EELNÕU
21.12.2020
Antarktika lepingu
keskkonnakaitseprotokolliga ühinemise
seadus
§ 1. Protokolliga ühinemine
Ühineda juurde lisatud Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga, mis on koostatud
4. oktoobril 1991 Madridis, ning selle lisaga V, mis võeti vastu 17. oktoobril 1991
Antarktika lepingu 16. konsultatiivkohtumisel Bonnis (edaspidi protokoll).
§ 2. Deklaratsioon
Ühinemiskirja hoiule andes teha protokolli artikli 19 lõike 1 alusel deklaratsioon, et protokolli
artiklite 7, 8 ja 15 ja mis tahes lisa sätete tõlgendamist ja kohaldamist, välja arvatud juhul, kui
vastavas lisas on sätestatud teisiti, ning artikli 13 tõlgendamist või kohaldamist niivõrd, kuivõrd
see käsitleb artikleid 7, 8 ja 15 ja vastava lisa sätteid, puudutavad vaidlused esitatakse
lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.
§ 3. Pädev asutus
Pädev asutus II lisa artikli 1 punkti e ja V lisa artikli 1 punkti a mõistes on Keskkonnaamet.
§ 4. Protokolli lisade muudatuste heakskiitmine
Protokolli lisade muudatuste heakskiitmise otsustab Vabariigi Valitsus, kui nende
rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti seadusi.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas
Tallinn, „....“ ............................ 2021. a.
Algatanud on Vabariigi Valitsus
„....“ ............................... 2021. a.
THE PROTOCOL ON ENVIRONMENTAL PROTECTION TO THE ANTARCTIC
TREATY
Preamble
The States Parties to this Protocol to the Antarctic Treaty, hereinafter referred to as the Parties,
Convinced of the need to enhance the protection of the Antarctic environment and dependent
and associated ecosystems;
Convinced of the need to strengthen the Antarctic Treaty system so as to ensure that Antarctica
shall continue forever to be used exclusively for peaceful purposes and shall not become the
scene or object of international discord;
Bearing in mind the special legal and political status of Antarctica and the special responsibility
of the Antarctic Treaty Consultative Parties to ensure that all activities in Antarctica are
consistent with the purposes and principals of the Antarctic Treaty;
Recalling the designation of Antarctica as a Special Conservation Area and other measures
adopted under the Antarctic Treaty system to protect the Antarctic environment and dependent
and associated ecosystems;
Acknowledging further the unique opportunities Antarctica offers for scientific monitoring of
and research on processes of global as well as regional importance;
Reaffirming the conservation principles of the Convention on the Conservation of Antarctic
Marine Living Resources;
Convinced that the development of a Comprehensive regime for the protection of the Antarctic
environment and dependent and associated ecosystems is in the interest of mankind as a whole;
Desiring to supplement the Antarctic Treaty to this end; Have
agreed as follows:
Article 1
Definitions
For the purposes of this Protocol:
(a) "The Antarctic Treaty" means the Antarctic Treaty done at Washington on 1
December 1959;
(b) "Antarctic Treaty area" means the area to which the provisions of the Antarctic
Treaty apply in accordance with Article VI of that Treaty;
(c) "Antarctic Treaty Consultative Meetings" means the meetings referred to in Article
IX of the Antarctic Treaty;
(d) "Antarctic Treaty Consultative Parties" means the Contracting Parties to the
Antarctic Treaty entitled to appoint representatives to participate in the meetings
referred to in Article IX of that Treaty;
(e) "Antarctic Treaty system" means the Antarctic Treaty, the measures in effect
underthat Treaty, its associated separate international instruments in force and the
measures in effect under those instruments;
(f) "Arbitral Tribunal" means the arbitral Tribunal established in accordance with the
Schedule to this Protocol, which forms an integral part thereof;
(g) "Committee" means the Committee for Environmental Protection established in
accordance with Article 11.
Article 2
Objective and Designation
The Parties commit themselves to the comprehensive protection of the Antarctic environment
and dependent and associated ecosystems and hereby designate Antarctica as a natural reserve,
devoted to peace and science.
Article 3
Environmental Principles
1. The protection of the Antarctic environment and dependent and associated ecosystems and
the intrinsic value of Antarctica, including its wilderness and aesthetic values and its value as
an area for the conduct of scientific research, in particular research essential to understanding
the global environment, shall be fundamental considerations in the planning and conduct of all
activities in the Antarctic Treaty area.
2. To this end:
(a) activities in the Antarctic Treaty area shall be planned and conducted so as to limit
adverse impacts on the Antarctic environment and dependent and associated
ecosystems;
(b) activities in the Antarctic Treaty area shall be planned and conducted so as to avoid:
(i) adverse effects on climate or weather patterns;
(ii) significant adverse effects on air or water quality;
(iii) significant changes in the atmospheric, terrestrial (including aquatic),
glacial or marine environments;
(iv) detrimental changes in the distribution, abundance or productivity of
species of populations of species of fauna and flora;
(v) further jeopardy to endangered or threatened species or populations of such
species; or
(vi) degradation of, or substantial risk to, areas of biological, scientific,
historic, aesthetic or wilderness significance;
(c) activities in the Antarctic Treaty area shall be planned and conducted on the basis of
information sufficient to allow prior assessments of, and informed judgements about,
their possible impacts on the Antarctic environment and dependent and associated
ecosystems and on the value of Antarctica for the conduct of scientific research; such
judgements shall take account of:
(i) the scope of the activity, including its area, duration and intensity;
(ii) the cumulative impacts of the activity, both by itself and in combination
with other activities in the Antarctic Treaty area;
(iii) whether the activity will detrimentally affect any other activity in the
Antarctic Treaty area;
(iv) whether technology and procedures are available to provide for
environmentally safe operations;
(v) whether there exists the capacity to monitor key environmental parameters
and ecosystem components so as to identify and provide early warning of any
adverse effects of the activity and to provide for such modification of operating
procedures as may be necessary in the light of the results of monitoring or
increased knowledge of the Antarctic environment and dependent and
associated ecosystems; and
(vi) whether there exists the capacity to respond promptly and effectively to
accidents, particularly those with potential environmental effects;
(d) regular and effective monitoring shall take place to all assessment of the impacts of
ongoing activities, including the verification of predicted impacts;
(e) regular and effective monitoring shall take place to facilitate early detection of the
possible unforeseen effects of activities carried on both within and outside the Antarctic
Treaty area on the Antarctic environment and dependent and associated ecosystems.
3. Activities shall be planned and conducted in the Antarctic Treaty area so as to accord priority
to scientific research and to preserve the value of Antarctica as an area for the conduct of such
research, including research essential to understanding the global environment.
4. Activities undertaken in the Antarctic Treaty area pursuant to scientific research programs,
tourism and all other governmental and non-governmental activities in the Antarctic Treaty area
for which advance notice is required in accordance with Article VII (5) of the Antarctic Treaty,
including associated logistic activities, shall:
(a) take place in a manner consistent with the principles in this Article; and
(b) be modified, suspended or cancelled if they result in or threaten to result in impacts
upon the Antarctic environment or dependent or associated ecosystems inconsistent
with those principles.
Article 4
Relationship with other Components of the Antarctic Treaty System
1. This Protocol shall supplement the Antarctic Treaty and shall neither modify nor amend that
Treaty.
2. Nothing in this Protocol shall derogate from the rights and obligations of the Parties to this
Protocol under the other international instruments in force within the Antarctic Treaty system.
Article 5
Consistency with other Components of the Antarctic Treaty System
The Parties shall consult and co-operate with the Contracting Parties to the other international
instruments in force within the Antarctic Treaty system and their respective institutions with a
view to ensuring the achievement of the objectives and principles of this Protocol and avoiding
any interference with the achievement of the objectives and principles of those instruments or
any inconsistency between the implementation of those instruments and of this Protocol.
Article 6
Co-operation
1. The Parties shall co-operate in the planning and conduct of activities in the Antarctic Treaty
area. To this end, each Party shall endeavour to:
(a) promote co-operative programs of scientific, technical and educational value,
concerning the protection of the Antarctic environment and dependent and associated
ecosystems;
(b) provide appropriate assistance to other Parties in the preparation of environmental
impact assessments;
(c) provide to other Parties upon request information relevant to any potential
environmental risk and assistance to minimise the effects of accidents which may
damage the Antarctic environment or dependent and associated ecosystems;
(d) consult with other Parties with regard to the choice of sites for prospective station
sand other facilities so as to avoid the cumulative impacts caused by their excessive
concentration in any location;
(e) where appropriate, undertake joint expeditions and share the use of stations and other
facilities; and
(f) carry out such steps as may be agreed upon at Antarctic Treaty Consultative
Meetings.
2. Each Party undertakes, to the extent possible, to share information that may be helpful to
other Parties in planning and conducting their activities in the Antarctic Treaty area, with a
view to the protection of the Antarctic environment and dependent and associated ecosystems.
3. The Parties shall co-operate with those Parties which may exercise jurisdiction in areas
adjacent to the Antarctic Treaty area with a view to ensuring that activities in the Antarctic
Treaty area do not have adverse environmental impacts on those areas.
Article 7
Prohibition of Mineral Resource Activities
Any activity relating to mineral resources, other than scientific research, shall be prohibited.
Article 8
Environmental Impact and Assessment
1. Proposed activities referred to in paragraph 2 below shall be subject to the procedures set out
in Annex I for prior assessment of the impacts of those activities on the Antarctic environment
or on dependent or associated ecosystems according to whether those activities are identified
as having:
(a) less than a minor or transitory impact;
(b) a minor or transitory impact; or
(c) more than a minor or transitory impact.
2. Each Party shall ensure that the assessment procedures set out in Annex I are applied in the
planning processes leading to decisions about any activities undertaken in the Antarctic Treaty
area pursuant to scientific research programs, tourism and all other governmental and
nongovernmental activities in the Antarctic Treaty area for which advance notice is required
under Article VII (5) of the Antarctic Treaty, including associated logistic support activities.
3. The assessment procedures set out in Annex I shall apply to any change in an activity whether
the change arises from an increase or decrease in the intensity of an existing activity, from the
addition of an activity, the decommissioning of a facility, or otherwise.
4. Where activities are planned jointly by more than one Party, the Parties involved shall
nominate one of their number to co-ordinate the implementation of the environmental impact
assessment procedures set out in Annex I.
Article 9
Annexes
1. The Annexes to this Protocol shall form an integral part thereof.
2. Annexes, additional to Annexes I-IV, may be adopted and become effective in accordance
with Article IX of the Antarctic Treaty.
3. Amendments and modifications to Annexes may be adopted and become effective in
accordance with Article IX of the Antarctic Treaty, provided that any Annex may itself make
provision for amendments and modifications to become effective on an accelerated basis.
4. Annexes and any amendments and modifications thereto which have become effective in
accordance with paragraphs 2 and 3 above shall, unless an Annex itself provides otherwise in
respect of the entry into effect of any amendment or modification thereto, become effective for
a Contracting Party to the Antarctic Treaty which is not an Antarctic Treaty Consultative Party,
or which was not an Antarctic Treaty Consultative Party at the time of the adoption, when notice
of approval of that Contracting Party has been received by the Depositary.
5. Annexes shall, except to the extent that an Annex provides otherwise, be subject to the
procedures for dispute settlement set out in Articles 18 to 20.
Article 10
Antarctic Treaty Consultative Meetings
1. Antarctic Treaty Consultative Meetings shall, drawing upon the best scientific and technical
advice available:
(a) define, in accordance with the provisions of this Protocol, the general policy for the
comprehensive protection of the Antarctic environment and dependent and associated
ecosystems; and
(b) adopt measures under Article IX of the Antarctic Treaty for the implementation of
this Protocol.
2. Antarctic Treaty Consultative Meetings shall review the work of the Committee and shall
draw fully upon its advice and recommendations in carrying out the tasks referred to in
paragraph 1 above, as well as upon the advice of the Scientific Committee on Antarctic
Research.
Article 11
Committee for Environmental Protection
1. There is hereby established the Committee for Environmental Protection.
2. Each Party shall be entitled to be a member of the Committee and to appoint a representative
who may be accompanied by experts and advisers.
3. Observer status in the Committee shall be open to any Contracting Party to the Antarctic Treaty
which is not a Party to this Protocol.
4. The Committee shall invite the President of the Scientific Committee on Antarctic Research
and the Chairman of the Scientific Committee for the Conservation of Antarctic Marine Living
Resources to participate as observers at its sessions. The Committee may also, with the approval
of the Antarctic Treaty Consultative Meeting, invite such other relevant scientific, environmental
and technical organisations which can contribute to its work to participate as observers at its
sessions.
5. The Committee shall present a report on each of its sessions to the Antarctic TreatyConsultative
Meeting. The report shall cover all matters considered at the session and shall reflect the views
expressed. The report shall be circulated to the Parties and to observers attending the session, and
shall thereupon be made publicly available.
6. The Committee shall adopt its rules of procedure which shall be subject to approval by the
Antarctic Treaty Consultative Meeting.
Article 12
Functions of the Committee
1. The functions of the Committee shall be to provide advice and formulate recommendations
to the Parties in connection with the implementation of this Protocol, including the operation of
its Annexes, for consideration at Antarctic Treaty Consultative Meetings, and to perform such
other functions as may be referred to it by the Antarctic Treaty Consultative Meetings. In
particular, it shall provide advice on:
(a) the effectiveness of measures taken pursuant to this Protocol;
(b) the need to update, strengthen or otherwise improve such measures;
(c) the need for additional measures, including the need for additional Annexes, where
appropriate;
(d) the application and implementation of the environmental impact assessment
procedures set out in Article 8 and Annex I;
(e) means of minimising or mitigating environmental impacts of activities in the
Antarctic Treaty area;
(f) procedures for situations requiring urgent action, including response action in
environmental emergencies;
(g) the operation and further elaboration of the Antarctic Protected Area system;
(h) inspection procedures, including formats for inspection reports and checklists for the
conduct of inspections;
(i) the collection, archiving, exchange and evaluation of information related to
environmental protection;
(j) the state of the Antarctic environment; and
(k) the need for scientific research, including environmental monitoring, related to the
implementation of this Protocol.
2. In carrying out its functions, the Committee shall, as appropriate, consult with the Scientific
Committee on Antarctic Research, the Scientific Committee for the Conservation of Antarctic
Marine Living Resources and other relevant scientific, environmental and technical
organisations.
Article 13
Compliance with this Protocol
1. Each Party shall take appropriate measures within its competence, including the adoption of laws
and regulations, administrative actions and enforcement measures, to ensure compliance with this
Protocol.
2. Each Party shall exert appropriate efforts, consistent with the Charter of the United Nations, to
the end that no one engages in any activity contrary to this Protocol.
3. Each Party shall notify all other Parties of the measures it takes pursuant to paragraphs 1 and 2
above.
4. Each Party shall draw the attention of all other Parties to any activity which in its opinion affects
the implementation of the objectives and principles of this Protocol .
5. The Antarctic Treaty Consultative Meetings shall draw the attention of any State which is not a
Party to this Protocol to any activity undertaken by that State, its agencies, instrumentalities, natural
or juridical persons, ships, aircraft or other means of transport which affects the implementation of
the objectives and principles of this Protocol.
Article 14
Inspection
1. In order to promote the protection of the Antarctic environment and dependent and associated
ecosystems, and to ensure compliance with this Protocol, the Antarctic Treaty Consultative
Parties shall arrange, individually or collectively, for inspections by observers to be made in
accordance with Article VII of the Antarctic Treaty.
2. Observers are:
(a) observers designated by any Antarctic Treaty Consultative Party who shall be
nationals of that Party; and
(b) any observers designated at Antarctic Treaty Consultative Meetings to carry out
inspections under procedures to be established by an Antarctic Treaty Consultative
Meeting.
3. Parties shall co-operate fully with observers undertaking inspections, and shall ensure that
during inspections, observers are given access to all parts of stations, installations, equipment,
ships and aircraft open to inspection under Article VII (3) of the Antarctic Treaty, as well as to
all records maintained thereon which are called for pursuant to this Protocol.
4. Reports of inspections shall be sent to the Parties whose stations, installations, equipment,
ships or aircraft are covered by the reports. After those Parties have been given the opportunity
to comment, the reports and any comments thereon shall be circulated to all the Parties and to
the Committee, considered at Antarctic Treaty Consultative Meeting, and thereafter made
publicly available.
Article 15
Emergency Response Action
1. In order to respond to environmental emergencies in the Antarctic Treaty area, each Party
agrees to:
(a) provide for prompt and effective response action to such emergencies which might
arise in the performance of scientific research programs, tourism and all other
governmental and nongovernmental activities in the Antarctic Treaty area for which
advance notice is required under Article VII (5) of the Antarctic Treaty, including
associated logistic support activities; and
(b) establish contingency plans for response to incidents with potential adverse effects
on the Antarctic environment or dependent and associated ecosystems.
2. To this end, the Parties shall:
(a) co-operate in the formulation and implementation of such contingency plans; and
(b) establish procedures for immediate notification of, and co-operative response to,
environmental emergencies.
3. In the implementation of this Article, the Parties shall draw upon the advice of the appropriate
international organisations.
Article 16
Liability
Consistent with the objectives of this Protocol for the comprehensive protection of the Antarctic
environment and dependent and associated ecosystems, the Parties undertake to elaborate rules
and procedures relating to liability for damage arising from activities taking place in the
Antarctic Treaty area and covered by this Protocol. Those rules and procedures shall be
included in one or more Annexes to be adopted in accordance with Article 9 (2).
Article 17
Annual Report by Parties
1. Each Party shall report annually on the steps taken to implement this Protocol. Such reports
shall include notifications made in accordance with Article 13 (3), contingency plans
established in accordance with Article 15 and any other notifications and information called for
pursuant to this Protocol for which there is no other provision concerning the circulation and
exchange of information.
2. Reports made in accordance with paragraph 1 above shall be circulated to all Parties and to
the Committee, considered at the next Antarctic Treaty Consultative Meeting, and made
publicly available.
Article 18
Dispute Settlement
If a dispute arises concerning the interpretation or application of this Protocol, the parties to the
dispute shall, at the request of any one of them, consult among themselves as soon as possible
with a view to having the dispute resolved by negotiation, inquiry, mediation, conciliation,
arbitration, judicial settlement or other which the parties to the dispute agree.
Article 19
Choice of Dispute Settlement Procedure
1. Each Party, when signing, ratifying, accepting, approving or acceding to this Protocol, or at
any time thereafter, may choose, by written declaration, one or both of the following means for
the settlement of disputes concerning the interpretation or application of Articles 7, 8 and 15
and, except to the extent that an Annex provides otherwise, the provisions of any Annex and,
insofar as it relates to these Articles and provisions, Article 13:
(a) the International Court of Justice;
(b) the Arbitral Tribunal.
2. A declaration made under paragraph 1 above shall not affect the operation of Article 18 and
Article 20 (2).
3. A Party which has not made a declaration under paragraph 1 above or in respect of which a
declaration is no longer in force shall be deemed to have accepted the competence of the
Arbitral Tribunal.
4. If the parties to a dispute have accepted the same means for the settlement of a dispute, the
dispute may be submitted only to that procedure, unless the parties otherwise agree.
5. If the parties to a dispute have not accepted the same means for the settlement of a dispute,
or if they have both accepted both means, the dispute may be submitted only to the Arbitral
Tribunal, unless the parties otherwise agree.
6. A declaration made under paragraph 1 above shall remain in force until it expires in
accordance with its terms or until three months after written notice of revocation has been
deposited with the Depositary.
7. A new declaration, a notice of revocation or the expiry of a declaration shall not in any way
affect proceedings pending before the International Court of Justice or the Arbitral Tribunal,
unless the parties to the dispute otherwise agree.
8. Declarations and notices referred to in this Article shall be deposited with the Depositary
who shall transmit copies thereof to all Parties.
Article 20
Dispute Settling Procedure
1. If the parties to a dispute concerning the interpretation or application of Articles 7, 8 or 15
or, except to the extent that an Annex provides otherwise, the provisions of any Annex or,
insofar as it relates to these Articles and provisions, Article 13, have not agreed on a means for
resolving it within 12 months of the request for consultation pursuant to Article 18, the dispute
shall be referred, at the request of any party to the dispute, for settlement in accordance with
the procedure determined by Article 19 (4) and (5).
2. The Arbitral Tribunal shall not be competent to decide or rule upon any matter within the
scope of Article IV of the Antarctic Treaty. In addition, nothing in this Protocol shall be
interpreted as conferring competence or jurisdiction on the International Court of Justice or
any other tribunal established for the purpose of settling disputes between Parties to decide or
otherwise rule upon any matter within the scope of Article IV of the Antarctic Treaty.
Article 21
Signature
This Protocol shall be open for signature at Madrid on the 4th of October 1991 and thereafter
at Washington until the 3rd of October 1992 by any State which is a Contracting Party to the
Antarctic Treaty.
Article 22
Ratification, Acceptance, Approval or Accession
1. This Protocol is subject to ratification, acceptance or approval by signatory States.
2. After the 3rd of October 1992 this Protocol shall be open for accession by any State which
is a Contracting Party to the Antarctic Treaty.
3. Instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the
Government of the United States of America, hereby designated as the Depository.
4. After the date on which this Protocol has entered into force, the Antarctic Treaty Consultative
Parties shall not act upon a notification regarding the entitlement of a Contracting Party to the
Antarctic Treaty to appoint representatives to participate in Antarctic Treaty Consultative
Meetings in accordance with Article IX (2) of the Antarctic Treaty unless that Contracting Party
has first ratified, accepted, approved or acceded to this Protocol.
Article 23
Entry into Force
1. This Protocol shall enter into force on the thirtieth day following the date of deposit of
instruments of ratification, acceptance, approval or accession by all States which are Antarctic
Treaty Consultative Parties at the date on which this Protocol is adopted.
2. For each Contracting Party to the Antarctic Treaty which, subsequent to the date of entry into
force of this Protocol, deposits an instrument of ratification, acceptance, approval or accession,
this Protocol shall enter into force on the thirtieth day following such deposit.
Article 24
Reservations
Reservations to this Protocol shall not be permitted.
Article 25
Modification or Amendment
1. Without prejudice to the provisions of Article 9, this Protocol may be modified or amended
at any time in accordance with the procedures set forth in Article XII (1) (a) and (b) of the
Antarctic Treaty.
2. If, after the expiration of 50 years from the date of entry into force of this Protocol, any of
the Antarctic Treaty Consultative Parties so requests by a communication addressed to the
Depositary, a conference shall be held as soon as practicable to review the operation of this
Protocol.
3. A modification or amendment proposed at any Review Conference called pursuant to
paragraph 2 above shall be adopted by a majority of the Parties, including three-quarters of the
States which are Antarctic Treaty Consultative Parties at the time of adoption of this Protocol.
4. A modification or amendment adopted pursuant to paragraph 3 above shall enter into force
upon ratification, acceptance, approval or accession by three-quarters of the Antarctic Treaty
Consultative Parties, including ratification, acceptance, approval or accession by all States
which are Antarctic Treaty Consultative Parties at the time of adoption of this Protocol.
5. (a) With respect to Article 7. the prohibition on Antarctic mineral resource activities
contained therein shall continue unless there is in force a binding legal regime on
Antarctic mineral resource activities that includes an agreed means for determining
whether, and if so, under which conditions, any such activities would be acceptable.
This regime shall fully safeguard the interests of all States referred to in Article IV of
the Antarctic Treaty and apply the principles thereof. Therefore, if a modification or
amendment to Article 7 is proposed at a Review Conference referred to in paragraph 2
above, it shall include such a binding legal regime.
(b) If any such modification or amendment has not entered into force within 3 years of
the date of its adoption, any Party may at any time thereafter notify to the Depositary of
its withdrawal from the Protocol, and such withdrawal shall take effect 2 years after
receipt of the notification by the Depositary.
Article 26
Notifications by the Depositary
The Depositary shall notify all Contracting Parties to the Antarctic Treaty of the following:
(a) signatures of this Protocol and the deposit of instruments of ratification, acceptance,
approval or accession;
(b) the date of entry into force of this Protocol and any additional Annex
thereto;
(c) the date of entry into force of any amendment or modification to this
Protocol;
(d) the deposit of declarations and notices pursuant to Article 19; and
(e) any notification received pursuant to Article 25 (5) (b).
Article 27
Authentic Texts and Registration with the United Nations
1. This Protocol, done in the English, French, Russian and Spanish languages, each version
being equally authentic, shall be deposited in the archives of the Government of the United
States of America, which shall transmit duly certified copies thereof to all Contracting Parties
to the Antarctic Treaty.
2. This Protocol shall be registered by the Depositary pursuant to Article 102 of the Charter of
the United Nations.
SCHEDULE TO THE PROTOCOL
ARBITRATION
Article 1
1. The Arbitral Tribunal shall be constituted and shall function in accordance with the Protocol,
including this Schedule.
2. The Secretary referred to in this Schedule is the Secretary General of the Permanent Court of
Arbitration.
Article 2
1. Each Party shall be entitled to designate up to three Arbitrators, at least one of whom shall
be designated within three months of the entry into force of the Protocol for that Party. Each
Arbitrator shall be experienced in Antarctic affairs, have thorough knowledge of international
law and enjoy the highest reputation for fairness, competence and integrity. The names of the
persons so designated shall constitute the list of Arbitrators. Each Party shall at all times
maintain the name of at least one Arbitrator on the list.
2. Subject to paragraph 3 below, an Arbitrator designated by a Party shall remain on the list for
a period of five years and shall be eligible for re-designation by that Party for additional five
year periods.
3. A Party which designated an Arbitrator may withdraw the name of that Arbitrator from the
list. If an Arbitrator dies or if a Party for any reason withdraws from the list the name of an
Arbitrator designated by it, the Party which designated the Arbitrator in question shall notify
the Secretary promptly. An Arbitrator whose name is withdrawn from the list shall continue to
serve on any Arbitral Tribunal to which that Arbitrator has been appointed until the completion
of proceedings before the Arbitral Tribunal.
4. The Secretary shall ensure that an up-to-date list is maintained of the Arbitrators designated
pursuant to this Article.
Article 3
1. The Arbitral Tribunal shall be composed of three Arbitrators who shall be appointed as
follows:
(a) The party to the dispute commencing the proceedings shall appoint one
Arbitrator, who may be its national, from the list referred to in Article 2. This
appointment shall be included in the notification referred to in Article 4.
(b) Within 40 days of the receipt of that notification, the other party to the dispute
shall appoint the second Arbitrator, who may be its national, from the list
referred to in Article 2.
(c) Within 60 days of the appointment of the second Arbitrator, the parties to the
dispute shall appoint by agreement the third Arbitrator from the list referred to
in Article 2. The third Arbitrator shall not be either a national of a party to the
dispute, or a person designated for the list referred to in Article 2 by a party to
the dispute, or of the same nationality as either of the first two Arbitrators. The
third Arbitrator shall be the Chairperson of the Arbitral Tribunal.
(d) If the second Arbitrator has not been appointed within the prescribed period,
or if the parties to the dispute have not reached agreement within the prescribed
period on the appointment of the third Arbitrator, the Arbitrator or Arbitrators
shall be appointed, at the request of any party to the dispute and within 30 days
of the receipt of such request, by the President of the International Court of
Justice from the list referred to in Article 2 and subject to the conditions
prescribed in subparagraphs (b) and (c) above. In performing the functions
accorded him or her in this subparagraph, the President of the Court shall consult
the parties to the dispute.
(e) If the President of the International Court of Justice is unable to perform the
functions accorded him or her in subparagraph (d) above or is a national of a
party to the dispute, the functions shall be performed by the Vice-President of
the Court, except that if the Vice-President is unable to perform the functions or
is a national of a party to the dispute the functions shall be performed by the next
most senior member of the Court who is available and is not a national of a party
to the dispute.
2. Any vacancy shall be filled in the manner prescribed for the initial appointment.
3. In any dispute involving more than two Parties, those Parties having the same interest shall
appoint one Arbitrator by agreement within the period specified in paragraph 1 (b) above.
