Leping

SA Kunstihoone 2021 eelarve 2021 projekt 2020 TULUD 4,351,870 768,000 1. KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS 4,201,709 657,000 Tegevustoetus 621,709 621,709 Beyond Matter toetus 40,000 35,000 Investeeringutoetus 3,540,000 12,000 2. OMAFINANTSEERING 33,000 10,000 Piletimüük 30,000 9,000 Muud tulud 3,000 1,000 3.KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED 26,884 101,210 Beyond Matter EU toetus 1 55,277 EKL Kevadnäituse toetus 3,500 3,500 Muud tulud ja toetused 2,000 2,200 Modern Love toetus Utrech ja Freiburg 14,383 33,525 EKL nõukogu liikmete tasudeks 7,000 6,708 4. 2020 AASTA ÜLEJÄÄK 90,277 Beyond Matter EU toetus 2020 37,777 Beyond Matter Kultuuriministeeriumi toetus 2020 17,500 Muu eelarveline ülejääk 35,000 KULUD 1,220,255 1. PALGAKULUD 283,579 239,788 Nõukogu liikmete tasud 12,500 12,288 Koosseisuliste töötajate palgad 231,300 213,000 Koosseisuliste töötajate tasud projektis Beyond Matter 39,779 14,500 2. MAJANDAMISKULUD 194,176 226,500 Kommunaalteenused (soojus, elekter, vesi) - galeriipinnad, ladu, kontor 23,000 31,000 Üürikulud (Linnagalerii, miniladu) 6,000 6,000 Ruumide jooksev hooldus 10,000 15,000 Üldkulud Beyond Matter 7,176 Koolituskulud 4,000 5,000 Lähetuskulud 3,000 6,500 Juriidilsed konsultatsioonid sh. riigihangete läbiviimine, audiitorteenus 1,000 3,000 Bürookulud (kontoritarbed, internet, andmeside, tarkvara, veebimajutus, valvekulud jmt.) 30,000 30,000 IT hooldus ja jooksvad kulud 5000 4500 Raamatupidamisteenused 14,000 14,000 Kommunikatsioon ja turundus ÜLDINE 55,000 47,000 Näitusetehnilise teenuse ostmine 5,000 24,500 Haridusprogrammi teenuse ostmine 28,000 36,000 Kaubad ja teenused edasimüügiks 3,000 4,000 3. MUUD TEGEVUSKULUD 5,500 10,500 Muud kulud 5,000 8,000 Värbamiskulud 500 2,500 4. REMONDID 445,000 0 Arhitektuurivõistlus 40,000 Juriidilised konsultatsioonid (lepingud, hanked) 15,000 Näitustehnilised konsultatsioonid 30,000 Projekteerimistööd 300,000 Lähetuskulud (uurimistööd) 5,000 Ettevalmistavad remonditööd 20,000 Ettevalmistavad tehnikainvesteeringud 10,000 Projektijuhtimise tasu 25,000 5. ARENDUSKULUD 13,000 23,000 IT investeeringud 2,000 10,000 Haridusprogrammi arendus 5,000 10,000 Kodulehe ja digigiidi arendused 6,000 3,000 6. NÄITUSTE PRODUKTSIOON 279,000 292,000 Modern Love 40,000 40,000 Beyond Matter 15,000 10,000 Muud projektid 224,000 242,000 TULEMUS 3,131,615 sh remondiprojekti tulem 3,095,000 sh põhitegevuse tulem 36,615 sh Beyond Matter tulem 33,323  SA KUNSTIHOONE ARENGUKAVA AASTATEKS 2021 — 2025 1. KUNSTIHOONE PÕHIKIRJALINE EESMÄRK, ENESEDEFINITSIOON JA STRATEEGILINE SIHT .......................................................................... 3 2. OLUKORRA JA VÕIMALUSTE ANALÜÜS ................................................. 4 2.1. EESTI KAASAEGSE KUNSTI VALDKOND ....................................................... 4 2.2. KUNSTIHOONE KUNSTIVÄLJAL .............................................................. 5 2.3. SWOT-ANALÜÜS ........................................................................... 6 2.3.1. Tugevad küljed .................................................................... 6 2.3.2. Nõrgad küljed ..................................................................... 6 2.3.3. Võimalused......................................................................... 7 2.3.4. Ohud ................................................................................ 7 2.4. KUNSTIHOONE VÄÄRTUSPAKKUMINE ........................................................ 9 2.5. KUNSTIHOONE VÄÄRTUSPAKKUMISE KÕVER ................................................ 10 2.6. KUNSTIHOONE AMBITSIOON JA MOTIVATSIOON „MIKS? KUIDAS? MIS?“ ..................... 12 2.7. KUNSTIHOONE TEGUTSEMISVALDKONNAD JA TEGEVUS ..................................... 13 3. KUNSTIHOONE PÕHIEESMÄRGID 2021—2025 ........................................ 14 3.1. NÄITUSEPROGRAMMI ELLUVIIMINE ......................................................... 14 3.2 SÄÄSTLIK TEGUTSEMINE .................................................................... 14 3.3. RAHVUSVAHELISTUMINE ................................................................... 14 3.3.1. Praegune olukord ................................................................14 3.3.2. Rahvusvahelistumisele kaasa aitav tegevus ................................. 14 3.4. KAASAEGSE KUNSTI POPULARISEERIMINE JA PUBLIKU LAIENDAMINE ......................... 