatud siiski säilitustähtaega pikendada vaid kümne päeva võrra , kuna säilitustähtaja mitmekordistamine oleks teenuse osutajate jaoks liiga kulukas. Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS § 21 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt peab rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitama saadete salve stisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist. Rahvusvahelise televisiooni loa all peetakse silmas senist satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, mille nimetust eelnõuga muudet akse (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Nagu juba eelnõu § 1 punkti 40 selgituses märgitud on salvestiste säilitamise tähtaja pikendamine vajalik selleks, et TTJA saaks tõhusalt täita meediateenuste valdkonna riikliku järelevalveasutuse ülesandeid. R ahvusvahelise televisiooni- või raadioloa alusel edastatav programm on suunatud välisriigile ega pruugi olla Eestis vastuvõetav. Seega tuleb arvestada pikema ajaga riikidevaheliseks suhtlemise k s näiteks juhtudel , kui Eesti tegevuslo a alusel edastatava teleprogrammi kohta on kaebusi programmi si htriigi vaatajail või järelevalveasutusel, mistõttu 90 päevane salvestiste säilitamise tähtaeg on hädavajalik. Lisaks sellele, et kolmekuulist säilitustähtaega soovitatakse Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ , on kõnealuse tähtaja pikendamisel 90 päevani eeskujuks võetud teiste liikmesriikide praktika (lähimatest naaberriikidest on sama pikk säilitustähtaeg näiteks Lätis). Eelnõu § 1 punkt 42 – muudetakse MeeTS § 22, mis puudutab eneseregulatsiooni. Kuna AVMSD kohaldamisalasse on hõlmatud nüüd ka videojagamisplatvormi pida jad, tehakse vastav täiendus ka kõnealuses paragrahvis. Lisaks täpsustatakse eneseregulatsiooni korras väljatöötatavate juhiste sisunõudeid, arvestades AVMS D artikli 4a lõike 1 punktides a –d sätestatut. Valdkonnas tegutsevate isiku te väljatöötatud tegevusjuhend peab MeeTS § 22 lõike 2 eelnõukohase sõnastuse järgi olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise ko rra ja osapoolte vastutuse reeglite rikkumise eest. Eneseregulatsiooni korras on 2011. aastal kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ Eesti Ringhäälingute Liit. Kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel tuleb juhendit lähtuvalt MeeTS § 22 lõikes 2 sätestatust uuendada. Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS § 23, mis puudutab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenuste le, sõnastatakse tervikuna uuesti. Kõnealuses paragr ahvis nimetatakse edaspidi puud ega inimesi laiemalt. Selline lähenemine on võetud ka AVMSD-s, kuigi direktiivi 22. põhjenduspunktis selgitatakse, et arvestades audiovisuaalmeedia teenuste laadi, eeldatakse teenuste ligipääsetavaks muutmist ennekõike nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. MeeTS § 23 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil om a teenuse ligipääsetavaks puude ga inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisat eenuseid, mis võimaldavad puude ga inimestel pakutavat teenust kasutada. Põhimõttelisi muudatusi selles eelnõuga ei tehta. L isatud on seni MeeTS-i rakendussätete peatükis §-s 60 sisa ldunud järk-järgulise teenuste ligipääsetavuse tagamise põhimõte ja täpsustatud, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmed ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt tuleb ligipääsetavuse nõu ete täitmise hindamisel arvestada ka praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, mistõttu ei saa paratamatult eeldada, et kõik audiovisuaalmeedia teenused muutuvad puuetega inimestele võrdsel määral ligipääsetavaks. Näiteks televisiooniteenuse osutaja jaoks, kelle programm koosneb suures osas spordivõistluste otseülekannetest, on ligipääsetavuse tagamine märksa keerulisem, kui peamiselt eelnevalt salvestatud saadete edastajale . Teiselt poolt tähendab proportsionaalsete meetmete kasutamise kohustus, et teenuste ligipääsetavaks tegemisel peab arvestama teenuse osutaja võimalikku auditooriumit, suurust, mõju ja eripära. T eenuse j ärk-järgu lt ligipääsetavaks tegemise tingimused ei ole täidetud kui audiovisuaalse sisu ligipääsetavaks tegemise proportsioon on ebamõistlikult madal. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 7 lõikele 1. MeeTS § 23 lõike 2 kohaselt tuleb audiovisuaalmeedia teenuse osutajal koostada ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puud ega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerida tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Neljaks aastaks koostatud ja iga-aastaselt uuendatav tegevuskava tuleb sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitada koos eelmisel kalendriaastal elluviidud tegevuste ülevaatega TTJA- le igal aastal 15. veebruariks . Kohustus ligipääsetavuse küsimustes TTJA- le aru anda ei ole uus, seni on see tulenenud MeeTS §-st 60. Küll aga ei ole audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt seni nõutud ligipääsetavuse tegevuskavade koostamist. Tegemist on uuendusega, mis tuleneb AVMSD artikli 7 lõikest 3. Kuigi AVMSD ei kohusta liikmesriike taolisi tegevuskavasid nõudma , on see mõistlik meede suunamaks teenuse osut ajaid rohkem läbi mõtlema puude ga inimeste ligipääsu ga seotud küsimusi ja planeerima konkreetseid samme MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks. Ligipääsetavuse tegevuskavade tõhususe hindamisse võiks TTJA ekspertidena kaasata puude ga inimeste esindusorganisatsioonide liikmeid. MeeTS § 23 lõige 4 näeb ette, et samas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt AVMSD artikli 7 lõike 4 tähenduses on TTJA. Nimelt sätestab AVMSD artikli 7 lõige 4, et iga liikmesriik peab määrama ühtse, muu hulgas puu e te ga inimeste jaoks hõlpsasti ligipääsetava ja üldsusele kättesaadava veebipõhise kontaktpunkti samas artiklis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks. Kuna TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, ei ole mõistlik puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu puudutavaid pöördumisi mõnele teisele asutusele suunata. TTJA on ligipääsetavuse küsimustega tegelemiseks sobiv asutus ka seetõttu, et tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punktist 7 teostab TTJA riiklikku järelevalvet, kontrollides kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse aval ikkusele suunatud teenust, puu e te ga inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavust. Samuti võivad TTJA- le lisanduda täiendavad ligipääsetavuse tagamisega seotud ülesanded, kui Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115) . Eelnõu § 1 punkt 44 – kõnealuses eelnõu punktis nähakse ette MeeTS § 23 täiendamine lõikega 1 1 . Säte on esitatud MeeTS § 23 uuendatud sõnastusest eraldi, kuna sellele nähakse eelnõu § 6 lõikega 2 ette ülejäänud sea dusest erinev jõustumisaeg (2025 . aasta 1. jaanuar). MeeTS § 23 lõige 1 1 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele , sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta , ning nende täitmise tähtajad valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Volitusnorm lisatakse MeeTS-i eesmärgiga tagada AVMSD artikli 7 lõikest 1 tuleneva kohustuse, muuta audiovisuaalmeedia teenused puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks, tõhus täitmine. Eelnõukohase seaduse jõustumisel peavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad jätkama juhindumist MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud põhimõttest muuta järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenus ed ligipääsetavaks puudega inimestele. Tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatavast §-st 65 3 analüüsib Kultuuriministeerium (edaspidi KuM ) koostöös TTJA - ga hiljemalt 2024 . aastal puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning järgmise sammuna töötatakse analüüsi tulemuste põhjal välja ministri määrus, mis täpsustab ligipääsetavuse nõudeid. Se e ga antakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kõigepealt aega töötada ise välja ligipääsetavuse tegevuskavad ja asuda neid rakendama ning seejärel hinnatakse seni tehtut ja kehtestatakse konkreetsemad ja kontrollitavad nõuded, mis aitavad kindlustada , et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavus ka päriselt paraneks. Kõnealust lahendust t oetab 2019. aasta 26. septembril Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühm . Uue volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust ning selle vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi ka PS ) on täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja punktis 8 „Rakendusaktid“. Eelnõu § 1 punkt 45 – muudetakse MeeTS § 24 lõiget 1. Seni sisaldas kõnealune tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutav säte küllalt eba määrast ehk selgelt määratlemata kvantitatiivse eesmärgiga kohustust edendada Euroopa teoste tootmist ja kättesaadavust. Euroopa teoste edendamise võimalike viisidena nimetati: 1) rahalise toetuse andmist Euroopa teoste tootmiseks, teoste tellimist või teoste edastamise õiguste omandamist; 2) Euroopa teoste, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teoste esiletoomist programmikataloogis koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga; 3) omatoodangu tunnustele vastavate teoste ja nende valmimisaasta esiletoomist programmikataloogis. AVMSD uuendamise käigus muudeti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduv Euroopa teoste edendamise nõue varasemaga võrreldes oluliselt konkreetsemaks. Muudatus on tingitud asjaolust, et seni on pidanud televisiooniteenuse osutajad panustama Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamisesse märksa enam, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad , mis on aga tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste järjest kasvavat populaarsust arvestades ebaõiglane. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikes 1 tehtud muudatusest peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi tagama, et nende programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Samasisuline kohustus nähaksegi ette MeeTS § 24 lõikes 1, mille uue sõnastuse kohaselt tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed , ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile. Viimase viie aasta jooksul valminud teoste eraldi esiletoomist on rõhutatud kehtiva MeeTS § 24 lõike 1 punkti 2 eeskujul. Direktiivis ei ole täpsustatud, kuidas Euroopa teoste osakaalu arvutamine peaks täpselt toimuma, kuid AVMSD artikli 13 lõikega 7 pandi Euroopa Komisjonile kohustus töötada selle kohta välja suunised . Suuniste kohaselt peaks Euroopa teoste osakaalu arvutamine põhinema teoste pealkirjade loendamisel. Alternatiivina kaaluti teoste kestuse arvestamist, nagu see toimub Euroopa teoste osakaalu arvutamisel televisiooniteenuses. See ei osutunud aga eelistatud lahenduseks, kuna tellitav audiovisuaalmeedia teenus erineb televisiooniteenusest just selle poolest, et erinevalt televisiooni programmist ei koosta tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad programmikataloogi olulisel määral saadete kestusega seotud kaalutlustest lähtuvalt, vaid püüavad pakkuda võimalikult suurt hulka erinevaid teoseid. Lisaks on nii teenuse osutajal endal kui ka järelevalveasutusel teoseid pealkirjade kaupa lihtsam loendada, kui nende kestuse üle arvestust pidada. Euro opa Komisjoni suuniste dokumendis täpsustatakse sedagi, et pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. Taolised erandid oleksid õigustatud ennekõike kallimate seriaalide puhul, kus ühe osa tootmise ajaline ja rahaline kulu on võrreldav mängufilmi tootmisega. Eelnõu § 1 punkt 46 – MeeTS § 24 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 . Lõige 1 1 vastab senisele MeeTS § 24 lõike 1 punktile 3 ja puudutab omatoodangu esiletoomist programmikataloogis. See säte paigutatakse paragrahvis ümber ja sisulisi muudatusi selles ei tehta. MeeTS § 24 lõike 1 2 kohaselt peab olema juhul, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul. Teisisõnu peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kel on mitu erinevat programmikataloogi, tagama neist igaühe puhul, et programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Säte põhineb AVMSD artikli 13 lõike 7 alusel väljatöötatud Euroopa Komisjoni suunistel . Eel nõu § 1 punkt 47 – t ulenevalt eelnõu § 1 punktiga 46 MeeTS § 24 lõigete 1 1 ja 1 2 lisamisest, täiendatakse sama paragrahvi lõikes 2 olevat viidet. Säte puudutab TTJA- le esitatavat iga-aastast aruannet Euroopa teoste osakaalu kohta programmikataloogis. Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS § 24 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei nõuta sama paragrahvi eelnevatest lõigetest tulenevat 30%-list Euroopa teoste osakaalu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja programmikataloogis ega selle kohta TTJA- le aruande esitamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot ehk tegemist on mikroettevõtjaga; 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest ; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmik ataloogi, mille suhtes kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 13 lõikest 6, mille kohaselt kohustust tagada, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutavates programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tuua kõnealused teosed esile, ei kohaldata väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga meediateenuse osutajate suhtes. Sama säte näeb ette, et liikmesriigid võivad kõnealustest kohustustest loobuda ka juhul, kui need oleksid audiovisuaalmeedia teenuste olemuse või teema tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikest 7 on Euroopa Komisjon kohustatud välja andma suunised väikese käibe ja vaatajaskonna määratlemise kohta . MeeTS § 24 lõike 3 punktid 1 ja 2 tuginevadki Euroopa Komisjoni suunistele, punkt 3 aga AVMSD artikli 13 lõikes 6 sätestatud võimalusele loobuda 30%- lisest Euroopa teoste osakaalu nõudest, kui see oleks teenuse olemuse või teema tõttu ebaotstarbekas või põhjendamatu (näiteks üksnes Bollywoodi filme sisaldava programmikataloogi puhul oleks ebamõistlik nõuda, et sinna lisataks 30% ulatuses Euroopa teoseid). Mikroettevõtjad peavad Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt olema kõnealustest kohustustest vabastatud, kuna nende piiratud suurust ja nappe ressursse arvestades oleks selliste kohustustega kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured. Väikese vaatajaskonna määratlemisel jõudis Euroopa Komisjon kavandatava MeeTS § 24 lõike 3 punkti le 2 vastava sõnastuseni ( tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest ) leides, et vaatajaskonna määr on hea müüginäitaja ja näitab asjaomase teenuse turupositsiooni. Euroopa Komisjoni suunistes on kirjeldatud ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmise kasutajate hulga kindlaks määramise metoodikat, millest nii turuosalised kui järelevalveasutused saavad juhinduda. Eelnõu § 1 punkt 4 9 – täiendatakse termini „äriteade“ määratlust MeeTS § 25 lõikes 1, lisades, et äriteade võib lisaks saatele kaasneda ka kasutaja loodud videoga. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile h. Eelnõu § 1 p u nkt 50 – MeeTS § 25 täiendatakse lõikega 2 1 , mis näeb ette, et videojagamisplatvormi pida ja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest. Tegemist on sarnase põhimõttega, mida tulenevalt MeeTS § 25 lõikest 2 kohaldatakse meediateenuse osutajatele. Äriteadete eristamine muust programmi osast on videojagamisplatvormide puhul asendatud nende eristamisega saadetest ja kasutaja loodud videotest, kuna videojagamisplatvormi puhul ei saa rääkida programmist MeeTS § 7 lõike 2 tähenduses. MeeTS § 25 täiendamine on tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pida jad turustavad, müüvad või korraldavad. Videojagamisplatvormidel esitatavad audiovisuaalsed äriteated saab jaotada kaheks: 1) audiovisuaalsed äriteated, mida videojagamisplatvormi pida ja turustab, müüb või korraldab; 2) audiovisuaalsed äriteated, mille on kasutaja loodud videole lisanud video loonud või platvormile üles laadinud kasutaja. Nimetatutest on vaid esimesed täielikult videojagamisplatvormi pida ja kontrolli all, mistõttu saabki videojagamisplatvormi pida jale kohustusi panna üksnes seoses tema enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadetega. Eelnõu § 1 punkt 51 – MeeTS § 26 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt peab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust juhinduma ka videojagamisplatvormi pida ja enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadete puhul. Viidatud MeeTS § 26 lõige 2 sisaldab varjatud äriteadete keeldu. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on varjatud äriteade tootja või teenuse osutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saates sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on selle esitusega edastada reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada . Sarnaselt eelnõu § 1 punkti 50 selgituses märgituga , on ka MeeTS § 26 täiendamine tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pida jad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pida jad turustavad, müüvad või korraldavad. Eelnõu § 1 punkt 52 – MeeTS § 27, mis puudutab tegevusjuhendit audiovisuaalsete äritea dete edastamiseks lastesaadetes, sõnastatakse tervikuna uuesti. Paragrahvi pealkirja täiendatakse terminiga „kasutaja loodud video“. Muudatus tuleneb sama paragrahvi lõike 1 samasisulisest täiendu sest . MeeTS § 27 lõiget 1, mis näeb meediateenus t e valdkonnas tegutsevatele isikutele ette võimaluse kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, täiendatakse selliselt, et sarnase tegevusjuhendi võivad luua ka videojagamisplatvormi pidajad lastele suunatud kasutaja loodud videote kohta. Kõnealuse sätte senine sisu tuleneb AVMSD artikli 9 lõikest 4 (enne direktiiviga tehtud muudatusi sama artikli lõikest 2) ja selle eesmärgiks on piirata laste kokkupuudet audiovisuaalsete äriteadetega selliste toitude ja jookide kohta, mis sisaldavad toitaineid ja toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasva, transrasvhappeid , soola või naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav. Direktiiviga AVMSD- sse lisatud artikli 28b lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid julgustama enese- ja kaasreguleerimist samas küsimuses ka videojagamisplatvormi pida jate hulgas. MeeTS § 27 lõike 2 kohaselt kehtestab juhul, kui meediateenus t e ja videojagamis e valdkonnas tegutsevad isikud ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. T ulenevalt MeeTS § 27 lõikes 1 tehtavatest muudatustest, täiendatakse ka seda sätet videoj agamise valdkonnas tegutsejatega . Teise u uendusena on MeeTS § 27 lõikesse 2 lisatud kohustus kehtestada lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes toite ja jooke tutvustavate audiovisuaalsete äriteadete edastamist puudutav ad reeglid ministri määrusega ka olukorras, kus teenuse osutajate omaalgatuse korras loodud juhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Meediateenus t e ja videojagamis e valdkonnas tegutsevate isikute koostatav tegevusjuhend peab olema kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste toitumisjuhistega. Sellele on viidatud ka direktiivi 28. põhjenduspunktis. Täna olemasolev Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ vajab nii viimati nimetatud põhimõttest kui ka eelnõu § 1 punktiga 42 MeeTS-i lisatavast § 22 lõikest 2 (eneseregulatsiooni korras kehtestatavate tegevusjuhendite sisunõuded) tulenevalt uuendamist. Eelnõu § 1 pun ktiga 103 MeeTS -i lisatava § 65 4 kohaselt tuleb teenuse osutajatel uus juh end välja töötada 2021. aasta 1 . nov embr iks . Kui uus tegevusjuhend ei ole kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste toitumisjuhistega või pole muul põhjusel piisavalt mõjus, asub valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) koostöös teiste asjaomaste asutuste ja huvirühmadega välja töötama vastavasi s ulist määrust. Eelnõu koostamise ajal on Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja teiste huvirühmadega välja töötamas lastele vähem soovitatavate (suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega) toitude ja jookide turun duse piiramise juhendit. Meediateenuse osutajad ja videojagamisplatvormi pidajad saaksid lastele suunatud äriteadete omaalgatuslikul reguleerimisel nimetatud juhendi edaspidi kindlasti eeskujuks võtta. Eelnõu § 1 punkt 53 – muudetakse MeeTS § 28 lõiget 4. Kõnealuse sätte senine sõnastus nägi ette, et televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist reeglina lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi, kuid erandjuhul on lubatud ka üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud, välja arvatud spordiülekannetes. AVMSD artikli 19 lõikes 2 tehtud muudatus lubab üksikuid reklaami- ja otsepakkumise lõike edaspidi ka spordiülekannetes, ent näeb ette, et muudel juhtudel on sellised üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud erand. AVMSD artikli 19 lõike 2 segasesse sõnastusse, kust ei ole võimalik täpselt aru saada, mida tähendab lause „Eraldiseisvad telereklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) on erand.“, toob selgust direktiivi läbirääkimistel Euroopa Parlamendi poolt pakutud sõnastus, mille kohaselt peaksid üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) olema lubatud üksnes AVMSD artikli 20 lõikes 2 sätestatud tingimustel. AVMSD artikli 20 lõige 2 näeb ette, et: 1) telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide, otsepakkumiste või mõlemate näitamiseks; 2) lastesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide näitamiseks tingimusel, et saate kestus on pikem kui 30 minutit; 3) lastesaadete puhul on otsepakkumiste edastamine keelatud; 4) usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada telereklaami ega otsepakkumisi. MeeTS-is vastavad AVMSD artikli 20 lõikele 2 § 28 lõiked 5–7. Sellest tulenevalt on MeeTS § 28 lõike 4 uus sõnastus järgmine: „Televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi. Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“ Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS § 28 lõike 6 kehtiva sõnastuse kohaselt võib lastesaadet tele- ja raadioreklaamiks või otsepakkumiseks katkestada üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiaja kohta juhul, kui saade kestab kauem kui 30 minutit. Eelnõuga jäetakse kõnealusest sättest välja võimalus katkestada lastesaade otsepakkumiseks, kuna AVMSD artikli 20 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt on otsepakkumise edastamine lastesaates ja selle ajal keel atud (vt ka eelnõu § 1 punkti 55 selgitust). Ee lnõu § 1 punkt 55 – MeeTS § 28 täiendatakse lõikega 6 1 , millega kehtestatakse otsepakkumise edastamise keeld lastesaadetes. Otsepakkumine on MeeTS § 28 lõike 2 kohaselt avalikkusele tele- ja raadioprogrammis edastatav pakkumine tasu eest kaupade turustamiseks ning teenuste osutamiseks, mis hõlmab ka kinnisvara ning õigusi ja kohustusi. Tüüpiline otsepakkumise näide on niinimetatud teleturg. Otsepakkumise keeld lastesaates tuleneb AVMSD artikli 20 lõikest 2. Eelnõu § 1 punkt 56 – muudetakse MeeTS § 29 lõiget 1. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht ühes tunnis ei tohi ületada 12 minutit, välja arvatud teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete ga . P iirangu t ei kohaldata ka sponsorteabe ja tootepaigutuse suhtes. MeeTS § 29 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt ei tohi tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest. Välistused (kehtiva seaduse kohaselt teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisat oodetega, sponsorteave ja tootepaigutus) nimetatakse eraldi sama paragrahvi uues kolmandas lõikes. Muudatus tuleneb AVMSD artikli 23 lõikest 1, kus senine tunnipõhine reklaami- ja otsepakkumise lõikude kestuse arvestus on asendatud pikematel ajavahemikel põhineva arvestusega. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni on reklaami- ja otsepakkumise lõikude lubatud maht seega 144 minutit ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni 72 minutit. Kella 00.00-st kuni 06.00-ni piiranguid pole. Edaspidi saab meediateenuse osutaja seega ise valida, kuidas ta reklaami- ja otsepakkumise lõigud nimetatud ajavahemikes jaotab ega pea enam juhinduma piirangust kuni 12 minutit ühes tunnis. Teenuse osutajatele annab see äriteadete edastamisel senisest suurema vabaduse. Kuna eraõiguslikud meediateenuse osutajad teenivad tulu põhiliselt reklaami müügist ja reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas arvukate telekanalite, võrgumeedia ja sotsiaalvõrgustike vahel , on meediateenuse osutajatele äriteadete edastamisel suurema paindlikkuse andmine õigustatud. Ka direktiivi 32. põhjenduspunktis selgitatakse muudatuse vajalikkust täheldades, et televisiooniteenuste turg on aastate jooksul muutunud, mistõttu on vaja olla audiovisuaalsete äriteadete suhtes paindlikum. Tarbijatele negatiivset mõju ei prognoosita, kuna uute, sealhulgas reklaamita teenuste tekkimine on andnud vaatajale rohkem valikuid ja nad saavad soovi korral kergesti hakata kasutama alternatiivseid teenuseid. Eelnõu § 1 punkt 5 7 – MeeTS § 29 täiendatakse lõikega 3, milles tuuakse välja programmi osad, mille kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Nendeks on: 1) teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meedia teenustega; 2) otsepa kkumise saated; 3) sponsorteave ; 4) tootepaigutus; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelised ja üksikute reklaami de vahelised neutraalsed lõigud . Punkt 1 on sarnane seni MeeTS § 29 lõikes 1 sätestatud sõnastusele „teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega“. Tulenevalt AVMSD artikli 23 lõike 2 punktist a on seda täiendatud samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadete ja meediateenustega seotud teadaannetega. Ka MeeTS § 29 lõike 3 punktid 3 ja 4 (sponsor teave ja tootepaigutus) on üle võetud MeeTS § 29 lõike 1 senisest sõnastusest. Punkt 5 (toimetatav si su ja neutraalsed vahelõigud ) on direktiiviga AVMSD artikli 23 lõikesse 2 lisatud punktist d tulenev täpsustus. MeeTS § 29 lõike 3 punkt 2, mis näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka ei arvestata otsepakkumise saadete kestust, on seadusesse lisatud meediateenuse osutajate ettepanekul. AVMSD ja MeeTS eristavad otsepakkumise lõike ja otsepakkumise saadet. Kui otsepakkumise lõikudele on seatud tele- ja raadioreklaamilõikudega ühine mahupiirang, siis otsepakkumise saatele on samal ajal kehtestatud minimaalne kestus, mis on MeeTS § 29 lõike 2 kohaselt katkestusteta vähemalt 15 minutit (tuleneb AVMSD artiklist 24). Meediateenuse osutajate sõnul on see osutunud segadust tekitavaks ja kehtiva MeeTS-i alusel on keeruline mõista, kuidas pidada ühelt poolt kinni reeglist mitte edastata reklaami- ja otsepakkumise lõike rohkem kui 12 minutit ühes tunnis ning teisalt tagada otsepakkumise saate kestus vähemalt 15 minutit. Selleks, et vahetegu otsepakkumise üksikute lõikude ja otsepakkumise saate vahel oleks lihtsam, lisataksegi MeeTS- i säte, mis näeb sõnaselgelt ette, et otsepakkumise saate kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 144 minuti ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 72 minuti hulka ei tule seega arvestada katkestusteta vähemalt 15 minutit kestvaid otsepakkumise saateid. Eelnõu § 1 punkt 5 8 – termini „sponsorlus“ sisu MeeTS § 30 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib sponsorlus kaasneda ka videojagamisplatvormi pidamise ja kasutaja loodud videoga. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga k. Eelnõu § 1 punkt 59 – MeeTS § 30 lõikes 6 asendatakse sõna „sponsorteade“ sõnaga „sponsorteave“. Tegemist on sõnastusliku korrektuuriga, millega ühtlustatakse MeeTS-i erinevate sätete sõnastus. Enamikus asjasse puutuvates MeeTS -i sätetes kasutatakse terminit „sponsorteave“, mille sisu on MeeTS § 30 lõikes 2 ka avatud, kuid üksikutel juhtudel on seaduse tekstis kasutatud ka sõna „sponsorteade“. Edaspidi kasutatakse seaduses läbivalt terminit „sponsorteave“. Eelnõu § 1 punkt 60 – täiendatakse MeeTS § 30 lõiget 7, mis puudutab tubakatoodete tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud keeldu meediateenuseid ja saateid spondeerida. AVMSD artikli 10 lõiget 2, millel kõnealune säte põhineb, on täiendatud elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjatega. Tubakaseaduse (edaspidi TubS ) § 3 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt on elektrooniline sigaret hõlmatud terminiga „tubakatootega seonduv toode“. TubS § 3 1 lõikes 2 täpsustatakse, et termin „elektrooniline sigaret“ hõlmab ka sellise toote komponente, sealhulgas täitekapsleid. Arvestades TubS-is sätestatut, näeb MeeTS § 30 lõige 7 uue sõnastuse kohaselt ette, et meediateenust või saadet ei tohi spondeerida ettevõtjad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete ning tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük. Eelnõu § 1 punkt 61 – termini „tootepaigutus“ sisu MeeTS § 31 lõikes 1 täiendatakse tuleneva lt videojagamisplatvormi lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib tootepaigutus sisalduda ka kasutaja loodud videos. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga m. Eelnõu § 1 p unkt 62 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Enim küsimusi tekitavaks võib kõnealusest loetelust osutuda tõenäoliselt tarbijaküsimusi käsitleva saate määratlus. Direktiivi 34. põhjenduspunktis on selgitatud, et tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta, ning täpsustatud, et sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest. Direktiivis antud põhjendus ei ole kuigi hästi õnnestunud, kuna jätab eksliku mulje, et antud kategooriasse võiksid liigituda paljud Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse, ilu- ja moesaated. Nimetatud saadetes antakse vaatajatele nõuandeid ja need sisaldavad sageli ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Samal ajal on tootepaigutus sellistes saadetes väga levinud. Arvestades direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitut, mille kohaselt seetõttu, et tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida, ei ole tootepaigutuse keelamine kodusisustuse, ilu- ja moesaadete puhul olnud kindlasti direktiivi koostajate eesmärk. Kõnealused saated liigituvad ilmselt ennekõike meelelahutusaadeteks, milles tootepaigutus on lubatud olnud ka seniste rangemate reeglite kohaselt (vt kehtivat MeeTS § 31 lõike 3 punkti 3). Tarbijaküsimusi käsitlevate saadetena tuleks seega mõista saateid, mis keskenduvad tarbijakaitsele ja -õigusele. Eelnõu § 1 punkt 63 – MeeTS § 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sama paragrahvi lõikes 2 tehtud muudatusest. MeeTS § 31 lõige 3 sätestab erandid tootepaigutuse keelust ja lõige 5 keelab tootepaigutuse lastesaates. Kuna AVMSD-s tehti tootepaigutuse osas põhimõtteline muudatus, asendades üldise tootepaigutuse keelu, mille suhtes kehtisid üksikud erandid, tootepaigutuse lubamisega, mille suhtes kehtivad samuti teatud erandid, tehakse samasisuline muudatus ka MeeTS-is . Kuivõr d eelnõu § 1 punktig a 62 sätestati MeeTS § 31 lõikes 2 suletud loetelu saadetest, kus tootepaigutus on keelatud, puudub vajadus loetleda seaduses juhud, mil tootepaigutus on lubatud. Samuti puudub vajadus eraldi sätte järele, mis näeb ette tootepaigutuse keelu lastesaates, sest samasisuline keeld sisaldub MeeTS § 31 lõike 2 uues sõnastuses. Direktiivi 33. põhjenduspunkti kohaselt võiks selline ümberpööratud lähenemine tootepaigutusele anda meediateenuse osutajatele suurema õiguskindluse. Eelnõu § 1 punkt 64 – täiendatakse MeeTS § 31 lõike 6 punkti 1, mis keelab tubakatoodete tootepaigutuse. Sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 60 MeeTS § 30 lõikes 7 tehtud muudatusega , lisatakse sellessegi sättesse tubakatootega seonduvad tooted, pidades silmas elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 11 lõike 4 punktiga a. Eelnõu § 1 punkt 65 – MeeTS-i 3. peatükki täiendatakse §-ga 31 1 , milles nähakse ette videojagamisplatvormi pida ja kohustused seoses vid eojagamisplatvormil kättesaadavaks tehtavate äriteadetega. Kõnealune säte ei puuduta videojagamisplatvormi pida ja enda turustatavaid, müüdavaid või korraldatavaid äriteateid, vaid videojagamisplatvormi pida ja kohustusi, mida tal tuleb täita selleks, et kasutajate loodud videotes sisalduvad äriteated MeeTS-i ja teiste asjaomaste seadustega kooskõlas oleks. MeeTS § 31 1 lõige 1 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja peab teenuse kasutustingimustes sätestama, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama MeeTS-is äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad vid eojagamisplatvormi pida jad võtavad asjakohaseid meetmeid AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuete (audiovisuaalsetele äriteadetele kehtestatud nõuded) järgimiseks selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need vid eojagamisplatvormi pida jad ei turusta, müü ega korralda, võttes arvesse, et kõnealuste videojagamisplatvormide puhul on kontroll selliste audiovisuaalsete äriteadete üle piiratud. AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b pakutakse asjakohase meetmena audiovisuaalsetele äriteadetele ettenähtud nõuete kehtestamist videojagamisplatvormi kasutustingimustes. MeeTS § 31 1 lõike 2 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist c. Lahendus on teatud määra l sar nane eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS § 19 1 lõikes 3 sätestatud kohustusega tagada tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad teenuse osutajale teatada vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest või alaealistele sobimatutest saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Erinevus seisneb selles, et käesoleval juhul oleks äriteadetest kohustatud teatama videot üleslaadiv kasutaja ise, mitte teised kasutajad, kes videoid vaatavad. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada videojagamisplatvormi kasutajate teadlikkus äriteadete olemasolust ja vältida varjatud reklaami. Selle eesmärgi täitmiseni on võimalik jõuda arvestades põhimõtet, et kui videojagamisplatvormi pida ja on ühest või teisest kasutaja loodud videoga seotud asjaolust (olgu selleks siis ebaseaduslik või alaealistele sobim atu sisu või äriteated) teadlik , ei saa videojagamisplatvormi pida ja enam tugineda toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele ning peab asjakohaselt reageerima. MeeTS § 31 1 lõikes 3 nähaksegi ette sama paragrahvi teisest lõikest tulenevale teatamisele reageerimise kohustus. Lõige 3 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja tea vitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et pidaja on äriteadetest teadlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et vid eojagamisplatvormi pida jad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadete st ja kasutaja loodud videotest tingimusel , et sellistest äriteadetest on neile teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust muul moel teadlik uks saanud . Eelnõu § 1 punkt 66 – MeeTS-i neljanda peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et kõnealuses peatükis nähakse ette vid eojagamisplatvormi pida ja teatamiskohustus MSÜS -i tähenduses. Samuti asendatakse pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 67 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 pealkirjas pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 68 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 sissejuhatavas lauseosas pikk sõnaühend „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- või raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 69 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 punktis 3 pikk sõnaühend „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- või raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 70 – muudetakse MeeTS § 33. Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kui seni eristati vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniluba, siis edaspidi sellel alusel lubasid enam ei liigitata ja antakse välja televisiooniluba. Vaba ja tingimusjuurdepääsu eristamisest loobutakse, sest järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja levivõrkude tegelikke katvusi pole enam olulist vajadust neil loaliikidel vahet teha. Sellega seoses ei korraldata edaspidi enam ka konkursse, mida seni vaba juurdepääsuga televisiooniloa andmiseks tehti, ja tegevusloa taotluse saab esitada igal ajal. Kõnealune konkurss on televisiooniteenuse puhul kaotanud praktilise väärtuse – Eestis pakub senise liigituse kohaselt vaba juurdepääsuga televisiooniteenust vaid E RR ja puudub reaalne konkurents piiratud ressursile, sest tehnilisi võimalusi teleprogrammide edastamiseks on rohkem, kui soovijaid. MeeTS § 33 lõikes 1 nimetatakse televisiooniloa liigid. Säilib lubade liigitamine regionaalseks ja üleriigiliseks. Senine satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba nimetatakse ümber rahvusvaheliseks televisiooniloaks. Satelliittelevisiooni nimetamisest loobutakse, kuna puudub sisuline vajadus tõsta esile üht tehnoloogilist edastusviisi. Televisioonilubade liigitamine regionaalseks, üleriigiliseks ja rahvusvaheliseks on sarnane raadiolubade puhul ju ba kehtivas seaduses sätestatuga . MeeTS § 33 lõikes 2 nähakse ette, et regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused . Sätte sisu tuleneb kehtivast MeeTS § 33 lõikest 1 ja §-st 34. Seni on vaba juurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa kehtiv usaeg olnud kuni kümme aastat ning tingimusjuurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooni loa puhul kuni viis aastat. Seoses loaliikide ühendamisega kaob erisus ka loa maksimaalse kehtivusaja osas. MeeTS § 33 lõige 3 sätestab rahvusvahelise televisiooniloa andmise tingimused ja vastab kehtivale MeeTS §-le 36. Tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine ei tulene konkreetsetest AVMSD sätetest, ent on seotud direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Kehtiva korra kohane televisiooniloa taotlemine on uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev veebitelevisioon) osutajatele ebamõistlikult keeruline, mistõttu tegutsetakse seni loata, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Süsteemi muutmine võimaldab hõlmata kõik sarnast teenust osutavad isikud ühtse regulatsiooni kohaldamisalasse, tagades järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle ja seeläbi teenuse kasutajate huvide parema kaitse. Eelnõu § 1 punkt 71 – MeeTS § 34 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune paragrahv sätestas tingimusjuurdepääsuga televisiooniloa liigid ja andmise tingimused. Kuna vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisioonilubade eristamisest loobutakse (vt ka eelnõ u § 1 punkti 70 selgitust), pole MeeTS § 34 enam vajalik. Eeln õu § 1 p unkt 72 – MeeTS § 35, mis puudutab raadiolube, sõnastatakse uuesti. Täpsustatakse paragrahvi pealkirja ja vahetatakse lõigete järjestus, et paragrahvi ülesehitus oleks sarnane televisioonilube puudutava MeeTS § 33 uue sõnastusega. Ainsa sisulise muudatusena pikendatakse raadioloa kehtivusaega viielt aastalt kuni seitsme aastani. Tegemist on raadioteenuse osutajate jaoks positiivse muudatusega, mis julgustab näiteks suuremaid investeeringuid tegema. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu jätkuvalt põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 73 – MeeTS § 36 tunnistatakse kehtetuks. Antud paragrahv sätestas satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa andmise tingimused. Kõnealune loaliik on nimetatud ümber rahvusvaheliseks televisiooniloaks ja seni MeeTS §-s 36 sätestatu viidud MeeTS § 33 lõikes se 3 (vt ka eeln õu § 1 punkti 70 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 74 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § -s 37 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditest tuletatud „ ajutise televisiooni- ja raadioloaga“. Paragrahvi tekstis on k ahe loaliigi vahel asendatud sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks selge, et on eraldi ajutine televisiooniluba ja ajutine raadioluba. Seni on MeeTS-i ja sellest tulenevalt ka teisi asjaomaseid õigusakte tõlgendatud ekslikult selliselt, et televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba on üks loaliik. Praktikas antakse ajutine tegevusluba siiski kas televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks, mitte mõlemaks korraga. Eelnõu § 1 punkt 75 – muudetakse MeeTS § 39 lõiget 2, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluses esitatavaid andmeid. Säte sõnastatakse parema loetavuse huvides punktidena ning seni nõutud andmeid täiendatakse programmi vastutava toimetaja nime ja kontaktandmetega ning televisiooniloa taotlemisel viitega sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Programmi vastutava toimetaja andmete nimetamine on seotud MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega, millega seoses muutub kehtetuks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (vt ka eelnõu § 1 punkti 77 selgitust). Seni on vastutava toimetaja andmeid vormi kohaselt küll nõutud, kuid MeeTS-i tekst pole seda ette näinud. Kuna vormi võib edaspidi koostada vastavalt MeeTS-is ja MSÜS- is kehtestatud andmekoosseisule haldusorgan, ongi MeeTS § 39 lõiget 2 vajalikul määral täiendatud. Teine MeeTS § 39 lõike 2 t äiendus on tehtud seoses AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele sama artikli lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Kuigi jurisdiktsiooni korrektse määratlemise eest vastutab lõppastmes muidugi riik, on mõistlik lasta tegevusloa taotlejal endal anda esialgne hinnang selle kohta, miks ta just Eestis tegevusluba taotleb. Kuna jurisdiktsiooni kindlaksmääramine on keerulisematel juhtudel seotud selliste näitajatega nagu toimetusotsuste tegemise asukoht, saadetega seotud töötajate hulk ühes või teises liikmesriigis jmt, tuleks tegevusloa taotlust menetleval haldusorganil kõikide tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks taotlejalt niikuinii täiendavaid andmeid küsida. Taotleja enda hinnang Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise osas näitaks aga haldusorganile kätte konkreetse suuna, mida kontrollima asuda ja tagaks menetluse ladusama sujumise. Eelnõu § 1 punkt 76 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 39 lõikes 4 pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 77 – MeeTS § 39 lõige 5, mille kohaselt kehtestab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega, tunnistatakse kehtetuks. Vormi kehtestamine ministri määrusega ei ole vajalik, kuna MeeTS-is ja MSÜS- is on kehtestatud esitatavate andmete koosseis. Selle põhjal saab haldusorgan (TTJA) ette näha erinevaid andmeesitusvorme, sh paberkandjal esitatava blanketi ja elektrooniliselt kasutatava vormi. Eelnõu § 1 punkt 78 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 39 lõikes 7 pikk sõnaühend „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 79 – MeeTS § 39 lõiget 8, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumise kohustust, täiendatakse selliselt, et edaspidi tuleb riigilõivu tasuda ka väljaantud tegevusloa tingimuste muutmise taotlemisel. Televisiooni- ja raadio loa muutmine on siiani olnud riigilõivuvaba, kuid kõnealune protseduur hõlmab endas mitmeid toiminguid, nagu näiteks tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamist, muudetud tegevusloa väljastamist või sellest keeldumise käskkirja vormistamist, uuendatud tegevusloa andmete sisestamist MTR-i ning otsusest teavitamist. Kuna t egevusloa tingimuste muutmise taotluse läbiv aatamise eest riigilõivu küsimine on levinud praktika ka paljudes teistes valdkondades (näiteks lennunduses, postiteenuse osutamisel, elektrituruseaduses reguleeritud juhtudel jne) , saab seda pidada põ hjendatuks ka käesoleval juhul. Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suuruseks kehtestatakse RLS- is 75 eurot (vt ka eelnõu § 5 selgitust). Eelnõ u § 1 punkt 80 – muudetakse MeeTS § 40, mis sätestab tegevuslubade väljaandmise protseduuri. Lõigetest 1 ja 2, mis puudutavad tegevuslubade andmiseks konkursi välja kuulutamist ja sellest KuM-i teavitamist, jäetakse välja televisioonite enus (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). MeeTS § 40 lõige 3 näeb ette, et regionaalse ja üleriigilise televisiooni loa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Sättest on välja jäetud televisiooniteenuse vaba ja tingimusjuurdepääsu puudutav osa. MeeTS § 40 lõikest 4, mis puudutab konkursi korras väljaantavatele tegevuslubadele kõrvaltingimuste kehtestamist valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt, ja lõikest 5, mis puudutab konkursi korras väljaantava tegevusloa taotluse menetlustähtaega, jäetakse välja televisioonite enus (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). MeeTS § 40 lõige 6 näeb ette, et televisiooni loa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab TTJA peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata ning võib seejuures määrata regionaalse le ja üleriigilise le televisiooniloale kõrvaltingimusi . Sätte sõnastust on kohandatud vastavaks uutele televisiooniloa liikidele ja asjaolule, et televisioonilubade andmiseks enam konkurssi ei korral data (vt ka eelnõu § 1 pun kti 70 selgitust). Lisaks on MeeTS § 40 lõike 6 teisest lausest jäetud välja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus teha ettepanek televisiooniloale kõrvaltingimuste kehtestamiseks. Edaspidi võib erinevalt raadioloast regionaalse le ja üleriigilise le televisiooniloale määrata kõrvaltingimusi TTJA peadirektor. Viimati nimetatud muudatuse eesmärgiks on suurendada TTJA sõltumatust, et täita AVMSD artiklist 30 tulenevad tingim used (vt ka eelnõu § 1 punkti 95 selgitust). Ministri sekkumine televisiooniloa väljaandmise protsessi, oleks uuendatud AVMSD kohaselt lubamatu, kuna selle artikli 30 lõige 2 näeb ette, et riiklikud järelevalveasutused või -organid ei küsi seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav. MeeTS § 40 lõike 7 sõnastust on kohandatud uutele televisiooniloa liikidele vastavaks ning lõikes 8 on satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa nimetamise asemel kasutatud uut terminit „rahvusvaheline televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 81 – MeeTS § 41 esimest lauset täpsustatakse asjaoluga, et komisjon moodustatakse edaspidi ainult raadiolubade taotluste hindamiseks. Muudatus tuleneb sellest, et televisioonilubade andmiseks edaspidi enam konkurssi ei korral data (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust), mistõttu säilib komisjoni funktsioon ainult raadiolubade väljaandmise menetluses. Eelnõu § 1 p unkt 82 – tegevusloa andmiseks konkursi korraldamist puudutava MeeTS § 43 lõikest 1 jäetakse välja televisiooniteenust puudutav osa. Muudatus tuleneb asjaolust, et televisiooniloa andmiseks edaspidi konkurssi ei korral data (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). E elnõu § 1 punkt 83 – MeeTS § 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa “ sõnadega „ra hvusvahelise televisiooniloa “. Muudatus on seotud kõnealuse loaliigi ümbernimetami se ga (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 84 – täiendatakse MeeTS § 47 pealkirja. MeeTS §-s 47 on seni reguleeritud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteate esitamise kohustust. Paragrahvi täiendatakse seoses videojagamisplatvormi pida jatele lisanduva teatamiskohustusega. Eelnõu § 1 punkt 85 – täiendatakse MeeTS § 47 lõiget 1, mille uue sõnastuse kohaselt tuleb nii tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks kui ka videojagamisplatvormi pidamiseks esitada majandustegevusteade. Uus teatamiskohustus on seotud AVMSD artikli 28a lõikega 6, mis paneb liikmesriikidele kohustuse koostada ja hoida ajakohasena oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi pidajate loetelu. Sellist loetelu on kõige mõistlikum pidada sarnaselt meediateenuse osutajate andmetega MTR- is . Eeln õu § 1 punkt 86 – muudetakse MeeTS § 47 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, milles täpsustatakse, et kõnealune lõige puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitatavat majandustegevusteadet. Täpsustus on vajalik, kuna sama paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2 1 , milles nähakse ette videojagamisplatvormi pida ja esitatava majandustegevusteate sisunõuded. Eelnõu § 1 punkt 87 – MeeTS § 47 lõike 2 punkti 2 muudetakse selliselt, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liik ei ole enam eraldiseisev osa teabest, mille teenuse osutaja majandustegevusteates peab esitama. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liigi all peetakse silmas eeskätt seda, milline on teenuse eest maksmise süsteem (kas kuutasuga või i ga saate vaatamise eest eraldi tasumisega). See info esitatakse aga MTR- is teenust iseloomustava teabe hulgas, mitte eraldi väljal. Eelnõu § 1 punkt 88 – täiendatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteates esitatavate andmete loetelu. Sarnaselt televisiooni- ja raadioloa taotlejatega, pannakse ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus määratleda, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Täiendus on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele sama artikli lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Majandustegevusteate esitamisel on teenuse osutaja enda hinnang antud küsimuses veelgi olulisem, kui tegevusloa taotlemisel, kuna teate esitamisele erinevalt tegevusloa taotluse esitamisest sisulist menetlust ei järgne. Seega oleks asjaomasel majandushaldusasutusel (TTJA) keerulisematel juhtudel praktiliselt võimatu ilma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolse suuniseta Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise asjaolusid kindlaks tegema asuda. Kui majandushaldusasutusel on põhjendatud kahtlus, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei ole jurisdiktsiooni määratlenud korrektselt, on tal õigus MSÜS § 62 lõike 1 alusel kontrollida MTR- is olevate andmete õigsust. Eelnõu § 1 punkt 89 – MeeTS § 47 täiendatakse lõikega 2 1 , mille kohaselt peab videojagamisplatvormi pida ja esitama majandustegevusteates lisaks MSÜS- is sätestatule jä rgmised andmed: 1) pida ja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pida ja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale. MSÜS-ist tulenevate andmete all peetakse silmas MSÜS § 15 lõike 1 alusel esitatavaid majandustegevuse üldandmeid. MeeTS § 47 lõike 2 1 alusel nõutavad andmed on sarnased tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt küsitavatega. Oluline erinevus on, et toimetusvastutuse puudumise tõttu nõutakse videojagamisplatvormi pida jalt vastutava toimetaja andmete asemel teavet kontaktisiku kohta. Erinev on ka viide jurisdiktsiooni kindlaks määramise alustele, kuid vajadus selle järele on jällegi AVMSD-st tulenev. Nimelt näeb AVMSD artikli 28a lõige 6 ette, et loetelus, mille liikmesriigid oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi pida jate kohta koostavad, märgitakse ka ära millistele kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Nagu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul, oleks ka videojagamisplatvormi pida jate Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumist ilma nende endi hinnanguta keeruline kindlaks teha. Eelnõu § 1 punkt 90 – MeeTS § 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu“. Tegemist on tehnilise korrektuuriga. Kuna eelnõu § 1 punktiga 43 MeeTS-i lisatavas § 23 lõikes 4 võetakse AVMSD tähistamiseks kokkuleppelise lühiväljendina kasutusele „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“, tuleb sama sõnastust kasutada ka järgnevates MeeTS-i sätetes, sh § 49 lõikes 1, kus seni on kasutatud pikemat sõnastust „Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“. Eelnõu § 1 pun kt 91 – MeeTS § 51, mis puudutab vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, sõnastatakse tervikuna uuesti. Muudatused on seotud AVMSD artikli 3 uuendamisega. Paragrahvi 51 pealkirjas asendatakse televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus laiema sõnastusega „meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus“, millega on hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Pealkirja muutmine on seotud asjaoluga, et edaspidi nähakse meediateenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused ette ühes paragrahvis ja sellega seoses tunnistatakse MeeTS § 52 kehte tuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 92 selgitust). Ka AVMSD-s ei eristata enam televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid. Siinkohal on oluline ka üle korrata, et MeeTS-is mõistetakse t ermineid „edastamine“ ja „ taased astamine “ autoriõiguse seaduses (edaspidi AutÕS ) sätestatust erinevas tähenduses. Kui AutÕS tegeleb õigustega (meediateenuste) sisule, siis MeeTS seevastu selle sisu tehniliste edastusviisidega ning sellele sisule ligipääsemise üldisemate üldsuse huve puudutavate küsimustega ( alaealiste ja üldsuse kaitse, vastuvõt mise ja taasedastamise vabadus jms). MeeTS-is kasutatakse sarnast lahendust, nagu AVMSD-s, kus räägitakse edastamisest ja taasedastamisest näiteks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. AutÕS-i kohaselt tuleks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul kasutada sõnastust „üldsusele kättesaadavaks tegema“, sest AutÕS § 10 lõike 6 kohaselt väljendab just see tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele iseloomulikku võimalust kasutada teost enda poolt valitud kohas ja ajal. Seega hõlmab termin „edastamine“ MeeTS-is asjakohastel juhtudel ka „üldsusele kättesaadavaks tegemist“ AutÕS tähenduses ning MeeTS-is sätestatu põhjal ei saa teha autori õigustega seonduvaid järeldusi. Samadele küsimustele on tähelepanu juhitud ka 2010. aasta 16. detsembril vastu võetud MeeTS-i eelnõu seletuskirjas . MeeTS § 51 lõikes 1, nagu sama paragrahvi pealkirjaski, nimetatakse edaspidi televisiooni- ja raadioteenuse asemel meediateenust ehk lisandub tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Sätte uue sõnastuse kohaselt ei piirata teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist , välja arvatud samas paragrahvis sätestatud juhtudel. Sama põhimõtet on kõnealune säte väljendanud seni televisiooni- ja raadioteenuse kohta. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osas on see tulenenud MeeTS § 52 lõikest 1. Eelnõuga ühendatakse kehtivad MeeTS § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 1. MeeTS § 51 lõikes 2 nimetatakse ti ngimused, m ille täitu misel võib TTJA teha teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse (s.o nii teleprogrammi kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi) taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemise eelduseks on MeeTS § 51 lõike 2 punkti 1 kohaselt esmalt asjaolu, et liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustanud rahva stiku tervist või kujutanud selle le olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist a ja lõike 3 punktist a. Rikkumised, mille ilmnemisel on võimalik meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piirata, jagunevad seega vastavalt nende raskusastmele kaheks ning sellest tulenevalt on enne ettekirjutuse tegemist nõutav kahe või ühe varasema samalaadse rikkumise tuvastamine. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is on audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused olnud televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul erinevad. Direktiiviga muudetud AVMSD-s sätestatuni on jõutud sisuliselt televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid omavahel ühendades. MeeTS § 51 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab TTJA enne ettekirjutuse tegemist teavitama kirjalikult toimunud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni. See nõue tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist b ja lõike 3 punktist b ega ole uus. Ka seni on MeeTS § 51 lõike 2 punktis 2 olnud sätestatud sama kohustus. MeeTS § 51 lõike 2 punkt 3 näeb ette, et enne ettekirjutuse tegemist peab olema audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale antud võimalus esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) § 40 lõikes 1, kuid kuna direktiiviga muudetud AVMSD artikli 3 lõike 2 punktis c ja lõikes 3 on see põhimõte eraldi välja toodud (AVMSD eelmises versioonis seda sees ei oln ud), nähakse see sõnaselgelt ette ka MeeTS-is . MeeTS § 51 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb teatud rikkumiste korral viivitada ettekirjutuse tegemisega, et püüda tekkinud probleem lahendada ilma audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piiramata. Nimelt kui teisest liikmesriigist pärit teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi sisu rikub MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustab rahva stiku tervist või põhjustab selle le olulist ohtu, peavad Eesti ja teise asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus koos Euroopa Komisjoniga püüdma ühe kuu jooksul rikkumisest teavitamisest arvates probleemi lahendada. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is (§ 51 lõike 2 punktis 3) oli samaks otstarbeks ette nähtud 15 päeva. Tõsisemate rikkumiste korral, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumisele üleskutsumise keelu eiramine selliselt, et programm või programmikataloog sisaldab saadet, milles kutsutakse üles terrorikuriteo toimepanemisele, ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või ühiskonna turvalisusele olulise ohu põhjustamisel MeeTS § 51 lõike 2 punktis 4 sätestatud ooteaja nõuet ei kohaldata. MeeTS § 51 lõige 2 sisaldab nüüd ka TTJA kaalutlusõigust. Kui seni kasutati kõnealuses sättes sõnastust „teeb ettekirjutuse“, siis nüüd on see asendatud sõnastusega „võib teha ettekirjutuse“. Muudatus on vajalik, kuna eespool kirjeldatu kohaselt võivad programmi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse aluseks olla väga erinevad asjaolud (alaealiste kaitseks mõeldud hoiatavate sümbolite kasutamise kohustuse eiramisest ühiskonna turvalisuse kahjustamiseni) , mille tõsidust tuleb TTJA-l paratamatult kaaluda (kasvõi juba selleks, et otsustada, kas rikkumine on olnud selge, oluline ja raske) . Samasugune kaalutlusõigus on TTJA-l olnud juba ka kehtiva MeeTS-i kohaselt tellitava audiovisiaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja kolmandatest riikidest (s.o mitte liikmesriigist või konventsiooniga ühinenud riigist) pärit televisiooniteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise osas. Paragrahvi 51 kolmandas lõikes täpsustatakse, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuri teo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja rii gikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest (varasema rikkumise olemasolu, asjaosaliste teavitamine, vastuväidete ärakuulamine) ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Sellise võimaluse annab AVMSD artikli 3 lõige 5. MeeTS § 51 lõige 4 näeb ette, et kiireloomulisusele tuginedes tehtud ettekirjutusest tuleb viivitamata teavitada liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni. Ka selle sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõikest 5. MeeTS § 51 lõike 5 kohaselt peab TTJA loobuma kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et ettekirjutuse tegemine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. AVMSD artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 5 on nimelt sätestatud Euroopa Komisjoni roll audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise üle järelevalvajana . Euroopa Komisjon konsulteerib piiravate meetmete hindamisel ka Euroopa järelevalveasutuste rühmaga (edaspidi ka ERGA ) ja informeerib AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad. Reeglina peab Euroopa Komisjon jõudma otsuseni, kas kavandatav ettekirjutus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, kolme kuu jooksul, kuid olukorras, kus ettekirjutus on juba tehtud kiireloomulisusele tuginedes, tuleb ka Euroopa Komisjonil tegutseda võimalikult kiiresti. Kui MeeTS § 51 lõiked 2–5 puudutasid teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise piiramist, siis sama paragrahvi kuues lõige annab TTJA- le õiguse teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamine , mis ei ole pärit liikmesriigist, rikub oluliselt MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahva stiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahva stiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sellisel juhul ei kohaldu AVMSD-st tulenevad piirangud, nagu näiteks varasemate rikkumiste olemasolu nõue ja kohustus püüda lahendada tekkinud probleem kindla aja jooksul ettekirjutust tegemata, kuid järgida tuleb loomulikult HMS-i ning konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi vastuvõ tmise ja taasedastamise vabaduse piiramisel ka konventsiooni . Säte põhineb kehtival MeeTS § 51 lõikel 4, kuid sellesse on lisatud konventsiooniga ühinenud riigist pärit audiovisuaalmeedia teenused ning seda on AVMSD eeskujul uute vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alustega täiendatud. Kui varem reguleeris MeeTS § 51 lõige 2 nii liikmesriigist kui ka konventsiooniga ühinenud riigist pärineva teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist samadel alustel, siis nüüd tehakse MeeTS § 51 lõikes 2 tulenevalt uuendatud AVMSD-st põhjalikud muudatused ja kuna konventsiooni alates 1998. aastast muudetud pole, tekib olukord, kus liikmesriikidele ja konventsiooniga ühinenud riikidele enam ühesugust regulatsiooni kohaldada ei saa. Konventsioonis on programmi taasedastamise piiramine reguleeritud artiklis 24. Lisaks on MeeTS § 51 lõikest 6 vastavalt Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ esitatud ettepanekule välja jäetud rikkumise korduvuse nõue. MeeTS § 51 lõige 7 puudutab raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist ning põhineb senisel MeeTS § 51 lõikel 5. Täpsustatud on viidet MeeTS §-le 19, lisades sellesse kõik raadioteenust puudutavad viidatava paragrahvi lõiked. Samuti on raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena nimetatud rahva stiku tervise või ühiskonna turvalisuse kahjustamist, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või rahva stiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulise ohu kujutamist. Nimetatud täiendavad piirangute seadmise alused on sõnastatud sarnaselt AVMSD-s audiovisuaalmeedia teenuste kohta sätestatuga, kuna pole põhjust raadioteenust neist erinevalt kohelda. Lisaks on sättest vastavalt Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ esitatud ettepanekule välja jäetud rikkumise korduvuse nõue. MeeTS § 51 lõike 8 kohaselt võib taasedastaja pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt. Säte vastab MeeTS § 51 lõike 6 senisele sõnastusele, mida on täiendatud sõnaga „programmikataloog“, et lisaks televisiooniteenusele oleks hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Kehtiv MeeTS § 51 lõige 6 puudutab üksnes teleprogrammi ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi osas tuleneb samasisuline põhimõte MeeTS § 52 lõikest 7. Eelnõuga need sätted ühendatakse MeeTS § 51 lõikeks 8 . Eelnõu § 1 punkt 92 – MeeTS § 52, mis puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb asjaolust, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused nähakse edaspidi ette ühes paragrahvis – MeeTS §- s 51 (vt ka eelnõu § 1 punkti 91 selgitust). Kuna mõlema teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutav regulatsioon on AVMSD-s ühtlustatud, puudub vajadus sellele ka siseriiklikus õigusaktis teisiti läheneda. Eelnõu § 1 punkt 93 – MeeTS 7. peatükk, mis puudutab teabevahetust Euroopa Komisjoni ja teise riigi järelevalveasutusega, sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muudatused on seotud peamiselt AVMSD artikli 4 uuendamisega, aga ka artikli 30a lisandumisega. Muu hulgas muudetakse ka peatüki pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt on MeeTS-i 7. peatüki pealkiri „ Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral “. Pealkirja on täiendatud taotluste vastastikust menetlemist puudutava lauseosaga, kuna senine vaid teabevahetust puudutav sõnastus oleks peatüki sisu arvestades liiga kitsas. Seni MeeTS §-s 53 sisaldunud regulatsioon on jaotatud paragrahvidesse 53 ja 53 1 . Paragrahv 53 puudutab jätkuvalt teabevahetust Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning § 53 1 liikmesriikide taotluste vastastikust menetlemist audiovisuaalmeedia tee nuse sihtriigi nõuete rikkumise korral . MeeTS § 53 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et TTJA on kohustatud andma teavet MeeTS-i rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja liikmesriigi järelevalveasutusele ning ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. Varasema sõnastuse kohaselt oli sarnaselt konventsiooniga ühinenud riigi järelev alveasutusega teabe vahetamisega ka liikmesriigi järelevalveasutusega teabe vahetamine TTJA kaalutlusotsus. Seejuures tuli küll arvestada seni MeeTS § 53 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt pidi TTJA juhul, kui ta leidis, et teabe avaldamine liikmesriigi järelevalveasutusele ei ole põhjendatud, teavitama Euroopa Komisjoni ja esitama sellekohased põhjendused. AVMSD artikli 30a lõike 1 (AVMSD eelmises redaktsioonis artikkel 30) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud järelevalveasutused või -organid võtavad asjakohased meetmed, et anda üksteisele ja komisjonile AVMSD kohaldamiseks vajalikku teavet. Kuna AVMSD-st tuleneb kohustus anda teavet nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele, sõnastataksegi MeeTS § 53 lõige 1 ümber ja jäetakse sama paragrahvi lõikes 2 seni sisaldunu seadusest välja. MeeTS § 53 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt teavitab TTJA juhul, kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusel e puudutab Eestis asuvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pida jat, teabe avaldamisest ka nimetatud isikut . Sätte sisu on sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 3, ent seda on täiendatud selliselt, et see hõlmaks ka videojagamisplatvormi pida jaid. Muudatus on seotud asjaoluga, et AVMSD ja eelnõu seadusena jõustumise järel ka MeeTS reguleerivad lisaks meediateenustele ka videojagamisplatvormiga seonduvat, mistõttu võib tekkida vajadus rahvusvaheliseks teabevahetuseks ka selles valdkonnas. MeeTS § 53 lõige 3 sätestab, et kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab TTJA nende liikmesriikide järelevalveasutusi. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 2. MeeTS § 53 lõige 4 näeb ette, et kui TTJA ei jõua liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pida ja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Säte on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5c ja artikli 28a lõikega 7, mis näevad ette vastavalt audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pida jate ühe või teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuulumise küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Komisjonis. Seejuures võib Euroopa Komisjon konsulteerida ERGA-ga ja peab oma otsusest teavitama ka AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed. MeeTS § 53 1 lõige 1 näeb ette, et kui mõni liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab TTJA ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Selliseks lahenduseks võivad olla näiteks jurisdiktsiooni senisest erinev määratlemine või teenuse osutaja suunamine käitumisele, mis on sihtriigi reeglitega kooskõlas. Sätte sõnastust on võrreldes senise MeeTS § 53 lõikega 4 muudetud selliselt, et liikmesriikide puhul on kasutusele võetud laiem termin „audiovisuaalmeedia teenuse osutaja“, mis hõlmab nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajat. Konventsiooniga ühinenud riikide osas saab rääkida jätkuvalt vaid televisiooniteenuse osutajatest, kuna tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduvat konventsioon ei puuduta. Taoliste probleemide lahendamise riikidevahelise koostöö abil näevad ette nii AVMSD (artikli 4 lõige 2) kui ka konventsioon (artikli 24 bis lõike 2 punkt a). MeeTS § 53 1 lõiget 2 on võrreldes MeeTS § 53 lõike 5 senise sõnastusega, täiendatud teise lausega. Kõnealuse sätte esimene lause näeb ette, et kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses liikmesriigi järelevalve asutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on TTJA-l õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hi nnangu saamiseks, kas TTJA kavandatavad meetmed (sama paragrahvi lõike 4 kohaselt taasedastamise lõpetamise ettekirjutus) on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Lisatud teine lause kohustab TTJA-d teavitama Euroopa Komisjoni poole pöördumisest ka asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud järelevalveasutuse kohustusest teatada nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriigile, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud, oma kavatsusest võtta meetmeid teenuse sihtriigis kehtestatud normidest kõrvalehoidmise lõpetamiseks. MeeTS § 53 1 lõike 3 kohaselt peab TTJA esitama sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest. Viidatud lõiked 1 ja 2 puudutavad teenuse asukohariigi ehk jurisdiktsiooni omava riigi ja sihtriigi vahelist koostööd probleemide lahendamisel ning Euroopa Komisjoni kaasamist, kui nimetatud koostöö tulemusi ei anna. Mõlemal juhul tuleb Eesti järelevalveasutusel tõendada, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud mujal selleks, et vältida MeeTS-ist tuleneva regulatsiooni järgimist. Selline tõendite esitamise kohustus lisandus AVMSD artikli 4 lõike 3 punkti b direktiiviga. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad nimetatud tõendid võimaldama kõnealust kõrvalehoidmist mõistlikult tuvastada, ilma et oleks vaja kindlaks teha meediateenuse osutaja kavatsust kõnealustest rangematest õigusnormidest kõrvale hoida. Direktiivi 11. põhjenduspunktis täpsustatakse, et nimetatud tõendites tuleks üksikasjalikult välja tuua mitmeid kinnitavaid asjaolusid, mille alusel kõnealust kõrvalehoidmist saab mõistlikult tuvastada. Ilmselt võiks sellisteks tõenditeks olla näiteks selgelt Eesti vaatajaskonnale suunatud kohalikke tooteid ja teenuseid reklaamivad äriteated, olulisel määral Eesti tänapäeva või kultuuripärandit puudutav programm vmt . MeeTS § 53 1 lõige 4 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et meetmed, mida TTJA kavatseb Eestis kehtivast regulatsioonist kõrvalehoidva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suhtes rakendada (teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemine), on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib kõnealused meetmed tarvitusele võtta. Sätte sisu vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 6, kuid tellitavat audiovisuaalmeedia teenust silmas pidades nimetatakse selles teleprogrammi kõrval ka programmikataloogi ja räägitakse laiemalt audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajast , mitte üksnes teleprogrammi taasedastajast . Säte on kooskõlas AVMSD artikli 4 lõike 4 punktiga c. MeeTS § 53 1 lõige 5 kohustab TTJA-d andma enne ettekirjutuse tegemist audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada MeeTS-is sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. Tegemist on samasuguse nõudega, nagu vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust puudutavas MeeTS §-s 51 ette n ähti (vt ka eeln õu § 1 punkti 91 selgituses MeeTS § 51 lõike 2 punkti 3 puudutavat osa). Kuigi menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka HMS- is , korratakse seda AVMSD artikli 4 lõike 4 punktist b tulenevalt MeeTS-is . MeeTS § 53 1 lõike 6 kohaselt on TTJA-l juhul, kui mõni liikmesriigi järelevalveasutus teavitab TTJA-d asjaolust, et Eestis asuv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või osaliselt mõnes teises liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. TTJA peab teavitama liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, tuleb TTJA-l selgitada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. Kõnealune säte on sisult sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 7, kuid seda on tulenevalt AVMSD-s tehtud muudatustest pisut korrigeeritud ja täiendatud kolmanda lausega. Sättesse on lisatud kohustus regulaarselt teavitada liikmesriigi järelevalveasutust kasutusele võetud meetmetest ning põhjendada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile, miks meetmed tulemusi pole andnud. Täiendused tulenevad AVMSD artikli 4 lõikes 2 tehtud muudatustest. Lisaks on MeeTS § 53 1 lõikest 6 välja jäetud konventsiooniga ühinenud riigid, kuna konventsioon näeb sarnaste olukordade lahendamiseks ette teistsuguse korra. Konventsiooni artikli 24 bis kohaselt asub olukorras, kus konventsiooniga ühinenud riigid omavahel probleemile lahenduse leidmises kokkuleppele ei jõua, asja arutama konventsiooni täitmiseks moodustatud alaline komitee. Samuti on võimalik algatada konventsioonis sätestatud vahekohtumenetlus. Paraku on konventsioon vananenud ja alaline komitee ei ole faktiliselt juba aastaid tegutsenud, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks Eesti ja mõne konventsiooniga ühinenud riigi vaheline vaidlus tegelikult võiks kujuneda. Sellest tulenevalt ei täpsustata ka MeeTS-i §-des 53 ja 53 1 konventsiooniga ühinenud riikide osas rohkemat, kui MeeTS § 53 lõikes 1 sätestatud teabevahetus ja § 53 1 lõikes 1 ette nähtud koostöökohustus. MeeTS § 53 1 lõige 7 vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 8 ja selles on korrigeeritud üksnes paragrahvisisest viidet. MeeTS § 53 1 lõige 8 näeb ette, et TTJA menetleb kõiki liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist , kui MeeTS-is ei ole sätestatud teist tähtaega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 3. Eelnõu § 1 punkt 94 – MeeTS-i täiendatakse peatükiga 7 1 „Meediapädevuse edendamine“, mis koosneb §-dest 53 2 ja 53 3 . Täiendus tuleneb AVMSD artiklist 33a, mille lõige 1 kohustab liikmesriike võtma meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks. Direktiivi 59. põhjenduspunktis selgitatakse, et selleks, et inimestel oleks ligipääs teabele ning nad saaksid meediasisu vastutustundlikult ja turvaliselt kasutada, kriitiliselt hinnata ning luua, peab neil olema väga hea meediakirjaoskus. Märgitakse ka, et meediakirjaoskus ei tohiks olla piiratud vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, vaid selle eesmärk peaks olema anda inimestele kriitilise mõtlemise oskused, mida on vaja hinnangute andmiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste faktidest eristamiseks. MeeTS-i lisatava § 53 2 kohaselt tähendab meediapädevus oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Meedia kasutamise all mõistetakse nii teabe hankimist kui ka ise sisu loomist. MeeTS § 53 3 lõige 1 näeb ette, et meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM ). HTM on sobiv meediapädevuse edendamise eest vastutajaks, kuna kõnealune teema seondub otseselt teabekeskkonnaga. Teabekeskkond on Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 14 lõike 3 punkti 5 ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 10 lõike 3 punkti 5 kohaselt õpetuses ja kasvatuses üheks läbivaks teemaks, mille käsitlemisel taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Lisaks on HTM Eestis 2019. aastal esmakordselt korraldatud meediapädevuse nädala eestvedaja . MeeTS § 53 3 lõikega 2 pannakse HTM- ile kohustus anda meediapädevuse edendamise osas aru Euroopa Komisjonile. Kohustus tuleneb AVMSD artikli 33a lõikest 2, mis näeb ette, et liikmesriigid esitavad hiljemalt 2022. aasta 19. detsembril ja seejärel iga kolme aasta järel komisjonile aruande sama artikli lõike 1 (kohustus võtta meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks) kohaldamise kohta. AVMSD artikli 33a lõige 3 täpsustab, et Euroopa Komisjon annab pärast liikmesriikide esindajatest koosneva kontaktkomiteega konsulteerimist välja suunised selliste aruannete ulatuse kohta. Eelnõu koostamise ajaks ei ole suuniseid veel välja antud. Eelnõu § 1 pun kt 95 – muudetakse MeeTS § 54, mis puudutab riikliku järelevalv e korraldust. MeeTS § 54 lõiget 1, milles nimetatakse TTJA meediateenuste valdkonnas riikliku järelevalve teostajaks, täiendatakse viitega MeeTS §-le 19 2 . Kehtivas MeeTS § 54 lõikes 1 on märgitud, et TTJA järelevalve ei hõlma MeeTS § 15 ehk informatsiooniallika kaitse põhimõtete järgimist. Nüüd välistatakse TTJA järelevalve alt ka eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS-i lisatav § 19 2 , kuna see puudutab isikuandmete töötlemist ning isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS ) § 56 lõike 1 kohaselt teostab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega. MeeTS § 54 lõike 2 kohaselt on TTJA sõltumatu riiklik järelevalveasutus AVMSD artikli 30 lõike 1 tähenduses. AVMSD viidatud sätte esimene lause näeb nimelt ette, et iga liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust või -organit või mõlemad ning sellele järgnevad laused rõhutavad sellise asutuse sõltumatust. Sõltumatut järelevalveasutust on mainitud ka AVMSD eelmises redaktsioonis, mistõttu praktikas TTJA juba täidab vastavaid ülesandeid. MeeTS § 54 lõikes 3 nähakse ette, et TTJA on MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu , välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses ( raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt ), ja lähtub oma tegevuses MeeTS-ist , AVMSD eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud , on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS ) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1). Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav, mistõttu on MeeTS § 54 lõikes 3 ka selgelt välja toodud, et nimetatud ulatuses TTJA täiesti sõltumatult ei tegutse. MeeTS § 54 lõikes 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on: 1) MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) AVMSD-s nimetatud aruannete, välja arvatu d meediapädevuse edendamise kohta , esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaal meedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pida jate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; 4 ) ERGA-s ja teistes rahvusvahelistes meediava ldkonna võrgustikes osalemine; 5 ) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Valdavalt ei ole t egemist uute ülesanne tega ja TTJA täidab neid ka praegu. Esile väärib tõstmist MeeTS § 54 lõike 4 punkt 3, mis puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate andmete esitamist Euroopa Komisjonile. Kõnealune punkt on seotud AVMSD artikli 2 lõike 5b ja artikli 28a lõike 6 Eesti õigusesse üle võtmisega. Euroopa Komisjon loob AVMSD alusel audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pida jate keskandmebaasi ning liikmesriigid peavad sellesse enda jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate kohta andmed esitama ja neid ajakohasena hoidma. Eestis hakkab seda ülesannet täitma TTJA , kasutades MTR- is olevaid andmeid . Eelnõu § 1 punkt 96 – täiendatakse MeeTS §-s 55 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seni on TTJA-l olnud õigus kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse (edaspidi KorS ) §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). Sätte uue sõnastuse kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise õigusele lisanduvad seega isikusamasuse tuvastamise, valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse õigus. Ettepanek laiendada selliselt TTJA riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise volitusi tuleneb Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsist „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ ja aitab kaasa AVMSD artikli 30 lõikes 4 sätestatu saavutamisele. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikel järelevalveasutustel või -organitel on oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks muu hulgas ka piisavad nõuete täitmise tagamise volitused. Eelnõu § 1 punkt 97 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 56 1 , mis puudutab TTJA- le esitatud kaebuste lahendamist. TTJA on MeeTS-is sätestatud nõuete rikkumise kohta esitatud kaebusi lahendanud ka seni, ent täpsemat menetluskorda selleks pole loodud. Kaebusi on seni käsitatud märgukirjadena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS ) § 2 lõike 1 tähenduses. MeeTS § 56 1 sõnastamisel on eeskujuks võetud IKS §-d 28 ja 61, mis puudutavad andmesubjekti õigust pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Paragrahvi 56 1 lõike 1 kohaselt lahendab TTJA MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse TTJA- le esitamisest arvates. Tähtaeg kattub MSVS §-s 6 sätestatud märgukirjale vastamise tähtajaga ja on seega enamiku kaebuste lahendamiseks eeldatavasti piisav. Paragrahvi 56 1 lõige 2 näeb ette võimaluse kaebuse lahendamise tähtaega kuni 60 päeva võrra pikendada ning lõige 3 täpsustab, et kui kaebuse lahendamisesse on vaja kaasata teisi järelevalveasutusi, pikeneb tähtaeg mõistliku aja võrra . MSVS § 6 võimaldab märgukirjale vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sarnaselt Andmekaitse Inspektsioonile esitatavate kaebuste lahendamise tähtajaga on siin ette nähtud pikem aeg, kuna kaebuse sisuliseks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine võib olla aeganõudvam. Paragrahvi 56 1 lõike 4 kohaselt teavitab TTJA kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kaebuse esitajal on õigus pöörduda kohtusse näiteks juhul, kui kaebus on esitatud eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS-i lisatava § 19 1 lõike 7 alusel ehk olukorras, kus TTJA lahendab videojagamisplatvormi pidaja ja kasutaja vahelist vaidlust saate, kasutaja loodud video või äriteate videojagamisplatvormilt eemaldamise või sellele juurdepääsu piiramise küsimuses. Paragrahvi 56 1 lõige 5 näeb ette, et kui kaebust on pädev lahendama teise liikmesriigi järelevalveasutus, suunab TTJA kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole. Kuna meedia- ja videojagamisplatvormi teenuseid osutatakse riigipiiride üleselt, ei pruugi Eestis teenust kasutavad isikud teada, millise riigi jurisdiktsiooni alla üks või teine teenuse osutaja kuulub. TTJA-l on Euroopa Komisjoni loodava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate keskandmebaasi kaudu see teave olemas ning ta saab kaebuse esitaja pädeva asutuse juurde juhatada. Eelnõu § 1 punkt 98 – MeeTS § 57 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 19 1 . MeeTS §-s 57 on ette nähtud vastutus alaealiste kaitse nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud alaealiste kaitse nõuded sätestatud MeeTS §-s 19, siis eelnõuga lisandub § 19 1 , mis sätestab alaealiste kaitse nõuded videojagamisplatvormil . Tulenevalt kõnealusest MeeTS § 57 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi pida jat oodata alaealiste kaitse nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 pun kt 99 – MeeTS § 58 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 31 1 . MeeTS §-s 58 on ette nähtud vastutus äriteadetele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud äriteadetele kohalduvad nõuded sätestatud MeeTS § 26 lõikes 2 ja §-des 28–31, siis eelnõuga lisandub § 31 1 , mis sätestab videojagamisplatvormi pida ja kohustused seoses kasutaj a loodud videotes edastatavate äriteadetega. Tulenevalt MeeTS § 58 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi pida jat oodata äriteadetega seotud nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 100 – MeeTS § 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte näeb ette, et MeeTS §-des 57 ja 58 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku ja väär teomenetluse seadustiku sätteid. Selle kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et karistusõiguse revisjoniga kaotati enamikust eriseadustest juba 2015. aasta 1. jaanuaril vastavad viited, kuid MeeTS jäi tookord muutmata. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 SE seletuskirjas on selgitatud, et kuna kõiki väärtegusid menetletakse niikuinii väärteomenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt ja teo karistatavaks lugemine tuleneb KarS-i üldosast, ei saa täiendavaid volitusi vastava väärteo tuvastamiseks ja menetlemiseks olla ning taoline viide eriseadustes on ebavajalik. Eelnõu § 1 punkt 101 – MeeTS § -d 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 60 nägi ette, et MeeTS §-s 23 sätestatud nõuet (puude ga inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenuste le) rakendavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad järk-järgult ning sätestas kohustuse esitada TTJA- le iga-aastaselt ülevaade selle nõude täitmi se kohta. Eelnõu § 1 punktiga 43 MeeTS §-s 23 tehtud muudatustest tulenevalt puudub antud sätte järele edaspidi vajadus, kuna selle sisu on viidud üle MeeTS § 23 lõigetesse 1 ja 3. MeeTS § 61 puudutab lastesaadetes audiovisuaalsete äriteadete edastamist reguleeriva tegevusjuhendi kehtestamise tähtaega. K õnealuse sätte sisu vajab muutmist, kuna olemasolev Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ tuleb eelnõukohase seaduse jõustumisel sellega kooskõlla viia (vt ka eelnõu § 1 punkti 52 selgitust). Selleks määrataks e tähtaeg eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatavas uues rakendussättes § 65 4 . Olemasoleva rakendussätte muutmisest loobutakse ja see tunnistatakse kehtetuks, kuna korrigeerimist vajaks ka paragrahvi pealkiri (kehtivas MeeTS-is on §-del 27 ja 61 ühesugune pealkiri ) , misjärel ei sobituks § 27 rakendamist puudutav säte rakendussätete loogilist järjestust arvestades enam §-ks 61. Eelnõu § 1 pu nkt 102 – MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 63 1 , mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist väljaantud tegevuslubade kehtivust. Täiendus on vajalik tulenevalt MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest. Kuna muudetakse televisiooniloa liike ja raadioloa maksimaalset kehtivusaega , vajab MeeTS § 63 1 lõikes 1 täpsustamist, et enne 2021. aasta 1 . maid väljaantud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. MeeTS § 63 1 lõigetes 2–4 selgitatakse, milline seni kehtinud loaliik võrdsustatakse millise uue loaliigiga. Eelnõu § 1 punkt 103 – MeeTS-i täiendatakse veel kolme uue rakendussättega. Paragrahv 65 2 puudutab MeeTS § 23 lõike 3 rakendamist. MeeTS § 65 2 esimese lõike kohaselt esitab audiovisuaalmee dia teenuse osutaja TTJA- le 2022 . aasta 15. veebruariks andmed MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. Tegemist on kohustusega anda TTJA- le aru enda teenuste puud ega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta. Kuna MeeTS § 23 lõige 3 on eelnõus sõnastatud selliselt, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab TTJA- le ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal, ent tegevuskava esitamise kohustus tekib all es 2022. aastal, ei saa enne 2023 . aastat andmeid tegevuskava täitmise kohta nõuda. Seepärast nähaksegi MeeTS § 65 2 lõikes 1 2022 . aastaks ette erisus, mille kohaselt esitatakse kõnealusel aastal ve el ülevaade enda teenuste puude ga inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta tegevuskavaga seostamata kujul. MeeTS § 65 2 lõike 2 kohaselt rakendatakse MeeTS § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eel nenud kalendriaastal alates 2023 . aastast. Nagu juba MeeTS § 65 2 lõike 1 selgituses märgitud ei saa andmeid ligipääsetavuse tege vuskava täitmise kohta enne 2023 . aastat nõuda, sest tegevuskava tuleb koostada alles alates 2022 . aas t ast. Teises uues rakendussättes, MeeTS §-s 65 3 nähakse ette MeeTS § 23 järelhindamine . Sätte sõnastuse kohaselt analüüsib KuM koostöös TTJA- ga hiljemalt 2024 . aasta l MeeTS §-s 23 sätestatud puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Liikmesriikidel on kohustus hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutajate edusamme o ma teenuste puud ega inimestele järkjärgulisel ligipääsetavaks tegemisel (direktiivi põhjenduspunkt 22). Kuigi TTJA saab valdkonnas toimuvaid arenguid jälgida talle esitatavate aruannete ja edaspidi ka ligipääsetavuse tegevuskavade põhjal, on oluline, et ülevaate pikema perioodi jooksul toimunust saaks ka KuM poliitikakujundajana. Vastavalt se llele on võimalik otsustada, kui hästi senine lahendus, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutajad saavad ise määrata, milli ses ulatuses enda teenused puud ega inimestele ligip ääsetavaks teha, on toiminud ning töötada saadud info põhjal ligipääsetavusnõuete täpsustamiseks välja valdkonna eest vastutava ministri määrus (vt ka eelnõu § 1 punkti 44 selgitust) . Eelnõuga kavand atavad muudatused jõustuvad 2021. aasta 1 . ma il ja esimesed ligipääsetavuse tegevuskavad tuleb esitada 2022. aasta 1 5 . veebruar iks . Järelhindamise toi mumise ajaks on planeeritud 2024 . aasta, sest selleks ajaks peaks olemas olema andmed kahe eelneva aasta kohta. See on piisavalt pikk periood, et oleks võimalik hinnata, kas ja millises tempos on järkjärguline areng ligip ääsetavuse osas toimunud. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsib KuM . TTJA roll seisneks ennekõike esitatud aruannete ja ligipääsetavuse tegevuskavade näol KuM-ile vajaliku sisendi andmises. Kolmas uus rakendussäte, MeeTS § 65 4 puudutab MeeTS § 27 rakendamist ehk tegevusjuhendi kehtestamist audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes . Nagu eelnõu § 1 punktid e 42 ja 52 selgitustes märgitud, tuleb Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhendit „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel uuendada. MeeTS § 65 4 kohaselt tuleb nõuetekohane tegevusjuhend meedia teenus t e ja videojagamise valdkonnas tegutsevatel isikutel eneseregulatsiooni korras vä lja töötada 2021. aasta 1. nov embri ks. Kui seda tähtaegselt ei tehta , kehtestab valdkonna eest vastutav minister nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äri teadetele 2022. aasta 1. ma iks. Arvestades, et MeeTS-i muudatuste jõustumisajaks on k avandatud 2021. aasta 1. mai , on teenuse osutajatel juhendi uuendamiseks aega pool aastat seaduse jõustumisest arvates. Kui juhendit eneseregulatsiooni korras vastu ei võeta, kehtestab järgmise poolaasta jooksul selle valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 1 punkt 104 – uuendatakse MeeTS-i normitehnilist märkust. Eelnõu § 2 – Muudetakse ERHS § 34 lõikes 3 olevat viidet. ERHS § 34 lõikes 3 määratakse kindlaks, millises ulatuses võib TTJA ERR-i tegevuse üle haldusjärelevalvet teha. ERHS § 34 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et TTJA- le antakse õigus teha ERR-i üle haldusjärelevalvet ka seoses MeeTS §-des 18 ja 26 sätestatud nõuete täitmisega. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteadete edastamist, sealhulga s kohustust edastada need puude ga inimestele ligipääsetaval viisil ning §-s 26 nähakse ette varjatud äriteadete edastamise keeld. Mõlemast paragrahvist tulenevad nõuded on sarnaselt eraõiguslike meediateenuse osutajatega asjakohased ka ERR-i puhul, mistõttu on nende täitmise kontrollimine haldusjärelevalve raames põhjendatud. Eelnõu § 3 – ESS-i täiendatakse §-ga 90 2 , millega võetakse Eesti õigusesse üle AVMSD artikkel 7b. Viidatud artikkel näeb ette, et liikmesriigid võtavad sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et meediateenuse osutajate pakutavaid audiovisuaalmeedia teenuseid ei kaeta üle ärilistel eesmärkidel ega muudeta ilma teenuse osutajate selge nõusolekuta. Lihtsustatult öeldes peetakse siin silmas olukorda, kus elektroonilise side ettevõtja, kes edastab või taasedastab audiovisuaalmeedia teenust, lisab sellele näiteks reklaami, mida teenuse kasutaja toimetatava audiovisuaalse sisu peal näeb. Direktiivi 26. põhjenduspunktis on AVMSD artikli 7b selgituseks märgitud, et sätte eesmärgiks on meediateenuse osutajate toimetusvastutuse ja audiovisuaalse väärtusahela kaitsmine ning et liikmesriigid peaksid tagama, et teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised , näiteks isiklikuks teavituseks mõeldud teenustest tulenevad ülekatmised ei vaja meediateenuse osutaja nõusolekut. Piirang ei tohiks puudutada seadme tööks või programmide valimiseks vajalike kasutajaliideste kontrollrakendusi, näiteks helitugevuse regulaatorit, otsingufunktsioone, navigeerimismenüüsid või kanalite loetelusid, samuti õigustatud ülekatmisi , näiteks hoiatusteateid, avalikes huvides pakutavat teavet, subtiitreid või äriteateid, mida pakub meediateenuse osutaja ja ka andmetihenduse meetodeid, millega sisu muutmata vähendatakse andmefaili suurust, ning teisi meetodeid, millega teenust kohandatakse selle levitamise viisidele (näiteks eraldusvõime ja kodeerimine). Eelnevast tulenevalt näeb ESS § 90 2 lõige 1 ette, et elektroonilise side ettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, nende muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. Sama paragrahvi lõikes 2 loetletakse järgmised erandid, millele kõnealust keeldu ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised ; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikud kasutajaliideste kontrollrakendused; 3) hoiatusteated; 4) avalikes huvides pakutav teave; 5) subtiitrid; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavad äriteated; 7) andmetihenduseks kasutatud meetodid, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teised kasutatud tehnilised meetodid, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine. Audiovisuaalmeedia teenuste ülekatmine ei ole Eestis veel levinud praktika, mistõttu märkimisväärset mõju kavandatava ESS-i täiendusega esialgu ei kaasne. Eelnõu § 4 punkt 1 – muudetakse RekS § 11 pealkirja, lisades meediateenuse kõrvale videojagamisplatvormi . Täiendus tuleneb videojagamisplatvormi pida jate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 4 punkt 2 – RekS § 11 täiendatakse lõikega 1 1 , mis näeb ette, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pida ja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. RekS § 11 lõike 1 kohaselt on meediateenuse osutamisel edastatavas reklaamis ja otsepakkumises keelatud: 1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid; 2) televisiooniteenuses kasutada selle isiku häält või kujutist, kes esineb saatejuhi või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates või diktorina uudistesaates. Alalävisele tajule suunatud võtete kasutamise keeldu laiendatakse videojagamisplatvormi pida ja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. Muudatus on seotud AVMSD artikli 28b lõikega 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pida jad järgivad AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pida jad turustavad, müüvad või korraldavad. AVMSD artikli 9 lõike 1 punktist b tulenebki keeld kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid, mis on Eesti õigusesse üle võetud RekS-iga . Eelnõu § 4 punkt 3 – RekS § 11 lõiget 2 täiendatakse videojagamisplatvormi pida ja turustatava, müüdava või korraldatava reklaamiga. Tegemist on sättega, mis loob RekS-i ja MeeTS-i vahel seose, sätestades uue sõnastuse kohaselt, et lisaks RekS-is sätestatule kohaldatakse reklaamile ja otsepakkumisele meediateenuses ja videojagamisplatvormi pida ja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile MeeTS-iga otsepakkumise ja teiste äriteadete kohta sätestatud nõudeid. Kuna videojagamisplatvormi pida jad on edaspidi MeeTS-i kohaldamisalas, on vajalik neile ka kõnealuses sättes viidata. Eelnõu § 4 punkt 4 – ka RekS § 11 lõiget 3 täiendatakse videojagamisplatvormiga ning tegemist on veel ühe MeeTS-ile viitava RekS-i sättega. Uue sõnastuse kohaselt näeb RekS § 11 lõige 3 ette, et otsepakku mist ja teisi äriteateid meediateenuses ja videojagamisplatvormi l käsitatakse MeeTS-i tähenduses. Täiendus on vajalik tulenevalt videojagamisplatvormi pida jate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 5 – muudetakse RLS § 216, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatami se eest tasutavat riigilõivu. Paragrahvi pealkirja täiendatakse televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotlusega, kuna para grahvi täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt tuleb edaspidi riigilõivu tasuda ka nimetatud j u hul (vt ka eelnõu § 1 punkti 79 selgitust). Kehtiva RLS § 216 lõike 1 kohaselt tasutakse vaba juurdepääsuga raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja sõnad „vaba juurdepääsuga“, sest MeeTS-is raadioloa puhul sellist sõnastust ei kasutata. RLS § 216 senised lõiked 2 ja 3 ühendatakse, kuna tulenevalt eelnõuga MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest kaob vajadus eristada vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisioonilube. Säilib jaotus regionaalseteks ja üleriigilisteks televisiooni l ubadeks ning nende ühtseks riigilõivuks kehtestatakse 510 eurot. Seni on vaba juurdepääsuga televisiooniloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel olnud riigilõiv 640 eurot ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel 510 eurot. Raadioloa ja vaba juurdepääsuga televisiooniloa taotlemisel tasutavat suuremat riigilõivu on põhjendatud asjaoluga, et nende taotluste menetlemine on aja- ja töömahukas, sest eeldab konkursi korraldamist ja erinevate osapoolte kaasamist. Kuna televisioonilube eelnõukohaste muudatuste jõustumisel enam konkursi korras ei väljastata, on regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa puhul riigilõivu põhjendatud suurus 510 eurot. RLS § 216 lõike 3 uus sõnastus vastab sisuliselt sama paragrahvi lõike 4 senisele sõnastusele ja näeb ette, et ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. Kahe loaliigi vahel on asendatud sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks selge, et on eraldi ajutine televisiooniluba ja ajutine raadioluba (vt ka eelnõu § 1 punkti 74 selgitust) . RLS § 216 lõike 4 uuesti sõnastamisel on aluseks võetud sama paragrahvi lõike 5 senine sõnastus. Sättes asendatakse sõna d „satelliittelevisiooni tegevusloa “ sõnadega „rahvusvahelise televisiooni loa “. Uus sõnastus tuleneb MeeTS-i 4. peatükis tehtavast muudatusest, mille kohaselt nimetatakse satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba tehnoloogianeutraalseks rahvusvaheliseks televisiooniloaks. RLS § 216 uus lõige 5 näeb ette, et televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. Muudatus on seotud vastavasisulise täiendusega MeeTS § 39 lõik es 8 (vt ka eelnõu § 1 punkti 7 9 selgitust). Riigilõivu suuruse kindlaks määramisel on võetud eeskujuks ajutise televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise tööprotsess, mis on TTJA hinnangul sama ajamahukas kui televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamine. Eelnõu § 6 – t egemist on jõust umissätetega . Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt jõustub s eadus 2021. aasta 1 . ma il . Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 (valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine puudega inimeste ligipääsule audiovisuaalmeedia teenuste le täpse mate nõuete kehtestamiseks) 2025 . aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“ . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele uued terminid „ videojagamisplatvorm “, „ videojagamisplatvormi pida ja“, „toimetusotsus“ ja „kasutaja loodud video“. Terminite sisu on määratletud käesoleva seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu § 1 punktide 15, 16 , 18 ja 22 selgitustes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). Direktiivi ja eelnõu vastavustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 1) . Vastavustabelis on esitatud ka AVMSD normide, mis jätavad liikmesriigile nende siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel kaalutlusõiguse, ülevõtmise või ülevõtmata jätmise põhjendused. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut. 6. 1. Kavandatav muudatus – videojagamisplatvormi pida jate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pida jad ja audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Eelnõu ettevalmistajatel puudub ülevaade selle kohta, kas olemasolevate videojagamisplatvormi pida jate hulgas on selliseid, kes võiksid MeeTS-i kohaselt kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla. Tuntumad teenuse osutajad, kelle pakutav teenus tervikuna (näiteks YouTube) või osaliselt (näiteks populaarsemad sotsiaalmeediakanalid, nagu Facebook, Instagram jt) võiks kvalifitseeruda videojagamisplatvormiks AVMSD tähenduses , Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Kuigi selle mõjutatud sihtrühma suurust on hetke seisuga keeruline täpselt kindlaks teha, võib oletada, et võrreldes ettevõtjate üldarvuga, on võimalike videojagamisplatvormi pida jate hulk väga väike. Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalmeedia teenuse osutaja id on MTR-i andmetel 18 , sh kolm satelliittelevisiooni tee nust pakkuvat ettevõtjat, 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat , vaba juurdepääsuga televi siooniteenust pakkuv ERR ja neli tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakku vat ettevõtjat. Lisaks on ühele ettevõtjale antud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba ( samal ettevõtjal on teiste teenuste pakkumiseks ka tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba). Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pida jatele lisandub rida kohustusi, millega neil tuleb edaspidi teenuse osutamisel arvestada – teenuse kasutustingimused tuleb MeeTS-is sätestatuga kooskõlla viia, teavitada teenuse kasutajaid uutest tingimustest, luua tehnilised rakendused, mis võimaldavad kasutajatel teavitada teenuse osutajat äriteadetest, alaealistele sobimatust või ebaseaduslikust sisust. Kuigi Eesti jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad tuntumad videojagamisplatvormi pida jad juba suures osas vastavad uutele nõuetele, võivad Euroopa Komisjoni hinnangul ulatuda väiksematele teenuse osutajatele muudatustega kaasnevad kulud sadadesse tuhandetesse eurodesse (täpsemalt on nimetatud vahemikku 100 000 eurost 320 000 euroni). Seejuures ei piisa üksnes ühekordsetest arendustöödest, vaid vajalik on tagada ka personali olemasolu, kes hoolimata toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisest videojagamisplatvormi puhul, platvormil toimuvat siiski seiraksid ja kasutajate märguannetele reageeriksid. Suuremate videojagamisplatvormide puhul tegeleb sellega umbes kolmandik töötajatest. Kuna kavandatavad seadusemuudatused võivad nõuda videojagamisplatvormi pida jatelt suuri ümberkorraldusi, millega kaasneb märkimisväärne rahaline kulu, ja mõjutavad teenuse osutajaid igapäevaselt, on potentsiaalselt tegemist olulise mõjuga. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vaatest on videojagamisplatvormi pida jate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse positiivse mõjuga, kuna see tagab õiglasemad turutingimused. Kuigi videojagamisplatvormi pida jatele alaealiste ja laiema üldsuse kaitseks pandavaid kohustusi ei saa toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumise tõttu päriselt võrrelda audiovisuaalmeedia teenuse osutajate kohustustega, on siiski märgiline , et ka videojagamisplatvormi pida jad peavad edaspidi astuma konkreetseid samme, et tagada teenuse kasutajatele võrdväärne kaitse. 6.1.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pida jad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pida jad peavad edaspidi esitama majandustegevusteate. Kuna tegemist on uue kohustusega, siis selle tegevusala ettevõtjate halduskoormus suureneb. Kuna MSÜS-ist tulenevalt peavad loa- või teatamiskohustusega ettevõtjad teatama ka majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest, ei pruugi tegemist olla ühekordse kohustusega, vaid kavandatava muudatusega kaasnev mõju võib avalduda korduvalt, ent eeldatavasti siiski mitte väga sagedasti. Kuigi ettevõtjate halduskoormuse suurenemist tuleks vältida, on antud juhul tegemist AVMSD-st tulenevate nõuete täitmiseks ainuvõimaliku lahendusega. Vastasel juhul puuduks järelevalveasutusel selge ülevaade Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatest videojagamisplatvormi pida jatest ja tagatud poleks teenuse kasutajate huvide kaitse eesmärgil tehtav tõhus järelevalve. Arvestades asjaolusid, et mõjutatud sihtrühm on tõenäoliselt väga väike, majandustegevusteate esitamine ei eelda teenuse osutaja töös suuri ümberkorraldusi ja seda ei tule teha regulaarselt, suureneb ettevõtjate halduskoormus kokkuvõttes ebaolulisel määral. 6.1.3. Mõju majandusele (infoühiskonna areng) 6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pida jad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus InfoTS -i tähenduses, saab järeldada, et eelnõu mõjutab infoühiskonna teenuste pakkumist ja sisu. Kuigi videojagamisplatvormi pida jatele lisandub mitmeid uusi kohustusi, on nii AVMSD-s kui ka eelnõus arvestatud infoühiskonna teenustele iseloomulikku olulist põhimõtet, milleks on teenuse osutaja jälgimiskohustuse puudumine. Videojagamisplatvormi kui infoühiskonna teenuse sisu MeeTS-iga kooskõlas olevate teenuse kasutustingimuste ja tehniliste rakenduste toel küll muutub, ent kuna infoühiskonna teenuste osutamise aluspõhimõtteid ei muudeta, ei tohiks kavandatavad muudatused infoühiskonna arengut kuidagi pärssida. Pigem on tegemist positiivse suundumusega, mis arvestab asjaolu, et alaealiste ja üldsuse huvid peavad olema kaitstud ka internetis. 6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatus mõjutab valdkondlikku järelevalveasutust, milleks on TTJA. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri andmetel täidesaatva riigivõimu asutusi või riigi muid institutsioone 147. Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pida jate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse tähendab seda, et riiklikku järelevalvet neile MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise üle hakkab tegema TTJA. Kuna hetke seisuga ei ole teada kui palju on videojagamisplatvormi pida jaid, kes võiksid kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla, ei prognoosita esialgu TTJA ametnike töökoormuse hüppelist suurenemist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et videojagamisplatvormi pida jate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse võib kaasa tuua siiski teenuse kasutajate TTJA poole pöördumiste hulga suurenemise ja TTJA-l tuleb lahendada täiendavaid kaebusi või suhelda teiste liikmesriikidega, kelle jurisdiktsiooni alla kaebuses viidatud videojagamisplatvormi pida ja kuulub. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks t äiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021 . aasta mais jõustuvad ja videojagamisplatvormi pida jad peavad esitama majandustegevusteate ning selgub nende tegelik hulk, võib tekkida TTJA-s edaspidi vajadus veel täiendava tööjõu järele. 6.1.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.1.5.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 328 360 inimest. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, on tegemist suure sihtrühmaga. Laiemalt võiks öelda, et mõjutatud ei ole isegi ainult Eesti elanikud, vaid videojagamisplatvormi teenuse piiriülese iseloomu tõttu võib mõju ulatuda ka Eestist oluliselt kaugemale. 6.1.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt tuleb videojagamisplatvormi kasutustingimustes näha ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine , mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, vara lise seisundi, sünnipära, puude , vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. Suures osas on siin tegemist ebaseadusliku sisuga. Kui selline sisu videojagamisplatvormil siiski esineb, peab olema kasutajatel võimalik sellest videojagamisplatvormi pida jale võimalikult väikese vaevaga teada and a, misjärel peab platvormi pidaja keelatud sisu viivitamata eemaldama või tõkestama sellele juurdepääsu ning ebaseadusliku sisu leidmisel teavitama ka pädevat järelevalveasutust. Kavandatavad muudatused aitavad seega kaasa ebaseadusliku audiovisuaalse sisu leviku tõkestamisele ja suurendavad elanikkonna turvatunnet, mistõttu on nende mõju positiivne. Arvestada tuleb siiski sellega, et taoliste piirangute kehtestamisel on võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks oht väljendusvabadusele. Selle maandamiseks luuakse videojagamisplatvormi kasutajatele eelnõuga võimalus pöörduda platvormi pidaja võetud meetmete vaidlustamiseks kaebusega TTJA poole. Samuti on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega on väljendusvabaduse rikkumise risk väike. 6.1.6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.1.6.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised videojagamisplatvormi kasutajad Täpset alaealiste videojagamisplatvormi kasutajate arvu on keeruline kindlaks määrata, kuid mõned viimastel aastatel tehtud uuringud annavad aimu, kui paljud Eesti lastest selliseid teenuseid kasutavad. Kantar Emori andmetel oli juba 2016. aastal üheks peamiseks noorte meediakanaliks YouTube. Sama tulemus ilmnes ka aasta varasemast Saar Polli uuringust , millest selgus, et 85% noortest kasutab YouTube’i vähemalt üks kord nädalas, kusjuures 60% koguni igapäevaselt. 2018. aastaks oli Kantar Emori meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt 15–19-aastaste vanuserühmas YouTube’i kasutajate osakaal kasvanud 68,8%- ni ja sellele pühendati keskmiselt 3 tundi ja 30 minutit päevas. Need numbrid annavad alust arvata, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.1.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pida jad peavad edaspidi nägema teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut , tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev si su on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, kasutaja loodud video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale . Lisaks peab platvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad talle sellisest sisust hõlps asti teatada ja pärast teadlikuks saamist peab videojagamisplatvormi pida ja lisama videole viivitamata ise puuduva hoiatuse või tagama, et sobimatu sisu poleks lastele ilma spetsiaalset tunnuskoodi sisestamata või muud taolist meedet kasutamata kättesaadav. Videote vaatamine on üks esimesi tegevusi, mida lapsed iseseisvalt internetis teevad. Alaealistele sobimatut sisu, nagu pornograafia, vägivald jmt, leidub laste endi hinnangul aga internetis kõige enam just videojagamisplatvormidel . Kavandatavad muudatused aitavad lapsi neile sobimatu sisu eest kaitsta ja avaldavad seega sihtrühmale positiivset mõju. 6.2. Kavandatav muudatus – MeeTS-i kohandamine uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. 6.2.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Nõuetekohaselt tegevusloa alusel tegutsevaid televisiooniteenuse osutajaid on Eestis 13, sh kolm satelliittelevisiooni teenu st pakkuvat ettevõtjat ja 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, kellest ühele on antud lisaks ka televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba. Neile lisandub vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR. Majandustegevu steate on esitanud neli tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Saatekava alusel edastavad programmi aga ka veel suuremate uudisteportaalide juurde tekkinud veebitelevisiooni kanalid (näiteks Delfi TV, Postimees TV) jm t. Lisandunud on ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavaid ettevõtjaid (näiteks teenus Netikino). Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tulenevalt teleprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtetuks tunnistamisest ja tegevuslubade süsteemi ümberkujundamisest saab televisiooniteenuse osutajana käsitleda mitmeid ettevõtjaid, kelle puhul see seni võimalik pole olnud. Kõnealustele ettevõtjatele lisandub kohustus juhinduda oma tegevuses MeeTS-is televisiooniteenuse osutaja koh t a sätestatust, sh arvestada alaealiste kaitseks kehtestatud reegleid, telereklaamiga seotud nõudeid jmt. Kuivõrd MeeTS-iga tuleb ettevõtjatel arvestada oma igapäevases tegevuses, on mõju avaldumise sagedus suur. Samas on eelnõuga seadusesse kavandatud mitmeid muudatusi, mis leevendavaid senist regulatsiooni ja teevad kohanemise uute teenuse osutajate jaoks sujuvamaks. Näiteks on muudetud telereklaami edastamise nõudeid paindlikumaks ja sätestatud programmi struktuuri puudutavate nõuete kohaldumise osas erisus väikse programmimahuga televisiooniteenuse osutajatele. Kuigi igasugune täiendavate reeglite lisandumine on ettevõtjate jaoks negatiivne mõju, ei hinda eelnõu ettevalmistajad seda antud juhul niivõrd oluliseks, et puudutatud ettevõtjad ei saaks oma tegevust suures osas harjumuspärasel viisil jätkata. Tegevusluba juba omavate televisiooniteenuse osutajate vaatest on tegemist positiivset mõju avaldavate muudatustega, mis tagavad õiglasemad turutingimused. Veebis televisiooniteenust osutavate ettevõtjate selge hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse aitab laiemalt teadvustada ka seda, et pole vahet, millise tehnilise lahenduse kaudu pakutav teenus kasutajateni jõuab. Kui teenus vastab sisult MeeTS-is sätestatule, siis kohalduvad talle ka sellest tulenevad reeglid. See tõstab loodetavasti ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavate ettevõtjate teadlikkust. 6.2.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – uued televisiooniteenuse osutajad Halduskoormuse osas saab mõjutatud sihtrühmaks pidada ennekõike selliseid ettevõtjaid, kes osutavad televisiooniteenust, ent pole end siiani televisiooniteenuse osutajaks pidanud, kuna nende edastatav programm on mahult seni nõutust väiksem või mistahes muul põhjusel. Kindlasti kuuluvad sihtrühma suuremate uudisteportaalide juures tegutseva veebitelevisiooni edastajad , ent sarnase teenuse osuta jaid on kahtlemata veel. Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühma kuuluvad ettevõtjad peavad taotlema tegevusluba. Samuti tuleb neil esitada TTJA- le MeeTS-is nõutud aruanded programmi struktuurile seatud nõuete täitmise ja teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta. Kuna tegevusluba antakse tähtajaliselt (kuni kümneks aastaks) ja aruanded tuleb TTJA- le esitada iga-aastaselt, avaldub mõju ettevõtjatele regulaarselt. Kuna mõju ei ole siiski igapäevane ega eelda teenuse osutajatelt oma tegevuse olulist ümberkorraldamist, on selle avaldumise sagedus keskmine ja ulatus väike. Negatiivse mõjuna kaasneb võimalus, et taotlejale MeeTS-is sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu tegevusluba ei anta, näiteks põhjusel, et kavandatav programm ei vasta MeeTS-is sätestatud nõuetele või loa taotleja on juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud televisiooni- või raadio luba ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Kui ettevõtja sellest hoolimata televisiooniteenuse osutamist jätkab, saab teda vastavalt KarS § 372 lõigetele 1 ja 3 karistada rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut või juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot) või arestiga. Tegemist on tõsise tagajärjega, ent osa ettevõtjate (uued teenuse osutajad, kes seni tegevusluba taotlenud pole) kohtlemine teistest samasisulist teenust pakkuvatest ettevõtjatest (nii-öelda traditsioonilise televisiooniteenuse osutajad, kellel on tegevusluba olemas) ei ole kuidagi põhjendatud, mistõttu kaalub muudatustest tulenev kasu üles võimaliku negatiivse mõju. Halduskoormus üksikute ettevõtjate jaoks kokkuvõttes suureneb, ent eelkõige sihtrühma väiksust arvestades, ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Suureneb teenuse osutajate ring, kelle üle TTJA riiklikku järelevalvet teostab. Esialgselt teada oleva info kohaselt, vajab TTJA kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulen evaks täiendavaks tööjõuks nelja teenistujat, sh ühte ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021 . aasta mais jõustuvad ja televisiooniteenuse osutajad, kellel tegevusluba seni puudub, teadvustavad selle taotlemise vajalikkust, selgub mõju tegelik ulatus ning võib tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.3. Kavandatav muudatus – audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruk tuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed. Kuna praegu ei kuulu Eesti jurisdiktsiooni alla ühtegi sellist audiovisuaalmeedia teenuse osutajat, kellel ei oleks juba tulenevalt RahaPTS -ist sarnast kohustust, ei eelda kavandatav muudatus sihtrühmalt olulist tööpanust. Kõnealused andmed tuleb lisaks muule MeeTS § 16 lõikes 1 nimetatud teabel e avalikustada teenuse osutaja veebilehel. Eeldatavasti ei muutu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja omandistruktuur ka sedavõrd tihti, et seda puudutava teabe ajakohasena hoidmisega kaasneks märkimisväärne koormus. Kuna tegemist on isikuandmete avalikustamisega, kaasneb negatiivse mõjuna eraelu puutumatuse riive. Seejuures tuleb aga arvestada, et MeeTS-i alusel ei nõuta RahaPTS-is sätestatust rohkemate andmete avalikustamist ning käesoleval juhul on riive õigustatud, kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbi paistvus on otseselt seotud väljendus vabadusega. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Arvestades kirjeldatud asjaolusid, on muudatuse mõju sihtrühma halduskoormusele ebaoluline. 6.3.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) 6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad 2018. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt on televisioon kõige ulatuslikum ja kõige rohkem jälgitum meediaplatvorm. Televiisorit vaatab päevas keskmiselt 81,9% Eesti elanikke vanuses 15–74 eluaastat, pühendades sellele keskmiselt 3 tundi ja 36 minutit. Eesti peamiste telekanalite summaarne osakaal kogu telerivaatamise ajast moodustas 2018. aastal 44,9%. Kuigi täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, võib oletada, et tegemist on üha kasvava sihtrühmaga. Aastatel 2010–2014 kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni. Arvestades ainuüksi televisiooniteenuse igapäevaste kasutajate hulka, saab kinnitada, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamist puudutav muudatus on seotud väljendus vabadusega. Antud sihtrühmale, kelleks on televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad, avaldab see positiivset mõju, kuna võimaldab teadlikumalt hinnata pakutavate teenuste sisu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on meediatarbimise ja meedia mõju hindamisel, eriti just valeinformatsiooni leviku kontekstis, vajalik hinnata meediakanali olulisust ja usaldusväärsust. Televisiooni pigem usaldab 65% Eesti elanikkonnast, mis on peaaegu võrdne raadioga (66%), kuid mõnevõrra kõrgem trükimeediast (55%) ning oluliselt kõrgem internetist (42%) ja sotsiaalmeediast (22%). Seejuures on usaldus meedia vastu nii Euroopas kui ka Eestis languses, ent Eestis usaldatakse meediat endiselt rohkem kui Euroopas keskmiselt. 6.4. Kavandatav muudatus – televisiooni- ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele kohalduvate reeglite ühtlustamine. 6.4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Peamiselt on kavandatud muudatustest mõjutatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kuna alaealiste neile sobimatu sisu ja üldsuse ebaseadusliku sisu eest kaitsmiseks ette nähtud rangemad ja seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud reeglid laienevad edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. Kui seni pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või alaealiste mõnele earühmale sobimatu sisu või piirata juurdepääs u ka sellele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kaasneb saadete täiendava klassifitseerimise ja juurdepääsu piiravate meetmete rakendamisega rahaline kulu. Euroopa Komisjon on AVMSD uuendamisele eelnenud mõjuanalüüsis märkinud, et võimalikke kulusid on keeruline prognoosida, kuid toonud näite, et 5 000 saatega programmikataloogi loomiseks selliselt, et see vastaks AVMSD-st tulenevatele alaealiste ja üldsuse kaitse nõuetele, võib kuluda 1,1 miljonit eurot. Seejuures tuleb aga arvestada, et olemasolevad teenuse osutajad on pidanud programmikataloogis sisalduvaid saateid teatud määral liigitama ka seni. Samuti peavad neil kehtiva MeeTS § 19 lõike 7 järgimiseks olema juba loodud tehnilised lahendused, mis tagavad, et sisu, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Samu lahendusi on edaspidi võimalik rakendada ka lastele potentsiaalselt ohtliku või sobimatu sisu suhtes. Positiivse mõjuna toob Euroopa Komisjon välja asjaolu, et tõhusad alaealiste kaitse meetmed võivad anda meediaturul ka olulise eelise, kuna peresõbralikkus on näitaja, millele suur hulk tarbijaid teenusepakkuja valikul tähelepanu pöörab. Televisiooniteenuse osutajate vaatest tagavad kavandatavad muudatused võrdse kohtlemise turuosaliste vahel ja omavad seega positiivset mõju. Seni on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud konkurentsieelis, kuna neile on kohaldunud leebemad nõuded. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.4.1 ). 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele võib kaasa tuua TTJA- le esitatavate kaebuste hulga suurenemise, mistõttu võib mõnevõrra kasvada TTJA ametnike töökoormus. TTJA- le esitati 2019. aastal ligi 400 audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavat pöördumist, kuid paraku puudub info selle kohta, kui paljud neist puudutasid just tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. TTJA on hinnanud üldiseks eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks t äiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Täpse hinnangu töökoormuse suurenemisele saab TTJA anda pärast kavandat avate muudatuste jõustumist 2021 . aasta mais . Lisaks Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate nõuete ühtlustamisele, mõjutab TTJA tegevust ka teisest liikmesriigist pärit televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutava regulatsiooni ühtlustamine. Kõige suurem uuendus selles osas on piirangute aluseid puudutavate erinevuste kaotamine. Nii televisiooni- kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust saab edaspidi piirata: 1) MeeTS §-s 19 sätestatud nõuete rikkumisel; 2) rahva stiku tervise kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel; 3) ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel. Kuna piirangute alustes kokkuvõttes siiski olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, on mõju TTJA töökorraldusele tagasihoidlik. Mõnevõrra muutub ka teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduste otsimise kord, ent ka sellega ei kaasne TTJA jaoks olulisi töökorralduslikke muudatusi. Arvestades asjaolu, et seni ei ole TTJA-l tulnud teha ühtegi audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamise ettekirjutust, on nende muudatuste mõju TTJA- le ebaoluline. 6.4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Potentsiaalselt on mõjutatud kogu Eesti elanikkond ehk tegemist on suure sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.5.1 ). 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise võimalused võivad mõjutada riigi julgeolekut. Kui seni oli riigi julgeoleku tagamine teenusele piirangute seadmise alusena MeeTS-is sõnaselgelt välja toodud vaid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul, siis eelnõu kohaselt on oht ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja riigikaitsele, sätestatud meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena ka tele - ja raadio programmi taasedastamisel . Televisiooniteenuse puhul puudus seaduses ka alus eirata edasilükkamatutel juhtudel tavapärast teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korda. Eelnõuga nähakse MeeTS-is ette, et kui liikmesriigist pärit audiovi suaalmeedia teenus rikub MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuri teo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja rii gikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale tavapärasest teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korrast ja teha audiovisuaalmeedia t eenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Seega aitavad kavandatavad muudatused tagada Eesti elanikkonna turvalisust ja omavad riigi julgeolekule positiivset mõju. 6.4.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Kuigi täpsed andmed selle kohta, kui paljud alaealised Eestis kasutavad tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, puuduvad, võib oletada, et tegemist on märkimisväärse suurusega sihtrühmaga. Nimelt on teada, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate üldarv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui kõigis liikmesriikides oli tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 2010. aastal 9,19 miljonit eurot, siis 2014. aastaks oli see jõudnud 2,5 miljardi euroni. Samas ajavahemikus kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni. Seda, et alaealised on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul oluline sihtrühm kinnitab ka Ühendkuningriigi näide, kus juba 2015. aasta seisuga kasutas 44% 5–15-aastastest lastest tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, kusjuures 12–15-aastaste hulgas tõusis see näitaja 51%- ni . 