Article 4
The party to the dispute commencing proceedings shall so notify the other party or parties to
the dispute and the Secretary in writing. Such notification shall include a statement of the claim
and the grounds on which it is based. The notification shall be transmitted by the Secretary to
all Parties.
Article 5
1. Unless the parties to the dispute agree otherwise, arbitration shall take place at The Hague,
where the records of the Arbitral Tribunal shall be kept. The Arbitral Tribunal shall adopt its
own rules of procedure. Such rules shall ensure that each party to the dispute has a full
opportunity to be heard and to present its case and shall also ensure that the proceedings are
conducted expeditiously.
2. The Arbitral Tribunal may hear and decide counter-claims arising out of the dispute.
Article 6
1. The Arbitral Tribunal, where it considers that prima facie it has jurisdiction under the
Protocol, may:
(a) at the request of any party to a dispute, indicate such provisional measures
as it considers necessary to preserve the respective rights of the parties to the
dispute;
(b) prescribe any provisional measures which it considers appropriate under the
circumstances to prevent serious harm to the Antarctic environment or
dependent or associated ecosystems.
2. The parties to the dispute shall comply promptly with any provisional measures prescribed
under paragraph 1 (b) above pending an award under Article 10.
3. Notwithstanding the time period in Article 20 of the Protocol, a party to a dispute may at any
time, by notification to the other party or parties to the dispute and to the Secretary in
accordance with Article 4, request that the Arbitral Tribunal be constituted as a matter of
exceptional urgency to indicate or prescribe emergency provisional measures in accordance
with this Article. In such case, the Arbitral Tribunal shall be constituted as soon as possible in
accordance with Article 3, except that the time periods in Article 3 (1) (b), (c) and (d) shall be
reduced to 14 days in each case. The Arbitral Tribunal shall decide upon the request for
emergency provisional measures within two months of the appointment of its Chairperson.
4. Following a decision by the Arbitral Tribunal upon a request for emergency provisional
measures in accordance with paragraph 3 above, settlement of the dispute shall proceed in
accordance with Articles 18,19 and 20 of the Protocol.
Article 7
Any Party which believes it has a legal interest, whether general or individual, which may be
substantially affected by the award of an Arbitral Tribunal, may, unless the Arbitral Tribunal
decides otherwise, intervene in the proceedings.
Article 8
The parties to the dispute shall facilitate the work of the Arbitral Tribunal and, in particular, in
accordance with their law and using all means at their disposal, shall provide it with all relevant
documents and information, and enable it, when necessary, to call witnesses or experts and
receive their evidence.
Article 9
If one of the parties to the dispute does not appear before the Arbitral Tribunal or fails to defend
its case, any other party to the dispute may request the Arbitral Tribunal to continue the
proceedings and make its award.
Article I0
1. The Arbitral Tribunal shall, on the basis of the provisions of the Protocol and other applicable
rules and principles of international law that are not incompatible with such provisions, decide
such disputes as are submitted to it.
2. The Arbitral Tribunal may decide, ex aequo et bono, a dispute submitted to it, if the parties
to the dispute so agree.
Article 11
1. Before making its award, the Arbitral Tribunal shall satisfy itself that it has competence in
respect of the dispute and that the claim or counterclaim is well founded in fact and law.
2. The award shall be accompanied by a statement of reasons for the decision and shall be
communicated to the Secretary who shall transmit it to all Parties.
3. The award shall be final and binding on the parties to the dispute and on any Party which
intervened in the proceedings and shall be complied with without delay. The Arbitral Tribunal
shall interpret the award at the request of a party to the dispute or of any intervening Party.
4. The award shall have no binding force except in respect of that particular case.
5. Unless the Arbitral Tribunal decides otherwise, the expenses of the Arbitral Tribunal,
including the remuneration of the Arbitrators, shall be borne by the parties to the dispute in
equal shares.
Article 12
All decisions of the Arbitral Tribunal, including those referred to in Articles 5, 6 and 11, shall
be made by a majority of the Arbitrators who may not abstain from voting.
Article 13
1. This Schedule may be amended or modified by a measure adopted in accordance with Article
IX (1) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the amendment or
modification shall be deemed to have been approved, and shall become effective, one year after
the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or
more of the Antarctic Treaty Consultative Parties notifies the Depositary, within that time
period, that it wishes an extension of that period or that it is unable to approve the measure.
2. Any amendment or modification of this Schedule which becomes effective in accordance
with paragraph 1 above shall thereafter become effective as to any other Party when notice of
approval by it has been received by the Depositary.
ANNEX I
TO THE PROTOCOL ON ENVIRONMENTAL PROTECTION TO THE
ANTARCTIC TREATY
ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT
Article 1
Preliminary Stage
1. The environmental impacts of proposed activities referred to in Article 8 of the Protocol
shall, before their commencement, be considered in accordance with appropriate national
procedures.
2. If an activity is determined as having less than a minor or transitory impact, the activity may
proceed forthwith.
Article 2
Initial Environmental Evaluation
1. Unless it has been determined that an activity will have less than a minor or transitory impact,
or unless a Comprehensive Environmental Evaluation is being prepared in accordance with
Article 3, an Initial Environmental Evaluation shall be prepared. It shall contain sufficient detail
to assess whether a proposed activity may have more than a minor or transitory impact and shall
include:
(a) a description of the proposed activity, including its purpose, location, duration and
intensity; and
(b) consideration of alternatives to the proposed activity and any impacts that the
activity may have, including consideration of cumulative impacts in the light of existing
and known planned activities.
2. If an Initial Environmental Evaluation indicates that a proposed activity is likely to have no
more than a minor or transitory impact, the activity may proceed, provided that appropriate
procedures, which may include monitoring, are put in place to assess and verify the impact of
the activity.
Article 3
Comprehensive Environmental Evaluation
1. If an Initial Environmental Evaluation indicates or if it is otherwise determined that a
proposed activity is likely to have more than a minor or transitory impact, a Comprehensive
Environmental Evaluation shall be prepared.
2. A Comprehensive Environmental Evaluation shall include:
(a) a description of the proposed activity including its purpose, location, duration and
intensity, and possible alternatives to the activity, including the alternative of not
proceeding, and the consequences of those alternatives;
(b) a description of the initial environmental reference state with which predicted
changes are to be compared and a prediction of the future environmental reference state
in the absence of the proposed activity;
(c) a description of the methods and data used to forecast the impacts of the proposed
activity;
(d) estimation of the nature, extent, duration, and intensity of the likely direct impacts
of the proposed activity;
(e) consideration of possible indirect or second order impacts of the proposed activity;
(f) consideration of cumulative impacts of the proposed activity in the light of existing
activities and other known planned activities;
(g) identification of measures, including monitoring programs, that could be taken to
minimise or mitigate impacts of the proposed activity and to detect unforeseen impacts
and that could provide early warning of any adverse effects of the activity as well as to
deal promptly and effectively with accidents;
(h) identification of unavoidable impacts of the proposed activity;
(i) consideration of the effects of the proposed activity on the conduct of scientific
research and on other existing uses and values;
(j) an identification of gaps in knowledge and uncertainties encountered in compiling
the information required under this paragraph;
(k) a non-technical summary of the information provided under this paragraph; and
(l) the name and address of the person or organisation which prepared the
Comprehensive Environmental Evaluation and the address to which comments thereon
should be directed.
3. The draft Comprehensive Environmental Evaluation shall be made publicly available and
shall be circulated to all Parties, which shall also make it publicly available, for comment. A
period of 90 days shall be allowed for the receipt of comments.
4. The draft Comprehensive Environmental Evaluation shall be forwarded to the Committee at
the same time as it is circulated to the Parties, and at least 120 days before the next Antarctic
Treaty Consultative Meeting, for consideration as appropriate.
5. No final decision shall be taken to proceed with the proposed activity in the Antarctic Treaty
area unless there has been an opportunity for consideration of the draft Comprehensive
Environmental Evaluation by the Antarctic Treaty Consultative Meeting on the advice of the
Committee, provided that no decision to proceed with a proposed activity shall be delayed
through the operation of this paragraph for longer than 15 months from the date of circulation
of the draft Comprehensive Environmental Evaluation.
6. A final Comprehensive Environmental Evaluation shall address and shall include or
summarise comments received on the draft Comprehensive Environmental Evaluation. The
final Comprehensive Environmental Evaluation, notice of any decisions relating thereto, and
any evaluation of the significance of the predicted impacts in relation to the advantages of the
proposed activity, shall be circulated to all Parties, which shall also make them publicly
available, at least 60 days before the commencement of the proposed activity in the Antarctic
Treaty area.
Article 4
Decisions to be based on Comprehensive environmental evaluations
Any decision on whether a proposed activity, to which Article 3 applies, should proceed, and,
if so, whether in its original or in a modified form, shall be based on the Comprehensive
Environmental Evaluation as well as other relevant considerations.
Article 5
Monitoring
1.Procedures shall be put in place, including appropriate monitoring of key environmental
indicators, to assess and verify the impact of any activity that proceeds following the
completion of a Comprehensive Environmental Evaluation.
2.The procedures referred to in paragraph 1 above and in Article 2 (2) shall be designed to
provide a regular and verifiable record of the impacts of the activity in order, inter alia, to:
(a) enable assessments to be made of the extent to which such impacts are consistent
with the Protocol; and
(b) provide information useful for minimising or mitigating impacts, and, where
appropriate, information on the need for suspension, cancellation or modification of the
activity.
Article 6
Circulation of Information
1. The following information shall be circulated to the Parties, forwarded to the Committee and
made publicly available:
(a) a description of the procedures referred to in Article l;
(b) an annual list of any Initial Environmental Evaluations prepared in accordance with
Article 2 and any decisions taken in consequence thereof;
(c) significant information obtained, and any action taken in consequence thereof, from
procedures put in place in accordance with Articles 2 (2) and 5; and
(d) information referred to in Article 3 (6).
2. Any Initial Environmental Evaluation prepared in accordance with Article 2 shall be made
available on request.
Article 7
Cases of Emergency
1. This Annex shall not apply in cases of emergency relating to the safety of human life or of
ships, aircraft or equipment and facilities of high value, or the protection of the environment,
which require an activity to be undertaken without completion of the procedures set out in this
Annex.
2. Notice of activities undertaken in cases of emergency, which would otherwise have required
preparation of a Comprehensive Environmental Evaluation, shall be circulated immediately to
all Parties and to the Committee and a full explanation of the activities carried out shall be
provided within 90 days of those activities.
Article 8
Amendment or Modification
1. This Annex may be amended or modified by a measure adopted in accordance with Article
IX (I) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the amendment or
modification shall be deemed to have been approved, and shall become effective, one year after
the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or
more of the Antarctic Treaty Consultative Parties notifies the Depositary, within that period,
that it wishes an extension of that period or that it is unable to approve the measure.
2. Any amendment or modification of this Annex which becomes effective in accordance with
paragraph 1 above shall thereafter become effective as to any other Party when notice of
approval by it has been received by the Depositary.
ANNEX II
TO THE PROTOCOL ON ENVIRONMENTAL PROTECTION TO THE
ANTARCTIC TREATY
CONSERVATION OF ANTARCTIC FAUNA AND FLORA
Article 1
Definitions
For the purposes of this Annex:
(a) "native mammal" means any member of any species belonging to the Class Mammalia,
indigenous to the Antarctic Treaty area or occurring there naturally through migrations;
(b) "native bird" means any member, at any stage of its life cycle (including eggs), of any
species of the Class Aves indigenous to the Antarctic Treaty area or occurring there
naturally through migrations;
(c) "native plant" means any member of any species of terrestrial or freshwater vegetation,
including bryophytes, lichens, fungi and algae, at any stage of its life cycle (including seeds,
and other propagules), indigenous to the Antarctic Treaty area;
(d) "native invertebrate" means any member of any species of terrestrial or freshwater
invertebrate, at any stage of its life cycle, indigenous to the Antarctic Treaty area;
(e) "appropriate authority" means any person or agency authorised by a Party to issue
permits under this Annex;
(f) "permit" means a formal permission in writing issued by an appropriate authority;
(g) "take" or "taking" means to kill, injure, capture, handle or molest a native mammal or
bird, or to remove or damage such quantities of native plants or invertebrates that their local
distribution or abundance would be significantly affected;
(h) "harmful interference" means:
(i) flying or landing helicopters or other aircraft in a manner that disturbs
concentrations of native birds or seals;
(ii) using vehicles or vessels, including hovercraft and small boats, in a manner that
disturbs concentrations of native birds or seals;
(iii) using explosives or firearms in a manner that disturbs concentrations of native
birds or seals;
(iv) wilfully disturbing breeding or moulting native birds or concentrations of native
birds or seals by persons on foot;
(v) significantly damaging concentrations of native terrestrial plants by landing
aircraft, driving vehicles, or walking on them, or by other means; and
(vi) any activity that results in the significant adverse modification of habitats of any
species or population of native mammal, bird, plant or invertebrate.
(i) "International Convention for the Regulation of Whaling" means the Convention done
at Washington on 2 December 1946.
(j) “Agreement on the Conservation of Albatrosses and Petrels” means the Agreement done
at Canberra on 19 June 2001.
Article 2
Cases of Emergency
1. This Annex shall not apply in cases of emergency relating to the safety of human life or of
ships, aircraft, or equipment and facilities of high value, or the protection of the environment.
2. Notice of activities undertaken in cases of emergency that result in any taking or harmful
interference shall be circulated immediately to all Parties and to the Committee.
Article 3
Protection of Native Fauna and Flora
1. Taking or harmful interference shall be prohibited, except in accordance with a permit.
2. Such permits shall specify the authorised activity, including when, where and by whom it is
to be conducted and shall be issued only in the following circumstances:
(a) to provide specimens for scientific study or scientific information;
(b) to provide specimens for museums, herbaria and botanical gardens, or other
educational institutions or uses;
(c) to provide specimens for zoological gardens but, in respect of native mammals or
birds, only if such specimens cannot be obtained from existing captive collections
elsewhere, or if there is a compelling conservation requirement; and
(d) to provide for unavoidable consequences of scientific activities not otherwise
authorised under sub-paragraphs (a), (b) or (c)above, or of the construction and
operation of scientific support facilities.
3. The issue of such permits shall be limited so as to ensure that:
(a) no more native mammals, birds, plants or invertebrates are taken than are strictly
necessary to meet the purposes set forth in paragraph 2 above;
(b) only small numbers of native mammals or birds are killed and in no case more are
killed from local populations than can, in combination with other permitted takings,
normally be replaced by natural reproduction in the following season; and
(c) the diversity of species, as well as the habitats essential to their existence, and the
balance of the ecological systems existing within the Antarctic Treaty area are
maintained.
4. Any species of native mammals, birds, plants are invertebrates listed in Appendix A to this
Annex shall be designated "Specially Protected Species", and shall be accorded special
protection by the Parties.
5. Designation of a species as a Specially Protected Species shall be undertaken according to
agreed procedures and criteria adopted by the ATCM.
6. The Committee shall review and provide advice on the criteria for proposing native
mammals, birds, plants or invertebrates for designation as a Specially Protected Species.
7. Any Party, the Committee, the Scientific Committee on Antarctic Research or the
Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources may propose a species
for designation as a Specially Protected Species by submitting a proposal with justification to
the ATCM.
8. A permit shall not be issued to take a Specially Protected Species unless the taking:
(a) is for a compelling scientific purpose; and
(b) will not jeopardise the survival or recovery of that species or local population;
9. The use of lethal techniques on Specially Protected Species shall only be permitted where
there is no suitable alternative technique.
10. Proposals for the designation of a species as a Specially Protected Species shall be
forwarded to the Committee, the Scientific Committee on Antarctic Research and, for native
mammals and birds, the Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living
Resources, and as appropriate, the Meeting of the Parties to the Agreement on the Conservation
of Albatrosses and Petrels and other organisations. In formulating its advice to the ATCM on
whether a species should be designated as a Specially Protected Species, the Committee shall
take into account any comments provided by the Scientific Committee on Antarctic Research,
and, for native mammals and birds, the Commission for the Conservation of Antarctic Marine
Living Resources, and as appropriate, the Meeting of the Parties to the Agreement on the
Conservation of Albatrosses and Petrels and other organisations.
11. All taking of native mammals and birds shall be done in the manner that involves the least
degree of pain and suffering practicable.
Article 4
Introduction of Non-native Species and Diseases
1. No species of living organisms not native to the Antarctic Treaty area shall be introduced
onto land or ice shelfs, or into water, in the Antarctic Treaty area except in accordance with a
permit.
2. Dogs shall not be introduced onto land, ice shelves or sea ice.
3. Permits under paragraph 1 above shall:
(a) be issued to allow the importation only of cultivated plants and their reproductive
propagules for controlled use, and species of living organisms for controlled
experimental use; and
(b) shall specify the species numbers and, if appropriate, age and sex of the species to
be introduced, along with a rationale, justifying the introduction and precautions to be
taken to prevent escape or contact with fauna and flora.
4. Any species for which a permit has been issued in accordance with paragraphs 1 and 3 above
shall, prior to expiration of the permit, be removed from the Antarctic Treaty area or be disposed
of by incineration or equally effective means that eliminates risk to native fauna or flora. The
permit shall specify this obligation.
5. Any species, including progeny, not native to the Antarctic Treaty area that is introduced into
that area without a permit that has been issued in accordance with paragraph 1 and 3 above,
shall be removed or disposed of whenever feasible, unless the removal or disposal would result
in a greater adverse environmental impact. Such removal or disposal may include by
incineration or by equally effective means, so as to be rendered sterile, unless it is determined
that they pose no risk to native flora or fauna. In addition, all reasonable steps shall be taken to
control the consequences of that introduction to avoid harm to native fauna or flora.
6. Nothing in this Article shall apply to the importation of food into the Antarctic Treaty area
provided that no live animals are imported for this purpose and all plants and animal parts and
products are kept under carefully controlled conditions and disposed of in accordance with
Annex III to the Protocol.
7. Each Party shall require that precautions are taken to prevent the accidental introduction of
micro-organisms (e.g., viruses, bacteria, yeasts, fungi) not present naturally in the Antarctic
Treaty area.
8. No live poultry or other living birds shall be brought into the Antarctic Treaty area. All
appropriate efforts shall be made to ensure that poultry or avian products imported into
Antarctica are free from contamination by diseases (such as Newcastle’s Disease, tuberculosis,
and yeast infection) which might be harmful to native flora and fauna. Any poultry or avian
products not consumed shall be removed from the Antarctic Treaty area or disposed of by
incineration or equivalent means that eliminates the risks of introduction of micro-organisms
(e.g. viruses, bacteria, yeasts, fungi) to native flora and fauna.
9. The deliberate introduction of non-sterile soil into the Antarctic Treaty area is prohibited.
Parties should, to the maximum extent practicable, ensure that non-sterile soil is not
unintentionally imported into the Antarctic Treaty area.
Article 5
Information
Each Party shall make publicly available information on prohibited activities and Specially
Protected Species to all those persons present in or intending to enter the Antarctic Treaty area
with a view to ensuring that such persons understand and observe the provisions of this Annex.
Article 6
Exchange of Information
1. The Parties shall make arrangements for:
(a) collecting and exchanging records (including records of permits) and statistics
concerning the numbers or quantities of each species of native mammal, bird, plant or
invertebrate taken in the Antarctic Treaty area; and
(b) obtaining and exchanging information as to the status of native mammals, birds,
plants, and invertebrates in the Antarctic Treaty area, and the extent to which any species
or population needs protection.
2. As early as possible, after the end of each austral summer season, but in all cases before 1
October of each year, the Parties shall inform the other Parties as well as the Committee of any
step taken pursuant to paragraph 1 above and of the number and nature of permits issued under
this Annex in the preceding period of 1 April to 31 March.
Article 7
Relationship with other Agreements outside the Antarctic Treaty System
Nothing in this Annex shall derogate from the rights and obligations of Parties under the
International Convention for the Regulation of Whaling.
Article 8
Review
The Parties shall keep under continuing review measures for the conservation of Antarctic fauna
and flora, taking into account any recommendations from the Committee.
Article 9
Amendment or Modification
1. This Annex may be amended or modified by a measure adopted in accordance with Article
IX (I) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the amendment or
modification shall be deemed to have been approved, and shall become effective, one year after
the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or
more of the Antarctic Treaty Consultative Parties notifies the Depositary, within that time
period, that it wishes an extension of that period or that it is unable to approve the measure.
2. Any amendment or modification of this Annex which becomes effective in accordance with
paragraph 1 above shall thereafter become effective as to any other Party when notice of
approval by it has been received by the Depositary.
APPENDICES TO THE ANNEX
Appendix A:
Specially Protected Species
Ommatophoca rossii, Ross Seal.
ANNEX III
TO THE PROTOCOL ON ENVIRONMENTAL PROTECTION TO THE
ANTARCTIC TREATY
WASTE DISPOSAL AND WASTE MANAGEMENT
Article 1
General Obligations
1. This Annex shall apply to activities undertaken in the Antarctic Treaty area pursuant to
scientific research programs, tourism and all other governmental and non-governmental
activities in the Antarctic Treaty area for which advance notice is required under Article VII
(5) of the Antarctic Treaty, including associated logistic support activities.
2. The amount of wastes produced or disposed of in the Antarctic Treaty area shall be reduced
as far as practicable so as to minimise impact on the Antarctic environment and to minimise
interference with the natural values of Antarctica, with scientific research and with other uses
of Antarctica which are consistent with the Antarctic Treaty.
3. Waste storage, disposal and removal from the Antarctic Treaty area, as well as recycling and
source reduction, shall be essential considerations in the planning and conduct of activities in
the Antarctic Treaty area.
4. Wastes removed from the Antarctic Treaty area shall, to the maximum extent practicable, be
returned to the country from which the activities generating the waste were organised or to any
other country in which arrangements have been made for the disposal of such wastes in
accordance with relevant international agreements.
5. Past and present waste disposal sites on land and abandoned work sites of Antarctic activities
shall be cleaned up by the generator of such wastes and the user of such sites. This obligation
shall not be interpreted as requiring:
(a) the removal of any structure designated as a historic site or monument; or
(b) the removal of any structure or waste material in circumstances where the removal
by any practical option would result in greater adverse environmental impact than
leaving the structure or waste material in its existing location.
Article 2
Waste Disposal by Removal from the Antarctic Treaty Area
1. The following wastes, if generated after entry into force of this Annex, shall be removed
from the Antarctic Treaty area by the generator of such wastes:
(a) radio-active materials;
(b) electrical batteries;
(c) fuel, both liquid and solid;
(d) wastes containing harmful levels of heavy metals or acutely toxic or harmful
persistent compounds;
(e) poly-vinyl chloride (PVC), polyurethane foam, polystyrene foam, rubber
andlubricating oils, treated timbers and other products which contain additives that
could produce harmful emissions if incinerated;
(f) all other plastic wastes, except low density polyethylene containers (such as bags for
storing wastes), provided that such containers shall be incinerated in accordance with
Article 3 (1);
(g) fuel drums; and
(h) other solid, non-combustible wastes;
provided that the obligation to remove drums and solid non-combustible wastes contained in
subparagraphs (g) and (h) above shall not apply in circumstances where the removal of such
wastes by any practical option would result in greater adverse environmental impact than
leaving them in their existing locations.
2. Liquid wastes which are not covered by paragraph 1 above and sewage and domestic liquid
wastes, shall, to the maximum extent practicable, be removed from the Antarctic Treaty area
by the generator of such wastes.
3. The following wastes shall be removed from the Antarctic Treaty area by the generator of
such wastes, unless incinerated, autoclaved or otherwise treated to be made sterile:
(a) residues of carcasses of imported animals;
(b) laboratory culture of micro-organisms and plant pathogens; and
(c) introduced avian products.
Article 3
Waste Disposal by Incineration
1. Subject to paragraph 2 below, combustible wastes, other than those referred to in Article 2
(1), which are not removed from the Antarctic Treaty area shall be burnt in incinerators which
to the maximum extent practicable reduce harmful emissions. Any emission standards and
equipment guidelines which may be recommended by, inter alia, the Committee and the
Scientific Committee on Antarctic Research shall be taken into account. The solid residue of
such incineration shall be removed from the Antarctic Treaty area.
2. All open burning of wastes shall be phased out as soon as practicable, but no later than the
end of the 1998/1999 season. Pending the completion of such phase-out, when it is necessary
to dispose of wastes by open burning, allowance shall be made for the wind direction and speed
and the type of wastes to be burnt to limit particulate deposition and to avoid such deposition
over areas of special biological, scientific, historic, aesthetic or wilderness significance
including, in particular, areas accorded protection under the Antarctic Treaty.
Article 4
Other Waste Disposal on Land
1. Wastes not removed or disposed of in accordance with Articles 2 and 3 shall not be disposed
of onto ice-free areas or into fresh water systems.
2. Sewage, domestic liquid wastes and other liquid wastes not removed from the Antarctic
Treaty area in accordance with Article 2, shall, to the maximum extent practicable, not be
disposed of onto sea ice, ice shelves or the grounded ice-sheet, provided that such wastes which
are generated by stations located inland on ice shelves or on the grounded ice-sheet may be
disposed of in deep ice pits where such disposal is the only practicable option. Such pits shall
not be located on known ice-flow lines which terminate at ice-free areas or in areas of high
ablation.
3. Wastes generated at field camps shall, to the maximum extent practicable, be removed by
the generator of such wastes to supporting stations or ships for disposal in accordance with this
Annex.
Article 5
Disposal of Waste in the Sea
1. Sewage and domestic liquid wastes may be discharged directly into the sea, taking into
account the assimilative capacity of the receiving marine environment and provided that:
(a) such discharge is located, wherever practicable, where conditions exist for initial
dilution and rapid dispersal; and
(b) large quantities of such wastes (generated in a station where the average weekly
occupancy over the austral summer is approximately 30 individuals or more) shall be
treated at least by maceration.
2. The by-product of sewage treatment by the Rotary Biological Contacter process or similar
processes may be disposed of into the sea provided that such disposal does not adversely affect
the local environment, and provided also that any such disposal at sea shall be in accordance
with Annex IV to the Protocol.
Article 6
Storage of Waste
All wastes to be removed from the Antarctic Treaty area, or otherwise disposed of, shall be
stored in such a way as to prevent their dispersal into the environment.
Article 7
Prohibited Products
No polychlorinated biphenyls (PCBs), non-sterile soil, polystyrene beads, chips or similar
forms of packaging, or pesticides (other than those required for scientific, medical or hygiene
purposes) shall be introduced onto land or ice shelves or into water in the Antarctic Treaty area.
Article 8
Waste Management Planning
1. Each Party which itself conducts activities in the Antarctic Treaty area shall, in respect of
those activities, establish a waste disposal classification system as a basis for recording wastes
and to facilitate studies aimed at evaluating the environmental impacts of scientific activity and
associated logistic support. To that end, wastes produced shall be classified as:
(a) sewage and domestic liquid wastes (Group 1);
(b) other liquid wastes and chemicals, including fuels and lubricants (Group 2);
(c) solids to be combusted (Group 3);
(d) other solid wastes (Group 4); and
(e) radioactive material (Group 5).
2. In order to reduce further the impact of waste on the Antarctic environment, each such Party
shall prepare and annually review and update its waste management plans (including waste
reduction, storage and disposal), specifying for each fixed site, for field camps generally, and
for each ship (other than small boats that are part of the operations of fixed sites or of ships and
taking into account existing management plans for ships):
(a) programs for cleaning up existing waste disposal sites and abandoned work sites;
(b) current and planned waste management arrangements, including final disposal;
(c) current and planned arrangements for analysing the environmental effects of waste
and waste management; and
(d) other efforts to minimise any environmental effects of wastes and waste
management.
3. Each such Party shall, as far as is practicable, also prepare an inventory of locations of past
activities (such as traverses, field depots, field bases, crashed aircraft) before the information is
lost, so that such locations can be taken into account in planning future scientific programs
(such as snow chemistry, pollutants in lichens or ice core drilling).