15 3.4.1. Praegune olukord ................................................................15 3.4.2. Valdkonna populariseerimine ja publiku laiendamine ..................... 15 4. KUNSTIHOONE TÄIENDAVAD EESMÄRGID AASTAIKS 2021—2025 ................ 16 4.1. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA RAKENDAMINE ................................16 4.2. PIIRKONDLIKU KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE ............................................ 17 4.2.1. Praegune olukord ................................................................17 4.2.2. Piirkondlik tegevus ..............................................................17 4.3. KUNSTIHOONE AJALOO UURIMINE JA POPULARISEERIMINE .................................. 17 4.3.1. Uurimistöö ja tegevuse populariseerimine .................................. 17 5. INVESTEERINGUD ......................................................................... 19 5.1. KAPITAALREMONT ......................................................................... 19 2 1. Kunstihoone põhikirjaline eesmärk, enesedefinitsioon ja strateegiline siht Kunstihoone põhikirjaline eesmärk on edendada kaasaegset kunsti Eestis. See eesmärk tingib ka meie programmi fookuse: tuues publiku ette näitusi ja korraldades muid üritusi, tahame alati leida ning sõnastada kaasaegsuse küsimuse. Miks on see või teine nähtus või autor kunstis oluline just nüüd, siin ja praegu, on küsimus, mille esitame endale iga projekti juures. See aga ei tähenda, et me ei pööra tähelepanu ajaloole või töötame vaid noorte, alustavate kunstnikega. See tähendab, et mõtestame endi ja autorite tegevust just nüüdisajas, tuues välja nii kunstiajaloolise pidevuse kui ka katkestused. Oleme veendunud, et kunst avardab meie maailma ja nihutab selle piire nii personaalses kui ka laiemas, kultuurilises tähenduses. Kunst võimaldab nii kultuuril tervikuna kui ka indiviidil üksikuna jõuda uute kogemuste ja mõistmisteni. See on ka põhjus, miks on kaasaegse kunsti edendamine tähtis ja miks me sellega tegeleme. Meie strateegiline siht on olla üleilmselt ja lokaalselt tuntud Kunstihoone ning kunstivaldkonna edendaja. Arengukava peabki silmas neid kolme olulist aspekti ja püüab kirjeldada, kuidas saavutada strateegiline siht ning täita põhikirjalist eesmärki, hoides seejuures kindlalt tähelepanu keskmes meie organisatsiooni tegutsemismotiivi. 3 2. Olukorra ja võimaluste analüüs 2.1. Eesti kaasaegse kunsti valdkond Kaasaegse kunsti valdkond on üldise kunstivälja see osa, mis on peaasjalikult keskendunud uuele kunstiproduktsioonile ja uutele kunstiilmingutele. Muuseumid on kunstivaldkonna mälu ja mõtestajad, nende kõrval on valdkonna olulised edasiviijad kaasaegse kunsti institutsioonid: näitusemajad ja näituseruumid (Tartu Kunstimaja, Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, EKKM jne.), arenduskeskused (KKEK ja EKKAK) ning nüüdiskunstile keskendunud eragaleriid (Vaal, Temnikova ja Kasela, Kogo jt), mis aitavad kunstnikel luua uusi teoseid ja terviknäitusi. Siia on koondunud kunsti areng ja siin saab publik kohtuda tänapäevase kunstimõttega. Nii ei saa üks teiseta, kunstiajalugu, kultuur ja tulevased kultuuriväärtused ei sünni ilma kaasaegsuseta, ajaloole toetumata aga on raske luua midagi uut. Kaasaegse kunstiga tegelevaid institutsioone on Eestis arvestatav hulk, kuid sageli on tegemist väikeste, alamehitatud ja vähese rahastusega asutustega. Kunstielu on koondunud suurel määral keskustesse ning on halvemini kättesaadav publikule Tallinnast, Tartust ja Pärnust väljaspool. Professionaalseid näitusepaiku on väljaspool keskusi vähe ja aktiivseid, professionaalseid ning võimekaid loojaid on rohkem, kui näitustele mahub. Kunstiturg Eestis on arenemas, kuid ostjatering on veel väike. Seetõttu puutub kaasaegse kunstiga pidevalt kokku vaid väike osa Eesti kultuuripublikust. Ühiskonnas on levinud palju eelarvamusi kaasaegse kunsti kohta, sest avalik kommunikatsioon ja haridus on valdkonnas piiratud. See kõik pärsib omakorda valdkonna arengut. Suurim arengutõke on kunstivaldkonna üldine vähene rahastatus. Seetõttu on kehv eespool nimetatud piirkondlik kättesaadavus, samuti on valdkonnas vähe tugevaid professionaale ja asutustes pole piisavalt töötajaid. Kaasaegne kunst on aga Eesti üks rahvusvaheliselt edukamaid kultuurivaldkondi. Tavapärane on nii institutsioonide kui ka üksikisikute kõrgel tasemel rahvusvaheline koostöö. Eestis on aktiivne ja arvukas kunstnikkond, kes tegutseb rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal ja kelle töid eksponeeritakse pidevalt ka väljaspool Eestit, meil on nii võimekaid vanemaid kui ka päris noori loojaid, kelle professionaalne areng on nad juba viinud või võiks nad viia maailma tippude hulka. Ka Eesti kaasaegse kunsti näitustel osaleb arvukalt rahvusvahelisi kunstnikke ja siin tegutsevad meelsasti rahvusvahelised kuraatorid. 