6.4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud alaealiste kaitse eesmärgil kehtestatud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele tagab tõhusama lastekaitse. Kui siiani pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäo liselt kahjustada võiv või alaealiste mõnele earühmale sobimatu sisu või piirata juurdepääsu ka sellele. Sisu märgistamine hoiatava sümboliga võimaldab lapsevanematel paremini jälgida, et lapsed piirduksid eakohaste saadete vaatamisega ning isiklike tunnuskoodide või muude tehniliste lahenduste kasutamine aitab lastel turvaliselt teenust kasutada ka vanema juuresolekuta. Laste heaolu silmas pidades on kavandatavatel muudatustel seega positiivne mõju. 6.5. Kavandatav muudatus – saadete salvestiste kohustusliku säilitustähtaja pikendamine. 6.5.1. Mõju majandusele ( ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ) 6.5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenus e osutajaid on MTR-i andmetel 28 , sh 14 raadioteenuse osutajat, kolm satelliittelevisiooni tee nust pakkuvat ettevõtjat, 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat ning vaba juurdepääsuga televisiooniteenust ja raadioteenust pakkuv ERR, kelle le kohalduvad ERHS- i s sätestatud salvestiste säilitustähtajad . Lisaks on ühele ettevõtjale väljastatud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba ja ühele ettevõtjale raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba . Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Saadete salvestiste säilitustähtaja pikendamine avaldab suurimat mõju rahvusvahelise raadioloa omanikele ja satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa (uue ni metusega rahvusvaheline televisiooniluba) omanikele, kuna nende puhul pikeneb salvestiste säilitamise aeg olulisel määral ehk 20 päevalt 90 päevani (teistel televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel 20 päevalt 30 päevani). Võimalikke kaasnevaid kulusid saab kirjeldada ERR-i näitel, keda küll kõnealused muudatused ERHS-ist tuleneva eriregulatsiooni tõttu ei puuduta . ERR on hinnanud olukorras, kus saadete salvestisi oleks vaja hakata säilitama 30 päeva asemel 90 päeva, vajalike investeeringute suuruseks umbes 200 000 eurot, millele lisanduks püsikuluna 25 000 eurot aastas. Seejuures tuleb aga arvestada, et silmas on peetud nii tele- kui raadiosaadete salvestiste säilitamise vajadust ja seda kõikide ERR-i programmide ulatuses. Eraõiguslikele teenuse osutajatele kaasnev kulu oleks seega eeldatavasti mitu korda väiksem. Kuna MeeTS-is on sätestatud salvestiste säilitamise miinimumtähtaeg, pole ka välistatud, et mitmed televisiooni- ja raadioteenuse osutajad juba säilitavadki salvestisi ettenähtust kauem, ega pea oma tegevuses ümberkorraldusi tegema. Kokkuvõttes on seega võimalik, et üksikutele eeskätt oma programmi välisriikidele suunavatele teenuse osutajatele kaasneb rahaline kulu, ent ettevõtluskeskkonda tervikuna see olulisel määral ei mõjuta. 6.5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.4.1 ). 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA vaatest on saadete salvestiste kohustusliku säilitustähtaja pikendamine vajalik ja oodatud muudatus, mis võimaldab asutusel tõhusalt täita MeeTS-ist tulenevat järelevalvefunktsiooni. TTJA töökorralduses sellega seoses muudatusi teha vaja ei ole, ent salvestiste senisest parem kättesaadavus tagab tulemuslikumad järelevalvemenetlused ka senise töökorralduse juures. Kavandatav muudatus avaldab seega TTJA- le positiivset mõju. 6.6 . Kavandatav muudatus – puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu puudutavate sätete täiendamine. 6.6 .1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.6 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesolev a seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). 6.6 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ligipääsetavuse tegevuskava. Kuna tegemist on uue kohustusega, suureneb sihtrühma halduskoormus. Arvestades aga asjaolu, et kohustus teha oma teenused järk-järgult puude ga inimestele ligipääsetavaks on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid ( MeeTS jõustus 2011. aasta 16. jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puude ga inimeste ligipääsuga seotud küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama. Edaspidi tuleb neil kavandatavad tegevused kirjalikult fikseerida ja seda teavet TTJA- ga jagada, et riigil oleks võimalik hinnata, kas liikumine soovitud eesmärgi suunas ka tegelikult toimub. Kuna tegevuskava tuleb uuendada ja TTJA- le esitada kord aastas, s.o regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus keskmine. Kuigi halduskoormuse suurenemine avaldab ettevõtjatele reeglina negatiivset mõju, saab antud juhul seda tasakaalustava positiivse aspektina välja tuua asjaolu, et ligipääsetavuse tegevuskava väljatöötamine ja selles kavandatu elluviimine aitab ettevõtjal enda teenuse kasutajate hulka h oida või kasvatada lisaks puude ga inimestele ka näite ks eakate hulgas, kellele puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandavad meetmed samuti abiks on. Eeltoodut arvestades ei hinda eelnõu ettevalmistajad mõju ettevõtjate halduskoormusele oluliseks. 6.6 .2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA- d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.4.1 ). 6.6 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA nimetatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamise ühtseks veebipõhiseks kontaktpunktiks. Kuigi TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, võib veebipõhise kontaktpunkti haldajaks nimetamisega kaasnev üldsuse teadlikkuse tõus TTJA-st kui ligipääsetavuse üle järelevalvajast , asutuse töökoormust suurendada. Samasugust mõju avaldab tõenäoliselt lisanduva ülesandena ka ligipääsetavuse tegevuskavadega seonduv seire. TTJA peab vajalikuks audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele senisest suurema tähelepanu pööramiseks ühe täiendava teenistuskoha loomist. KuM-il tuleb hiljemalt 202 4 . aastal an alüüsida koostöös TTJA- ga puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. KuM ei pea kõnealuse ülesande täitmiseks tegema muudatusi asutuse töökorralduses. TTJA roll piirdub KuM-ile asjakohase info jagamise kohustusega. 6.6 .3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.6 .3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – puude ga inimesed ja eakad 2018. aasta lõpu seisuga elas Eestis 158 474 puudega inimest. Kehtivaid nägemispuude otsuseid oli 2029 ja kuulmispuude otsuseid 2082. Arvestades asjaolu, et 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis kokku 1 328 360 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga. Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmet est ei ole aga abi üksnes puude ga inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2019. aasta alguse seisuga Eesti elanikest 261 848 inimest ehk ligi 20% 65-aastased või vanemad. Kokkuvõttes on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.6 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Esmajärjekorras võiks audiovisuaalmeedia teenuste puude ga inimestele paremini ligipääsetavaks muutumisele kaasa aidata ligipääsetavuse tegevuskava koostamise kohustus, mis tõstab kõnealuse sihtrühma teenuse osutajate jaoks senisest paremini esile. Mi lliseks osutub aga tegevuskava koostamise kohustuse tegelik mõju audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, on keeruline pr ognoosida. Seetõttu on eelnõuga antud KuM-i le ülesanne järelhinnata hiljemalt 202 4 . aastal puude ga inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning töötada seejärel välja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatavad täpsemad ligipääsetavusnõuded . 6.7 . Kavandatav muudatus – Euroopa teoste kvoodi kehtestamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. 6.7 .1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.7 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad ja Euroopa teoste tootjad Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate näol on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.1.1 ). Mõjutatud on ka Euroopa teoste tootjad ehk ettevõtjad, kelle tegevusaladeks on kinofilmide ja videote tootmine, telesaadete tootmine ning kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad. Selliseid ettevõtteid oli Eestis 2016. aasta seisuga 579. Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagama, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga esile. Kuigi eelnõu ettevalmistajatel puudub täpne ülevaade Euroopa teoste praeguse osakaalu kohta kõikide Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides, saab ühe näite põhjal prognoosida, et eelnõus sätestatud kvoodi täitmisega raskusi ei tohiks tekkida. Nimelt on Telia Eesti AS 2018. aastal TTJA- le esitatud aruandes märkinud, et kliendile kättesaadavaks tehtud saadetest koguni 51,29% on Euroopa teosed. Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa teoste osakaal liikmesriikides tegutsevate tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides väga erinev, jäädes 10–60% vahele. Seega on 30% hea kompromiss, mis tagab ühelt poolt Euroopa audiovisuaaltoodangu edendamise, aga teisalt ei osutu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele liiga koormavaks. Mis puudutab kohustust tuua Euroopa teosed programmikataloogis esile, siis see on olnud ühe võimaliku Euroopa teoste edendamise meetmena sees ka kehtivas MeeTS-is ja teenuse osutajate jaoks on saadete liigitamine erinevatesse kataloogidesse tavapärane praktika. Kokkuvõttes ei tohiks Euroopa teoste edendamist puudutavate MeeTS-i sätete muutmine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid seega olulisel määral mõjutada. Televisiooniteenuse osutajate jaoks, kellele kohaldub juba ammu kohustus tagada vähemalt 51% programmi aastamahust Euroopa teostele, on positiivne see, et kõnealune nõue tasandab erinevusi audiovisuaalmeedia teenuste turul tegutsemise tingimustes ja vähendab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate konkurentsieelist. Euroopa teoste tootjatele peaks taoline kvoodisüsteem avaldama positiivset mõju, kuna see kohustab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid enda programmikataloogi nende toodangut hankima. Kuna aga siinsetele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele ei ole eeldatavasti tegemist olulise muutusega programmikataloogide senises koosseisus, ei ole oodata ka märkimisväärset mõju teoste tootjatele. 6.7 .2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.4.1 ). 6.7 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna Euroopa teoste edendamist puudutavad nõuded muutuvad rangemaks, võib mõnevõrra suureneda ka TTJA töökoormus seoses nende täitmise üle tehtava järelevalvega. MeeTS-i muudatuste jõustumise järel võib esialgu tekkida küsimusi ka teoste loendamise osas, kuna pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks näiteks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks t äiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021 . aasta mais jõustuvad, selgub mõju tegelik ulatus, misjärel võib tulevikus tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.7 .3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.7 .3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, kuid kinnitada saab, et tegemist on kasvava sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.4.4.1 ). 6.7 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta AVMSD üheks peamiseks eesmärgiks on alati olnud Euroopa teoste edendamine. Kavandatavad muudatused soodustavad Euroopa, sh Eesti audiovisuaalsete teoste tootmise arengut. See tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatele mitmekesise valiku ja aitab kaasa Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 22 tuleneva kultuurilise mitmekesisuse austamise põhimõtte edendamisele. Kuna Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad eeldatavasti juba pakuvad oma programmikataloogides suurt valikut Euroopa päritolu saateid, ei ole mõju ilmselt siiski oluline. 6.8 . Kavandatav muudatus – tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine. 6.8 .1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.8 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.5.1.1 ). 6.8 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine annab televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele olukorras, kus reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas , äriteadete edastamise korraldamisel suurema paindlikkuse ja võimaldab eeldatavasti teenida suuremat reklaamitulu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on Eesti reklaamiturg kui erameedia peamine sissetulekuallikas aeglaselt taastunu d ning alles hakanud uuesti jõudma majanduskriisi eelsele tasemele. Reklaamituru taastumist on raskendanud tihe konkurents telereklaami valdkonnas ja ka rahvusvahelise veebireklaami madal hind. See on endaga kaasa toonud meediaettevõtete poolt oma tegevuse laiendamise teistesse valdkondadesse või hägusad tegevuspraktikad nagu sisu ja reklaami põimimise, mida meediaettevõtted ise nimetavad sisuturunduseks. Selline tegevus omakorda võib vähendada auditooriumi usaldust meediaettevõtete vastu. Eesti meediarekla amiturust moodustas telereklaam 2019. aasta esimese üheksa kuu seisuga 26% ja raadioreklaam 11,6%. 2018. aastal oli Eesti meediareklaamituru kogumaht 104,3 miljonit eurot, millest televisioon moodustas 25% ja raadio 10,9%. Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele avaldavad kavandatavad muudatused positiivset mõju. 6.8 .2. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.8 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat. Kuigi televisiooniteenuse tähtsus on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste ja videojagamisplatvormi de populaarsuse kasvu tõttu tasapisi vähenenud, on tegemist siiski audiovisuaalmeedia teenuste turu liidriga ning televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad moodustavad suure sihtrühma. 6.8 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav reklaamipiirangute leevendamine võib mõjutada inimeste tarbimiskäitumist. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus küll sarnased ajalised piirangud tele- ja raadioreklaamile puuduvad, täheldati, et televaatajad reageerisid reklaamimahu suurenemisele, asudes rohkem kasutama tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. See omakorda distsiplineeris televisiooniteenuse osutajaid, kes olid vaatajate tagasi võitmiseks sunnitud reklaamiaega taas vähendama. Sarnane efekt võib põhimõtteliselt tekkida ka Eestis. Kuna traditsioonilise lineaarse televisiooniteenuse kõrvale on tekkinud mitmeid reklaamivabu valikuid (tellitav audiovisuaalmeedia teenus, järelvaatamine televisiooniteenuses), ei ohusta tele- ja raadioreklaami piirangute leevendamine tarbijate huve ja kavandatav muudatus sellele sihtrühmale ilmselt olulist mõju ei avalda. 6.9 . Kavandatav muudatus – meediapädevuse edendamise eest vastutaja määramine. 6.9 .1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.9 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – HTM Kuna mõjutatud on ainult HTM, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.1.4.1 ). 6.9 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt määratakse HTM meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Uue kohustusena lisandub seejuures HTM- ile ülesanne anda iga kolme aasta järel meediapädevuse edendamiseks võetud meetmete kohta Euroopa Komisjonile aru. HTM ei ole teatanud vajadusest täiendava tööjõu järele, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole olulise mõjuga. 6.9 .2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.9 .2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediateenuste kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat. Sellele lisandub meediateenuste kasutamine internetis ja trükiväljaannete näol. Tegemist on suure sihtrühmaga. 6.9 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna AVMSD ei anna liikmesriikidele konkreetseid suuniseid, kuidas meediapädevust tuleks edendada, ei ole oodata, et eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel kasvaks oluliselt meediapädevust edendavate tegevuste hulk. Küll aga tõstab keskse vastutaja määramine kõnealuse teema senisest rohkem esile ja pikemas perspektiivis saab see eeldatavasti siiski rohkem tähelepanu. Meediateenuste kasutajatele kaasneb sellega positiivne mõju, kuna paranevad nende oskused ja teadmised, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. 6.10 . Kavandatav muudatus – seaduse täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega. 6 .10 .1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.10 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA- d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1. 4.1 ). 6.10 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste tulemusel kaob KuM-i roll televisioonilubade väljaandmise menetluses. Seni on saanud kultuuriminister kehtestada televisioonilubadele kõrvaltingimusi , kuid edaspidi täidab seda ülesannet TTJA peadirektor. KuM-i töökorralduses sellega seoses muudatusi ei teha, kuna töömaht selle võrra märkimisväärselt ei vähene. Näiteks 2019. aastal oli kultuuriministril võimalus kehtestada kõrvaltingimused kahele tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale ja ühel korral vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa konkursi raames. Ka TTJA jaoks MeeTS-i täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega sisuliselt olulisi muudatusi kaasa ei too. Ennekõike aitavad kõnealused muudatused loodetavasti vähendada Euroopa Komisjoni kriitikat Eesti audivisuaalmeedia valdkonna riikliku järelevalveasutuse sõltumatuse aadressil. Lõppastmes on eesmärgiks muidugi ka turuosaliste usaldus, kuid valdkonna ettevõtjad on KuM-is 26. septembril 2019. a toimunud AVMSD infopäeval kinnitanud, et TTJA korralduses nad probleeme ei näe. 6.11. Kavandatav muudatus – riigilõivu kehtestamine televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest. 6.11.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.11.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva selet uskirja punkti 6.5.1.1 ). 6.11.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel tuleb neile antud tegevusloa tingimuste muutmise taotlemisel edaspidi tasuda 75 euro suurune riigilõiv . Selliseid taotlusi esitatakse TTJA- le aastas kuni viis-kuus , ent mõni aasta ka mitte ühtegi. Televisiooni- ja raadioteenuse osutajate jaoks ilmneb seega tegevusloa tingimuste muutmise vajadus harva. Töökorralduslikus mõttes ei ole televisiooni- ja raadioluba omavate ettevõtjate jaoks tegemist tundmatu protseduuriga, kuna riigilõivu tuleb tasuda ka tegevusloa taotlemisel. Ka uue riigilõivu suurus peaks ol ema sihtrühmale tasku kohane, kuna see moodustab vaid veidi üle 10% tegevusloa taotlemisel tasutavast riigilõivust ja, nagu juba öeldud, tegevusloa tingimuste muutmise vajadus ilmneb tegevusloa kehtivuse jooksu l reeglina üksikutel kordadel . Sihtrühmale avalduv mõju on seega kokkuvõttes ebaoluline. 6.12. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Meediateenus t e ja videojagamise valdkonna ettevõtjate halduskoormus suureneb ning see väljendub järgmiselt: 1) v ideojagamisplatvormi pida jatele laieneb majandustegev usteate esitamise kohustus (vt ka käesoleva seletuskirj a punkti 6.1.2.2 ) ; 2) mitmed meediavaldkonna ettevõtjad, kellele MeeTS seni ei laienenud, peavad taotlema tegevusluba ja hakkama TTJA- le MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise kohta aru andma (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6. 2 .2.2 ) ; 3) audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruktuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.3.1.2 ); 4) audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ning TTJA- le esitama ligipääsetavuse tegevuskava (vt ka käesol eva seletuskirja punkti 6.6.1.2 ). Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta kodanike halduskoormust. A valiku sektori, täpsemalt TTJA, töökoormus suureneb (vt ka käesol eva seletuskirja punkte 6.1.4.2, 6.4.2.2, 6.6.2.2, 6.7.2.2 ja 7) . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MeeTS 4. peatükis tehtavate muudatustega (tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine, majandustegevusteate esitamise kohustuse lisandumine videojagamisplatvormi pida jatele) kaasnevad arendustööd MTR- is . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM ) on hinnanud arendustööde maksumuseks 4 000 eurot. Seadusest tulenevate MTR-i arendustöödega seotud kulu kaetakse MKM-i eelarvest. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Nelja uue teenistuskoha loomisega kaasnevaks lisavahendite vajaduseks hinnatakse 112 392 eurot aastas, mis tähendab 1 750 euro suurust brutotöötasu ühe teenistuja kohta kuus. TTJA on kinnitanud valmisolekut katta muud uute teenistuskohtade loomisega seotud kulud (lähetused, töövahendid jms) omavahenditest. MKM kajastas TTJA täiendavat tööjõuvajadust ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektis ja esitas vastavasisulise lisataotluse , mida ei rahuldatud. Kompromissina eraldatakse TTJA- le 2021. aastal vah endid esialgu kahe täiendava teenistus koha loomiseks, s.o 56 196 eurot. Kõnealune summa kaetakse võrdsetes osades KuM-i ja MKM-i eelarvest. Kui TTJA- le vahendeid täiendavate teenistuskohtade loomiseks ei eraldata, on takistatud AVMSD tegelik rakendamine, mis avaldub ennekõike järgmiselt: 1) lisanduvad uued pädevusvaldkonnad ( videojagamisplatvormid ja nii-öelda uued audiovisuaalmeedia teenused , näiteks üksnes veebi vahendusel edastatav televisiooniteenus), kuid vastavat kompetentsi juurde tekitada pole võimalik; 2) pole võimalik teostada ülevaatlikku Eesti audiovisuaalmeedia teenuste turu kaardistust, mille kohta tuleb esitada regulaarselt teavet ka Euroopa Komisjonile; 3 ) pole võimalik teostada meediateenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pida jate üle piisaval määral riiklikku järelevalvet, mistõttu ei ole tagatud alaealiste ja üldsuse kaitse ning võrdne konkurents teenuse osutajate vahel; 4) p uudub võimekus tagada piisav riiklike huvide kaitse ühiskonna stabiilsuse ja julgeoleku aspektist; 5) jätkub valdkondliku järelevalveasutuse edasine nõrgenemine, sest juba praegu peab TTJA täitma oma ülesandeid meediateenuste valdkonnas märksa väiksemate ressurssidega kui mitmete Eestiga võrreldavate liikmesriikide järelevalveasutused; 6) märgatavat edasiminekut audiovisuaal meedia teenuste muutmisel puude ga inimestele ligipääsetavaks ei saavutata. Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 75 euro suuruse riigilõivu kehtestamine mõjutab vähesel määral avaliku sektori tulusid. Selliseid taotlusi esitatakse TTJA- le aastas kuni viis-kuus , ent mõni aasta ka mitte ühtegi. Seega laekuks riigieelarvesse kuni 450 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõu § 1 punktiga 44 lisatakse MeeTS-i üks uus volitusnorm ( MeeTS § 23 lõige 1 1 ), eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse üht olemasolevat volitusnormi ( MeeTS § 27 lõikes 2 ) ja eelnõu § 1 punktiga 77 tunnistatakse üks volitusnorm ( MeeTS § 39 lõige 5) kehtetuks . Volitus normide täiendamist ja kehtetuks tunnistamist on põhjendatud vastavate eelnõu punktide selgituste juures. MeeTS § 27 lõikes 2 olevat volitusnormi ei muudeta sellisel määral, et oleks uuesti vaja hinnata sellel PS-ile vastavust. Seletuskirjale ei lisata MeeTS § 27 lõike 2 alusel kehtestatava ministri määruse eelnõu kavandit, kuna kõnealust määrust asutakse välja tööta ma üksnes tingimusel, et meediateenus t e ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes kehtestanud või nende kehtestatud tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Seoses MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013014 ). Uus volitusnorm MeeTS § 23 lõikes 1 1 näeb ette, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele , sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta , ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Kõnealuste nõuete kehtestamisega piiratakse PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31 teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Ka HÕNTE § 12 näeb ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega ning täpsustab, et volitusnormis ei tohi volitada kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluseid ja tingimusi. PS -i kommentaarides on siiski Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, et seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. MeeTS § 23 lõike 1 1 kohase volitusnormi puhul tulenevad seaduse sätete täpsustamise raamid nii kõnealusest sättest endast kui ka sama paragrahvi esimesest lõikest. Volitusnormis on kirjeldatud volituse sisu võimalikult üks ikasjalikult. Lisaks seab MeeTS § 23 lõige 1 teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks muutmisel e audiovisuaalmeedia teenuse osutajate huvides kaks olulist tingimust: 1) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta järk-järgult; 2) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta proportsionaalsete meetmete abil. Selle raamistikuga peab täpsemate ligipääsetavusnõuete kehtestamisel arvestama ka valdkonna eest vastutav minister. Seega saab järeldada, et täpsemate ligipääsetavusnõuete kehtestamine ministri määrusega on käesoleval juhul põhimõtteliselt lubatav. Mis puudutab seda, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on antud juhul ka sisuliselt õigustatud, siis Riigikohtu praktika pinnalt on PS-i kommentaarides märgitud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane. Ligipääsetavusnõuete kehtestamisel lähtutakse PS §-s 44 sätestatust, mille kohaselt on igaühel õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et kuigi riigil ei ole kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate kasutamine, peab riik teatud miinimumstandardid siiski tagama, muu hulgas ka puudega inimeste informatsioonile ligipääsu osas. Seega on ettevõtlusvabaduse piiramine käesoleval juhul põhjendatud. Seletuskirjale ei lisata MeeTS § 23 lõike 1 1 alusel kehtestatava ministri määruse eelnõu kavandit, kuna kõnealust määrust asutakse välja töötama pärast MeeTS § 23 rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamist 2024 . aastal. 9. Seaduse jõustumine Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt jõustavad liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2020. aasta 19. septembril. Tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud eriolukorrast, on eelnõu menetlemine viibinud ja direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle hilinemisega. Seadus jõustub 2021. aasta 1. ma il . Erandina j õustub seaduse § 1 punkt 44 2025 . aasta 1. jaanuaril. Tegemist on volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele , sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta , ning nende täitmise tähtajad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm jõustub ülejäänud seadusest hiljem, kuna kõnealuse määruse koostamisel on ol uliseks sisendiks hiljemalt 2024 . aastal läbiviidava MeeTS §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenuste le ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise tulemused. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 26. septembril 2019. a toimus KuM-is infopäev, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid peamisi muudatusi. Infopäeval osalesid televisiooni- ja raadiolubade omanike ( AS Postimees Grupp, SA Tallinna Televisioon, Taevaraadio OÜ, OÜ Kids Network Television, Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ), tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajate (Elisa Teleteenused AS, Telia Eesti AS), erialaorganisatsioonide (MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit, MTÜ Eesti Autorite Ühing, MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, SA Eesti Filmi Instituut), Eesti Rahvusringhäälingu, Tele2 Eesti AS ning AS Levira esindajad. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja ning MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidu esindajatega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 20-0147/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ -le Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Lii t , MTÜ -le Eesti Meediaettevõtete Lii t , MTÜ -le Eesti Puuetega Inimeste Ko da , MTÜ -le Eesti Ringhäälingute Lii t , SA -le Eesti Filmi Instituu t , televisiooni- ja raadiolubade omanikele ning tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Eelnõu kohta esitasid märkused Eesti Rahvusringhääling, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Meediaettevõtete Liit , Eesti Puuetega Inimeste Koda, AS Ekspress Meedia ja AS Postimees Grupp (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit lisas 2 ). Algatab Vabariigi Valitsus 8 . veebruaril 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ning meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Ülevõetava Euroopa Liidu õigusakti norm Muudetava Euroopa Liidu õigusakti norm Euroopa Liidu õigusakti normi ülevõtmise kohustus Euroopa Liidu õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Art 1 (1) (a) Art 1 (1) (a) (i) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 1 ja 2 Art 1 (1) (a) (ii) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 3 Art 1 (1) (b) Art 1 (1) (aa) Jah MeeTS § 4 1 Art 1 (1) (c) Art 1 (1) (b) Jah MeeTS § 7 lg 1 Art 1 (1) (d) Art 1 (1) ( ba ) Jah MeeTS § 7 lg 1 1 Art 1 (1) ( bb ) Jah MeeTS § 6 lg 2 Art 1 (1) (e) Art 1 (1) (da) Jah MeeTS § 5 1 Art 1 (1) (f) Art 1 (1) (h) Jah MeeTS § 25 lg 1 Art 1 (1) (g) Art 1 (1) (k) Jah MeeTS § 30 lg 1 Art 1 (1) (h) Art 1 (1) (m) Jah MeeTS § 31 lg 1 Art 1 (2) II peatüki pealkiri Ei Art 1 (3) (a) Art 2 (3) (b) Jah MeeTS § 2 lg 1 p 2–4 Art 1 (3) (b) Art 2 (5a) Jah MSÜS § 30 lg 5–8 Art 2 (5b) Jah MeeTS § 39 lg 2 p 5 , § 47 lg 2 p 4 1 ja § 54 lg 4 p 3 Art 2 (5c) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 1 (4) Art 3 (1) Jah MeeTS § 51 lg 1 Art 3 (2) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (2) (c) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 Art 3 (2) (d) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 4 Art 3 (2) viimane lõik Jah MeeTS § 51 lg 5 Art 3 (3) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (3) eelviimane lõik Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 Art 3 (3) viimane lõik Jah MeeTS § 51 lg 5 Art 3 (4) Ei Art 3 (5) Jah MeeTS § 51 lg 3 ja 4 Art 3 (6) Ei Art 3 (7) Ei Art 1 (5) Art 4 (1) Valikuline AVMSD artikli 4 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD- ga võrreldes rangemaid õigusnorme, tingimusel, et need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistajad ei pea rangemate normide kehtestamist vajalikuks. Art 4 (2) (a) Jah MeeTS § 53 1 lg 1 Art 4 (2) (b) Jah MeeTS § 53 1 lg 1 Art 4 (2) eelviimane lõik Jah MeeTS § 53 1 lg 6 Art 4 (3) (a) Jah MeeTS § 53 1 lg 2 Art 4 (3) (b) Jah MeeTS § 53 1 lg 3 Art 4 (3) viimane lõik Jah MeeTS § 53 1 lg 2 Art 4 (4) (a) Jah MeeTS § 53 1 lg 2 j a 3 Art 4 (4) (b) Jah MeeTS § 53 1 lg 5 Art 4 (4) (c) Jah MeeTS § 53 1 lg 4 Art 4 (5) Jah MeeTS § 53 1 lg 4 Art 4 (6) Jah MeeTS § 54–59 Art 4 (7) Jah MeeTS § 3 1 Art 1 (6) Art 4a (1) Jah MeeTS § 22 lg 1 Art 4a (1) (a) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (b) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (c) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (d) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (2) Ei Art 4a (3) Valikuline MeeTS § 27 lg 2 AVMSD artikli 4a lõige 3 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD või Euroopa Liidu õigusega laiemalt kooskõlas olevaid rangemaid õigusnorme, kui eneseregulatsiooni korras välja töötatud tegevusjuhendid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Eesti Ringhäälingute Liit on eneseregulatsiooni korras kehtestanud juhendi „Vastutustundlik r eklaamipoliitika lastesaadetes“, mida tuleb eelnõu seadusena jõu stumisel uuendada. MeeTS-i on Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ettepanekul täiendatud valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kohustusega kehtestada nõuded lastesaadetes või nende ajal või lastele suunatud kasutaja loodud videotes edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele määrusega, kui teenuse osutajate omaalgatuse korras loodud juhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Juhendi tõhusust hinnatakse pärast olemasoleva juhendi uuendamist. Art 1 (7) III peatüki pealkiri Ei Art 1 (8) Art 5 (1) Jah MeeTS § 16 lg 1 Art 5 (1) (a) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 1 Art 5 (1) (b) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 2 Art 5 (1) (c) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 3 Art 5 (1) (d) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 5 ja 6 Art 5 (2) Valikuline MeeTS § 16 lg 1 p 4 1 AVMSD artikli 5 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbi paistvus on otseselt seotud väljendus vabadusega ja teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta võimaldab kasutajatel meediateenuste sisu teadlikult hinnata, on kõnealuse sätte Eesti õigusesse ülevõtmine põhjendatud. Art 6 (1) (a) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (1) (b) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (2) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 1 (10) Art 6a (1) Jah MeeTS § 19 lg 2–6 Art 6a (2) Jah MeeTS § 19 2 Art 6a (3) Jah MeeTS § 19 lg 4 Art 6a (4) Ei Art 1 (11) Art 7 (1) Jah MeeTS § 23 lg 1 Art 7 (2) Jah MeeTS § 23 lg 3 ja § 54 lg 4 p 2 Art 7 (3) Jah MeeTS § 23 lg 2 ja 3 Art 7 (4) Jah MeeTS § 23 lg 4 Art 7 (5) Jah MeeTS § 18 lg 2 Art 1 (12) Art 7a Valikuline AVMSD artikkel 7a annab liikmesriikidele võimaluse võtta meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Direktiivi 25. põhjenduspunkti kohaselt on üldhuvieesmärkideks näiteks meedia mitmekesisus, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Kohustusi üldhuvieesmärkide tagamiseks saab kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud selgelt kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu väljatöötamise ajal, sh meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringus pole tuvastatud probleeme üldhuvieesmärkide tagamisega ega ilmnenud põhjuseid miks Eestis oleks vaja üldist huvi pakkuvate audiovisuaalsete teenuste esiletoomist. Art 7b Jah ESS § 90 2 Art 9 (1) (a) Jah MeeTS § 25 lg 2 ja § 26 lg 2 Art 9 (1) (b) Jah RekS § 11 lg 1 p 1 Art 9 (1) (c) (i) Jah RekS § 3 lg 4 p 9 Art 9 (1) (c) (ii) Jah RekS § 3 lg 4 p 10 Art 9 (1) (c) (iii) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 ja 5 Art 9 (1) (c) (iv) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 Art 9 (1) (d) Jah RekS § 17 lg 1 ja 5 Art 9 (1) (e) Jah RekS § 8 lg 3 ja § 28 lg 3 p 3 Art 9 (1) (f) Jah RavS § 84 lg 1 Art 9 (1) (g) Jah RekS § 8 lg 4 Art 9 (2) Jah RekS § 8 lg 3, § 9 lg 2, § 28 lg 3 p 6–8 Art 9 (3) Valikuline AVMSD artikli 9 lõige 3 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist alkohoolseid jooke reklaamivate audiovisuaalsete äriteadete osas, et vähendada alaealiste kokkupuutumist selliste äriteadetega. Eesti õiguses on juba seaduse tasandil ( RekS-is ) reguleeritud, et alkoholi reklaam on keelatud tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 22.00-ni ( RekS § 28 lg 7 p 10), aga ka näiteks sotsiaalmeedia võrgustikes ( RekS § 28 lg 7 p 14) , mistõttu puudub vajadus panna meediateenuse osutajatele täiendav kohustus selles küsimuses tegevusjuhendi väljatöötamiseks. Art 9 (4) Valikuline MeeTS § 27 AVMSD artikli 9 lõige 4 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist ebatervislike toitude ja jookide reklaami osas lastesaadetes. Tegemist ei ole sisult uue sättega (AVMSD eelmises redaktsioonis sisaldus sama põhimõte artikli 9 lõikes 2 ) , mistõttu on see juba kehtivasse MeeTS-i üle võetud. Art 9 (5) Ei Art 1 (14) (a) Art 10 (2) Jah MeeTS § 30 lg 7 Art 1 (14) (b) Art 10 (4) Jah; osaliselt valikuline MeeTS § 30 lg 9 ja 10 AVMSD artikli 10 lõige 4 võimaldab lisaks uudiste- ja poliitikasaadetele keelata ka lastesaadete spondeerimise. Eesti õiguses on otsustatud seda võimalust esialgu mitte kasutada, kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei rakendata praegu täiendavaid sponsorluse piiranguid, mida A VMSD kohustuslikuna ette ei näe . Art 1 (15) Art 11 (1) Jah MeeTS § 62 Art 11 (2) Jah MeeTS § 31 lg 2 Art 11 (3) (a) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 1 Art 11 (3) (b) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 2 Art 11 (3) (c) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 3 Art 11 (3) (d) Jah; osaliselt valikuline MeeTS § 31 lg 4 p 4 ja lg 7 AVMSD artikli 11 lõike 3 punkti d (tootepaigutust sisaldavate saadete märgistamine) kohaldamisest võivad liikmesriigid loobuda, välja arvatud saadete puhul, mille on tootnud või tellinud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või temaga seotud ettevõte. Kuna tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid see sisaldus ka AVMSD eelmises redaktsioonis, on juba kehtivas MeeTS § 31 lõikes 7 sätestatud, et kõnealust nõuet ei kohaldata saate puhul, mille on tootnud väljaspool liikmesriiki või konventsiooniga ühinenud riiki asuv ettevõtja. Art 11 (4) (a) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 1 Art 11 (4) (b) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 2 Art 1 (16) IV peatüki pealkiri Ei Art 1 (17) Art 12 Ei Art 1 (18) Art 13 (1) Jah MeeTS § 24 lg 1 Art 13 (2) Valikuline AVMSD artikli 13 lõige 2 näeb ette, et kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad panustaksid rahaliselt Euroopa teoste tootmisesse, võivad nad samuti nõuda, et selliseid kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis. Rahaline panustamine Euroopa teoste tootmisesse võib väljenduda näiteks sisusse otseselt investeerimise või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Kõnealuse sätte rakendamise eelduseks on seega asjaolu, et liikmesriik on kehtestatud sellised rahalised kohustused. Otsese rahalise panustamisega seotud meetmeid rakendab 28% liikmesriikidest. Rahalist panustamist eeldavad meetmed Euroopa teoste edendamiseks jagunevad üldjoontes kaheks – osa liikmesriike kogub teatud protsendi meediateenuse osutajate tuludest kokku ja suunab saadud summad uute teoste tootmisesse läbi taotlusvoorude, teised aga on kehtestanud meediateenuse osutajatele kohustuse investeerida ise teatud protsent oma tuludest Euroopa või kodumaiste teoste tootmisesse. Eelnõu ettevalmistajad konsulteerisid Rahandusministeeriumiga (edaspidi RaM ) , hindamaks sarnaste meetmete Eestis kasutusele võtmise perspektiivikust. RaM- i esialgse hinnangu kohaselt ei kaaluks meetmest saadav tulu üles sellega kaasn evaid kulusid . Arvestades RaM-i seisukohta ja direktiivi ülevõtmise kitsast ajaraami, kõnealust küsimust eelnõus ei puudutata. Teema juurde on võimalik edaspidi tagasi tulla. Art 13 (3) Valikuline AVMSD artikli 13 lõikes 3 täpsustatakse, et sama artikli lõikes 2 osutatud rahalised kohustused peavad põhinema ainult sihtliikmesriikides teenitud tuludel. Kuna AVMSD artikli 13 lõiget 2 Eesti õigusesse praegu üle ei võeta, puudub ka sama artikli kolmanda lõike ülevõtmise vajadus. Art 13 (4) Jah MeeTS § 24 lg 2 ja § 54 lg 4 p 2 Art 13 (5) Ei Art 13 (6) Jah; osaliselt valikuline MeeTS § 24 lg 3 AVMSD artikli 13 lõige 6 puudutab osaliselt sama artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahalisi kohustusi, võimaldades teha neist väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul erandi. Kuna AVMSD artikli 13 lõikeid 2 ja 3 Eesti õigusesse praegu üle ei võeta, jääb ka sama artikli lõige 6 osaliselt üle võtmata. Art 13 (7) Ei Art 1 (19) Art 19 (2) Jah MeeTS § 28 lg 4 Art 1 (20) Art 20 (2) Jah MeeTS § 28 lg 5–7 Art 1 (21) Art 23 (1) Jah MeeTS § 29 lg 1 Art 23 (2) (a) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 1 Art 23 (2) (b) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 3 Art 23 (2) (c) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 4 Art 23 (2) (d) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 5 Art 1 (22) VIII peatükk Ei Art 1 (23) Art 28a (1) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 1 Art 28a (2) (a) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2, 3 ja 5 Art 28a (2) (b) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 4 ja 6 Art 28a (2) (a) Jah ÄS § 6 lg 1 Art 28a (2) (b) Jah ÄS § 6 lg 1 ja 2 Art 28a (2) (c) Jah MeeTS § 2 lg 7 Art 28a (3) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2–4 Art 28a (4) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 5 ja 6 Art 28a (5) Jah MeeTS § 3 1 Art 28a (6) Jah MeeTS § 47 lg 2 1 p 4 ja § 54 lg 4 p 3 Art 28a (7) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 28b (1) (a) Jah MeeTS § 19 1 lg 2 Art 28b (1) (b) Jah MeeTS § 19 1 lg 1 p 1 Art 28b (1) (c) Jah MeeTS § 19 1 lg 1 p 1–3 Art 28b (2) Jah MeeTS § 25 lg 2 1 , § 26 lg 3, § 27 lg 1, § 31 1 , RekS § 11 lg 1 1 Art 28b (3) (a) Valikuline MeeTS § 19 1 lg 1 ja 2 AVMSD a rtikli 28b lõike 3 punktides a–j esitatakse valik meetmeid, mille rakendamise kohustuse liikmesriigid videojagamisplatvormi pida jatele alaealiste ja üldsuse kaitseks võivad panna. Punktis a nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on platvormi pidajate vaatest lihtsaima meetmega , mille abil sama artikli lõikes 1 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. Art 28b (3) (b) Valikuline MeeTS § 31 1 lg 1 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on platvormi pidajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 2 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. Art 28b (3) (c) Valikuline MeeTS § 31 1 lg 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis c nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et oleks võimalik rakendada sama artikli lõikes 2 kohustuslikuna sätestatut, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et videojagamisplatvormi pida jad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on lõike 3 kolmanda lõigu punkti c kohas elt teatatud või platvormi pidaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Art 28b (3) (d) Valikuline MeeTS § 19 1 lg 3 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis d nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et see aitab koostoimes MeeTS § 19 1 lõikega 4 tõhusalt kaitsta üldsust ebaseadusliku sisu eest ning aitab kaasa InfoTS § 11 lõike 3 rakendamisele. Art 28b (3) (e) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis e nimetatud meede seisneb selliste süsteemide loomises ja käitamises, mille kaudu videojagamisplatvormi pida jad selgitavad videojagamisplatvormi kasutajatele, milline mõju on sama lõike punktis d osutatud teatamisel ja märkimisel. MeeTS § 19 1 lõigete 4 ja 5 eelnõukohane sõnastus näeb ette, kuidas videojagamisplatvormi pida ja vägivalda või vihkamist õhutavast, õigusrikkumisele üleskutsuvast, lapspornot sisaldavast või alaealistele sobimatust sisust teada saamisel reageerib. Seega tuleneb teatamise tagajärg seadusest ja puudub vajadus panna videojagamisplatvormi pida ja te le kohustus seda mõju kasutajatele täiendavalt selgitada. Art 28b (3) (f) Valikuline MeeTS § 19 1 lg 5 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis f nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tagada alaealiste kaitse sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega ka videojagamisplatvormi kasutamisel. Art 28b (3) (g) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis g nimetatud meedet, mis seisn eb videojagamisplatvormi kasutajate poolt hinnangute andmises selle kohta, kas platvormil edastatav sisu on ebaseaduslik, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab taolise hindamissüsteemi lugeda hõlmatuks ebaseaduslikust sisust teatamise võimaluse loomisega (sama lõike punkt d, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 19 1 lõikega 3). Selline hõlpsasti kasutatav teatamissüsteem võib muu hulgas seisneda ka sisu hindamises. Art 28b (3) (h) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis h nimetatud meedet, mis seisneb vanemakontrolli süsteemide loomises, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab selle lugeda hõlmatuks videojagamisplatvormi pida jale pandava kohustusega teha alaealistele sobimatu sisu isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole neile tavaolukorras kättesaadav (sama lõike punkt f, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 19 1 lõikega 5). Art 28b (3) (i) Valikuline MeeTS § 19 1 lg 6 AVMSD artikli 28b lõ ike 3 punktis i nimetatud meede seisneb videojagamisplatvormi pida jate peale esitatud kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra loomises ja kasutamises videojagamisplatvormi pida jate endi poolt seoses sama lõike punktides d–h osutatud meetmete rakendamisega. Kuigi t arbijakaitseseaduse (edaspidi TKS ) § 24 juba reguleerib kaebuse esitamist kauplejale ja kuna videojagamisplatvormi pida ja on kaupleja TKS § 2 lõike 1 punkti 2 tähenduses, on kasutajal võimalik esitad a talle kaebus TKS alusel, nähakse siiski ka MeeTS-is ette videojagamisplatvormi pidaja kohustus kehtestada kaebuste lahendamise kord. Seda tehakse tulenevalt asjaolust, et kõik videojagamisplatvormi kasutajad ei pruugi olla tarbijad TKS § 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses (näiteks ei ole tegemist füüsilise isikuga, vaid videosisu laetakse üles juriidilise isiku nimel) ja neile TKS- is sätestatud kaebuste esitamise võimalus ei laieneks. Art 28b (3) (j) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis j nimetatud meede seisneb tõhusate meediakirjaoskust arendavate meetmete ja vahendite väljatöötamises videojagamisplatvormi pida jate poolt ning kasutajate teadlikkuse suurendamises neist meetmetest ja vahenditest. Vältimaks videojagamisplatvormi pida jate suuremat koormamist võrreldes meediateenuse osutajatega, kõnealust kohustust neile esialgu ei panda. Art 28b (3) viimane lõik Jah MeeTS § 19 2 Art 28b (4) Valikuline AVMSD artikli 28b lõikes 4 julgustatakse liikmesriike kasutama videojagamisplatvorme puudutavates küsimustes kaasreguleerimist. Kuna direktiivi ülevõtmise ajal ei ole teada, kas Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi pida jaid üldse eksisteerib, rääkimata sellest, et oleks moodustatud mõni valdkonna huvide eest seisev esindusorganisatsioon, ei võeta AVMSD artikli 28b lõiget 4 momendil Eesti õigusesse üle. Selle juurde on võimalik tulevikus tagasi tulla eeldusel, et tekib tugev videojagamisplatvormi pida jate kogukond. Art 28b (5) Jah MeeTS § 54–59 Art 28b (6) Valikuline AVMSD artikli 28b lõige 6 võimaldab liikmesriikidel kehtestada sama artikli lõikes 3 nimetatutest rangemaid meetmeid. Kuna eelnõu koostamise ajal teadaolevaid Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi pida jaid pole, on mõistlik esialgu piirduda AVMSD-s pakutud meetmetega ning tulla rangemate meetmete kaalumise juurde tagasi juhul, kui selleks ilmneb praktiline vajadus. Art 28b (7) Jah MeeTS § 19 1 lg 7 ja § 56 1 Art 28b (8) Jah PS § 15 Art 28b (9) Ei Art 28b (10) Ei Art 1 (24) XI peatüki pealkiri Ei Art 1 (25) Art 30 (1) Jah MeeTS § 54 lg 2 , VVS § 63 lg 2 p 7 ja § 93 lg 6 p 1 , KVS Art 30 (2) Jah MeeTS § 54 lg 3 Art 30 (3) Jah MeeTS tervikuna , aga ka kõik muud valitsusasutuste tegevust reguleerivad õigusaktid Art 30 (4) Jah VVS § 41 lg 2, AvTS § 28 lg 1 p 11 , MeeTS § 55 ja § 56 Art 30 (5) Jah VVS § 49 lg 1 p 5, ATS § 16 lg 1 ja 6, § 18 lg 4, § 23 lg 2 p 3 ja 11. ptk , Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ Art 30 (6) Jah PS § 15 ja § 146, HMS § 61 lg 2 Art 1 (26) Art 30a (1) Jah MeeTS § 53 lg 1 Art 30a (2) Jah MeeTS § 53 lg 3 Art 30a (3) Jah MeeTS § 53 1 lg 8 Art 30b (1) Ei Art 30b (2) Ei MeeTS § 54 lg 4 p 4 Art 30b (3) (a) Ei Art 30b (3) (b) Ei Art 30b (3) (c) Ei Art 30b (3) (d) Ei Art 30b (4) Ei Art 1 (27) Art 33 Ei Art 1 (28) Art 33a (1) Jah MeeTS § 53 3 lg 1 Art 33a (2) Jah MeeTS § 53 3 lg 2 Art 33a (3) Ei Art 2 (1) Jah Eelnõu § 5 ja MeeTS normitehniline märkus Art 2 (2) Ei Art 3 Ei Art 4 Ei Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskir ja juurde Lisa 2 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Eesti Rahvusringhääling Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) lisandus artikkel 7a. Artikkel sätestab, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine ( ingl.k. findability ). Nimetatud direktiivi põhjenduspunkt 25 selgitab, et liikmesriikidel on võimalus kehtestada kohustusi siseriiklikus õiguses, millega tagatakse üldist huvi pakkuva sisu sobiv esiletoomine, järgides kindlaksmääratud üldhuvi eesmärke - näiteks meedia mitmekesisus, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Kultuuriministeeriumi ettevalmistatud eelnõuga selliseid kohustusi meediateenuse osutajatele ette ei nähta. Eesti Rahvusringhääling teeb ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis kohustaksid meediateenuse osutajaid sobivate meetmega tõstma esile oma elektroonilistes programmijuhistes (EPG) või programmikataloogides ja sideettevõtjaid nende pakutavais audiovisuaalmeedia teenuste valikuis ning vastavates rakendustes tõstma sobivate meetmetega esile avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ehk Eesti Rahvusringhäälingu televisiooniprogramme ja tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. Eesti Rahvusringhäälingu programmid ja meediateenused peavad seaduse kohaselt aitama kaasa ühiskonnaliikmete ja -rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi ning teenima avalikku huvi. Uudistesaated peavad olema mitmekülgsed ja tasakaalustatud. Neid nõudeid ERR ka täidab ja viidates eeltoodud direktiivis märgitud meedia mitmekesisuse, sõnavabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamisele, kui üldist huvi täitvale eesmärgile, on põhjendatud, et selliste meetmete kehtestamine aitab kaasa selle eesmärgi täitmisele. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 90 sätestab ühe sellise meetmena sideettevõtjale, kes osutab kaabelleviteenust, kohustuse taasedastada eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja programme (nn must carry rule ). See tagab küll sideettevõtja poolt pakutavates pakettides ERRi programmide olemasolu, kuid nende leitavust ja esiletoomist väga suure hulga programmide seas see ei taga. Praktikas ei ole peamiselt väiksema arvuga klientuuriga teenusepakkujate puhul ERRi telekanalid pakettides alati kergesti leitavad. Iseäranis on probleeme ETV2 programmi esiletõstmisega ja enim ERRi venekeelse telekanali ETV+ leitavusega. Arvestades, et erinevaid meediateenuseid (eelkõige online teenused) tuleb pidevalt juurde ja tarbijate valikud kasvavad oleks õigustatud asjakohaste nõuete kehtestamine ERRi poolt kõigile elanikerühmadele suunatud mitmekesiste ja kvaliteetsete audiovisuaalmeedia teenuste paremaks esiletõstmiseks. Mittearvestatud. Eelnõu ettevalmistajad ei pea põhjendatuks kohustada kaabelleviteenust osutavaid elektroonilise side ettevõtjaid tõstma ERR-i kanaleid lõppkasutaja ekraanil näha olevates telekanalite loendites senisest enam esile. Kuigi kaabeleviteenust osutavaid elektroonilise side ettevõtjaid on 20–30 ringis, oli 2017. aasta andmete kohaselt 97% turust kolme suurema ettevõtja käes (Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS STV). Nimetatud ettevõtjate pakutavates telekanalite loendites on ERR-i kanalid ETV ja ETV2 praegugi esimeste seas. Kui ETV+ telekanalite loendis esimeste hulka ei kuulu, siis on see sageli paigutatud teiste venekeelsete kanalite vahetusse lähedusse, mis on kõnealuse kanali peamist sihtrühma arvestades sobiv lahendus. Seega ei ole kõnealune muudatus hetkel vajalik. Eelnõuga laiendatakse Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Ameti (TTJA) pädevust ja määratletakse nimetatud amet sõltumatu regulaatorina AVMSD mõistes. 2009. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu "Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes" (OJ:2009/C 257/01) (edaspidi teatis). Eelmainitud ringhäälinguteatis rõhutab, et avalik-õigusliku ringhäälingu ülesanded peavad olema väga selgelt määratletud siseriiklikus dokumendis (Eestis on need määratletud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses). Lisaks rõhutab teatis, et kui avalik-õigusliku meediateenuse osutaja avalike ülesannete täitmise kohta peaks olema antud hinnang pädeva sõltumatu järelevalve asutuse poolt. Sõltumatuks järelevalveorganiks saab teatise kohaselt lugeda niisugust asutust, mis on sõltumatu avalik-õiguslikust ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ning millel on volitused ning vajalik suutlikkus ja vahendid sellise järelevalve teostamiseks., Eestis puudub pädev regulaatorasutus, kes viiks läbi teatises märgitud ERRi tegevuse hindamise ( public value test ). Asutus peaks olema sõltumatu ERRist ja see peaks kontrollima teenuste osutamist läbipaistval ja tõhusal viisil. Niisuguse sõltumatu järelevalveorgani vajadusele on viidanud ka Euroopa Ringhäälingute Liit (European Broadcasting Union (EBU)) mitmetes dokumentides (nt avaldatud veebis: "PSM remit principles for the digital media age" ) ja selle kohta on küsitud infot teistest liikmesriikidest ning teadaolevalt jälgib seda olukorda ka Euroopa Komisjon. 06.11.2018. pöördusid Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Ringhäälingute Liit Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole märgukirjaga, milles tõstatati küsimus ERRi avaliku teenuse osutamise ja finantseerimise läbipaistvuse ning vastavuse osas täidetavatele ülesannetele. Kultuuriministri 14.12.2018 a vastuskirjas nr 10-5/2149-3 selgitas minister, et kehtiva seaduse kohaselt on järelevalve teostajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu, kuid viitas samas, et AVMSD loob tingimused sõltumatu regulaatorasutuse tegutsemiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja seadusest tulenevate ülesannete sõltumatu, kvaliteetse ja jätkusuutliku täitmise ning ühiskonna rahastatud meediateenuste arengu soodsate väljavaadete ja õiguskindluse tagamiseks tuleks luua võimalus Euroopa Komisjoni teatises märgitud igakülgse sõltumatu hinnangu andmiseks, teeme ettepaneku kaaluda TTJAle vajaliku pädevuse andmist või panna see ülesanne seadusega mõnele teisele sõltumatule asutusele. Selleks aga, et tagada nimetatud ülesande täitmise sõltumatus, tuleks aga järelevalve ja hinnangu andmise piirid väga täpselt määratleda seaduses. Mittearvestatud. Eelnõu on koostatud peamise eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv, millega muudeti AVMSD-d. Kavandatavad muudatused, mis ei seisne konkreetsete direktiivi sätete ülevõtmises, on siiski otseselt seotud AVMSD eesmärgiga või pelgalt tehnilised täpsustused, millega ei kaasne märkimisväärset mõju. Kõnealused ERR-iga seonduvad küsimused ei puuduta AVMSD-s sätestatut, mistõttu ei saa neid sama eelnõuga lahendada. Vastasel juhul võiks oluliselt aeglustuda direktiivi ülevõtmine. Kas lastesaadete tootmist saab edaspidi endiselt rahastada Euroopa liidu tõukefondide rahast, näiteks Maaeluministeeriumi, Haridusministeeriumi, Teadusagentuuri meediategevuste vahendeist? Aegajalt tehakse ministeeriumite või rakendusüksuste kaudu lastele suunatuid meediategevuste hankeid. ETV2 näiteks näitas 2019 sügishooajal õpetlikku söögitegemise/teadussarja "Magus molekul". Selle tegi küll välistootja, kuid rahastajatest saab aimu logodest saate lõpusekundeil: https://lasteekraan.err.ee/1024792/magus-molekul . Sarnaseid juhtumeid võib tulla veel ja kuna see vastab ERR huvidele, on lapsi hariv ja kaasrahastatud vastavatest allfondidest avaliku hanke järel, oleks hea kui regulatsiooni sõnastuse täpsustamisel ei läheks need võimalused laste puhul "kogemata" sponsorluse piirangu alla. Selgitatud. Mis puudutab kavandatud lastesaadete spondeerimise keeldu, siis sellest momendil loobutakse, kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei rakendata praegu täiendavaid sponsorluse piiranguid, mida AVMSD kohustuslikuna ette ei näe. Jätkuvalt on keelatud sponsori logo näitamine lastesaates. Juhime aga tähelepanu, et tulenevalt ERHS § 11 lõikest 1 on ERR-il niikuinii keelatud vastu võtta sponsorlusest saadavat toetust (välja arvatud üksikud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandid). Samas ei liigitu KuM-i hinnangul viidatud rahalised vahendid sponsorlusest saadavaks toetuseks, kuna neid ei anta eesmärgiga edendada toetuse andja mainet või tutvustada tema nime, kaubamärki, tegevust või tooteid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eelnõu kohaselt muudetakse MeeTS § 19 lõiget 4, sõnastades selle järgmiselt: „ (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja , siis tuleb enne saadet edastada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. “ Juhime tähelepanu, et autoriõiguse seaduse (AutÕS) kohaselt on erinevatel üldsusele suunamise toimingutel spetsiifiline sisu ja tähendus, muu hulgas on eristatud „edastamine“ (AutÕS § 10 lg 5), „taasedastamine“ (AutÕS § 10 3 ), „kättesaadavaks tegemine“ (AutÕS § 10 lg 6). Tellitava audiovisuaalmeediateenuse (nt videojagamisplatvormid, videolaenutused) kui n-ö mittelineaarse AV-teenuse puhul on tegemist olukorraga, kus üldsus saab teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal. Sellise teenuse üldsusele suunamise toimingu kirjeldamiseks on asjakohane termin „kättesaadavaks tegemine“, mitte „edastamine“. Seega, kuivõrd tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei teosta autoriõiguse seaduse kohaselt edastusõigust, teeme ettepaneku kasutada MeeTS § 19 lõikes 4 muudetud sõnastust: „ (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku või selle teeb kättesaadavaks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja , siis /---/ “. Soovitame eeltoodu valguses eelnõus kasutatav terminoloogia läbivalt üle kontrollida, tagamaks kooskõla autoriõiguse seadusest tulenevate nende üldsusele suunamise õigustega, mida teenuse osutajad tegelikkuses teostavad. Mitte arvestatud. MeeTS-is mõistetakse termineid „edastamine“ ja „taasesastamine“ AutÕS-is sätestatust erinevas tähenduses. Kui AutÕS tegeleb õigustega (meediateenuste) sisule, siis MeeTS seevastu selle sisu tehniliste edastusviisidega ning sellele sisule ligipääsemise üldisemate üldsuse huve puudutavate küsimustega (alaealiste ja üldsuse kaitse, vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus jms). MeeTS-is kasutatakse sarnast lahendust, nagu AVMSD-s, kus räägitakse edastamisest ja taasedastamisest näiteks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. AutÕS-i kohaselt tuleks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul kasutada sõnastust „üldsusele kättesaadavaks tegema“, sest AutÕS § 10 lõike 6 kohaselt väljendab just see tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele iseloomulikku võimalust kasutada teost enda poolt valitud kohas ja ajal. Seega hõlmab termin „edastamine“ MeeTS-is asjakohastel juhtudel ka „üldsusele kättesaadavaks tegemist“ AutÕS tähenduses ning MeeTS-is sätestatu põhjal ei saa teha autori õigustega seonduvaid järeldusi. Samadele erisustele on tähelepanu juhitud ka 2010. aasta 16. detsembril vastu võetud MeeTS-i eelnõu seletuskirjas . KuM konsulteeris antud küsimuses nii JuM-i kui TTJA-ga, kes on samuti seisukohal, et seadusandja tahe on olnud hõlmata MeeTS-is terminiga „edastamine“ tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul ka programmikataloogi üldsusele kättesaadavaks tegemist. KuM toetab ka TTJA soovitust mitte defineerida termineid „edastamine“ ja „taasedastamine“ MeeTS-is, kuna digiajastul, kus hoogsalt edeneb eri liiki teenuste konvergents, signaali liikumist sisutootjast tarbijani on väga raske täpselt ja püsivalt ajakindlalt jagada tehniliselt selgelt eristuvaiks osadeks (edastamise ja taasedastamise etapp) ning see temaatika haakub laiemalt ka sideteenuste valdkonnaga, oleks kitsaste ajaraamide juures nende mõistete detailselt täpne piiritlemine väga keeruline ja kiirustamise tulem küsitava õiguskindlusega. Selguse huvides on selgitus MeeTS-i ja AutÕS-i terminoloogilise erinevuse kohta lisatud eelnõu seletuskirja. Eesti Meediaettevõtete Liit Meedialiidu hinnagul tuleb meediateenuste seadust täiendada kohustusega meediateenuste osutajatele, mille kohaselt erootilise jmt sisuga (18+ sisu) videlood tuleb varustada vasakul kaadrinurgas graafilise märgisega 18+. Selleks, et kaadrisse tekiks vähem graafilist müra, siis tuleb meie hinnagul selleks kasutada 18+ märgise värvina kerget läbipaistvat halli. 18+ sisu sisaldava videoloo ette tuleb lisada sissejuhatusse põgus hoiatus. Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka õigusakt, mis selgitab, millistes olukordades tuleb videolugu alati 18+ sisu märgisega esitada. Sarnaselt on vajalik seadusandja selgitus sellest, kas ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu kategoriseerimise üle. Millised juhud loeb seadusandja ebasobivaks sisuks alaealistele (s.o. alla 18-aastastele). Teiseks, kuna MeeTS § 19 lõike 4 alusel on nõutav teavitus, kui alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga saade edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja. Paraku puudub mistahes mõistlik süsteem, mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte sobivust (sellised sildistamissüsteemid on näiteks USA-l (PG-süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). Seadusandja saaks siin abistada meediaettevõtteid sellega, et viidata kasvõi seletuskirjas soovituslikele süsteemidele tagamaks võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. MeeTS § 19 lõike 4 uus sõnastus kohustab nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajat varustama saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud (vanuserühmale 18+ mõeldud saated), ning alaealiste mõnele earühmale sobimatuid saateid saatele eelneva vaatajale või kuulajale arusaadava hoiatusega ja saate ajal ekraanil näha oleva asjakohase sümboliga. Kuna direktiiv tõstab esile enesereguleerimise olulisust ja selle kasulikku panust kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisesse, on kõnealuste hoiatuste ja sümbolite täpne sisu ja kujundus jäetud õigusaktidega reguleerimata ning valdkondlikud teenuse osutajad saavad vastava ühtse süsteemi luua omaalgatuse korras. Sellele võimalusele on eelnõu seletuskirjas ka viidatud. Eelnõu ettevalmistajad ei pea võimalikuks seaduses täpsemalt reguleerida, milline sisu on alaealistele sobimatu. MeeTS-is sätestatud indikatiivsed kriteeriumid, nagu sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavad stseenid ja õigusvastase käitumise näitamine, annavad üldised suunised, millest teenuse osutaja peab juhinduma. Seejuures peab alati arvestama LasteKS § 5 punktis 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Eelnõu seletuskirja on näitlikustamise eesmärgil siiski täiendatud viidetega erinevatele audiovisuaalse sisu märgistamise süsteemidele. Uue seaduse sõnastuse kohaselt peavad hädaohuteated, sh avalikud pöördumiseks ja teadaanded loodusõnnetuste korral, mis tehakse üldsusele teatavaks AVMT-de kaudu, oleksid ligipääsetavad ka puuetega inimestele. Vajalik on seadusandja selgitus sellest, mida tähendab „puuetega inimestele teatavaks tegemine“. Puue on lai mõiste hõlmates endas nii nägemisvõime (osalist) kaotust, kuulmishäireid ning ka vaimseid puudujääke. Kui seadusandja eelduseks on ligipääsetavus hädaohu teadete alusel kuulmispuudega inimeste jaoks, siis tuleb see eelnõu seletuskirjas esile tuua. Kui seadusandja nägemus puudutab ka uid eelnimetatud puudeid, tuleb see seletuskirjas selgitada Meedialiidu liikmed on mõistnud eelnõu ligipääsetavuse sätteid kui kuulmispuudega inimestele suunatud meetmeid. Seoses sellega selgitame, et Meedialiidu hinnangul tuleb täienda viipekeele regulatisooni. Visuaalse meediateenuste ostajaid tuleb kohustada teatud eriolukordades lisama viipekeele tõlke. Viipleja liitub eriorukorras (nagu sõjaolukord) saatega otse-eetris operatiivselt ja vahetult. Meedialiidu hinnagul on selline tehniline võimekus turul tegutsevatel telejaamadel olemas. Eraldi tuleb hinnata vajadust viiplejad atesteerida s.o, kas viipleja vastab tunnustatud standarditele ja saab otse-eetris ning pingeolukorras hakkama. Tuleb välja selgitada, kui palju on Eestis tunnustatud tasemel tasemel viiplejaid ja kuidas neid kiiresti leida. Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka õigusakt, mis sätestab, millal on viipleja kutsumine kohustuslik. Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puudega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi asjakohaseid lisateenuseid. Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks kohustada televisiooniteenuse osutajaid tingimata viipekeelset tõlget kasutama. Kavandatavale eelnõule antud tagasiside on näidanud, et kõik televisiooniteenuse osutajad ei oma selleks võimekust ja peaksid teenuse senist korraldust sellisel juhul fundamentaalselt muutma (vt AS Ekspress Meedia märkuseid). Kehtestatud on viipekeeletõlkide kutsestandardid, millega on võimalik tutvuda kutseregistri kaudu. Kutseregistrist saab ülevaate ka kutset omavatest viipekeeletõlkidest, keda on registri andmetel 24. Eesti Puuetega Inimeste Koda Olles tutvunud eelnõu sisuga leiame, et meediateenuste seaduse muudatused on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega, mille Eesti ratifitseeris 2012.a. Seetõttu loodame, et eelnõus välja toodud aspektid leiavad ellurakendamist. Puuetega ja erivajaduste inimeste õigus osaleda ja olla ühiskonda kaasatud on seotud ligipääsetavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Seetõttu on oluline põhjendamatu viivituseta tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad otsiksid aktiivselt võimalusi, et teha sisu ligipääsetavaks puuetega inimestele, eelkõige nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Peame vajalikuks, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kohustatakse muutma järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puuetega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puuetega inimestel pakutavat teenust kasutada. Teadmiseks võetud. Toote välja, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmeid ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Leiame, et tegevuskavade koostamise puhul tuleks arvestada sellega, et igal tegevusperioodil (aruandlusperioodil) oleks selgelt näha, et ligipääsetavuse parandamisse on reaalselt panustatud. Puuetega inimeste organisatsioonide seisukoht on, et meediateenuse pakkujad peavad leidma rahalised vahendid, et ligipääsetavuse olukord paraneb. Oleme seisukohal, et leides sobivad lahendused teenuste ja toodete disaini algfaasis, on see odavam, kui hiljem juba disainitud lahendusi muuta - seetõttu leiame, et teenuse osutaja jaoks enamikke rahalisi investeeringuid ei saa pidada ebaproportsionaalseks kuluks. Teadmiseks võetud. Eelnõu ühe osana kohustatakse puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid. Leiame, et tegevuskavade koostamine ning esitamine on põhjendatud ning vajalikud tegevused, mis aitavad kaasa ligipääsetavuse parandamisse. Siinjuures teeme ettepaneku kaasata tegevuskavade efektiivsuses hindamisse kaasata puuetega inimeste esindusorganisatsioone. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Järelevalveasutusena omab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kahtlemata sõltumatust. Kuid järelvalve teostamise puhul rõhutame, et soovitud tulemuste saavutamiseks on vajalik ette näha ka piisavalt rahalisi vahendeid ning inimressurssi. Teadmiseks võetud. Eelnõu seletuskirjas on juba märgitud TTJA täiendav tööjõuvajadus, sh üks teenistuskoht ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia jaoks on oluline, et eristataks Delfi TV pakutavat teenust, millel on vähesel määral televisiooniteenuse tunnuseid, kuid mis meie hinnangul kvalifitseerub ilmselt siiski tellitavaks audiovisuaalteenuseks, ja muud Delfi portaalis kättesaadavat meediasisu, kus võib olla videosisu. Kirjutava meedia puhul on videosisu marginaalne osa meediaväljundist ning sellele sisule ei tohiks laieneda meediateenuse seaduse regulatsioon. Kirjutavale meediale ja selle videosisule ei tohiks laieneda televisiooni- ja audiovisuaalteenuste nõuded alaealistele kättesaadavuse piiramiseks. Praeguse eelnõu puhul on sellist vahetegemist keeruline sisustada. Selgitatud. MeeTS § 4 lõike 1 kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus meediateenus või muu teenuse eristatav osa, mida osutatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toimetusvastutuse all peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu kaudu. Eelnõu seletuskirjas on viidatud Euroopa Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles kohus jõudis järeldusele, et kui videote alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva teenusena. Samadest põhimõtetest tuleb juhinduda ka MeeTS-i tõlgendamisel. Kui siiski pidada Delfi TV-d televisiooniteenuseks, siis tuleks muuta eelnõu § 1 punkti 27, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteateid puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Kuna Delfi TV-l puudub klassikalise televisiooniteenuse osutamise eelduseks olev stuudiovõimekus, mis võimaldaks hädaohuteadete edastamist näiteks viipekeeles, siis võiks eelnõu sõnastust pehmendada, lisades näiteks teenuse osutaja tehnilist võimekust arvestaval viisil. Mida me saame teha – kui on hädaohu olukord, siis saame ülekandele panna peale teksti, et “hetkel on Eestis hädaolukord…”. Muud tegevused on üsna ebarealistlikud, sest meil puudub tsentraalne juhtimiskeskus ehk programmiväljastus, mida monitooritakse pidevalt ja mis on omane televisiooni tegemisele. Mittearvestatud. Kuna MeeTS § 18 lõikes 2 ei ole nimetatud konkreetset puudega inimestele ligipääsetavat viisi, kuidas televisiooniteenuse osutaja hädaohuteateid peab edastama, teeb selle valiku televisiooniteenuse osutaja. Eelnõu seletuskirjas on esitatud näitlik loetelu, kus on tõepoolest nimetatud viipekeelset tõlget, aga ka subtiitreid. Kavandatava muudatuse eesmärgiks on, et hädaohuteated jõuaks võimalikult suure hulga kanalite vahendusel kõigi Eesti inimesteni, aga ERHS § 5 lõike 1 punktist 10 tulenevalt kannab selle ülesande täitmise põhiraskust siiski ERR, kes tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Programmi kättesaadavuse osas puuetega inimestele loodame, et kui riigitelevisioon omandab saadete kättesaadavaks tegemise võimekuse, siis jagatakse seda võimekust ka teiste teenuse osutajatega. Selline eeldus võiks olla eelnõusse või seletuskirja lisatud, sest vastasel juhul võivad väiksemad teenuseosutajad olla olukorras, kus nende teenus ei ole lõpptarbijale enam kättesaadav, sest investeeringud programmi kättesaadavaks tegemiseks ei ole teenuse osutajale võimetekohased. Samuti võiks eelnõusse lisada, et spordiülekannete puhul ei ole kättesaadavaks tegemine programmi olemusest sõltuvalt võimalik. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. Kuivõrd MeeTS-is sätestatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusega seotud kohustused esialgu võrdlemisi üldsõnaliselt, jättes teenuse osutajatele suure tegutsemisvabaduse, ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks teatud liiki sisuga saadete puhul erisusi seaduses ette nägema hakata. Kuna direktiivi 22. põhjenduspunktis on aga märgitud, et ligipääsetavuse nõudeid tuleks täita järk-järgult pideva protsessina, võttes samal ajal arvesse praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, on täiendatud sellest tulenevalt eelnõu seletuskirja. AS Postimees Grupp Tootepaigutuse keeld tarbijaküsimusi käsitlevates saadetes. Eelnõu § 1 punkt 56 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitakse, et kuna tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida. Direktiiv defineerib preambula punktis 34, et: „Tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest.“. Nimetatud säte vajab selgitust vähemalt seletuskirja tasemel. Näiteks Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse saated, ilusaated, moesaated, mis on paljuski ülesehitatud tootepaigutusele. Oma olemuselt mahuvad need Direktiivi preambula punkt 34 alla, sest sisaldavad nõuandeid ja ülevaateid toodete ja teenuste ostmisest. Keelu rakendamine sellistele saadetele välistaks sellised saated Eesti telemaastikult, mis ilmselt ei ole olnud seadusandja mõte. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Spondeerimise keeld lastesaadetes. Eelnõu § 1 punkt 53 – muudetakse MeeTS § 30 lõiget 9. Sätte senise sõnastuse kohaselt on keelatud uudiste- ja poliitikasaate spondeerimine. Uus sõnastus näeb ette, et lisaks on keelatud ka lastesaate spondeerimine. Seni on MeeTS § 30 lõike 10 kohaselt olnud keelatud vaid sponsori logo näitamine lastesaates. Võimaluse keelata lastesaadete spondeerimine annab AVMSD artikli 10 lõikes 4 tehtud muudatus. Uuringud näitavad, et lapsed on reklaamile äärmiselt vastuvõtlikud ning reklaam mõjutab nende käitumist ilma, et lapsed sellisest mõjust ise aru saaksid. Samas on reklaamikanaleid varasemaga võrreldes oluliselt juurde tulnud ning lapsed on peidetud reklaamile avatud ka internetis. Spondeerimise keelu puhul kõigi AVMT-de puhul tekitab olulise kitsenduse (alates saatejuhtide riietuse toetajate märkimisest; lastele suunatud audiovisuaalmeedia teenuseid sisaldavate platvormideni) ning täiendav selgitus on asjakohane. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. Lastesaadete spondeerimise keelust loobutakse, kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei rakendata praegu täiendavaid sponsorluse piiranguid, mida AVMSD kohustuslikuna ette ei näe. Jätkuvalt on keelatud sponsori logo näitamine lastesaates. Täiendavad meetmed piiramaks alaealiste ligipääsu. Liikmesriigid peavad võtma meetmed, et piirata alaealiste ligipääsu ebasobivale sisule. Selline sisu tuleb ligipääsetavaks teha üksnes viisil, mis tagab, et alaealised tavaliselt seda ei kuule ega näe. Kõnealused meetmed võivad hõlmata edastusaja valimist, vanuse kontrollimise vahendeid või muid tehnilisi meetmeid; lisaks tuleb kasutusele võtta meetmed kahjuliku sisu kirjeldamiseks. MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb juhul, kui sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga) edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, enne saadet edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele ea-grupile. Esiteks, tuleb rõhutada, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja puhul puudub tihti lineaarse edastamise element, mistõttu ei toimu sellist edastamist, mis võimaldaks lisada alates kella 6.00 kuni 22.00 teavitusi. Kasutaja kasutab programmikataloogi valimaks meelepärane sisu enda valitud ajal ja kohas. Vastavalt eelnõu § 1 p-le 30 jääb justkui mulje, et selline süsteem peaks töötama kella 6.00st kella 22.00-ni ja muul ajal mitte. Siinkohal on vajalik vähemalt seletuskirja täiendus tagamaks tegelikkuse kajastamine. Selgitatud. MeeTS § 19 lõige 3 (saadete, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, edastamise keeld ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni) kohaldub üksnes televisiooni- ja raadioteenuse (lineaarne teenus) osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse (mittelineaarne teenus) osutajat kõnealune keeld ei puuduta. Eelnõu on muudetud selliselt, et MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Sättest on välja jäetud viide ajavahemikule kella 22.00-st kuni 6.00-ni. Uus sõnastus näeb seega ette, et hoiatusi tuleb meediateenuse osutajal kasutada vajadusel sõltumata kellaajast. MeeTS § 19 lõige 4 kohaldub nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, saatele eelneva hoiatuse osas ka raadioteenuse osutajale. Teiseks, oluline oleks ühtne juhis, kuidas teavitussüsteemi kasutada. Kas piisab sellest, et teavitus lisatakse enne saate algust; või tuleb see lisada ka pärast iga reklaamipausi või hoopis terve saate edastamise ajal. Viimane variant on meie hinnangul telepilti liigselt risustav ning pigem on vaatajale koormav ning proportsionaalne meede oleks kas viidatuist esimene või teine alternatiiv. Selgitatud. Eelnõu on tulenevalt teistest kooskõlastusringi raames esitatud märkustest muudetud selliselt, et MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Kuna üksnes saatele eelneval hoiatusel puudub igasugune mõju, kui saadet asutakse vaatama poole pealt, on vajalik hoiatava sümboli pidev nähtaval olek. Kolmandaks, küsimus sellest, millist sildistamise süsteemi kasutada. Leiame, et vajalik on vähemalt seletuskirja tasandil juhis kõigile turuosalistele sellest, kuidas kategoriseerida sisu täitmaks alaealiste kaitse nõudeid. Vastasel korral ei ole lähenemine ühtne ega taga vaatajatele arusaama erinevate televisiooniteenuste tarbimisel. Eelkõige on oluline juhis, kas ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu kategoriseerimise üle, sest puudub mistahes mõistlik süsteem, mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte sobivust (sellised sildistamise süsteemid on näiteks USA-l (PG-süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). Arvestades, et televisioonis kasutatavad saated on oluliselt laiema ampluaaga kui vaid kinofilmid, siis kui rakendaksime sarnast süsteemi, siis tekib küsimus sellest, kuidas ja kes sellise hinnangu peaks andma (nt saatele „Hensugusta Show“). Kui televisiooniteenuse osutaja peaks igakordselt ise hindama, siis on asjakohatu väärteomenetluse rakendamine kui selline hinnang ei ole tagantjärele hinnates olnud sobilik (nt otsesaate puhul „Õhtu“). Samuti on vajalik juhis sellest, kui fragmenteeritult sildistada. Eestis on toimiv teatud süsteem kinode ja filmide levitajate puhul, mis on aga liigselt killustatud ning usume, et ei oleks selgust loov teleprogrammide puhul. Seadusandja saaks siin abistada meediaorganisatsioone sellega, et viidata seletuskirjas soovituslikele süsteemidele (näiteks kolmes kategoorias): 1) alaealistele mitte soovitatav (näiteks õudusfilmid); 2) vanemlik selgitust vajav (sisu, kus on küsitav keelekasutus, vähene vägivald); 3) nõrganärvilistele mittesoovitatav (nt politseikroonikad, kus elu näidatakse enda brutaalsuses, mida on kohati raske vaadata). Selline süsteem tagaks võrdsed võimalused ja võrdse kohtlemise ning samaaegselt lihtsuse. Enamgi veel, seletuskirja tasandil soovituste kirjutamine looks aluse, et kõik televisiooniteenuse osutajad kasutaksid ühtset süsteemi ning selliselt on vaatajal lihtne orienteeruda „kanali vahetamise“ järgselt. Selgitatud. Seletuskirja on tulenevalt teistest kooskõlastusringi raames esitatud märkustest täiendatud viidetega erinevatele audiovisuaalse sisu märgistamise süsteemidele, sh põhjalikule Euroopa järelevalveasutuste rühma (ERGA) raportile, mis annab hea ülevaate teistes liikmesriikides juurutatud lahendustest. Kuna AVMSD soodustab eneseregulatsiooni, on eelnõu seletuskirjas märgitud, et alaealiste kaitseks kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest küsimustest, mille lahenduses meediateenuse osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Sarnaselt on toimitud ka mitmetes teistes liikmesriikides. Omaalgatuse korras ühise tegevusjuhendi väljatöötamine aitaks tagada ka selle, et teenuse osutajad kasutavad ühtset süsteemi, milles vaatajal on kerge orienteeruda. Tegevusjuhendi koostamisse võib kaasata ka asjaomaseid riigiasutusi (näiteks KuM, TTJA, aga miks mitte ka SoM jt), kes saavad nõuga abiks olla. Eelnõu koostajad ei võta seisukohta küsimuses, kas konkreetsetel juhtudel väärteomenetluse algatamine on põhjendatud või mitte. Menetlusalusel isikul on väärteomenetluse raames võimalus esitada oma vastuväited ja kohtuvälisel menetlejal on kohustus nendega mittearvestamist põhjendada. Samuti on võimalik kohtuvälise menetleja otsus sellega mittenõustumisel vaidlustada. Hädaohuteadete edastamise kohustus. Eelnõu § 1 punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puuetega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Heaks näiteks on siinkohal praegune koroonaviiruse epideemia. Tekib küsimus, kui kaugele see kohustus ulatub ehk kas seadusandja mõte on, et igal korral kui näiteks „Reporter“ uudissaade edastab infot koroonaviiruse leviku kohta, peaks olema tulevikus tagatud subtiitrid ja viipekeelne tõlge. Selgitatud. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteateid, mille edastamise kohustuse paneb televisiooni- ja raadioteenuse osutajale riik. See ei laiene aktuaalsete sündmuste kajastamisele, mida teenuse osutaja teeb omal initsiatiivil, olgugi et ka kõnealused kajastused võivad olla seotud ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohuga või puudutada teavet, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Hädaohuteadete edastamise viis. Eelnõu § 1 punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Direktiiv räägib hädaohuteadetest seoses kõigi audiovisuaalmeedia teenustega, eelnõu aga vaid televisiooniteenuse osutajatega (nt preambula (24): Mõnel juhul ei ole võimalik edastada hädaohuteateid puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Sellised erandjuhud ei tohiks takistada hädaohuteadete avaldamist audiovisuaalmeedia teenuste kaudu. Kui see on eesmärk, siis tuleks seaduse kooskõla tagamiseks Direktiiviga vastavad põhjendused välja tuua. Selgitatud. AVMSD artikli 7 lõike 5 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et hädaohuteated, sh avalikud pöördumised ja teadaanded loodusõnnetuste korral, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuste kaudu, edastatakse puudega inimestele ligipääsetaval viisil. Teisisõnu on kõnealuse sätte sisu see, et kui liikmesriigid on enda siseriiklikus õiguses näinud ette, et hädaohuteadete edastamiseks kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajate abi, tuleb ette näha ka see, et need teated edastatakse puudega inimestele ligipääsetaval viisil. Kõnealune säte ei kohusta liikmesriike sätestama siseriiklikus õiguses, et hädaohuteateid peavad edastama nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad. Televisiooniteenuse lineaarset iseloomu arvestades on see teenus operatiivse teabe edastamiseks sobivam (sama kehtib ka raadioteenuse kohta), kui tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mistõttu ei ole Eesti seadusandja pidanud mõistlikuks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele sarnast kohustust panna. Teabe kättesaadavaks tegemine. MeeTS § 16, mis puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumise korral sünniajad ja -kohad ning elukohariigid, samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, kas selline avaldamine on vajalik iga meediateenuse osutaja veebilehel või piisab kontserni puhul viitest kontserni ärilehele (Postimees Grupp puhul). Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. EELNÕU Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale;“; 2) paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra;“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja; 5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkte 2–4 täiendatakse pärast sõnu „meediateenuse osutamises osalevatest“ sõnadega „saadetega seotud“; 5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;“; 6) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, aga toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.“; 7) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõiget 1“ tekstiosaga „või 2“; 8) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesolevas seaduses piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale.“; 1 9) paragrahvi 2 lõike 4 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „52,“; 10) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§-des 8–12, 14, 20, 22 ja 23“ tekstiosaga „§- des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24“; 11) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi pidajale: 1) kes on asutatud Eestis; 2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. (7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.“; 12) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi pidajale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 13) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatava lauseosa esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „on meediateenus“ sõnadega „või muu teenuse eristatav osa“; 14) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Videojagamisplatvorm Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, 2 sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega.“; 16) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Videojagamisplatvormi pidaja Videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik.“; 17) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“; 18) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.“; 19) paragrahvi 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video“; 20) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „heliga või helita ajaliselt piiritletud“ sõnadega „mis tahes pikkusega“; 21) paragrahvi 7 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „saadete kogum,“ sõnadega „mida edastatakse regulaarselt ja“; 22) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile.“; 23) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „televisiooniloa“; 24) paragrahvi 8 lõikes 51 asendatakse sõnad „raadioteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „raadioloa“; 25) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.“; 26) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise loa“ sõnaga „televisiooniloa“; 27) paragrahvi 8 lõikes 8 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa“ sõnadega „ajutise televisiooni- või raadioloa“; 3 28) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.“; 29) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Meediateenuse osutaja“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidaja“; 30) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „televisiooni- ja raadioloa“; 31) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutaja teeb“ sõnaga „veebilehel“; 32) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;“; 33) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 34) paragrahvi 16 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „selle olemasolu korral“; 35) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõna „ühiskonna“ sõnaga „riigi“; 36) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Televisiooniteenuse osutaja edastab hädaohuteated puudega inimestele ligipääsetaval viisil.“; 37) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel (1) Meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. (2) Meediateenuse osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 tähenduses. 4 (3) Saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel tuleb enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (6) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele, ei tohi meediateenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.“; 38) seadust täiendatakse §-dega 191 ja 192 järgmises sõnastuses: „§ 191. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videojagamisplatvormil (1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. (2) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. (3) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale hõlpsasti teatada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. (4) Kui videojagamisplatvormi pidaja on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, kõrvaldab ta saate, video või äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestab sellele juurdepääsu. 5 (5) Kui videojagamisplatvormi pidaja on teadlik saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, lisab ta sellele saatele, videole või äriteatele viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase hoiatuse ja sümboli nende puudumisel või tagab, et see saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (6) Videojagamisplatvormi pidaja kehtestab tema peale seoses käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 rakendamisega esitatud teenuse kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra. (7) Kui videojagamisplatvormi kasutaja leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kaebus lahendatakse käesoleva seaduse §-s 561 sätestatud korras. § 192. Alaealiste isikuandmete kaitse Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja ei tohi töödelda käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 ja § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam.“; 39) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse arv „20“ läbivalt arvuga „30“; 40) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist.“; 41) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist.“; 42) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad omaalgatuse korras luua süsteemi, millega liitunud pooled määravad vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kehtestades tegevusjuhendina sisunõuded, et korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata kindlaks hea ja halb tava. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhend peab olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja poolte vastutuse reeglite rikkumise eest.“; 43) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele 6 (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. (3) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. (4) Käesolevas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), artikli 7 lõike 4 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 44) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 45) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.“; 46) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile. (12) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul.“; 47) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1–12“; 48) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–2 ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 7 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.“; 49) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „saatega“ sõnadega „saate või kasutaja loodud videoga“; 50) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Videojagamisplatvormi pidaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest.“; 51) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavatele, müüdavatele või korraldatavatele äriteadetele.“; 52) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes (1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendi lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid ja toitainelise või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasvu, transrasvhappeid, soola, naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toiduga ei ole lastele soovitatav. (2) Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, kehtestab nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 53) paragrahvi 28 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“; 54) paragrahvi 28 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või otsepakkumiseks“; 55) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Otsepakkumine lastesaates on keelatud.“; 8 56) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ei tohi ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest.“; 57) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teadaannetele, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meediateenustega; 2) otsepakkumise saadetele; 3) sponsorteabele; 4) tootepaigutusele; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelistele ja üksikute reklaamide vahelistele neutraalsetele lõikudele.“; 58) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on meediateenuse osutamises või videojagamisplatvormi pidamises või saate või kasutaja loodud video tootmises mitteosaleva juriidilise või füüsilise isiku igasugune osalemine meediateenuse, videojagamisplatvormi, saate või kasutaja loodud video rahastamises eesmärgiga edendada oma mainet või tutvustada oma nime, kaubamärki, tegevust või tooteid.“; 59) paragrahvi 30 lõikes 6 asendatakse sõna „Sponsorteated“ sõnaga „Sponsorteave“; 60) paragrahvi 30 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „ja muude tubakatoodete“ sõnadega „ning tubakatootega seonduvate toodete“; 61) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mis seisneb saates“ sõnadega „või kasutaja loodud videos“; 62) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tootepaigutus on keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates.“; 63) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 64) paragrahvi 31 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) sigaretid ja muud tubakatooted ning tubakatootega seonduvad tooted või selliste ettevõtjate kaubad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük;“; 9 65) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: „§ 311. Äriteated videojagamisplatvormil (1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama käesolevas seaduses äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. (2) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. (3) Videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et pidaja on äriteadetest teadlik.“; 66) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Televisiooni- ja raadioluba ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus“; 67) paragrahvi 32 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Televisiooni- ja raadioluba“; 68) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusloa (edaspidi tegevusluba)“ sõnadega „televisiooni- või raadioloa“; 69) paragrahvi 32 punktis 3 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks“ sõnadega „televisiooni- või raadioluba“; 70) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Televisiooniloa liigid ja andmise tingimused (1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne televisiooniluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline televisiooniluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused. (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne 10 pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 71) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks; 72) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Raadioloa liigid ja andmise tingimused (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne raadioluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline raadioluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. (2) Raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.“; 73) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks; 74) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 37. Ajutine televisiooni- ja raadioluba Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni üheks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ning mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.“; 75) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) taotletava loa liik; 2) programmi iseloomustus; 3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta; 4) programmi vastutava toimetaja nimi ja kontaktandmed; 5) televisiooniloa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1– 5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 6) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.“; 76) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõnad „Televisiooniteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „Televisiooniloa“; 77) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 78) paragrahvi 39 lõikes 7 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks“ sõnaga „televisiooniluba“; 11 79) paragrahvi 39 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „Tegevusloa“ sõnadega „andmise ja muutmise“; 80) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist. (3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. (4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Kui need on vajalikud kehtestab minister üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi. (7) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.“; 81) paragrahvi 41 esimeses lauses asendatakse sõna „tegevuslubade“ sõnaga „raadiolubade“; 82) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ sõnaga „Raadioluba“; 83) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „Rahvusvahelise televisiooniloa“; 12 84) paragrahvi 47 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutaja“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidaja“; 85) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutamiseks“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidamiseks“; 86) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:“; 87) paragrahvi 47 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „liik ning“; 88) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;“; 89) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Videojagamisplatvormi pidaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) pidaja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale.“; 90) paragrahvi 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu“; 91) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus (1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel: 1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu, või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa 13 Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited; 4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumise, rahvastiku tervise kahjustamise või sellele olulise ohu põhjustamise korral ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist. (3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. (6) Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (7) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (8) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.“; 92) paragrahv 52 tunnistatakse kehtetuks; 93) seaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. peatükk Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral 14 § 53. Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele. Ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. (2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka nimetatud isikut. (3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 531. Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral (1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, kas audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest. 15 (4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. (6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.“; 94) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk Meediapädevuse edendamine § 532. Meediapädevus Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. § 533. Meediapädevuse edendamine (1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta.“; 95) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 16 „(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud §-des 15 ja 192 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses, ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. (4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena: 1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; 4) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.“; 96) paragrahvis 55 asendatakse tekstiosa „§-s 30“ tekstiosaga „§-des 30, 32, 50 ja 51“; 97) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste lahendamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse ametile esitamisest arvates. (2) Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks selgitamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaebuse esitajale kirjalikult teatada. (3) Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, siis pikeneb kaebuse läbivaatamine mõistliku aja võrra, mis on vajalik koostööd tegevate järelevalveasutuste arvamuse ärakuulamiseks või oma arvamuse andmiseks. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse. (5) Kui kaebust on pädev lahendama teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus, suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole.“; 98) paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 19“ tekstiosaga „§-des 19 ja 191“; 17 99) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 28–31“ tekstiosaga „§-des 28–311“; 100) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 101) paragrahvid 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks; 102) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses: „§ 631. Väljaantud tegevuslubade kehtivus (1) Käesoleva seaduse kuni 2021. aasta 30. aprillini kehtinud redaktsiooni alusel välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. (2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniloaga. (3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniloaga. (4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse rahvusvahelise televisiooniloaga.“; 103) seadust täiendatakse §-dega 652–654 järgmises sõnastuses: „§ 652. Paragrahvi 23 lõike 3 rakendamine (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 2022. aasta 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. (2) Käesoleva seaduse § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal rakendatakse alates 2023. aastast. § 653. Paragrahvi 23 järelhindamine Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga hiljemalt 2024. aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. § 654. Paragrahvi 27 rakendamine Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2021. aasta 1. novembriks välja töötanud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 27 lõike 2 alusel nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2022. aasta 1. maiks.“; 18 104) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69– 92).“. § 2. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16, 17, 19–21, 23–25“ tekstiosaga „16–19, 20, 21, 23–26“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 902 järgmises sõnastuses: „§ 902. Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel või taasedastamisel (1) Sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele; 3) hoiatusteadetele; 4) avalikes huvides pakutavale teabele; 5) subtiitritele; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele; 7) andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine.“. § 4. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „meediateenuses“ sõnadega „ja videojagamisplatvormil“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile.“; 3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „otsepakkumisele meediateenuses“ sõnadega „ning videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile“; 19 4) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „äriteateid meediateenuses“ sõnadega „ja videojagamisplatvormil“. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 216. Televisiooni- ja raadioloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (2) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 510 eurot. (3) Ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (4) Rahvusvahelise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 960 eurot. (5) Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.“. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 44 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 8. veebruaril 2021. a nr 2-6/21-00217 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 20  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Arvestades audiovisuaalmeedia turul ja tarbimises ning tehnoloogiavaldkonnas toimunud olulisi muutusi, hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse videojagamisplatvormi (näiteks YouTube’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite) pidajad, kohandatakse seadus, sh tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile) vastavaks, ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile jt-le, aga ka kodumaistele videolaenutustele) kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid ning leevendatakse tele- ja raadioreklaami mahupiiranguid. Selleks, et meediatarbijatel oleks vajalik taustteave ja oskused meediasisu kriitiliseks hindamiseks, pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning määratakse Haridus- ja Teadusministeerium riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute huvide paremaks kaitseks pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid ning et elavdada Euroopas audiovisuaalsete teoste loomist, kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot (vähemalt 30% programmikataloogist). Lisaks rõhutatakse meediateenuste seaduses audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga nõutavas ulatuses meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, pikendades muu hulgas saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pidajatest esialgu puudub, kuid teada on, et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Kuivõrd enamik meediateenuste osutajatele kehtestatud reegleid on mõeldud meediatarbijate 1 huvide kaitseks, on mõjutatavaks sihtrühmaks ka erinevate meediateenuste kasutajad ehk peaaegu kogu Eesti elanikkond. Seadus jõustub 2021. aasta 1. mail, välja arvatud § 1 punkt 44, mis jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunikud Mati Kaalep (teenistussuhe lõppenud) ja Siim Rohtla ([email protected], 628 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi ka AVMSD)), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi ka direktiiv). Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 55, Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 22.12.2020, 51 ja RT I, 22.12.2020, 52, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 6, reklaamiseaduse (edaspidi RekS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 13 ning riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 10.12.2020, 30, RT I, 04.01.2021, 37 ja RT I, 04.01.2021, 38. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole VTK nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, ning punktile 5, mis võimaldab VTK jätta koostamata, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Viimati nimetatud alusel on VTK jäetud koostamata väikeste tehnilist laadi muudatuste osas, mis küll direktiiviga seotud pole, kuid on eelnõusse lisatud põhjusel, et ebamõistlik oleks neid hiljem eraldi eelnõuna menetleda. Asjakohastel juhtudel on muudatuse ja direktiivi vahelise seose puudumine käesoleva seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ esitatud selgitustes välja toodud. 2. Seaduse eesmärk 2 Seaduseelnõu on koostatud peamise eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv1, millega uuendati põhjalikult AVMSD-d2. AVMSD on varem siseriiklikku õigusesse üle võetud MeeTS- iga, mistõttu puudutab enamik muudatusi just seda seadust. AVMSD uuendamise nägi ette Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia3 ja selle tingis asjaolu, et viimased sisulised muudatused tehti AVMSD-sse 2007. aastal ning nii audiovisuaalmeedia turg ja tarbimine kui ka tehnoloogia on vahepealse aja jooksul oluliselt muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia ja internetiteenuste sulandumine. Tarbijad kasutavad üha rohkem tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid (näiteks Netflixi, Amazon Prime Videot, iTunesi jt, aga ka kodumaiseid videolaenutusi) kõikvõimalikest erinevatest seadmetest ja ringhäälinguorganisatsioonid laiendavad oma tegevusi veebi. Audiovisuaalmeedia teenustes on järjest suuremat tähtsust omandamas uut liiki sisu, mida ei loo enam ainult professionaalsed teenuse osutajad, vaid ka kasutajad ise, viies seda vaatajateni videojagamisplatvormide (näiteks YouTube’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite) kaudu. Kuigi erinevad audiovisuaalset sisu pakkuvad teenuse osutajad konkureerivad sama publiku tähelepanu nimel, on neile kohaldunud regulatsioon olnud seni ebaühtlane (televisiooni- ja tellitavale audivisuaalmeedia teenusele kohalduvaid nõudeid võrreldes) või puudunud sootuks (videojagamisplatvormi puhul). Samuti ei ole enam ajakohased mitmed telereklaamile seatud ranged piirangud, kuna need ei võimalda televisiooniteenuse osutajatel reklaamituru muutumise tõttu teenida oodatud määral tulu. See omakorda pärsib uute audiovisuaalsete teoste tootmise toetamist. Samadele kitsaskohtadele on tähelepanu juhitud 2016. aastal avaldatud AVMSD mõjude järelhindamise aruandes.4 Selleks, et tagada muutunud oludes aus konkurents ning AVMSD-s seatud eesmärkide, nagu alaealiste ja tarbijate kaitse ja Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste tootmise edendamine, jätkuv täitmine, on vaja ajakohastatud õigusraamistikku. Lisaks otseselt direktiivist tulenevatele muudatustele on MeeTS-i kavandatud uuendusi, mis tagavad MeeTS-i kohaldumise ka sellistele uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures oleva veebitelevisiooni) osutajatele, kes kehtiva korra kohaselt ühele või teisele seaduses sätestatud tingimusele mittevastamise tõttu meediateenuse osutajad justkui polekski, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Hoolimata sellest, et selliste muudatuste näol ei ole tegemist konkreetsete direktiivi sätete ülevõtmisega, on need siiski kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Eelnõusse on lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, millel puudub ka kaudne seos direktiiviga, ent mis aitavad tagada MeeTS-i ajakohasuse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28). 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia. Brüssel, 06.05.2015, COM(2015) 192 final. 4 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas ka videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale. Kuna videojagamisplatvorm kuulub nüüd sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega samuti AVMSD kohaldamisalasse, tuleb Eesti õiguses asjakohane regulatsioon ette näha. Kuigi videojagamisplatvormi pidamine on infoühiskonna teenus, on mõistlik AVMSD-st tulenevad videojagamisplatvormi puudutavad nõuded sätestada siiski MeeTS-is, mitte infoühiskonna teenuse seaduses (edaspidi InfoTS). Seda eelkõige seetõttu, et alaealiste ja üldsuse kaitset puudutavad põhimõtted on videojagamisplatvormi ja audiovisuaalmeedia teenuse puhul sarnased. Samuti on MeeTS-is suures osas juba olemas AVMSD-le omane mõisteaparaat. Eelnõu § 1 punkt 2 – muudetakse MeeTS § 1 punkti 2. Kõnealuse sättega võetakse MeeTS-is pikkade sõnaühendite „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ ja „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ asemel kasutusele lühiväljendid „televisiooniluba“ ja „raadioluba“. Sätet täiendatakse ka viitega videojagamisplatvormile ja sõna „registreerimiskorra“ asendatakse sõnadega „teatamise korra“. Viimati nimetatud sõnastuslik muudatus on tingitud asjaolust, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) jõustumisel 2014. aasta 1. juulil asendus senine teenuse osutamise registreerimise kohustus majandustegevusteate esitamise kohustusega, ent MeeTS-i reguleerimisala säte jäi uuendamata. Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5, mis näevad ette, et MeeTS sätestab meediapädevuse edendamise eest vastutaja ning riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Meediapädevuse edendamist puudutav tuleneb AVMSD artiklist 33a. Seoses sellega täiendatakse MeeTS §-dega 532 ja 533 (vt ka eelnõu § 1 punkti 94 selgitust) ning vastav täiendus tuleb teha ka seaduse reguleerimisala paragrahvis. Riikliku järelevalve korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest on olnud MeeTS- i 8. ja 9. peatükis reguleeritud ka seni. Et MeeTS § 1 annaks ülevaate kogu seaduse reguleerimisalast, lisatakse viide riiklikule järelevalvele ja vastutusele ka sinna. Eelnõu § 1 punkt 4 – täpsustatakse MeeTS-i kohaldamisala, täiendades § 2 lõike 1 punkte 2– 4. MeeTS § 2 lõige 1 sätestab millistel tingimustel kõnealust seadust meediateenuse osutajale kohaldatakse. Antud sättega on Eesti õigusesse üle võetud AVMSD artikli 2 lõike 3 kohased jurisdiktsioonireeglid. Tulenevalt viidatud artiklis tehtud muudatustest täpsustatakse ka MeeTS-i § 2 lõike 1 asjakohaseid punkte. Kui varem oli jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel oluliseks kaalukeeleks meediateenuse osutamises osalevate töötajate asukoht, siis nüüd täpsustatakse, et silmas peetakse just saadetega seotud töötajaid. AVMSD ei täpsusta, keda peetakse saadetega seotud töötajateks, mistõttu ei eristata sätte kontekstis loomingulisi ja tehnilisi saadetega seotud töötajaid. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTS § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt kuulub meediateenuse osutaja Eesti jurisdiktsiooni alla ehk talle kohaldatakse MeeTS-i ka juhul, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi ka liikmesriik) või piiriülese televisiooni 4 Euroopa konventsiooniga5 (edaspidi ka konventsioon) ühinenud riigis. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 2 lõike 3 punktist b, mis näeb muu hulgas ette, et kui meediateenuse osutaja peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat asutatuna selles liikmesriigis, kus töötab oluline osa saadetega seotud audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest. Tegemist ei ole uue põhimõttega, kuid varem ei olnud see Eesti õigusesse täielikult üle võetud. MeeTS § 2 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt kohaldatakse MeeTS- i meediateenuse osutajale, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ja meediateenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, väljendab vaid osa AVMSD artikli 2 lõike 3 punkti b eespool esitatud sõnastusest. Käesolevaga täiendatakse MeeTS-i puuduoleva osaga. Sätte sisu on kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõike 3 punktiga b. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTS § 2 lõike 1 punktis 5 tehakse parandus, asendades sõnad „liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis“ sõnaga „Eestis“. Sätte sisu on mõeldud väljendama AVMSD artikli 2 lõike 3 punktis c sätestatut, mille kohaselt juhul, kui meediateenuse osutaja peakorter asub liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitatakse meediateenuse osutajat kõnealuses liikmesriigis asutatuna tingimusel, et oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis. Kõnealuse MeeTS-i sätte senine sõnastus näeb ette, et MeeTS-i kohaldatakse meediateenuse osutajale, kui tema juhtorgan asub liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab Eestis. Kehtivas sõnastuses on juhtorgani asukoht valesti määratletud (liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik), kuna AVMSD peab antud kontekstis liikmesriigi all silmas konkreetset liikmesriiki (Eesti). Lisaks täpsustatakse MeeTS § 2 lõike 1 punktis 5 sarnaselt sama lõike teiste punktidega, et meediateenuse kohta tehtavate otsuste all peetakse silmas toimetusotsuseid ja meediateenuse osutamises osalevate töötajate all peetakse silmas saadetega seotud töötajaid. Eelnõu § 1 punkt 7 – täiendatakse MeeTS § 2 lõikes 3 olevat viidet. Kõnealune säte näeb ette, et kui meediateenuse osutajale ei saa kohaldada sama paragrahvi lõiget 1, määratletakse meediateenuse osutaja asukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 kohaselt. Sättest on varem ekslikult välja jäänud viide sama paragrahvi lõikele 2, mis näeb ette meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaksmääramise täiendavad alused. Täiendatud kujul vastab MeeTS § 2 lõige 3 AVMSD artikli 2 lõikele 5. Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTS § 2 täiendatakse lõikega 31, mis näeb ette, et MeeTS-is piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale. Konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja all mõistetakse seejuures sellist teenuse osutajat, kelle kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb näiteks asjaolul, et toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse konventsiooniga ühinenud riigis, meediateenuse osutaja juhtorgan asub konventsiooniga ühinenud riigis või oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab konventsiooniga ühinenud riigis. Kõnealune täpsustus tagab 5 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus. 5 õigusselguse olukorras, kus konventsiooni ja AVMSD reguleerimisalade ulatus teineteisest aina rohkem erineb. Kuigi juba MeeTS-i vastuvõtmise ajal 2010. aasta 16. detsembril erinesid konventsiooni ja AVMSD reguleerimisalad teineteisest tuntavalt (konventsioon reguleeris üksnes televisiooniteenusega seonduvat ja AVMSD lisaks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduvat), ei hakatud MeeTS §-s 2 (seaduse kohaldamine) toona eraldi välja tooma, et konventsiooniga ühinenud riikidega seotud teenuse osutajate puhul kohaldatakse MeeTS-i üksnes televisiooniteenuse osutajatele. Seni on see probleem ületatud, tõlgendades seadust kooskõlas konventsiooniga. Eelnõu kohta esitatud tagasisidest lähtuvalt märgitakse kõnealune põhimõte nüüd siiski ära ka MeeTS-i tekstis. Eelnõu § 1 punkt 9 – muudetakse MeeTS § 2 lõike 4 kolmandat lauset, millest jäetakse välja viide MeeTS §-le 52. Muudatus on tingitud asjaolust, et viidatav paragrahv tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 92 kehtetuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 92 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 10 – muudetakse MeeTS § 2 lõikes 5 olevat viidet. Tegemist on sättega, mis puudutab MeeTS-i kohaldamisel tehtavaid erandeid audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad. Erandite tegemise võimalus on ette nähtud AVMSD artikli 2 lõikes 6. Kõnealusest lõikest jäetakse välja viide MeeTS §-le 9, kuna eelnõu § 1 punktiga 28 tehtava muudatuse kohaselt ei puuduta see paragrahv enam audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Lisatakse viide MeeTS §-le 24, mis puudutab Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt. Kuivõrd televisioonis Euroopa teoste edendamist puudutavaid sätteid (MeeTS § 8 lõiked 3 ja 4) kolmandatele riikidele suunatud audiovisuaalmeedia teenust osutavatele isikutele ei kohaldata, ei ole põhjendatud sarnaste sätete kohaldamine ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS § 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikega 6 hõlmatakse MeeTS- i kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormi pidajad. Kõnealuse lõike kohaselt kohaldatakse MeeTS-is videojagamisplatvormi kohta sätestatut videojagamisplatvormi pidajale: 1) kes on asutatud Eestis; 2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 28a lõigetele 1–4. Pealtnäha keerulised jurisdiktsioonireeglid on kehtestatud eesmärgiga takistada 6 videojagamisplatvormi pidajaid mitmekihilise struktuuriga ettevõtjate grupi loomise abil AVMSD-s alaealiste ja üldsuse huvide kaitseks seatud nõuetest kõrvale hoidmast. MeeTS § 2 lõikes 7 selgitatakse, et ettevõtjate grupina MeeTS-i tähenduses mõistetakse emaettevõtjat koos kõigi tema tütarettevõtjate ja kõikide muude ettevõtjatega, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28a lõike 2 punktist c. AVMSD eestikeelses versioonis kasutatakse antud kontekstis terminit „kontsern“, kuid kuna see erineb mõnevõrra äriseadustiku § 6 lõikes 3 sätestatust6, on eelnõus otsustatud termini „ettevõtjate grupp“ kasuks. Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 31, mis näeb ette, et MeeTS-i kohaldamisalasse kuuluvatele videojagamisplatvormi pidajatele kohaldatakse ka InfoTS-i sätteid, arvestades MeeTS-i erisusi. AVMSD artikli 28a lõike 5 kohaselt kohaldatakse AVMSD kohaldamisel direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 3 ja artikleid 12–15 videojagamisplatvormi pidajate7 suhtes, keda käsitatakse liikmesriigis asutatuna vastavalt AVMSD artikli 28a lõikele 2. Viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16) (edaspidi elektroonilise kaubanduse direktiiv) on Eesti õigusesse üle võetud InfoTS-iga. InfoTS § 3 lõige 1 näeb ette, et Eesti õigust kohaldatakse Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatavale infoühiskonna teenusele. Elektroonilise kaubanduse direktiivi 19. põhjenduspunktis sisustatakse InfoTS § 3 lõikega 1 ülevõetut järgmiselt: „Teenuse osutaja asukoht tuleks määrata vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele, mille kohaselt asukohana mõistetakse majandustegevuse tegeliku teostamise püsiasukohta määramata ajavahemiku jooksul; samuti on see nõue täidetud, kui äriühing on moodustatud konkreetseks ajavahemikuks; Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust; juhtudel, kui teenuste osutajal on mitu asukohta, on tähtis kindlaks määrata, millisest asukohast osutatakse kõnealust teenust; kui mitme asukoha tõttu on raske kindlaks määrata, millisest asukohast konkreetset teenust osutatakse, on selleks koht, kus teenuse osutajal on selle konkreetse teenusega tegelemise keskus.“8 Kuna AVMSD-s sätestatud videojagamisplatvormi jurisdiktsioonireeglid on elektroonilise kaubanduse direktiiviga võrreldes märksa detailsemad ja kõik nende järgi Eesti õigusruumi kuuluvad teenuse osutajad ei pruugi olla InfoTS-i kohaldamisalas selle § 3 lõike 1 kohaselt, nähakse InfoTS-i kohaldumine kõnealustele videojagamisplatvormi pidajatele MeeTS-is ette. Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS § 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse termini „audiovisuaalmeedia teenus“ sisu. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i uue sõnastuse kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda elektroonilise side võrgu kaudu meediateenuse osutaja toimetusvastutuse all üldsusele 6 Äriseadustiku § 6 lõike 3 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni, kuid AVMSD artikli 28a lõike 2 punkt c näeb ette, et lisaks emaettevõtjale ja tütarettevõtjatele võivad kontserni kuuluda muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. 7 AVMSD-s kasutatakse terminit „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“, kuid seaduseelnõus on otsustatud lühema „videojagamisplatvormi pidaja“ kasuks. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16). 7 teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid. Uuendusena on kõnealusesse AVMSD sättesse lisatud, et saadete pakkumine võib olla ka üksnes teenuse eristatava osa, mitte teenuse kui terviku peamine eesmärk. Direktiivi 3. põhjenduspunktis on toodud näitena sellisest olukorrast veebiajalehtede omaette osad, mis sisaldavad audiovisuaalseid saateid, kui neid osi võib pidada teenuse osutaja põhitegevusest eristatavaks. Samas selgitatakse, et teenust tuleks pidada ainult põhitegevuse eristamatuks täienduseks ehk mitte audiovisuaalmeedia teenuseks juhul, kui esineb seos audiovisuaalsisu pakkumise ja põhitegevuse, näiteks uudiste kirjalikus vormis edastamise, vahel.9 AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i täpsustamine tugineb Euroopa Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles kohus jõudis järeldusele, et kui videote alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva teenusena.10 Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS § 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuses lõikes nimetatakse audiovisuaalmeedia teenused, milleks on: 1) televisiooniteenus; 2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus; 3) audiovisuaalne äriteade; 4) teised majandustegevuses osutatavad sellesarnased teenused, välja arvatud teenused, mis ei konkureeri televisiooniteenusega. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii nimetatakse audiovisuaalmeedia teenustena neist kolm esimest. Teiste sarnaste teenuste eraldi väljatoomine on ebaõnnestunud lahendus ka seetõttu, et MeeTS nendega seonduvat täpsemalt ei reguleeri, keskendudes üksnes televisiooniteenusele, tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele ja audiovisuaalsetele äriteadetele. Vaid üksikutes MeeTS-i sätetes kasutatakse laiemat sõnastust „audiovisuaalmeedia teenus“, kuid sealgi peetakse tegelikult silmas televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenust koos. Seega on tekitatud üks audiovisuaalmeedia teenuse liik, millele MeeTS-is sätestatu suures osas justkui ei laieneks. Ka sisuliselt on võimalik tulenevalt teenuse iseloomust (kas lineaarne ehk saadete samaaegseks vaatamiseks või mittelineaarne ehk saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel) liigitada erinevad uued audiovisuaalmeedia teenused (näiteks Delfi TV, Postimees TV jmt) just televisiooniteenuseks või tellitavaks audiovisuaalmeedia teenuseks, mistõttu puudub vajadus täiendava ebamäärase sisuga kategooria säilitamiseks. Selleks, et tagada MeeTS-i kohaldumine kõikidele audiovisuaalmeedia teenustele, loobutaksegi sarnaselt AVMSD-s sätestatuga teiste sarnaste majandustegevuses osutatavate teenuste nimetamisest audiovisuaalmeedia teenuse ühe liigina. Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 41, milles määratletakse termini „videojagamisplatvorm“ sisu. Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus InfoTS-i tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 10 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 8 saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile aa. Videojagamisplatvormiks AVMSD tähenduses võivad kvalifitseeruda näiteks YouTube, Vimeo, Dailymotion, Twitch jmt, aga ka sotsiaalmeediateenused, juhul kui saadete ja kasutaja loodud videote pakkumine on nende põhiline otstarve. Euroopa Komisjon on välja töötanud suunised termini „videojagamisplatvorm“ AVMSD kohases määratluses nimetatud põhilise otstarbe kriteeriumi praktilise rakendamise kohta.11 Suuniseid sisaldavas dokumendis pakutud kriteeriumid, mille abil hinnata, kas tegemist on teenuse või selle osaga, mille põhiline otstarve on pakkuda üldsusele saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, on üldjoontes järgmised: 1) audiovisuaalse sisu suhe teenuse põhilise majandustegevuse valdkonna või valdkondadega (kas saadete ja kasutaja loodud videote edastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on eesmärk omaette või üksnes toetab mõnda muud teenust; kas platvormi ülesehitus julgustab kasutajaid audiovisuaalset sisu tarbima ning videoid üles laadima ja jagama; kas teenus hõlmab kasutajate tähelepanu köitvaid funktsionaalsusi, nagu näiteks videote pakkumine platvormi esilehel ja nende automaatne käivitamine; kas teenuse osutaja turundab oma teenust kui videojagamisplatvormi); 2) teenuse kaudu kättesaadava audiovisuaalse sisu kvantitatiivne ja kvalitatiivne olulisus (kui suur on platvormil oleva audiovisuaalse sisu hulk; kui oluline on platvormil olev audiovisuaalne sisu kasutajatele võrreldes muu sisuga; kui suure kasutajate hulgani audiovisuaalne sisu jõuab); 3) audiovisuaalse sisu tulundamine või sellest eest tulu saamine (kas enne või pärast saateid või kasutaja loodud videoid või nende ajal edastatakse äriteateid; kas juurdepääs audiovisuaalsele sisule on tasuline; kas audiovisuaalne sisu on spondeeritud; kas kasutajate tegevust platvormil jälgitakse eesmärgiga kasutada saadud teavet ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus ja käitumispõhiselt suunatud reklaam); 4) selliste vahendite kättesaadavus, mille eesmärk on suurendada audiovisuaalse sisu nähtavust või ligitõmbavust (kas platvormil on olemas audiovisuaalse sisu otsingumootor ja võimalus audiovisuaalset sisu filtreerida; kas platvormil kasutatakse tööriistu, mis soodustavad kasutajate omavahelist suhtlust, võimaldavad neil näiteks teemade kaupa valida endale pakutavat audiovisuaalset sisu või jälgida enda üleslaetud videote vaadatavust). Hinnata tuleks kõiki nimetatud kriteeriume ning teha seda võimalikult laialt ja paindlikult, pidades silmas ennekõike eesmärki kaitsta alaealisi neile sobimatu ja üldsust ebaseadusliku audiovisuaalse sisu eest. Seejuures ei peaks üksikutele kriteeriumidele mittevastamine automaatselt tähendama, et tegemist ei ole videojagamisplatvormiga AVMSD ja MeeTS-i tähenduses. Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 51, milles sätestatakse, et videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile da. Eelnõu § 1 punkt 17 – MeeTS § 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 18, millega täiendatakse sama paragrahvi termini „toimetusotsus“ määratlusega. 11 Euroopa Komisjoni teatis „Suunised mõiste „videojagamisplatvormi teenus“ audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohases määratluses nimetatud põhilise otstarbe kriteeriumi praktilise rakendamise kohta“ (ELT C 223, 07.07.2020, lk 3–9). 9 Eelnõu § 1 punkt 18 – MeeTS § 6 täiendatakse lõikega 2, milles määratletakse termini „toimetusotsus“ sisu. Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega. Toimetusotsuste regulaarsus peab olema piisavalt tihe, et mõjutada programmi või programmikataloogi sisu, aga ei pruugi tähenda toimetusotsuste igapäevast tegemist. Nimelt koostatakse mõnede kanalite (näiteks filmi- või muusikakanalite) puhul programm mitme nädala kaupa ette ja seega ei ole võimalik tõlgendada toimetusotsust kitsalt kui igapäevast otsust. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile bb. Toimetusotsuse defineerimine on oluline, kuna toimetusotsuste tegemise asukoht on määrava tähtsusega meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaks tegemisel. Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS § 7 pealkirja lisatakse sõnad „kasutaja loodud video“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 22, millega täiendatakse sama paragrahvi termini „kasutaja loodud video“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 20 – täiendatakse saate definitsiooni MeeTS § 7 lõikes 1. Uue sõnatuse kohaselt on saade liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud mis tahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa. Uuendusena on lisatud sõnad „mis tahes pikkusega“. Säte vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktis b tehtud täpsustusele, mis on tingitud eespool nimetatud New Media Online kohtuasjast. Nimelt tekkis selles kaasuses eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas veebis esitatud lühivideod ikka vastavad saate määratlusele, kuna kohtu hinnangul vastasid need pigem uudistest võetud lühikestele lõikudele, mida nii-öelda klassikalises televisioonis sellises vormis ei esine. Euroopa Kohus leidis, et asjaolu, et videod on lühikese kestusega, ei välista nende kvalifitseerimist saadeteks AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna kõnealune säte ei sisaldanud nõuet asjaomaste salvestiste kestuse kohta. Euroopa Kohus kordas ka Euroopa Komisjoni poolt rõhutatut, et teleringhäälingu teenuski sisaldab pika või keskmise kestusega saadete kõrval ka lühikese kestusega saateid.12 Õigusselguse huvides on nii AVMSD-s kui edaspidi ka MeeTS-is selgelt öeldud, et audiovisuaalse saate määratlus ei sõltu selle pikkusest. Eelnõu § 1 punkt 21 – muudetakse MeeTS § 7 lõike 2 esimest lauset, mille uue sõnastuse kohaselt on programm televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse regulaarselt ja mille ülesehitust väljendab saatekava. Võrreldes senise sõnastusega on lisatud täpsustus programmi regulaarse edastamise kohta. Muudatus on seotud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtestanud MeeTS § 9 muutmisega selliselt, et nädalamaht jääb kehtima üksnes raadioprogrammile (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Täiendus, et programmi tuleb edastada regulaarselt, aitab siis, kui teleprogrammi kohustuslikke nädalamahte enam pole, vältida olukorda, kus meediateenuse osutajatena käsitataks näiteks internetis harva ja juhuslikult üksikuid audiovisuaalseid teoseid avaldavaid isikuid. Muudatus ei ole otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega, ent võimaldab koos MeeTS § 9 muutmisega kohandada seadust uutele meediateenustele vastavaks, mis on olnud ka AVMSD uuendamise peamisi eesmärke. Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS § 7 täiendatakse lõikega 4, milles määratletakse termini „kasutaja loodud video“ sisu. Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või 12 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 10 mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile ba. Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS § 8 lõikes 5 asendatakse pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Tegevusloaga seotud liiasus on Eesti õigusaktide keele levinud probleem. Parandus tehaksegi keeletoimetajate ettepanekul, et muuta eesti õiguskeelt selgemaks ja arusaadavamaks. Eelnõu § 1 punkt 24 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 51 pikk sõnaühend „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS § 8 täiendatakse lõikega 52, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi. Täiendus on seotud eelnõu § 1 punktiga 28 MeeTS §-s 9 tehtava muudatusega, millega kaotatakse teleprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiir (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Viidatud MeeTS § 8 lõige 1 (enda toodetud uudistesaadete päevamaht vähemalt 5%) on kohaldatav televisiooniteenuse osutajale, kes edastab programmi vähemalt kuuel päeval nädalas. Kui teleprogrammi nädalamaht on oluliselt väiksem, kui senine nädalamahu alampiir ehk 56 tundi, ei ole selles sätestatud nõude kohaldamine mõistlik. Oluliselt väiksema mahu piiriks on võetud pool senisest kohustuslikust nädalamahust ehk 28 tundi. MeeTS § 8 lõike 2 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu13 edastamiseks, kusjuures omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti tuleb edastada ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni. Ka selle sätte, eriti konkreetset ajavahemikku puudutava osa, kohaldamine ei ole väikse programmimahu korral mõistlik. Tänaseks turule tulnud uute audiovisuaalmeedia teenuse osutajate lineaarsete teenuste maht on äärmiselt väike, piirdudes maksimaalselt mõne tunniga päevas, mis ei pruugi kokku langeda viidatud ajavahemikuga. Eelnõu § 1 punkt 26 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 7 pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise luba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 27 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 8 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditest tuletatud „ajutise televisiooni- või raadioloaga“. Eelnõu § 1 punkt 28 – MeeTS § 9, millega on kehtestatud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiirid, muudetakse selliselt, et kehtima jääb vaid raadioprogrammi nädalamahu alampiir. Kehtiva korra kohaselt peab teleprogrammi nädalamaht olema vähemalt 56 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel ja 21 tundi 13 Omatoodang on MeeTS § 10 kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda või koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga toodetud või Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saade või programm, mis käsitleb Eesti tänapäeva või kultuuripärandit. 11 teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga regionaalse televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel. Kuna uued turule tulnud audiovisuaalmeedia teenused (näiteks juba eespool nimetatud Delfi TV, Postimees TV) sellises mahus programmi ei paku ja ebamõistlik oleks neilt seda ka nõuda, ei ole neid võimalik justkui televisiooniteenuseks lugeda. Samas konkureerivad nad nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega, mistõttu tuleks neile kohaldada ka sarnaseid MeeTS-ist tulenevaid alaealiste ja üldsuse kaitset ning äriteateid puudutavaid reegleid. Programmi kohustusliku nädalamahu alampiirist loobumine võimaldab kirjeldatud uued teenused registreerida majandustegevuse registris (edaspidi MTR), teostada osutatavate teenuste üle järelevalvet ja tagada kokkuvõttes aus konkurents audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vahel. Nagu ka eelnõu § 1 punkti 21 selgituses märgitud, ei ole programmi nädalamahuga seotud muudatus otseselt AVMSD-st tulenev, ent aitab täita AVMSD uuendamise üldist eesmärki kohandada audiovisuaalmeedia teenuseid puudutav õigusraamistik muutunud turuolukorrale vastavaks. Eelnõu § 1 punkt 29 – MeeTS-i teise peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et eelnõuga sätestatakse kõnealuses peatükis lisaks meediateenuse osutaja tegevuspõhimõtetele ka videojagamisplatvormi pidaja tegevuspõhimõtted. Eelnõu § 1 punkt 30 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 13 lõikes 1 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 31 – MeeTS § 16, mis puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas tehakse täpsustus, mille kohaselt teeb audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõutava teabe arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks veebilehel. Seni on teabe avaldamise koht olnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul seaduses nimetamata, kuigi praktikas on selleks osutunudki teenuse osutaja veebileht. Kuna sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 on veebileht raadioteenuse osutaja kohta käiva teabe avalikustamise kohana nimetatud, tehakse õigusselguse huvides selline täpsustus ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutavas sättes. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajat puudutava teabe avalikustamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 5. Kuna kõnealuse artikli eesmärgiks on, et olulisemad teenuse osutaja andmed peavad olema teenuse vastuvõtjatele võimalikult kergesti kättesaadavad, tuleb meediateenuse osutajal arvestada sellega, et olukorras, kus ta pakub mitut erinevat teenust, millel on eraldi veebilehed (näiteks eraldi veebilehed igale telekanalile), ei piisa teabe avalikustamise eesmärgi täitmiseks sellest, kui nõutav info on avaldatud teenuse osutajaks oleva ettevõtja veebilehel, kuid mitte teenuste veebilehtedel. Teave on teenuse kasutaja jaoks kergesti kättesaadav, kui tal on võimalik vähemalt teenuse veebilehelt lihtsasti leitava lingi kaudu jõuda teenuse osutajat puudutavate nõutavate andmeteni. Eelnõu § 1 punkt 32 – MeeTS § 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Kontrolli tegemise viisi puudutavate andmete all peetakse silmas seda, kas tegelik kasusaaja kontrollib audiovisuaalmeedia teenuse osutajat piisava arvu aktsiate, osade, 12 hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil.14 Säte on seotud AVMSD artikli 5 lõikega 2, mis võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Direktiivi 15. ja 16. põhjenduspunktis on selgitatud, et meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud väljendusvabadusega. Teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta, kui sellise struktuuri tulemuseks on kontroll osutatavate teenuste sisu üle või märkimisväärne mõju sellele, võimaldab kasutajatel sellist sisu teadlikult hinnata. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Omandistruktuuri ja tegelike kasusaajate avalikustamist puudutava MeeTS § 16 lõike 1 punkti 41 sõnastamisel on eeskujuks võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 77. Seega ei nõuta audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt täiendavate isikuandmete avaldamist, ent andmed, mis RahaPTS kohaselt niikuinii avaldada tuleb, muutuvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajate olulist ühiskondlikku mõju arvestades teenuse kasutajatele lihtsamini kättesaadavaks. Andmetega tutvumine ei eelda edaspidi registrist päringu tegemist ja selle eest lõivu maksmist. Eelnõu § 1 punkt 33 – lisaks eelnõu § 1 punktis 32 sätestatule, täiendatakse MeeTS § 16 lõiget 1 ka punktiga 6. Viidatud lõike kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks nimele, postiaadressile, kontaktandmetele, vastutava toimetaja andmetele, omandistruktuurile ja viitele MeeTS-ist tulenevale riikliku järelevalve tegijale ka teabe Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise kohta. Kuigi viimati nimetatud asjaolu on põhimõtteliselt tuletatav ka sellest, et teenuse osutaja üle teeb riiklikku järelevalvet Eesti vastav asutus, on täiendus vajalik, kuna AVMSD artikli 5 lõike 1 punkti d uue sõnastuse kohaselt tuleb tagada, et teenuse vastuvõtjatele oleks kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadav nii teave järelevalveasutuse kui ka jurisdiktsiooni omava liikmesriigi kohta. Eelnõu § 1 punkt 34 – MeeTS § 16 lõike 3 punktis 2 tehakse muudatus, mis puudutab raadioteenuse osutaja kohta tema veebilehel avalikustatavat teavet. Kui seni on raadioteenuse osutajatele kõnealune säte olnud täitmiseks kohustuslik üksnes veebilehe olemasolu korral, siis edaspidi selle olemasolu eeldatakse. Kõikidel praegu raadioteenuse osutamise tegevusluba omavatel teenuse osutajatel on veebilehed olemas, mistõttu uusi kohustusi seadusemuudatusega neile ei kaasne. Tegemist on teenuse vastuvõtjate huve silmas pidava väikese kaasajastusega, mille järgimine ei tohiks raskusi valmistada ka võimalikele uutele teenuse osutajatele. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega, kuid kuna sellega ei kaasne koormavat või muul moel negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale, on see lisatud eelnõusse. Eelnõu § 1 punkt 35 – MeeTS § 18 punktis 1 tehakse sõnastuslik korrektuur, mille kohaselt kasutatakse kõnealuses sättes sõnade „ühiskonna julgeolek“ asemel edaspidi sõnu „riigi julgeolek“. Sellega ühtlustatakse MeeTS-i sõnastus teistes Eesti õigusaktides kasutatud sõnastusega. 14 Täpsemad juhised tegelike kasusaajate määramiseks on leitavad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehel. 13 Eelnõu § 1 punkt 36 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteateid puudega inimestele ligipääsetaval viisil. Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut (uue sõnastuse kohaselt riigi julgeolekut, vt ka eelnõu § 1 punkti 35 selgitust) või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteateid puudega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puudega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS § 19 sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muu hulgas täpsustatakse ka paragrahvi pealkirja. Kõnealuses paragrahvis reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist meediateenustes, s.o televisiooni- ja raadioteenuses ning tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses. Kuna seadust täiendatakse §-ga 191, milles sisaldub samu eesmärke silmas pidav, ent videojagamisplatvormi pidajatele kohalduv regulatsioon (vt ka eelnõu § 1 punkti 38 selgitust), on vajalik paragrahvide pealkirjad teineteisest teenuse osutajate järgi eristada. MeeTS § 19 lõiget 1, mis sätestab keelu õhutada meediateenuseid osutades saadetes vihkamist ja vägivalda, täiendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi ka harta)15 artiklis 21 osutatud alustega. Kui seni nimetati MeeTS § 19 lõikes 1 vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, siis uues sõnastuses on esitatud kõik harta artiklis 21 nimetatud tunnused. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 6 lõike 1 punktiga a. Erinevalt harta artiklist 21 on MeeTS § 19 lõikes 1 tegemist kaitstud tunnuste ammendava loeteluga. Direktiivi väljatöötamise ajal toimusid sel teemal tulised vaidlused. Euroopa Parlament soovis kõik kaitstud tunnused direktiivis nimetada, kusjuures parlamendi pakutud loetelu oli detailsem, kui harta artikli 21 näitlik loetelu. Näiteks pakkus Euroopa Parlament kaitstud tunnustena eraldi välja ka soo väljenduse (gender expression), soolise identiteedi (gender identity) jm. Liikmesriikide arvates oli selline lähenemine liiga avar ja ebamäärane ning mitmed liikmesriigid soovisid kitsendada direktiivis märgitavate kaitstud tunnuste loetelu. Kompromissina asendati konkreetsete tunnuste loetelu viitega harta artiklis 21 osutatud alustele. Kuna kompromiss pidi arvestama ka nende liikmesriikide seisukohtadega, kelle arvates Euroopa Parlamendi pakutud loetelu oli liiga lai, ei saa AVMSD artikli 6 lõike 1 punktis a sisalduvat viidet hartale tõlgendada selliselt, et sellest tuleneks kohustus kehtestada siseriiklikus õiguses saadetes igasuguse vägivalla ja vihkamise õhutamise keeld ning harta artiklis 21 osutatud tunnuseid tuleb selles kontekstis mõista suletud loeteluna. Viimast kinnitab ka Euroopa Komisjoni õigusteenistuse seisukoht, mille kohaselt viitavad AVMSD artikli 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnad „Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust austada ja kaitsta inimväärikust (Without prejudice to the obligation of Member States to respect and 15 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. 14 protect human dignity)“ sellele, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohustused on sõltumatud harta kohustustest. MeeTS § 19 lõige 1 sisaldab nii kehtivas kui ka uues sõnastuses keeldu alavääristada meediateenuseid osutades saadetes õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. Muudetud AVMSD artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenused sisaldada avalikku üleskutset panna toime terroriakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6– 21)16 (edaspidi terrorismivastase võitluse direktiiv) artikli 5 tähenduses. Terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 5 on Eesti õigusesse üle võetud karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 2372 lõikega 1, mille kohaselt karistatakse terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuna MeeTS § 19 lõige 1 juba sisaldab üldist keeldu kutsuda saadetes üles õigusrikkumisele, on sellega hõlmatud ka üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele, mistõttu viimast kõnealuses sättes eraldi nimetama ei hakata. MeeTS § 19 lõikes 2 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutaja“ sõnadega „meediateenuse osutaja“. Termin „meediateenuse osutaja“ on laiem ja hõlmab lisaks televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. Kõnealune säte keelab meediateenuse osutajatel edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 mõistes17. Muudatus ei tähenda aga seda, et erinevalt senisest18 on edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal alaealisi oluliselt kahjustavate saadete edastamine keelatud. Koosmõjus MeeTS § 19 lõikes 5 tehtavate muudatustega hoopis laiendatakse kõnealuse sisu edastamise õigust lisaks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ka televisiooniteenuse osutajale, kui teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Muudatus tehakse seetõttu, et kuna praeguseks on olemas võimalused, kuidas takistada tehniliste meetmete abil juurdepääsu ka telekanalitele, ei ole nende sisule võrreldes tellitava audiovisuaalmeedia teenusega rangemate nõuete seadmine enam põhjendatud. Kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suudab tagada, et tema teenus ei ole alaealistele kättesaadav, siis ei tohiks seada teenusele piiranguid üksnes teenuse liigist lähtuvalt. MeeTS § 19 lõike 3 sisu ei muudeta. Kõnealune säte näeb ette, et saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6– 21). 17 Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Sama lõike punktis 4 kirjeldatakse vägivalla või julmuse propageerimist enesekaitseliselt õigustatud piire ületava vägivalla või julmuse kujutamisena heakskiitval viisil, eesmärgiga levitada inimeste hulgas vägivaldset või julma käitumist. 18 Kehtiv MeeTS § 19 lõige 7 võimaldab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal teha kättesaadavaks saateid, mis võivad oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tingimusel, et need on kättesaadavad üksnes viisil, mis ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav (näiteks kaitstult PIN-koodi või parooliga vms). 15 sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Selles sättes peetakse silmas saateid vanuserühmale 18+. Seega ei ole tegemist keeluga edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni saateid, mis võivad alaealiste mõnele vanuserühmale sobimatuks osutuda. Näiteks võib praktikas selles ajavahemikus kindlasti leida saateid, mis osaliselt või tervikuna ei pruugi (ilma täiskasvanu juuresolekuta) sobida lasteaiaealistele ja nooremale koolieale (kuni 11-aastastele), ent ei ole ebasobivad keskmisele (12–15-aastased) või vanemale koolieale (16–18-aastased). MeeTS § 19 lõikega 4 laiendatakse alaealistele sobimatu sisu eest hoiatavate tekstide ja sümbolite kasutamise süsteemi. Säte on seni puudutanud saadete, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, edastamist väljaspool ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-ni ning kohaldunud televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad on pidanud alaealiste kaitset silmas pidades juhinduma üksnes MeeTS § 19 lõikest 7, mille kohaselt tehakse tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Kui televisiooni- ja raadioteenuse osutajale on olnud seatud piirangud nii alaealisi oluliselt (MeeTS § 19 lõige 2) kui ka tõenäoliselt (MeeTS § 19 lõiked 3–5) kahjustada võiva sisu osas, siis tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on seni pidanud piirama juurdepääsu üksnes alaealisi oluliselt (MeeTS § 19 lõige 7) kahjustada võivale sisule. Direktiiviga on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvaid alaealiste kaitse nõudeid ühtlustatud. Seega peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi eristama lisaks alaealisi oluliselt kahjustada võivatele saadetele (sisaldavad põhjendamatut vägivalda või pornograafiat) ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad sündsusetut sisu, vägivalda või julmust, näitavad õigusvastast käitumist). MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Sättest on välja jäetud viide ajavahemikule kella 22.00-st kuni 6.00-ni. Uus sõnastus näeb seega ette, et hoiatusi tuleb meediateenuse osutajal kasutada vajadusel sõltumata kellaajast. Kuivõrd 18+ vanuserühmale mõeldud saadete edastamine ajavahemikus kella 6.00- st kuni 22.00-ni on jätkuvalt keelatud, siis jääb selliste saadete osas kehtima kohustus lisada neile hoiatus ajal, kui selliste saadete eetrisolek on lubatud. Küll aga on MeeTS § 19 lõikes 4 täiendavalt märgitud, et hoiatus tuleb lisada ka alaealiste mõnele earühmale sobimatutele saadetele, mille edastamine ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni on lubatud. Sellisteks saadeteks võivad olla näiteks krimiseriaalid, mis võivad sisaldada väiksematele lastele hirmutavaid või muul põhjusel sobimatuid kaadreid jms. Kellaajalisest kitsendusest loobumine võimaldab kohaldada sätet ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle programmikataloogi kättesaadavus reeglina kellaajast ei sõltu. Lisaks eespool kirjeldatud muudatustele on MeeTS § 19 lõiget 4 täpsustatud selliselt, et sümbol saate sobimatusest alaealistele peab ekraanil igal juhul kogu saate ajal näha olema. Senise sõnastuse kohaselt võis teenuse osutaja valida, kas ta edastab hoiatuse enne saadet või kasutab 16 saate ajal asjakohast sümbolit. Kuna üksnes saatele eelneval hoiatusel puudub igasugune mõju, kui saadet asutakse vaatama poole pealt, on vajalik hoiatava sümboli pidev nähtaval olek. Seadusega ei reguleerita, milliseid hoiatavaid sümboleid tuleks kasutada. AVMSD soodustab audiovisuaalmeedia teenuse osutajate eneseregulatsiooni ja sellest tulenevalt on ka kehtivas MeeTS-is (MeeTS § 22) eneseregulatsiooni võimalus ette nähtud. Alaealiste kaitseks kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest küsimustest, mille lahenduses meediateenuse osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Seejuures saab eeskujuks võtta näiteks videomängude vanusekategooriate süsteemi PEGI19 või teiste liikmesriikide audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loodud sarnased süsteemid20. MeeTS § 19 lõike 4 sisu vastab AVMSD artikli 6a lõigetele 1 ja 3. MeeTS § 19 lõike 5 uus sõnastus näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid (alaealisi oluliselt kahjustada võivate saadete edastamise keeld, kellaajaline piirang alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivale ehk vanuserühmale 18+ mõeldud sisule, hoiatuste ja sümbolite kasutamine) ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Sätet on täiendatud viitega MeeTS § 19 lõikele 2 (alaealisi oluliselt kahjustada võivate saadete edastamise keeld). Sellest tulenevalt võivad ka televisiooniteenuse osutajad edaspidi edastada alaealisi oluliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad põhjendamatut vägivalda või pornograafiat), kui nad suudavad tagada, et alaealiste juurdepääs sellisele sisule on takistatud. Televisiooniteenuse osutajatel endil selliste tehniliste piirangute seadmise võimekus reeglina küll puudub, kuid neil on võimalik sõlmida vastavasisuline kokkulepe elektroonilise side ettevõtjaga. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja puhul on sama põhimõte tulenevalt MeeTS § 19 lõikest 7 kehtinud juba praegu, ent seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduva regulatsiooni ühtlustamisega sõnastatakse erinevaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutavad põhimõtted samades sätetes ja jäetakse sellest tulenevalt ebavajalikuks osutuv MeeTS § 19 lõige 7 kõnealuse paragrahvi uuest sõnastusest välja. Kuna MeeTS § 19 lõiget 5 kohaldatakse edaspidi lisaks televisiooniteenuse osutajatele ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad arvestama, et kui nad ei kasuta programmikataloogis olevate alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivate saadete (vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatute saadete puhul hoiatusi ja asjakohaseid sümboleid, tuleb neil tagada, et juurdepääs sellistele saadetele toimub üksnes PIN-koodi, salasõna vmt abil. Säte ei välista tehniliste vahendite abil deklareerimist, kas konkreetse seadme abil alaealised tõenäoliselt üldse saateid näevad või mitte. Näiteks kui seade on leibkonnas, kus alaealisi pole, ei ole iga alaealisi tõenäoliselt kahjustava saate vaatamiseks PIN-koodi või salasõna sisestamisel ka sisulist mõtet. Sätte eesmärgi täitmiseks sobivate tehniliste vahendite valik on jäetud teenuse osutaja otsustada. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. MeeTS § 19 lõiget 6 muudetakse samuti seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate reeglite ühtlustamisega AVMSD-s. Programmi (iseloomulik televisiooni- ja raadioteenuse osutajale) kõrval nimetatakse ära ka programmikataloog (iseloomulik tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale) ja televisiooni- ja raadioteenuse osutajate asemel räägitakse meediateenuse osutajatest, mis hõlmab ka tellitava 19 Pan European Game Information. 20 European Regulators Group for Audiovisual Media Services. Protection of Minors in the Audiovisual Media Services: Trends & Practices (ERGA report). 17 audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. MeeTS § 19 lõike 6 uue sõnastuse kohaselt ei tohi meediateenuse osutaja juhul, kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab sama paragrahvi lõigetes 2 või 3 sätestatud tingimustele (võib alaealisi oluliselt või tõenäoliselt kahjustada), nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta saatest neid kohti esile. Varem puudunud viide MeeTS § 19 lõikele 2 on lisatud seetõttu, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad võivad edastada ka alaealisi oluliselt kahjustada võivat sisu, kui alaealiste juurdepääs sellele on takistatud. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 191 ja 192. Paragrahvis 191 reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist videojagamisplatvormil. Paragrahv 192 sätestab alaealiste isikuandmete kaitse põhimõtte. Paragrahvi 191 lõike 1 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja nägema teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele; 3) kujutavad lapspornot. Kuna videojagamisplatvormi pidajal puudub erinevalt meediateenuse osutajast toimetusvastutus platvormil pakutava sisu eest ja InfoTS § 11 lõike 1 kohaselt ka jälgimiskohustus teabe osas, millele platvormi kaudu juurdepääsu pakutakse ehk teisisõnu videojagamisplatvormi pidaja ei pea läbi vaatama kogu kasutajate üles laetud materjali ega otsima aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid, on alaealiste ja üldsuse kaitseks kasutatavad meetmed videojagamisplatvormi puhul oluliselt piiratumad kui meediateenuste puhul. AVMSD artikli 28b lõike 3 punkt a pakub lahendusena regulatsiooni, mille kohaselt on videojagamisplatvormi pidajal kohustus aidata vähemalt platvormi kasutustingimuste kaudu kaasa sellele, et keelatud sisu platvormile ei jõuaks. Videojagamisplatvormi pidaja on seejuures vastutav üksnes selle eest, et teenuse kasutustingimustes oleks vastavad reeglid sätestatud, ent mitte selle eest, kui mõni kasutaja neid reegleid siiski eirab. MeeTS § 191 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktidest b ja c. MeeTS § 191 lõike 1 punktis 1 on tegemist samasuguse kaitstud tunnuste loeteluga, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 ning MeeTS § 191 lõike 1 punktis 2 on sarnaselt MeeTS § 19 lõikega 1 sätestatud laiem õigusrikkumisele üleskutsuva sisu levitamise keeld, kui AVMSD artikli 28b lõike 1 punktis c ette nähtud terroriakti toimepanemisele üleskutsuva sisu levitamise keeld (vt ka eelnõu § 1 punkti 37 selgituses MeeTS § 19 lõiget 1 puudutavat osa). Lapspornona mõistetakse MeeTS § 191 lõike 1 punktis 3 vastavalt KarS § 178 lõikele 1 noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuvat pornograafilist etteastet või noorema kui neljateistaastase isiku osalusel toimuvat pornograafilist või erootilist etteastet. KarS-is sätestatud kuriteokoosseisu sisustamisel lähtutakse praktikas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14)21. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14). 18 Paragrahvi 191 lõige 2 sätestab, et videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Nõue on sisult sarnane meediateenuse osutajatele kohalduvas MeeTS § 19 lõikes 4 sätestatuga (hoiatus enne saate algust ja sümbol ekraanil saate ajal), ent tulenevalt toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisest ei saa videojagamisplatvormi pidajat üldjuhul kohustada ise hoiatusi esitama ja asjakohaseid sümboleid kasutama (vt ka erisust MeeTS § 191 lõike 5 selgituse juures). Küll aga on võimalik panna selline kohustus videoid üles laadivatele kasutajatele videojagamisplatvormi kasutustingimuste abil. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktist a ja lõike 3 punktist a. Paragrahvi 191 lõike 3 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale hõlpsasti teatada sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest, alaealistele sobimatutest) saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Tegemist on veel ühe meetmega, mis arvestab videojagamisplatvormi pidaja toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumist, ent aitab koos MeeTS § 191 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga kaasa sellele, et lubamatu sisu üldsuse või teatud earühmadeni ei jõuaks. Meede tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist d. Paragrahvi 191 lõike 4 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja kõrvaldama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutava, õigusrikkumisele üleskutsuva, lapspornot sisaldava) saate, kasutaja loodud video ja äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestama sellele juurdepääsu tingimusel, et pidaja on sellisest sisust teadlik. Antud säte tähendab, et videojagamisplatvormi pidajal ei ole võimalik tugineda toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele, kui ta on ebaseaduslikust sisust teadlik. Lisaks peab videojagamisplatvormi pidaja tulenevalt InfoTS § 11 lõikest 3 sellisel juhul viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest. Paragrahvi 191 lõige 5 paneb videojagamisplatvormi pidajale kohustuse lisada alaealistele sobimatule saatele, kasutaja loodud videole või äriteatele viivitamata ise asjakohane hoiatus ja sümbol nende puudumisel või tagada, et saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Nimetatud kohustuste eelduseks on asjaolu, et videojagamisplatvormi pidaja sellisest saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest teadlik. Tegemist on sarnase lahendusega, nagu sama paragrahvi lõikes 4 ehk kehtib samuti põhimõte, et kui videojagamisplatvormi pidaja on alaealistele sobimatust sisust teadlik, ei saa ta enam tugineda toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisele ja peab aktiivselt tegutsema, et alaealisi selle eest kaitsta. Tegemist on AVMSD artikli 28b lõike 3 punktidest f ja h tuletatud meetmega. Viidatud AVMSD punktid nimetavad võimalike tehniliste lahendustena vanuse kontrollimise süsteemi ja lõppkasutaja kontrollitavat vanemakontrolli süsteemi, mis on võimalikud alternatiivid isiklikele tunnuskoodidele. Paragrahvi 191 lõige 6 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja peab kehtestama tema peale seoses sama paragrahvi lõigete 4 ja 5 rakendamisega (saate, kasutaja loodud video või äriteate 19 eemaldamine videojagamisplatvormilt või nende märgistamine alaealistele sobimatuks) esitatud teenuse kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra. Tegemist on AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis i sätestatud meetmega, mida platvormi kasutajad saaksid kasutada olukorras, kus nad ei nõustu enda üleslaetud videosisu eemaldamisega või sellele juurdepääsu piiramisega. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 24 küll juba reguleerib kaebuse esitamist kauplejale ja kuna videojagamisplatvormi pidaja on kaupleja TKS § 2 lõike 1 punkti 2 tähenduses, on kasutajal põhimõtteliselt võimalik esitada talle kaebus ka TKS alusel. Samas ei pruugi kõik videojagamisplatvormi kasutajad olla tarbijad TKS § 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses (näiteks ei ole tegemist füüsilise isikuga, vaid videosisu laetakse üles juriidilise isiku nimel) ja neile TKS-is sätestatud kaebuste esitamise regulatsioon ei laieneks. Erinevate kasutajarühmade võrdse kohtlemise huvides nähaksegi MeeTS-is ette videojagamisplatvormi pidaja kohustus kehtestada kasutajate kaebuste lahendamise kord. Paragrahvi 191 lõike 7 kohaselt on videojagamisplatvormi kasutajal juhul, kui ta leiab, et sama paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel (saate, kasutaja loodud video või äriteate eemaldamisel videojagamisplatvormilt või nende märgistamisel alaealistele sobimatuks) rikutakse tema õigusi, õigus pöörduda kaebusega ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) poole. Kaebus lahendatakse eelnõu § 1 punktiga 97 MeeTS-i lisatavas §-s 561 sätestatud korras (vt ka eelnõu § 1 punkti 97 selgitust). Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 7, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et sama artikli lõigete 1 ja 3 kohaldamisega seotud kasutajate ja videojagamisplatvormi pidajate vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas kohtuvälised õiguskaitsemehhanismid, mis võimaldavad lahendada vaidlusi erapooletult ega jäta tarbijaid ilma riigisisese õiguse kohasest õiguskaitsest. Võimalus videojagamisplatvormile üles laetud sisu eemaldamist või sellele juurdepääsu piiramist kohtuväliselt vaidlustada aitab tagada, et videojagamisplatvormi pidajad austavad platvormi kasutajate sõna- ja teabevabadust. Vastavasisulise kaebuse saamisel vaatab TTJA vaidlusaluse saate, kasutaja loodud video või äriteate läbi ja otsustab, kas selle eemaldamine või sellele juurdepääsu piiramine on olnud põhjendatud. TTJA on kõnealuste vaidluste lahendamiseks sobiv asutus, kuna TTJA ametnikud hindavad saadete ja äriteadete sisu ka riikliku järelevalve raames ning neil on selleks vajalikud teadmised ja oskused olemas. Vajadusel on võimalik menetlusse kaasata ka teisi järelevalveasutusi ja eksperte. MeeTS-i lisatav § 192 näeb ette, et meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja ei tohi töödelda MeeTS § 19 lõikes 5 ja § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam. Viidatud sätetes nimetatud tehniliste meetmete all peetakse silmas meetmeid, mis takistavad alaealiste juurdepääsu neile sobimatule sisule. MeeTS § 192 sisu tuleneb AVMSD artikli 6a lõikest 2 ja artikli 28b lõikest 3. Eelnõu § 1 punkt 39 – muudetakse MeeTS § 20 lõiget 2, mis sätestab vastulause esitamise ja edastamise tähtajad. Seni on vastulause esitamiseks olnud aega 20 päeva taotluse põhjustanud saate edastamisest arvates ja vastulause edastamiseks on televisiooni- või raadioteenuse osutajal olnud aega samuti 20 päeva põhjendatud taotluse saamisest arvates. Kõnealused tähtajad on olnud seotud MeeTS § 21 lõikes 2 sätestatud saadete salvestiste säilitamise minimaalse tähtajaga, mille pikkus on olnud ka 20 päeva. Kuna eelnõuga pikendatakse salvestiste säilitamise tähtaega (vt ka eelnõu § 1 punktide 40 ja 41 selgitusi), on mõistlik pikendada ka vastulause esitamise ja edastamise tähtaegu. Vastulause esitamiseks on edaspidi 20 aega 30 päeva taotluse põhjustanud saate edastamisest arvates ning vastulause edastamiseks on televisiooni- või raadioteenuse osutajal eelnõu seadusena jõustumisel aega samuti 30 päeva põhjendatud taotluse saamisest arvates. Muudatusega ühtlustatakse MeeTS-is ja ERHS-is sätestatud vastulause esitamise tähtajad. Nimelt näeb ERHS § 39 lõige 3 Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka ERR) saates esitatud väidete kohta vastulause esitamiseks ette 30-päevase tähtaja ning sama paragrahvi viies lõige kohustab ERR-i lahendama vastulause esitamise taotluse samuti 30 päeva jooksul. Vastulause esitamise õigus on sätestatud AVMSD artiklis 28, mis ei sisalda küll konkreetseid tähtaegu, ent näeb ette, et vastulause esitamise õiguse kasutamiseks peab olema piisavalt aega. Eelnõu § 1 punkt 40 – muudetakse MeeTS § 21 lõiget 2, milles on seni sätestatud olnud televisiooni- ja raadioteenuse osutajate kohustus säilitada saadete salvestisi vähemalt 20 päeva pärast programmi edastamist. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitama salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist. Muudatusega pikendatakse minimaalset säilitustähtaega kümne päeva võrra ja täpsustatakse kohustatud isikute ringi vastavalt tegevusloa liikidele. Kõnealune säte puudutab kõiki televisiooni- ja raadioloa omanikke, välja arvatud rahvusvahelise raadioloa omanikke ja satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa (uue nimetusega rahvusvaheline televisiooniluba, vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust) omanikke, kellele nähakse ette veelgi pikem salvestiste säilitamise kohustus (vt ka eelnõu § 1 punkti 41 selgitust). Muudatusega ühtlustatakse MeeTS-is ja ERHS-is sätestatud saadete salvestiste säilitamise tähtajad. Nimelt näeb ERHS § 38 lõige 2 ette, et ERR säilitab saate salvestist vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates. Salvestiste säilitamise tähtaja pikendamine on vajalik selleks, et TTJA saaks tõhusalt täita meediateenuste valdkonna riikliku järelevalveasutuse ülesandeid ning on seega kooskõlas AVMSD artikliga 30. Senine 20-päevane säilitustähtaeg ei ole osutunud järelevalve teostamisel alati piisavaks. Tähtaja pikendamist lausa kolme kuuni soovitatakse ka Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“22. Enamiku teenuse osutajate puhul on otsustatud siiski säilitustähtaega pikendada vaid kümne päeva võrra, kuna säilitustähtaja mitmekordistamine oleks teenuse osutajate jaoks liiga kulukas. Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS § 21 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt peab rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitama saadete salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist. Rahvusvahelise televisiooniloa all peetakse silmas senist satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, mille nimetust eelnõuga muudetakse (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Nagu juba eelnõu § 1 punkti 40 selgituses märgitud on salvestiste säilitamise tähtaja pikendamine vajalik selleks, et TTJA saaks tõhusalt täita meediateenuste valdkonna riikliku 22 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 21 järelevalveasutuse ülesandeid. Rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa alusel edastatav programm on suunatud välisriigile ega pruugi olla Eestis vastuvõetav. Seega tuleb arvestada pikema ajaga riikidevaheliseks suhtlemiseks näiteks juhtudel, kui Eesti tegevusloa alusel edastatava teleprogrammi kohta on kaebusi programmi sihtriigi vaatajail või järelevalveasutusel, mistõttu 90 päevane salvestiste säilitamise tähtaeg on hädavajalik. Lisaks sellele, et kolmekuulist säilitustähtaega soovitatakse Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“23, on kõnealuse tähtaja pikendamisel 90 päevani eeskujuks võetud teiste liikmesriikide praktika (lähimatest naaberriikidest on sama pikk säilitustähtaeg näiteks Lätis). Eelnõu § 1 punkt 42 – muudetakse MeeTS § 22, mis puudutab eneseregulatsiooni. Kuna AVMSD kohaldamisalasse on hõlmatud nüüd ka videojagamisplatvormi pidajad, tehakse vastav täiendus ka kõnealuses paragrahvis. Lisaks täpsustatakse eneseregulatsiooni korras väljatöötatavate juhiste sisunõudeid, arvestades AVMSD artikli 4a lõike 1 punktides a–d sätestatut. Valdkonnas tegutsevate isikute väljatöötatud tegevusjuhend peab MeeTS § 22 lõike 2 eelnõukohase sõnastuse järgi olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja osapoolte vastutuse reeglite rikkumise eest. Eneseregulatsiooni korras on 2011. aastal kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ Eesti Ringhäälingute Liit.24 Kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel tuleb juhendit lähtuvalt MeeTS § 22 lõikes 2 sätestatust uuendada. Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS § 23, mis puudutab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele, sõnastatakse tervikuna uuesti. Kõnealuses paragrahvis nimetatakse edaspidi puudega inimesi laiemalt. Selline lähenemine on võetud ka AVMSD-s, kuigi direktiivi 22. põhjenduspunktis selgitatakse, et arvestades audiovisuaalmeedia teenuste laadi, eeldatakse teenuste ligipääsetavaks muutmist ennekõike nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. MeeTS § 23 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada. Põhimõttelisi muudatusi selles eelnõuga ei tehta. Lisatud on seni MeeTS-i rakendussätete peatükis §-s 60 sisaldunud järk-järgulise teenuste ligipääsetavuse tagamise põhimõte ja täpsustatud, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmed ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt tuleb ligipääsetavuse nõuete täitmise hindamisel arvestada ka praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, mistõttu ei saa paratamatult eeldada, et kõik audiovisuaalmeedia teenused muutuvad puuetega inimestele võrdsel määral ligipääsetavaks. Näiteks televisiooniteenuse osutaja jaoks, kelle programm koosneb suures osas spordivõistluste otseülekannetest, on ligipääsetavuse tagamine 23 Samas. 24 Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“. 22 märksa keerulisem, kui peamiselt eelnevalt salvestatud saadete edastajale. Teiselt poolt tähendab proportsionaalsete meetmete kasutamise kohustus, et teenuste ligipääsetavaks tegemisel peab arvestama teenuse osutaja võimalikku auditooriumit, suurust, mõju ja eripära. Teenuse järk-järgult ligipääsetavaks tegemise tingimused ei ole täidetud kui audiovisuaalse sisu ligipääsetavaks tegemise proportsioon on ebamõistlikult madal. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 7 lõikele 1. MeeTS § 23 lõike 2 kohaselt tuleb audiovisuaalmeedia teenuse osutajal koostada ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerida tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Neljaks aastaks koostatud ja iga-aastaselt uuendatav tegevuskava tuleb sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitada koos eelmisel kalendriaastal elluviidud tegevuste ülevaatega TTJA-le igal aastal 15. veebruariks. Kohustus ligipääsetavuse küsimustes TTJA-le aru anda ei ole uus, seni on see tulenenud MeeTS §-st 60. Küll aga ei ole audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt seni nõutud ligipääsetavuse tegevuskavade koostamist. Tegemist on uuendusega, mis tuleneb AVMSD artikli 7 lõikest 3. Kuigi AVMSD ei kohusta liikmesriike taolisi tegevuskavasid nõudma25, on see mõistlik meede suunamaks teenuse osutajaid rohkem läbi mõtlema puudega inimeste ligipääsuga seotud küsimusi ja planeerima konkreetseid samme MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks. Ligipääsetavuse tegevuskavade tõhususe hindamisse võiks TTJA ekspertidena kaasata puudega inimeste esindusorganisatsioonide liikmeid. MeeTS § 23 lõige 4 näeb ette, et samas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt AVMSD artikli 7 lõike 4 tähenduses on TTJA. Nimelt sätestab AVMSD artikli 7 lõige 4, et iga liikmesriik peab määrama ühtse, muu hulgas puuetega inimeste jaoks hõlpsasti ligipääsetava ja üldsusele kättesaadava veebipõhise kontaktpunkti samas artiklis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks. Kuna TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, ei ole mõistlik puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu puudutavaid pöördumisi mõnele teisele asutusele suunata. TTJA on ligipääsetavuse küsimustega tegelemiseks sobiv asutus ka seetõttu, et tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punktist 7 teostab TTJA riiklikku järelevalvet, kontrollides kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puuetega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavust. Samuti võivad TTJA-le lisanduda täiendavad ligipääsetavuse tagamisega seotud ülesanded, kui Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70– 115)26. Eelnõu § 1 punkt 44 – kõnealuses eelnõu punktis nähakse ette MeeTS § 23 täiendamine lõikega 11. Säte on esitatud MeeTS § 23 uuendatud sõnastusest eraldi, kuna sellele nähakse eelnõu § 6 lõikega 2 ette ülejäänud seadusest erinev jõustumisaeg (2025. aasta 1. jaanuar). MeeTS § 23 lõige 11 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete 25 AVMSD artikli 7 lõikes 3 on kasutatud sõnastust: „Liikmesriigid julgustavad meediateenuse osutajaid välja töötama ligipääsetavuse tegevuskavasid.“ 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115). 23 miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Volitusnorm lisatakse MeeTS-i eesmärgiga tagada AVMSD artikli 7 lõikest 1 tuleneva kohustuse, muuta audiovisuaalmeedia teenused puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks, tõhus täitmine. Eelnõukohase seaduse jõustumisel peavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad jätkama juhindumist MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud põhimõttest muuta järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenused ligipääsetavaks puudega inimestele. Tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatavast §-st 653 analüüsib Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) koostöös TTJA-ga hiljemalt 2024. aastal puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning järgmise sammuna töötatakse analüüsi tulemuste põhjal välja ministri määrus, mis täpsustab ligipääsetavuse nõudeid. Seega antakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kõigepealt aega töötada ise välja ligipääsetavuse tegevuskavad ja asuda neid rakendama ning seejärel hinnatakse seni tehtut ja kehtestatakse konkreetsemad ja kontrollitavad nõuded, mis aitavad kindlustada, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavus ka päriselt paraneks. Kõnealust lahendust toetab 2019. aasta 26. septembril Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühm27. Uue volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust ning selle vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi ka PS) on täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja punktis 8 „Rakendusaktid“. Eelnõu § 1 punkt 45 – muudetakse MeeTS § 24 lõiget 1. Seni sisaldas kõnealune tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutav säte küllalt ebamäärast ehk selgelt määratlemata kvantitatiivse eesmärgiga kohustust edendada Euroopa teoste28 tootmist ja kättesaadavust. Euroopa teoste edendamise võimalike viisidena nimetati: 1) rahalise toetuse andmist Euroopa teoste tootmiseks, teoste tellimist või teoste edastamise õiguste omandamist; 2) Euroopa teoste, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teoste esiletoomist programmikataloogis koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga; 3) omatoodangu tunnustele vastavate teoste ja nende valmimisaasta esiletoomist programmikataloogis. AVMSD uuendamise käigus muudeti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduv Euroopa teoste edendamise nõue varasemaga võrreldes oluliselt konkreetsemaks. Muudatus on tingitud asjaolust, et seni on pidanud televisiooniteenuse osutajad panustama Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamisesse märksa enam, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad29, mis on aga tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste järjest kasvavat populaarsust arvestades ebaõiglane. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikes 1 tehtud muudatusest peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi tagama, et nende programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Samasisuline kohustus nähaksegi ette MeeTS § 24 lõikes 1, 27 Ligipääsetavuse rakkerühm. 28 Euroopa teos on defineeritud MeeTS §-s 11 ja seda eelnõuga ei muudeta. 29 AVMSD artikli 16 lõike 1 (ei muudetud direktiiviga) kohaselt peavad liikmesriigid võimaluse korral asjakohaste vahenditega tagama, et ringhäälinguorganisatsioonid (televisiooniteenuse osutajad) reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast, välja arvatud uudiste, spordisündmuste, ajaviitemängude, reklaami, teleteksti ning otsepakkumiste edastamiseks määratud aeg. Kõnealusele sättele vastab Eesti õiguses MeeTS § 8 lõige 3, mis näeb ette, et televisiooniteenuse osutaja peab varuma teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks. 24 mille uue sõnastuse kohaselt tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile. Viimase viie aasta jooksul valminud teoste eraldi esiletoomist on rõhutatud kehtiva MeeTS § 24 lõike 1 punkti 2 eeskujul. Direktiivis ei ole täpsustatud, kuidas Euroopa teoste osakaalu arvutamine peaks täpselt toimuma, kuid AVMSD artikli 13 lõikega 7 pandi Euroopa Komisjonile kohustus töötada selle kohta välja suunised30. Suuniste kohaselt peaks Euroopa teoste osakaalu arvutamine põhinema teoste pealkirjade loendamisel. Alternatiivina kaaluti teoste kestuse arvestamist, nagu see toimub Euroopa teoste osakaalu arvutamisel televisiooniteenuses. See ei osutunud aga eelistatud lahenduseks, kuna tellitav audiovisuaalmeedia teenus erineb televisiooniteenusest just selle poolest, et erinevalt televisiooni programmist ei koosta tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad programmikataloogi olulisel määral saadete kestusega seotud kaalutlustest lähtuvalt, vaid püüavad pakkuda võimalikult suurt hulka erinevaid teoseid. Lisaks on nii teenuse osutajal endal kui ka järelevalveasutusel teoseid pealkirjade kaupa lihtsam loendada, kui nende kestuse üle arvestust pidada. Euroopa Komisjoni suuniste dokumendis täpsustatakse sedagi, et pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. Taolised erandid oleksid õigustatud ennekõike kallimate seriaalide puhul, kus ühe osa tootmise ajaline ja rahaline kulu on võrreldav mängufilmi tootmisega. Eelnõu § 1 punkt 46 – MeeTS § 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. Lõige 11 vastab senisele MeeTS § 24 lõike 1 punktile 3 ja puudutab omatoodangu esiletoomist programmikataloogis. See säte paigutatakse paragrahvis ümber ja sisulisi muudatusi selles ei tehta. MeeTS § 24 lõike 12 kohaselt peab olema juhul, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul. Teisisõnu peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kel on mitu erinevat programmikataloogi, tagama neist igaühe puhul, et programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Säte põhineb AVMSD artikli 13 lõike 7 alusel väljatöötatud Euroopa Komisjoni suunistel31. Eelnõu § 1 punkt 47 – tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 46 MeeTS § 24 lõigete 11 ja 12 lisamisest, täiendatakse sama paragrahvi lõikes 2 olevat viidet. Säte puudutab TTJA-le esitatavat iga- aastast aruannet Euroopa teoste osakaalu kohta programmikataloogis. Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS § 24 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei nõuta sama paragrahvi eelnevatest lõigetest tulenevat 30%-list Euroopa teoste osakaalu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja programmikataloogis ega selle kohta TTJA-le aruande esitamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit 30 Euroopa Komisjoni teatis „Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõike 7 kohased suunised Euroopa päritolu teoste osakaalu arvutamise kohta tellitavate teenuste kataloogides ning väikese vaatajaskonna ja väikese käibe määratluse kohta“ (ELT C 223, 07.07.2020, lk 10–16). 31 Samas. 25 eurot ehk tegemist on mikroettevõtjaga;32 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 13 lõikest 6, mille kohaselt kohustust tagada, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutavates programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tuua kõnealused teosed esile, ei kohaldata väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga meediateenuse osutajate suhtes. Sama säte näeb ette, et liikmesriigid võivad kõnealustest kohustustest loobuda ka juhul, kui need oleksid audiovisuaalmeedia teenuste olemuse või teema tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikest 7 on Euroopa Komisjon kohustatud välja andma suunised väikese käibe ja vaatajaskonna määratlemise kohta33. MeeTS § 24 lõike 3 punktid 1 ja 2 tuginevadki Euroopa Komisjoni suunistele, punkt 3 aga AVMSD artikli 13 lõikes 6 sätestatud võimalusele loobuda 30%-lisest Euroopa teoste osakaalu nõudest, kui see oleks teenuse olemuse või teema tõttu ebaotstarbekas või põhjendamatu (näiteks üksnes Bollywoodi filme sisaldava programmikataloogi puhul oleks ebamõistlik nõuda, et sinna lisataks 30% ulatuses Euroopa teoseid). Mikroettevõtjad peavad Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt olema kõnealustest kohustustest vabastatud, kuna nende piiratud suurust ja nappe ressursse arvestades oleks selliste kohustustega kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured. Väikese vaatajaskonna määratlemisel jõudis Euroopa Komisjon kavandatava MeeTS § 24 lõike 3 punktile 2 vastava sõnastuseni (tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest) leides, et vaatajaskonna määr on hea müüginäitaja ja näitab asjaomase teenuse turupositsiooni. Euroopa Komisjoni suunistes on kirjeldatud ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmise kasutajate hulga kindlaks määramise metoodikat, millest nii turuosalised kui järelevalveasutused saavad juhinduda. Eelnõu § 1 punkt 49 – täiendatakse termini „äriteade“ määratlust MeeTS § 25 lõikes 1, lisades, et äriteade võib lisaks saatele kaasneda ka kasutaja loodud videoga. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile h. Eelnõu § 1 punkt 50 – MeeTS § 25 täiendatakse lõikega 21, mis näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest. Tegemist on sarnase põhimõttega, mida tulenevalt MeeTS § 25 lõikest 2 kohaldatakse meediateenuse osutajatele. Äriteadete eristamine muust programmi osast on videojagamisplatvormide puhul asendatud nende eristamisega saadetest ja kasutaja loodud videotest, kuna videojagamisplatvormi puhul ei saa rääkida programmist MeeTS § 7 lõike 2 tähenduses. MeeTS § 25 täiendamine on tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste 32 Euroopa Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). 33 Euroopa Komisjoni teatis „Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõike 7 kohased suunised Euroopa päritolu teoste osakaalu arvutamise kohta tellitavate teenuste kataloogides ning väikese vaatajaskonna ja väikese käibe määratluse kohta“ (ELT C 223, 07.07.2020, lk 10–16). 26 audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad turustavad, müüvad või korraldavad. Videojagamisplatvormidel esitatavad audiovisuaalsed äriteated saab jaotada kaheks: 1) audiovisuaalsed äriteated, mida videojagamisplatvormi pidaja turustab, müüb või korraldab; 2) audiovisuaalsed äriteated, mille on kasutaja loodud videole lisanud video loonud või platvormile üles laadinud kasutaja. Nimetatutest on vaid esimesed täielikult videojagamisplatvormi pidaja kontrolli all, mistõttu saabki videojagamisplatvormi pidajale kohustusi panna üksnes seoses tema enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadetega. Eelnõu § 1 punkt 51 – MeeTS § 26 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt peab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust juhinduma ka videojagamisplatvormi pidaja enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadete puhul. Viidatud MeeTS § 26 lõige 2 sisaldab varjatud äriteadete keeldu. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on varjatud äriteade tootja või teenuse osutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saates sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on selle esitusega edastada reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sarnaselt eelnõu § 1 punkti 50 selgituses märgituga, on ka MeeTS § 26 täiendamine tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad turustavad, müüvad või korraldavad. Eelnõu § 1 punkt 52 – MeeTS § 27, mis puudutab tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, sõnastatakse tervikuna uuesti. Paragrahvi pealkirja täiendatakse terminiga „kasutaja loodud video“. Muudatus tuleneb sama paragrahvi lõike 1 samasisulisest täiendusest. MeeTS § 27 lõiget 1, mis näeb meediateenuste valdkonnas tegutsevatele isikutele ette võimaluse kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, täiendatakse selliselt, et sarnase tegevusjuhendi võivad luua ka videojagamisplatvormi pidajad lastele suunatud kasutaja loodud videote kohta. Kõnealuse sätte senine sisu tuleneb AVMSD artikli 9 lõikest 4 (enne direktiiviga tehtud muudatusi sama artikli lõikest 2) ja selle eesmärgiks on piirata laste kokkupuudet audiovisuaalsete äriteadetega selliste toitude ja jookide kohta, mis sisaldavad toitaineid ja toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasva, transrasvhappeid, soola või naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav. Direktiiviga AVMSD-sse lisatud artikli 28b lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid julgustama enese- ja kaasreguleerimist samas küsimuses ka videojagamisplatvormi pidajate hulgas. MeeTS § 27 lõike 2 kohaselt kehtestab juhul, kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Tulenevalt MeeTS § 27 lõikes 1 tehtavatest muudatustest, täiendatakse ka seda sätet videojagamise valdkonnas tegutsejatega. 27 Teise uuendusena on MeeTS § 27 lõikesse 2 lisatud kohustus kehtestada lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes toite ja jooke tutvustavate audiovisuaalsete äriteadete edastamist puudutavad reeglid ministri määrusega ka olukorras, kus teenuse osutajate omaalgatuse korras loodud juhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevate isikute koostatav tegevusjuhend peab olema kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste toitumisjuhistega. Sellele on viidatud ka direktiivi 28. põhjenduspunktis. Täna olemasolev Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“34 vajab nii viimati nimetatud põhimõttest kui ka eelnõu § 1 punktiga 42 MeeTS-i lisatavast § 22 lõikest 2 (eneseregulatsiooni korras kehtestatavate tegevusjuhendite sisunõuded) tulenevalt uuendamist. Eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatava § 654 kohaselt tuleb teenuse osutajatel uus juhend välja töötada 2021. aasta 1. novembriks. Kui uus tegevusjuhend ei ole kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste toitumisjuhistega või pole muul põhjusel piisavalt mõjus, asub valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) koostöös teiste asjaomaste asutuste ja huvirühmadega välja töötama vastavasisulist määrust. Eelnõu koostamise ajal on Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja teiste huvirühmadega välja töötamas lastele vähem soovitatavate (suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega) toitude ja jookide turunduse piiramise juhendit. Meediateenuse osutajad ja videojagamisplatvormi pidajad saaksid lastele suunatud äriteadete omaalgatuslikul reguleerimisel nimetatud juhendi edaspidi kindlasti eeskujuks võtta. Eelnõu § 1 punkt 53 – muudetakse MeeTS § 28 lõiget 4. Kõnealuse sätte senine sõnastus nägi ette, et televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist reeglina lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi, kuid erandjuhul on lubatud ka üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud, välja arvatud spordiülekannetes. AVMSD artikli 19 lõikes 2 tehtud muudatus lubab üksikuid reklaami- ja otsepakkumise lõike edaspidi ka spordiülekannetes, ent näeb ette, et muudel juhtudel on sellised üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud erand. AVMSD artikli 19 lõike 2 segasesse sõnastusse, kust ei ole võimalik täpselt aru saada, mida tähendab lause „Eraldiseisvad telereklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) on erand.“, toob selgust direktiivi läbirääkimistel Euroopa Parlamendi poolt pakutud sõnastus, mille kohaselt peaksid üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) olema lubatud üksnes AVMSD artikli 20 lõikes 2 sätestatud tingimustel. AVMSD artikli 20 lõige 2 näeb ette, et: 1) telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide, otsepakkumiste või mõlemate näitamiseks; 2) lastesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide näitamiseks tingimusel, et saate kestus on pikem kui 30 minutit; 3) lastesaadete puhul on otsepakkumiste edastamine keelatud; 4) usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada telereklaami ega otsepakkumisi. MeeTS-is vastavad AVMSD artikli 20 lõikele 2 § 28 lõiked 5–7. Sellest tulenevalt on MeeTS § 28 lõike 4 uus sõnastus järgmine: „Televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi. Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud 34 Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“. 28 spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“ Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS § 28 lõike 6 kehtiva sõnastuse kohaselt võib lastesaadet tele- ja raadioreklaamiks või otsepakkumiseks katkestada üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiaja kohta juhul, kui saade kestab kauem kui 30 minutit. Eelnõuga jäetakse kõnealusest sättest välja võimalus katkestada lastesaade otsepakkumiseks, kuna AVMSD artikli 20 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt on otsepakkumise edastamine lastesaates ja selle ajal keelatud (vt ka eelnõu § 1 punkti 55 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 55 – MeeTS § 28 täiendatakse lõikega 61, millega kehtestatakse otsepakkumise edastamise keeld lastesaadetes. Otsepakkumine on MeeTS § 28 lõike 2 kohaselt avalikkusele tele- ja raadioprogrammis edastatav pakkumine tasu eest kaupade turustamiseks ning teenuste osutamiseks, mis hõlmab ka kinnisvara ning õigusi ja kohustusi. Tüüpiline otsepakkumise näide on niinimetatud teleturg. Otsepakkumise keeld lastesaates tuleneb AVMSD artikli 20 lõikest 2. Eelnõu § 1 punkt 56 – muudetakse MeeTS § 29 lõiget 1. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht ühes tunnis ei tohi ületada 12 minutit, välja arvatud teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega. Piirangut ei kohaldata ka sponsorteabe ja tootepaigutuse suhtes. MeeTS § 29 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt ei tohi tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest. Välistused (kehtiva seaduse kohaselt teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega, sponsorteave ja tootepaigutus) nimetatakse eraldi sama paragrahvi uues kolmandas lõikes. Muudatus tuleneb AVMSD artikli 23 lõikest 1, kus senine tunnipõhine reklaami- ja otsepakkumise lõikude kestuse arvestus on asendatud pikematel ajavahemikel põhineva arvestusega. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni on reklaami- ja otsepakkumise lõikude lubatud maht seega 144 minutit ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni 72 minutit. Kella 00.00-st kuni 06.00-ni piiranguid pole. Edaspidi saab meediateenuse osutaja seega ise valida, kuidas ta reklaami- ja otsepakkumise lõigud nimetatud ajavahemikes jaotab ega pea enam juhinduma piirangust kuni 12 minutit ühes tunnis. Teenuse osutajatele annab see äriteadete edastamisel senisest suurema vabaduse. Kuna eraõiguslikud meediateenuse osutajad teenivad tulu põhiliselt reklaami müügist ja reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas arvukate telekanalite, võrgumeedia ja sotsiaalvõrgustike vahel35, on meediateenuse osutajatele äriteadete edastamisel suurema paindlikkuse andmine õigustatud. Ka direktiivi 32. põhjenduspunktis selgitatakse muudatuse vajalikkust täheldades, et televisiooniteenuste turg on aastate jooksul muutunud, mistõttu on vaja olla audiovisuaalsete äriteadete suhtes paindlikum. Tarbijatele negatiivset mõju ei prognoosita, kuna uute, sealhulgas reklaamita teenuste tekkimine on andnud vaatajale rohkem valikuid ja nad saavad soovi korral kergesti hakata kasutama alternatiivseid teenuseid. 35 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Audiovisuaalvaldkond: ringhääling. Tallinn, 2018. 29 Eelnõu § 1 punkt 57 – MeeTS § 29 täiendatakse lõikega 3, milles tuuakse välja programmi osad, mille kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Nendeks on: 1) teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meediateenustega; 2) otsepakkumise saated; 3) sponsorteave; 4) tootepaigutus; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelised ja üksikute reklaamide vahelised neutraalsed lõigud. Punkt 1 on sarnane seni MeeTS § 29 lõikes 1 sätestatud sõnastusele „teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega“. Tulenevalt AVMSD artikli 23 lõike 2 punktist a on seda täiendatud samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadete ja meediateenustega seotud teadaannetega. Ka MeeTS § 29 lõike 3 punktid 3 ja 4 (sponsorteave ja tootepaigutus) on üle võetud MeeTS § 29 lõike 1 senisest sõnastusest. Punkt 5 (toimetatav sisu ja neutraalsed vahelõigud) on direktiiviga AVMSD artikli 23 lõikesse 2 lisatud punktist d tulenev täpsustus. MeeTS § 29 lõike 3 punkt 2, mis näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka ei arvestata otsepakkumise saadete kestust, on seadusesse lisatud meediateenuse osutajate ettepanekul. AVMSD ja MeeTS eristavad otsepakkumise lõike ja otsepakkumise saadet. Kui otsepakkumise lõikudele on seatud tele- ja raadioreklaamilõikudega ühine mahupiirang, siis otsepakkumise saatele on samal ajal kehtestatud minimaalne kestus, mis on MeeTS § 29 lõike 2 kohaselt katkestusteta vähemalt 15 minutit (tuleneb AVMSD artiklist 24). Meediateenuse osutajate sõnul on see osutunud segadust tekitavaks ja kehtiva MeeTS-i alusel on keeruline mõista, kuidas pidada ühelt poolt kinni reeglist mitte edastata reklaami- ja otsepakkumise lõike rohkem kui 12 minutit ühes tunnis ning teisalt tagada otsepakkumise saate kestus vähemalt 15 minutit. Selleks, et vahetegu otsepakkumise üksikute lõikude ja otsepakkumise saate vahel oleks lihtsam, lisataksegi MeeTS-i säte, mis näeb sõnaselgelt ette, et otsepakkumise saate kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 144 minuti ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 72 minuti hulka ei tule seega arvestada katkestusteta vähemalt 15 minutit kestvaid otsepakkumise saateid. Eelnõu § 1 punkt 58 – termini „sponsorlus“ sisu MeeTS § 30 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib sponsorlus kaasneda ka videojagamisplatvormi pidamise ja kasutaja loodud videoga. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga k. Eelnõu § 1 punkt 59 – MeeTS § 30 lõikes 6 asendatakse sõna „sponsorteade“ sõnaga „sponsorteave“. Tegemist on sõnastusliku korrektuuriga, millega ühtlustatakse MeeTS-i erinevate sätete sõnastus. Enamikus asjasse puutuvates MeeTS-i sätetes kasutatakse terminit „sponsorteave“, mille sisu on MeeTS § 30 lõikes 2 ka avatud, kuid üksikutel juhtudel on seaduse tekstis kasutatud ka sõna „sponsorteade“. Edaspidi kasutatakse seaduses läbivalt terminit „sponsorteave“. Eelnõu § 1 punkt 60 – täiendatakse MeeTS § 30 lõiget 7, mis puudutab tubakatoodete tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud keeldu meediateenuseid ja saateid 30 spondeerida. AVMSD artikli 10 lõiget 2, millel kõnealune säte põhineb, on täiendatud elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjatega. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on elektrooniline sigaret hõlmatud terminiga „tubakatootega seonduv toode“. TubS § 31 lõikes 2 täpsustatakse, et termin „elektrooniline sigaret“ hõlmab ka sellise toote komponente, sealhulgas täitekapsleid. Arvestades TubS-is sätestatut, näeb MeeTS § 30 lõige 7 uue sõnastuse kohaselt ette, et meediateenust või saadet ei tohi spondeerida ettevõtjad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete ning tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük. Eelnõu § 1 punkt 61 – termini „tootepaigutus“ sisu MeeTS § 31 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib tootepaigutus sisalduda ka kasutaja loodud videos. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga m. Eelnõu § 1 punkt 62 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Enim küsimusi tekitavaks võib kõnealusest loetelust osutuda tõenäoliselt tarbijaküsimusi käsitleva saate määratlus. Direktiivi 34. põhjenduspunktis on selgitatud, et tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta, ning täpsustatud, et sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest. Direktiivis antud põhjendus ei ole kuigi hästi õnnestunud, kuna jätab eksliku mulje, et antud kategooriasse võiksid liigituda paljud Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse, ilu- ja moesaated. Nimetatud saadetes antakse vaatajatele nõuandeid ja need sisaldavad sageli ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Samal ajal on tootepaigutus sellistes saadetes väga levinud. Arvestades direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitut, mille kohaselt seetõttu, et tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida, ei ole tootepaigutuse keelamine kodusisustuse, ilu- ja moesaadete puhul olnud kindlasti direktiivi koostajate eesmärk. Kõnealused saated liigituvad ilmselt ennekõike meelelahutusaadeteks, milles tootepaigutus on lubatud olnud ka seniste rangemate reeglite kohaselt (vt kehtivat MeeTS § 31 lõike 3 punkti 3). Tarbijaküsimusi käsitlevate saadetena tuleks seega mõista saateid, mis keskenduvad tarbijakaitsele ja -õigusele. Eelnõu § 1 punkt 63 – MeeTS § 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sama paragrahvi lõikes 2 tehtud muudatusest. MeeTS § 31 lõige 3 sätestab erandid tootepaigutuse keelust ja lõige 5 keelab tootepaigutuse lastesaates. Kuna AVMSD-s tehti tootepaigutuse osas põhimõtteline muudatus, asendades üldise tootepaigutuse keelu, mille suhtes kehtisid üksikud erandid, tootepaigutuse lubamisega, mille suhtes kehtivad samuti teatud erandid, tehakse samasisuline muudatus ka MeeTS-is. Kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 62 sätestati MeeTS § 31 lõikes 2 suletud loetelu saadetest, kus tootepaigutus on keelatud, puudub vajadus loetleda seaduses juhud, mil tootepaigutus on lubatud. Samuti puudub vajadus eraldi sätte järele, mis näeb ette tootepaigutuse keelu lastesaates, sest samasisuline keeld sisaldub MeeTS § 31 lõike 2 31 uues sõnastuses. Direktiivi 33. põhjenduspunkti kohaselt võiks selline ümberpööratud lähenemine tootepaigutusele anda meediateenuse osutajatele suurema õiguskindluse. Eelnõu § 1 punkt 64 – täiendatakse MeeTS § 31 lõike 6 punkti 1, mis keelab tubakatoodete tootepaigutuse. Sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 60 MeeTS § 30 lõikes 7 tehtud muudatusega, lisatakse sellessegi sättesse tubakatootega seonduvad tooted, pidades silmas elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 11 lõike 4 punktiga a. Eelnõu § 1 punkt 65 – MeeTS-i 3. peatükki täiendatakse §-ga 311, milles nähakse ette videojagamisplatvormi pidaja kohustused seoses videojagamisplatvormil kättesaadavaks tehtavate äriteadetega. Kõnealune säte ei puuduta videojagamisplatvormi pidaja enda turustatavaid, müüdavaid või korraldatavaid äriteateid, vaid videojagamisplatvormi pidaja kohustusi, mida tal tuleb täita selleks, et kasutajate loodud videotes sisalduvad äriteated MeeTS- i ja teiste asjaomaste seadustega kooskõlas oleks. MeeTS § 311 lõige 1 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja peab teenuse kasutustingimustes sätestama, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama MeeTS-is äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad võtavad asjakohaseid meetmeid AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuete (audiovisuaalsetele äriteadetele kehtestatud nõuded) järgimiseks selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad ei turusta, müü ega korralda, võttes arvesse, et kõnealuste videojagamisplatvormide puhul on kontroll selliste audiovisuaalsete äriteadete üle piiratud. AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b pakutakse asjakohase meetmena audiovisuaalsetele äriteadetele ettenähtud nõuete kehtestamist videojagamisplatvormi kasutustingimustes. MeeTS § 311 lõike 2 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist c. Lahendus on teatud määral sarnane eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS § 191 lõikes 3 sätestatud kohustusega tagada tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad teenuse osutajale teatada vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest või alaealistele sobimatutest saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Erinevus seisneb selles, et käesoleval juhul oleks äriteadetest kohustatud teatama videot üleslaadiv kasutaja ise, mitte teised kasutajad, kes videoid vaatavad. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada videojagamisplatvormi kasutajate teadlikkus äriteadete olemasolust ja vältida varjatud reklaami. Selle eesmärgi täitmiseni on võimalik jõuda arvestades põhimõtet, et kui videojagamisplatvormi pidaja on ühest või teisest kasutaja loodud videoga seotud asjaolust (olgu selleks siis ebaseaduslik või alaealistele sobimatu sisu või äriteated) teadlik, ei saa videojagamisplatvormi pidaja enam tugineda toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele ning peab asjakohaselt reageerima. MeeTS § 311 lõikes 3 nähaksegi ette sama paragrahvi teisest lõikest tulenevale teatamisele reageerimise kohustus. Lõige 3 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, 32 tingimusel et pidaja on äriteadetest teadlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et videojagamisplatvormi pidajad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest tingimusel, et sellistest äriteadetest on neile teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust muul moel teadlikuks saanud. Eelnõu § 1 punkt 66 – MeeTS-i neljanda peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et kõnealuses peatükis nähakse ette videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus MSÜS-i tähenduses. Samuti asendatakse pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 67 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 pealkirjas pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 68 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 sissejuhatavas lauseosas pikk sõnaühend „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- või raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 69 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 punktis 3 pikk sõnaühend „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- või raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 70 – muudetakse MeeTS § 33. Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kui seni eristati vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniluba, siis edaspidi sellel alusel lubasid enam ei liigitata ja antakse välja televisiooniluba. Vaba ja tingimusjuurdepääsu eristamisest loobutakse, sest järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja levivõrkude tegelikke katvusi pole enam olulist vajadust neil loaliikidel vahet teha. Sellega seoses ei korraldata edaspidi enam ka konkursse, mida seni vaba juurdepääsuga televisiooniloa andmiseks tehti, ja tegevusloa taotluse saab esitada igal ajal. Kõnealune konkurss on televisiooniteenuse puhul kaotanud praktilise väärtuse – Eestis pakub senise liigituse kohaselt vaba juurdepääsuga televisiooniteenust vaid ERR ja puudub reaalne konkurents piiratud ressursile, sest tehnilisi võimalusi teleprogrammide edastamiseks on rohkem, kui soovijaid. MeeTS § 33 lõikes 1 nimetatakse televisiooniloa liigid. Säilib lubade liigitamine regionaalseks ja üleriigiliseks. Senine satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba nimetatakse ümber rahvusvaheliseks televisiooniloaks. Satelliittelevisiooni nimetamisest loobutakse, kuna puudub sisuline vajadus tõsta esile üht tehnoloogilist edastusviisi. Televisioonilubade liigitamine regionaalseks, üleriigiliseks ja rahvusvaheliseks on sarnane raadiolubade puhul juba kehtivas seaduses sätestatuga. MeeTS § 33 lõikes 2 nähakse ette, et regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused. Sätte sisu tuleneb kehtivast MeeTS § 33 lõikest 1 ja §-st 34. Seni on vaba juurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa kehtivusaeg olnud kuni kümme aastat ning tingimusjuurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa puhul 33 kuni viis aastat. Seoses loaliikide ühendamisega kaob erisus ka loa maksimaalse kehtivusaja osas. MeeTS § 33 lõige 3 sätestab rahvusvahelise televisiooniloa andmise tingimused ja vastab kehtivale MeeTS §-le 36. Tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine ei tulene konkreetsetest AVMSD sätetest, ent on seotud direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Kehtiva korra kohane televisiooniloa taotlemine on uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev veebitelevisioon) osutajatele ebamõistlikult keeruline, mistõttu tegutsetakse seni loata, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Süsteemi muutmine võimaldab hõlmata kõik sarnast teenust osutavad isikud ühtse regulatsiooni kohaldamisalasse, tagades järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle ja seeläbi teenuse kasutajate huvide parema kaitse. Eelnõu § 1 punkt 71 – MeeTS § 34 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune paragrahv sätestas tingimusjuurdepääsuga televisiooniloa liigid ja andmise tingimused. Kuna vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisioonilubade eristamisest loobutakse (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust), pole MeeTS § 34 enam vajalik. Eelnõu § 1 punkt 72 – MeeTS § 35, mis puudutab raadiolube, sõnastatakse uuesti. Täpsustatakse paragrahvi pealkirja ja vahetatakse lõigete järjestus, et paragrahvi ülesehitus oleks sarnane televisioonilube puudutava MeeTS § 33 uue sõnastusega. Ainsa sisulise muudatusena pikendatakse raadioloa kehtivusaega viielt aastalt kuni seitsme aastani. Tegemist on raadioteenuse osutajate jaoks positiivse muudatusega, mis julgustab näiteks suuremaid investeeringuid tegema. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu jätkuvalt põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 73 – MeeTS § 36 tunnistatakse kehtetuks. Antud paragrahv sätestas satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa andmise tingimused. Kõnealune loaliik on nimetatud ümber rahvusvaheliseks televisiooniloaks ja seni MeeTS §-s 36 sätestatu viidud MeeTS § 33 lõikesse 3 (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 74 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS §-s 37 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditest tuletatud „ajutise televisiooni- ja raadioloaga“. Paragrahvi tekstis on kahe loaliigi vahel asendatud sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks selge, et on eraldi ajutine televisiooniluba ja ajutine raadioluba. Seni on MeeTS-i ja sellest tulenevalt ka teisi asjaomaseid õigusakte tõlgendatud ekslikult selliselt, et televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba on üks loaliik. Praktikas antakse ajutine tegevusluba siiski kas televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks, mitte mõlemaks korraga. Eelnõu § 1 punkt 75 – muudetakse MeeTS § 39 lõiget 2, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluses esitatavaid andmeid. Säte sõnastatakse parema loetavuse huvides punktidena ning seni nõutud andmeid täiendatakse programmi vastutava toimetaja nime ja kontaktandmetega ning televisiooniloa taotlemisel viitega sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. 34 Programmi vastutava toimetaja andmete nimetamine on seotud MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega, millega seoses muutub kehtetuks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (vt ka eelnõu § 1 punkti 77 selgitust). Seni on vastutava toimetaja andmeid vormi kohaselt küll nõutud, kuid MeeTS-i tekst pole seda ette näinud. Kuna vormi võib edaspidi koostada vastavalt MeeTS-is ja MSÜS-is kehtestatud andmekoosseisule haldusorgan, ongi MeeTS § 39 lõiget 2 vajalikul määral täiendatud. Teine MeeTS § 39 lõike 2 täiendus on tehtud seoses AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele sama artikli lõigetes 2– 5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Kuigi jurisdiktsiooni korrektse määratlemise eest vastutab lõppastmes muidugi riik, on mõistlik lasta tegevusloa taotlejal endal anda esialgne hinnang selle kohta, miks ta just Eestis tegevusluba taotleb. Kuna jurisdiktsiooni kindlaksmääramine on keerulisematel juhtudel seotud selliste näitajatega nagu toimetusotsuste tegemise asukoht, saadetega seotud töötajate hulk ühes või teises liikmesriigis jmt, tuleks tegevusloa taotlust menetleval haldusorganil kõikide tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks taotlejalt niikuinii täiendavaid andmeid küsida. Taotleja enda hinnang Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise osas näitaks aga haldusorganile kätte konkreetse suuna, mida kontrollima asuda ja tagaks menetluse ladusama sujumise. Eelnõu § 1 punkt 76 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 39 lõikes 4 pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 77 – MeeTS § 39 lõige 5, mille kohaselt kehtestab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega, tunnistatakse kehtetuks. Vormi kehtestamine ministri määrusega ei ole vajalik, kuna MeeTS-is ja MSÜS-is on kehtestatud esitatavate andmete koosseis. Selle põhjal saab haldusorgan (TTJA) ette näha erinevaid andmeesitusvorme, sh paberkandjal esitatava blanketi ja elektrooniliselt kasutatava vormi. Eelnõu § 1 punkt 78 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 39 lõikes 7 pikk sõnaühend „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 79 – MeeTS § 39 lõiget 8, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumise kohustust, täiendatakse selliselt, et edaspidi tuleb riigilõivu tasuda ka väljaantud tegevusloa tingimuste muutmise taotlemisel. Televisiooni- ja raadioloa muutmine on siiani olnud riigilõivuvaba, kuid kõnealune protseduur hõlmab endas mitmeid toiminguid, nagu näiteks tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamist, muudetud tegevusloa väljastamist või sellest keeldumise käskkirja vormistamist, uuendatud tegevusloa andmete sisestamist MTR-i ning otsusest teavitamist. Kuna tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu küsimine on levinud praktika ka paljudes teistes valdkondades (näiteks lennunduses, postiteenuse osutamisel, elektrituruseaduses reguleeritud juhtudel jne), saab seda pidada põhjendatuks ka käesoleval juhul. Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suuruseks kehtestatakse RLS-is 75 eurot (vt ka eelnõu § 5 selgitust). 35 Eelnõu § 1 punkt 80 – muudetakse MeeTS § 40, mis sätestab tegevuslubade väljaandmise protseduuri. Lõigetest 1 ja 2, mis puudutavad tegevuslubade andmiseks konkursi välja kuulutamist ja sellest KuM-i teavitamist, jäetakse välja televisiooniteenus (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). MeeTS § 40 lõige 3 näeb ette, et regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Sättest on välja jäetud televisiooniteenuse vaba ja tingimusjuurdepääsu puudutav osa. MeeTS § 40 lõikest 4, mis puudutab konkursi korras väljaantavatele tegevuslubadele kõrvaltingimuste kehtestamist valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt, ja lõikest 5, mis puudutab konkursi korras väljaantava tegevusloa taotluse menetlustähtaega, jäetakse välja televisiooniteenus (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). MeeTS § 40 lõige 6 näeb ette, et televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab TTJA peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata ning võib seejuures määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi. Sätte sõnastust on kohandatud vastavaks uutele televisiooniloa liikidele ja asjaolule, et televisioonilubade andmiseks enam konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Lisaks on MeeTS § 40 lõike 6 teisest lausest jäetud välja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus teha ettepanek televisiooniloale kõrvaltingimuste kehtestamiseks. Edaspidi võib erinevalt raadioloast regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale määrata kõrvaltingimusi TTJA peadirektor. Viimati nimetatud muudatuse eesmärgiks on suurendada TTJA sõltumatust, et täita AVMSD artiklist 30 tulenevad tingimused (vt ka eelnõu § 1 punkti 95 selgitust). Ministri sekkumine televisiooniloa väljaandmise protsessi, oleks uuendatud AVMSD kohaselt lubamatu, kuna selle artikli 30 lõige 2 näeb ette, et riiklikud järelevalveasutused või -organid ei küsi seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav. MeeTS § 40 lõike 7 sõnastust on kohandatud uutele televisiooniloa liikidele vastavaks ning lõikes 8 on satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa nimetamise asemel kasutatud uut terminit „rahvusvaheline televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 81 – MeeTS § 41 esimest lauset täpsustatakse asjaoluga, et komisjon moodustatakse edaspidi ainult raadiolubade taotluste hindamiseks. Muudatus tuleneb sellest, et televisioonilubade andmiseks edaspidi enam konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust), mistõttu säilib komisjoni funktsioon ainult raadiolubade väljaandmise menetluses. Eelnõu § 1 punkt 82 – tegevusloa andmiseks konkursi korraldamist puudutava MeeTS § 43 lõikest 1 jäetakse välja televisiooniteenust puudutav osa. Muudatus tuleneb asjaolust, et televisiooniloa andmiseks edaspidi konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). 36 Eelnõu § 1 punkt 83 – MeeTS § 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniloa“. Muudatus on seotud kõnealuse loaliigi ümbernimetamisega (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 84 – täiendatakse MeeTS § 47 pealkirja. MeeTS §-s 47 on seni reguleeritud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteate esitamise kohustust. Paragrahvi täiendatakse seoses videojagamisplatvormi pidajatele lisanduva teatamiskohustusega. Eelnõu § 1 punkt 85 – täiendatakse MeeTS § 47 lõiget 1, mille uue sõnastuse kohaselt tuleb nii tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks kui ka videojagamisplatvormi pidamiseks esitada majandustegevusteade. Uus teatamiskohustus on seotud AVMSD artikli 28a lõikega 6, mis paneb liikmesriikidele kohustuse koostada ja hoida ajakohasena oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi pidajate loetelu. Sellist loetelu on kõige mõistlikum pidada sarnaselt meediateenuse osutajate andmetega MTR-is. Eelnõu § 1 punkt 86 – muudetakse MeeTS § 47 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, milles täpsustatakse, et kõnealune lõige puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitatavat majandustegevusteadet. Täpsustus on vajalik, kuna sama paragrahvi täiendatakse uue lõikega 21, milles nähakse ette videojagamisplatvormi pidaja esitatava majandustegevusteate sisunõuded. Eelnõu § 1 punkt 87 – MeeTS § 47 lõike 2 punkti 2 muudetakse selliselt, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liik ei ole enam eraldiseisev osa teabest, mille teenuse osutaja majandustegevusteates peab esitama. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liigi all peetakse silmas eeskätt seda, milline on teenuse eest maksmise süsteem (kas kuutasuga või iga saate vaatamise eest eraldi tasumisega). See info esitatakse aga MTR-is teenust iseloomustava teabe hulgas, mitte eraldi väljal. Eelnõu § 1 punkt 88 – täiendatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteates esitatavate andmete loetelu. Sarnaselt televisiooni- ja raadioloa taotlejatega, pannakse ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus määratleda, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Täiendus on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele sama artikli lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Majandustegevusteate esitamisel on teenuse osutaja enda hinnang antud küsimuses veelgi olulisem, kui tegevusloa taotlemisel, kuna teate esitamisele erinevalt tegevusloa taotluse esitamisest sisulist menetlust ei järgne. Seega oleks asjaomasel majandushaldusasutusel (TTJA) keerulisematel juhtudel praktiliselt võimatu ilma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolse suuniseta Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise asjaolusid kindlaks tegema asuda. Kui majandushaldusasutusel on põhjendatud kahtlus, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei ole jurisdiktsiooni määratlenud korrektselt, on tal õigus MSÜS § 62 lõike 1 alusel kontrollida MTR-is olevate andmete õigsust. Eelnõu § 1 punkt 89 – MeeTS § 47 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja esitama majandustegevusteates lisaks MSÜS-is sätestatule järgmised andmed: 1) pidaja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust 37 iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale. MSÜS-ist tulenevate andmete all peetakse silmas MSÜS § 15 lõike 1 alusel esitatavaid majandustegevuse üldandmeid. MeeTS § 47 lõike 21 alusel nõutavad andmed on sarnased tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt küsitavatega. Oluline erinevus on, et toimetusvastutuse puudumise tõttu nõutakse videojagamisplatvormi pidajalt vastutava toimetaja andmete asemel teavet kontaktisiku kohta. Erinev on ka viide jurisdiktsiooni kindlaks määramise alustele, kuid vajadus selle järele on jällegi AVMSD-st tulenev. Nimelt näeb AVMSD artikli 28a lõige 6 ette, et loetelus, mille liikmesriigid oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi pidajate kohta koostavad, märgitakse ka ära millistele kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Nagu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul, oleks ka videojagamisplatvormi pidajate Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumist ilma nende endi hinnanguta keeruline kindlaks teha. Eelnõu § 1 punkt 90 – MeeTS § 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu“. Tegemist on tehnilise korrektuuriga. Kuna eelnõu § 1 punktiga 43 MeeTS-i lisatavas § 23 lõikes 4 võetakse AVMSD tähistamiseks kokkuleppelise lühiväljendina kasutusele „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“, tuleb sama sõnastust kasutada ka järgnevates MeeTS- i sätetes, sh § 49 lõikes 1, kus seni on kasutatud pikemat sõnastust „Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“. Eelnõu § 1 punkt 91 – MeeTS § 51, mis puudutab vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, sõnastatakse tervikuna uuesti. Muudatused on seotud AVMSD artikli 3 uuendamisega. Paragrahvi 51 pealkirjas asendatakse televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus laiema sõnastusega „meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus“, millega on hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Pealkirja muutmine on seotud asjaoluga, et edaspidi nähakse meediateenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused ette ühes paragrahvis ja sellega seoses tunnistatakse MeeTS § 52 kehtetuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 92 selgitust). Ka AVMSD-s ei eristata enam televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid. Siinkohal on oluline ka üle korrata, et MeeTS-is mõistetakse termineid „edastamine“ ja „taasedastamine“ autoriõiguse seaduses (edaspidi AutÕS) sätestatust erinevas tähenduses. Kui AutÕS tegeleb õigustega (meediateenuste) sisule, siis MeeTS seevastu selle sisu tehniliste edastusviisidega ning sellele sisule ligipääsemise üldisemate üldsuse huve puudutavate küsimustega (alaealiste ja üldsuse kaitse, vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus jms). MeeTS- is kasutatakse sarnast lahendust, nagu AVMSD-s, kus räägitakse edastamisest ja taasedastamisest näiteks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. AutÕS-i kohaselt tuleks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul kasutada sõnastust „üldsusele kättesaadavaks tegema“, sest AutÕS § 10 lõike 6 kohaselt väljendab just see tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele iseloomulikku võimalust kasutada teost enda poolt valitud kohas ja ajal. Seega hõlmab termin „edastamine“ MeeTS-is asjakohastel juhtudel ka „üldsusele kättesaadavaks tegemist“ AutÕS tähenduses ning MeeTS-is sätestatu põhjal ei saa teha autori õigustega 38 seonduvaid järeldusi. Samadele küsimustele on tähelepanu juhitud ka 2010. aasta 16. detsembril vastu võetud MeeTS-i eelnõu seletuskirjas36. MeeTS § 51 lõikes 1, nagu sama paragrahvi pealkirjaski, nimetatakse edaspidi televisiooni- ja raadioteenuse asemel meediateenust ehk lisandub tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Sätte uue sõnastuse kohaselt ei piirata teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist, välja arvatud samas paragrahvis sätestatud juhtudel. Sama põhimõtet on kõnealune säte väljendanud seni televisiooni- ja raadioteenuse kohta. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osas on see tulenenud MeeTS § 52 lõikest 1. Eelnõuga ühendatakse kehtivad MeeTS § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 1. MeeTS § 51 lõikes 2 nimetatakse tingimused, mille täitumisel võib TTJA teha teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse (s.o nii teleprogrammi kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi) taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemise eelduseks on MeeTS § 51 lõike 2 punkti 1 kohaselt esmalt asjaolu, et liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul37 vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist a ja lõike 3 punktist a. Rikkumised, mille ilmnemisel on võimalik meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piirata, jagunevad seega vastavalt nende raskusastmele kaheks ning sellest tulenevalt on enne ettekirjutuse tegemist nõutav kahe või ühe varasema samalaadse rikkumise tuvastamine. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is on audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused olnud televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul erinevad. Direktiiviga muudetud AVMSD-s sätestatuni on jõutud sisuliselt televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid omavahel ühendades. MeeTS § 51 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab TTJA enne ettekirjutuse tegemist teavitama kirjalikult toimunud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni. See nõue tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist b ja lõike 3 punktist b ega ole uus. Ka seni on MeeTS § 51 lõike 2 punktis 2 olnud sätestatud sama kohustus. MeeTS § 51 lõike 2 punkt 3 näeb ette, et enne ettekirjutuse tegemist peab olema audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale antud võimalus esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikes 36 Meediateenuste seadus 827 SE. 37 „Viimase aasta jooksul“ tähendab viimase rikkumise toimumise päevast tagasi liikumist eelmise kalendriaasta sama päevani. Näiteks kui rikkumine leiab aset 2021. aasta 1. juunil, siis vaadatakse, kas ajavahemikus 2020. aasta 1. juunist kuni 2021. aasta 1. juunini on toimunud ka varasemaid rikkumisi. 39 1, kuid kuna direktiiviga muudetud AVMSD artikli 3 lõike 2 punktis c ja lõikes 3 on see põhimõte eraldi välja toodud (AVMSD eelmises versioonis seda sees ei olnud), nähakse see sõnaselgelt ette ka MeeTS-is. MeeTS § 51 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb teatud rikkumiste korral viivitada ettekirjutuse tegemisega, et püüda tekkinud probleem lahendada ilma audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piiramata. Nimelt kui teisest liikmesriigist pärit teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi sisu rikub MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustab rahvastiku tervist või põhjustab sellele olulist ohtu, peavad Eesti ja teise asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus koos Euroopa Komisjoniga püüdma ühe kuu jooksul rikkumisest teavitamisest arvates probleemi lahendada. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is (§ 51 lõike 2 punktis 3) oli samaks otstarbeks ette nähtud 15 päeva. Tõsisemate rikkumiste korral, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumisele üleskutsumise keelu eiramine selliselt, et programm või programmikataloog sisaldab saadet, milles kutsutakse üles terrorikuriteo toimepanemisele, ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või ühiskonna turvalisusele olulise ohu põhjustamisel MeeTS § 51 lõike 2 punktis 4 sätestatud ooteaja nõuet ei kohaldata. MeeTS § 51 lõige 2 sisaldab nüüd ka TTJA kaalutlusõigust. Kui seni kasutati kõnealuses sättes sõnastust „teeb ettekirjutuse“, siis nüüd on see asendatud sõnastusega „võib teha ettekirjutuse“. Muudatus on vajalik, kuna eespool kirjeldatu kohaselt võivad programmi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse aluseks olla väga erinevad asjaolud (alaealiste kaitseks mõeldud hoiatavate sümbolite kasutamise kohustuse eiramisest ühiskonna turvalisuse kahjustamiseni), mille tõsidust tuleb TTJA-l paratamatult kaaluda (kasvõi juba selleks, et otsustada, kas rikkumine on olnud selge, oluline ja raske). Samasugune kaalutlusõigus on TTJA-l olnud juba ka kehtiva MeeTS-i kohaselt tellitava audiovisiaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja kolmandatest riikidest (s.o mitte liikmesriigist või konventsiooniga ühinenud riigist) pärit televisiooniteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise osas. Paragrahvi 51 kolmandas lõikes täpsustatakse, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest (varasema rikkumise olemasolu, asjaosaliste teavitamine, vastuväidete ärakuulamine) ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Sellise võimaluse annab AVMSD artikli 3 lõige 5. MeeTS § 51 lõige 4 näeb ette, et kiireloomulisusele tuginedes tehtud ettekirjutusest tuleb viivitamata teavitada liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni. Ka selle sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõikest 5. MeeTS § 51 lõike 5 kohaselt peab TTJA loobuma kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et ettekirjutuse tegemine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. AVMSD artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 5 on nimelt sätestatud Euroopa Komisjoni roll audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse 40 piiramise üle järelevalvajana. Euroopa Komisjon konsulteerib piiravate meetmete hindamisel ka Euroopa järelevalveasutuste rühmaga (edaspidi ka ERGA) ja informeerib AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad. Reeglina peab Euroopa Komisjon jõudma otsuseni, kas kavandatav ettekirjutus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, kolme kuu jooksul, kuid olukorras, kus ettekirjutus on juba tehtud kiireloomulisusele tuginedes, tuleb ka Euroopa Komisjonil tegutseda võimalikult kiiresti. Kui MeeTS § 51 lõiked 2–5 puudutasid teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise piiramist, siis sama paragrahvi kuues lõige annab TTJA-le õiguse teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamine, mis ei ole pärit liikmesriigist, rikub oluliselt MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sellisel juhul ei kohaldu AVMSD-st tulenevad piirangud, nagu näiteks varasemate rikkumiste olemasolu nõue ja kohustus püüda lahendada tekkinud probleem kindla aja jooksul ettekirjutust tegemata, kuid järgida tuleb loomulikult HMS-i ning konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramisel ka konventsiooni. Säte põhineb kehtival MeeTS § 51 lõikel 4, kuid sellesse on lisatud konventsiooniga ühinenud riigist pärit audiovisuaalmeedia teenused ning seda on AVMSD eeskujul uute vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alustega täiendatud. Kui varem reguleeris MeeTS § 51 lõige 2 nii liikmesriigist kui ka konventsiooniga ühinenud riigist pärineva teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist samadel alustel, siis nüüd tehakse MeeTS § 51 lõikes 2 tulenevalt uuendatud AVMSD-st põhjalikud muudatused ja kuna konventsiooni alates 1998. aastast muudetud pole, tekib olukord, kus liikmesriikidele ja konventsiooniga ühinenud riikidele38 enam ühesugust regulatsiooni kohaldada ei saa. Konventsioonis on programmi taasedastamise piiramine reguleeritud artiklis 24. Lisaks on MeeTS § 51 lõikest 6 vastavalt Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“39 esitatud ettepanekule välja jäetud rikkumise korduvuse nõue. MeeTS § 51 lõige 7 puudutab raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist ning põhineb senisel MeeTS § 51 lõikel 5. Täpsustatud on viidet MeeTS §-le 19, lisades sellesse kõik raadioteenust puudutavad viidatava paragrahvi lõiked. Samuti on raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena nimetatud rahvastiku tervise või ühiskonna turvalisuse kahjustamist, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulise ohu kujutamist. Nimetatud täiendavad piirangute seadmise alused on sõnastatud sarnaselt AVMSD-s audiovisuaalmeedia teenuste kohta sätestatuga, kuna pole põhjust raadioteenust neist erinevalt kohelda. Lisaks on sättest vastavalt Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“40 esitatud ettepanekule välja jäetud rikkumise korduvuse nõue. 38 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riikide loetelu. 39 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 40 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 41 MeeTS § 51 lõike 8 kohaselt võib taasedastaja pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt. Säte vastab MeeTS § 51 lõike 6 senisele sõnastusele, mida on täiendatud sõnaga „programmikataloog“, et lisaks televisiooniteenusele oleks hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Kehtiv MeeTS § 51 lõige 6 puudutab üksnes teleprogrammi ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi osas tuleneb samasisuline põhimõte MeeTS § 52 lõikest 7. Eelnõuga need sätted ühendatakse MeeTS § 51 lõikeks 8. Eelnõu § 1 punkt 92 – MeeTS § 52, mis puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb asjaolust, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused nähakse edaspidi ette ühes paragrahvis – MeeTS §-s 51 (vt ka eelnõu § 1 punkti 91 selgitust). Kuna mõlema teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutav regulatsioon on AVMSD-s ühtlustatud, puudub vajadus sellele ka siseriiklikus õigusaktis teisiti läheneda. Eelnõu § 1 punkt 93 – MeeTS 7. peatükk, mis puudutab teabevahetust Euroopa Komisjoni ja teise riigi järelevalveasutusega, sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muudatused on seotud peamiselt AVMSD artikli 4 uuendamisega, aga ka artikli 30a lisandumisega. Muu hulgas muudetakse ka peatüki pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt on MeeTS-i 7. peatüki pealkiri „Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral“. Pealkirja on täiendatud taotluste vastastikust menetlemist puudutava lauseosaga, kuna senine vaid teabevahetust puudutav sõnastus oleks peatüki sisu arvestades liiga kitsas. Seni MeeTS §-s 53 sisaldunud regulatsioon on jaotatud paragrahvidesse 53 ja 531. Paragrahv 53 puudutab jätkuvalt teabevahetust Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning § 531 liikmesriikide taotluste vastastikust menetlemist audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral. MeeTS § 53 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et TTJA on kohustatud andma teavet MeeTS-i rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja liikmesriigi järelevalveasutusele ning ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. Varasema sõnastuse kohaselt oli sarnaselt konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega teabe vahetamisega ka liikmesriigi järelevalveasutusega teabe vahetamine TTJA kaalutlusotsus. Seejuures tuli küll arvestada seni MeeTS § 53 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt pidi TTJA juhul, kui ta leidis, et teabe avaldamine liikmesriigi järelevalveasutusele ei ole põhjendatud, teavitama Euroopa Komisjoni ja esitama sellekohased põhjendused. AVMSD artikli 30a lõike 1 (AVMSD eelmises redaktsioonis artikkel 30) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud järelevalveasutused või -organid võtavad asjakohased meetmed, et anda üksteisele ja komisjonile AVMSD kohaldamiseks vajalikku teavet. Kuna AVMSD-st tuleneb kohustus anda teavet nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele, sõnastataksegi MeeTS § 53 lõige 1 ümber ja jäetakse sama paragrahvi lõikes 2 seni sisaldunu seadusest välja. 42 MeeTS § 53 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt teavitab TTJA juhul, kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eestis asuvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teabe avaldamisest ka nimetatud isikut. Sätte sisu on sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 3, ent seda on täiendatud selliselt, et see hõlmaks ka videojagamisplatvormi pidajaid. Muudatus on seotud asjaoluga, et AVMSD ja eelnõu seadusena jõustumise järel ka MeeTS reguleerivad lisaks meediateenustele ka videojagamisplatvormiga seonduvat, mistõttu võib tekkida vajadus rahvusvaheliseks teabevahetuseks ka selles valdkonnas. MeeTS § 53 lõige 3 sätestab, et kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab TTJA nende liikmesriikide järelevalveasutusi. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 2. MeeTS § 53 lõige 4 näeb ette, et kui TTJA ei jõua liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Säte on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5c ja artikli 28a lõikega 7, mis näevad ette vastavalt audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate ühe või teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuulumise küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Komisjonis. Seejuures võib Euroopa Komisjon konsulteerida ERGA-ga ja peab oma otsusest teavitama ka AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed. MeeTS § 531 lõige 1 näeb ette, et kui mõni liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab TTJA ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Selliseks lahenduseks võivad olla näiteks jurisdiktsiooni senisest erinev määratlemine või teenuse osutaja suunamine käitumisele, mis on sihtriigi reeglitega kooskõlas. Sätte sõnastust on võrreldes senise MeeTS § 53 lõikega 4 muudetud selliselt, et liikmesriikide puhul on kasutusele võetud laiem termin „audiovisuaalmeedia teenuse osutaja“, mis hõlmab nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajat. Konventsiooniga ühinenud riikide osas saab rääkida jätkuvalt vaid televisiooniteenuse osutajatest, kuna tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduvat konventsioon ei puuduta. Taoliste probleemide lahendamise riikidevahelise koostöö abil näevad ette nii AVMSD (artikli 4 lõige 2) kui ka konventsioon (artikli 24bis lõike 2 punkt a). MeeTS § 531 lõiget 2 on võrreldes MeeTS § 53 lõike 5 senise sõnastusega, täiendatud teise lausega. Kõnealuse sätte esimene lause näeb ette, et kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on TTJA-l õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas TTJA kavandatavad meetmed (sama paragrahvi lõike 4 kohaselt taasedastamise lõpetamise ettekirjutus) on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Lisatud teine lause kohustab TTJA-d teavitama Euroopa Komisjoni poole pöördumisest ka asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud järelevalveasutuse kohustusest teatada nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriigile, kus 43 audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud, oma kavatsusest võtta meetmeid teenuse sihtriigis kehtestatud normidest kõrvalehoidmise lõpetamiseks. MeeTS § 531 lõike 3 kohaselt peab TTJA esitama sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest. Viidatud lõiked 1 ja 2 puudutavad teenuse asukohariigi ehk jurisdiktsiooni omava riigi ja sihtriigi vahelist koostööd probleemide lahendamisel ning Euroopa Komisjoni kaasamist, kui nimetatud koostöö tulemusi ei anna. Mõlemal juhul tuleb Eesti järelevalveasutusel tõendada, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud mujal selleks, et vältida MeeTS-ist tuleneva regulatsiooni järgimist. Selline tõendite esitamise kohustus lisandus AVMSD artikli 4 lõike 3 punkti b direktiiviga. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad nimetatud tõendid võimaldama kõnealust kõrvalehoidmist mõistlikult tuvastada, ilma et oleks vaja kindlaks teha meediateenuse osutaja kavatsust kõnealustest rangematest õigusnormidest kõrvale hoida. Direktiivi 11. põhjenduspunktis täpsustatakse, et nimetatud tõendites tuleks üksikasjalikult välja tuua mitmeid kinnitavaid asjaolusid, mille alusel kõnealust kõrvalehoidmist saab mõistlikult tuvastada. Ilmselt võiks sellisteks tõenditeks olla näiteks selgelt Eesti vaatajaskonnale suunatud kohalikke tooteid ja teenuseid reklaamivad äriteated, olulisel määral Eesti tänapäeva või kultuuripärandit puudutav programm vmt. MeeTS § 531 lõige 4 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et meetmed, mida TTJA kavatseb Eestis kehtivast regulatsioonist kõrvalehoidva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suhtes rakendada (teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemine), on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib kõnealused meetmed tarvitusele võtta. Sätte sisu vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 6, kuid tellitavat audiovisuaalmeedia teenust silmas pidades nimetatakse selles teleprogrammi kõrval ka programmikataloogi ja räägitakse laiemalt audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajast, mitte üksnes teleprogrammi taasedastajast. Säte on kooskõlas AVMSD artikli 4 lõike 4 punktiga c. MeeTS § 531 lõige 5 kohustab TTJA-d andma enne ettekirjutuse tegemist audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada MeeTS-is sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. Tegemist on samasuguse nõudega, nagu vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust puudutavas MeeTS §-s 51 ette nähti (vt ka eelnõu § 1 punkti 91 selgituses MeeTS § 51 lõike 2 punkti 3 puudutavat osa). Kuigi menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka HMS-is, korratakse seda AVMSD artikli 4 lõike 4 punktist b tulenevalt MeeTS-is. MeeTS § 531 lõike 6 kohaselt on TTJA-l juhul, kui mõni liikmesriigi järelevalveasutus teavitab TTJA-d asjaolust, et Eestis asuv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või osaliselt mõnes teises liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. TTJA peab teavitama liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, tuleb TTJA-l selgitada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. Kõnealune säte on sisult sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 7, kuid seda on tulenevalt AVMSD-s tehtud 44 muudatustest pisut korrigeeritud ja täiendatud kolmanda lausega. Sättesse on lisatud kohustus regulaarselt teavitada liikmesriigi järelevalveasutust kasutusele võetud meetmetest ning põhjendada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile, miks meetmed tulemusi pole andnud. Täiendused tulenevad AVMSD artikli 4 lõikes 2 tehtud muudatustest. Lisaks on MeeTS § 531 lõikest 6 välja jäetud konventsiooniga ühinenud riigid, kuna konventsioon näeb sarnaste olukordade lahendamiseks ette teistsuguse korra. Konventsiooni artikli 24bis kohaselt asub olukorras, kus konventsiooniga ühinenud riigid omavahel probleemile lahenduse leidmises kokkuleppele ei jõua, asja arutama konventsiooni täitmiseks moodustatud alaline komitee. Samuti on võimalik algatada konventsioonis sätestatud vahekohtumenetlus. Paraku on konventsioon vananenud ja alaline komitee ei ole faktiliselt juba aastaid tegutsenud, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks Eesti ja mõne konventsiooniga ühinenud riigi vaheline vaidlus tegelikult võiks kujuneda. Sellest tulenevalt ei täpsustata ka MeeTS-i §-des 53 ja 531 konventsiooniga ühinenud riikide osas rohkemat, kui MeeTS § 53 lõikes 1 sätestatud teabevahetus ja § 531 lõikes 1 ette nähtud koostöökohustus. MeeTS § 531 lõige 7 vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 8 ja selles on korrigeeritud üksnes paragrahvisisest viidet. MeeTS § 531 lõige 8 näeb ette, et TTJA menetleb kõiki liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui MeeTS-is ei ole sätestatud teist tähtaega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 3. Eelnõu § 1 punkt 94 – MeeTS-i täiendatakse peatükiga 71 „Meediapädevuse edendamine“, mis koosneb §-dest 532 ja 533. Täiendus tuleneb AVMSD artiklist 33a, mille lõige 1 kohustab liikmesriike võtma meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks. Direktiivi 59. põhjenduspunktis selgitatakse, et selleks, et inimestel oleks ligipääs teabele ning nad saaksid meediasisu vastutustundlikult ja turvaliselt kasutada, kriitiliselt hinnata ning luua, peab neil olema väga hea meediakirjaoskus. Märgitakse ka, et meediakirjaoskus ei tohiks olla piiratud vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, vaid selle eesmärk peaks olema anda inimestele kriitilise mõtlemise oskused, mida on vaja hinnangute andmiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste faktidest eristamiseks. MeeTS-i lisatava § 532 kohaselt tähendab meediapädevus oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Meedia kasutamise all mõistetakse nii teabe hankimist kui ka ise sisu loomist. MeeTS § 533 lõige 1 näeb ette, et meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM). HTM on sobiv meediapädevuse edendamise eest vastutajaks, kuna kõnealune teema seondub otseselt teabekeskkonnaga. Teabekeskkond on Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 14 lõike 3 punkti 5 ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 10 lõike 3 punkti 5 kohaselt õpetuses ja kasvatuses üheks läbivaks teemaks, mille käsitlemisel taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma 45 eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Lisaks on HTM Eestis 2019. aastal esmakordselt korraldatud meediapädevuse nädala eestvedaja.41 MeeTS § 533 lõikega 2 pannakse HTM-ile kohustus anda meediapädevuse edendamise osas aru Euroopa Komisjonile. Kohustus tuleneb AVMSD artikli 33a lõikest 2, mis näeb ette, et liikmesriigid esitavad hiljemalt 2022. aasta 19. detsembril ja seejärel iga kolme aasta järel komisjonile aruande sama artikli lõike 1 (kohustus võtta meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks) kohaldamise kohta. AVMSD artikli 33a lõige 3 täpsustab, et Euroopa Komisjon annab pärast liikmesriikide esindajatest koosneva kontaktkomiteega konsulteerimist välja suunised selliste aruannete ulatuse kohta. Eelnõu koostamise ajaks ei ole suuniseid veel välja antud. Eelnõu § 1 punkt 95 – muudetakse MeeTS § 54, mis puudutab riikliku järelevalve korraldust. MeeTS § 54 lõiget 1, milles nimetatakse TTJA meediateenuste valdkonnas riikliku järelevalve teostajaks, täiendatakse viitega MeeTS §-le 192. Kehtivas MeeTS § 54 lõikes 1 on märgitud, et TTJA järelevalve ei hõlma MeeTS § 15 ehk informatsiooniallika kaitse põhimõtete järgimist. Nüüd välistatakse TTJA järelevalve alt ka eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS-i lisatav § 192, kuna see puudutab isikuandmete töötlemist ning isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 56 lõike 1 kohaselt teostab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega. MeeTS § 54 lõike 2 kohaselt on TTJA sõltumatu riiklik järelevalveasutus AVMSD artikli 30 lõike 1 tähenduses. AVMSD viidatud sätte esimene lause näeb nimelt ette, et iga liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust42 või -organit või mõlemad ning sellele järgnevad laused rõhutavad sellise asutuse sõltumatust. Sõltumatut järelevalveasutust on mainitud ka AVMSD eelmises redaktsioonis, mistõttu praktikas TTJA juba täidab vastavaid ülesandeid. MeeTS § 54 lõikes 3 nähakse ette, et TTJA on MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja lähtub oma tegevuses MeeTS-ist, AVMSD eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda 41 Meediapädevuse nädal 2019 „Enne mõtlen, siis jagan“. Meediapädevuse nädal 2020. 42 AVMSD eestikeelses tekstis kasutatakse sõna „regulaatorasutus“. Eelnõus on otsustatud sõna „järelevalveasutus“ kasuks, kuna seda kasutatakse ka kehtivas MeeTS-is. 46 ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud43, on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).44 Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav, mistõttu on MeeTS § 54 lõikes 3 ka selgelt välja toodud, et nimetatud ulatuses TTJA täiesti sõltumatult ei tegutse. 43 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 44 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019. 47 MeeTS § 54 lõikes 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on: 1) MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) AVMSD-s nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta45, esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; 4) ERGA-s ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Valdavalt ei ole tegemist uute ülesannetega ja TTJA täidab neid ka praegu. Esile väärib tõstmist MeeTS § 54 lõike 4 punkt 3, mis puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate andmete esitamist Euroopa Komisjonile. Kõnealune punkt on seotud AVMSD artikli 2 lõike 5b ja artikli 28a lõike 6 Eesti õigusesse üle võtmisega. Euroopa Komisjon loob AVMSD alusel audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate keskandmebaasi ning liikmesriigid peavad sellesse enda jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate kohta andmed esitama ja neid ajakohasena hoidma. Eestis hakkab seda ülesannet täitma TTJA, kasutades MTR-is olevaid andmeid. Eelnõu § 1 punkt 96 – täiendatakse MeeTS §-s 55 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seni on TTJA-l olnud õigus kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). Sätte uue sõnastuse kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise õigusele lisanduvad seega isikusamasuse tuvastamise, valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse õigus. Ettepanek laiendada selliselt TTJA riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise volitusi tuleneb Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsist „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“46 ja aitab kaasa AVMSD artikli 30 lõikes 4 sätestatu saavutamisele. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikel järelevalveasutustel või -organitel on oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks muu hulgas ka piisavad nõuete täitmise tagamise volitused. Eelnõu § 1 punkt 97 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 561, mis puudutab TTJA-le esitatud kaebuste lahendamist. TTJA on MeeTS-is sätestatud nõuete rikkumise kohta esitatud kaebusi lahendanud ka seni, ent täpsemat menetluskorda selleks pole loodud. Kaebusi on seni käsitatud märgukirjadena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lõike 1 tähenduses. MeeTS § 561 sõnastamisel on eeskujuks võetud IKS §-d 28 ja 61, mis puudutavad andmesubjekti õigust pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Paragrahvi 561 lõike 1 kohaselt lahendab TTJA MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse TTJA-le esitamisest arvates. Tähtaeg kattub MSVS §-s 6 sätestatud märgukirjale vastamise tähtajaga ja on seega enamiku kaebuste lahendamiseks eeldatavasti piisav. 45 Meediapädevust puudutavate aruannete esitamine Euroopa Komisjonile on eelnõu § 1 punktiga 94 MeeTS-i lisatava § 533 lõike 2 kohaselt HTM-i ülesanne. 46 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 48 Paragrahvi 561 lõige 2 näeb ette võimaluse kaebuse lahendamise tähtaega kuni 60 päeva võrra pikendada ning lõige 3 täpsustab, et kui kaebuse lahendamisesse on vaja kaasata teisi järelevalveasutusi, pikeneb tähtaeg mõistliku aja võrra. MSVS § 6 võimaldab märgukirjale vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sarnaselt Andmekaitse Inspektsioonile esitatavate kaebuste lahendamise tähtajaga on siin ette nähtud pikem aeg, kuna kaebuse sisuliseks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine võib olla aeganõudvam. Paragrahvi 561 lõike 4 kohaselt teavitab TTJA kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kaebuse esitajal on õigus pöörduda kohtusse näiteks juhul, kui kaebus on esitatud eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS-i lisatava § 191 lõike 7 alusel ehk olukorras, kus TTJA lahendab videojagamisplatvormi pidaja ja kasutaja vahelist vaidlust saate, kasutaja loodud video või äriteate videojagamisplatvormilt eemaldamise või sellele juurdepääsu piiramise küsimuses. Paragrahvi 561 lõige 5 näeb ette, et kui kaebust on pädev lahendama teise liikmesriigi järelevalveasutus, suunab TTJA kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole. Kuna meedia- ja videojagamisplatvormi teenuseid osutatakse riigipiiride üleselt, ei pruugi Eestis teenust kasutavad isikud teada, millise riigi jurisdiktsiooni alla üks või teine teenuse osutaja kuulub. TTJA-l on Euroopa Komisjoni loodava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate keskandmebaasi kaudu see teave olemas ning ta saab kaebuse esitaja pädeva asutuse juurde juhatada. Eelnõu § 1 punkt 98 – MeeTS § 57 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 191. MeeTS §-s 57 on ette nähtud vastutus alaealiste kaitse nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud alaealiste kaitse nõuded sätestatud MeeTS §-s 19, siis eelnõuga lisandub § 191, mis sätestab alaealiste kaitse nõuded videojagamisplatvormil. Tulenevalt kõnealusest MeeTS § 57 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi pidajat oodata alaealiste kaitse nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 99 – MeeTS § 58 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 311. MeeTS §-s 58 on ette nähtud vastutus äriteadetele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud äriteadetele kohalduvad nõuded sätestatud MeeTS § 26 lõikes 2 ja §-des 28–31, siis eelnõuga lisandub § 311, mis sätestab videojagamisplatvormi pidaja kohustused seoses kasutaja loodud videotes edastatavate äriteadetega. Tulenevalt MeeTS § 58 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi pidajat oodata äriteadetega seotud nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 100 – MeeTS § 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte näeb ette, et MeeTS §-des 57 ja 58 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Selle kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et karistusõiguse revisjoniga kaotati enamikust eriseadustest juba 2015. aasta 1. jaanuaril vastavad viited, kuid MeeTS jäi tookord muutmata. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 SE seletuskirjas47 on selgitatud, et kuna kõiki väärtegusid menetletakse niikuinii väärteomenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt ja teo karistatavaks lugemine tuleneb KarS-i üldosast, ei saa täiendavaid volitusi vastava väärteo tuvastamiseks ja menetlemiseks olla ning taoline viide eriseadustes on ebavajalik. 