Article 9
Circulation and Review of Waste Management Plans
1. The waste management plans prepared in accordance with Article 8, reports on their
implementation, and the inventories referred to in Article 8 (3), shall be included in the annual
exchanges of information in accordance with Articles III and VII of the Antarctic Treaty and
related Recommendations under Article IX of the Antarctic Treaty.
2. Each Party shall send copies of its waste management plans, and reports on their
implementation and review, to the Committee.
3. The Committee may review waste management plans and reports thereon and may offer
comments, including suggestions for minimising impacts and modifications and improvement
to the plans, for the consideration of the Parties.
4. The Parties may exchange information and provide advice on, inter alia, available low
waste technologies, reconversion of existing installations, special requirements for effluents,
and appropriate disposal and discharge methods.
Article 10
Management Plans
Each Party shall:
(a) designate a waste management official to develop and monitor waste management
plans; in the field, this responsibility shall be delegated to an appropriate person at each
site;
(b) ensure that members of its expeditions receive training designed to limit the impact
of its operations on the Antarctic environment and to inform them of requirements of
this Annex; and
(c) discourage the use of poly-vinyl chloride (PVC) products and ensure that its
expeditions to the Antarctic Treaty are advised of any PVC products they may introduce
into that area in order that these products may be removed subsequently in accordance
with this Annex.
Article 11
Review
This Annex shall be subject to regular review in order to ensure that it is updated to reflect
improvement in waste disposal technology and procedures and to ensure thereby maximum
protection of the Antarctic environment.
Article 12
Cases of Emergency
1. This Annex shall not apply in cases of emergency relating to the safety of human life or of
ships, aircraft or equipment and facilities of high value or the protection of the environment.
2. Notice of activities undertaken in cases of emergency shall be circulated immediately to all
Parties and to the Committee.
Article 13
Amendment or Modification
1. This Annex may be amended or modified by a measure adopted in accordance with Article
IX (1) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the amendment or
modification shall be deemed to have been approved, and shall become effective, one year after
the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or
more of the Antarctic Treaty Consultative Parties notifies the Depositary, within that time
period, that it wishes an extension of that period or that it is unable to approve the amendment.
2. Any amendment or modification of this Annex which becomes effective in accordance with
paragraph 1 above shall thereafter become effective as to any other Party when notice of
approval by it has been received by the Depositary.
ANNEX IV
TO THE PROTOCOL ON ENVIRONMENTAL PROTECTION TO THE
ANTARCTIC TREATY
PREVENTION OF MARINE POLLUTION
Article 1
Definitions
For the purpose of this Annex:
(a) "discharge" means any release howsoever caused from a ship and includes any
escape, disposal, spilling, leaking, pumping, emitting or emptying;
(b) "garbage" means all kinds of victual, domestic and operational waste excluding fresh
fish and parts thereof, generated during the normal operation of the ship, except those
substances which are covered by Articles 3 and 4;
(c) "MARPOL 73/78 means the International Convention for the Prevention of Pollution
from Ships, 1973, as amended by the Protocol of 1978 relating thereto and by any other
amendment in force thereafter;
(d) "noxious liquid substance" means any noxious liquid substance as defined in Annex
II of MARPOL 73/78;
(e) "oil" means petroleum in any form including crude oil, fuel oil, sludge, oil refuse
and refined oil products (other than petrochemicals which are subject to the provisions
of Article 4);
(f) "oily mixture" means a mixture with any oil content; and
(g) "ship" means a vessel of any type whatsoever operating in the marine environment
and includes hydrofoil boats, air-cushion vehicles, submersibles, floating craft and fixed
or floating platforms.
Article 2
Application
This Annex applies, with respect to each Party, to ships entitled to fly its flag and to any other
ship engaged in or supporting its Antarctic operations, while operating in the Antarctic Treaty
area.
Article 3
Discharge of Oil
1. Any discharge into the sea of oil or oily mixture shall be prohibited, except in cases permitted
under Annex I of MARPOL 73/78. While operating in the Antarctic Treaty area, ships shall
retain on board all sludge, dirty ballast, tank washing waters and other oily residues and
mixtures which may not be discharged into the sea. Ships shall discharge these residues only
outside the Antarctic Treaty area, at reception facilities or as otherwise permitted under Annex
I of MARPOL 73/78.
2. This Article shall not apply to:
(a) the discharge into the sea of oil or oily mixture resulting from damage to a ship or
its equipment:
(i) provided that all reasonable precautions have been taken after the occurrence
of the damage or discovery of the discharge for the purpose of preventing or
minimising the discharge; and
(ii) except if the owner or the Master acted either with intent to cause damage,
or recklessly and with the knowledge that damage would probably result; or
(b) the discharge into the sea of substances containing oil which are being used for the
purpose of combating specific pollution incidents in order to minimise the damage from
pollution.
Article 4
Discharge of Noxious Liquid Substances
The discharge into the sea of any noxious liquid substance, and any other chemical or other
substances, in quantities or concentrations that are harmful to the marine environment, shall be
prohibited.
Article 5
Disposal of Garbage
1. The disposal into the sea of all plastics, including but not limited to synthetic ropes, synthetic
fishing nets, and plastic garbage bags, shall be prohibited.
2. The disposal into the sea of all other garbage, including paper products, rags, glass, metal,
bottles, crockery, incineration ash, dunnage, lining and packing materials, shall be prohibited.
3. The disposal into the sea of food wastes may be permitted when they have been passed
through a comminuter or grinder, provided that such disposal shall, except in cases permitted
under Annex V of MARPOL 73/78, be made as far as practicable from land and ice shelves but
in any case not less than 12 nautical miles from the nearest land or ice shelf. Such comminuted
or ground food wastes shall be capable of passing through a screen with openings no greater
than 25 millimetres.
4. When a substance or material covered by this article is mixed with other such substance or
material for discharge or disposal, having different disposal or discharge requirements, the most
stringent disposal or discharge requirements shall apply.
5. The provisions of paragraphs 1 and 2 above shall not apply to:
(a) the escape of garbage resulting from damage to a ship or its equipment provided all
reasonable precautions have been taken, before and after the occurrence of the damage,
for the purpose of preventing or minimising the escape; or
(b) the accidental loss of synthetic fishing nets, provided all reasonable precautions have
been taken to prevent such loss.
6. The Parties shall, where appropriate, require the use of garbage record books.
Article 6
Discharge of Sewage
1. Except where it would unduly impair Antarctic operations:
(a) each Party shall eliminate all discharge into the sea of untreated sewage ("sewage"
being defined in Annex IV of MARPOL 73/78) within 12 nautical miles of land or ice
shelves;
(b) beyond such distance, sewage stored in a holding tank shall not be discharged
instantaneously but at a moderate rate and, where practicable, while the ship is en route
at a speed of no less than 4 knots.
This paragraph does not apply to ships certified to carry not more than 10 persons.
2. The Parties shall, where appropriate, require the use of sewage record books.
Article 7
Cases of Emergency
1. Articles 3, 4, 5 and 6 of this Annex shall not apply in cases of emergency relating to the
safety of a ship and those on board or saving life at sea.
2. Notice of activities undertaken in cases of emergency shall be circulated immediately to all
Parties and to the Committee.
Article 8
Effect on Dependent and Associated Ecosystems
In implementing the provisions of this Annex, due consideration shall be given to the need to
avoid detrimental effects on dependent and associated ecosystems, outside the Antarctic Treaty
area.
Article 9
Ship Retention Capacity and Reception Facilities
1. Each Party shall undertake to ensure that all ships entitled to fly its flag and any other ship
engaged in or supporting its Antarctic operations, before entering the Antarctic Treaty area, are
fitted with a tank or tanks of sufficient capacity on board for the retention of all sludge, dirty
ballast, tank washing water and other oil residues and mixtures, and have sufficient capacity on
board for the retention of garbage, while operating in the Antarctic Treaty area and have
concluded arrangements to discharge such oily residues and garbage at a reception facility after
leaving that area. Ships shall also have sufficient capacity on board for the retention of noxious
liquid substances.
2. Each Party at whose ports ships depart en route to or arrive from the Antarctic Treaty area
undertakes to ensure that as soon as practicable adequate facilities are provided for the reception
of all sludge, dirty ballast, tank washing water, other oily residues and mixtures, and garbage
from ships, without causing undue delay, and according to the needs of the ships using them.
3. Parties operating ships which depart to or arrive from the Antarctic Treaty area at ports of
other Parties shall consult with those Parties with a view to ensuring that the establishment of
port reception facilities does not place an inequitable burden on Parties adjacent to the Antarctic
Treaty area.
Article 10
Design, Construction, Manning and Equipment of Ships
In the design, construction, manning and equipment of ships engaged in or supporting Antarctic
operations, each Party shall take into account the objectives of this Annex.
Article 11
Sovereign Immunity
1. This Annex shall not apply to any warship, naval auxiliary or other ship owned or operated
by a State and used, for the time being, only on government non-commercial service. However,
each Party shall ensure by the adoption of appropriate measures not impairing the operations or
operational capabilities of such ships owned or operated by it, that such ships act in a manner
consistent, so far as is reasonable and practicable, with this Annex.
2. In applying paragraph 1 above, each Party shall take into account the importance of
protecting the Antarctic environment.
3. Each Party shall inform the other Parties of how it implements this provision.
4. The dispute settlement procedure set out in Articles 18 to 20 of the Protocol shall not apply
to this Article.
Article 12
Preventive Measures and Emergency Preparedness and Response
1. In order to respond more effectively to marine pollution emergencies or the threat thereof in
the Antarctic Treaty area, the Parties, in accordance with Article 15 of the Protocol, shall
develop contingency plans for marine pollution response in the Antarctic Treaty area, including
contingency plans for ships (other than small boats that are part of the operations of fixed sites
or of ships) operating in the Antarctic Treaty area, particularly ships carrying oil as cargo, and
for oil spills, originating from coastal installations, which enter into the marine environment.
To this end they shall:
(a) co-operate in the formulation and implementation of such plans; and
(b) draw on the advice of the Committee, the International Maritime Organisation and
other international organisations.
2. The Parties shall also establish procedures for cooperative response to pollution emergencies
and shall take appropriate response actions in accordance with such procedures.
Article 13
Review
The Parties shall keep under continuous review the provisions of this Annex and other measures
to prevent, reduce and respond to pollution of the Antarctic marine environment, including any
amendments and new regulations adopted under MARPOL 73/78, with a view to achieving the
objectives of this Annex.
Article 14
Relationship with MARPOL 73/78
With respect to those Parties which are also Parties to MARPOL 73/78, nothing in this Annex
shall derogate from the specific rights and obligations thereunder.
Article 15
Amendment or Modification
1. This Annex may be amended or modified by a measure adopted in accordance with Article
IX (1) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the amendment or
modification shall be deemed to have been approved, and shall become effective, one year after
the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or
more of the Antarctic Treaty Consultative Parties notifies the Depositary, within that time
period, that it wishes an extension of that period or that it is unable to approve the measure.
2. Any amendment or modification of this Annex which becomes effective in accordance with
paragraph 1 above shall thereafter become effective as to any other Party when notice of
approval by it has been received by the Depositary.
ANNEX V
TO THE PROTOCOL ON ENVIRONMENTAL PROTECTION TO THE
ANTARCTIC TREATY
AREA PROTECTION AND MANAGEMENT
Article 1
Definitions
For the purposes of this Annex:
(a) "appropriate authority" means any person or agency authorised by a Party to issue
permits under this Annex;
(b) "permit" means a formal permission in writing issued by an appropriate authority;
(c) "Management Plan" means a plan to manage the activities and protect the special
value or values in an Antarctic Specially Protected Area or an Antarctic Specially
Managed Area.
Article 2
Objectives
For the purposes set out in this Annex, any area, including any marine area, may be designated
as an Antarctic Specially Protected Area or an Antarctic Specially Managed Area. Activities in
those Areas shall be prohibited, restricted or managed in accordance with Management Plans
adopted under the provisions of this Annex.
Article 3
Antarctic Specially Protected Areas
1. Any area, including any marine area, may be designated as an Antarctic Specially Protected
Area to protect outstanding environmental, scientific, historic, aesthetic or wilderness values,
any combination of those values, or ongoing or planned scientific research.
2. Parties shall seek to identify, within a systematic environmental-geographical framework,
and to include in the series of Antarctic Specially Protected Areas:
(a) areas kept inviolate from human interference so that future comparisons may be
possible with localities that have been affected by human activities;
(b) representative examples of major terrestrial, including glacial and aquatic,
ecosystems and marine ecosystems;
(c) areas with important or unusual assemblages of species, including major colonies of
breeding native birds or mammals;
(d) the type locality or only known habitat of any species;
(e) areas of particular interest to on-going or planned scientific research;
(f) examples of outstanding geological, glaciological or geomorphological features;
(g) areas of outstanding aesthetic and wilderness value;
(h) sites or monuments or recognised historic value; and
(i) such other areas as may be appropriate to protect the values set out in paragraph 1
above.
3. Specially Protected Areas and Sites of Special Scientific Interest designated as such by past
Antarctic Treaty Consultative Meetings are hereby designated as Antarctic Specially Protected
Areas and shall be renamed and renumbered accordingly.
4. Entry into an Antarctic Specially Protected Area shall be prohibited except in accordance
with a permit issued under Article 7.
Article 4
Antarctic Specially Managed Areas
1. Any area, including any marine area, where activities are being conducted or may in the
future be conducted, may be designated as an Antarctic Specially Managed Area to assist in the
planning and co-ordination of activities, avoid possible conflicts, improve co-operation
between Parties or minimise environmental impacts.
2. Antarctic Specially Managed Areas may include:
(a) areas where activities pose risks of mutual interference or cumulative environmental
impacts; and
(b) sites or monuments of recognised historic value.
3. Entry into an Antarctic Specially Managed Area shall not require a permit.
4. Notwithstanding paragraph 3 above, an Antarctic Specially Managed Area may contain one
or more Antarctic Specially Protected Areas, entry into which shall be prohibited except in
accordance with a permit issued under Article 7.
Article 5
Management Plans
1. Any Party, the Committee, the Scientific Committee for Antarctic Research or the
Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources may propose an area
for designation as an Antarctic Specially Protected Area or an Antarctic Specially Managed
Area by submitting a proposed Management Plan to the Antarctic Treaty Consultative Meeting.
2. The area proposed for designation shall be of sufficient size to protect the values for which
the special protection or management is required.
3. Proposed Management Plans shall include, as appropriate:
(a) a description of the value or values for which special protection or management is
required;
(b) a statement of the aims and objectives of the Management Plan for the protection or
management of those values;
(c) management activities which are to be undertaken to protect the values for which
special protection or management is required;
(d) a period of designation, if any;
(e) a description of the area, including:
(i) the geographical co-ordinates, boundary markers and natural features that
delineate the area;
(ii) access to the area by land, sea or air including marine approaches and
anchorages, pedestrian and vehicular routes within the area, and aircraft routes
and landing areas;
(iii) the location of structures, including scientific stations, research or refuge
facilities, both within the area and near to it; and
(iv) the location in or near the area of other Antarctic Specially Protected Areas
or Antarctic Specially Managed Areas designated under this Annex, or other
protected areas designated in accordance with measures adopted under other
components of the Antarctic Treaty System;
(f) the identification of zones within the area, in which activities are to be prohibited,
restricted or managed for the purpose of achieving the aims and objectives referred to
in subparagraph b. above;
(g) maps and photographs that show clearly the boundary of the area in relation to
surrounding features and key features within the area;
(h) supporting documentation;
(i) in respect of an area proposed for designation as an Antarctic Specially Protected
Area, a clear description of the conditions under which permits may be granted by the
appropriate authority regarding:
(i) access to and movement within or over the area;
(ii) activities which are or may be conducted within the area, including
restrictions on time and place;
(iii) the installation, modification, or removal of structures;
(iv) the location of field camps;
(v) restrictions on materials and organisms which may be brought into the area;
(vi) the taking of or harmful interference with native flora and fauna;
(vii) the collection or removal of anything not brought into the area by the permit
holder;
(viii) the disposal of waste;
(ix) measures that may be necessary to ensure that the aims and objectives of the
Management Plan can continue to be met; and
(x) requirements for reports to be made to the appropriate authority regarding
visits to the area;
(j) in respect of an area proposed for designation as an Antarctic Specially Managed
Area, a code of conduct regarding:
(i) access to and movement within or over the area;
(ii) activities which are or may be conducted within the area, including
restrictions on time and place;
(iii) the installation, modification, or removal of structures;
(iv) the location of field camps;
(v) the taking of or harmful interference with native flora and fauna;
(vi) the collection or removal of anything not brought into the area by the visitor;
(vii) the disposal of waste; and
(viii) any requirements for reports to be made to the appropriate authority
regarding visits to the area; and
(k) provisions relating to the circumstances in which Parties should seek to exchange
information in advance of activities which they propose to conduct.
Article 6
Designation Procedures
1. Proposed Management Plans shall be forwarded to the Committee, the Scientific Committee
on Antarctic Research and, as appropriate, to the Commission for the Conservation of Antarctic
Marine Living Resources. In formulating its advice to the Antarctic Treaty Consultative
Meeting, the Committee shall take into account any comments provided by the Scientific
Committee on Antarctic Research and, as appropriate, by the Commission for the Conservation
of Antarctic Marine Living Resources. Thereafter, Management Plans may be approved by the
Antarctic Treaty Consultative Parties by a measure adopted at an Antarctic Treaty Consultative
Meeting in accordance with Article IX(1) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies
otherwise, the Plan shall be deemed to have been approved 90 days after the close of the
Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or more of the
Consultative Parties notifies the Depositary, within that time period, that it wishes an extension
of that period or is unable to approve the measure.
2. Having regard to the provisions of Articles 4 and 5 of the Protocol, no marine area shall be
designated as an Antarctic Specially Protected Area or an Antarctic Specially Managed Area
without the prior approval of the Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living
Resources.
3. Designation of an Antarctic Specially Protected Area or an Antarctic Specially Managed
Area shall be for an indefinite period unless the Management Plan provides otherwise. A review
of a Management Plan shall be initiated at least every five years. The Plan shall be updated as
necessary.
4. Management Plans may be amended or revoked in accordance with paragraph 1 above.
5. Upon approval Management Plans shall be circulated promptly by the Depositary to all
Parties. The Depositary shall maintain a record of all currently approved Management Plans.
Article 7
Permits
1. Each Party shall appoint an appropriate authority to issue permits to enter and engage in
activities within an Antarctic Specially Protected Area in accordance with the requirements of
the Management Plan relating to that Area. The permit shall be accompanied by the relevant
sections of the Management Plan and shall specify the extent and location of the Area, the
authorised activities and when, where and by whom the activities are authorised and any other
conditions imposed by the Management Plan.
2. In the case of a Specially Protected Area designated as such by past Antarctic Treaty
Consultative Meeting which does not have a Management Plan, the appropriate authority may
issue a permit for a compelling scientific purpose which cannot be served elsewhere and which
will not jeopardise the natural ecological system in that Area.
3. Each Party shall require a permit-holder to carry a copy of the permit while in the Antarctic
Specially Protected Area concerned.
Article 8
Historic Sites and Monuments
1. Sites or monuments of recognised historic value which have been designated as Antarctic
Specially Protected Areas or Antarctic Specially Managed Areas, or which are located within
such Areas, shall be listed as Historic Sites and Monuments.
2. Any Party may propose a site or monument of recognised historic value which has not been
designated as an Antarctic Specially Protected Area or an Antarctic Specially Managed Area,
or which is not located within such an Area, for listing as a Historic Site or Monument. The
proposal for listing may be approved by the Antarctic Treaty Consultative Parties by a measure
adopted at an Antarctic Treaty Consultative Meeting in accordance with Article IX(1) of the
Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the proposal shall be deemed to have
been approved 90 days after the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it
was adopted, unless one or more of the Consultative Parties notifies the Depositary, within that
time period, that it wishes an extension of that period or is unable to approve the measure.
3. Existing Historic Sites and Monuments which have been listed as such by previous Antarctic
Treaty Consultative Meetings shall be included in the list of Historic Sites and Monuments
under this Article.
4. Listed Historic Sites and Monuments shall not be damaged, removed or destroyed.
5. The list of Historic Sites and Monuments may be amended in accordance with paragraph 2
above. The Depositary shall maintain a list of current Historic Sites and Monuments.
Article 9
Information and Publicity
1. With a view to ensuring that all persons visiting or proposing to visit Antarctica understand
and observe the provisions of this Annex, each Party shall make available information setting
forth, in particular:
(a) the location of Antarctic Specially Protected Areas and Antarctic Specially Managed
Areas;
(b) listing and maps of those Areas;
(c) the Management Plans, including listings of prohibitions relevant to each Area;
(d) the location of Historic Sites and Monuments and any relevant prohibition or
restriction.
2. Each Party shall ensure that the location and, if possible, the limits of Antarctic Specially
Protected Areas, Antarctic Specially Managed Areas and Historic Sites and Monuments are
shown on its topographic maps, hydrographic charts and in other relevant publications.
3. Parties shall co-operate to ensure that, where appropriate, the boundaries of Antarctic
Specially Protected Areas, Antarctic Specially Managed Areas and Historic Sites and
Monuments are suitably marked on the site.
Article 10
Exchange of Information
1. The Parties shall make arrangements for:
(a) collecting and exchanging records, including records of permits and reports of visits,
including inspection visits, to Antarctic Specially Protected Areas and reports of
inspection visits to Antarctic Specially Managed Areas;
(b) obtaining and exchanging information on any significant change or damage to any
Antarctic Specially Managed Area, Antarctic Specially Protected Area or Historic Site
or Monument; and
(c) establishing common forms in which records and information shall be submitted by
Parties in accordance with paragraph 2 below.
2. Each Party shall inform the other Parties and the Committee before the end of November of
each year of the number and nature of permits issued under this Annex in the preceding period
of 1st July to 30th June.
3. Each Party conducting, funding or authorising research or other activities in Antarctic
Specially Protected Areas or Antarctic Specially Managed Areas shall maintain a record of such
activities and in the annual exchange of information in accordance with the Antarctic Treaty
shall provide summary descriptions of the activities conducted by persons subject to its
jurisdiction in such areas in the preceding year.
4. Each Party shall inform the other Parties and the Committee before the end of November
each year of measures it has taken to implement this Annex, including any site inspections and
any steps it has taken to address instances of activities in contravention of the provisions of the
approved Management Plan for an Antarctic Specially Protected Area or Antarctic Specially
Managed Area.
Article 11
Cases of Emergency
1. The restrictions laid down and authorised by this Annex shall not apply in cases of emergency
involving safety of human life or of ships, aircraft, or equipment and facilities of high value or
the protection of the environment.
2. Notice of activities undertaken in cases of emergency shall be circulated immediately to all
Parties and to the Committee.
Article 12
Amendment or Modification
1. This Annex may be amended or modified by a measure adopted in accordance with Article
IX (l) of the Antarctic Treaty. Unless the measure specifies otherwise, the amendment or
modification shall be deemed to have been approved, and shall become effective, one year after
the close of the Antarctic Treaty Consultative Meeting at which it was adopted, unless one or
more of the Antarctic Treaty Consultative Parties notifies the Depositary, within that time
period, that it wishes an extension of that period or that it is unable to approve the measure.
2. Any amendment or modification of this Annex which becomes effective in accordance with
paragraph 1 above shall thereafter become effective as to any other Party when notice of
approval by it has been received by the Depositary.
21.12.2020
Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga ühinemise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Antarktika leping sõlmiti 1959. aastal Washingtonis ning see jõustus 1961. aastal. Lepinguga
külmutati seitsme riigi territoriaalsed nõudmised kontinendi eri osade suhtes ning kuulutati kõik
territooriumid ja jääliustikud lõuna pool 60. lõunalaiust piirkonnaks, kus on keelatud igasugune
sõjaline tegevus, ning mis on tähtajatult määratud rahuotstarbeliste teadusuuringute ja
rahvusvahelise teaduskoostöö objektiks. Eesti Vabariik ühines Antarktika lepinguga 45. riigina
(24. Euroopa riigina) ja see jõustus Eesti suhtes 17. mail 2001. Oktoobri 2020 seisuga on
Antarktika lepinguga ühinenud riike 54, kellest 29 on Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumistel otsustusõigusega konsultatiivosalised (omavad Antarktikas
uurimisjaama või korraldavad sinna aktiivselt teadusekspeditsioone) ja 25, sh Eesti, mitte-
konsultatiivosalised, kes võivad konsultatiivkohtumistel osaleda sõnaõigusega
vaatlejastaatuses.
Antarktika lepingu juurde kuuluv keskkonnakaitseprotokoll (edaspidi protokoll) koostati
4. oktoobril 1991. aastal Madridis ja see jõustus 14. jaanuaril 1998. aastal. Protokolli juurde
kuuluvad lahutamatute osadena liide ning kuus lisa (II lisa juurde kuulub üks liide). Neli lisa
(I–IV) võeti vastu koos protokolliga (jõustusid samal ajal protokolliga, st 14. jaanuaril 1998),
V lisa võeti vastu Bonnis 17. oktoobril 1991 (jõustus 24. mail 2002) ning VI lisa võeti vastu
Stockholmis 14. juunil 2005 (ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud). II lisa võeti muudetud
kujul tervikuna uuesti vastu 17. aprillil 2009 Baltimore'is (muudatused olid peamiselt tehnilist
laadi). Lisad käsitlevad järgmist:
I lisa – keskkonnamõju hindamine;
II lisa – Antarktika loomastiku ja taimestiku kaitse;
III lisa – jäätmete kõrvaldamine ja jäätmekäitlus;
IV lisa – merereostuse vältimine;
V lisa – piirkondlik kaitsekorraldus;
VI lisa – keskkonnahädaolukordadest (keskkonnaõnnetustest) tulenev vastutus.
Antarktika loodus on ainulaadne. Ligikaudu 98% lõunamandrist on kaetud keskmiselt 2000 m
paksuse jääkihiga ning silmaga nähtavaid eluvorme kohtab vaid rannikul ja sisealade mäestike
jäävabadel aladel. Mandrit ümbritsev ookean on suurema osa aastast jääs ning arvukad
linnuliigid ja mereimetajad toituvad Lõunaookeani liigi- ja isendirohkest elustikust, viibides
mandril ainult paljunemiseks. Valitseva külma tõttu on Antarktika keskkond eriliselt tundlik,
kuna saasteainete hajumine on aeglane. 28.01.2020 möödus 200 aastat Antarktika
esmaavastamisest ning selle tähistamine tõstab lõunamandriga seonduva ülemaailmse
tähelepanu keskmesse.
Protokolliga kehtestati Antarktika lepingu alal ranged keskkonnakaitsenõuded ning keelati
tegelemine maavaradega muudel kui teaduslikel eesmärkidel. Samuti seati sisse eriliselt
kaitstud ja korraldatud alade süsteem ning kehtestati inimtegevuse keskkonnamõju hindamise
põhimõtted. Sisuliselt sai protokolli jõustumisega Antarktikast maailma suurim
looduskaitseala. Protokoll tugineb ettevaatuspõhimõttel ning selle eesmärk on säilitada
Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide puhtus ja
1
puutumatus. Antarktika teaduslik väärtus seisnebki selles, et tema keskkond ei ole (veel)
reostunud. Protokolli eesmärk ei ole üksnes keskkonna kahjustamise vältimine, vaid ka kõikide
mõistlike abinõude võtmine keskkonna reostuse vältimiseks.