4 2.2. Kunstihoone kunstiväljal Kunstihoones on näitusi korraldatud aastast 1934. Kunstihoone on keskendunud eelkõige uuele kunstile ja aktiivselt tegutsevatele loojatele. See on olnud läbi ajaloo ja on endiselt Eesti olulisimaid näituseasutusi. 2018. aasta alguses moodustasid Eesti Vabariik ja Eesti Kunstnike Liit 2018. uue SA Kunstihoone, mille põhikirjaline eesmärk on edendada kaasaegset kunsti Eestis. Kaasaegne kunst on olemuslikult rahvusvaheline kultuurivaldkond. Seetõttu on ka Kunstihoone rahvusvahelisel kunstiväljal tegutsev organisatsioon: rahvusvaheliselt toimimata ei oleks me ka kaasaegse kunsti asutus. Meie vastutus aga on ennekõike Eestis, peame oma tegutsemises silmas pidama nii publiku kui ka kunsti arenguvõimalusi ja hoolitsema, et kaasaegse kunsti valdkond areneks just siin, Eestis. Kunstihoone on igas mõttes keskne kunstiinstitutsioon: meie asukoht, ruumid, rahvusvaheline programm ja ajalugu — kõik kinnitavad seda. Kunstihoone panustab oma tegevusega oluliselt nii uue loomingu sündi kui ka kunstivaldkonna rahvusvahelisse koostöösse, ta on üks olulisi mootoreid, mis hoiab kaasaegse kunsti elu Eestis käimas ja toetab seega Eesti kultuuri arengut. Samal ajal on tegemist tüüpilise kaasaegse kunsti asutusega, mille peamised probleemid on töötajate puudus ja ebapiisav rahastus eesmärkide täitmiseks. Arengukavas on käsitletud sihtasutust Kunstihoone teemavaldkondade kaupa, tuues välja tähtsaima praeguse olukorra kohta ja seab iga teemajaotuse juures eesmärgid aastateks 2021 kuni 2025. Näeme ette uusi tegevussuundi, mille elluviimine ei ole praeguste tingimuste juures võimalik, samuti on arengukavas kirjeldatud tingimusi, mille korral on seatud eesmärgid võimalik saavutada. 5 2.3. SWOT-analüüs 2.3.1. Tugevad küljed Asukoht. Kunstihoone asub näitusemaja jaoks peaaegu ideaalses kohas — pealinna keskväljakul. Seetõttu on kunstihoone külastajatele kergesti ligipääsetav ja toob näitusemaja tegevuse suurema tähelepanu alla. Ajalugu. Kunstihoone on 1934. aastast järjepidevalt tegutsenud näitusemajana ning sellel on olnud tähtis osa Eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kunstihoone ajalugu on ka oluline tema enese jaoks. Maine. Väärika ajaloo ja koha tõttu kultuuriloos on Kunstihoonel Eestis arvestatavalt hea maine. Rahvusvaheline suhtevõrgustik. Kunstihoonel on aastatel 2015—2020 välja kujunenud märkimisväärne rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis hõlmab institutsioone, kuraatoreid, kunstnikke ja teisi rahvusvahelisel kunstiväljal tegutsejaid. Töötajaskonna motiveeritus. Kunstihoone töötajad näevad endal olulist rolli asutuse uuendamisel ja soovivad arendamise ning muudatustega jätkata. 2.3.2. Nõrgad küljed Piiratud võime maksta motiveerivat töötasu. SA-l Kunstihoone on ambitsioonikas väike töötajaskond, mis tegutseb võimete piiril, korraldades praegust, kolme näitusepinda hõlmavat üha nõudlikumaks ja keerukamaks muutuvat programmi ning sellega kaasnevat olulist tegevust, nagu näiteks avalik kommunikatsioon, vahendamine ja kunstiharidus. Kunstihoone töötajate arv on piisav, kuid suurem osa töötajaid saaksid erasektoris muud tööd tehes märgatavalt rohkem tasu. Kaugemas tulevikus muutub kõnealune olukord paratamatult demotiveerivaks ning Eesti ja rahvusvahelisi tipp-spetsialiste Kunstihoones töötamas hoida muutub järjest keerulisemaks. Piiratud turundus- ja kommunikatsioonivõimekus. Kunstihoone töötajate hulgas on osakoormusega turundusspetsialist alates aastas 2020, kuid eelarves ei ole ette nähtud piisavalt raha näituste turundamiseks. See piirab meie võimekust teenida piletitulu. Edukaks turunduseks ja kommunikatsiooniks peaksime suutma absoluutarvudes sellesse panustada teiste kultuuriasutustega (teatrid, kontserdimajad, muuseumid) võrreldavalt. Füüsiline infrastruktuur. Kunstihoone on väga halvas seisus. Meie ruumid Vabaduse väljakul ja Harju tänaval vajavad juba lähimal ajal kapitaalremonti. Ruumid ei vasta tänapäevastele tervise- ega turvanõuetele. Samuti ei ole siin võimalik tagada tänapäevaseid kliima- ja ohutustingimusi, mis pärsib meie võimalusi tööks kaasaegse kunsti klassikaga. Näitusetehnika on vananenud ja vajab uuendamist. 