47 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 554 SE. 49 Eelnõu § 1 punkt 101 – MeeTS §-d 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 60 nägi ette, et MeeTS §-s 23 sätestatud nõuet (puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele) rakendavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad järk-järgult ning sätestas kohustuse esitada TTJA-le iga-aastaselt ülevaade selle nõude täitmise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 43 MeeTS §-s 23 tehtud muudatustest tulenevalt puudub antud sätte järele edaspidi vajadus, kuna selle sisu on viidud üle MeeTS § 23 lõigetesse 1 ja 3. MeeTS § 61 puudutab lastesaadetes audiovisuaalsete äriteadete edastamist reguleeriva tegevusjuhendi kehtestamise tähtaega. Kõnealuse sätte sisu vajab muutmist, kuna olemasolev Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ tuleb eelnõukohase seaduse jõustumisel sellega kooskõlla viia (vt ka eelnõu § 1 punkti 52 selgitust). Selleks määratakse tähtaeg eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatavas uues rakendussättes § 654. Olemasoleva rakendussätte muutmisest loobutakse ja see tunnistatakse kehtetuks, kuna korrigeerimist vajaks ka paragrahvi pealkiri (kehtivas MeeTS-is on §-del 27 ja 61 ühesugune pealkiri), misjärel ei sobituks § 27 rakendamist puudutav säte rakendussätete loogilist järjestust arvestades enam §-ks 61. Eelnõu § 1 punkt 102 – MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 631, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist väljaantud tegevuslubade kehtivust. Täiendus on vajalik tulenevalt MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest. Kuna muudetakse televisiooniloa liike ja raadioloa maksimaalset kehtivusaega, vajab MeeTS § 631 lõikes 1 täpsustamist, et enne 2021. aasta 1. maid väljaantud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. MeeTS § 631 lõigetes 2–4 selgitatakse, milline seni kehtinud loaliik võrdsustatakse millise uue loaliigiga. Eelnõu § 1 punkt 103 – MeeTS-i täiendatakse veel kolme uue rakendussättega. Paragrahv 652 puudutab MeeTS § 23 lõike 3 rakendamist. MeeTS § 652 esimese lõike kohaselt esitab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja TTJA-le 2022. aasta 15. veebruariks andmed MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. Tegemist on kohustusega anda TTJA-le aru enda teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta. Kuna MeeTS § 23 lõige 3 on eelnõus sõnastatud selliselt, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab TTJA-le ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal, ent tegevuskava esitamise kohustus tekib alles 2022. aastal, ei saa enne 2023. aastat andmeid tegevuskava täitmise kohta nõuda. Seepärast nähaksegi MeeTS § 652 lõikes 1 2022. aastaks ette erisus, mille kohaselt esitatakse kõnealusel aastal veel ülevaade enda teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta tegevuskavaga seostamata kujul. MeeTS § 652 lõike 2 kohaselt rakendatakse MeeTS § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal alates 2023. aastast. Nagu juba MeeTS § 652 lõike 1 selgituses märgitud ei saa andmeid ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta enne 2023. aastat nõuda, sest tegevuskava tuleb koostada alles alates 2022. aastast. Teises uues rakendussättes, MeeTS §-s 653 nähakse ette MeeTS § 23 järelhindamine. Sätte sõnastuse kohaselt analüüsib KuM koostöös TTJA-ga hiljemalt 2024. aastal MeeTS §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Liikmesriikidel on kohustus hinnata audiovisuaalmeedia 50 teenuse osutajate edusamme oma teenuste puudega inimestele järkjärgulisel ligipääsetavaks tegemisel (direktiivi põhjenduspunkt 22). Kuigi TTJA saab valdkonnas toimuvaid arenguid jälgida talle esitatavate aruannete ja edaspidi ka ligipääsetavuse tegevuskavade põhjal, on oluline, et ülevaate pikema perioodi jooksul toimunust saaks ka KuM poliitikakujundajana. Vastavalt sellele on võimalik otsustada, kui hästi senine lahendus, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutajad saavad ise määrata, millises ulatuses enda teenused puudega inimestele ligipääsetavaks teha, on toiminud ning töötada saadud info põhjal ligipääsetavusnõuete täpsustamiseks välja valdkonna eest vastutava ministri määrus (vt ka eelnõu § 1 punkti 44 selgitust). Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. mail ja esimesed ligipääsetavuse tegevuskavad tuleb esitada 2022. aasta 15. veebruariks. Järelhindamise toimumise ajaks on planeeritud 2024. aasta, sest selleks ajaks peaks olemas olema andmed kahe eelneva aasta kohta. See on piisavalt pikk periood, et oleks võimalik hinnata, kas ja millises tempos on järkjärguline areng ligipääsetavuse osas toimunud. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsib KuM. TTJA roll seisneks ennekõike esitatud aruannete ja ligipääsetavuse tegevuskavade näol KuM-ile vajaliku sisendi andmises. Kolmas uus rakendussäte, MeeTS § 654 puudutab MeeTS § 27 rakendamist ehk tegevusjuhendi kehtestamist audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes. Nagu eelnõu § 1 punktide 42 ja 52 selgitustes märgitud, tuleb Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhendit „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel uuendada. MeeTS § 654 kohaselt tuleb nõuetekohane tegevusjuhend meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevatel isikutel eneseregulatsiooni korras välja töötada 2021. aasta 1. novembriks. Kui seda tähtaegselt ei tehta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2022. aasta 1. maiks. Arvestades, et MeeTS-i muudatuste jõustumisajaks on kavandatud 2021. aasta 1. mai, on teenuse osutajatel juhendi uuendamiseks aega pool aastat seaduse jõustumisest arvates. Kui juhendit eneseregulatsiooni korras vastu ei võeta, kehtestab järgmise poolaasta jooksul selle valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 1 punkt 104 – uuendatakse MeeTS-i normitehnilist märkust. Eelnõu § 2 – Muudetakse ERHS § 34 lõikes 3 olevat viidet. ERHS § 34 lõikes 3 määratakse kindlaks, millises ulatuses võib TTJA ERR-i tegevuse üle haldusjärelevalvet teha. ERHS § 34 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et TTJA-le antakse õigus teha ERR-i üle haldusjärelevalvet ka seoses MeeTS §-des 18 ja 26 sätestatud nõuete täitmisega. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteadete edastamist, sealhulgas kohustust edastada need puudega inimestele ligipääsetaval viisil ning §-s 26 nähakse ette varjatud äriteadete edastamise keeld. Mõlemast paragrahvist tulenevad nõuded on sarnaselt eraõiguslike meediateenuse osutajatega asjakohased ka ERR-i puhul, mistõttu on nende täitmise kontrollimine haldusjärelevalve raames põhjendatud. Eelnõu § 3 – ESS-i täiendatakse §-ga 902, millega võetakse Eesti õigusesse üle AVMSD artikkel 7b. Viidatud artikkel näeb ette, et liikmesriigid võtavad sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et meediateenuse osutajate pakutavaid audiovisuaalmeedia 51 teenuseid ei kaeta üle ärilistel eesmärkidel ega muudeta ilma teenuse osutajate selge nõusolekuta. Lihtsustatult öeldes peetakse siin silmas olukorda, kus elektroonilise side ettevõtja, kes edastab või taasedastab audiovisuaalmeedia teenust, lisab sellele näiteks reklaami, mida teenuse kasutaja toimetatava audiovisuaalse sisu peal näeb. Direktiivi 26. põhjenduspunktis on AVMSD artikli 7b selgituseks märgitud, et sätte eesmärgiks on meediateenuse osutajate toimetusvastutuse ja audiovisuaalse väärtusahela kaitsmine ning et liikmesriigid peaksid tagama, et teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised, näiteks isiklikuks teavituseks mõeldud teenustest tulenevad ülekatmised ei vaja meediateenuse osutaja nõusolekut. Piirang ei tohiks puudutada seadme tööks või programmide valimiseks vajalike kasutajaliideste kontrollrakendusi, näiteks helitugevuse regulaatorit, otsingufunktsioone, navigeerimismenüüsid või kanalite loetelusid, samuti õigustatud ülekatmisi, näiteks hoiatusteateid, avalikes huvides pakutavat teavet, subtiitreid või äriteateid, mida pakub meediateenuse osutaja ja ka andmetihenduse meetodeid, millega sisu muutmata vähendatakse andmefaili suurust, ning teisi meetodeid, millega teenust kohandatakse selle levitamise viisidele (näiteks eraldusvõime ja kodeerimine). Eelnevast tulenevalt näeb ESS § 902 lõige 1 ette, et elektroonilise side ettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, nende muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. Sama paragrahvi lõikes 2 loetletakse järgmised erandid, millele kõnealust keeldu ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikud kasutajaliideste kontrollrakendused; 3) hoiatusteated; 4) avalikes huvides pakutav teave; 5) subtiitrid; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavad äriteated; 7) andmetihenduseks kasutatud meetodid, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teised kasutatud tehnilised meetodid, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine. Audiovisuaalmeedia teenuste ülekatmine ei ole Eestis veel levinud praktika, mistõttu märkimisväärset mõju kavandatava ESS-i täiendusega esialgu ei kaasne. Eelnõu § 4 punkt 1 – muudetakse RekS § 11 pealkirja, lisades meediateenuse kõrvale videojagamisplatvormi. Täiendus tuleneb videojagamisplatvormi pidajate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 4 punkt 2 – RekS § 11 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. RekS § 11 lõike 1 kohaselt on meediateenuse osutamisel edastatavas reklaamis ja otsepakkumises keelatud: 1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid; 2) televisiooniteenuses kasutada selle isiku häält või kujutist, kes esineb saatejuhi või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates või diktorina uudistesaates. Alalävisele tajule suunatud võtete kasutamise keeldu laiendatakse videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. Muudatus on seotud AVMSD artikli 28b lõikega 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad turustavad, müüvad või korraldavad. AVMSD artikli 9 lõike 1 punktist b tulenebki keeld kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid, mis on Eesti õigusesse üle võetud RekS-iga. 52 Eelnõu § 4 punkt 3 – RekS § 11 lõiget 2 täiendatakse videojagamisplatvormi pidaja turustatava, müüdava või korraldatava reklaamiga. Tegemist on sättega, mis loob RekS-i ja MeeTS-i vahel seose, sätestades uue sõnastuse kohaselt, et lisaks RekS-is sätestatule kohaldatakse reklaamile ja otsepakkumisele meediateenuses ja videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile MeeTS-iga otsepakkumise ja teiste äriteadete kohta sätestatud nõudeid. Kuna videojagamisplatvormi pidajad on edaspidi MeeTS- i kohaldamisalas, on vajalik neile ka kõnealuses sättes viidata. Eelnõu § 4 punkt 4 – ka RekS § 11 lõiget 3 täiendatakse videojagamisplatvormiga ning tegemist on veel ühe MeeTS-ile viitava RekS-i sättega. Uue sõnastuse kohaselt näeb RekS § 11 lõige 3 ette, et otsepakkumist ja teisi äriteateid meediateenuses ja videojagamisplatvormil käsitatakse MeeTS-i tähenduses. Täiendus on vajalik tulenevalt videojagamisplatvormi pidajate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 5 – muudetakse RLS § 216, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu. Paragrahvi pealkirja täiendatakse televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotlusega, kuna paragrahvi täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt tuleb edaspidi riigilõivu tasuda ka nimetatud juhul (vt ka eelnõu § 1 punkti 79 selgitust). Kehtiva RLS § 216 lõike 1 kohaselt tasutakse vaba juurdepääsuga raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja sõnad „vaba juurdepääsuga“, sest MeeTS-is raadioloa puhul sellist sõnastust ei kasutata. RLS § 216 senised lõiked 2 ja 3 ühendatakse, kuna tulenevalt eelnõuga MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest kaob vajadus eristada vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisioonilube. Säilib jaotus regionaalseteks ja üleriigilisteks televisioonilubadeks ning nende ühtseks riigilõivuks kehtestatakse 510 eurot. Seni on vaba juurdepääsuga televisiooniloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel olnud riigilõiv 640 eurot ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel 510 eurot. Raadioloa ja vaba juurdepääsuga televisiooniloa taotlemisel tasutavat suuremat riigilõivu on põhjendatud asjaoluga, et nende taotluste menetlemine on aja- ja töömahukas, sest eeldab konkursi korraldamist ja erinevate osapoolte kaasamist.48 Kuna televisioonilube eelnõukohaste muudatuste jõustumisel enam konkursi korras ei väljastata, on regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa puhul riigilõivu põhjendatud suurus 510 eurot. RLS § 216 lõike 3 uus sõnastus vastab sisuliselt sama paragrahvi lõike 4 senisele sõnastusele ja näeb ette, et ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. Kahe loaliigi vahel on asendatud sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks selge, et on eraldi ajutine televisiooniluba ja ajutine raadioluba (vt ka eelnõu § 1 punkti 74 selgitust). RLS § 216 lõike 4 uuesti sõnastamisel on aluseks võetud sama paragrahvi lõike 5 senine sõnastus. Sättes asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni tegevusloa“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniloa“. Uus sõnastus tuleneb MeeTS-i 4. peatükis tehtavast muudatusest, mille kohaselt nimetatakse satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba tehnoloogianeutraalseks rahvusvaheliseks televisiooniloaks. 48 Riigilõivuseaduse muutmise seadus 97 SE. 53 RLS § 216 uus lõige 5 näeb ette, et televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. Muudatus on seotud vastavasisulise täiendusega MeeTS § 39 lõikes 8 (vt ka eelnõu § 1 punkti 79 selgitust). Riigilõivu suuruse kindlaks määramisel on võetud eeskujuks ajutise televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise tööprotsess, mis on TTJA hinnangul sama ajamahukas kui televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamine. Eelnõu § 6 – tegemist on jõustumissätetega. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. mail. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 (valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine puudega inimeste ligipääsule audiovisuaalmeedia teenustele täpsemate nõuete kehtestamiseks) 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele uued terminid „videojagamisplatvorm“, „videojagamisplatvormi pidaja“, „toimetusotsus“ ja „kasutaja loodud video“. Terminite sisu on määratletud käesoleva seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu § 1 punktide 15, 16, 18 ja 22 selgitustes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). Direktiivi ja eelnõu vastavustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 1). Vastavustabelis on esitatud ka AVMSD normide, mis jätavad liikmesriigile nende siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel kaalutlusõiguse, ülevõtmise või ülevõtmata jätmise põhjendused. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut. 6. 1. Kavandatav muudatus – videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pidajad ja audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Eelnõu ettevalmistajatel puudub ülevaade selle kohta, kas olemasolevate videojagamisplatvormi pidajate hulgas on selliseid, kes võiksid MeeTS-i kohaselt kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla. Tuntumad teenuse osutajad, kelle pakutav teenus tervikuna (näiteks YouTube) või osaliselt (näiteks populaarsemad sotsiaalmeediakanalid, nagu Facebook, Instagram jt) võiks kvalifitseeruda videojagamisplatvormiks AVMSD tähenduses, Eesti 54 jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Kuigi selle mõjutatud sihtrühma suurust on hetke seisuga keeruline täpselt kindlaks teha, võib oletada, et võrreldes ettevõtjate üldarvuga, on võimalike videojagamisplatvormi pidajate hulk väga väike. Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid on MTR-i andmetel 18, sh kolm satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat, 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR ja neli tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Lisaks on ühele ettevõtjale antud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba (samal ettevõtjal on teiste teenuste pakkumiseks ka tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba). Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajatele lisandub rida kohustusi, millega neil tuleb edaspidi teenuse osutamisel arvestada – teenuse kasutustingimused tuleb MeeTS-is sätestatuga kooskõlla viia, teavitada teenuse kasutajaid uutest tingimustest, luua tehnilised rakendused, mis võimaldavad kasutajatel teavitada teenuse osutajat äriteadetest, alaealistele sobimatust või ebaseaduslikust sisust. Kuigi Eesti jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad tuntumad videojagamisplatvormi pidajad juba suures osas vastavad uutele nõuetele, võivad Euroopa Komisjoni hinnangul ulatuda väiksematele teenuse osutajatele muudatustega kaasnevad kulud sadadesse tuhandetesse eurodesse (täpsemalt on nimetatud vahemikku 100 000 eurost 320 000 euroni).49 Seejuures ei piisa üksnes ühekordsetest arendustöödest, vaid vajalik on tagada ka personali olemasolu, kes hoolimata toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisest videojagamisplatvormi puhul, platvormil toimuvat siiski seiraksid ja kasutajate märguannetele reageeriksid. Suuremate videojagamisplatvormide puhul tegeleb sellega umbes kolmandik töötajatest.50 Kuna kavandatavad seadusemuudatused võivad nõuda videojagamisplatvormi pidajatelt suuri ümberkorraldusi, millega kaasneb märkimisväärne rahaline kulu, ja mõjutavad teenuse osutajaid igapäevaselt, on potentsiaalselt tegemist olulise mõjuga. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vaatest on videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse positiivse mõjuga, kuna see tagab õiglasemad turutingimused. Kuigi videojagamisplatvormi pidajatele alaealiste ja laiema üldsuse kaitseks pandavaid kohustusi ei saa toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumise tõttu päriselt võrrelda audiovisuaalmeedia teenuse osutajate kohustustega, on siiski märgiline, et ka videojagamisplatvormi pidajad peavad edaspidi astuma konkreetseid samme, et tagada teenuse kasutajatele võrdväärne kaitse. 6.1.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pidajad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 49 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 50 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 55 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajad peavad edaspidi esitama majandustegevusteate. Kuna tegemist on uue kohustusega, siis selle tegevusala ettevõtjate halduskoormus suureneb. Kuna MSÜS-ist tulenevalt peavad loa- või teatamiskohustusega ettevõtjad teatama ka majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest, ei pruugi tegemist olla ühekordse kohustusega, vaid kavandatava muudatusega kaasnev mõju võib avalduda korduvalt, ent eeldatavasti siiski mitte väga sagedasti. Kuigi ettevõtjate halduskoormuse suurenemist tuleks vältida, on antud juhul tegemist AVMSD-st tulenevate nõuete täitmiseks ainuvõimaliku lahendusega. Vastasel juhul puuduks järelevalveasutusel selge ülevaade Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatest videojagamisplatvormi pidajatest ja tagatud poleks teenuse kasutajate huvide kaitse eesmärgil tehtav tõhus järelevalve. Arvestades asjaolusid, et mõjutatud sihtrühm on tõenäoliselt väga väike, majandustegevusteate esitamine ei eelda teenuse osutaja töös suuri ümberkorraldusi ja seda ei tule teha regulaarselt, suureneb ettevõtjate halduskoormus kokkuvõttes ebaolulisel määral. 6.1.3. Mõju majandusele (infoühiskonna areng) 6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pidajad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus InfoTS-i tähenduses, saab järeldada, et eelnõu mõjutab infoühiskonna teenuste pakkumist ja sisu. Kuigi videojagamisplatvormi pidajatele lisandub mitmeid uusi kohustusi, on nii AVMSD-s kui ka eelnõus arvestatud infoühiskonna teenustele iseloomulikku olulist põhimõtet, milleks on teenuse osutaja jälgimiskohustuse puudumine. Videojagamisplatvormi kui infoühiskonna teenuse sisu MeeTS- iga kooskõlas olevate teenuse kasutustingimuste ja tehniliste rakenduste toel küll muutub, ent kuna infoühiskonna teenuste osutamise aluspõhimõtteid ei muudeta, ei tohiks kavandatavad muudatused infoühiskonna arengut kuidagi pärssida. Pigem on tegemist positiivse suundumusega, mis arvestab asjaolu, et alaealiste ja üldsuse huvid peavad olema kaitstud ka internetis. 6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatus mõjutab valdkondlikku järelevalveasutust, milleks on TTJA. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri andmetel täidesaatva riigivõimu asutusi või riigi muid institutsioone 147. Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 56 Videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse tähendab seda, et riiklikku järelevalvet neile MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise üle hakkab tegema TTJA. Kuna hetke seisuga ei ole teada kui palju on videojagamisplatvormi pidajaid, kes võiksid kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla, ei prognoosita esialgu TTJA ametnike töökoormuse hüppelist suurenemist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse võib kaasa tuua siiski teenuse kasutajate TTJA poole pöördumiste hulga suurenemise ja TTJA-l tuleb lahendada täiendavaid kaebusi või suhelda teiste liikmesriikidega, kelle jurisdiktsiooni alla kaebuses viidatud videojagamisplatvormi pidaja kuulub. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021. aasta mais jõustuvad ja videojagamisplatvormi pidajad peavad esitama majandustegevusteate ning selgub nende tegelik hulk, võib tekkida TTJA-s edaspidi vajadus veel täiendava tööjõu järele. 6.1.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.1.5.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 328 360 inimest. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, on tegemist suure sihtrühmaga. Laiemalt võiks öelda, et mõjutatud ei ole isegi ainult Eesti elanikud, vaid videojagamisplatvormi teenuse piiriülese iseloomu tõttu võib mõju ulatuda ka Eestist oluliselt kaugemale. 6.1.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt tuleb videojagamisplatvormi kasutustingimustes näha ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. Suures osas on siin tegemist ebaseadusliku sisuga. Kui selline sisu videojagamisplatvormil siiski esineb, peab olema kasutajatel võimalik sellest videojagamisplatvormi pidajale võimalikult väikese vaevaga teada anda, misjärel peab platvormi pidaja keelatud sisu viivitamata eemaldama või tõkestama sellele juurdepääsu ning ebaseadusliku sisu leidmisel teavitama ka pädevat järelevalveasutust. Kavandatavad muudatused aitavad seega kaasa ebaseadusliku audiovisuaalse sisu leviku tõkestamisele ja suurendavad elanikkonna turvatunnet, mistõttu on nende mõju positiivne. Arvestada tuleb siiski sellega, et taoliste piirangute kehtestamisel on võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks oht väljendusvabadusele. Selle maandamiseks luuakse videojagamisplatvormi kasutajatele eelnõuga võimalus pöörduda platvormi pidaja võetud meetmete vaidlustamiseks kaebusega TTJA poole. Samuti on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega on väljendusvabaduse rikkumise risk väike. 6.1.6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.1.6.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised videojagamisplatvormi kasutajad 57 Täpset alaealiste videojagamisplatvormi kasutajate arvu on keeruline kindlaks määrata, kuid mõned viimastel aastatel tehtud uuringud annavad aimu, kui paljud Eesti lastest selliseid teenuseid kasutavad. Kantar Emori andmetel oli juba 2016. aastal üheks peamiseks noorte meediakanaliks YouTube.51 Sama tulemus ilmnes ka aasta varasemast Saar Polli uuringust52, millest selgus, et 85% noortest kasutab YouTube’i vähemalt üks kord nädalas, kusjuures 60% koguni igapäevaselt. 2018. aastaks oli Kantar Emori meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt 15–19-aastaste vanuserühmas YouTube’i kasutajate osakaal kasvanud 68,8%-ni ja sellele pühendati keskmiselt 3 tundi ja 30 minutit päevas.53 Need numbrid annavad alust arvata, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.1.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajad peavad edaspidi nägema teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, kasutaja loodud video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Lisaks peab platvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad talle sellisest sisust hõlpsasti teatada ja pärast teadlikuks saamist peab videojagamisplatvormi pidaja lisama videole viivitamata ise puuduva hoiatuse või tagama, et sobimatu sisu poleks lastele ilma spetsiaalset tunnuskoodi sisestamata või muud taolist meedet kasutamata kättesaadav. Videote vaatamine on üks esimesi tegevusi, mida lapsed iseseisvalt internetis teevad. Alaealistele sobimatut sisu, nagu pornograafia, vägivald jmt, leidub laste endi hinnangul aga internetis kõige enam just videojagamisplatvormidel.54 Kavandatavad muudatused aitavad lapsi neile sobimatu sisu eest kaitsta ja avaldavad seega sihtrühmale positiivset mõju. 6.2. Kavandatav muudatus – MeeTS-i kohandamine uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. 6.2.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Nõuetekohaselt tegevusloa alusel tegutsevaid televisiooniteenuse osutajaid on Eestis 13, sh kolm satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat ja 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, kellest ühele on antud lisaks ka televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba. Neile lisandub vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR. Majandustegevusteate on esitanud neli tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Saatekava alusel edastavad programmi aga ka veel suuremate uudisteportaalide juurde tekkinud veebitelevisiooni kanalid (näiteks Delfi TV, Postimees TV) jmt. Lisandunud on ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavaid ettevõtjaid (näiteks teenus Netikino). Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 51 Kantar Emor. Emor esitles mahuka noorteuuringu tulemusi. 52 Saar Poll. Noorteuuring. 53 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 54 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 58 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tulenevalt teleprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtetuks tunnistamisest ja tegevuslubade süsteemi ümberkujundamisest saab televisiooniteenuse osutajana käsitleda mitmeid ettevõtjaid, kelle puhul see seni võimalik pole olnud. Kõnealustele ettevõtjatele lisandub kohustus juhinduda oma tegevuses MeeTS-is televisiooniteenuse osutaja kohta sätestatust, sh arvestada alaealiste kaitseks kehtestatud reegleid, telereklaamiga seotud nõudeid jmt. Kuivõrd MeeTS- iga tuleb ettevõtjatel arvestada oma igapäevases tegevuses, on mõju avaldumise sagedus suur. Samas on eelnõuga seadusesse kavandatud mitmeid muudatusi, mis leevendavaid senist regulatsiooni ja teevad kohanemise uute teenuse osutajate jaoks sujuvamaks. Näiteks on muudetud telereklaami edastamise nõudeid paindlikumaks ja sätestatud programmi struktuuri puudutavate nõuete kohaldumise osas erisus väikse programmimahuga televisiooniteenuse osutajatele. Kuigi igasugune täiendavate reeglite lisandumine on ettevõtjate jaoks negatiivne mõju, ei hinda eelnõu ettevalmistajad seda antud juhul niivõrd oluliseks, et puudutatud ettevõtjad ei saaks oma tegevust suures osas harjumuspärasel viisil jätkata. Tegevusluba juba omavate televisiooniteenuse osutajate vaatest on tegemist positiivset mõju avaldavate muudatustega, mis tagavad õiglasemad turutingimused. Veebis televisiooniteenust osutavate ettevõtjate selge hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse aitab laiemalt teadvustada ka seda, et pole vahet, millise tehnilise lahenduse kaudu pakutav teenus kasutajateni jõuab. Kui teenus vastab sisult MeeTS-is sätestatule, siis kohalduvad talle ka sellest tulenevad reeglid. See tõstab loodetavasti ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavate ettevõtjate teadlikkust. 6.2.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – uued televisiooniteenuse osutajad Halduskoormuse osas saab mõjutatud sihtrühmaks pidada ennekõike selliseid ettevõtjaid, kes osutavad televisiooniteenust, ent pole end siiani televisiooniteenuse osutajaks pidanud, kuna nende edastatav programm on mahult seni nõutust väiksem või mistahes muul põhjusel. Kindlasti kuuluvad sihtrühma suuremate uudisteportaalide juures tegutseva veebitelevisiooni edastajad, ent sarnase teenuse osutajaid on kahtlemata veel. Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühma kuuluvad ettevõtjad peavad taotlema tegevusluba. Samuti tuleb neil esitada TTJA- le MeeTS-is nõutud aruanded programmi struktuurile seatud nõuete täitmise ja teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta. Kuna tegevusluba antakse tähtajaliselt (kuni kümneks aastaks) ja aruanded tuleb TTJA-le esitada iga-aastaselt, avaldub mõju ettevõtjatele regulaarselt. Kuna mõju ei ole siiski igapäevane ega eelda teenuse osutajatelt oma tegevuse olulist ümberkorraldamist, on selle avaldumise sagedus keskmine ja ulatus väike. Negatiivse mõjuna kaasneb võimalus, et taotlejale MeeTS-is sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu tegevusluba ei anta, näiteks põhjusel, et kavandatav programm ei vasta MeeTS-is sätestatud nõuetele või loa taotleja on juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud televisiooni- või raadioluba ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Kui ettevõtja sellest hoolimata televisiooniteenuse osutamist jätkab, saab teda vastavalt KarS § 372 59 lõigetele 1 ja 3 karistada rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut või juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot) või arestiga. Tegemist on tõsise tagajärjega, ent osa ettevõtjate (uued teenuse osutajad, kes seni tegevusluba taotlenud pole) kohtlemine teistest samasisulist teenust pakkuvatest ettevõtjatest (nii-öelda traditsioonilise televisiooniteenuse osutajad, kellel on tegevusluba olemas) ei ole kuidagi põhjendatud, mistõttu kaalub muudatustest tulenev kasu üles võimaliku negatiivse mõju. Halduskoormus üksikute ettevõtjate jaoks kokkuvõttes suureneb, ent eelkõige sihtrühma väiksust arvestades, ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Suureneb teenuse osutajate ring, kelle üle TTJA riiklikku järelevalvet teostab. Esialgselt teada oleva info kohaselt, vajab TTJA kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks täiendavaks tööjõuks nelja teenistujat, sh ühte ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021. aasta mais jõustuvad ja televisiooniteenuse osutajad, kellel tegevusluba seni puudub, teadvustavad selle taotlemise vajalikkust, selgub mõju tegelik ulatus ning võib tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.3. Kavandatav muudatus – audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruktuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed. Kuna praegu ei kuulu Eesti jurisdiktsiooni alla ühtegi sellist audiovisuaalmeedia teenuse osutajat, kellel ei oleks juba tulenevalt RahaPTS-ist sarnast kohustust, ei eelda kavandatav muudatus sihtrühmalt olulist tööpanust. Kõnealused andmed tuleb lisaks muule MeeTS § 16 lõikes 1 nimetatud teabele avalikustada teenuse osutaja veebilehel. Eeldatavasti ei muutu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja omandistruktuur ka sedavõrd tihti, et seda puudutava teabe ajakohasena hoidmisega kaasneks märkimisväärne koormus. Kuna tegemist on isikuandmete avalikustamisega, kaasneb negatiivse mõjuna eraelu puutumatuse riive. Seejuures tuleb aga arvestada, et MeeTS-i alusel ei nõuta RahaPTS-is sätestatust rohkemate andmete avalikustamist ning käesoleval juhul on riive õigustatud, kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud väljendusvabadusega. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste 60 arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Arvestades kirjeldatud asjaolusid, on muudatuse mõju sihtrühma halduskoormusele ebaoluline. 6.3.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) 6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad 2018. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt on televisioon kõige ulatuslikum ja kõige rohkem jälgitum meediaplatvorm. Televiisorit vaatab päevas keskmiselt 81,9% Eesti elanikke vanuses 15–74 eluaastat, pühendades sellele keskmiselt 3 tundi ja 36 minutit. Eesti peamiste telekanalite summaarne osakaal kogu telerivaatamise ajast moodustas 2018. aastal 44,9%.55 Kuigi täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, võib oletada, et tegemist on üha kasvava sihtrühmaga. Aastatel 2010–2014 kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni.56 Arvestades ainuüksi televisiooniteenuse igapäevaste kasutajate hulka, saab kinnitada, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamist puudutav muudatus on seotud väljendusvabadusega. Antud sihtrühmale, kelleks on televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad, avaldab see positiivset mõju, kuna võimaldab teadlikumalt hinnata pakutavate teenuste sisu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on meediatarbimise ja meedia mõju hindamisel, eriti just valeinformatsiooni leviku kontekstis, vajalik hinnata meediakanali olulisust ja usaldusväärsust. Televisiooni pigem usaldab 65% Eesti elanikkonnast, mis on peaaegu võrdne raadioga (66%), kuid mõnevõrra kõrgem trükimeediast (55%) ning oluliselt kõrgem internetist (42%) ja sotsiaalmeediast (22%). Seejuures on usaldus meedia vastu nii Euroopas kui ka Eestis languses, ent Eestis usaldatakse meediat endiselt rohkem kui Euroopas keskmiselt.57 6.4. Kavandatav muudatus – televisiooni- ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele kohalduvate reeglite ühtlustamine. 6.4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Peamiselt on kavandatud muudatustest mõjutatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kuna alaealiste neile sobimatu sisu ja üldsuse ebaseadusliku sisu eest kaitsmiseks ette nähtud rangemad ja seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud reeglid laienevad 55 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 56 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 57 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 61 edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. Kui seni pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või alaealiste mõnele earühmale sobimatu sisu või piirata juurdepääsu ka sellele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kaasneb saadete täiendava klassifitseerimise ja juurdepääsu piiravate meetmete rakendamisega rahaline kulu. Euroopa Komisjon on AVMSD uuendamisele eelnenud mõjuanalüüsis märkinud, et võimalikke kulusid on keeruline prognoosida, kuid toonud näite, et 5 000 saatega programmikataloogi loomiseks selliselt, et see vastaks AVMSD-st tulenevatele alaealiste ja üldsuse kaitse nõuetele, võib kuluda 1,1 miljonit eurot.58 Seejuures tuleb aga arvestada, et olemasolevad teenuse osutajad on pidanud programmikataloogis sisalduvaid saateid teatud määral liigitama ka seni. Samuti peavad neil kehtiva MeeTS § 19 lõike 7 järgimiseks olema juba loodud tehnilised lahendused, mis tagavad, et sisu, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Samu lahendusi on edaspidi võimalik rakendada ka lastele potentsiaalselt ohtliku või sobimatu sisu suhtes. Positiivse mõjuna toob Euroopa Komisjon välja asjaolu, et tõhusad alaealiste kaitse meetmed võivad anda meediaturul ka olulise eelise, kuna peresõbralikkus on näitaja, millele suur hulk tarbijaid teenusepakkuja valikul tähelepanu pöörab.59 Televisiooniteenuse osutajate vaatest tagavad kavandatavad muudatused võrdse kohtlemise turuosaliste vahel ja omavad seega positiivset mõju. Seni on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud konkurentsieelis, kuna neile on kohaldunud leebemad nõuded. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele võib kaasa tuua TTJA-le esitatavate kaebuste hulga suurenemise, mistõttu võib mõnevõrra kasvada TTJA ametnike töökoormus. TTJA-le esitati 2019. aastal ligi 400 audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavat pöördumist, kuid paraku puudub info selle kohta, kui paljud neist puudutasid just tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. TTJA on hinnanud üldiseks eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Täpse hinnangu töökoormuse suurenemisele saab TTJA anda pärast kavandatavate muudatuste jõustumist 2021. aasta mais. Lisaks Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate nõuete ühtlustamisele, mõjutab TTJA tegevust ka teisest liikmesriigist pärit televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse 58 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 59 Samas. 62 piiramist puudutava regulatsiooni ühtlustamine. Kõige suurem uuendus selles osas on piirangute aluseid puudutavate erinevuste kaotamine. Nii televisiooni- kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust saab edaspidi piirata: 1) MeeTS §-s 19 sätestatud nõuete rikkumisel; 2) rahvastiku tervise kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel; 3) ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel. Kuna piirangute alustes kokkuvõttes siiski olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, on mõju TTJA töökorraldusele tagasihoidlik. Mõnevõrra muutub ka teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduste otsimise kord, ent ka sellega ei kaasne TTJA jaoks olulisi töökorralduslikke muudatusi. Arvestades asjaolu, et seni ei ole TTJA-l tulnud teha ühtegi audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamise ettekirjutust, on nende muudatuste mõju TTJA-le ebaoluline. 6.4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Potentsiaalselt on mõjutatud kogu Eesti elanikkond ehk tegemist on suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.5.1). 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise võimalused võivad mõjutada riigi julgeolekut. Kui seni oli riigi julgeoleku tagamine teenusele piirangute seadmise alusena MeeTS-is sõnaselgelt välja toodud vaid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul, siis eelnõu kohaselt on oht ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja riigikaitsele, sätestatud meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena ka tele- ja raadioprogrammi taasedastamisel. Televisiooniteenuse puhul puudus seaduses ka alus eirata edasilükkamatutel juhtudel tavapärast teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korda. Eelnõuga nähakse MeeTS-is ette, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale tavapärasest teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korrast ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Seega aitavad kavandatavad muudatused tagada Eesti elanikkonna turvalisust ja omavad riigi julgeolekule positiivset mõju. 6.4.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Kuigi täpsed andmed selle kohta, kui paljud alaealised Eestis kasutavad tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, puuduvad, võib oletada, et tegemist on märkimisväärse suurusega sihtrühmaga. Nimelt on teada, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate üldarv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui kõigis liikmesriikides oli tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 2010. aastal 9,19 miljonit eurot, siis 2014. 63 aastaks oli see jõudnud 2,5 miljardi euroni. Samas ajavahemikus kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni. Seda, et alaealised on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul oluline sihtrühm kinnitab ka Ühendkuningriigi näide, kus juba 2015. aasta seisuga kasutas 44% 5–15-aastastest lastest tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, kusjuures 12–15-aastaste hulgas tõusis see näitaja 51%-ni.60 6.4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud alaealiste kaitse eesmärgil kehtestatud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele tagab tõhusama lastekaitse. Kui siiani pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või alaealiste mõnele earühmale sobimatu sisu või piirata juurdepääsu ka sellele. Sisu märgistamine hoiatava sümboliga võimaldab lapsevanematel paremini jälgida, et lapsed piirduksid eakohaste saadete vaatamisega ning isiklike tunnuskoodide või muude tehniliste lahenduste kasutamine aitab lastel turvaliselt teenust kasutada ka vanema juuresolekuta. Laste heaolu silmas pidades on kavandatavatel muudatustel seega positiivne mõju. 6.5. Kavandatav muudatus – saadete salvestiste kohustusliku säilitustähtaja pikendamine. 6.5.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel 28, sh 14 raadioteenuse osutajat, kolm satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat, 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat ning vaba juurdepääsuga televisiooniteenust ja raadioteenust pakkuv ERR, kellele kohalduvad ERHS-is sätestatud salvestiste säilitustähtajad. Lisaks on ühele ettevõtjale väljastatud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba ja ühele ettevõtjale raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba. Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Saadete salvestiste säilitustähtaja pikendamine avaldab suurimat mõju rahvusvahelise raadioloa omanikele ja satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa (uue nimetusega rahvusvaheline televisiooniluba) omanikele, kuna nende puhul pikeneb salvestiste säilitamise aeg olulisel määral ehk 20 päevalt 90 päevani (teistel televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel 20 päevalt 30 päevani). Võimalikke kaasnevaid kulusid saab kirjeldada ERR-i näitel, keda küll kõnealused muudatused ERHS-ist tuleneva eriregulatsiooni tõttu ei puuduta. ERR on hinnanud olukorras, kus saadete salvestisi oleks vaja hakata säilitama 30 päeva asemel 90 päeva, vajalike investeeringute suuruseks umbes 200 000 eurot, millele lisanduks püsikuluna 25 000 eurot 60 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 64 aastas. Seejuures tuleb aga arvestada, et silmas on peetud nii tele- kui raadiosaadete salvestiste säilitamise vajadust ja seda kõikide ERR-i programmide ulatuses. Eraõiguslikele teenuse osutajatele kaasnev kulu oleks seega eeldatavasti mitu korda väiksem. Kuna MeeTS-is on sätestatud salvestiste säilitamise miinimumtähtaeg, pole ka välistatud, et mitmed televisiooni- ja raadioteenuse osutajad juba säilitavadki salvestisi ettenähtust kauem, ega pea oma tegevuses ümberkorraldusi tegema. Kokkuvõttes on seega võimalik, et üksikutele eeskätt oma programmi välisriikidele suunavatele teenuse osutajatele kaasneb rahaline kulu, ent ettevõtluskeskkonda tervikuna see olulisel määral ei mõjuta. 6.5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA vaatest on saadete salvestiste kohustusliku säilitustähtaja pikendamine vajalik ja oodatud muudatus, mis võimaldab asutusel tõhusalt täita MeeTS-ist tulenevat järelevalvefunktsiooni. TTJA töökorralduses sellega seoses muudatusi teha vaja ei ole, ent salvestiste senisest parem kättesaadavus tagab tulemuslikumad järelevalvemenetlused ka senise töökorralduse juures. Kavandatav muudatus avaldab seega TTJA-le positiivset mõju. 6.6. Kavandatav muudatus – puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu puudutavate sätete täiendamine. 6.6.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.6.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ligipääsetavuse tegevuskava. Kuna tegemist on uue kohustusega, suureneb sihtrühma halduskoormus. Arvestades aga asjaolu, et kohustus teha oma teenused järk-järgult puudega inimestele ligipääsetavaks on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid (MeeTS jõustus 2011. aasta 16. jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puudega inimeste ligipääsuga seotud küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama. Edaspidi tuleb neil kavandatavad tegevused kirjalikult fikseerida ja seda teavet TTJA-ga jagada, et riigil oleks võimalik hinnata, kas liikumine soovitud eesmärgi suunas ka tegelikult toimub. Kuna tegevuskava tuleb uuendada ja TTJA-le esitada kord aastas, s.o regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus keskmine. Kuigi halduskoormuse suurenemine avaldab ettevõtjatele reeglina negatiivset mõju, saab antud juhul seda tasakaalustava positiivse aspektina välja tuua asjaolu, et ligipääsetavuse tegevuskava väljatöötamine ja selles kavandatu elluviimine aitab ettevõtjal enda teenuse kasutajate hulka hoida või kasvatada lisaks puudega inimestele ka näiteks eakate hulgas, kellele puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele 65 ligipääsu parandavad meetmed samuti abiks on. Eeltoodut arvestades ei hinda eelnõu ettevalmistajad mõju ettevõtjate halduskoormusele oluliseks. 6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA-d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA nimetatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamise ühtseks veebipõhiseks kontaktpunktiks. Kuigi TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, võib veebipõhise kontaktpunkti haldajaks nimetamisega kaasnev üldsuse teadlikkuse tõus TTJA-st kui ligipääsetavuse üle järelevalvajast, asutuse töökoormust suurendada. Samasugust mõju avaldab tõenäoliselt lisanduva ülesandena ka ligipääsetavuse tegevuskavadega seonduv seire. TTJA peab vajalikuks audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele senisest suurema tähelepanu pööramiseks ühe täiendava teenistuskoha loomist. KuM-il tuleb hiljemalt 2024. aastal analüüsida koostöös TTJA-ga puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. KuM ei pea kõnealuse ülesande täitmiseks tegema muudatusi asutuse töökorralduses. TTJA roll piirdub KuM-ile asjakohase info jagamise kohustusega. 6.6.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.6.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – puudega inimesed ja eakad 2018. aasta lõpu seisuga elas Eestis 158 474 puudega inimest. Kehtivaid nägemispuude otsuseid oli 2029 ja kuulmispuude otsuseid 2082.61 Arvestades asjaolu, et 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis kokku 1 328 360 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga. Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmetest ei ole aga abi üksnes puudega inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2019. aasta alguse seisuga Eesti elanikest 261 848 inimest ehk ligi 20% 65-aastased või vanemad.62 Kokkuvõttes on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Esmajärjekorras võiks audiovisuaalmeedia teenuste puudega inimestele paremini ligipääsetavaks muutumisele kaasa aidata ligipääsetavuse tegevuskava koostamise kohustus, mis tõstab kõnealuse sihtrühma teenuse osutajate jaoks senisest paremini esile. Milliseks osutub aga tegevuskava koostamise kohustuse tegelik mõju audiovisuaalmeedia teenuste 61 Eesti Puuetega Inimeste Koda. Statistika. 62 Statistikaamet. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. 66 ligipääsetavusele, on keeruline prognoosida. Seetõttu on eelnõuga antud KuM-ile ülesanne järelhinnata hiljemalt 2024. aastal puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning töötada seejärel välja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatavad täpsemad ligipääsetavusnõuded. 6.7. Kavandatav muudatus – Euroopa teoste kvoodi kehtestamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. 6.7.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.7.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad ja Euroopa teoste tootjad Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate näol on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). Mõjutatud on ka Euroopa teoste tootjad ehk ettevõtjad, kelle tegevusaladeks on kinofilmide ja videote tootmine, telesaadete tootmine ning kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad. Selliseid ettevõtteid oli Eestis 2016. aasta seisuga 579.63 Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagama, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga esile. Kuigi eelnõu ettevalmistajatel puudub täpne ülevaade Euroopa teoste praeguse osakaalu kohta kõikide Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides, saab ühe näite põhjal prognoosida, et eelnõus sätestatud kvoodi täitmisega raskusi ei tohiks tekkida. Nimelt on Telia Eesti AS 2018. aastal TTJA-le esitatud aruandes märkinud, et kliendile kättesaadavaks tehtud saadetest koguni 51,29% on Euroopa teosed. Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa teoste osakaal liikmesriikides tegutsevate tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides väga erinev, jäädes 10–60% vahele.64 Seega on 30% hea kompromiss, mis tagab ühelt poolt Euroopa audiovisuaaltoodangu edendamise, aga teisalt ei osutu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele liiga koormavaks. Mis puudutab kohustust tuua Euroopa teosed programmikataloogis esile, siis see on olnud ühe võimaliku Euroopa teoste edendamise meetmena sees ka kehtivas MeeTS-is ja teenuse osutajate jaoks on saadete liigitamine erinevatesse kataloogidesse tavapärane praktika. Kokkuvõttes ei tohiks Euroopa teoste edendamist puudutavate MeeTS-i sätete muutmine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid seega olulisel määral mõjutada. Televisiooniteenuse osutajate jaoks, kellele kohaldub juba ammu kohustus tagada vähemalt 51% programmi aastamahust Euroopa teostele, on positiivne see, et kõnealune nõue tasandab 63 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Audiovisuaalvaldkond: film ja video. Tallinn 2018. 64 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 67 erinevusi audiovisuaalmeedia teenuste turul tegutsemise tingimustes ja vähendab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate konkurentsieelist. Euroopa teoste tootjatele peaks taoline kvoodisüsteem avaldama positiivset mõju, kuna see kohustab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid enda programmikataloogi nende toodangut hankima. Kuna aga siinsetele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele ei ole eeldatavasti tegemist olulise muutusega programmikataloogide senises koosseisus, ei ole oodata ka märkimisväärset mõju teoste tootjatele. 6.7.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna Euroopa teoste edendamist puudutavad nõuded muutuvad rangemaks, võib mõnevõrra suureneda ka TTJA töökoormus seoses nende täitmise üle tehtava järelevalvega. MeeTS-i muudatuste jõustumise järel võib esialgu tekkida küsimusi ka teoste loendamise osas, kuna pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks näiteks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021. aasta mais jõustuvad, selgub mõju tegelik ulatus, misjärel võib tulevikus tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.7.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.7.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, kuid kinnitada saab, et tegemist on kasvava sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.4.1). 6.7.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta AVMSD üheks peamiseks eesmärgiks on alati olnud Euroopa teoste edendamine. Kavandatavad muudatused soodustavad Euroopa, sh Eesti audiovisuaalsete teoste tootmise arengut. See tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatele mitmekesise valiku ja aitab kaasa Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 22 tuleneva kultuurilise mitmekesisuse austamise põhimõtte edendamisele. Kuna Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad eeldatavasti juba pakuvad oma programmikataloogides suurt valikut Euroopa päritolu saateid, ei ole mõju ilmselt siiski oluline. 68 6.8. Kavandatav muudatus – tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine. 6.8.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.8.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5.1.1). 6.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine annab televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele olukorras, kus reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas, äriteadete edastamise korraldamisel suurema paindlikkuse ja võimaldab eeldatavasti teenida suuremat reklaamitulu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on Eesti reklaamiturg kui erameedia peamine sissetulekuallikas aeglaselt taastunud ning alles hakanud uuesti jõudma majanduskriisi eelsele tasemele. Reklaamituru taastumist on raskendanud tihe konkurents telereklaami valdkonnas ja ka rahvusvahelise veebireklaami madal hind. See on endaga kaasa toonud meediaettevõtete poolt oma tegevuse laiendamise teistesse valdkondadesse või hägusad tegevuspraktikad nagu sisu ja reklaami põimimise, mida meediaettevõtted ise nimetavad sisuturunduseks. Selline tegevus omakorda võib vähendada auditooriumi usaldust meediaettevõtete vastu.65 Eesti meediareklaamiturust moodustas telereklaam 2019. aasta esimese üheksa kuu seisuga 26% ja raadioreklaam 11,6%.66 2018. aastal oli Eesti meediareklaamituru kogumaht 104,3 miljonit eurot, millest televisioon moodustas 25% ja raadio 10,9%.67 Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele avaldavad kavandatavad muudatused positiivset mõju. 6.8.2. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.8.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat.68 Kuigi televisiooniteenuse tähtsus on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste ja videojagamisplatvormide populaarsuse kasvu tõttu tasapisi vähenenud, on tegemist siiski audiovisuaalmeedia teenuste turu liidriga69 ning televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad moodustavad suure sihtrühma. 6.8.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav reklaamipiirangute leevendamine võib mõjutada inimeste tarbimiskäitumist. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus küll sarnased ajalised piirangud tele- ja raadioreklaamile puuduvad, täheldati, et televaatajad reageerisid reklaamimahu suurenemisele, asudes rohkem kasutama tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. See omakorda distsiplineeris televisiooniteenuse osutajaid, kes olid vaatajate tagasi võitmiseks sunnitud reklaamiaega taas 65 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 66 Kanar Emor. Eesti meediareklaamiturg kasvas üheksa kuuga 3,5%. 67 Kantar Emor. Eesti meediareklaamiäris kasvas mullu enim raadio- ja välireklaam. 68 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 69 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 69 vähendama.70 Sarnane efekt võib põhimõtteliselt tekkida ka Eestis. Kuna traditsioonilise lineaarse televisiooniteenuse kõrvale on tekkinud mitmeid reklaamivabu valikuid (tellitav audiovisuaalmeedia teenus, järelvaatamine televisiooniteenuses), ei ohusta tele- ja raadioreklaami piirangute leevendamine tarbijate huve ja kavandatav muudatus sellele sihtrühmale ilmselt olulist mõju ei avalda. 6.9. Kavandatav muudatus – meediapädevuse edendamise eest vastutaja määramine. 6.9.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.9.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – HTM Kuna mõjutatud on ainult HTM, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.9.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt määratakse HTM meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Uue kohustusena lisandub seejuures HTM-ile ülesanne anda iga kolme aasta järel meediapädevuse edendamiseks võetud meetmete kohta Euroopa Komisjonile aru. HTM ei ole teatanud vajadusest täiendava tööjõu järele, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole olulise mõjuga. 6.9.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.9.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediateenuste kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat.71 Sellele lisandub meediateenuste kasutamine internetis ja trükiväljaannete näol. Tegemist on suure sihtrühmaga. 6.9.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna AVMSD ei anna liikmesriikidele konkreetseid suuniseid, kuidas meediapädevust tuleks edendada, ei ole oodata, et eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel kasvaks oluliselt meediapädevust edendavate tegevuste hulk. Küll aga tõstab keskse vastutaja määramine kõnealuse teema senisest rohkem esile ja pikemas perspektiivis saab see eeldatavasti siiski rohkem tähelepanu. Meediateenuste kasutajatele kaasneb sellega positiivne mõju, kuna paranevad nende oskused ja teadmised, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. 6.10. Kavandatav muudatus – seaduse täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega. 6.10.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 70 Samas. 71 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 70 6.10.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA-d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.10.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste tulemusel kaob KuM-i roll televisioonilubade väljaandmise menetluses. Seni on saanud kultuuriminister kehtestada televisioonilubadele kõrvaltingimusi, kuid edaspidi täidab seda ülesannet TTJA peadirektor. KuM-i töökorralduses sellega seoses muudatusi ei teha, kuna töömaht selle võrra märkimisväärselt ei vähene. Näiteks 2019. aastal oli kultuuriministril võimalus kehtestada kõrvaltingimused kahele tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale ja ühel korral vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa konkursi raames. Ka TTJA jaoks MeeTS-i täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega sisuliselt olulisi muudatusi kaasa ei too. Ennekõike aitavad kõnealused muudatused loodetavasti vähendada Euroopa Komisjoni kriitikat Eesti audivisuaalmeedia valdkonna riikliku järelevalveasutuse sõltumatuse aadressil. Lõppastmes on eesmärgiks muidugi ka turuosaliste usaldus, kuid valdkonna ettevõtjad on KuM-is 26. septembril 2019. a toimunud AVMSD infopäeval kinnitanud, et TTJA korralduses nad probleeme ei näe. 6.11. Kavandatav muudatus – riigilõivu kehtestamine televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest. 6.11.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.11.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5.1.1). 6.11.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel tuleb neile antud tegevusloa tingimuste muutmise taotlemisel edaspidi tasuda 75 euro suurune riigilõiv. Selliseid taotlusi esitatakse TTJA-le aastas kuni viis-kuus, ent mõni aasta ka mitte ühtegi. Televisiooni- ja raadioteenuse osutajate jaoks ilmneb seega tegevusloa tingimuste muutmise vajadus harva. Töökorralduslikus mõttes ei ole televisiooni- ja raadioluba omavate ettevõtjate jaoks tegemist tundmatu protseduuriga, kuna riigilõivu tuleb tasuda ka tegevusloa taotlemisel. Ka uue riigilõivu suurus peaks olema sihtrühmale taskukohane, kuna see moodustab vaid veidi üle 10% tegevusloa taotlemisel tasutavast riigilõivust ja, nagu juba öeldud, tegevusloa tingimuste muutmise vajadus ilmneb tegevusloa kehtivuse jooksul reeglina üksikutel kordadel. Sihtrühmale avalduv mõju on seega kokkuvõttes ebaoluline. 6.12. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele 71 Meediateenuste ja videojagamise valdkonna ettevõtjate halduskoormus suureneb ning see väljendub järgmiselt: 1) videojagamisplatvormi pidajatele laieneb majandustegevusteate esitamise kohustus (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.2); 2) mitmed meediavaldkonna ettevõtjad, kellele MeeTS seni ei laienenud, peavad taotlema tegevusluba ja hakkama TTJA-le MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise kohta aru andma (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.2.2.2); 3) audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruktuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.3.1.2); 4) audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ning TTJA-le esitama ligipääsetavuse tegevuskava (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.6.1.2). Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta kodanike halduskoormust. Avaliku sektori, täpsemalt TTJA, töökoormus suureneb (vt ka käesoleva seletuskirja punkte 6.1.4.2, 6.4.2.2, 6.6.2.2, 6.7.2.2 ja 7). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MeeTS 4. peatükis tehtavate muudatustega (tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine, majandustegevusteate esitamise kohustuse lisandumine videojagamisplatvormi pidajatele) kaasnevad arendustööd MTR-is. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) on hinnanud arendustööde maksumuseks 4 000 eurot. Seadusest tulenevate MTR-i arendustöödega seotud kulu kaetakse MKM-i eelarvest. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Nelja uue teenistuskoha loomisega kaasnevaks lisavahendite vajaduseks hinnatakse 112 392 eurot aastas, mis tähendab 1 750 euro suurust brutotöötasu ühe teenistuja kohta kuus. TTJA on kinnitanud valmisolekut katta muud uute teenistuskohtade loomisega seotud kulud (lähetused, töövahendid jms) omavahenditest. MKM kajastas TTJA täiendavat tööjõuvajadust ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektis ja esitas vastavasisulise lisataotluse, mida ei rahuldatud. Kompromissina eraldatakse TTJA-le 2021. aastal vahendid esialgu kahe täiendava teenistuskoha loomiseks, s.o 56 196 eurot. Kõnealune summa kaetakse võrdsetes osades KuM-i ja MKM-i eelarvest. Kui TTJA-le vahendeid täiendavate teenistuskohtade loomiseks ei eraldata, on takistatud AVMSD tegelik rakendamine, mis avaldub ennekõike järgmiselt: 1) lisanduvad uued pädevusvaldkonnad (videojagamisplatvormid ja nii-öelda uued audiovisuaalmeedia teenused, näiteks üksnes veebi vahendusel edastatav televisiooniteenus), kuid vastavat kompetentsi juurde tekitada pole võimalik; 2) pole võimalik teostada ülevaatlikku Eesti audiovisuaalmeedia teenuste turu kaardistust, mille kohta tuleb esitada regulaarselt teavet ka Euroopa Komisjonile; 3) pole võimalik teostada meediateenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate üle piisaval määral riiklikku järelevalvet, mistõttu ei ole tagatud alaealiste ja üldsuse kaitse ning võrdne konkurents teenuse osutajate vahel; 4) puudub võimekus tagada piisav riiklike huvide kaitse ühiskonna stabiilsuse ja julgeoleku aspektist; 5) jätkub valdkondliku järelevalveasutuse edasine nõrgenemine, sest juba praegu peab TTJA täitma oma ülesandeid meediateenuste 72 valdkonnas märksa väiksemate ressurssidega kui mitmete Eestiga võrreldavate liikmesriikide järelevalveasutused; 6) märgatavat edasiminekut audiovisuaalmeedia teenuste muutmisel puudega inimestele ligipääsetavaks ei saavutata. Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 75 euro suuruse riigilõivu kehtestamine mõjutab vähesel määral avaliku sektori tulusid. Selliseid taotlusi esitatakse TTJA-le aastas kuni viis-kuus, ent mõni aasta ka mitte ühtegi. Seega laekuks riigieelarvesse kuni 450 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõu § 1 punktiga 44 lisatakse MeeTS-i üks uus volitusnorm (MeeTS § 23 lõige 11), eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse üht olemasolevat volitusnormi (MeeTS § 27 lõikes 2) ja eelnõu § 1 punktiga 77 tunnistatakse üks volitusnorm (MeeTS § 39 lõige 5) kehtetuks. Volitusnormide täiendamist ja kehtetuks tunnistamist on põhjendatud vastavate eelnõu punktide selgituste juures. MeeTS § 27 lõikes 2 olevat volitusnormi ei muudeta sellisel määral, et oleks uuesti vaja hinnata sellel PS-ile vastavust. Seletuskirjale ei lisata MeeTS § 27 lõike 2 alusel kehtestatava ministri määruse eelnõu kavandit, kuna kõnealust määrust asutakse välja töötama üksnes tingimusel, et meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes kehtestanud või nende kehtestatud tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Seoses MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013014). Uus volitusnorm MeeTS § 23 lõikes 11 näeb ette, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Kõnealuste nõuete kehtestamisega piiratakse PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31 teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Ka HÕNTE § 12 näeb ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega ning täpsustab, et volitusnormis ei tohi volitada kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluseid ja tingimusi. PS-i kommentaarides on siiski Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, et seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada.72 MeeTS § 23 lõike 11 kohase volitusnormi puhul tulenevad seaduse sätete täpsustamise raamid nii kõnealusest sättest endast kui ka sama paragrahvi esimesest lõikest. Volitusnormis on 72 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kommentaar 20. 73 kirjeldatud volituse sisu võimalikult üksikasjalikult. Lisaks seab MeeTS § 23 lõige 1 teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks muutmisele audiovisuaalmeedia teenuse osutajate huvides kaks olulist tingimust: 1) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta järk-järgult; 2) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta proportsionaalsete meetmete abil. Selle raamistikuga peab täpsemate ligipääsetavusnõuete kehtestamisel arvestama ka valdkonna eest vastutav minister. Seega saab järeldada, et täpsemate ligipääsetavusnõuete kehtestamine ministri määrusega on käesoleval juhul põhimõtteliselt lubatav. Mis puudutab seda, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on antud juhul ka sisuliselt õigustatud, siis Riigikohtu praktika pinnalt on PS-i kommentaarides märgitud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane.73 Ligipääsetavusnõuete kehtestamisel lähtutakse PS §-s 44 sätestatust, mille kohaselt on igaühel õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et kuigi riigil ei ole kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate kasutamine, peab riik teatud miinimumstandardid siiski tagama, muu hulgas ka puudega inimeste informatsioonile ligipääsu osas.74 Seega on ettevõtlusvabaduse piiramine käesoleval juhul põhjendatud. Seletuskirjale ei lisata MeeTS § 23 lõike 11 alusel kehtestatava ministri määruse eelnõu kavandit, kuna kõnealust määrust asutakse välja töötama pärast MeeTS § 23 rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamist 2024. aastal. 9. Seaduse jõustumine Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt jõustavad liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2020. aasta 19. septembril. Tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud eriolukorrast, on eelnõu menetlemine viibinud ja direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle hilinemisega. Seadus jõustub 2021. aasta 1. mail. Erandina jõustub seaduse § 1 punkt 44 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm jõustub ülejäänud seadusest hiljem, kuna kõnealuse määruse koostamisel on oluliseks sisendiks hiljemalt 2024. aastal läbiviidava MeeTS §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise tulemused. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 26. septembril 2019. a toimus KuM-is infopäev, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid peamisi muudatusi. Infopäeval osalesid televisiooni- ja raadiolubade omanike (AS Postimees Grupp, SA Tallinna Televisioon, Taevaraadio OÜ, OÜ Kids Network Television, Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ), tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajate (Elisa Teleteenused AS, Telia Eesti AS), erialaorganisatsioonide (MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit, MTÜ Eesti Autorite 73 Samas. 74 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 kommentaar 15. 74 Ühing, MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, SA Eesti Filmi Instituut), Eesti Rahvusringhäälingu, Tele2 Eesti AS ning AS Levira esindajad. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja ning MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidu esindajatega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 20-0147/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, MTÜ-le Eesti Meediaettevõtete Liit, MTÜ-le Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ-le Eesti Ringhäälingute Liit, SA-le Eesti Filmi Instituut, televisiooni- ja raadiolubade omanikele ning tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Eelnõu kohta esitasid märkused Eesti Rahvusringhääling, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, AS Ekspress Meedia ja AS Postimees Grupp (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit lisas 2). Algatab Vabariigi Valitsus 8. veebruaril 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 75  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ning meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Euroopa Liidu õigusakti Euroopa Liidu Ülevõetava Muudetava normi sisuliseks õigusakti normi Euroopa Liidu Euroopa Liidu rakendamiseks Kommentaarid ülevõtmise õigusakti norm õigusakti norm kehtestatavad riigisisesed kohustus õigusaktid Art 1 (1) (a) Art 1 (1) (a) (i) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 1 ja 2 Art 1 (1) (a) (ii) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 3 Art 1 (1) (b) Art 1 (1) (aa) Jah MeeTS § 41 Art 1 (1) (c) Art 1 (1) (b) Jah MeeTS § 7 lg 1 Art 1 (1) (d) Art 1 (1) (ba) Jah MeeTS § 7 lg 11 Art 1 (1) (bb) Jah MeeTS § 6 lg 2 Art 1 (1) (e) Art 1 (1) (da) Jah MeeTS § 51 Art 1 (1) (f) Art 1 (1) (h) Jah MeeTS § 25 lg 1 Art 1 (1) (g) Art 1 (1) (k) Jah MeeTS § 30 lg 1 Art 1 (1) (h) Art 1 (1) (m) Jah MeeTS § 31 lg 1 Art 1 (2) II peatüki pealkiri Ei Art 1 (3) (a) Art 2 (3) (b) Jah MeeTS § 2 lg 1 p 2–4 Art 1 (3) (b) Art 2 (5a) Jah MSÜS § 30 lg 5–8 Art 2 (5b) Jah MeeTS § 39 lg 2 p 5, § 47 lg 2 p 41 ja § 54 lg 4 p 3 1  Art 2 (5c) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 1 (4) Art 3 (1) Jah MeeTS § 51 lg 1 Art 3 (2) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (2) (c) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 Art 3 (2) (d) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 4 Art 3 (2) viimane Jah MeeTS § 51 lg 5 lõik Art 3 (3) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (3) eelviimane Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 lõik Art 3 (3) viimane Jah MeeTS § 51 lg 5 lõik Art 3 (4) Ei Art 3 (5) Jah MeeTS § 51 lg 3 ja 4 Art 3 (6) Ei Art 3 (7) Ei Art 1 (5) Art 4 (1) Valikuline AVMSD artikli 4 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD-ga võrreldes rangemaid õigusnorme, tingimusel, et need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistajad ei pea rangemate normide kehtestamist vajalikuks. Art 4 (2) (a) Jah MeeTS § 531 lg 1 Art 4 (2) (b) Jah MeeTS § 531 lg 1 2  Art 4 (2) eelviimane Jah MeeTS § 531 lg 6 lõik Art 4 (3) (a) Jah MeeTS § 531 lg 2 Art 4 (3) (b) Jah MeeTS § 531 lg 3 Art 4 (3) viimane Jah MeeTS § 531 lg 2 lõik Art 4 (4) (a) Jah MeeTS § 531 lg 2 ja 3 Art 4 (4) (b) Jah MeeTS § 531 lg 5 Art 4 (4) (c) Jah MeeTS § 531 lg 4 Art 4 (5) Jah MeeTS § 531 lg 4 Art 4 (6) Jah MeeTS § 54–59 Art 4 (7) Jah MeeTS § 31 Art 1 (6) Art 4a (1) Jah MeeTS § 22 lg 1 Art 4a (1) (a) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (b) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (c) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (d) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (2) Ei Art 4a (3) Valikuline MeeTS § 27 lg 2 AVMSD artikli 4a lõige 3 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD või Euroopa Liidu õigusega laiemalt kooskõlas olevaid rangemaid õigusnorme, kui eneseregulatsiooni korras välja töötatud tegevusjuhendid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Eesti Ringhäälingute Liit on eneseregulatsiooni korras kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“, mida tuleb eelnõu seadusena jõustumisel uuendada. MeeTS-i on 3  Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ettepanekul täiendatud valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kohustusega kehtestada nõuded lastesaadetes või nende ajal või lastele suunatud kasutaja loodud videotes edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele määrusega, kui teenuse osutajate omaalgatuse korras loodud juhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Juhendi tõhusust hinnatakse pärast olemasoleva juhendi uuendamist. Art 1 (7) III peatüki pealkiri Ei Art 1 (8) Art 5 (1) Jah MeeTS § 16 lg 1 Art 5 (1) (a) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 1 Art 5 (1) (b) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 2 Art 5 (1) (c) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 3 Art 5 (1) (d) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 5 ja 6 Art 5 (2) Valikuline MeeTS § 16 lg 1 p 41 AVMSD artikli 5 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud väljendusvabadusega ja teave meediateenuse osutajate 4  omandistruktuuri kohta võimaldab kasutajatel meediateenuste sisu teadlikult hinnata, on kõnealuse sätte Eesti õigusesse ülevõtmine põhjendatud. Art 6 (1) (a) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (1) (b) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (2) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 1 (10) Art 6a (1) Jah MeeTS § 19 lg 2–6 Art 6a (2) Jah MeeTS § 192 Art 6a (3) Jah MeeTS § 19 lg 4 Art 6a (4) Ei Art 1 (11) Art 7 (1) Jah MeeTS § 23 lg 1 Art 7 (2) Jah MeeTS § 23 lg 3 ja § 54 lg 4 p2 Art 7 (3) Jah MeeTS § 23 lg 2 ja 3 Art 7 (4) Jah MeeTS § 23 lg 4 Art 7 (5) Jah MeeTS § 18 lg 2 Art 1 (12) Art 7a Valikuline AVMSD artikkel 7a annab liikmesriikidele võimaluse võtta meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Direktiivi 25. põhjenduspunkti kohaselt on üldhuvieesmärkideks näiteks meedia mitmekesisus, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Kohustusi üldhuvieesmärkide tagamiseks saab kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud selgelt kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu 5  väljatöötamise ajal, sh meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringus1 pole tuvastatud probleeme üldhuvieesmärkide tagamisega ega ilmnenud põhjuseid miks Eestis oleks vaja üldist huvi pakkuvate audiovisuaalsete teenuste esiletoomist. Art 7b Jah ESS § 902 Art 9 (1) (a) Jah MeeTS § 25 lg 2 ja § 26 lg 2 Art 9 (1) (b) Jah RekS § 11 lg 1 p 1 Art 9 (1) (c) (i) Jah RekS § 3 lg 4 p 9 Art 9 (1) (c) (ii) Jah RekS § 3 lg 4 p 10 Art 9 (1) (c) (iii) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 ja 5 Art 9 (1) (c) (iv) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 Art 9 (1) (d) Jah RekS § 17 lg 1 ja 5 Art 9 (1) (e) Jah RekS § 8 lg 3 ja § 28 lg 3 p 3 Art 9 (1) (f) Jah RavS § 84 lg 1 Art 9 (1) (g) Jah RekS § 8 lg 4 Art 9 (2) Jah RekS § 8 lg 3, § 9 lg 2, § 28 lg 3 p 6–8 Art 9 (3) Valikuline AVMSD artikli 9 lõige 3 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist alkohoolseid jooke reklaamivate audiovisuaalsete äriteadete osas, et vähendada alaealiste kokkupuutumist selliste äriteadetega. Eesti õiguses on juba seaduse tasandil (RekS-is) reguleeritud, et alkoholi reklaam on 1 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 6  keelatud tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 22.00-ni (RekS § 28 lg 7 p 10), aga ka näiteks sotsiaalmeedia võrgustikes (RekS § 28 lg 7 p 14), mistõttu puudub vajadus panna meediateenuse osutajatele täiendav kohustus selles küsimuses tegevusjuhendi väljatöötamiseks. Art 9 (4) Valikuline MeeTS § 27 AVMSD artikli 9 lõige 4 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist ebatervislike toitude ja jookide reklaami osas lastesaadetes. Tegemist ei ole sisult uue sättega (AVMSD eelmises redaktsioonis sisaldus sama põhimõte artikli 9 lõikes 2), mistõttu on see juba kehtivasse MeeTS-i üle võetud. Art 9 (5) Ei Art 1 (14) (a) Art 10 (2) Jah MeeTS § 30 lg 7 Art 1 (14) (b) Art 10 (4) Jah; osaliselt MeeTS § 30 lg 9 ja 10 AVMSD artikli 10 lõige 4 võimaldab valikuline lisaks uudiste- ja poliitikasaadetele keelata ka lastesaadete spondeerimise. Eesti õiguses on otsustatud seda võimalust esialgu mitte kasutada, kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei rakendata praegu täiendavaid 7  sponsorluse piiranguid, mida AVMSD kohustuslikuna ette ei näe. Art 1 (15) Art 11 (1) Jah MeeTS § 62 Art 11 (2) Jah MeeTS § 31 lg 2 Art 11 (3) (a) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 1 Art 11 (3) (b) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 2 Art 11 (3) (c) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 3 Art 11 (3) (d) Jah; osaliselt MeeTS § 31 lg 4 p 4 ja lg 7 AVMSD artikli 11 lõike 3 punkti d valikuline (tootepaigutust sisaldavate saadete märgistamine) kohaldamisest võivad liikmesriigid loobuda, välja arvatud saadete puhul, mille on tootnud või tellinud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või temaga seotud ettevõte. Kuna tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid see sisaldus ka AVMSD eelmises redaktsioonis, on juba kehtivas MeeTS § 31 lõikes 7 sätestatud, et kõnealust nõuet ei kohaldata saate puhul, mille on tootnud väljaspool liikmesriiki või konventsiooniga ühinenud riiki asuv ettevõtja. Art 11 (4) (a) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 1 Art 11 (4) (b) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 2 Art 1 (16) IV peatüki pealkiri Ei Art 1 (17) Art 12 Ei Art 1 (18) Art 13 (1) Jah MeeTS § 24 lg 1 Art 13 (2) Valikuline AVMSD artikli 13 lõige 2 näeb ette, et kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad 8  panustaksid rahaliselt Euroopa teoste tootmisesse, võivad nad samuti nõuda, et selliseid kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis. Rahaline panustamine Euroopa teoste tootmisesse võib väljenduda näiteks sisusse otseselt investeerimise või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Kõnealuse sätte rakendamise eelduseks on seega asjaolu, et liikmesriik on kehtestatud sellised rahalised kohustused. Otsese rahalise panustamisega seotud meetmeid rakendab 28% liikmesriikidest.2 Rahalist panustamist eeldavad meetmed Euroopa teoste edendamiseks jagunevad üldjoontes kaheks – osa liikmesriike kogub teatud protsendi meediateenuse osutajate tuludest kokku ja suunab saadud summad uute teoste tootmisesse läbi taotlusvoorude, teised aga on kehtestanud meediateenuse osutajatele kohustuse investeerida ise teatud protsent oma tuludest Euroopa või kodumaiste teoste tootmisesse. 2 Promotion of European works in on-demand services – Contributions from the audiovisual regulators. 9  Eelnõu ettevalmistajad konsulteerisid Rahandusministeeriumiga (edaspidi RaM), hindamaks sarnaste meetmete Eestis kasutusele võtmise perspektiivikust. RaM-i esialgse hinnangu kohaselt ei kaaluks meetmest saadav tulu üles sellega kaasnevaid kulusid. Arvestades RaM-i seisukohta ja direktiivi ülevõtmise kitsast ajaraami, kõnealust küsimust eelnõus ei puudutata. Teema juurde on võimalik edaspidi tagasi tulla. Art 13 (3) Valikuline AVMSD artikli 13 lõikes 3 täpsustatakse, et sama artikli lõikes 2 osutatud rahalised kohustused peavad põhinema ainult sihtliikmesriikides teenitud tuludel. Kuna AVMSD artikli 13 lõiget 2 Eesti õigusesse praegu üle ei võeta, puudub ka sama artikli kolmanda lõike ülevõtmise vajadus. Art 13 (4) Jah MeeTS § 24 lg 2 ja § 54 lg 4 p2 Art 13 (5) Ei Art 13 (6) Jah; osaliselt MeeTS § 24 lg 3 AVMSD artikli 13 lõige 6 puudutab valikuline osaliselt sama artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahalisi kohustusi, võimaldades teha neist väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul erandi. Kuna AVMSD artikli 13 lõikeid 2 ja 3 Eesti õigusesse praegu üle 10  ei võeta, jääb ka sama artikli lõige 6 osaliselt üle võtmata. Art 13 (7) Ei Art 1 (19) Art 19 (2) Jah MeeTS § 28 lg 4 Art 1 (20) Art 20 (2) Jah MeeTS § 28 lg 5–7 Art 1 (21) Art 23 (1) Jah MeeTS § 29 lg 1 Art 23 (2) (a) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 1 Art 23 (2) (b) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 3 Art 23 (2) (c) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 4 Art 23 (2) (d) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 5 Art 1 (22) VIII peatükk Ei Art 1 (23) Art 28a (1) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 1 Art 28a (2) (a) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2, 3 ja 5 Art 28a (2) (b) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 4 ja 6 Art 28a (2) (a) Jah ÄS § 6 lg 1 Art 28a (2) (b) Jah ÄS § 6 lg 1 ja 2 Art 28a (2) (c) Jah MeeTS § 2 lg 7 Art 28a (3) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2–4 Art 28a (4) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 5 ja 6 Art 28a (5) Jah MeeTS § 31 Art 28a (6) Jah MeeTS § 47 lg 21 p 4 ja § 54 lg 4 p 3 Art 28a (7) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 28b (1) (a) Jah MeeTS § 191 lg 2 Art 28b (1) (b) Jah MeeTS § 191 lg 1 p 1 Art 28b (1) (c) Jah MeeTS § 191 lg 1 p 1–3 Art 28b (2) Jah MeeTS § 25 lg 21, § 26 lg 3, § 27 lg 1, § 311, RekS § 11 lg 11 Art 28b (3) (a) Valikuline MeeTS § 191 lg 1 ja 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktides a–j esitatakse valik meetmeid, mille 11  rakendamise kohustuse liikmesriigid videojagamisplatvormi pidajatele alaealiste ja üldsuse kaitseks võivad panna. Punktis a nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on platvormi pidajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 1 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. Art 28b (3) (b) Valikuline MeeTS § 311 lg 1 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on platvormi pidajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 2 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. Art 28b (3) (c) Valikuline MeeTS § 311 lg 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis c nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et oleks võimalik rakendada sama artikli lõikes 2 kohustuslikuna sätestatut, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et videojagamisplatvormi pidajad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on lõike 3 kolmanda lõigu punkti c kohaselt teatatud või platvormi pidaja on kõnealusest asjaolust teadlik. 12 Art 28b (3) (d) Valikuline MeeTS § 191 lg 3 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis d nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et see aitab koostoimes MeeTS § 191 lõikega 4 tõhusalt kaitsta üldsust ebaseadusliku sisu eest ning aitab kaasa InfoTS § 11 lõike 3 rakendamisele. Art 28b (3) (e) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis e nimetatud meede seisneb selliste süsteemide loomises ja käitamises, mille kaudu videojagamisplatvormi pidajad selgitavad videojagamisplatvormi kasutajatele, milline mõju on sama lõike punktis d osutatud teatamisel ja märkimisel. MeeTS § 191 lõigete 4 ja 5 eelnõukohane sõnastus näeb ette, kuidas videojagamisplatvormi pidaja vägivalda või vihkamist õhutavast, õigusrikkumisele üleskutsuvast, lapspornot sisaldavast või alaealistele sobimatust sisust teada saamisel reageerib. Seega tuleneb teatamise tagajärg seadusest ja puudub vajadus panna videojagamisplatvormi pidajatele kohustus seda mõju kasutajatele täiendavalt selgitada. Art 28b (3) (f) Valikuline MeeTS § 191 lg 5 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis f nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tagada alaealiste kaitse sarnaselt audiovisuaalmeedia 13  teenustega ka videojagamisplatvormi kasutamisel. Art 28b (3) (g) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis g nimetatud meedet, mis seisneb videojagamisplatvormi kasutajate poolt hinnangute andmises selle kohta, kas platvormil edastatav sisu on ebaseaduslik, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab taolise hindamissüsteemi lugeda hõlmatuks ebaseaduslikust sisust teatamise võimaluse loomisega (sama lõike punkt d, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 191 lõikega 3). Selline hõlpsasti kasutatav teatamissüsteem võib muu hulgas seisneda ka sisu hindamises. Art 28b (3) (h) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis h nimetatud meedet, mis seisneb vanemakontrolli süsteemide loomises, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab selle lugeda hõlmatuks videojagamisplatvormi pidajale pandava kohustusega teha alaealistele sobimatu sisu isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole neile tavaolukorras kättesaadav (sama 14  lõike punkt f, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 191 lõikega 5). Art 28b (3) (i) Valikuline MeeTS § 191 lg 6 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis i nimetatud meede seisneb videojagamisplatvormi pidajate peale esitatud kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra loomises ja kasutamises videojagamisplatvormi pidajate endi poolt seoses sama lõike punktides d–h osutatud meetmete rakendamisega. Kuigi tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 24 juba reguleerib kaebuse esitamist kauplejale ja kuna videojagamisplatvormi pidaja on kaupleja TKS § 2 lõike 1 punkti 2 tähenduses, on kasutajal võimalik esitada talle kaebus TKS alusel, nähakse siiski ka MeeTS-is ette videojagamisplatvormi pidaja kohustus kehtestada kaebuste lahendamise kord. Seda tehakse tulenevalt asjaolust, et kõik videojagamisplatvormi kasutajad ei pruugi olla tarbijad TKS § 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses (näiteks ei ole tegemist füüsilise isikuga, vaid videosisu laetakse üles juriidilise isiku nimel) ja neile TKS-is sätestatud kaebuste esitamise võimalus ei laieneks. 15 Art 28b (3) (j) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis j nimetatud meede seisneb tõhusate meediakirjaoskust arendavate meetmete ja vahendite väljatöötamises videojagamisplatvormi pidajate poolt ning kasutajate teadlikkuse suurendamises neist meetmetest ja vahenditest. Vältimaks videojagamisplatvormi pidajate suuremat koormamist võrreldes meediateenuse osutajatega, kõnealust kohustust neile esialgu ei panda. Art 28b (3) viimane Jah MeeTS § 192 lõik Art 28b (4) Valikuline AVMSD artikli 28b lõikes 4 julgustatakse liikmesriike kasutama videojagamisplatvorme puudutavates küsimustes kaasreguleerimist. Kuna direktiivi ülevõtmise ajal ei ole teada, kas Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi pidajaid üldse eksisteerib, rääkimata sellest, et oleks moodustatud mõni valdkonna huvide eest seisev esindusorganisatsioon, ei võeta AVMSD artikli 28b lõiget 4 momendil Eesti õigusesse üle. Selle juurde on võimalik tulevikus tagasi tulla eeldusel, et tekib tugev videojagamisplatvormi pidajate kogukond. Art 28b (5) Jah MeeTS § 54–59 16  Art 28b (6) Valikuline AVMSD artikli 28b lõige 6 võimaldab liikmesriikidel kehtestada sama artikli lõikes 3 nimetatutest rangemaid meetmeid. Kuna eelnõu koostamise ajal teadaolevaid Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi pidajaid pole, on mõistlik esialgu piirduda AVMSD-s pakutud meetmetega ning tulla rangemate meetmete kaalumise juurde tagasi juhul, kui selleks ilmneb praktiline vajadus. Art 28b (7) Jah MeeTS § 191 lg 7 ja § 561 Art 28b (8) Jah PS § 15 Art 28b (9) Ei Art 28b (10) Ei Art 1 (24) XI peatüki pealkiri Ei Art 1 (25) Art 30 (1) Jah MeeTS § 54 lg 2, VVS § 63 lg 2 p 7 ja § 93 lg 6 p 1, KVS Art 30 (2) Jah MeeTS § 54 lg 3 Art 30 (3) Jah MeeTS tervikuna, aga ka kõik muud valitsusasutuste tegevust reguleerivad õigusaktid Art 30 (4) Jah VVS § 41 lg 2, AvTS § 28 lg 1 p 11, MeeTS § 55 ja § 56 Art 30 (5) Jah VVS § 49 lg 1 p 5, ATS § 16 lg 1 ja 6, § 18 lg 4, § 23 lg 2 p 3 ja 11. ptk, Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, 17  Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ Art 30 (6) Jah PS § 15 ja § 146, HMS § 61 lg 2 Art 1 (26) Art 30a (1) Jah MeeTS § 53 lg 1 Art 30a (2) Jah MeeTS § 53 lg 3 Art 30a (3) Jah MeeTS § 531 lg 8 Art 30b (1) Ei Art 30b (2) Ei MeeTS § 54 lg 4 p 4 Art 30b (3) (a) Ei Art 30b (3) (b) Ei Art 30b (3) (c) Ei Art 30b (3) (d) Ei Art 30b (4) Ei Art 1 (27) Art 33 Ei Art 1 (28) Art 33a (1) Jah MeeTS § 533 lg 1 Art 33a (2) Jah MeeTS § 533 lg 2 Art 33a (3) Ei Art 2 (1) Jah Eelnõu § 5 ja MeeTS normitehniline märkus Art 2 (2) Ei Art 3 Ei Art 4 Ei 18 19  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Eesti Rahvusringhääling Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) Mittearvestatud. Eelnõu ettevalmistajad ei pea 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL põhjendatuks kohustada kaabelleviteenust audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate osutavaid elektroonilise side ettevõtjaid tõstma liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide ERR-i kanaleid lõppkasutaja ekraanil näha olevates koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste telekanalite loendites senisest enam esile. Kuigi direktiiv (AVMSD) lisandus artikkel 7a. Artikkel kaabeleviteenust osutavaid elektroonilise side sätestab, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et ettevõtjaid on 20–30 ringis, oli 2017. aasta andmete tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia kohaselt 97% turust kolme suurema ettevõtja käes teenuste sobiv esiletoomine (ingl.k. findability). (Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS STV). Nimetatud direktiivi põhjenduspunkt 25 selgitab, et Nimetatud ettevõtjate pakutavates telekanalite liikmesriikidel on võimalus kehtestada kohustusi loendites on ERR-i kanalid ETV ja ETV2 praegugi siseriiklikus õiguses, millega tagatakse üldist huvi esimeste seas. Kui ETV+ telekanalite loendis pakkuva sisu sobiv esiletoomine, järgides esimeste hulka ei kuulu, siis on see sageli paigutatud kindlaksmääratud üldhuvi eesmärke - näiteks meedia teiste venekeelsete kanalite vahetusse lähedusse, mitmekesisus, sõnavabadus ja kultuuriline mis on kõnealuse kanali peamist sihtrühma mitmekesisus. arvestades sobiv lahendus. Seega ei ole kõnealune Kultuuriministeeriumi ettevalmistatud eelnõuga muudatus hetkel vajalik. selliseid kohustusi meediateenuse osutajatele ette ei nähta. Eesti Rahvusringhääling teeb ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis kohustaksid meediateenuse osutajaid sobivate meetmega tõstma esile oma elektroonilistes programmijuhistes (EPG) või 1 programmikataloogides ja sideettevõtjaid nende pakutavais audiovisuaalmeedia teenuste valikuis ning vastavates rakendustes tõstma sobivate meetmetega esile avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ehk Eesti Rahvusringhäälingu televisiooniprogramme ja tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. Eesti Rahvusringhäälingu programmid ja meediateenused peavad seaduse kohaselt aitama kaasa ühiskonnaliikmete ja -rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi ning teenima avalikku huvi. Uudistesaated peavad olema mitmekülgsed ja tasakaalustatud. Neid nõudeid ERR ka täidab ja viidates eeltoodud direktiivis märgitud meedia mitmekesisuse, sõnavabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamisele, kui üldist huvi täitvale eesmärgile, on põhjendatud, et selliste meetmete kehtestamine aitab kaasa selle eesmärgi täitmisele. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 90 sätestab ühe sellise meetmena sideettevõtjale, kes osutab kaabelleviteenust, kohustuse taasedastada eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja programme (nn must carry rule). See tagab küll sideettevõtja poolt pakutavates pakettides ERRi programmide olemasolu, kuid nende leitavust ja esiletoomist väga suure hulga programmide seas see ei taga. Praktikas ei ole peamiselt väiksema arvuga klientuuriga teenusepakkujate puhul ERRi telekanalid pakettides alati kergesti leitavad. Iseäranis on probleeme ETV2 programmi esiletõstmisega ja enim ERRi venekeelse 2 telekanali ETV+ leitavusega. Arvestades, et erinevaid meediateenuseid (eelkõige online teenused) tuleb pidevalt juurde ja tarbijate valikud kasvavad oleks õigustatud asjakohaste nõuete kehtestamine ERRi poolt kõigile elanikerühmadele suunatud mitmekesiste ja kvaliteetsete audiovisuaalmeedia teenuste paremaks esiletõstmiseks. Eelnõuga laiendatakse Tehnilise Järelevalve ja Mittearvestatud. Eelnõu on koostatud peamise Tarbijakaitse Ameti (TTJA) pädevust ja määratletakse eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv, nimetatud amet sõltumatu regulaatorina AVMSD millega muudeti AVMSD-d. Kavandatavad mõistes. muudatused, mis ei seisne konkreetsete direktiivi 2009. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu sätete ülevõtmises, on siiski otseselt seotud "Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise AVMSD eesmärgiga või pelgalt tehnilised kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes" täpsustused, millega ei kaasne märkimisväärset (OJ:2009/C 257/01) (edaspidi teatis). mõju. Kõnealused ERR-iga seonduvad küsimused Eelmainitud ringhäälinguteatis rõhutab, et avalik- ei puuduta AVMSD-s sätestatut, mistõttu ei saa neid õigusliku ringhäälingu ülesanded peavad olema väga sama eelnõuga lahendada. Vastasel juhul võiks selgelt määratletud siseriiklikus dokumendis (Eestis oluliselt aeglustuda direktiivi ülevõtmine. on need määratletud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses). Lisaks rõhutab teatis, et kui avalik- õigusliku meediateenuse osutaja avalike ülesannete täitmise kohta peaks olema antud hinnang pädeva sõltumatu järelevalve asutuse poolt. Sõltumatuks järelevalveorganiks saab teatise kohaselt lugeda niisugust asutust, mis on sõltumatu avalik-õiguslikust ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ning millel on volitused ning vajalik suutlikkus ja vahendid sellise järelevalve teostamiseks., Eestis puudub pädev regulaatorasutus, kes viiks läbi teatises märgitud ERRi tegevuse hindamise (public value test). Asutus peaks olema sõltumatu ERRist ja see peaks kontrollima 3  teenuste osutamist läbipaistval ja tõhusal viisil. Niisuguse sõltumatu järelevalveorgani vajadusele on viidanud ka Euroopa Ringhäälingute Liit (European Broadcasting Union (EBU)) mitmetes dokumentides (nt avaldatud veebis: "PSM remit principles for the digital media age"1 ) ja selle kohta on küsitud infot teistest liikmesriikidest ning teadaolevalt jälgib seda olukorda ka Euroopa Komisjon. 06.11.2018. pöördusid Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Ringhäälingute Liit Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole märgukirjaga, milles tõstatati küsimus ERRi avaliku teenuse osutamise ja finantseerimise läbipaistvuse ning vastavuse osas täidetavatele ülesannetele. Kultuuriministri 14.12.2018 a vastuskirjas nr 10- 5/2149-3 selgitas minister, et kehtiva seaduse kohaselt on järelevalve teostajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu, kuid viitas samas, et AVMSD loob tingimused sõltumatu regulaatorasutuse tegutsemiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja seadusest tulenevate ülesannete sõltumatu, kvaliteetse ja jätkusuutliku täitmise ning ühiskonna rahastatud meediateenuste arengu soodsate väljavaadete ja õiguskindluse tagamiseks tuleks luua võimalus Euroopa Komisjoni teatises märgitud igakülgse sõltumatu hinnangu andmiseks, teeme ettepaneku kaaluda TTJAle vajaliku pädevuse andmist või panna see ülesanne 1 https://www.ebu.ch/files/live/sites/ebu/files/Publications/EBU-Legal-Focus-Remit_EN.pdf 4  seadusega mõnele teisele sõltumatule asutusele. Selleks aga, et tagada nimetatud ülesande täitmise sõltumatus, tuleks aga järelevalve ja hinnangu andmise piirid väga täpselt määratleda seaduses. Kas lastesaadete tootmist saab edaspidi endiselt Selgitatud. Mis puudutab kavandatud lastesaadete rahastada Euroopa liidu tõukefondide rahast, näiteks spondeerimise keeldu, siis sellest momendil Maaeluministeeriumi, Haridusministeeriumi, loobutakse, kuna COVID-19 haigust põhjustava Teadusagentuuri meediategevuste vahendeist? koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt Aegajalt tehakse ministeeriumite või rakendusüksuste ülemaailmsest eriolukorrast tulenev kaudu lastele suunatuid meediategevuste hankeid. majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad ETV2 näiteks näitas 2019 sügishooajal õpetlikku tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei söögitegemise/teadussarja "Magus molekul". Selle rakendata praegu täiendavaid sponsorluse tegi küll välistootja, kuid rahastajatest saab aimu piiranguid, mida AVMSD kohustuslikuna ette ei logodest saate lõpusekundeil: näe. Jätkuvalt on keelatud sponsori logo näitamine https://lasteekraan.err.ee/1024792/magus-molekul. lastesaates. Sarnaseid juhtumeid võib tulla veel ja kuna see vastab Juhime aga tähelepanu, et tulenevalt ERHS § 11 ERR huvidele, on lapsi hariv ja kaasrahastatud lõikest 1 on ERR-il niikuinii keelatud vastu võtta vastavatest allfondidest avaliku hanke järel, oleks hea sponsorlusest saadavat toetust (välja arvatud kui regulatsiooni sõnastuse täpsustamisel ei läheks üksikud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud need võimalused laste puhul "kogemata" sponsorluse erandid). Samas ei liigitu KuM-i hinnangul viidatud piirangu alla. rahalised vahendid sponsorlusest saadavaks toetuseks, kuna neid ei anta eesmärgiga edendada toetuse andja mainet või tutvustada tema nime, kaubamärki, tegevust või tooteid. Eesti Infotehnoloogia ja Eelnõu kohaselt muudetakse MeeTS § 19 lõiget 4, Mitte arvestatud. MeeTS-is mõistetakse termineid Telekommunikatsiooni Liit sõnastades selle järgmiselt: „edastamine“ ja „taasesastamine“ AutÕS-is „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sätestatust erinevas tähenduses. Kui AutÕS tegeleb saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku õigustega (meediateenuste) sisule, siis MeeTS või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia seevastu selle sisu tehniliste edastusviisidega ning teenuse osutaja, siis tuleb enne saadet edastada sellele sisule ligipääsemise üldisemate üldsuse huve vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis puudutavate küsimustega (alaealiste ja üldsuse 5  teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või kaitse, vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane jms). MeeTS-is kasutatakse sarnast lahendust, nagu sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või AVMSD-s, kus räägitakse edastamisest ja alaealiste mõnele eagrupile.“ taasedastamisest näiteks ka tellitava Juhime tähelepanu, et autoriõiguse seaduse (AutÕS) audiovisuaalmeedia teenuse puhul. AutÕS-i kohaselt on erinevatel üldsusele suunamise kohaselt tuleks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse toimingutel spetsiifiline sisu ja tähendus, muu hulgas puhul kasutada sõnastust „üldsusele kättesaadavaks on eristatud „edastamine“ (AutÕS § 10 lg 5), tegema“, sest AutÕS § 10 lõike 6 kohaselt väljendab „taasedastamine“ (AutÕS § 103), „kättesaadavaks just see tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele tegemine“ (AutÕS § 10 lg 6). Tellitava iseloomulikku võimalust kasutada teost enda poolt audiovisuaalmeediateenuse (nt valitud kohas ja ajal. Seega hõlmab termin videojagamisplatvormid, videolaenutused) kui n-ö „edastamine“ MeeTS-is asjakohastel juhtudel ka mittelineaarse AV-teenuse puhul on tegemist „üldsusele kättesaadavaks tegemist“ AutÕS olukorraga, kus üldsus saab teost kasutada enda poolt tähenduses ning MeeTS-is sätestatu põhjal ei saa valitud kohas ja ajal. Sellise teenuse üldsusele teha autori õigustega seonduvaid järeldusi. suunamise toimingu kirjeldamiseks on asjakohane Samadele erisustele on tähelepanu juhitud ka 2010. termin „kättesaadavaks tegemine“, mitte aasta 16. detsembril vastu võetud MeeTS-i eelnõu „edastamine“. seletuskirjas2. Seega, kuivõrd tellitava audiovisuaalmeedia teenuse KuM konsulteeris antud küsimuses nii JuM-i kui osutaja ei teosta autoriõiguse seaduse kohaselt TTJA-ga, kes on samuti seisukohal, et seadusandja edastusõigust, teeme ettepaneku kasutada MeeTS § 19 tahe on olnud hõlmata MeeTS-is terminiga lõikes 4 muudetud sõnastust: „edastamine“ tellitava audiovisuaalmeedia teenuse „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puhul ka programmikataloogi üldsusele saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku kättesaadavaks tegemist. KuM toetab ka TTJA või selle teeb kättesaadavaks tellitava soovitust mitte defineerida termineid „edastamine“ audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, siis /---/“. ja „taasedastamine“ MeeTS-is, kuna digiajastul, kus Soovitame eeltoodu valguses eelnõus kasutatav hoogsalt edeneb eri liiki teenuste konvergents, terminoloogia läbivalt üle kontrollida, tagamaks signaali liikumist sisutootjast tarbijani on väga raske kooskõla autoriõiguse seadusest tulenevate nende täpselt ja püsivalt ajakindlalt jagada tehniliselt 2 Meediateenuste seadus 827 SE. 6  üldsusele suunamise õigustega, mida teenuse osutajad selgelt eristuvaiks osadeks (edastamise ja tegelikkuses teostavad. taasedastamise etapp) ning see temaatika haakub laiemalt ka sideteenuste valdkonnaga, oleks kitsaste ajaraamide juures nende mõistete detailselt täpne piiritlemine väga keeruline ja kiirustamise tulem küsitava õiguskindlusega. Selguse huvides on selgitus MeeTS-i ja AutÕS-i terminoloogilise erinevuse kohta lisatud eelnõu seletuskirja. Eesti Meediaettevõtete Liit Meedialiidu hinnagul tuleb meediateenuste seadust Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. täiendada kohustusega meediateenuste osutajatele, MeeTS § 19 lõike 4 uus sõnastus kohustab nii mille kohaselt erootilise jmt sisuga (18+ sisu) videlood televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia tuleb varustada vasakul kaadrinurgas graafilise teenuse osutajat varustama saateid, mis sündsusetu märgisega 18+. Selleks, et kaadrisse tekiks vähem sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või graafilist müra, siis tuleb meie hinnagul selleks õigusvastase käitumise näitamisega võivad kasutada 18+ märgise värvina kerget läbipaistvat halli. tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset 18+ sisu sisaldava videoloo ette tuleb lisada või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud sissejuhatusse põgus hoiatus. (vanuserühmale 18+ mõeldud saated), ning Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka alaealiste mõnele earühmale sobimatuid saateid õigusakt, mis selgitab, millistes olukordades tuleb saatele eelneva vaatajale või kuulajale arusaadava videolugu alati 18+ sisu märgisega esitada. hoiatusega ja saate ajal ekraanil näha oleva Sarnaselt on vajalik seadusandja selgitus sellest, kas asjakohase sümboliga. Kuna direktiiv tõstab esile ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu enesereguleerimise olulisust ja selle kasulikku kategoriseerimise üle. Millised juhud loeb panust kõrgetasemelise tarbijakaitse seadusandja ebasobivaks sisuks alaealistele (s.o. alla saavutamisesse, on kõnealuste hoiatuste ja 18-aastastele). Teiseks, kuna MeeTS § 19 lõike 4 sümbolite täpne sisu ja kujundus jäetud alusel on nõutav teavitus, kui alaealisi tõenäoliselt õigusaktidega reguleerimata ning valdkondlikud kahjustada võiva sisuga saade edastatakse väljaspool teenuse osutajad saavad vastava ühtse süsteemi luua märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) omaalgatuse korras. Sellele võimalusele on eelnõu või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse seletuskirjas ka viidatud. osutaja. Paraku puudub mistahes mõistlik süsteem, 7 mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte sobivust Eelnõu ettevalmistajad ei pea võimalikuks seaduses (sellised sildistamissüsteemid on näiteks USA-l (PG- täpsemalt reguleerida, milline sisu on alaealistele süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). Seadusandja saaks sobimatu. MeeTS-is sätestatud indikatiivsed siin abistada meediaettevõtteid sellega, et viidata kriteeriumid, nagu sündsusetu sisu, vägivalda või kasvõi seletuskirjas soovituslikele süsteemidele julmust sisaldavad stseenid ja õigusvastase tagamaks võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine. käitumise näitamine, annavad üldised suunised, millest teenuse osutaja peab juhinduma. Seejuures peab alati arvestama LasteKS § 5 punktis 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Eelnõu seletuskirja on näitlikustamise eesmärgil siiski täiendatud viidetega erinevatele audiovisuaalse sisu märgistamise süsteemidele. Uue seaduse sõnastuse kohaselt peavad Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, hädaohuteated, sh avalikud pöördumiseks ja et kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja teadaanded loodusõnnetuste korral, mis tehakse kuulmispuudega inimeste asemel puudega inimesi üldsusele teatavaks AVMT-de kaudu, oleksid laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti ligipääsetavad ka puuetega inimestele. kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu Vajalik on seadusandja selgitus sellest, mida tähendab arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja „puuetega inimestele teatavaks tegemine“. Puue on lai kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb mõiste hõlmates endas nii nägemisvõime (osalist) hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate kaotust, kuulmishäireid ning ka vaimseid puudujääke. varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi Kui seadusandja eelduseks on ligipääsetavus hädaohu audiokanaleid ja teisi asjakohaseid lisateenuseid. teadete alusel kuulmispuudega inimeste jaoks, siis Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks kohustada tuleb see eelnõu seletuskirjas esile tuua. Kui televisiooniteenuse osutajaid tingimata viipekeelset seadusandja nägemus puudutab ka uid eelnimetatud tõlget kasutama. Kavandatavale eelnõule antud puudeid, tuleb see seletuskirjas selgitada tagasiside on näidanud, et kõik televisiooniteenuse Meedialiidu liikmed on mõistnud eelnõu osutajad ei oma selleks võimekust ja peaksid ligipääsetavuse sätteid kui kuulmispuudega inimestele teenuse senist korraldust sellisel juhul suunatud meetmeid. Seoses sellega selgitame, et fundamentaalselt muutma (vt AS Ekspress Meedia Meedialiidu hinnangul tuleb täienda viipekeele märkuseid). 8  regulatisooni. Visuaalse meediateenuste ostajaid tuleb Kehtestatud on viipekeeletõlkide kutsestandardid, kohustada teatud eriolukordades lisama viipekeele millega on võimalik tutvuda kutseregistri kaudu. tõlke. Viipleja liitub eriorukorras (nagu sõjaolukord) Kutseregistrist saab ülevaate ka kutset omavatest saatega otse-eetris operatiivselt ja vahetult. viipekeeletõlkidest, keda on registri andmetel 24. Meedialiidu hinnagul on selline tehniline võimekus turul tegutsevatel telejaamadel olemas. Eraldi tuleb hinnata vajadust viiplejad atesteerida s.o, kas viipleja vastab tunnustatud standarditele ja saab otse-eetris ning pingeolukorras hakkama. Tuleb välja selgitada, kui palju on Eestis tunnustatud tasemel tasemel viiplejaid ja kuidas neid kiiresti leida. Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka õigusakt, mis sätestab, millal on viipleja kutsumine kohustuslik. Eesti Puuetega Inimeste Koda Olles tutvunud eelnõu sisuga leiame, et Teadmiseks võetud. meediateenuste seaduse muudatused on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega, mille Eesti ratifitseeris 2012.a. Seetõttu loodame, et eelnõus välja toodud aspektid leiavad ellurakendamist. Puuetega ja erivajaduste inimeste õigus osaleda ja olla ühiskonda kaasatud on seotud ligipääsetavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Seetõttu on oluline põhjendamatu viivituseta tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad otsiksid aktiivselt võimalusi, et teha sisu ligipääsetavaks puuetega inimestele, eelkõige nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Peame vajalikuks, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kohustatakse muutma järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse 9 ligipääsetavaks puuetega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puuetega inimestel pakutavat teenust kasutada. Toote välja, et audiovisuaalmeedia teenuste Teadmiseks võetud. ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmeid ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Leiame, et tegevuskavade koostamise puhul tuleks arvestada sellega, et igal tegevusperioodil (aruandlusperioodil) oleks selgelt näha, et ligipääsetavuse parandamisse on reaalselt panustatud. Puuetega inimeste organisatsioonide seisukoht on, et meediateenuse pakkujad peavad leidma rahalised vahendid, et ligipääsetavuse olukord paraneb. Oleme seisukohal, et leides sobivad lahendused teenuste ja toodete disaini algfaasis, on see odavam, kui hiljem juba disainitud lahendusi muuta - seetõttu leiame, et teenuse osutaja jaoks enamikke rahalisi investeeringuid ei saa pidada ebaproportsionaalseks kuluks. Eelnõu ühe osana kohustatakse puuetega inimeste Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid. Leiame, et tegevuskavade koostamine ning esitamine on põhjendatud ning vajalikud tegevused, mis aitavad kaasa ligipääsetavuse parandamisse. Siinjuures teeme ettepaneku kaasata tegevuskavade efektiivsuses 10  hindamisse kaasata puuetega inimeste esindusorganisatsioone. Järelevalveasutusena omab Tarbijakaitse ja Tehnilise Teadmiseks võetud. Eelnõu seletuskirjas on juba Järelevalve Ameti kahtlemata sõltumatust. Kuid märgitud TTJA täiendav tööjõuvajadus, sh üks järelvalve teostamise puhul rõhutame, et soovitud teenistuskoht ligipääsetavusega seotud küsimustega tulemuste saavutamiseks on vajalik ette näha ka tegelemiseks. piisavalt rahalisi vahendeid ning inimressurssi. AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia jaoks on oluline, et eristataks Delfi Selgitatud. MeeTS § 4 lõike 1 kohaselt on TV pakutavat teenust, millel on vähesel määral audiovisuaalmeedia teenus meediateenus või muu televisiooniteenuse tunnuseid, kuid mis meie teenuse eristatav osa, mida osutatakse hinnangul kvalifitseerub ilmselt siiski tellitavaks audiovisuaalmeedia teenuse osutaja audiovisuaalteenuseks, ja muud Delfi portaalis toimetusvastutuse all peamise eesmärgiga pakkuda kättesaadavat meediasisu, kus võib olla videosisu. üldsusele teavituslikke, hariduslikke või Kirjutava meedia puhul on videosisu marginaalne osa meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu meediaväljundist ning sellele sisule ei tohiks laieneda kaudu. Eelnõu seletuskirjas on viidatud Euroopa meediateenuse seaduse regulatsioon. Kirjutavale Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles meediale ja selle videosisule ei tohiks laieneda kohus jõudis järeldusele, et kui videote televisiooni- ja audiovisuaalteenuste nõuded alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon alaealistele kättesaadavuse piiramiseks. Praeguse on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja eelnõu puhul on sellist vahetegemist keeruline trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub sisustada. asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva 11  teenusena.3 Samadest põhimõtetest tuleb juhinduda ka MeeTS-i tõlgendamisel. Kui siiski pidada Delfi TV-d televisiooniteenuseks, Mittearvestatud. Kuna MeeTS § 18 lõikes 2 ei ole siis tuleks muuta eelnõu § 1 punkti 27, mis kohustab nimetatud konkreetset puudega inimestele televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteateid ligipääsetavat viisi, kuidas televisiooniteenuse puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Kuna Delfi osutaja hädaohuteateid peab edastama, teeb selle TV-l puudub klassikalise televisiooniteenuse valiku televisiooniteenuse osutaja. Eelnõu osutamise eelduseks olev stuudiovõimekus, mis seletuskirjas on esitatud näitlik loetelu, kus on võimaldaks hädaohuteadete edastamist näiteks tõepoolest nimetatud viipekeelset tõlget, aga ka viipekeeles, siis võiks eelnõu sõnastust pehmendada, subtiitreid. lisades näiteks teenuse osutaja tehnilist võimekust Kavandatava muudatuse eesmärgiks on, et arvestaval viisil. Mida me saame teha – kui on hädaohuteated jõuaks võimalikult suure hulga hädaohu olukord, siis saame ülekandele panna peale kanalite vahendusel kõigi Eesti inimesteni, aga teksti, et “hetkel on Eestis hädaolukord…”. Muud ERHS § 5 lõike 1 punktist 10 tulenevalt kannab selle tegevused on üsna ebarealistlikud, sest meil puudub ülesande täitmise põhiraskust siiski ERR, kes tagab tsentraalne juhtimiskeskus ehk programmiväljastus, adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise mida monitooritakse pidevalt ja mis on omane elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. televisiooni tegemisele. Programmi kättesaadavuse osas puuetega inimestele Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. loodame, et kui riigitelevisioon omandab saadete Kuivõrd MeeTS-is sätestatakse audiovisuaalmeedia kättesaadavaks tegemise võimekuse, siis jagatakse teenuste ligipääsetavusega seotud kohustused seda võimekust ka teiste teenuse osutajatega. Selline esialgu võrdlemisi üldsõnaliselt, jättes teenuse eeldus võiks olla eelnõusse või seletuskirja lisatud, osutajatele suure tegutsemisvabaduse, ei pea eelnõu sest vastasel juhul võivad väiksemad teenuseosutajad ettevalmistajad vajalikuks teatud liiki sisuga saadete olla olukorras, kus nende teenus ei ole lõpptarbijale puhul erisusi seaduses ette nägema hakata. Kuna enam kättesaadav, sest investeeringud programmi direktiivi 22. põhjenduspunktis on aga märgitud, et kättesaadavaks tegemiseks ei ole teenuse osutajale ligipääsetavuse nõudeid tuleks täita järk-järgult võimetekohased. Samuti võiks eelnõusse lisada, et pideva protsessina, võttes samal ajal arvesse 3 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 12  spordiülekannete puhul ei ole kättesaadavaks praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad tegemine programmi olemusest sõltuvalt võimalik. takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, on täiendatud sellest tulenevalt eelnõu seletuskirja. AS Postimees Grupp Tootepaigutuse keeld tarbijaküsimusi käsitlevates Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. saadetes. Eelnõu § 1 punkt 56 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitakse, et kuna tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida. Direktiiv defineerib preambula punktis 34, et: „Tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest.“. Nimetatud säte vajab selgitust vähemalt seletuskirja tasemel. Näiteks Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse saated, ilusaated, moesaated, mis on paljuski ülesehitatud tootepaigutusele. Oma olemuselt 13 mahuvad need Direktiivi preambula punkt 34 alla, sest sisaldavad nõuandeid ja ülevaateid toodete ja teenuste ostmisest. Keelu rakendamine sellistele saadetele välistaks sellised saated Eesti telemaastikult, mis ilmselt ei ole olnud seadusandja mõte. Spondeerimise keeld lastesaadetes. Eelnõu § 1 punkt Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. 53 – muudetakse MeeTS § 30 lõiget 9. Sätte senise Lastesaadete spondeerimise keelust loobutakse, sõnastuse kohaselt on keelatud uudiste- ja kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse poliitikasaate spondeerimine. Uus sõnastus näeb ette, leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest et lisaks on keelatud ka lastesaate spondeerimine. Seni eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka on MeeTS § 30 lõike 10 kohaselt olnud keelatud vaid meediateenuse osutajad tulude vähenedes keerulisse sponsori logo näitamine lastesaates. Võimaluse olukorda. Seega ei rakendata praegu täiendavaid keelata lastesaadete spondeerimine annab AVMSD sponsorluse piiranguid, mida AVMSD artikli 10 lõikes 4 tehtud muudatus. Uuringud kohustuslikuna ette ei näe. Jätkuvalt on keelatud näitavad, et lapsed on reklaamile äärmiselt sponsori logo näitamine lastesaates. vastuvõtlikud ning reklaam mõjutab nende käitumist ilma, et lapsed sellisest mõjust ise aru saaksid. Samas on reklaamikanaleid varasemaga võrreldes oluliselt juurde tulnud ning lapsed on peidetud reklaamile avatud ka internetis. Spondeerimise keelu puhul kõigi AVMT-de puhul tekitab olulise kitsenduse (alates saatejuhtide riietuse toetajate märkimisest; lastele suunatud audiovisuaalmeedia teenuseid sisaldavate platvormideni) ning täiendav selgitus on asjakohane. Täiendavad meetmed piiramaks alaealiste Selgitatud. MeeTS § 19 lõige 3 (saadete, mis ligipääsu. Liikmesriigid peavad võtma meetmed, et sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate piirata alaealiste ligipääsu ebasobivale sisule. Selline stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega sisu tuleb ligipääsetavaks teha üksnes viisil, mis tagab, võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, et alaealised tavaliselt seda ei kuule ega näe. vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt Kõnealused meetmed võivad hõlmata edastusaja sobimatud, edastamise keeld ajavahemikus 14 valimist, vanuse kontrollimise vahendeid või muid kella 6.00-st kuni 22.00-ni) kohaldub üksnes tehnilisi meetmeid; lisaks tuleb kasutusele võtta televisiooni- ja raadioteenuse (lineaarne teenus) meetmed kahjuliku sisu kirjeldamiseks. osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb juhul, (mittelineaarne teenus) osutajat kõnealune keeld ei kui sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet puuduta. (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga) Eelnõu on muudetud selliselt, et MeeTS § 19 lõike edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, enne saadet kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või edastamisel enne saadet esitada vaatajale või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu alaealiste mõnele ea-grupile. saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane Esiteks, tuleb rõhutada, et audiovisuaalmeedia teenuse sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või osutaja puhul puudub tihti lineaarse edastamise alaealiste mõnele earühmale. Sättest on välja jäetud element, mistõttu ei toimu sellist edastamist, mis viide ajavahemikule kella 22.00-st kuni 6.00-ni. võimaldaks lisada alates kella 6.00 kuni 22.00 Uus sõnastus näeb seega ette, et hoiatusi tuleb teavitusi. Kasutaja kasutab programmikataloogi meediateenuse osutajal kasutada vajadusel valimaks meelepärane sisu enda valitud ajal ja kohas. sõltumata kellaajast. MeeTS § 19 lõige 4 kohaldub Vastavalt eelnõu § 1 p-le 30 jääb justkui mulje, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia selline süsteem peaks töötama kella 6.00st kella 22.00- teenuse osutajale, saatele eelneva hoiatuse osas ka ni ja muul ajal mitte. Siinkohal on vajalik vähemalt raadioteenuse osutajale. seletuskirja täiendus tagamaks tegelikkuse kajastamine. Teiseks, oluline oleks ühtne juhis, kuidas Selgitatud. Eelnõu on tulenevalt teistest teavitussüsteemi kasutada. Kas piisab sellest, et kooskõlastusringi raames esitatud märkustest teavitus lisatakse enne saate algust; või tuleb see lisada muudetud selliselt, et MeeTS § 19 lõike 4 uue ka pärast iga reklaamipausi või hoopis terve saate sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 3 edastamise ajal. Viimane variant on meie hinnangul nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada telepilti liigselt risustav ning pigem on vaatajale võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) või alaealiste 15 koormav ning proportsionaalne meede oleks kas mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne viidatuist esimene või teine alternatiiv. saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Kuna üksnes saatele eelneval hoiatusel puudub igasugune mõju, kui saadet asutakse vaatama poole pealt, on vajalik hoiatava sümboli pidev nähtaval olek. Kolmandaks, küsimus sellest, millist sildistamise Selgitatud. Seletuskirja on tulenevalt teistest süsteemi kasutada. Leiame, et vajalik on vähemalt kooskõlastusringi raames esitatud märkustest seletuskirja tasandil juhis kõigile turuosalistele sellest, täiendatud viidetega erinevatele audiovisuaalse sisu kuidas kategoriseerida sisu täitmaks alaealiste kaitse märgistamise süsteemidele, sh põhjalikule Euroopa nõudeid. Vastasel korral ei ole lähenemine ühtne ega järelevalveasutuste rühma (ERGA) raportile, mis taga vaatajatele arusaama erinevate annab hea ülevaate teistes liikmesriikides juurutatud televisiooniteenuste tarbimisel. Eelkõige on oluline lahendustest. juhis, kas ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu Kuna AVMSD soodustab eneseregulatsiooni, on kategoriseerimise üle, sest puudub mistahes mõistlik eelnõu seletuskirjas märgitud, et alaealiste kaitseks süsteem, mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest sobivust (sellised sildistamise süsteemid on näiteks küsimustest, mille lahenduses meediateenuse USA-l (PG-süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Sarnaselt on Arvestades, et televisioonis kasutatavad saated on toimitud ka mitmetes teistes liikmesriikides. oluliselt laiema ampluaaga kui vaid kinofilmid, siis Omaalgatuse korras ühise tegevusjuhendi kui rakendaksime sarnast süsteemi, siis tekib küsimus väljatöötamine aitaks tagada ka selle, et teenuse sellest, kuidas ja kes sellise hinnangu peaks andma (nt osutajad kasutavad ühtset süsteemi, milles vaatajal saatele „Hensugusta Show“). Kui televisiooniteenuse on kerge orienteeruda. Tegevusjuhendi koostamisse osutaja peaks igakordselt ise hindama, siis on võib kaasata ka asjaomaseid riigiasutusi (näiteks asjakohatu väärteomenetluse rakendamine kui selline KuM, TTJA, aga miks mitte ka SoM jt), kes saavad hinnang ei ole tagantjärele hinnates olnud sobilik (nt nõuga abiks olla. otsesaate puhul „Õhtu“). 16 Samuti on vajalik juhis sellest, kui fragmenteeritult Eelnõu koostajad ei võta seisukohta küsimuses, kas sildistada. Eestis on toimiv teatud süsteem kinode ja konkreetsetel juhtudel väärteomenetluse algatamine filmide levitajate puhul, mis on aga liigselt killustatud on põhjendatud või mitte. Menetlusalusel isikul on ning usume, et ei oleks selgust loov teleprogrammide väärteomenetluse raames võimalus esitada oma puhul. vastuväited ja kohtuvälisel menetlejal on kohustus Seadusandja saaks siin abistada nendega mittearvestamist põhjendada. Samuti on meediaorganisatsioone sellega, et viidata seletuskirjas võimalik kohtuvälise menetleja otsus sellega soovituslikele süsteemidele (näiteks kolmes mittenõustumisel vaidlustada. kategoorias): 1) alaealistele mitte soovitatav (näiteks õudusfilmid); 2) vanemlik selgitust vajav (sisu, kus on küsitav keelekasutus, vähene vägivald); 3) nõrganärvilistele mittesoovitatav (nt politseikroonikad, kus elu näidatakse enda brutaalsuses, mida on kohati raske vaadata). Selline süsteem tagaks võrdsed võimalused ja võrdse kohtlemise ning samaaegselt lihtsuse. Enamgi veel, seletuskirja tasandil soovituste kirjutamine looks aluse, et kõik televisiooniteenuse osutajad kasutaksid ühtset süsteemi ning selliselt on vaatajal lihtne orienteeruda „kanali vahetamise“ järgselt. Hädaohuteadete edastamise kohustus. Eelnõu § 1 Selgitatud. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteateid, punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis mille edastamise kohustuse paneb televisiooni- ja kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama raadioteenuse osutajale riik. See ei laiene hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval aktuaalsete sündmuste kajastamisele, mida teenuse viisil. osutaja teeb omal initsiatiivil, olgugi et ka Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi kõnealused kajastused võivad olla seotud ühiskonna esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ohuga või puudutada teavet, mis on vajalik inimese korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on või hädaohu ärahoidmiseks, samuti vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või 17 varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puuetega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Heaks näiteks on siinkohal praegune koroonaviiruse epideemia. Tekib küsimus, kui kaugele see kohustus ulatub ehk kas seadusandja mõte on, et igal korral kui näiteks „Reporter“ uudissaade edastab infot koroonaviiruse leviku kohta, peaks olema tulevikus tagatud subtiitrid ja viipekeelne tõlge. Hädaohuteadete edastamise viis. Eelnõu § 1 punkt Selgitatud. AVMSD artikli 7 lõike 5 kohaselt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab peavad liikmesriigid tagama, et hädaohuteated, sh televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated avalikud pöördumised ja teadaanded puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Direktiiv loodusõnnetuste korral, mis tehakse üldsusele räägib hädaohuteadetest seoses kõigi kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuste kaudu, audiovisuaalmeedia teenustega, eelnõu aga vaid edastatakse puudega inimestele ligipääsetaval viisil. televisiooniteenuse osutajatega (nt preambula (24): Teisisõnu on kõnealuse sätte sisu see, et kui Mõnel juhul ei ole võimalik edastada hädaohuteateid liikmesriigid on enda siseriiklikus õiguses näinud puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Sellised ette, et hädaohuteadete edastamiseks kasutatakse erandjuhud ei tohiks takistada hädaohuteadete audiovisuaalmeedia teenuse osutajate abi, tuleb ette avaldamist audiovisuaalmeedia teenuste kaudu. Kui näha ka see, et need teated edastatakse puudega 18 see on eesmärk, siis tuleks seaduse kooskõla inimestele ligipääsetaval viisil. Kõnealune säte ei tagamiseks Direktiiviga vastavad põhjendused välja kohusta liikmesriike sätestama siseriiklikus õiguses, tuua. et hädaohuteateid peavad edastama nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad. Televisiooniteenuse lineaarset iseloomu arvestades on see teenus operatiivse teabe edastamiseks sobivam (sama kehtib ka raadioteenuse kohta), kui tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mistõttu ei ole Eesti seadusandja pidanud mõistlikuks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele sarnast kohustust panna. Teabe kättesaadavaks tegemine. MeeTS § 16, mis Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumise korral sünniajad ja -kohad ning elukohariigid, samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, kas selline avaldamine on vajalik iga meediateenuse osutaja veebilehel või piisab kontserni puhul viitest kontserni ärilehele (Postimees Grupp puhul). 19