Antarktika eluressursside kaitseks on vastu võetud Antarktika mereliste elusressursside kaitse
konventsioon, et säilitada lõunamandrit ümbritsevate merealade unikaalne looduslik tasakaal
ning puhtus. Kõnealuse konventsiooniga on 1981. aastal ühinenud ka
Euroopa Majandusühendus (ELT L 252, 05.09.1981, lk 26–35, eestikeelne eriväljaanne:
peatükk 11, köide 14, lk 251–260). Lisaks on olemas veel Antarktika hüljeste kaitse
konventsioon, mis sõlmiti juba 1972 ning mis jõustus 1978. Eesti ole kummagi nimetatud
konventsiooniga ühinenud. Antarktika leping, selle juurde kuuluv protokoll ja eelnimetatud
kaks konventsiooni moodustavad Antarktika lepingu süsteemi (Antarctic Treaty System – ATS),
mis on aluseks Antarktika rahvusvahelisele haldamisele. Seda teostavad Antarktika lepingu
konsultatiivsed ehk hääleõiguslikud lepinguosalised igal aastal toimuva Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumise (The Antarctic Treaty Consultative Meeting – ATCM) kaudu, mis on
Antarktika lepingu süsteemi kõrgeim organ. Kõik konsultatiivkohtumise otsused võetakse vastu
konsultatiivosaliste konsensuse alusel. Konsultatiivse lepinguosalise staatuse ja seega
hääleõiguse Antarktika lepingu süsteemis saab endale taotleda riik, kes on näidanud üles huvi
Antarktikas tegutsemiseks, avades seal oma uurimisjaama või lähetades sinna ekspeditsioone
ning kes on ühinenud protokolliga.
Oktoobri 2020 seisuga on keskkonnakaitseprotokolli ratifitseerinud 41 riiki üle maailma, sh 14
ELi liikmesriiki: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia,
Holland, Poola, Hispaania, Rootsi, Kreeka, Portugal ja Rumeenia. Kõik nimetatud ELi
liikmesriigid, v.a viimased kolm (Kreeka, Portugal ja Rumeenia), on Antarktika lepingu
konsultatiivosalised. Kõik Antarktika lepinguga liitunud riigid võivad osaleda protokolliga
loodud keskkonnakaitsekomitee istungitel (Committee for Environmental Protection – CEP),
kuid hääleõigust omavad vaid protokolliga liitunud riigid.
Antarktika keskkonnakaitseprotokolliga liitumisel annab Eesti oma panuse riikideüleste
eesmärkide saavutamisse ning tagatise, et Eesti jurisdiktsiooni all tegutsemisel järgitakse
Antarktikas rangeid keskkonnastandardeid. Juba Antarktika lepingu ratifitseerimisel
Riigikogus aastal 2001 on ühinemisseaduse seletuskirjas väljendatud kavatsust ühineda ka
keskkonnakaitseprotokolliga. Asjakohase lubaduse andis Eesti delegatsioon Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisel 2001. aastal Sankt-Peterburis. Protokolliga on Eestit korduvalt
kutsunud üles ühinema Prantsusmaa, Uus-Meremaa, USA jt sellega liitunud riigid ning
COMNAP (Council of Managers of National Antarctic Programs, Riiklike Antarktika
Programmijuhtide Nõukogu). 2019. aasta aprillis tegid Eestile sellekohase kirjaliku
ühispöördumise Austraalia, Prantsusmaa ja Hispaania ajal, mil Antarktika lepingu
allakirjutamisest möödus 60 aastat. 2021. aastal möödub 60 aastat lepingu jõustumisest. Seega
täidab Eesti Vabariik protokolliga liitudes pikka aega täitmata olnud lubaduse.
06.02.2020 andis Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamine heakskiidu protokolliga ühinemise
ettevalmistamiseks ning kohustas seotud ministeeriume määrama oma esindaja sellesse
protsessi, et tagada asjakohane informatsioon ettevalmistatavatesse eelnõudesse. Protokolliga
liitumine oli päevakorral ka aastatel 2005–2006 ning 2010–2011, kuid jäi kaasnevates
ülesannetes ja rahalistes kohustustes valitsenud ebaselguse tõttu pooleli. Arvestades maailmas
toimunud muutusi ning keskkonna- ja kliimateemade tähtsuse kasvu ning neis Eesti prioriteete
rahvusvahelisel tasandil eeskuju ja lahenduste pakkujana kaasarääkimisel, samuti asjaolu, et
Eesti on valitud aastateks 2020–2021 ÜRO julgeolekukomitee ajutiseks liikmeks ning me
oleme teadvustanud kliimateemade olulisust globaalse julgeoleku kontekstis, on protokolliga
2
ühinemine eriti vajalikuks muutunud.
Praegu tegutseb Antarktikas ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Eesti teadlased on läbi aegade
andnud rahvusvaheliselt tunnustatud panuse Antarktika uurimisse (enamasti endise Nõukogude
Liidu Antarktika ekspeditsioonide koosseisus, kuid on osaletud ka Austraalia, USA, Rootsi jt
ekspeditsioonides). Eestil on Antarktika ja polaaruurimisel pikk traditsioon: siit on võrsunud
baltisaksa päritolu, Venemaa esimese ümbermaailmareisi juht Adam Johann von Krusenstern,
Antarktise tõenäoline avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja maailma tunnustatuimate
polaaruurijate hulka kuuluv Eduard von Toll. Pärast teist maailmasõda hoogustunud Antarktika
uurimisest võttis ka Nõukogude okupatsiooni tingimustes osa ca 40 Eesti teadlast ja inseneri,
kes saavutasid olulisi teadustulemusi geoloogia ja geofüüsika, meteoroloogia ja mesosfääri
pilvede, botaanika, limnoloogia ja hüdroloogia, isotoop-geokeemia ja glatsioloogia ning
arstiteaduse ja rahvusvahelise õiguse alal (rohkem kui 120 teaduslikku ning ca 40
populaarteaduslikku ja belletristlikku publikatsiooni). Mitmes Antarktika ekspeditsioonis
töötanud ja/või oluliste teaduspublikatsioonide autorid on Ivar Murdmaa, Anatoli Norman, Enn
Kreem, Rein Randmets, Andres Tarand, Ivan Źevnerov, Enn Kaup, Vello Park, Vladimir
Gussev, Rein Männik ja August Loopmann. Antarktikas viibisid Juhan Smuul („Jäine raamat“),
Mati Kask ja Andres Sööt (dokfilmid „Jääriik“ ja „Enderby valge maa“)1.
Pärast NSVLi lagunemist ei ole riik polaarteadlasi rahastanud, mistõttu on sellealane tegevus
jäänud üksiküritajatele ja osalemiseks teiste riikide ekspeditsioonide koosseisus. Näiteks
praegu osaleb Eesti merebioloog Jonne Kotta Tšiili valitsuse rahastatavas 10aastases
Antarktika koostööprogrammis, kus uurimisteemad on kaugseirest eksperimentaalse
mereökoloogiani. Varem on osaletud Austraalia, Itaalia, India, Soome ja Tšiili
ekspeditsioonides, näiteks järveökoloog Enn Kaup aastatel 1993–2012 neljal korral ning
atmosfäärifüüsik Priit Tisler aastatel 2010–2019 seitsmel korral Soome Antarktika
ekspeditsiooni liikmena ning viimati Soome polaarjaama Aboa ülemana. Suvesesoonil
2010/2011 töötas Aboa jaamas veel Timo Palo. Antarktikast toodud mitme piirkonna mandrijää
proove on analüüsinud ja tulemusi publitseerinud Rein Vaikmäe ja Tõnu Martma. Veebruaris
2019 osales Stockholmi Tehnikaülikoolis töötav Kati Lindström Argentina-Rootsi ühisel
arheoloogilisel ekspeditsioonil Antarktikasse.
Aastatel 2001–2012 arendas grupp Eesti polaaruurijaid projekti Eesti Antarktika Ekspeditsioon
(ESTANTEX), mille juhiks määras Teaduste Akadeemia Polaaruuringute Komisjon Mart
Saarso ning teaduskoordinaatoriks Enn Kaupi. Projekti eesmärgiks oli Eesti Antarktika
uurimisprogrammi ning selle käsutuses oleva suviti töötava polaarjaama rajamine Rossi mere
rannikule. Tulevase jaama asukoht valiti välja 2003. aasta jaanuaris ning järgnenud aastatel
toimunud Antarktika lepingu konsultatiivkohtumistel kooskõlastati see teiste lepinguosalistega.
Paraku külmutati projekti elluviimine, kuna puudus Vabariigi Valitsuse rahastusotsus.
2019. aasta lõpus – 2020. aasta alguses toimus Eesti lipu all sõitva mootorpurjeka „Admiral
Bellingshausen“ (kapten Antarktika etapil Indrek Kivi, ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli)
populaarteaduslik ekspeditsioon, et tähistada Antarktika esmaavastamise 200. aastapäeva
(28.01.2020) ja propageerida Eestit, mere- ja polaarkeskkondade kaitset ning Eesti teadust
Antarktikas. Aastapäeva aegu sõitis sel laeval ja külastas Antarktikat oma visiidil ka Vabariigi
President pr Kersti Kaljulaid.
Eestis on olemas väike, kuid arvestatav, ca 50liikmeline teadlaste kogukond, kes tegelevad
erinevate polaaruuringute valdkondadega. Tänased teadushuvid on kasvanud välja varasemast
1
allikas: www.gi.ee/antarktika.
3
kogemustest, kuid neid on kohandatud rahvusvahelisel areenil esile kerkinud probleemide
lahendamiseks ja võimaliku koostöö tegemiseks.
2012. aastal vastu võetud Eesti keskkonnakaitse- ja teadusprogramm hõlmab ka polaar- ja
kliimauuringuid. Polaaralade uurimise programm koostati Haridus- ja Teadusministeeriumi
tellimusel ja selles määratleti viis prioriteetset suunda. Koostamisel osalesid paljude Eesti
teadusasutuste teadlased, suunad on välja toodud dokumendis „Eesti polaaruuringute
programm 2014–2020“. Need viis suunda on: 1) paleokeskkond – liustikud, polaarjää, maised
ja mageveesetted; 2) merejää füüsika uuringud; 3) atmosfäärifüüsika uuringud polaaraladel; 4)
bioloogiline mitmekesisus ning mere, maa ja magevee biosüsteemide vastupidavus
kliimamuutuste tingimustes; 5) ajaloolised ja hariduslikud aspektid polaaralade uurimises ja
sotsiaalsed uuringud polaarkogukondades. Kuigi programm läbis hindamise ja sai heakskiidu
ka rahvusvahelisel hindamisel, pole programmi elluviimiseks rahastusotsuseid siiani tehtud.
Eesti polaaruuringute programm ja selle suunad näitavad Eesti teaduslikku võimekust
Antarktika poliitikas kaasa lüüa ja rahvusvahelisel tasandil koostööd teha.
Seaduse vastuvõtmisega väljendab Eesti Vabariik nõusolekut ühineda Antarktika lepingu
keskkonnakaitseprotokolliga ning selle jõus olevate lisadega (I–V). VI lisa Eesti hetkel heaks
ei kiida, kuna see ei ole rahvusvaheliselt veel jõustunud ning lisaga loodavat rahvusvahelist
fondi seega veel ei ole. Kuna protokolli rakendamiseks on vaja muuta Eesti Vabariigi seadusi
(põhiseaduse § 121 p 2), on ette valmistatud protokolliga ühinemise seaduse eelnõu.
Protokolliga ühinemisel on samuti vaja kehtestada riigisisesed õigusnormid (Antarktika
keskkonna kaitse seaduse eelnõu ja selle rakendusaktid), mille kavandid on esitatud seletuskirja
lisadena.
Protokolliga ühinemise seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist
Katrin Broks (2011. aastal, teenistussuhe lõppenud), Eesti Teaduste Akadeemia
Polaaruuringute Komisjoni liige Mart Saarso (telefon 511 5566,
[email protected]) ja
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann (telefon 626 2927,
[email protected]). Protokolli tõlkis mitteametlikult Välisministeeriumi juriidilise
osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo endine direktor Jaan Salulaid, tõlget korrigeerisid
Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (telefon 631 7404,
[email protected]), Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur ja
Eesti Teaduste Akadeemia Polaaruuringute Komisjoni teadussekretär dr Enn Kaup (telefon
512 9652,
[email protected]) ning Katrin Broks. Tõlke ametliku versiooni toimetas
mitteametliku tõlke põhjal 2020. aasta märtsis tõlkebüroo Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ
ning tõlget korrigeeris Triin Nymann. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja on
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (telefon 626 2906,
[email protected]).
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on ühineda Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga. Ühinemiskiri
antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele.
Protokolli eesmärk on säilitada Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud
ökosüsteemide puhtus ja puutumatus. Protokolliga kehtestati Antarktika lepingu alal ranged
keskkonnakaitsenõuded ning keelati tegelemine maavaradega muul kui teaduslikul eesmärgil.
4
Protokolli jõustumisel Eesti suhtes peaks iga Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv isik ja mere- või
õhusõiduk taotlema Antarktika külastamiseks luba, kus sätestatakse konkreetsed
keskkonnakaitset puudutavad nõuded ja käitumisjuhised, mille detailid tulenevad protokolli
juurde kuuluvatest lisadest. Loa saamiseks tuleb hinnata kavandatava tegevusega eeldatavalt
kaasnevat mõju keskkonnale, koostada jäätmekava, näha ette meetmed merereostuse
vältimiseks ja vajaduse korral kõrvaldamiseks. Loa andmise eelduseks on Antarktikasse sõitjate
koolitamine sealse keskkonna eripärast, erikaitsepiirkondadest, looma- ja linnuliikide kaitse
põhimõtetest, sh kaasavõetavate looma- ja taimeliikide ning toiduainete piirangutest.
Protokolli VI lisa, mis käsitleb keskkonnahädaolukordadest (õnnetustest) tulenevat vastutust,
võeti vastu 2005. aastal ning see ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud. Hetkel ei osata selle
jõustumise aega ka prognoosida, kuna jõustumiseks on vaja, et selle ratifitseeriks kõik
konsultatiivosalised, kes selle lisa heaks kiitsid. Seni on seda teinud vaid üksikud. VI lisa näeb
ette hädaolukordadeks valmisoleku kavade koostamise ning tõhusate vastumeetmete võtmise
kohustuse, mille mittetäitmisel tuleb tekitatud kahju hüvitada rahaliselt kas meetmeid võtnud
protokolliosalisele või spetsiaalselt selleks loodud fondi. Selliste võimalike kulude katteks peab
operaatoril (tegevuse korraldajal) olema tagatis või kindlustus. Eelnõu ei käsitle VI lisa. Selle
heakskiitmine võetakse päevakorda pärast lisa rahvusvahelist jõustumist ning lisaga loodava
rahvusvahelise fondi töölehakkamist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse ühinemine Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga ja selle
viie lisaga. Kuna protokolli artikli 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on protokolliga koos vastu võetud
neli lisa selle lahutamatud osad, kuid hiljem vastu võetud lisad vajavad sama artikli lõike 4
kohaselt eraldi heakskiitmist, märgitakse ühinemisseaduses eraldi ära V lisa heakskiitmine
(lõike 4 järgi oli Eesti selle lisa vastuvõtmise ajal Antarktika lepingu mittekonsultatiivosaline).
Paragrahvis 2 deklareerib Eesti protokolli artikli 19 lõike 1 alusel, et protokolli artiklite 7
(keeld tegeleda maavaradega), 8 (keskkonnamõju ja selle hindamine) ning 15 (hädaolukorras
tegutsemine) ja mistahes lisa sätete tõlgendamist ja kohaldamist puudutavad vaidlused
esitatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule, kui vastavas lisas ei ole sätestatud teisiti.
Sama puudutab ka artikli 13 tõlgendamist või kohaldamist niivõrd, kuivõrd see puudutab
nimetatud artikleid. Kui Eesti jätab deklaratsiooni esitamata, kohaldub vaidluse korral artikli
19 lõige 3, mille kohaselt loetakse protokolliosaline nõustunuks vahekohtu pädevusega.
Vahekohtul kui konkreetse juhtumi lahendamiseks kujundataval kogul puudub rahvusvahelise
kohtuga võrreldav institutsionaalne kogemus ja sõltumatu reputatsioon, mistõttu eelistab Eesti
vaidluste korral sellist lahendusviisi vältida.
Paragrahviga 3 määratakse Keskkonnaamet pädevaks ametivõimuks protokolli II lisa artikli 1
punkti e) ja V lisa artikli 1 punkti a) mõistes. II lisa alusel hakkab Keskkonnaamet andma lube
Antarktika loomastiku või taimestiku liigi isendi loodusest eemaldamiseks või kahjulikuks
häirimiseks ning võõrliikide, parasiitide ja haigustekitajate sissetoomiseks Antarktika lepingu
piirkonda. Viienda lisa alusel hakkab Keskkonnaamet andma lube Antarktika erikaitsepiirkonda
sisenemiseks.
Paragrahvis 4 volitatakse Vabariigi Valitsust heaks kiitma protokolli lisade (sh lisade liidete)
muudatusi, kui need ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusi. Volituse andmine Vabariigi
5
Valitsusele on otstarbekas heakskiitmismenetluse operatiivsuse ja efektiivsuse huvides, kuna
lisade muutmine käsitleb eelduslikult siiski vaid tehnilisemaid nüansse ega vaja seega
Riigikogu sekkumist. Kui vastu võetakse mõni uus lisa, on selleks vajalik siiski Riigikogu
heakskiit.
Allpool on esitatud lühiülevaade eelnõu sätetest ning Antarktika lepingu
keskkonnakaitseprotokolli sätete võrdlev analüüs.
Eelnõus ei ole eraldi paragrahvides käsitletud riigiasutuste tööjaotust protokolli rakendamisel,
kuid ministeeriumite valitsemisalade ja pädevuse põhjal on tööjaotus järgmine.
Eesti esindajaks protokolli artikliga 11 moodustatud keskkonnakaitsekomitees on
Keskkonnaministeeriumi esindaja või Keskkonnaministeeriumi volitatud isik. Protokolli artikli
11 kohaselt võivad riigi esindajat saata eksperdid ja nõuandjad (kelleks võivad olla näiteks
Välisministeeriumi eksperdid ja polaaruuringutega tegelevad teadlased).
Protokolli artiklites 6 ja 13 ning lisades sätestatud teabevahetuse ning artiklis 14 nimetatud
kontrolliaruannete kohta märkuste, samuti artiklis 17 nimetatud aastaaruannete koostamise eest
vastutab Keskkonnaamet.
Keskkonnaamet korraldab Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise (ATCM) kehtestatud
korra kohaselt järgmiste aruannete esitamise (elektrooniliselt Antarktika Lepingu Sekretariaadi
hallatavasse infosüsteemi):
- protokolli II lisa artikli 6 lõikes 2 ja V lisa artikli 10 lõikes 4 nimetatud ülevaated;
- protokolli III lisa artikli 8 lõikes 2 nimetatud jäätmekavades määratud meetmete
rakendamise kohta esitatud aruannete põhjal jäätmekavade rakendamise iga-aastase
aruande protokolli III lisa artikli 9 järgi;
- protokolli V lisa artikli 10 lõikes 3 nimetatud kokkuvõtliku kirjelduse tegevustest,
millega Keskkonnaministeeriumilt Antarktikas tegutsemiseks loa (edaspidi ka
Antarktika-tegevusluba) saanud isikud on Antarktika erikaitsepiirkondades ja
erikorralduspiirkondades aruandeaastale eelnenud aastal tegelenud.
Konsultatiivkohtumise otsuse 7(2019)2 alusel on kehtestatud nimekiri andmetest, mis tuleb
esitada igal aastal enne Antarktika suve algust (pre-seasonal, soovitavalt 1. oktoobriks, kuid
kindlasti enne raporteeritava tegevuse algust) ning pidevalt. Antarktika lepingu sekretariaadi
kodulehelt on kõik esitatud aruanded avalikud (https://www.ats.aq/e/exchange-
requirements.html).
Protokolli lisade alusel antavate lubade kohta edastatakse teave protokolliosalistele ja
keskkonnakaitsekomiteele.
Protokolli rakendamiseks tuleb võtta vastu Antarktika keskkonna kaitse seadus (vt ptk 8,
seaduse eelnõu kavand on lisatud seletuskirjale). Ülevaade riigisisest reguleerimist vajavatest
normidest on esitatud allpool, protokolli ja lisade artiklite analüüsi osana.
Protokollis on kokku 27 artiklit, protokolli juurde kuuluvad lahutamatute osadena liide ning
kuus lisa (II lisa juurde kuulub ka üks liide). Kuna VI lisa pole rahvusvaheliselt jõustunud, siis
praegu Eesti sellega ei ühine. VI lisa heakskiitmine tuleb päevakorda pärast selle lisa
2
Information Exchange requirements, dokument allalaetav aadressil: https://www.ats.aq/e/exchange-
requirements.html.
6
rahvusvahelist jõustumist.
Protokolli artikkel 1 sätestab protokollis kasutatavad mõisted. Antarktika lepingu piirkond on
piirkond, millele kohaldatakse Antarktika lepingut selle lepingu VI artikli järgi. Antarktika
lepingu konsultatiivosalisteks on need Antarktika lepinguga liitunud riigid, kellel on õigus
määrata esindaja lepingu IX artiklis nimetatud kohtumistele (Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumised).
Protokolli artiklis 2 sätestatakse protokolli eesmärk, milleks on protokolliosaliste kohustus
igati kaitsta Antarktika keskkonda ning sellest sõltuvaid ja sellega seotud ökosüsteeme. Samas
artiklis määratakse Antarktika rahule ja teadusele pühendatud looduskaitsealaks.
Artiklis 3 esitatakse Antarktika keskkonnakaitse põhimõtted, millest riigid peavad Antarktikas
tegutsemise kavandamisel ja elluviimisel lähtuma. Esimeseks põhimõtteks on, et tegevuse
kavandamisel ja korraldamisel tuleb lähtuda Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja
sellega seotud ökosüsteemide kaitsest ning Antarktika iseeneslikust väärtusest. Selle põhimõtte
rakendamiseks on artikli 3 lõikes 2 määratud Antarktikas tegutsemise kavandamise ja
korraldamise tingimused, et tagada tegevusest tuleneva mõju vähendamine, ning loetletud
asjaolud, mida peab tegevuse kavandamise ja korraldamise otsuste tegemisel arvesse võtma.
Tegevuse kohta otsuse tegemise oluliseks eeltingimuseks on piisava teabe olemasolu tegevuse
võimalikust mõjust keskkonnale. Lisaks on sätestatud seirekohustus.
Teiseks põhimõtteks on teadusuuringute eelistamine igasugusele muule tegevusele Antarktikas
ning Antarktika säilitamine teadusuuringute tegemise piirkonnana. Kui neid põhimõtteid ei
järgita, tuleb rikkuv tegevus peatada, lõpetada või seda tegevust muuta.
Analüüs. Protokolli rakendamise (lubade andmise, keskkonnamõju hindamise jne) eest
vastutavad riigiasutused ning muud Antarktikas tegevust kavandavad ja korraldavad isikud
peavad artiklis 3 sätestatud keskkonnakaitse põhimõtteid järgima. Protokolli artiklis 3
sätestatud põhimõtteid on täpsustatud protokolli lisades. Ebasoodsa mõju vältimise põhimõte
ning sellega seonduvad mõjude hindamise ning teabe esitamise kohustused on Eesti õiguses
juba kehtestatud, kehtestada on vaja nende kohaldamine Antarktikas planeeritavale tegevusele
ja vastava loamenetluse ning seire kord. Keskkonnamõju hindamise ning seirega seotud
kohustuste täitmiseks on mõistlik sätestada, et Antarktikas toimuva tegevuse loa taotluse juurde
lisab loa taotleja selle tegevuse keskkonnamõju puudutava asjakohase olemasoleva teabe
(vajaduse korral kõikehõlmava ehk täismahus keskkonnamõju hindamise aruande) ning
seirekava. Antarktikas tegevust lubavas otsuses määratakse selle tegevuse tingimused, kaasa
arvatud seire tingimused ja kord, võttes arvesse protokolli I lisa artiklis 5 sätestatut.
Protokolli artikkel 4 sätestab protokolli seose Antarktika lepingu süsteemi teiste osadega.
Protokoll täiendab Antarktika lepingut, kuid ei muuda seda ega piira protokolliosaliste õigusi
ega kohustusi, mis tulenevad teistest Antarktika lepingu süsteemi õigusaktidest.
Protokolli artikkel 5 kirjeldab protokolliosaliste kohustust konsulteerida ja teha koostööd
Antarktika lepingu süsteemis kehtivate teiste rahvusvaheliste õigusaktide lepinguosalistega ja
nende asjaomaste institutsioonidega, et tagada protokolli eesmärkide saavutamine ja
põhimõtete järgimine.
Protokolli artiklis 6 on sätestatud riikidevahelise koostöö põhimõtted. Protokolliosalised
püüavad abistada üksteist keskkonnamõju hindamise ettevalmistamisel, pidada nõu uute
jaamade ja muude rajatiste asukohtade valimisel jm artikli 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
7
Teabevahetus riikide vahel on protokollis olulisel kohal – protokolliosaline on kohustatud
edastama teistele protokolliosalistele ka sellist teavet, mis võib olla neile kasulik Antarktikas
tegevuse kavandamisel ja korraldamisel.
Analüüs. Artiklis 6 sätestatud koostööalaste kohustuste täitmiseks tuleb Eestis määrata sellega
tegelevad riigiasutused.
Protokolliga ühinemise seaduse eelnõu § 2 kohaselt on Eestis pädevaks asutuseks
Keskkonnaamet. Keskkonnaamet, kes on kehtiva õiguse kohaselt keskkonnalubade menetleja,
hakkab menetlema ka Antarktika tegevuse loa taotlusi. Loa väljastamisel kaalutakse ja vajaduse
korral ka hinnatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning Antarktika tegevusloas
sätestatakse muu hulgas mõjude hindamisest lähtuvalt tingimused, mida tegevusest huvitatud
isik (operaator) peab täitma. Antarktika-tegevusluba sisaldab ka protokolli lisades sätestatud
muid lube (looduskaitseload kohalike isendite eemaldamiseks Antarktika loodusest ja liigi
isendite kahjulikuks häirimiseks, sinna võõraste elusorganismide sisseviimise load, sisenemine
erikaitsepiirkonda jms).
Keskkonnaamet koondab andmed menetletavate ja menetletud Antarktika tegevuse lubade,
keskkonnamõju hindamiste jms kohta koondab kokku protokollikohasteks aruanneteks ning
edastab need vastavalt vajadusele protokolliga loodud keskkonnakaitsekomiteele ja teistele
protokolliosalistele.
Lisaks tuleb teistele protokolliosalistele edastada mis tahes võimalikku keskkonnariski
käsitlevat teavet, teiste protokolliosalistega tuleb konsulteerida ka uute jaamade ja muude
rajatiste asukohtade valimisel.
Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide kaitset käsitlevate
teadus-, tehnika- ja haridusalaste koostööprogrammide edendamiseks (artikli 6 lõike 1 punkt a)
teeb Keskkonnaministeerium koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kelle valitsemisalas
on riigi haridus- ja teaduspoliitika kavandamine, teadus- ja arendustegevuse ning hariduse
valdkondade korraldamine, ning asjaomaste teadusasutuste ja Teaduste Akadeemia
Polaaruuringute Komisjoniga.
Artikli 7 kohaselt on Antarktikas keelatud maavaradega seotud tegevus, v.a teadusuuringud.
Artikli 25 lõike 5 punkti (a) kohaselt kehtib see keeld seni, kuni Antarktika maavaradega seotud
tegevuse suhtes on jõustunud siduv õiguskord, mis kehtestab, kas ja millistel tingimustel võib
maavaradega seotud tegevust lubada. Selline õiguskord tuleb esitada hiljemalt konverentsil, mis
kutsutakse kokku viiekümne aasta möödumisel protokolli jõustumise päevast (aastal 2048).
Analüüs. Artiklis 7 sätestatud maavaradega seotud tegevuse keeld on Eesti õiguses vaja eraldi
kehtestada, et selle rikkumise korral saaks algatada väärteomenetluse.
Artiklis 8 on reguleeritud keskkonnamõju hindamisega seonduv. Nimelt tuleb kohustuslikus
korras hinnata uuringute, turismi ning muu riigi ja riigivälise tegevuse keskkonnamõju, kui
sellest tegevusest, samuti selle tegevuse mis tahes muudatusest (edaspidi Antarktika-tegevus)
tuleb Antarktika lepingu VII artikli lõike 5 järgi ette teatada. Antarktika lepingu VII artikli
lõike 5 kohaselt tuleb riigil ette teatada:
a) kõikidest selle riigi laevadest või tema kodanike Antarktika-ekspeditsioonidest ning
kõikidest Antarktika-ekspeditsioonidest, mida valmistatakse ette tema territooriumil või mis
sealt lähtuvad;
b) kõikidest uurimisjaamadest, mille on hõivanud tema kodanikud;
8
c) sõjaväepersonalist või -varustusest, mida ta kavatseb Antarktikasse viia lepingu artikli I
lõikes 2 nimetatud eesmärgil (teadusuuringute logistika tagamiseks või muul rahumeelsel
eesmärgil).