6 Ebapiisav rahastus. Eelkõige kultuurivaldkonna teiste asutustega võrreldes on SA Kunstihoone rahastus alla seda kriitilist taset, mis võimaldaks panustada suuremas mahus turundusse, teenida praegusest arvestatavalt suuremat omatulu, arendada välja lisateenuseid ja tegutsemissundi. Seepärast ei piisa üksnes meie endi soovist areneda ja arendada, vaid vajalikule tasemele jõudmiseks on tarvis lisaraha. Omatulu teenimise vähene võimekus. Suutmatus teenida teiste valdkondade kultuuriasutustega sarnasel määral omatulu, on sarnaste institutsioonide korral nagu SA Kunstihoone osalt olemuslik. SA Kunstihoone küll panustab märkimisväärselt kunstnike loomingusse, kuid ei teeni kunstnike kommertsedult midagi. Seetõttu jääb SA Kunstihoone omatulu osatähtsus meie eelarves paratamatult tagasihoidlikumaks kui näiteks muusikavaldkonna institutsioonidel. Enamik meie programmist on vaatajaile kättesaadav tasuta. Meie kasutuses olevad ruumid ei võimalda olulist lisateenistust kõrvaltegevuselt nagu näiteks ruumide rent või toitlustamine. 2.3.3. Võimalused Kaasaegse kunsti valdkonna areng. Ehkki valdkond on teiste kultuurivaldkondadega võrreldes nõrk, on viimastel aastatel märgata kiiret arengut valdkonna sees, eriti rahvusvahelistumise suunas. Niisugune areng muudab valdkonna ühiskonnas mainekamaks ja toob juurde uut publikut ning avalikkuse tähelepanu. Kommunikatsioonitehnoloogia üha suurenev mõju. Kultuuri tarbimine on üha enam vahendatud. Ikka rohkem vaadatakse filme ja kuulatakse muusikat kodus ning meelelahutuseks kasutatakse digimeediat. Paberraamatute kõrvale on tulnud digitaalsed. Interneti ühenduskiirus suureneb, mis võimaldab üha kvaliteetsema audiovisuaalse materjali ülekandeid. Kaasaegse kunsti valdkonnas on kõnealused võimalused praegu alakasutatud. Venekeelse publiku kaasamine. Eesti kultuuriasutused pakuvad üldiselt väga vähe venekeelset sisu. Siin on võimalus haarata tegevusse vene keelt emakeelena kõnelev publik, muutes kunstihoone pakutav sisu venekeelsena kättesaadavaks. Kultuuris osalemise üldine suurenemine. Peaaegu kõik kultuuris osalemise statistilised näitajad on Eestis viimastel aastatel pidevat suurenenud. Aasta-aastalt suurenevad nii teatri-, muuseumi-, kino- kui ka kontserdikülastuste arvud. 2.3.4. Ohud Valdkonna alarahastatus. Kaasaegse kunsti valdkond on teiste kultuurivaldkondadega võrreldes halvasti rahastatud. Seetõttu on valdkond nõrk ja vähesuutlik paljudes aspektides. Kuid ennekõike muudab see valdkonna volatiilseks: juba absoluutarvudes väike negatiivne muudatus rahastuses võib põhjustada väga olulist sisulist kahju läbi negatiivse mõju meie peamistele koostööpartneritele — eraõiguslikele kunstiasutustele ning kunstnikele. Kaasaegse kunsti valdkonna kommunikatsioonivõimekus. Sageli ei ole valdkonna kommunikatsioon väljapoole piisav, see aga paneb löögi alla kaasaegse kunsti populaarsuse, arusaadavuse ja koha ühiskonnas. 7 Spetsialistide puudus. Eestis on vähe kunstivaldkonnale spetsialiseerunud kuraatoreid, müügijuhte, kommunikatsioonieksperte jt. See muudab keeruliseks töötajaskonna komplekteerimise ja piirab oluliselt valdkonna võimekust. Palgafondi prioriteetsus riiklikul rahastamisel. Kunstihoone ostab märkimisväärse osa olulisi teenuseid sisse. Näiteks ei ole meil oma näituseehituse meeskonda ega haridusosakonda. Seetõttu sõltume meie kontrolli alt väljas olevate teenuseosutajate hinnapoliitikast, mis sõltub üldistest majandusnäitajatest. Samas on riiklikul rahastamisel sageli prioriteetne just palgafondi, mitte tegevuskulude osa. Kultuuri muutumine meelelahutuslikuks. Praegu on selge suundumus kultuuriilmingute meelelahutuslikuks muutumise poole, mille vedurid on ajakirjanduse muutumine digirevolutsioonis ja sotsiaalvõrgustike tähtsuse suurenemine. Oht on kahetine: ühelt poolt on kaasaegne kunst intellektuaalselt ja esteetiliselt komplitseeritud nähtus, mis ei ole olemuslikult sugugi vaid meelelahutuslik. Seetõttu on oht ühiskondliku kõlapinna vähenemisele. Teiselt poolt võib meelelahutuslikkuse tungimine kunstivaldkonda vaesestada selle sisu. Meist mittesõltuv tegevuse peatumine. 