Keskkonnamõju hindamise menetlus on põhjalikumalt sätestatud protokolli I lisas. Oluline on
märkida, et keskkonnamõju hindamise vajadus ja põhjalikkus otsustatakse selle järgi, kas
tegevusel on Antarktika keskkonnale või sellest sõltuvatele või sellega seotud ökosüsteemidele
mitteoluline või ajutine mõju või sellest väiksem või suurem mõju. Mõju hindamise kohustus
kehtib ka tegevuse muutmisel, sh intensiivsuse suurenemine või vähenemine, mõne tegevuse
lisamine, rajatise likvideerimine vms. Kui tegevust kavandavad mitu protokolliosalist koos,
lepitakse kokku, milline protokolliosaline koordineerib I lisas ettenähtud keskkonnamõju
hindamise menetlust.
Analüüs. Protokolliosalisel riigil on kohustus tagada, et tegevuse kohta tehtava otsuse
ettevalmistamisele ning selle tegevuse mis tahes muudatusele kohaldatakse protokolli I lisas
sätestatud menetlust. Eestis reguleerib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), milles ettenähtud
menetlus on siiski oluliselt erinev protokollis sätestatust. Seega tuleb Antarktika keskkonna
kaitse seaduses välja töötada kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks eraldi sätted.
Keskkonnamõju hindamise menetlust ja selle korda on põhjalikumalt käsitletud allpool,
protokolli I lisa käsitlevas osas.
Artiklis 9 kehtestatakse lisade ja nende muudatuste vastuvõtmise kord. Iga lisa viimase sättena
on esitatud ka selle lisa muutmise kord. Muudatus loetakse heakskiidetuks ja see jõustub ühe
aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise
lõppemisest arvates. Artikli 9 lõikes 4 on sätestatud jõustunud lisade ja nende muudatuste
jõustumise kord Antarktika lepingu osalise suhtes, kes ei ole Antarktika lepingu
konsultatiivosaline või ei olnud Antarktika lepingu konsultatiivosaline kõnesoleva lisa või selle
muudatuse vastuvõtmise ajal. Nimetatud lisad ja nende muudatused jõustuvad lepinguosalise
suhtes pärast seda, kui hoiulevõtja on kätte saanud selle lepinguosalise teate lisa heakskiitmise
kohta. Lisadega seonduvatele vaidlustele kohaldatakse protokolli artiklites 18–20 kirjeldatud
vaidluste lahendamise korda, kui lisas ei ole ette nähtud teistsugust vaidluste lahendamise viisi.
Analüüs. Pärast protokolli selle esialgsel kujul vastuvõtmist on protokollile lisandunud V lisa
(vastu võetud 1991) ja VI lisa (vastu võetud 2005). VI lisa ei ole veel jõustunud ning seetõttu
kõnealuse artikli lõiget 4 sellele lisale ei kohaldata. V lisa korral tuleb Eestil samal ajal
protokolliga ühinemise kirja hoiuleandmisega esitada hoiulevõtjale teade V lisa heakskiitmise
kohta.
Artiklis 10 on reguleeritud Antarktika lepingu konsultatiivkohtumiste pädevus seoses
protokolliga. Konsultatiivkohtumistel määratakse kindlaks Antarktika keskkonna
kõikehõlmava kaitse üldine poliitika ning võetakse meetmeid protokolli rakendamiseks.
Analüüs. Antarktika lepingu IX artikli lõikes 2 on määratud, et XIII artikli alusel lepinguga
ühinenud lepinguosalisel on õigus määrata esindajaid osalema lõikes 1 nimetatud kohtumistel
ajavahemikus, mil lepinguosaline on huvitatud Antarktikas tegutsemisest, sh seal oluliste
teadusuuringute korraldamisest, rajades selleks uurimisjaama või lähetades
teadusekspeditsiooni. Eesti ei ole oma huvi loetletud toimingutega väljendanud. Lisaks sellele
on protokolli artikli 22 lõikes 4 määratud, et pärast protokolli jõustumise päeva ei võta
9
Antarktika lepingu konsultatiivosalised arvesse teadet, mis käsitleb Antarktika lepingu osalise
õigust määrata esindajaid Antarktika lepingu konsultatiivkohtumistel osalemiseks Antarktika
lepingu IX artikli lõike 2 järgi, kui see lepinguosaline ei ole protokolli ratifitseerinud, heaks
kiitnud või sellega ühinenud. Seega on nimetatud sättega Antarktika lepingu osaliste esindajate
kohtumistel hääleõigusega osalemine seotud ka protokolliga ühinemise tingimusega, isegi kui
riik on näidanud oma huvi Antarktikas teatud tegevusaladel tegutseda. Seetõttu saab Eesti
osaleda hääleõigusega Antarktika lepingu konsultatiivkohtumiste töös üksnes pärast
protokolliga ühinemist ning korraldada Antarktikas reaalseid olulisi teadusuuringuid, rajades
selleks uurimisjaama või lähetades sinna teadusekspeditsiooni.
Artikliga 11 moodustatakse keskkonnakaitsekomitee (CEP – Committee for Environmental
Protection), kusjuures igal protokolliosalisel on õigus olla komitee liige ja määrata komiteesse
esindaja, keda võivad saata eksperdid ja nõuandjad. Komitee on kohustatud esitama iga oma
istungi aruande Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisele ning need avalikustatakse.
Komiteel on oluline roll Antarktika lepingu konsultatiivkohtumistele nõu ja soovituste andmisel
protokolli rakendamise ja selle lisade toimimise kohta. Komitee ülesanded on täpsemalt
loetletud artiklis 12.
Analüüs. Protokolli artikli 11 lõike 3 järgi on Eestil kui Antarktika lepingu osalisel seni olnud
õigus osaleda keskkonnakaitsekomitees vaatlejana. Seda õigust on kasutatud seitsmel korral
aastatel 2000–2007, kui protokolliga liitumine oli tõsisemalt päevakorral. Kuigi komitee on
üksnes nõuandev organ, arutatakse komitees protokolli rakendamise ja selle arendamise
seisukohast olulisi küsimusi. Protokolliga ühinemise korral tuleb kaaluda Eesti esindaja
määramist keskkonnakaitsekomiteesse, kelleks oleks Keskkonnaministeeriumi esindaja või
Keskkonnaministeeriumi volitatud isik (Keskkonnaametist või muu asutuseväline isik).
Artiklis 13 esitatakse protokolliosalise kohustus võtta oma pädevuse piires asjakohaseid
meetmeid protokolli järgimise tagamiseks, sh õigusaktide vastuvõtmiseks, haldustoimingute
tegemiseks ja sunnimeetmete rakendamiseks. Protokolliosaline peab tagama, et keegi oma
tegevusega protokolli nõudeid ei rikuks. Sama artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatakse kohustus
teavitada protokolliosalisi võetud meetmetest ning igast tegevusest, mis protokolliosalise
arvates mõjutab protokolli eesmärkide elluviimist ja põhimõtete rakendamist.
Analüüs. Nimetatud meetmetest ning artikli 13 lõikes 4 sätestatud asjaoludest teavitamise
kohustus on Keskkonnaministeeriumil.
Nende õigusaktide loetelu, mida on vaja kõnesoleva protokolli rakendamiseks muuta või vastu
võtta, on esitatud seletuskirja punktis 8. Sunnimeetmete kohta tuleb sätestada sunniraha
rakendamise ülemmäärad ning vajaduse korral väärteokoosseisud asjaomastes õigusaktides.
Kuigi Antarktika keskkonda ning sellest sõltuvaid ja sellega seotud ökosüsteeme kahjustavad
teod on protokolli kohaselt keelatud, ei tulene protokollist nende tegude karistatavus;
protokollis on üksnes sätestatud, et protokolliosalised on protokolli järgimise tagamiseks
kohustatud kehtestama vajalikud sunnimeetmed.
Karistusseadustikus (edaspidi KarS) on olukorrale vastavad kuriteokoosseisud juba sätestatud,
protokollist tulenevate ja Antarktika keskkonna kaitse seaduses kehtestatavate peamiste
kohustuste rikkumised on käsitletud KarSi §-des 357 ja 358 (kaitstava loodusobjekti
kaitsenõuete eiramine), 359–360 (maastiku kahjustamine), 361 (loodusliku loomastiku
kahjustamine), 363 (looduskasutus- ja saasteloata tegutsemine), 364 ja 365 (keskkonna
saastamine), 366 (looduskasutuse ja saaste arvestuse korra pidamise rikkumine) ning 367 ja 368
10
(ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine).
KarSi §-s 7 sätestatud isikulise kehtivuse kohaselt kehtib karistusseadus väljaspool Eesti
territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo
toimepanemise kohas ei kehti ükski karistusõigus ning teo toimepanija oli teo toimepanemise
ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni
peetud ja keda ei anta välja.
KarSi § 8 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo toimepanemise koha õigusest sõltumata
väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile
siduvast välislepingust. Kui õigusrikkumine leiab aset avamerel, siis KarSi § 9 lõike 2 järgi
kehtib Eesti karistusseadus sõltumata süüteo liigist kooskõlas välisriigi laevade suhtes
kehtestatud rahvusvahelise mereõiguse nõuete ja õigustega. KarSi § 9 reguleerib Eesti
karistusseaduse kehtivust Eesti õigushüve ja keskkonna vastu toimepandud teo kohta.
Seetõttu on KarSis sätestatud isikuline kehtivus ja KarSi kehtivus keskkonna (sh Antarktika
keskkonna) vastu toimepandud teo kohta piisav ja KarS ei vaja muutmist.
Artiklis 14 kehtestatakse kontrollkäikude tegemise põhimõtted. Kontrollkäike võivad teha
Antarktika lepingu konsultatiivosalised koos või eraldi Antarktika lepingu VII artikli kohaselt.
Vaatlejateks võivad olla kas Antarktika lepingu konsultatiivosalise määratud enda kodanikud
või Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise määratud vaatlejad, kes teevad kontrollkäike
konsultatiivkohtumisel kehtestatud korra kohaselt. Protokolliosalised kohustuvad tegema
vaatlejatega igakülgset koostööd. Kontrolliaruanded saadetakse kõigile protokolliosalistele
ning neid arutatakse Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisel, misjärel tehakse need avalikult
kättesaadavaks.
Analüüs. Eesti ei ole praegu ega ka ilmselt lähitulevikus Antarktika lepingu konsultatiivosaline,
mistõttu oleks võimalik vaatlejana osaleda vaid konsultatiivkohtumise määratud vaatlejana
vastava ettepaneku esitamisel. Kontrollkäikudega (õhuvaatlustega jm) kaasnevad ka olulised
kulutused. Sellegipoolest peab Eesti protokolliosalisena tegema teiste protokolliosaliste või
Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise määratud vaatlejatega igakülgset koostööd ja tagama
juurdepääsu kõigile Antarktika lepingu VII artikli lõike 3 kohaselt avatud objektidele ning seal
hoitavatele dokumentidele. Oluline on märkida ka seda, et artikli 14 lõike 4 järgi on
protokolliosalisel, kelle objektile on tehtud kontrollkäik, võimalus esitada kontrolliaruande
kohta kommentaare. Pädevate riigiasutuste märkused koondab kokku Keskkonnaministeerium
ning edastab need asjaosalistele.
Artiklis 15 sätestatakse nõuded Antarktika lepingu piirkonnas hädaolukorras tegutsemise
kohta. Protokolliosaline peab sellistel juhtudel tagama kiire ja tõhusa tegutsemise.
Hädaolukorras tegutsemiseks peab koostama Antarktika keskkonda kahjustada võivate
õnnetusjuhtumite korral hädaolukorras tegutsemise kavad. Kavade koostamisel ja rakendamisel
teevad protokolliosalised koostööd, kehtestades ka keskkonnahädaolukorrast viivitamatu
teatamise ja hädaolukorras ühise tegutsemise korra.
Analüüs. Protokollis kasutatav (keskkonna)hädaolukord on otstarbekas Eesti kontekstis
nimetada (keskkonna)õnnetuseks, mis avab paremini mõiste sisu ning välistab eksitava seose
riigisisese hädaolukorraga hädaolukorra seaduse mõttes. Sisuliselt tähendab õnnetuse korral
kiire ja tõhusa tegutsemise tagamise kohustus, et mis tahes tegevuse kavandamisel Antarktikas
tuleb kõigepealt kavandada meetmed võimalike õnnetuste korral tegutsemiseks.
Õnnetusjuhtumiteks, millel võib olla Antarktika keskkonnale kahjulik mõju, tuleb Eestil
11
koostada tegutsemiskava ehk määrata käsuliin ja vajalike vastumeetmete rakendamise plaan.
Õnnetusjuhtum võib olla põhjustatud nii looduslikest teguritest (nt tormist) kui ka
inimtegevusest (nt nafta lekkimisest laevalt). Igal juhul peab kõnealuse artikli rakendamiseks
analüüsima kõiki võimalikke olukordi, mis võivad Antarktikas tekkida, samuti tutvuma
Antarktikas juba tegutsevate operaatorite praktika ja nende koostatud õnnetusjuhtumite korral
tegutsemise kavadega.
Lisaks peab konkreetse laeva, millega kavatsetakse Antarktika lepingu piirkonda suunduda,
operaator koostama laeva õnnetuse korral tegutsemise kava (kava projekt lisatakse Antarktika-
tegevusloa taotluse juurde). Ilmselt on Eesti operaatoritel otstarbekas sõlmida kokkulepped
teiste Antarktika lepingu osaliste operaatoritega, kes tegutsevad Antarktikas, õnnetuse korral
vajalike reostustõrje- ja muude vajalike vahendite kasutamiseks. Vastavate kokkulepete
sõlmimise tagamiseks tuleb sätestada Antarktika-tegevusloa taotluses nõue esitada andmed
potentsiaalsete operaatorite kohta, kes on pädevad vastavat teenust Antarktika lepingu
piirkonnas osutama, ning garantii võimalike kulude katmise kohta. Antarktikasse Eesti lipu all
sõitev laev on kohustatud täitma polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvahelise koodeksi
(Polar Code3) nõudeid. IMO meresõiduohutuse komitee võttis oma 94. istungil resolutsiooniga
MSC.385(94) vastu polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvahelise koodeksi (polaarkoodeks)
seoses keskkonnaalaste sätetega ning resolutsiooniga MSC.386(94) 1974. aasta SOLASe
konventsiooni muudatused, millega polaarkoodeksi ohutust käsitlevad sätted muudeti
kohustuslikuks.
Artikkel 16 sisaldab protokolliosaliste kohustust töötada välja ja võtta vastu vastutust
käsitlevad juhised ja Antarktika lepingu piirkonnas toimuvast tegevusest tekkiva kahju
hüvitamise kord. Selline kord võeti vastu VI lisas Stockholmis 14. juunil 2005, kuid see ei ole
veel rahvusvaheliselt jõustunud. Oktoobri 2020 seisuga on selle heaks kiitnud vaid kaheksa
konsultatiivosalist (Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa, Soome, Norra, Suurbritannia,
Uruguai ja Ukraina), seega ei osata VI lisa jõustumise aega prognoosida.
Artikli 17 kohaselt peab protokolliosaline andma üks kord aastas aru protokolli rakendamiseks
võetud meetmetest. Aruanne peab sisaldama artikli 15 kohaselt koostatud hädaolukordades
tegutsemise kavasid ja protokollis nõutud muid teateid ja teavet. Aruanne tuleb edastada
komiteele ja kõigile protokolliosalistele. Seda arutatakse järgmisel Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisel ning tehakse seejärel avalikult kättesaadavaks.
Analüüs. Iga-aastase aruande koostab ning edastab Antarktika lepingu osalistele
Keskkonnaamet. Kuna Antarktika lepingu piirkonnas õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kava
koostamise kohustus pannakse Eestis operaatorile, kes on kohustatud lisama vastava kava
projekti Antarktika-tegevusloa taotluse juurde, siis sisaldavad iga-aastased aruanded infot nii
Antarktika-tegevusloa taotluste kui ka neis sisalduvate õnnetusjuhtumite korral tegutsemise
kavade kohta.
Artiklites 18–20 reguleeritakse vaidluste lahendamisega seotud küsimusi. Sätestatud vaidluste
lahendamise korda kohaldatakse ka lisade suhtes. Artiklis 18 loetletakse vaidluste lahendamise
võimalikud viisid (läbirääkimised, järelepärimine, vahendamine, lepitamine, vahekohus,
kohtulahend vms), mille käigus vaidluspooled võivad kokkuleppele jõuda. Oluline on, et
vaidluspooled lepivad vaidluse lahendamise viisis kokku võimalikult kiiresti.
Kui vaidlus käsitleb artiklite 7, 8 ja 15 ja mis tahes lisa sätete tõlgendamist ja kohaldamist, välja
3
http://www.imo.org/en/MediaCentre/HotTopics/polar/Pages/default.aspx.
12
arvatud juhul, kui vaidlusalust sätet sisaldavas lisas on sätestatud teisiti, ning artikli 13
tõlgendamist või kohaldamist niivõrd, kuivõrd see käsitleb artikleid 7, 8 ja 15 ja asjaomase lisa
sätteid, võib protokolliosaline artikli 19 lõike 1 kohaselt protokolliga ühinemisel või mis tahes
sellele järgneval ajal valida kirjaliku avalduse esitamisega kas Rahvusvahelise Kohtu või
vahekohtu alluvuse. Artiklid 7, 8 ja 15 käsitlevad maavarasid, keskkonnamõju hindamist ning
hädaolukorras tegutsemist. Artiklis 13 on sätestatud protokolliosalise kohustus tagada
protokolli järgimine riigisiseste õigusaktide, haldus- ja sunnimeetmete abil. Kui
protokolliosaline ei ole kohtualluvust valinud, loetakse ta nõustunuks vahekohtu pädevusega.
Vahekohus loetakse pädevaks ka siis, kui vaidluspooled ei ole jõudnud kokkuleppele vaidluse
lahendamise viisis või kui nad on nõustunud vaidlust lahendama mitmel viisil. Kui
vaidluspooled ei jõua 12 kuu jooksul kokkuleppele vaidluse lahendamise viisis, rakendub
vahekohtu menetlus. Vahekohus ei ole pädev arutama Antarktika lepingu artikli IV (mis käsitleb
riigi territoriaalsest suveräänsusest tulenevaid nõudeid ja õigusi) reguleerimisalasse kuuluvaid
küsimusi.
Protokolli liites on detailsemalt käsitletud vahekohtu moodustamist ja vahekohtu toimimise
põhimõtteid. Nimetatud liite artikli 2 kohaselt on igal protokolliosalisel õigus määrata kuni
kolm vahekohtunikku, kellest vähemalt üks määratakse kolme kuu jooksul selle
protokolliosalise suhtes protokolli jõustumisest arvates. Määratav vahekohtunik peab olema
Antarktika asjades kogenud, tundma põhjalikult rahvusvahelist õigust ning olema õiglase,
pädeva ja erapooletu isikuna kõrgelt tunnustatud. Igal protokolliosalisel peab olema
vahekohtunike nimekirjas pidevalt vähemalt üks vahekohtunik. Protokolliosalise määratud
vahekohtunik on nimekirjas viis aastat, misjärel võib protokolliosaline määrata selle isiku
vahekohtunikuks uueks viieaastaseks perioodiks. Ühe ja sama vahekohtuniku nimetamisele
järgmisteks viieaastasteks perioodideks piiranguid ei ole.
Vahekohus toimub Haagis, kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti. Igal protokolliosalisel on
õigus sekkuda menetlusse, kui vahekohtu otsus või menetlus võib tema huve oluliselt mõjutada.
Vahekohtu otsus tehakse vahekohtunike häälteenamusega. Vahekohtu otsus on lõplik ning
vaidluspoolte ja menetlusse sekkunud poolte suhtes siduv ning kuulub viivitamata täitmisele.
Analüüs. Eeltoodust tulenevalt on Eestil võimalus ühinemiskirja hoiule andmisel teha
deklaratsioon kas vahekohtu või Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni valimiseks protokolli
tõlgendamisest või kohaldamisest tekkida võivate vaidluste lahendamiseks. Deklaratsiooni
vaidluse lahendamise viisi kohta võib esitada ka hiljem ükskõik mis ajal pärast ühinemist. Eesti
on rahvusvahelistest lepingutest tulenevate võimalike vaidluste lahendamiseks eelistanud seni
Rahvusvahelise Kohtu alluvust. Seetõttu on otstarbekas valida ka käesoleval juhul
Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsioon. Eesti Vabariik on juba teinud 21. oktoobril 1991. aastal
Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 36 lõike 2 alusel deklaratsiooni, mille kohaselt
tunnustab Eesti Vabariik ipso facto ilma eraldi kokkuleppeta ja vastastikkuse põhimõttel
Rahvusvahelise Kohtu kohtualluvust kõikides vaidlustes (RT II 1996, 24/25, 95). Sellest
tulenevalt on Eesti Vabariik tunnustanud Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni ka vaidlustes,
mis puudutavad Antarktika lepingu ja selle keskkonnakaitseprotokolli tõlgendamist või
kohaldamist, ning protokolli artikli 19 lõike 1 kohast deklaratsiooni ei oleks tarvis teha, kuid
praegusel juhul näitab deklaratsioon Eesti eelistust lahendada võimalikud vaidlused
Rahvusvahelises Kohtus.
Artikkel 21 käsitleb protokolli allkirjastamist, artikkel 22 selle ratifitseerimist, vastuvõtmist,
kinnitamist või sellega ühinemist, protokolli hoiulevõtja on Ameerika Ühendriikide valitsus.
Artiklis 23 on sätestatud, et Antarktika lepingu osalise suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-,
13
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule pärast protokolli jõustumise päeva, jõustub protokoll
kolmekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist.
Artikli 24 kohaselt ei ole protokollile lubatud teha reservatsioone.
Artikkel 25 sisaldab protokolli muutmissätteid. Lõike 1 kohaselt võib protokolli igal ajal muuta
Antarktika lepingu XII artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud korra kohaselt. Lõikes 2
nähakse ette, et 50 aasta möödumisel protokolli jõustumisest peetakse konverents protokolli
toimimise ülevaatamiseks.
Artiklid 26 ja 27 käsitlevad depositaari kohustusi avaldada teateid ja registreerida protokoll
ÜRO põhikirja artikli 102 kohaselt.
Protokolli I lisa – keskkonnamõju hindamine
Protokolli I lisas käsitletakse keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja menetlust. Artiklis 1 on
sätestatud kaks peamist põhimõtet: esiteks tuleb enne kavandatava tegevuse alustamist kaaluda
kooskõlas riigis kehtiva korraga Antarktika-tegevuse keskkonnamõju ning teiseks, kui on
kindlaks tehtud, et tegevusel on väiksem kui mitteoluline või ajutine mõju, võib tegevust
alustada. Protokollis ei ole määratletud, mida mõeldakse väheolulise ja ajutise mõju all. Samas
on keskkonnamõju suuruse selline piiritlus tähtsaks kriteeriumiks, et otsustada, kas tuleb anda
vaid esialgne hinnang või peab koostama kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu. Kui
tegevusel on väiksem kui mitteoluline või ajutine mõju, siis ei pea tegema esialgset ega
kõikehõlmavat keskkonnamõju hindamist. I lisa artiklites 2 ja 3 on määratud, mida peab
keskkonnamõju esialgne hinnang ja kõikehõlmav keskkonnamõju hinnang sisaldama.
Analüüs. Keskkonnamõju hindamine on alati seotud mingi otsuse tegemisega, hindamine
eelneb haldusotsuse tegemisele nii, et hindamise tulemusi saaks otsuse tegemisel arvesse võtta.
Protokolli artikli 8 lõikes 2 ja I lisa artiklis 1 on määratud, et Antarktika lepingu piirkonnas
kavandatava tegevuse (teaduslike uurimisprogrammidega kooskõlas elluviidava tegevuse,
turismi ning muu riikliku ja mitteriikliku tegevuse, kaasa arvatud sellise tegevusega seotud
logistilise abitegevuse, millest tuleb Antarktika lepingu VII artikli lõike 5 järgi ette teatada)
asjus otsuse tegemisele tuleb kohaldada I lisas sätestatud keskkonnamõju hindamise menetlust.
Samas ei ole protokollis täpsustatud, millist otsust on artikli 8 lõikes 2 silmas peetud, st kuidas
peaks tegevuse lubamist või loa andmata jätmist väljendama. Seega tuleb enne protokolli
keskkonnamõju hindamise sätete analüüsi määrata, millisel kujul tehakse vaadeldaval juhul see
riigisisene otsus, mille tegemise raames tuleb hinnata Antarktikas kavandatava tegevuse
keskkonnamõju.
Antarktikas tegutsemise luba
Kavandatava Antarktika keskkonna kaitse seaduse keskseks elemendiks on Antarktika
tegevusloa andmise menetlus. Ka protokolli põhiliseks vahendiks keskkonnakaitseliste
eesmärkide saavutamisel on sellise loa instituudi sisseseadmine, mille kaudu oleksid
protokolliga ühinenud riikide jurisdiktsioonile alluvad isikud kohustatud käituma
keskkonnasäästlikult ja teatud juhiseid järgides. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on
keskkonna kasutust reguleerivate lubade andjaks Keskkonnaamet ning lubade järelevalve
tegijaks Keskkonnainspektsioon, mis alates 2021. aastast liidetakse kokku (ühiseks nimeks saab
Keskkonnaamet). Üldjuhul on keskkonnalubade andmise menetlus koondatud
keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ning selle sätete järgi toimub ka lubade arvestus
vastavas andmebaasis. Arvestades asjaolu, et Antarktika-tegevuseks antavaid lube ei tule
14
võrreldavas koguses (eelduslikult mõni üksik aastas), siis otstarbekas ja kulutõhusam on
väljastada Antarktika-tegevuslube otsustuskorras haldusaktiga, mis registreeritakse asutuse
dokumendiregistris. Sisulist erinevust loa andmise või otsuse tegemise vahel ei ole, erinevus on
vormiline.
Antarktika-tegevuse keskkonnamõju hindamine
Protokolli lisas eristatakse eeletapis keskkonnamõju kaalumist, esialgset keskkonnamõju
hindamist ning kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu andmist.
Antarktika-tegevuseks loa taotlemisel peab taotleja andma kavandatava tegevuse kohta
piisavalt informatsiooni, mis võimaldaks otsustajal ehk tegevusloa andjal tuvastada kõik loa
andmiseks vajalikud tingimused. Kui loataotluse hindamisel selgub, et kavandataval tegevusel
on väiksem kui mitteoluline või ajutine mõju Antarktika keskkonnale või sellest sõltuvatele või
sellega seotud ökosüsteemidele, siis on tegevus mõjude seisukohalt lubatav. Teisisõnu – kui on
näha, et tegevusel mõju praktiliselt puudub, saab edasised etapid keskkonnamõju hindamisel
ära jätta ning minna taotluse menetlusega edasi.
Esialgse keskkonnamõju hindamine on vajalik juhul, kui otsustaja tuvastab, et kavandataval
tegevusel on siiski teatav – mitteoluline või ajutine – mõju. Esialgne hinnang peab olema
piisavalt detailne, et võimaldada otsustajal aru saada, milles see mitteoluline mõju seisneb või
kui ajutine see on. Samuti peab esialgne hindamine andma veendumuse, et tegemist ei ole
suurema kui väheolulise või mitteajutise (st püsiva) mõjuga, mis nõuaks kõikehõlmavat
keskkonnamõju hinnangut.
Kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu peab koostama juhul, kui esialgne hinnang osutab või
on muul viisil kindlaks tehtud, et kavandataval tegevusel on suurem kui mitteoluline või ajutine
mõju Antarktika keskkonnale või sellest sõltuvatele või sellega seotud ökosüsteemidele.
Hinnangute andmisel tuleb arvesse võtta kriteeriume, mis on sätestatud protokolli I lisa
artiklites 2 ja 3. Nagu eespool kirjas, eristatakse protokollis keskkonnamõju järgmiselt: väiksem
kui mitteoluline või ajutine mõju, mitteoluline või ajutine mõju ning suurem kui mitteoluline
või ajutine mõju. Protokollis ei ole väheolulise või ajutise mõju määratlust antud, seega on
sisuliselt iga protokolliosalise määrata see lävi, millest alates tuleb keskkonnamõju hinnata.
Antarktika keskkonnamõju hindamise juhendi4 järgi sõltub mitteolulise ja ajutise mõju mõistete
sisustamine igast üksikjuhtumist ja selle konkreetsetest tingimustest ning kavandatava tegevuse
asukohast (case by case site specific basis). Juhises on rõhutatud, et hinnangu põhjalikkus
sõltub tegevuse keskkonnamõju suurusest ja ulatusest, mitte tegevuse ulatusest või keerukusest.
Protokolli I lisa artikkel 3 kirjeldab kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu sisunõudeid.
Hinnang peab andma ammendava ülevaate kavandatavast tegevusest ja selle mõjust, sh
tegevuse eesmärgi, ulatuse, asukoha, kestvuse, intensiivsuse kirjelduse, tegevuse asukoha
4
Konsultatiivosaliste (ATCM) XXXIX ja keskkonnakaitsekomitee (CEP) XIX kohtumisel resolutsiooniga
1(2016) vastu võetud juhendmaterjal:
https://www.ats.aq/devAS/Meetings/Measure/637?s=1&from=1/1/1958&to=1/1/2158&cat=2&top=0&type=
0&stat=0&txt=&curr=0&page=1.
Ameerika Ühendriikide valitsuse koostatud Handbook of the Antarctic Treaty System, https://2009-
2017.state.gov/e/oes/rls/rpts/ant/index.htm, lk 491-518. Keskkonnamõju hinnangu koostamisel on nimetatud
käsiraamatus soovitatud tutvuda Antarktika keskkonnamõju hindamise (EIA) aruannetega, mille kohta
avaldatakse ajakohastatud nimekiri igal ATCM (Antarctic Treaty Consultative Meeting) kohtumisel vastavalt
resolutsioonile XIX-6. Antarctic Data Directory System (ADDS) võib samuti olla heaks allikaks.
15
keskkonna lähteseisundi kirjelduse, tõenäolise mõju laadi ja intensiivsuse hinnangu ning
meetmed mõju vähendamiseks või leevendamiseks, ettenägematu mõju avastamiseks.
Hinnang peab sisaldama ka tegevuse võimalikud alternatiivid, sh tegevuse ärajäämine, ja nende
alternatiivide tagajärjed. Kõikehõlmava keskkonnamõju hindamise kavand tuleb teha avalikult
kättesaadavaks ja see edastatakse kommenteerimiseks kõigile protokolliosalistele, kes teevad
selle samuti avalikult kättesaadavaks. Kavand esitatakse samal ajal arutamiseks ka
keskkonnakaitsekomiteele. Lõplik otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta tehakse vaid
siis, kui Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisel on olnud võimalus komitee soovitusel
kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu kavandit kaaluda. Otsuse tegemine ei tohiks seetõttu
siiski lükkuda edasi rohkem kui 15 kuud. Lõplik kõikehõlmava keskkonnamõju hinnang peab
sisaldama mh ka kõiki hinnangu kavandi kohta esitatud kommentaare või nende kokkuvõtet
ning see tuleb esitada koos selle alusel tehtud otsusega protokolliosalistele vähemalt 60 päeva
enne tegevuse alustamist Antarktika lepingu piirkonnas.
Protokolli I lisas sätestatud keskkonnamõju hindamise korda ei kohaldata õnnetuse korral, mis
on seotud inimese elu, laevade, õhusõidukite või kallihinnaliste seadmete ja rajatiste ohutusega
või keskkonnakaitsega. Hädaolukorras tegutsemise keskkonnamõju ei hinnata, kuna
hädaolukorras tegutsemine peab olema kiire ning selle mõju hindamiseks ei ole lihtsalt aega.
Selle asemel peab protokolliosaline viivitamata teavitama teisi protokolliosalisi ja
keskkonnakaitsekomiteed tegevusest, mille kohta oleks muidu pidanud koostama
kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu (st tegevusest, millel on suurem kui mitteoluline või
ajutine mõju). Samas ei piisa üksnes tegevusest teavitamisest, tegutsemist hädaolukorras peab
lisaks ka selgitama.
Analüüs. Üldjoontes järgib protokolli keskkonnamõju hindamise kord Eestis kehtiva
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse loogikat: keskkonnamõju
hindamine on seotud tegevusloa taotlusega, ümbritsevale looduskeskkonnale mõju
mitteavaldavate tegevuste korral võib loamenetlusega kohe edasi minna ning eeldatavalt olulise
keskkonnamõju põhjustamisel tuleb teha kõikehõlmav keskkonnamõju hindamine, kuhu
kaasatakse ka laiem avalikkus. Siiski on hulgaliselt detaile, mille korral ei ole KeHJSi norme
võimalik või otstarbekas kohaldada protokolli alusel antavale Antarktika-tegevusloale.
Olulisim on eelhinnangu etapi sisuline erinevus protokolli ja KeHJSi käsitluses. Kui protokolli
mõistes on tegemist sisulise mõju tuvastamisega, mille puhul on näha, et selline mõju küll on,
kuid see ei ole oluline, siis KeHJSi mõistes on eelhindamise eesmärgiks tuvastada, kas
kavandataval tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju, misjärel tuleb keskkonnamõju
hinnata täismahus. Oluline erinevus on ka see, et protokollis ei ole keskkonnamõju ulatus
piiritletud konkreetsete tegevusvaldkondade või lävenditega, vaid mõjusid tuleb kaaluda
mistahes tegevuse korral (kuna mistahes tegevuseks Antarktika piirkonnas on vaja taotleda
luba). Protokolli rakendamisel Eestis ei ole kõikehõlmava keskkonnamõju hindamise korral
otstarbekas kohaldada ka neid KeHJSi sätteid, mis näevad ette keskkonnamõju hindamise
programmi koostamise koos kaasneva avalikustamisega (protokoll seda ette ei näe). Samuti
vajab erinevat regulatsiooni rahvusvaheline konsultatsioon, kuna KeHJSi piiriülese
keskkonnamõju hindamise sätted ei ole kasutatavad protokolli mõistes konsulteerimisega
protokolliga loodud keskkonnakaitsekomitee ja teiste protokolliosalistega.
Keskkonnamõju hindamise algatab KeHJSi kohaselt otsustaja, kuid keskkonnamõju hindamise
aruande koostamise korraldab tegevusloa taotleja (tellib selle ekspertidelt). Sama põhimõte
kehtib ka Antarktika-tegevusloa taotlemisel: Keskkonnaametile esitatav taotlus peab sisaldama
piisavalt teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta, et ametil oleks võimalik selle
pinnalt hinnata tegevuse eeldavat mõju protokolli sätete kohaselt ning jõuda veendumusele, kas
16
taotlejal oleks vaja teha protokolli mõistes vaid esialgne hindamine või täismahus
keskkonnamõju hindamine (kui seda koos loataotlusega juba esitatud ei ole).
Keskkonnamõju hindamisega seotud teavet vahendab teistele protokolliosalistele
Keskkonnaamet. Kõikehõlmava keskkonnamõju hindamise korral edastab Keskkonnaamet
kõigile protokolliosalistele keskkonnamõju hindamise aruande kavandi ettepanekute ja
vastuväidete esitamiseks ning vajaduse korral ka protokolli artikli 11 kohaselt asutatud
keskkonnakaitsekomiteele, arvestades protokolli I lisa artikli 3 lõikes 4 sätestatut. Teistelt
protokolliosalistelt saabunud ettepanekud ja märkused esitatakse otsustajale
(Keskkonnaametile). Samuti saadetakse kõigile protokolliosalistele lõplik kõikehõlmav
keskkonnamõju hinnang ning protokolli I lisa artikli 3 lõikes 6 kirjeldatud muu teave.
Keskkonnaamet korraldab I lisa artikli 6 kohase teabevahetuse, tagades mh vastavate
dokumentide tõlkimise eesti keelest inglise keelde.
Keskkonnaamet avalikustab teistelt protokolliosalistelt saabunud kõikehõlmava
keskkonnamõju hindamise aruannete kavandid ning võimaldab neile 90 päeva jooksul esitada
kommentaare. Kommentaarid esitatakse kavandi esitanud protokolliosalisele. Samuti
avalikustab Keskkonnaamet teistelt protokolliosalistelt saabunud lõplikud keskkonnamõju
hinnangud.
Protokolli II lisa – Antarktika loomastiku ja taimestiku kaitse
Protokolli II lisas esitatakse põhimõtted Antarktika loomastiku ja taimestiku isendite loodusest
eemaldamise ja kahjuliku häirimise puhuks, sh alused, millal on loodusest eemaldamine ja
kahjulik häirimine lubatud, asjaolud, mida tuleb loa andmisel arvesse võtta, eriliselt kaitstud
liikide loetelu ning nende isendite loodusest eemaldamise üldine keeld ja sellest keelust
kehtestatud erandid.
Antarktika loodusest kohalike imetajate, lindude või taimede eemaldamine on lubatud vaid
protokolli II lisa artikli 3 lõikes 2 nimetatud teaduslikel eesmärkidel. Protokolliosalised peavad
lubade andmisel tagama eriliselt kaitstud liikide (hetkel kehtiva II lisa liite A kohaselt on
selliseks eriliselt kaitstud liigiks vaid Rossi hüljes, varem ka kõik merikaru perekonna liigid)
kaitse, samuti selle, et loodusest ei eemaldata kohalikke imetajaid, linde või taimi rohkem, kui
on rangelt tarvis loataotluses märgitud teaduslikel eesmärkidel. Võõrliikide (mittekohalike
liikide) ning haigustekitajate sissetoomise vältimiseks on elusorganisme lubatud Antarktikasse
tuua üksnes loa alusel. Luba tohib anda vaid lisa artikli 4 lõike 3 punktis a loetletud liikide
(kultuurtaimede ning laboriloomade ja -taimede) sissetoomiseks. Kui Antarktika lepingu
piirkonda on asjakohase loa alusel toodud taimi või loomi, tuleb need loa kehtivuse lõppemisel
Antarktikast ära viia või hävitada. Toidu kohta on kehtestatud erikord, st kirjeldatud piirangud
ei laiene toidu sissetoomisele, kuid üksnes tingimusel, et ei tooda elusloomi ning kõiki taimi ja
loomseid tooteid hoitakse hoolikalt kontrollitud tingimustes, kusjuures enne Antarktika lepingu
piirkonda saadetavate linnulihatoodete pakendamist tuleb neid kontrollida artikli 4 lõikes 8
nimetatud haigustekitajate suhtes. Antarktika lepingu piirkonda on keelatud tuua koeri.
Analüüs. Haldusmenetluse ökonoomsust silmas pidades on otstarbekas, kui Keskkonnaameti
väljastatav Antarktika-tegevusluba (haldusakt) hõlmab kõiki lubatava tegevuse aspekte, sh
vajaduse korral luba kohaliku looma- või taimeliigi isendi loodusest eemaldamiseks või nende
liikide isendite kogumite või looduslike elupaikade kahjulikuks häirimiseks protokolli II lisa
tähenduses, ning ka luba looma- või taimeliigi, mis ei ole Antarktika lepingu piirkonnas kohalik
liik, isendite sisseviimiseks sellesse piirkonda. See tähendab, et kui isik soovib minna
Antarktikasse üksnes teatud kohalike liikide isendite loodusest eemaldamiseks, siis on tal vaja
17
taotleda luba Antarktikas tegutsemiseks ning selle raames ka vajaduse korral Antarktika
kohaliku looma- või taimeliigi isendi loodusest eemaldamiseks.
Protokolli II lisa artiklites 3 ja 4 on täpsustatud, mida need load peavad sisaldama. Kohalike
liikide loodusest eemaldamiseks antavas loas peab olema märgitud lubatud tegevus ning millal,
kus ja kes selle korraldab. Võõrliikide isendite (ning nende isenditega kaasnevate võimalike
haigustekitajate) sissetoomiseks antavas loas peavad olema märgitud sissetoodavad liigid ja
nende isendite arv, vajaduse korral vanus ja sugu. Samuti peab loas märkima ettevaatusabinõud
isendi põgenemise või kohaliku taimestiku või loomastikuga kokkupuute vältimiseks. Loas
peab täpselt märkima ka taime või looma hävitamisega seonduvad asjaolud (mil viisil seda
tegema peab jne). Protokolli II lisa artikli 4 lõike 8 kohaselt on loamenetluses oluline seada
tingimuseks, et Antarktika lepingu piirkonda kaasavõetav toit oleks ohutu. Selleks tuleb enne
teelepanekut linnulihatooteid testida teatud haigusetekitajate suhtes (Newcastle’i haigus,
tuberkuloos ja pärmseentõbi). Vastavate testide korraldamise tingimused tuleb kooskõlastada
Maaeluministeeriumi ning selle haldusalas oleva Veterinaar- ja Toiduametiga.
Riigisiseses õiguses tuleb sätestada alus Antarktika-tegevuslubade, sh protokolli II lisa kohaste
lubade taotlemiseks, andmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, samuti Antarktika loomastiku ja
taimestiku isendite loata loodusest eemaldamise ja kahjuliku häirimise keeld, eriliselt kaitstud
liikide kaitse ning Antarktika lepingu piirkonda loata võõrliikide isendite sissetoomise keeld.
Nimetatud sätted on olulised selleks, et nende sätete rikkuja suhtes saaks algatada
väärteomenetluse ja rakendada vajaduse korral sanktsioone (eriliselt kaitstud liikide korral peab
olema võimalus määrata rangem karistus). Samuti peab vajaduse korral kehtestama võõrliikide
sissetoomiseks antud loa tingimuste rikkumise väärteokoosseisu.
Teabe kättesaadavaks tegemine
Protokolli II lisa artikli 5 kohaselt peab protokolliosaline tegema Antarktikas viibivatele või
sinna minemist planeerivatele isikutele kättesaadavaks teabe kõigi keelatud toimingute
(isendite loodusest eemaldamise ja kahjuliku häirimise ning võõrliikide sisseviimise) kohta,
samuti eriliselt kaitstud liikide ja erikaitsepiirkondade kohta, et vältida nende kahjulikku
häirimist.
Analüüs. Keskkonnaamet peab koostama ja panema oma veebilehele üles ülevaate protokolliga
keelatud tegevuste ning selliste tegevuste kohta, milleks Antarktikas peab olema luba. Ülevaade
peab sisaldama ka eriliselt kaitstud liikide (protokolli II lisa liites A nimetatud liik (liigid)) ja
erikaitsepiirkondade nimekirja (protokolli V lisa alusel kaitse alla võetud piirkonnad, viitena
Antarktika lepingu sekretariaadi kodulehel avaldatud hetkel kehtivale nimekirjale5). Sellise info
võiksid lisaks avaldada ka muude Antarktika-tegevustega seotud asutused ja organisatsioonid.
Kui Antarktika lepingu piirkonda hakatakse korraldama turismireise, võiks kirjeldatud teabe
teha kättesaadavaks ka muus kui üksnes elektroonilises vormis, nt infovoldikute levitamise teel.
Eesti-siseselt vastutab info levitamise ja kättesaadavaks tegemise eest Keskkonnaamet.
Teabevahetus
Protokolli II lisa artiklis 6 on määratud II lisas käsitletavas valdkonnas teabevahetuse
põhimõtted. Protokolliosalised on kohustatud koguma ja vahetama andmeid ja statistikat igal
aastal Antarktika lepingu piirkonnast eemaldatud kohalike imetaja-, linnu-, selgrootute- või
taimeliikide isendite arvu või koguste kohta, samuti Antarktika lepingu piirkonna kohalike
5
https://documents.ats.aq/ATCM42/WW/atcm42_ww006_e.pdf.
18
imetajate, lindude, taimede ja selgrootute seisundi ning mingi liigi või asurkonna kaitsevajaduse
ulatuse kohta. Sellega seoses on protokolliosaline kohustatud igal aastal 1. oktoobriks esitama
teistele protokolliosalistele ja komiteele ülevaate eelnenud perioodil (1. aprillist kuni
31. märtsini) II lisa kohaselt antud lubade arvu ja laadi kohta ning teabe kogumise, vahetamise
ja kogutud-vahetatud teabe sisu kohta.
Analüüs. Protokolli II lisa artiklis 6 sätestatud kohustuse täitmiseks peab Keskkonnaamet
koostama nõutava ülevaate ning esitama selle artikli 6 kohaselt teistele protokolliosalistele ja
komiteele. Ülevaate ning II lisa artikli 6 lõikes 2 ettenähtud teabe tõlkimise korraldab
Keskkonnaamet.
Eelnõu §-s 2 määratakse Keskkonnaamet pädevaks ametivõimuks II lisa artikli 1 tähenduses.
See tähendab, et Keskkonnaamet hakkab andma II lisa kohaseid lubasid (luba Antarktika
loomastiku või taimestiku liigi isendi loodusest eemaldamiseks või kahjulikuks häirimiseks
ning luba võõrliikide, parasiitide ja haigustekitajate sissetoomiseks Antarktika lepingu
piirkonda; loatingimused peavad käsitlema ka sissetoodud isendite taasväljavedu ja/või
hävitamist ning nõudeid, mis välistaksid tahtmatu mikroorganismide ja pinnase sissetoomise
Antarktika lepingu piirkonda).
Protokolli III lisa – jäätmete kõrvaldamine ja jäätmekäitlus
Protokolli III lisa sätteid kohaldatakse Antarktika lepingu piirkonnas turismile, teaduslike
uurimisprogrammide alusel korraldatavale ning muule riiklikule ja mitteriiklikule tegevusele,
kaasa arvatud logistiline abi, millest tuleb Antarktika lepingu VII artikli lõike 5 kohaselt ette
teatada. Teaduskirjanduses on arutatud selle üle, kas protokolli III lisas sätestatu kohaldub ka
laevadele, kes liiguvad Antarktika lepingu piirkonna vetes.6 Nimelt kohaldub laevadele
rahvusvahelise õiguse kohaselt eelkõige rahvusvaheline konventsioon merereostuse
vältimiseks laevadelt (edaspidi MARPOLi konventsioon). Sellega seoses on tekkinud küsimus,
kumb akt kuulub kohaldamisele juhul, kui protokolli III lisa ja MARPOLi konventsiooni V lisa
(mis käsitleb prügist põhjustatud reostuse vältimist laevadelt) vahel esineb erinevusi või otsene
vastuolu. Protokolli III lisa on võrreldes MARPOLi konventsiooni V lisaga ja ka protokolli
enda IV lisaga tunduvalt üksikasjalikum.
Eesti pooldab seisukohta, mille kohaselt on MARPOLi konventsioon ja protokolli lisad
teineteist täiendavad. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 30 kohaselt
tähendab see, et MARPOLi konventsiooni üldisema iseloomuga sätteid kohaldatakse
protokolliga reguleeritud küsimustes üksnes juhul, kui need on kooskõlas protokolli
üksikasjalikumate nõuetega (kui on vastuolu, siis kohaldub protokollis sätestatu). MARPOLi
konventsioonist tuleb aga lähtuda protokolli IV lisast selle artikli 14 järgi ning üksnes juhul, kui
MARPOLi konventsioon ja protokolli IV lisa reguleerivad ühte ja sama küsimust/valdkonda
(same subject matter) erinevalt. Samas on ka MARPOLi ja SOLASi konventsiooni täiendatud
polaaraladel kehtivate rangemate nõuetega (Polar Code), mida Eesti ei ole veel üle võtnud, kuid
mis on Eestile kui MARPOLi ja SOLASe osalisele (jt lepingute osalistele) siduv alates 1.
jaanuarist 20177.
Protokolli III lisas loetletud jäätmetega seotud toimingud on jäätmete ladustamine, jäätmete
kõrvaldamine, jäätmete eemaldamine, jäätmete ringlussevõtt ja reostuse vähendamine selle
6
Wood, K. R. The Uncertain Fate of the Madrid Protocol to the Antarctic Treaty in the Maritime Area. Ocean
Development and International Law, 34:139–159, 2003.
7
http://www.imo.org/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Pages/Default.aspx.
19
tekkepaigas, enam keskendutakse protokolli III lisas jäätmete kõrvaldamisele. Jäätmete
eemaldamine tähendab jäätmete äraviimist Antarktika lepingu piirkonnast protokolli III lisa
artikli 1 lõike 4 järgi.
Iga sellise tegevuse kavandamisel või korraldamisel, millega võib kaasneda jäätmete teke, tuleb
lähtuda põhimõtetest, et jäätmete hulka vähendatakse niipalju kui võimalik ning Antarktika
lepingu piirkonnast eemaldatud jäätmed viiakse võimalikult suures ulatuses tagasi riiki, kust
jäätmeid tekitavat tegevust organiseeriti, või mis tahes muusse riiki, kus on korraldatud nende
jäätmete kõrvaldamine kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepetega.
Antarktika-tegevuse kavandamisel ja korraldamisel peab kaaluma lisaks jäätmete
ladustamisele, kõrvaldamisele ja eemaldamisele selliseid võimalusi nagu jäätmete ringlussevõtt
ja reostuse vähendamine selle tekkepaigas. Näiteks Soome Antarktika keskkonna kaitse
seaduse8 § 29 kohaselt tuleb kõik Antarktikas tekkinud jäätmed vedada Soome, kuid Soome
Antarktika keskkonna kaitse määruses9 on sätestatud võimalus vedada jäätmed ka riiki, kus
jäätmeid taaskasutatakse või käideldakse samal tasemel, nagu on Soomele rahvusvahelises
lepingus ette nähtud (§ 12).
Protokolli III lisa artikliga 2 reguleeritakse jäätmete eemaldamist. Selle sätte kohaselt tuleb
teatud jäätmed Antarktika lepingu piirkonnast ära viia ilma igasuguste eranditeta, välja arvatud
kütusevaadid ja muud tahked mittepõlevad jäätmed, mida pole III lisa artikli 2 lõikes 1
nimetatud, kui nende eemaldamine põhjustaks suurema keskkonnamõju kui jätmine nende
asukohta. Lõikes 2 nimetatud jäätmed – vedeljäätmed, reoveed ja vedelad majapidamisjäätmed
– tuleb eemaldada piirkonnast võimalikult suures ulatuses. Sissetoodud loomade korjuste jäägid
ja linnutooted ning mikroorganismide ja taimsete patogeenide laborikultuurid eemaldatakse
Antarktika lepingu piirkonnast juhul, kui neid ei tuhastata, kuumutata autoklaavis ega töödelda
steriliseerimise eesmärgil muul moel.
Kõik III lisa artikli 1 kohaselt eemaldamata põlevad jäätmed tuleb põletada
jäätmepõletusseadmes, eemaldades põletamise tahked jäägid Antarktika lepingu piirkonnast.
Jäätmete avatud põletamine on tänaseks keelatud. Eemaldamata jäätmeid, mida ei saa põletada,
ei tohi kindlasti kõrvaldada jäävabadele aladele ega mageveesüsteemidesse. Selliseid jäätmeid,
kui need on vedelad, võib kõrvaldada merejääl, šelfiliustikel või merepõhjas lasuval jääkilbil,
pidades silmas III lisa artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuet, et sellistele aladele kõrvaldamist tuleks
siiski vältida nii suures ulatuses kui võimalik. Sisemaal šelfiliustikel või merepõhjas lasuval
jääkilbil asuvate jaamade tekitatud jäätmeid võib kõrvaldada sügavatesse jääšahtidesse, kui
selline kõrvaldamine on ainus võimalik lahendus. Suurema osa vedelaid jäätmeid võib seetõttu
kõrvaldada peamiselt merre, kui on täidetud III lisa artiklis 5 ning IV lisas sätestatud nõuded
jäätmete sellise merre heitmise kohta. Teatud juhtudel peab vedelais jäätmeis sisalduvad tahked
osad enne merre laskmist peenestama.
III lisa artiklis 6 käsitletakse jäätmete ladustamist ning artiklis 7 on loetletud tooted, mida ei
tohi Antarktika lepingu piirkonda üldse kaasa võtta, välja arvatud juhul, kui see on vajalik
teaduslikel, meditsiini- või hügieenieesmärkidel. Sellised tooted on polükloreeritud bifenüülid
(PCBd), mittesteriilne pinnas, polüstüreengraanulid või -laastud või polüstüreeni muud
pakendamisvormid ja pestitsiidid.
Analüüs. III lisa artikli 1 lõike 4 ning artiklite 8 ja 10 kohaselt peab Eesti pärast protokolliga
8
Laki Etelämantereen ympäristönsuojelusta, 14.01.1998; A 30/1998.
http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/1998/19980028.
9
Asetus No 122 Etelämantereen ympäristönsuojelusta, 13.02.1998.
20
ühinemist jäätmete eemaldamisel ning jäätmekäitluse kavandamisel tegema järgmist:
1) tagama tegevusloa menetluse kaudu ja loatingimuse seadmisega, et operaator (st isik, kes
korraldab tegevust Antarktika lepingu piirkonnas ja kes taotleb selleks vastavat Antarktika-
tegevusluba) sõlmib kokkulepped ettevõtjatega, kellele tema korraldatud ekspeditsioonidel ja
kasutatud jaamades tekitatud jäätmeid kõrvaldamiseks üle anda, kui jäätmete Eestisse vedamine
ei ole kõige otstarbekam lahendus (Antarktika-tegevusloa taotluse juurde tuleb lisada andmed
potentsiaalsete ettevõtjate kohta, kes on pädevad vastavat teenust osutama, ning garantiikirja
selle teenuse kulude katmise kohta);
2) klassifitseerima Antarktika-tegevuse käigus tekkivad jäätmed III lisa artikli 8 lõike 1
kohaselt (5 grupis) ning tagama tekkivate jäätmete registreerimise klassifikatsiooni järgi;
3) koostama jäätmekavad iga paikse tegevuskoha (fixed site) ja iga laeva (välja arvatud
väikelaevad) kohta eraldi ning välilaagrite kohta üldiselt, neid iga aasta üle vaatama ja vajaduse
korral ajakohastama või tagama ja kontrollima, et operaator koostab vastavad kavad, vaatab
need üle ja vajaduse korral ajakohastab neid igal aastal;
4) koostama igal aastal jäätmekavade rakendamise aruande (iga-aastase aruandluse raames);
5) määrama jäätmekavade koostamiseks ja järelevalveks jäätmehooldusametniku;
6) tagama ekspeditsiooniliikmete väljaõppe, et teavitada neid III lisa nõuetest ja piirata selliselt
Antarktika-tegevuse mõju Antarktika keskkonnale, või tagama, et ekspeditsiooniliikmed on
vastava väljaõppe saanud;
7) nõustama ekspeditsioonide liikmeid, kuidas polüvinüülkloriidist (PVC) tooteid kasutada,
kasutamist minimeerida ja võimaluse korral vältida.
Artiklis 9 on sätestatud protokolliosaliste kohustus lisada jäätmekavad ja nende rakendamise
aruanded igal aastal toimuvasse teabevahetusse.
Protokolli III lisa artikli 1 lõikes 5 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud kohustusi (jäätmete
kõrvaldamise alade ja mahajäetud tööalade koristamist ning minevikus kasutatud
tegevuskohtade nimekirja koostamist) ei pea Eesti praeguse seisuga veel täitma, kuna Eestist ei
ole seni Antarktika lepingu piirkonda läinud ühtegi ekspeditsiooni.10 Tulevikus, kui Eesti
ekspeditsioonid hakkavad Antarktika lepingu piirkonnas tegutsema, võib nimetatud sätete
rakendamine aktuaalseks muutuda.
Lisaks tuleb siinkohal arvestada, et jäätmeid tohib Antarktika lepingu piirkonnas põletada vaid
jäätmepõletusseadmetes (ja ka sellisel juhul vaid teatud jäätmeid).
Riigisiseselt reguleerib jäätmetega seonduvat jäätmeseadus ning jäätmekäitlus on korraldatud
jäätmelubadega. Jäätmeloa instituudi rakendamine Antarktika-tegevusele ei ole aga
otstarbekas, kuna Antarktika-tegevuse käigus tekib mitmesuguseid jäätmeid, mitte üksnes neid,
mida käsitleb jäätmeseadus. Kui Antarktika-tegevuse käigus tekkivatele jäätmetele kohaldataks
praegu kehtivat õigust, siis kuuluks kohaldamisele koguni neli õigusakti – reovee ja vedelate
majapidamisjäätmete korral veeseadus, radioaktiivsete jäätmete korral kiirgusseadus, loomsete
jäätmete ja kõrvalsaaduste korral loomatauditõrjeseadus ning muude jäätmete korral
jäätmeseadus. Jäätmeseaduse § 73 lõike 1 järgi annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või
jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud
jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Paragrahvi 73
lõike 2 kohaselt on jäätmeluba tarvis muuhulgas ka jäätmete kõrvaldamiseks. Jäätmete
kõrvaldamise määratluse järgi oleks jäätmeluba Antarktika-tegevusel nõutav (sest Antarktikas
10
Alar Sikk ja tema ekspeditsiooni liikmed korraldasid reisi Antarktikasse 2006. aasta lõpus Ameerika ettevõtte
kaudu.
21
põletatakse jäätmeid, mis on üheks jäätmete kõrvaldamise toiminguks). Teisest küljest tuleb
arvesse võtta Antarktika-tegevuse eripära, selle erandlikku iseloomu (Antarktika-tegevuseks
peab saama asjakohase loa) ning asjaolu, et protokollis on sätestatud jäätmekäitluse erinõuded.
Seega on otstarbekas protokollist tulenevad jäätmekäitlust käsitlevad nõuded sätestada
Antarktika keskkonna kaitse seaduses, et selle alusel saaks täpsemad jäätmete ladustamise,
jäätmete kõrvaldamise, jäätmete eemaldamise ja jäätmete ringlussevõtu tingimused määrata
Keskkonnaameti antavas Antarktika-tegevusloas. Selleks vajaliku informatsiooni esitamise
kohustus on tegevusloa taotlejal (operaatoril).
Lepingute sõlmimine jäätmete üleandmiseks
Jäätmete vastuvõtmise kokkulepete sõlmimiseks peab operaator kaaluma jäätmete
välisriikidesse üleandmise vajalikkust ja otstarbekust, samuti seda, millistesse riikidesse oleks
kõige kasulikum jäätmeid viia (nt Austraaliasse). Antarktika-tegevusloa taotleja on kohustatud
esitama taotluse juurde andmed nende ettevõtjate kohta, kes tegutsevad sellel eesmärgil kas
Eestis või muus riigis, näiteks võimalikult lähedal Antarktika lepingu piirkonnale (Austraalia,
Lõuna-Ameerika), ning kellega operaator kavatseb lepingud sõlmida. Siinkohal on oluline
tagada, et vastav ettevõtja on usaldusväärne ja võimeline jäätmeid kõrvaldama kooskõlas
rahvusvaheliste (MARPOL) nõuetega või Euroopa Liidu nõuetega, kui tegemist on Euroopa
Liidus tegutseva ettevõtjaga. Lisaks peab taotleja lisama taotluse juurde garantiikirja piisava
summa ulatuses selle kohta, et ta on võimeline oma lepingulisi kohustusi täitma, st vastava
teenuse eest tasuma.
Ohtlike jäätmete piiriülesel veol tuleb arvestada ka ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende
kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni (edaspidi Baseli konventsioon) nõudeid. Eesti
ühines Baseli konventsiooniga 1992. aasta 14. mail ja see jõustus Eesti suhtes sama aasta 19.
oktoobril (RT II, 1999, 26, 161). Samas ei keela Baseli konventsioon oma osalistel sõlmida
kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid teiste konventsiooniosalistega või riikidega, kes ei ole
konventsiooniosalised, tingimusel, et selliste kokkulepete kohane ohtlike ja muude jäätmete
korraldus on Baseli konventsiooni nõuete kohane ja keskkonna seisukohast mõistlik. Oluline
on silmas pidada, et Baseli konventsioon ei hõlma radioaktiivseid jäätmeid, kuna neid käsitleb
kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon,
millega Eesti ühines 2005. aasta 19. oktoobril (RT II, 2005, 28, 92).
Jäätmeseaduse § 110 kohaselt peab isikul ohtlike jäätmete sisseveoks olema asjaomane
veoluba. Jäätmeseaduse § 110 lõike 1 kohaselt on veoluba dokument, mis annab õiguse ohtlikke
jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada
või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada. Antarktikast Euroopa Liitu veetavad
jäätmesaadetised ei kuulu määruse 1013/2006/EÜ reguleerimisalasse (määruse artikli 1 lõike 3
punkt f). Antarktikast väljaspool ELi paiknevatesse riikidesse veetavate jäätmesaadetiste
suhtes, mis läbivad ELi transiidina, kohaldatakse nimetatud määruse artiklite 36 (teatud
jäätmeliikide ekspordikeeld EList välja) ja 49 (kohustus tagada eksporditavate jäätmete hooldus
keskkonnaohutul viisil nende saatmisel, kaasa arvatud taaskasutamisel, nagu on nimetatud
artiklites 36 ja 38, või nende kõrvaldamisel, nagu on nimetatud artiklis 34, sihtriigiks olevas
kolmandas riigis) sätteid. Kuna Eesti ekspeditsiooni Antarktika-tegevuses tekitatud jäätmed on
sisuliselt Eesti tekitatud jäätmed, siis on mõistlik Antarktika-tegevuse käigus tekitatud jäätmete
Eestisse vedu loanõudest vabastada. Selleks on vaja asjakohane erand sätestada riigisiseses
õiguses.
22
Jäätmete kõrvaldamise klassifikatsioonisüsteem ja jäätmete registreerimine
Protokolli III lisa artiklis 8 on esitatud jäätmete kategooriad (grupid 1–5), mis on jäätmete
registreerimise aluseks. Neid kategooriaid kasutatakse ka teadustegevuse ja sellega seotud
logistilise abi keskkonnamõju hindamisuuringutel. Samas pole protokolli III lisas täpsustatud,
mida mõeldakse jäätmete registreerimise all ning kuidas seda peaks korraldama. Jäätmeseaduse
kohaselt kehtestab jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu on kehtestatud keskkonnaministri
14.12.2015 määrusega nr 70. Protokolli III lisas sätestatud kategooriate ja jäätmeseaduse § 2
lõikes 5 sätestatud volitusnormi alusel antud määruses kehtestatud liigitamise aluste vahel ei
ole samas midagi ühist.
Jäätmete registreerimiseks III lisa artiklis 8 sätestatud jäätmekategooriaid kasutades on vaja
Antarktika keskkonna kaitse seaduses kehtestada, et Antarktika-tegevusluba omav isik on
kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuse käigus tekkinud, kogutud, hoitud või
vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga,
omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada
ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja
kõrvaldamistoimingute kohta. Samalaadne kohustus sisaldub jäätmeseaduse §-s 116. Jäätmete
kohta arvestuse pidamine on vormivaba. Jäätmetekitaja on kohustatud tegema jäätmete juurde
märke nende kuuluvuse kohta protokolli III lisa artiklis 8 esitatud vastavatesse
jäätmekategooriatesse. Jäätmetekitaja esitab Antarktika-tegevusloas määratud sagedusega ja
selles osutatud ajaks Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande.
Jäätmekavad ja nende rakendamise aruanne
Riigisiseselt on vaja reguleerida Antarktika piirkonna jäätmekava koostamise ning selle
ajakohastamise koordineerimise kohustus (keskkonnaminister või tema määratud isik).
Antarktika piirkonna jäätmekava peab sisaldama üldisi tegevuspõhimõtteid selleks, et
vähendada jäätmete teket Antarktikas ja tekkinud jäätmete mõju Antarktika keskkonnale,
käsitledes jäätmete vähendamist, ladustamist ja kõrvaldamist, samuti välilaagrite
jäätmekäitlust, ning suuniseid jäätmete ja jäätmekäitluse keskkonnamõju hindamiseks.
Keskkonnaminister võib volitada nimetatud ülesannete täitmise Teaduste Akadeemia
Polaaruuringute Komisjonile või muule pädevale isikule või asutusele. Lisaks võib
keskkonnaminister määrusega kehtestada Antarktika piirkonna jäätmekava koostamise ja
ajakohastamise täpsema korra, kuna jäätmeseaduses esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmekava koostamise kord Antarktika piirkonna jäätmekava koostamisele ei sobi. Jäätmekava
tuleb ajakohastada üks kord aastas, nagu on nõutud III lisa artikli 8 lõikes 2.
Lisaks eelmises lõigus kirjeldatud üldisele jäätmekavale peab ka igal Antarktikasse suunduval
laeval (välja arvatud väikelaevad) ning igal paiksel tegevuskohal Antarktikas olema oma
jäätmekava. Need jäätmekavad on operaator (st Antarktika-tegevusluba taotlev isik) kohustatud
esitama Antarktika-tegevusloa taotluse osana ning need peavad olema koostatud kooskõlas
Antarktika piirkonna jäätmekavaga. Antarktika tegevusloa andmisel moodustavad nimetatud
jäätmekavad loa lahutamatu osa (loa tingimused).
Protokolli III lisa artikli 10 punktis a on sätestatud protokolliosalise kohustus määrata
jäätmekavade koostamiseks ja järelevalveks jäätmehooldusametnik. Välitöödel delegeeritakse
see kohustus igas kohas asjakohasele isikule.
Jäätmekava rakendamise aruanne tuleb esitada osana jäätmealase tegevuse aruandest, mille
23
Antarktika-tegevust korraldav isik on kohustatud esitama Keskkonnaametile. Sel viisil esitatud
andmeid saab kasutada protokolli III lisa artikli 9 lõike 1 kohaselt nõutud iga-aastase
jäätmekavade rakendamise aruande koostamisel.
Ülalnimetatud iga-aastase jäätmekavade rakendamise aruande koostamise kohustus on
Keskkonnaametil, kes esitab selle iga-aastase teabevahetuse käigus protokolliosalistele ja
keskkonnakaitsekomiteele.
Koolitus ja teavitamine
Eesti on kohustatud tagama ekspeditsioonide liikmetele väljaõppe, teavitama neid III lisa
nõuetest, et piirata selliselt Antarktika-tegevuse mõju Antarktika keskkonnale, samuti
instrueerima ekspeditsioonide liikmeid polüvinüülkloriidist (PVC) toodetest. Koolitus ja
teavitamine peavad aset leidma enne iga Antarktika-ekspeditsiooni algust. Koolitustega oleksid
kõige sobivamad tegelema Antarktika-ekspeditsioone korraldavad isikud või asutused.
Protokolli IV lisa – merereostuse vältimine
Protokolli IV lisa reguleerib Antarktika lepingu piirkonnas tegutsevatelt laevadelt pärineva
merereostuse vältimist. Silmas on peetud laevu, millel on õigus sõita protokolliosalise lipu all,
ning muid protokolliosalise laevu, mis osalevad Antarktika-tegevuses või toetavad seda.
Käsitletavas lisas taasesitatakse sisu poolest MARPOLi konventsiooni nõuded nafta, prügi ja
reovee merre heitmise kohta üksikute Antarktika keskkonna eripärast tulenevate erisustega.
Näiteks on IV lisa artikli 3 lõike 1 kohaselt keelatud heita merre Antarktika lepingu piirkonnas
püdelat naftat (sludge), reostunud ballastvett, kütusemahutite pesuvett ning muid naftajääke ja
naftaseid segusid. MARPOLi konventsioon lubab siiski teatud piiratud tingimustel loetletud
aineid merre heita. Seega on selles lisas need küsimused rangemini reguleeritud. Artikli 4
kohaselt on keelatud mürgiste vedelike ja muude kemikaalide või ainete heitmine merre
koguses või kontsentratsioonis, mis on merekeskkonnale kahjulik. Sisuliselt kattub selle sätte
regulatsioon MARPOL konventsiooni II lisaga hõlmatud ohtlike ja mürgiste kemikaalide
merreheitmise regulatsiooniga.
IV lisa artiklis 5 sätestatud nõuded prügi merre heitmise kohta ning artiklis 6 sätestatud nõuded
reovee merre heitmise kohta on üle võetud MARPOLi konventsiooni V ja IV lisast (selle
erisusega, et kauguste arvutamisel lähtutakse lisaks maale ka šelfiliustikest) ning reovett (st
reovee tahkeid osi) tuleb peenestada vaid juhul, kui tegemist on suurte kogustega (st kui
lõunapoolkera suve jooksul on jäätmeid tekitavas jaamas nädalas kohal keskmiselt 30 või enam
isikut). Artiklis 6 esitatud reovee merre heitmise piirangud ei laiene laevadele, millel on
tunnistus kuni 10 isiku pardale võtmiseks. Nii prügi kui ka reovee kohta on sätestatud, et
vajaduse korral nõuab protokolliosaline prügi registriraamatu ja reovee registriraamatu
pidamist. Seega on selliste registriraamatute nõuete kehtestamise vajadus jäetud
protokolliosalise otsustada.
Laeva prügiraamatu pidamise nõue ning reovee registriraamatu (nn reoveeraamat) olemasolu
nõue Eesti sadamast Antarktikasse suunduvale laevale tuleneb MARPOLi konventsioonist,
millega Eesti on ühinenud, mistõttu neid nõudeid ei ole Eesti õigusaktides tarvis eraldi
sätestada.
IV lisas saasteainete merreheitmise kohta sätestatud piiranguid ei kohaldata hädaolukorras, mis
on seotud laeva või pardalolijate ohutuse või inimeste merepäästega.
24
Artiklis 9 on sätestatud protokolliosalise kohustus tagada, et Antarktikasse suunduvatel
laevadel oleks pardal piisava suurusega mahuti(d), mis võimaldab (võimaldavad) hoida pardal
kogu püdelat naftat, reostunud ballastvett, mahutite pesuvett, muid naftajääke ja naftast segu,
prügi ning mürgiseid vedelikke ajal, mil laev viibib Antarktika lepingu piirkonnas. Samuti peab
protokolliosaline tagama, et laev oleks sõlminud kokkulepped pärast Antarktika lepingu
piirkonnast lahkumist naftaste jääkide ja prügi üleandmiseks vastuvõtuseadmetesse.
Protokolliosaline on sel eesmärgil kohustatud pidama nõu teiste protokolliosalistega, kes
Antarktika lepingu piirkonnaga külgnevad ning kellele võib langeda ebaõiglaselt suur koormus
piisavate vastuvõtuseadmete olemasolu tagamisel.
Artiklis 9 sätestatud kohustuste rakendamiseks peab Antarktika-tegevusloa andja
(Keskkonnaamet) hindama, kas Antarktikasse suunduv laev vastab artikli 9 nõuetele.
Sellekohase informatsiooni peab ametile esitama taotleja. Antarktika tegevusloa taotleja peab
lisama taotlusele jäätmete ning laeva naftaste jääkide ja prügi üleandmiseks nende ettevõtjate
nimekirja, kelle teenuseid kavatsetakse kasutada, ja andmed nende ettevõtjate kohta (sh nende
pädevuse, asukohariigi, kontaktisikute jms kohta) ning pangagarantii, et operaator on võimeline
teenuste eest tasuma. Oluline on siinkohal tagada, et Antarktika-tegevusloa omaja vastavad
lepingud ka tegelikult sõlmib. Selleks peab õigusaktis sätestama, et isik on kohustatud esitama
Keskkonnaametile vastavate lepingute koopiad Antarktika-tegevusloas ettenähtud päevaks. Kui
lepingute koopiaid ei esitata ning Antarktika-tegevust korraldav isik ei ole lepingute koopiate
esitamata jätmise kohta esitanud ka põhjendust (nt Antarktikasse suundumise edasilükkumine
ilmastiku vm põhjustel), siis on Keskkonnaametil kui loa andjal õigus Antarktika-tegevusluba
kehtetuks tunnistada.
Keskkonnaamet peab (kasutades Keskkonnaministeeriumi ja Välisministeeriumi abi) vajaduse
korral kontakteeruma nimekirjas osutatud ettevõtjate asukohariigi asjaomaste ametivõimudega
ning pidama nendega nõu naftaste jääkide ja prügi üleandmise asjus.
Artikli 10 järgi peab protokolliosaline arvestama Antarktika-tegevusse kaasatud või seda
abistavate laevade projekteerimisel, ehitamisel, mehitamisel ja varustamisel IV lisa eesmärke.
Eelkõige puudutab see säte vedelate jääkide ja prügi laeva pardal hoidmise mahtu. Nimetatud
nõudeid peab arvesse võtma Antarktika-tegevusloa taotlemisel ja menetlemisel. Lisaks on
Antarktika-tegevusloa taotleja kohustatud näitama loataotluses jäätmete, püdela nafta,
(reostunud) ballastvee, mahutite pesuvee, muude naftaste jääkide ja naftase segu, prügi ja
mürgiste vedelike hoidmiseks ja vedamiseks määratud laevamahutite mahutavuse.
IV lisa artiklis 11 on sätestatud riikliku puutumatuse põhimõte, mille kohaselt ei kohaldata
IV lisa nõudeid sõjalaeva, mereväe abilaeva või riigile kuuluva või riigi kasutuses oleva muu
laeva suhtes, mida kasutatakse sel ajal üksnes riiklikul kaubandusvälisel eesmärgil.
Protokolliosaline peab kirjeldatud sättest hoolimata tagama, et temale kuuluvad või tema
kasutatavad laevad tegutseksid kooskõlas lisaga niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja teostatav.
Protokolliosaline peab teavitama teisi protokolliosalisi selle sätte rakendamise viisist.
Asjaomane teavitamiskohustus on Keskkonnaametil.
IV lisa artikli 12 kohaselt peavad protokolliosalised koostama Antarktika lepingu piirkonda
suunduvatele ja seal tegutsevatele laevadele hädaolukorras (keskkonnaõnnetuse korral)
tegutsemise kavad, mis kehtestavad Antarktika lepingu piirkonnas merereostuse korral
tegutsemise korra. Eelkõige peavad sellised kavad olema naftalasti vedavatel laevadel ning
juhuks, kui naftareostuse on põhjustanud kaldal asuvad rajatised. Artikli 12 lõikes 1 on
sätestatud, et protokolliosalised teevad koostööd selliste kavade väljatöötamisel ja
25
rakendamisel.
Hädaolukorra seadus käsitleb riigi, regionaalset ja kohaliku omavalitsuse tasandit
hädaolukordade lahendamisel. Antarktika lepingu piirkonna keskkonnaõnnetuste korral
tegutsemise plaani puudutavad sätted on aga mõistlik integreerida Antarktika keskkonna kaitse
seadusesse kui kitsalt seda maailmajagu hõlmavasse õigusakti. Hädaolukorra seaduse
täiendamine vastavate sätetega on oma marginaalse rakenduvuse seisukohalt risustav ja
riigisisesele toimivusele eksitav. Antarktika lepingu piirkonnas õnnetuste korral tegutsemise
üldine kava peab sisaldama õnnetusest teavitamise protseduure ning rakendatavaid meetmeid
(st millise riigi poole abi saamiseks pöörduda, kuna Eestil puudub suutlikkus Antarktika lepingu
piirkonnas õnnetuste korral reageerida). Eesti peab plaanis täpsustama asutuse, keda
Antarktika-tegevust korraldav isik on keskkonnaõnnetusest kohustatud teavitama. Näiteks
Soomes on vastavaks asutuseks määratud Välisministeerium, kes on pädev edastama
viivitamatult asjakohase teabe teistele protokolliosalistele.
Konkreetse laeva või paikse tegevuskoha keskkonnaõnnetuse korral tegutsemise kava peab
koostama operaator (st Antarktika-tegevusloa taotleja), kes lisab vastava(te) kava(de)
projekti(d) Antarktika-tegevusloa taotluse juurde. Kulutused, mis võivad sellise olukorraga
riigile kaasneda, kannab operaator, st riigil on nõudeõigus operaatori vastu. Operaator peab
esitama Antarktika-tegevusloa taotluse juurde asjakohase garantiikirja.
Protokolli V lisa – piirkondlik kaitsekorraldus
Piirkondliku kaitsekorralduse raames eristatakse protokolli V lisa alusel Antarktika
erikaitsepiirkondi ja Antarktika erikorralduspiirkondi. Erikaitsepiirkonnaks või
erikorralduspiirkonnaks võib määrata mis tahes piirkonna, sealhulgas merepiirkonna.
Erikaitsepiirkonna määramise eesmärk on kaitsta väljapaistvaid keskkonna-, teaduslikke,
ajaloolisi, esteetilisi või ürglooduslikke väärtusi, nende väärtuste mis tahes kombinatsioone või
käimasolevaid või kavandatavaid teadusuuringuid. Erikorralduspiirkonna määramise eesmärk
on anda abi tegevuse kavandamisel ja koordineerimisel, vältida võimalikke konflikte
piirkondade kasutamisel, parandada protokolliosaliste koostööd või vähendada
keskkonnamõju. Erikorralduspiirkonnaks võib eelkõige määrata selliseid piirkondi, kus on oht,
et eri tegevusliigid võivad üksteist vastastikku segada või põhjustada kumulatiivset
keskkonnamõju, või piirkondi, kus asuvad ajaloolised paigad või mälestised.
Piirkonna erikaitsepiirkonnaks või erikorralduspiirkonnaks määramine annab õigusliku aluse
nendel aladel tegevuse keelamiseks, piiramiseks või korraldamiseks. Peamine erinevus
erikaitsepiirkonna ja erikorralduspiirkonna vahel on see, et kui erikaitsepiirkonda võib siseneda
üksnes loa alusel, siis erikorralduspiirkonda sisenemiseks ei ole luba tarvis. Loa andmisel tuleb
arvestada selle piirkonna korralduskavas määratud piirangute ja keeldude ning muude
tingimustega. Piirkonna külastuse kohta peab isik esitama asjaomasele võimule aruande.
Nii erikaitsepiirkonnad kui ka erikorralduspiirkonnad määratakse Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisel protokolliosalise, Antarktika uurimise teaduskomitee või Antarktika
mereliste elusressursside kaitse komitee ettepanekul. Merepiirkonna võib määrata
erikaitsepiirkonnaks üksnes Antarktika mereliste elusressursside kaitse komitee eelneval
heakskiidul. Ettepanek selleks tuleb teha korralduskava vormis, esitades kogu vajaliku info
alates piirkonna koordinaatidest kuni nende tegevusliikide loetlemiseni, mis on vajalikud
piirkonna kaitsmiseks või korraldamiseks. Nõuded korralduskava sisu kohta on esitatud V lisa
artiklis 5. Tavaliselt määratakse erikaitsepiirkond või erikorralduspiirkond määramata ajaks,
26
kuid korralduskavas võib sätestada ka tähtaja.
Kehtiv nimekiri koos kaartidega on Antarktika lepingu sekretariaadi kodulehel11 , samas on ka
ajalooliste paikade või mälestistena registreeritud objektide nimekiri12. Selliste nimekirjade
ning registrite dubleerimine riigisiseses õiguses ei ole otstarbekas ega vajalik. Küll aga peab
vastav viide olema Keskkonnaameti kodulehel.
Analüüs. V lisa järgi peab protokolliosaline riigisiseselt korraldama:
1) lubade andmise Antarktika erikaitsepiirkonda sisenemiseks ja seal tegevuse
korraldamiseks;
2) erikaitsepiirkondade ja erikorralduspiirkondade kohta teabe kättesaadavaks tegemise;
3) erikaitsepiirkondade, erikorralduspiirkondade ning ajalooliste paikade ja mälestiste
asukoha ja piiride märkimise topograafilistel ja hüdrograafilistel kaartidel ning muudes
väljaannetes või tagama, et Antarktika-tegevusloa taotlejal on vastavad ajakohastatud kaardid
olemas;
4) erikaitsepiirkondadesse sisenemiseks antud lubade, nende piirkondade külastuste ja
sinna tehtud kontrollkäikude arvestuse pidamise;
5) protokolliosaliste ja komitee teavitamise igal aastal enne novembri lõppu
erikaitsepiirkondadesse sisenemiseks antud lubade arvust ja laadist;
6) arvestuse pidamise erikaitsepiirkonnas ja erikorralduspiirkonnas toimuva tegevuse
kohta ning iga-aastase teabevahetuse raames protokolliosalistele vastavasisulise kokkuvõtliku
kirjelduse esitamise;
7) protokolliosaliste teavitamise V lisa rakendamiseks võetud meetmetest, kaasa arvatud
kohapealsest kontrollist.
Loa erikaitsepiirkonda sisenemiseks ja seal tegevuse korraldamiseks annab Keskkonnaamet
Antarktika tegevuse loa osana. V lisa artikli 7 lõikes 1 on sätestatud nõuded loa sisule. Nende
nõuete järgimiseks tuleb riigisiseselt kehtestada loa taotlemise, menetlemise ja kehtetuks
tunnistamise kord ning nõuded loa sisule.
Riigisiseses õiguses tuleb sätestada erikaitsepiirkonda või erikorralduspiirkonda sisenemise
luba omava isiku kohustus järgida sellesse piirkonda sisenemisel ja seal tegevuse korraldamisel
loas ja piirkonna korralduskavas määratud tingimusi. Samuti on tarvis sätestada selle isiku
kohustus esitada pärast piirkonna külastamist pädevale ametivõimule (Keskkonnaametile)
külastuse aruanne, mis peab vastama piirkonna korralduskava nõuetele. Aruanne tuleb esitada
nii erikaitsepiirkonna kui ka erikorralduspiirkonna külastamise järel. Need aruanded on V lisa
artikli 10 lõikes 3 sätestatud kokkuvõtliku kirjelduse koostamise aluseks, mistõttu tuleb need
esitada kindlaks määratud ajaks, et riik oleks võimeline eespool nimetatud artiklis kirjeldatud
kohustust nõuetekohaselt ja õigeks ajaks täitma. Protokolli V lisa artikli 7 lõikes 3 sätestatud
kohustuse täitmiseks tuleb sätestada, et loa omanikul on kohustus kanda Antarktika
erikaitsepiirkonnas viibides kaasas loa koopiat, samuti vastutus loatingimuste või
korralduskava nõuete rikkumise eest.
Antarktika lepingu piirkonna ajakohased hüdrograafilised ja topograafilised kaardid on
Antarktika-tegevusloa taotlejal otstarbekas hankida vastavaid kaarte pakkuvalt ettevõtjalt.
Protokolli rakendavate sätete kohaselt on loa taotleja kohustatud lisama vastavad kaardid
Antarktika-tegevusloa taotluse ja muude lubade taotluste juurde.
11
https://documents.ats.aq/ATCM42/WW/atcm42_ww006_e.pdf
12
https://www.ats.aq/e/protected.html
27
Teabe kättesaadavaks tegemisele ning infovahetusele kohaldatakse samu põhimõtteid, mis on
esitatud II lisa analüüsi osas seoses Antarktika loomastiku ja taimestiku kaitsega. Ajavahemikul
1. aprillist kuni järgneva aasta 31. märtsini antud lubade arvu ja laadi kohta edastab teabe
protokolliosalistele ja keskkonnakaitsekomiteele Keskkonnaamet.
Eelnõu §-s 3 määratakse Keskkonnaamet pädevaks ametivõimuks V lisa artikli 1 tähenduses.
See tähendab, et Keskkonnaamet hakkab andma V lisa kohaseid lubasid (luba Antarktika
erikaitsepiirkonda sisenemiseks Antarktika-tegevusloa koosseisus).