2020 aasta pandeemia näitas, et Kunstihoone tegevust võivad piirata sündmused ja olukorrad maailmas, mille tulemusena peame galeriid sulgema määramata ajaks 8 2.4. Kunstihoone väärtuspakkumine Kunstihoone pakub väärtust korraldatavate näituste eri tahkude kaudu. Joonis 1. Kunstihoone väärtuspakkumise lihtsustatud mudel. Näitusega seotud professionaalidele (siin: kunstnik, galerii) on näitus sageli produktsioonivõimalus, mis tagab avaliku rahastuse uute teoste loomiseks. Samuti loovad nii kunstnikud ja kuraatorid kui ka kunstnikud ja kriitikud ja teoreetikud näituste käigus uusi, sageli rahvusvahelisi suhteid. Tänu tööde avalikule esitlemisele kasvab näitusega seotud professionaalide tuntus. Publikule on peamine ja olulisim väärtus võimalus osa saada kunstnike loomingust ning näitusest. Peale selle pakub kunstihoone näitustega kaasnevalt eri sihtrühmadele spetsiifilisi võimalusi kunstist osa saada, näiteks haridus- ja publikuprogrammid, näituse publikatsioonid, kontserdid jms. 9 2.5. Kunstihoone väärtuspakkumise kõver Väärtuspakkumise kõver aitab hinnata SA Kunstihoone pakutavat võrreldes teiste sarnaste institutsioonidega nii Eestis kui ka mujal. Seejuures on teatud aspekte võimalik praeguses institutsionaalses raamistuses muuta, teisi aga mitte. Oleme valinud võrreldavateks Kumu kunstimuuseumi Tallinnas ja Kunsthalle Wieni. Hinnang on meie organisatsiooni subjektiivne hinnang enesele ja teistele. Kunstihoone väärtuspakkumise kõver 10 9 9 9 9 8 8 8 7 7 7 6 6 6 6 5 5 5 5 4 4 3 3 2 2 2 2 1 0 0 nd s id s us d s a d ku ku gu di oo di m lis Hi ee aa Ko ik ik ip am he sl m sl rm um gr du va tu e fo se lin ro hu us en se uu up on hv la Uu itu le M ik Ra ja ee nä bl ne M Pu d al se ta al gi ta Di gi Di Kunstihoone Kunsthalle Wien KUMU Joonis 2. SA Kunstihoone väärtuspakkumise kõver. 10  Kunstihoone soovitav väärtuspakkumise kõver 10 9 9 9 9 9 9 8 8 7 7 7 7 7 6 6 6 6 5 5 5 5 4 3 3 2 2 2 2 1 0 0 a us us id us s nd d d gu di di oo m kk lis kk Hi ee aa Ko ip am he sli sli m rm um gr du va tu e fo in se ro hu us en se nl uu up hv la Uu itu o le M ik Ra ja ee nä bl ne M Pu d al se ta al gi ta Di gi Di KH eesmärk Kunsthalle Wien KUMU Joonis 3. SA Kunstihoone soovitav väärtuspakkumise kõver. SWOT-analüüs, väärtuspakkumise kõver ja selle võrdlus teiste institutsioonidega, samuti valdkonna üldine analüüs näitavad, et kogu kaasaegse kunsti valdkond on elektrooniliste ja internetivahendite juurutamisel nõrk. Tõenäoliselt on selle põhjus asjaolu, et näitus on olemuslikult füüsiline, mida saab kogeda vaid näitusesaalis. See asjaolu ja valdkonna üldine passiivsus diginäituste ning online-meedia kasutamisel kätkeb siiski ka võimalust: olles nendes valdkondades edukas, on võimalik saavutada liidrikoht ja nii tuua oma sisutegevus tähelepanu keskmesse. Digivahendite eduka juurutamise korral oleks võimalik saavutada kunstimaailmas oluline konkurentsieelis. 11 2.6. Kunstihoone ambitsioon ja motivatsioon „Miks? Kuidas? Mis?“ Joonis 4 vastab küsimustele, mis on meie motivatsioon, kuidas me seda ellu viime ja mis vahendeid selle elluviimiseks kasutame. Joonis 4. Kunstihoone ambitsioon ja motivatsioon. 12 2.7. Kunstihoone tegutsemisvaldkonnad ja tegevus Tabelis 1 on esitatud kunstihoone võimekus eri tasanditel, mis annab arengusuuna. 13 3. Kunstihoone põhieesmärgid 2021—2025 3.1. Näituseprogrammi elluviimine Kunstihoone olulisim eesmärk on välja tuua kvaliteetne rahvusvaheline kaasaegse kunsti näituseprogramm oma näitusepindadel Tallinna kesklinnas. Kunstihoone tegeleb kaasaegse kunsti ja ühiskonna aktuaalsete küsimustega ning pakub programmi tänapäeva vaatajale. Toome oma näitusepindadel aastas välja umbes 15 uut kunstinäitust, pakume sellega Eestis tegutsevatele kunstnikele olulisi võimalusi isikunäituste ja üksikteoste loomiseks ja näitamiseks. Oleme rahvusvahelise kaasaegse kunsti elu ja valdkonna loomulik osa, aitame hoida Eesti ja rahvusvahelise kunstielu ning -publiku aktiivset mõttevahetust ning anname oma programmi kaudu nii kunstnikele kui publikule võimaluse osaleda rahvusvahelises kunstielus. Seda silmas pidades koostame ka oma näituseprogrammi, kus peame oluliseks järgmisi väärtusi: kaasaegsus, rahvusvahelisus, kureeritus ning põlvkondadeülesus. Kvaliteetse, rahvusvahelise näituseprogrammi elluviimine on alati meie tähtsaim eesmärk. 3.2 Säästlik tegutsemine Püüame teostada oma eesmärgid võimalikult väikese materjali- ning energiakuluga ning minimaalsete võimalike keskkonnamõjudega tegemata seejuures järeleandmisi kvaliteedis. Kaalume kõigi oma toimingute juures alternatiive just sellest aspektist lähtuvalt ning eelistame võimalusel säästlikkust odavusele. 3.3. Rahvusvahelistumine 3.3.1. Praegune olukord Kaasaegne kunst on olemuselt rahvusvaheline kultuurinähtus ja SA Kunstihoone on rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal tegutsev institutsioon. Lõviosal meie näitustest on mõni oluline rahvusvaheline aspekt. See on oluline, loomulik ja vajalik. Peame tähtsaks, et peale kohaliku publiku kõnetame oma näitustega ka rahvusvahelist kunstiavalikkust ja toome rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal toimuva Eesti publiku ette. 3.3.2. Rahvusvahelistumisele kaasa aitav tegevus • Näituseprogramm Kaasame kunstihoone näituseprogrammi nii rahvusvahelisi kunstnikke kui kuraatoreid, korraldame rahvusvahelisi rühmanäitusi. Igal teisel aastal tahame välja tuua suure rahvusvahelise näituse, mis tooks Kunstihoone Euroopa kaasaegse kunsti väljal fookusesse. Korraldame koostööprojekte teiste Euroopa kunstiinstitutsioonidega ning näitusi väljaspool Eestit. • Rahvusvaheline kommunikatsioon Rahvusvahelisel kunstiväljal kaasarääkimiseks on vaja jõuda rahvusvahelise publikuni, see aga ei ole võimalik ilma rahvusvahelise kommunikatsioonistrateegiata. Eesti kunstnikele ja kultuurile on oluline osaleda piiride üleses kultuuridialoogis. Isolatsioon ei rikasta, seda teeb aga avatus ja dialoog. Seetõttu on väga tähtis, et siin toimuvaid näitusi ei analüüsiks ainult kohalikud kriitikud, vaid tagasiside oleks laiem, rahvusvaheline. 14 Kaasame oma tegevusse rahvusvahelise kunstivaldkonna kommunikatsioonieksperdi, kes aitaks leida meie programmist huvitatud kirjutajad ja korraldada nende näitusekülastused. • Kunstipublikatsioonide kirjastamine ja levi Meie eesmärk on koostöö tugeva, spetsialiseerunud ja rahvusvaheliselt trükiseid levitava kirjastusega. Soovime vähemalt kord aastas välja tuua näitusega kaasneva põhjalikuma eesti- ja ingliskeelse trükise, millel oleks levipotentsiaal ka pärast näitust. See aitab tugevdada Eesti kunstnike kohta rahvusvahelisel kunstiväljal. 3.4. Kaasaegse kunsti populariseerimine ja publiku laiendamine 3.4.1. Praegune olukord Kunstivaldkonna nähtavus ühiskonnas ei ole praegu võrreldav teiste kultuurivaldkondade omaga, nagu näiteks teater või muusika. Kunstihoonet ja selle galeriisid külastatakse 45 000 kuni 65 000 korda aastas. Kunstihoone korraldab peale kunstiprojektide ka etenduskunstide ning muusikaüritusi. Kunstihoone turundusstrateegia väljatöötamisega on alustatud ning vastavad rollid ja vastutused töötajate vahel jagatud. Valdkonna võimekus teavitustööd teha on ka tervikuna nõrk ja see mõjutab oluliselt kaasaegse kunsti nähtavust ning kohta ühiskonnas. Eesti on mitmekeelne keskkond: 46,3% Tallinna elanike emakeel on vene keel, kuid meie külastajatest on hinnanguliselt vaid umbes 10% võõrkeelse emakeelega, see näitaja arvestab ka turiste. Seda on ebaproportsionaalselt vähe. 3.4.2. Valdkonna populariseerimine ja publiku laiendamine • Turundus ja kommunikatsioon Näeme, et senine olukord ei ole jätkusuutlik. Koostöös väliste partneritega oleme käivitanud kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise, mis keskenduks lisaks Kunstihoone programmi tutvustamisele laiemalt kaasaegse kunsti mõistmise suurendamisele. See ei ole oluline ainult kunstihoonele, vaid kogu kaasaegse kunsti valdkonnale. Meie valdkonna nähtavust ja mõistmist on vaja ühiskonnas süsteemselt parandada. Kunstihoone jaoks on siinkohal muidugi tähtis suurendada ka publiku arvu. Oleme kindlad, et siin on potentsiaali nii Tallinna külastavate turistide kui ka kohalike kultuurihuviliste arvel. • Kunstihoone klubi arendamine Kunstihoone klubi eesmärk on töö publikuga: pakkuda lisaväärtust ringkäikude, kommunikatsiooni ja eriürituste kaudu. Kunstihoone klubi saaks olla oluline kaasaegse kunsti tutvustamisel ja populariseerimisel. Praegu aga võib öelda, et klubi täidab vaid aastapileti ülesannet: klubi liikmed tasuvad liikmemaksu ja saavad külastada näitusi piletita. Midagi enamat me praegu pakkuda ei suuda. Kogukondlikul tegevusel on aga nii arvestatav sisuline kui ka finantspotentsiaal. Klubi tegevuse väljaarendamine on üks meie olulisi eesmärke. • Eratoetajate kaasamine SA Kunstihoone tegevusse Kunstihoonel puudub pikaajaline koostöö püsitoetajatega. Soovime toetajate ringi laiendada, näeme seda kunsti populariseerimise olulise küljena, usume et sellest võidavad nii toetajad kui ka kunst. Loodame leida viise, kuidas muuta toetus nähtavaks ja sellest senisest selgemalt avalikult teada anda. 15  • Kunstihoone haridus- ja publikuprogrammid Kunstihoone haridusprogrammid tagavad nii publiku harimise kui ka järelkasvu. Soovime laiendada haridusprogramme ka kunstihoone galeriides toimuvatele näitustele ja kaasata senisest enam sihtrühmi väljaspool üldhariduskoole ning lasteasutusi. Oleme alustanud täiesti uue Vaatajakooli nimelise põhi- ja algkooli lastele mõeldud haridusprogrammi väljatöötamisega. • Kunstihoone venekeelne programm Usume, et kunst ja kultuur on integratsioonimootorid. Tehes kunstihoones loodava kogu sõnalise sisu ja publikuprogrammid peale eesti ning inglise keelte kättesaadavaks ka vene keeles, loome eelduse suure hulga publiku kaasamiseks Eesti kultuuriellu. Soovime tegeleda eraldi spetsiifilise turundusega just venekeelsetele sihtrühmadele. Alates 2020 aastast töötab Kunstihoones täiskohaga venekeelne haridustöötaja. • Ligipääsetavuse arendamine Kunstihoone soovib olla maksimaalselt ligipääsetav ka erivajadusetega külastajatele. Selleks töötame välja kunstihoone ligipääsetavuse strateegia ja viime selle ellu. 4. Kunstihoone täiendavad eesmärgid aastaiks 2021—2025 4.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine Nagu näitab väärtuspakkumise ja SWOT-analüüs, kätkeb kommunikatsioonitehnoloogia mõju suurenemine olulist võimalust kunstihoonele ja kaasaegse kunsti valdkonnale kogu Eestis. Meil on võimalik viia siinne kunstielu maailma ja teha see digimeedia kaudu senisest märksa enam nähtavaks. Vahendatud näitusekogemuse kättesaadavaks tegemine ja meedia võimaluste kasutamine kaasaegse kunsti näitusel on komplekssed teemad, seetõttu käsitleme seda kaheastmeliselt. • Digistrateegia väljatöötamine Meie esmane eesmärk on välja töötada digistrateegia ja hinnata strateegilise planeerimise protsessis edu saavutamiseks vajalikke tegureid ning võimalusi. Esialgne strateegiline eesmärk on interneti kaudu vahendada näitusekogemust, leida selleks kaasaegse kunsti väljale sobiv lahendus ja moodus see edukalt juurutada ning kasutusele võtta. 2021 aastast alustame suure saali näitustest virtuaalsete vormide regulaarset tootmist. • Digistrateegia testimine ja juurutamine Kuna ohtude seas on võimalik meist mitte tingitud põhjustel tegevuse peatamine ja galeriide sulgemine nt globaalse pandeemia tõttu, pöörame erilist rõhku näituste virtuaalplatvormi testimisele, et jõuda kõige mugavamalt vaataja jaoks kasutatava tööriistani, mis oleks ka Kunstihoone töötajatele mugav hallata. Hoiame silmas, et virtuaalne näitusekogemus saaks teoseid edasi andma võimalikult sarnases võtmes, kui kunstnikud ja kuraatorid on valinud seda teha galeriis kohapeal. Samuti võimaldab virtuaalplatvormi arendus ja kasutamine jõuda Kunstihoone näitustel üha suurema rahvusvahelise publikuni. Alustame ka rahvusvaheliselt publikult tagasisisde korjamisega platvormi edasise arendamise nimel. 16 4.2. Piirkondliku kättesaadavuse parandamine 4.2.1. Praegune olukord SA Kunstihoone põhikirjas on määratletud, et meie tähelepanu keskmes on Eesti. Praegu on SA Kunstihoone küll üleriigilise tähtsusega institutsioon, kuid meie tegevus toimub valdavalt siiski Tallinnas. See on üks asjaolu, mida arengukava kohaselt tuleb muuta. Allpool nimetatud eesmärgid ja tegevus aitabki saavutada peamise — kaasaegse kunsti arengu Eestis. Tallinnas asuva näitusemajana on meie tähelepanu praegu siin ja siinsel publikul. Koostöö ürituste korral mujal Eestis on minimaalne ja harv. Eestis ei ole ühtegi üleriigilise haardega näituseorganisatsiooni. Publiku ja kunstivaldkonna arengu seisukohalt aga on ülimalt tähtis toetada väljaspool Tallinna tegutsevaid institutsioone ja pakkuda ka sealsele publikule võimalust osaleda rahvusvahelises kunstielus. Näeme siin olulist väljakutset nii SA-le Kunstihoone kui ka kogu valdkonnale. Usume, et SA Kunstihoone peaks ja saaks mängida selle olukorra parandamisel juhtrolli. Üks võimalus on arendada Kunstihoone üleriigiliseks näitusekorraldajaks, mis koostöös kohalike näituseasutustega tooks välja programmi peale Tallinna ja välisriikidele ka mujal Eestis. Nii saaks edukalt seostada kohalikku ja rahvusvahelist kunstielu. 4.2.2. Piirkondlik tegevus • Suuremate näituste rändamine Kunstihoone suuremaid rahvusvahelisi ja ka väiksemaid galeriiprojekte oleks otstarbekas näidata ka mujal Eestis. Ennekõike väljaspool keskusi. See aitaks üsna tagasihoidliku kuluga teha professionaalsed kaasaegse kunsti sündmused senisest oluliselt paremini kättesaadavaks ning rikastaks väikese vaevaga kohalike galeriide programmi. 4.3. Kunstihoone ajaloo uurimine ja populariseerimine Kunstihoone on olemuselt kaasaegse kunsti institutsioon, mille tähelepanu keskmes on praegune areng. Samal ajal on lahutamatult põimunud kunstihoone ja Eesti kunstiajalugu. Seetõttu peaks tegelemine siinse kunstiajalooga ja selle taasmõtestamine olema selle asutuse DNA osa. Ajalooline pilk peaks olema nii näituseprogrammi kui ka muu tegevuse osa. 4.3.1. Uurimistöö ja tegevuse populariseerimine • Arhiivide digiteerimine, näituseajaloo kättesaadavaks tegemine internetis Tahame alustada oma näituseajaloo digiteerimist ja teha selle kättesaadavaks kodulehe vahendusel. See oleks esimene oluline samm, millega teeme kunstihoone ajaloo avalikkusele ja ka uurijatele senisest märgatavalt paremini kättesaadavaks. • Ajalookirjutus Praegu puudub Kunstihoone ajaloo toimunud näituseprogrammide terviklik käsitlus. Rikkaliku ajalooga asutus tegutseb seetõttu ilma mäluta. Tahame seda olukorda muuta ja leida võimaluse uurida kunstihoone ajalugu ning töö publitseerida. • Ajalooprogramm Ka SA Kunstihoone peaks peale tänapäeva pöörama tähelepanu meie ajaloole, seda analüüsima ja tänapäeva kontekstis kriitiliselt hindama. Mis ajaloos on praegugi oluline ja millest peaks taas rääkima? Need on küsimused, mis peame oma 17 programmi koostades esitama. Eesmärk on regulaarselt korraldada meie ajalugu tutvustavaid üritusi. 18 5. Investeeringud 5.1. Kapitaalremont Aastatel 2021-2023 viime läbi Kunstihoone kapitaalremondi. Riigieelarveliste vahendite toel tehakse korda SA Kunstihoone kasutuses olevad ruumid Vabaduse väljak 8 ja Vabaduse väljak 6 hoonetes ning vastavalt Eesti Kunstnike Liiduga sõlmitud lepingule korrastatakse ka ülejäänud Vabaduse väljak 8 ehk Kunstihoones asuvad ruumid. Kapitaalremondi eesmärk on tekitada Vabaduse väljaku äärde kaasaegne kunstikeskus, kus lisaks rahvusvahelistele tehnilistele nõuetele vastavatele näituseruumidele oleks ka auditooriumid ja seminariruumid ning näituseruumidega ühendatud kohvik-restoran koos klubiliseks tegevuseks sobivate ruumidega. Peale kapitaalremonti saab SA Kunstihoone ajaloolise tähtsusega Kuku klubi ruumide haldajaks ning mõtleme Kuku klubile uue sisu. Kapitaalremondi tulemusel on Kunstihoone ligipääsetavus puuetega inimestele parim võimalikest. 2021 aastal viiakse läbi arhitektuurivõistlus parima ruumilahenduse leidmiseks. Võistlus korraldatakse koostöös Arhitektide Liiduga ning kooskõlas muinsuskaitseliste eritingimustega. 2021 viiakse läbi projekteerimise hange. Ehitustegevus toimub aastatel 2022 ja 2023. Ehitustegevuse ajal SA Kunstihoone jätkab oma põhitegevusega ajutistes renditavates ruumides ja Linnagaleriis, kus mõlemas tuuakse välja senisega samas mahus näituseid. Kapitaalremondi orienteeruv maksumus koos projekteerimise ja asenduspinnaga seotud kuludega on 6 miljonit eurot. 5.2. Näitusetehnika uuendamine Aastatel 2015—2020 on SA Kunstihoone küll investeerinud näitusetehnikasse, kuid valdavalt oleme raha vähesuse tõttu soetanud kodu- ja kontorikasutusse mõeldud esitlustehnikat, mitte näituseasutusele tegelikult sobivaid professionaalseid seadmeid. Samuti on füüsiliselt amortiseerunud ja moraalselt vananenud kunstihoone valgustid, mis pärinevad üheksakümnendate keskpaigast. Hanked viiakse läbi riigieelarvelistest vahenditest renoveerimisprojekti käigus aastatel 2022-2023. Hangete hinnanguline maksumus on 400 000 kuni 500 000 eurot. 19  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-4/3867-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Kunstihoone (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2021. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 12.01.2021 käskkirja nr 4 alusel ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - arengukava; 1.4.2.Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2021 kuni 31.12.2021 toetust summas 661709 eurot. 2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2021. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.3.1. 05.02.2021 – 261 709 eurot; 2.3.2.05.04.2021 – 400 000 eurot. 2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.3.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.4. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.4 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja poolt esitatud taotlus, mis muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre, [email protected], 6282242; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Paul Aguraiuja, [email protected], 5278196. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Kunstihoone Registrikood: 70000941 Registrikood: 90014112 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE547700771002848955 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Paul Aguraiuja kantsler juhatuse liige 3/3