Protokolli VI lisa – keskkonnahädaolukordadest tulenev vastutus
Protokolli VI lisas, mis ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud, on sätestatud
keskkonnahädaolukordadest (keskkonnaõnnetustest) tuleneva vastutuse põhimõtted. Selles
lisas reguleeritakse hädaolukorras tegutsemise kavadega seotud küsimusi, hädaolukorras
vastumeetmete võtmist, vastutust vastumeetmete võtmata jätmise korral, hagide esitamist
vastumeetmeid võtma pidanud operaatori või protokolliosalise suhtes, vastutusest vabastamise
aluseid, kindlustuse või muu rahalise tagatise nõuet, määratakse vastutuse määrad ning
moodustatakse fond hädaolukorras võetud vastumeetmete kulude hüvitamiseks.
Kuna Eesti ei plaani protokolliga ühinemisel VI lisaga ühineda, siis nimetatud lisa seletuskirjas
pikemalt analüüsitud ei ole.
4. Eelnõu terminoloogia
Protokolli artiklis 1 ning protokolli II, IV ja V lisas on toodud protokollis ja nimetatud lisades
kasutatud mõistete määratlused. Samas ei ole lisades antud kõigi seal kasutatud mõistete
määratlusi (nt jäätmekäitluse valdkonnas).
Protokolli I lisas liigitatakse keskkonnamõju järgmiselt: väiksem kui mitteoluline või ajutine
mõju, mitteoluline või ajutine mõju ning suurem kui mitteoluline või ajutine mõju. Protokollis
ei ole antud väheolulise või ajutise mõju määratlust, mistõttu need tuleb sisustada riigisiseses
õiguses. Keskkonnamõju hindamine jaguneb esialgseks ning kõikehõlmavaks keskkonnamõju
hindamiseks, mille eesmärk ja ulatus on samuti erinev riigisisestest analoogidest (eelhinnang ja
keskkonnamõju hindamine).
Protokolli II lisas kasutatakse väljendit „eriliselt kaitstud liik“, mille lähimaks vasteks
looduskaitseseaduses on termin „kaitsealune liik“. Looduskaitseseaduse § 4 lõike 4 kohaselt on
kaitsealune liik looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku,
kasvukohti või leiukohti kaitstakse selle seaduse alusel või mida EL Nõukogu määrus 338/97
looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L
061, 03.03.1997, lk 1) on nimetanud lisades A–D. Kaitsealused liigid määratakse nende kaitse
alla võtmisel I, II või III kaitsekategooriasse. Protokolliosalised peavad tagama protokolli
kohaselt erilist kaitset vajavatele liikidele spetsiaalse kaitse. Seetõttu peab Antarktika
keskkonna kaitse seadus muuhulgas sisustama eriliselt kaitstud liigi mõiste. Samas ei ole
protokolli kohaselt eriliselt kaitstud liiki vaja liigitada I, II või III kaitsekategooriasse, kuna
protokollis nimetatud liike Eestis ei esine ning neile kohaldatakse nn erikaitset protokolli sätete
kohaselt.
Looduskaitseseaduses ei kasutata loomastiku ja taimestiku kohta väljendit „kahjulik
häirimine“, mis on protokolli II lisa kohaselt Antarktika lepingu piirkonnas keelatud tegevus
28
(välja arvatud asjakohase loa olemasolu korral). Nimetatud mõiste määratletakse II lisa järgi
Antarktika keskkonna kaitse seaduses. Protokolli II lisas kasutatud ingliskeelsete mõistete
„take“ või „taking“ (protokolli tõlke algses versioonis tõlgitud eesti keelde „võtma“ või
„võtmine“) vasteteks eestikeelses tõlkes on looduskaitseseaduses kasutatavad väljendid
„loodusest eemaldama“ või „loodusest eemaldamine“.
Protokolli III lisas esitatud jäätmetega seotud mõistetele sisu andmisel tuleb lähtuda
jäätmeseaduses esitatud määratlustest (nt jäätmete ladustamine, kõrvaldamine ja ringlussevõtt),
sest III lisas ei ole selliseid määratlusi antud, samas arvestades protokollist tulenevate
lisapiirangutega.
Protokolli IV lisas on esitatud selles kasutatud mõistete määratlused, mis ühtivad MARPOL
73/78 konventsiooni määratlustega.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Seaduseelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusaktidega vastuolus.
Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest on asjakohased järgmised:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006,
jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002,
jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1–36).
6. Seaduse mõju
Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga ühinemisel ei ole otsest ega olulist sotsiaalset
mõju ega mõju regionaalarengule ning riigi julgeolekule.
Peamine mõju protokolliga liitumisel kaasneb rahvusvahelisel tasandil. Arvestades globaalsete
kliima- ja keskkonnaprobleemide jätkuvat teravnemist, annab ühinemine protokolliga ja
Antarktika lepingu konsultatiivosalise staatus Eesti Vabariigile võimaluse nendes kogu
inimkonna tulevikku hõlmavates küsimustes aktiivselt kaasa rääkida. Antarktika kuulub kogu
inimkonnale ning on koos maailmaookeaniga (71% maakera pinnast) Maa kliima tähtsaim
regulaator. Ühinemine protokolliga annab teistele riikidele selge sõnumi Eesti Vabariigi
suhtumisest globaalsetesse kliima- ja keskkonnaprobleemidesse, keskkonnakaitseprotokolliga
liitunute suurenev arv tugevdab omakorda kogu Antarktika lepingu süsteemi.
Protokolliga ühinemine annab Eestile liikmelisuse Antarktika lepingu
keskkonnakaitsekomitees, võimaluse saada COMNAPi (Council of Managers of National
Antarctic Programs) liikmeks (riikliku Antarktika programmi kaudu) ning eeldused Antarktika
lepingu konsultatiivkohtumistel hääleõigusega osalemiseks. Viimast on võimalik taotleda, kui
Eesti lisaks protokolliga ühinemisele aktiveerib Antarktika-suunalise tegevuse ning saadab
iseseisvalt sinna teadusekspeditsioone või avab uurimisjaama. 2004. a juulis Bremenis
toimunud COMNAPi aastakoosolekul esitas Eesti Vabariik liitumistaotluse, mis sai liikmete
positiivse vastuse tingimusel, et Eesti liitub keskkonnakaitseprotokolliga ning määrab riikliku
operaatori. Seega on Eesti Vabariigi liikmestaatus COMNAPis põhimõtteliselt olemas, kui kaks
eelnimetatud tingimust saavad täidetud. COMNAPi liikmelisus annab Eestile parima võimaluse
praktiliseks rahvusvaheliseks koostööksAntarktika-operatsioonide vallas.
Võttes arvesse, et Eesti teadlased on rohkem kui poole sajandi kestel edukalt Antarktikat
29
uurinud, on Antarktika-uuringute teadvustamine ja muu Antarktika-tegevuse riigi tasandil
reguleerimine oluliseks sammuks Antarktika lepingu süsteemi rakendamisel ja arendamisel
Eestis ning Eesti Vabariigi integreerumisel Antarktika lepingu süsteemi.
Teatav soodne mõju kaasneb Eesti polaarteadlaskonnale riikliku maine ja usaldusväärsuse
kasvuga. Protokolliga ühinemine toob kaasa mõningase mõju avalikule haldusele, seda
eelkõige Antarktika-tegevusloa menetluse ja järelevalvega seotud asutustes, kelleks on
Keskkonnaamet kui loa andja ning Keskkonnainspektsioon järelevalvajana (alates 2021. aastast
liidetud Keskkonnaametiga). Lisaks kaasneb teataval määral teaduse ja hariduse valdkonnas
koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Välisministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile vahekohtu kandidaatide nimetamise ja rahvusvahelise kohtu tegevusega
seonduv. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Transpordiamet on temaatikaga
seotud eelkõige laevandussektori kaudu. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuulub ka
Antarktika jäätmekava koostamise ja iga-aastase ajakohastamise ning tegevuslubade
järelevalve kohustus. Antarktika asjadega tegeleva(te)l ametnikul/ametnikel ning
keskkonnajärelevalvega tegelevatel inspektoritel peab olema piisav erialane ettevalmistus
Antarktika keskkonna toimimise ja seda mõjutavate tegurite mõistmiseks ning Antarktika-
tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste asjatundlikuks kaalumiseks. Protokolliga
liitumisel on vaja välja töötada juhend- ja infomaterjalid Antarktika-tegevusest huvitatud
isikutele ning tagada spetsiaalne koolitusvõimalus. Valmisolek tuleb tagada
keskkonnainspektori lähetamiseks Antarktikas viibivale Eestis registreeritud alusele, millele
KeA on väljastanud tegevusloa, kui on toimunud keskkonnaõnnetus, vaja tuvastada tegevusloa
nõuete rikkumist ja tekitatud keskkonnakahju.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse rakendamine toob riigile kaasa teatud kulusid. Keskkonnaministeeriumi eelarvest
kaetakse lisanduvad tööjõukulud seoses vajalike õigusaktide ettevalmistamisega, samuti
Keskkonnaameti (ametnike koolitus, loamenetlus, järelevalve ja aruandlus) lisakulud.
Arvestuslikult vajab protokolliga ühinemiseks riigisisese õigusloome ning loamenetluse
protsessi detailide, koolitus- ja teabematerjalide väljatöötamiseks ühe ametniku aastane töö ca
40 000 eurot. Kulud planeeritakse Keskkonnaministeeriumi eelarvesse (Keskkonnaamet).
Jooksvalt on vaja katta protokolli rakendamiskulud:
1) jäätmekavade koostamist ja ajakohastamist ning täitmist kontrolliva ametniku töökulud
(Keskkonnaministeeriumi eelarverealt);
2) kulutused protokolliosalistega asetleidva teabevahetuse raames edastatavate ja saadavate
materjalide (sh keskkonnamõju hindamise aruanded) tõlkimiseks inglise keelest eesti keelde ja
vajaduse korral eesti keelest inglise keelde (Keskkonnaministeeriumi eelarverealt);
3) teabematerjalide koostamise (sh tõlkimisele) ja trükkimise kulud. Need teabematerjalid
peavad sisaldama ülevaadet protokolliga keelatud tegevuse ning sellise tegevuse kohta, milleks
Antarktikas peab olema luba. Ülevaade peab sisaldama ka eriliselt kaitstud liikide ja
erikaitsepiirkondade nimekirja. Turismireiside korraldamisel peab teabematerjalide kaudu
andma infot potentsiaalsetele turistidele Antarktika keskkonna ja lubatud/keelatud tegevuste
kohta (Keskkonnaministeeriumi eelarverealt). Tegemist on nn mitteregulaarse kulutusega
(ühekordne koostamine, trükkimine vastavalt vajadusele), mille suuruseks on ligikaudu 5000
eurot;
4) Keskkonnaametis 0,5 ametikoha kulud loamenetluse korraldamiseks (ca 20 000 eurot);
5) tegevuslubade järelevalvekulud. Suurimad kulud võivad kaasneda juhul, kui Antarktikas
Eesti lipu all oleva laevaga seotud intsidenti (keskkonnaõnnetus, tegevusloas sätestatud nõuete
rikkumine) on vaja tuvastama ja uurima läkitada keskkonnainspektor(id). Üks kuu lähetust
30
Antarktikasse võib maksta ca 10 000 eurot. Kuivõrd tegemist on spetsiifilise kliimaga
keskkonnaga (polaarne), nõuab see spetsiaalvarustust (üks uppumatu kuivülikond võib maksta
3000–4000 eurot).
Protokollikohaste lubade menetlemise kulud tuleb katta loa taotlejal. Selleks tuleb kas
kehtestada riigilõiv, mis kataks Antarktika-tegevusloa, kohaliku liigi isendi loodusest
eemaldamise või kahjuliku häirimise loa, võõrliigi isendi sisseviimise loa ning Antarktika
erikaitsepiirkonda sisenemise loa taotluse läbivaatamise kulud, või leida muu viis
loamenetlusega kaasnevate kulude katmiseks (nt riigilõivu ja teenustasude kombinatsioon). Kui
ideaalis võiks riigilõiv katta taotluse läbivaatamisel kantud tegelikke kulutusi, siis praktikas
ilmselt oleks ühtse summa nimetamine äärmiselt keeruline ja ka ebatäpne. Arvestades Soome
ja Rootsi kogemust ning kavandatava Antarktika-tegevuse mahtu ja intensiivsust võib loa
(lubade) menetlus võtta aega paarist kuust mitme aastani, mistõttu võiks kulude katmise
eesmärgist lähtuvalt näha ette paindlikuma ja tegelikke kulusid paremini peegeldava lahenduse.
Kui Eestil on huvi Antarktika lepingu piirkonna teadusliku uurimise vastu, siis võib osutuda
vajalikuks teatud kulude planeerimine ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse. Praegu
ei ole selline teadustegevus riiklikul tasandil aktuaalne.
Seaduse rakendamisest ei eeldata otsest tulu, kaudseks tuluks on Eesti rahvusvahelise maine
suurendamine ning teadustöö edendamine nii globaalses kui ka kohalikus kontekstis.
8. Rakendusaktid
Protokolli rakendamiseks on vaja koostada eraldi Antarktika keskkonna kaitse seaduse eelnõu
ning vajaduse korral ka selle rakendusaktid.
Antarktika keskkonda puudutav õigus on eraldiseisev ja erinev riigisisesest õigusest, mistõttu
õigusselguse huvides on otstarbekas need koondada eraldiseisvasse õigusakti. Antarktika
keskkonna kaitse seadus peab sisustama kasutatavad mõisted ning nõuete kehtivuse piirid
(isikuline, territoriaalne kehtivus). Kuigi protokollis käsitletavad valdkonnad on riigisiseselt
reguleeritud eriseadustega (looduskaitseseadus, jäätmeseadus, KeHJS, hädaolukorra seadus),
jõuti 2011. a protokolliga ühinemise ettevalmistamisel arusaamiseni, et Antarktikas tegutsemise
eripära arvestades tuleks kõikidesse eriseadustesse luua eraldi peatükk koos spetsiifilise
menetlusega Antarktika-tegevuse reguleerimiseks. Kui vee erikasutusest huvitatud isik pöördub
Keskkonnaameti poole veeloa taotluse saamiseks veeseaduse alusel, jäätmekäitlusega tegeleda
sooviv isik jäätmeloa saamiseks jäätmeseaduse alusel jne, on nõuete arusaadavuse ja jälgitavuse
seisukohalt otstarbekas, et Antarktika-tegevusest huvitatud isik leiab kõik oma soovitud
tegevust käsitlevad normid samuti ühest seadusest – Antarktika keskkonna kaitse seadusest.
Sama lähenemise on valinud ka teised protokolliosalised (nt Saksamaa, Soome, Rootsi,
Suurbritannia). 2011. aastal eelistati küll minna teist teed ja valmistati ette kehtivaid
valdkondlikke seadusi muutvad sätted protokolli rakendamiseks. Horisontaalsed sätted
loamenetluse kohta paigutati toona looduskaitseseadusesse. Kuigi Antarktikas tegutsemise luba
on küll olemuslikult kõige enam looduskaitselise eesmärgiga, on see siiski niivõrd palju laiem
ja erinev looduskaitseseaduse ülesehituse loogikast, et selle lisamine on võõras ja kunstlik. Ka
2014. a kehtestatud keskkonnaseadustiku üldosa seadus ei oleks sobiv koht Antarktika-
teemaliste erisätete majutamiseks, kuna viimased ei ole keskkonnaõiguse suhtes üldosa
spetsiifikaga. Samamoodi ei ole otse kohaldatav (kaudselt küll) ka KeHJS – riigisisese
protseduuri rakendamine ei ole otstarbekas (ei ole vaja kaasata asjaomaseid asutusi, koostada
keskkonnamõju hindamise programmi, korraldada avalikku arutelu jms) ning protokollis
31
sätestatud kohustused teiste protokolliosalistega ja keskkonnakaitsekomiteega suhtlemiseks
tuleks sätestada veel eraldi. Ülal on samuti kirjeldatud riigisisest jäätmemajandust korraldava
jäätmeseaduse mittesobivust protokolli sätete rakendamisel. Antarktika keskkonna kaitse
seaduse eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale ning see on kavas jõustada samal
ajal Eesti ühinemisega protokolliga.
Antarktika-tegevusloa taotlemiseks riigilõivu kehtestamiseks tuleb täiendada riigilõivuseadust.
Lisaks tuleb arvestada, et protokolliga ühinenud riigid peavad välja töötama praktilised
tegevusjuhised Antarktikas keskkonnakaitsenõuete täitmiseks, samuti peavad Antarktika
lepingu piirkonda sisenevad laevad järgima kohustuslikke Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisel (ATCM) vastuvõetud meetmeid (measures) ning soovituslikke otsuseid
(resolutions). Põhjamaad on ühiselt koostanud käsiraamatu Nordic Environmental Handbook
for Antarctic Operations, mida saab aluseks võtta riigisiseste täpsustavate juhendite
väljatöötamisel. Antarktika-turismi korral peavad turismiettevõtted lisaks Antarktika kohta
sätestatud riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele lähtuma IAATO (International
Association of Antarctica Tour Operators)13 iseregulatsioonist.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub samal ajal protokolli rakendava Antarktika keskkonna kaitse seadusega,.
Protokolli artiklis 23 on sätestatud, et Antarktika lepingu osalise suhtes, kes annab hoiule
ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja pärast protokolli jõustumise päeva, jõustub
protokoll kolmekümnendal päeval asjaomase kirja hoiule andmisest arvates.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Teaduste Akadeemiale.
13
www.iaato.org.
32
Lisa
EELNÕU KAVAND
Antarktika keskkonna kaitse seadus
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on Antarktika piirkonna keskkonna ja sellest sõltuvate ning sellega
seotud ökosüsteemide kaitsmine.
§ 2. Seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse:
1) Antarktikas tegevuse kavandamise ja korraldamise alused;
2) Antarktika keskkonna kaitse nõuded;
3) isiku õigused, kohustused ja vastutus tegutsemisel Antarktikas;
4) järelevalve Antarktika keskkonna kaitse nõuete täitmise üle;
5) vastutus käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse:
1) Eesti kodanikule;
2) Eestis registreeritud juriidilisele isikule, õhu- ja veesõidukile;
3) Eestis elavale välisriigi kodanikule;
4) välisriigi kodanikule, välisriigis registreeritud juriidilisele isikule ning välisriigis
registreeritud õhu- ja veesõidukile, kes osaleb Eestist korraldatavas tegevuses
Antarktikas või Eestist Antarktikasse suunduval ekspeditsioonil või reisil ja kellele on
väljastatud Antarktika-tegevusluba käesoleva seaduse alusel.
§ 3. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 4. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) Antarktika lepingu piirkond – piirkond lõuna pool 60o lõunalaiust;
2) Antarktika leping – 1. detsembril 1959. a Washingtonis allkirjastatud Antarktika leping;
3) protokoll – Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokoll, mis on koostatud
4. oktoobril 1991 Madridis;
4) Antarktika lepingu konsultatiivkohtumine – Antarktika lepingu osaliste ja vaatlejate
kohtumine, mis on Antarktika lepingu kõrgeim organ;
5) Antarktika-tegevus – tegevus, mis toimub Antarktika lepingu piirkonnas, sh
teadusuuring, uurimisekspeditsioon, turismireis, ning sellise tegevuse mis tahes
33
muudatus, nagu on sätestatud Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolli (edaspidi
protokoll) artikli 8 lõigetes 2 ja 3;
6) Antarktika-tegevusluba – Keskkonnaameti väljastatav luba, mis annab
kavandatavaks Antarktika-tegevuseks loa ja sätestab selle tingimused ning seire;
7) keskkonnamõju hindamine – kavandatava Antarktika-tegevusega kaasneva mõju
hindamine Antarktika keskkonnale ning sellest sõltuvatele ja sellega seotud
ökosüsteemidele;
8) kahjulik häirimine – igasugune tegevus, millega põhjustatakse oluline ebasoodne
muutus kohalike looma- ja taimeliikide looduslikus elupaigas;
9) operaator – Antarktika-tegevust korraldav isik;
10) laev – mis tahes tüüpi veesõiduk, mida kasutatakse Antarktika lepingu piirkonnas.
2. peatükk
ÜLDISED NÕUDED TEGEVUSELE ANTARKTIKA LEPINGU PIIRKONNAS
§ Antarktika keskkonna kaitse üldised põhimõtted
(1) Antarktika-tegevus on lubatud vaid käesoleva seaduse alusel väljastatud loa alusel loas
sätestatud ulatuses ja tingimustel.
(2) Antarktika-tegevuse kavandamisel ja korraldamisel tuleb lähtuda Antarktika keskkonna
ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide kõrgeima võimaliku kaitse põhimõttest
ning Antarktika iseeneslikust väärtusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtte järgimiseks tuleb vältida:
1) ebasoodsat mõju kliimale või ilmastikule;
2) olulist ebasoodsat mõju õhu ja vee kvaliteedile;
3) olulisi muudatusi atmosfääri-, maismaa- (sealhulgas vee-), liustiku- või
merekeskkonnas;
4) kahjulikke muutusi taime- ja loomaliikide asurkondade levikus, arvukuses või
produktiivsuses;
5) edasist ohtu eriti ohustatud või ohustatud liikidele või selliste liikide asurkondadele;
6) bioloogiliselt, teaduslikult, ajalooliselt, esteetiliselt või looduslikult tähtsate
piirkondade halvenemist või olulist ohtu nendele.
(4) Antarktika-tegevust on võimalik lubada vaid juhul, kui järgnev teave selle tegevuse kohta
on piisav, et hinnata selle tegevusega kaasnevat mõju Antarktika keskkonnale ning sellest
sõltuvatele ja sellega seotud ökosüsteemidele:
1) tegevuse ulatus, sealhulgas selle piirkond, kestus ja intensiivsus;
2) tegevuse kumulatiivne mõju, nii eraldi kui ka koos Antarktika lepingu piirkonnas
toimuvate muude tegevustega;
3) kas tegevus mõjutab kahjulikult mis tahes muud tegevust Antarktika lepingu
piirkonnas;
4) tehnoloogia ja meetodite olemasolu, et tagada tegutsemine keskkonnale ohutul viisil;
5) kas suudetakse seirata olulisi keskkonnanäitajaid ja ökosüsteemide komponente
selleks, et teha kindlaks tegevuse mis tahes kahjulik mõju ja hoiatada selle eest aegsasti,
ning muuta tegevust, kui see osutub vajalikuks Antarktika keskkonna ning sellest
34
sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide seire või täiendavate teadmiste saamise
tulemusel;
6) kas on võimalik viivitamata ja tõhusalt tegutseda õnnetusjuhtumite, eriti võimaliku
keskkonnamõjuga/keskkonnakahjuga õnnetusjuhtumite korral;
7) Antarktika lepingu piirkonnas tegevuste kavandamisel ja korraldamisel omistatakse
esmatähtsus teadusuuringutele ja Antarktika kui teadusuuringute, sh globaalse
keskkonna mõistmiseks oluliste teadusuuringute tegemise piirkonna väärtuse
säilitamisele.
§ ... Keelatud tegevused
(1) Antarktikas on keelatud:
1) tuumaenergia kasutamine, tuumakatsetused ja radioaktiivsete jäätmete ladestamine;
2) maavarade otsimine, uurimine ja kaevandamine, välja arvatud teadusliku uurimise
eesmärgil;
3) nafta, naftaseguse aine merre heitmine, välja arvatud käesolevas seaduses/MARPOL
73/78 sätestatud juhul;
4) mürgiste vedelike ja muude kemikaalide või ainete heitmine merre merekeskkonnale
kahjulikus koguses või kontsentratsioonis;
5) jäätmete heitmine merre, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul;
protokolli V lisa artikli 8 kohaselt registreeritud ajalooliste kohtade ja mälestiste
kahjustamine, eemaldamine ja hävitamine;
6) jäätmete avapõletamine väljaspool jäätmepõletusseadmeid.
(2) Antarktikasse on keelatud sisse tuua:
1) looma - ja taimeliigi isendeid, keda Antarktikas looduslikult ei esine, kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti;
2) mujalt kui Antarktikast pärit steriliseerimata pinnast;
3) tooteid, mille sissetoomine on keelatud käesoleva seaduse kohaselt.
(3) Antarktika lepingu piirkonnas on keelatud viia maale ja šelfiliustikule ning heita vette:
1) polükloreeritud bifenüüle (PCBd);
2) mittesteriilset pinnast, mis ei ole pärit Antarktika lepingu piirkonnast;
3) polüstüreenist graanuleid, laaste või muid pakendiliike;
4) pestitsiide, välja arvatud teaduslikel, meditsiinilistel või hügieenilistel eesmärkidel.
(3) Polüvinüülkloriidist (PVC) toodete viimist Antarktika lepingu piirkonda tuleb võimaluse
korral vältida.
§ Operaatori üldised kohustused
Operaator on kohustatud:
1) Antarktika lepingu piirkonnas viibides kandma kaasas käesoleva seadusega
ettenähtud lube;
2) järgima Antarktika erikaitsepiirkondades ja erikorralduspiirkondades piirkondade
korralduskavades kehtestatud eeskirju;
35
3) seirama pidevalt oma tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ning võtma meetmeid
ebasoodsa mõju vältimiseks, piiramiseks ja lõpetamiseks;
4) Antarktika lepingu piirkonda sisenedes võtma tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et
ära hoida seal looduslikult mitteesinevate mikroorganismide, nagu viirused, bakterid ja
seened, juhuslikku sissetoomist;
5) esimesel võimalusel eemaldama või hävitama Antarktika lepingu piirkonda ilma
käesolevas seaduses sätestatud loata sissetoodud võõrliigi isendid, välja arvatud juhul,
kui selline tegevus tooks kaasa suurema kahjuliku mõju keskkonnale. Sellise võõrliigi
isendite sissetoomisega tekitatavat kahju tuleb vältida ning tagajärgi piirata.
... peatükk
ANTARKTIKA LEPINGU PIIRKONNAS TEGUTSEMISEKS VAJALIKUD LOAD
§ Antarktika-tegevusluba
(1) Antarktika-tegevusloas määratakse kavandatava Antarktika-tegevuse tingimused, ulatus ja
seire nõuded, lähtudes käesolevast seadusest, Antarktika lepingu ja protokolli nõuetest,
protokolli keskkonnakaitsekomitee ja Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise otsustest ning
kättesaadavast teaduslikust informatsioonist.
(2) Antarktika-tegevusloa väljastab Keskkonnaamet.
(3) Antarktika-tegevusluba ei ole vaja:
1) tegevuseks, mille kohta on teise protokolliosalise asjaomane ametiasutus või -isik juba loa
andnud ja see luba on kehtiv;
2) laeva sõitmiseks läbi Antarktika lepingu piirkonda kuuluva mereala, kui laeva sihtkoht ei asu
Antarktika lepingu piirkonnas;
(4) Antarktika-tegevusloa taotlus peab sisaldama järgmist:
1) piisav teave kavandatava Antarktika-tegevuse keskkonnamõju hindamiseks;
...
2) kinnitus riigilõivu tasumise kohta.
(5) Keskkonnaamet väljastab loa 120 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
Täismahus keskkonnamõju hindamise korral peatub taotluse menetlus kuni täismahus
keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.
(6) Keskkonnaamet väljastab Antarktika-tegevusloa üksnes juhul, kui kavandatav Antarktika-
tegevus on kooskõlas käesoleva seaduse paragrahvis … sätestatud keskkonnakaitse
põhimõtetega.
(7) Antarktika-tegevusloa taotlemise ja andmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse
sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(8) Antarktika-tegevusloa taotlemise, andmise ja kehtetuks tunnistamise ning täismahus
keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§… Kavandatava Antarktika-tegevuse keskkonnamõju hindamine
36
(1) Kui kavandatav Antarktika-tegevus avaldab ümbritsevale keskkonnale mõju, kuid see mõju
on eeldatavalt mitteoluline või ajutine, peab taotleja koos taotlusega esitama esialgse
keskkonnamõju hinnangu, mis sisaldab:
1) kavandatava Antarktika-tegevuse kirjeldust, eesmärki, asukohta, kestust ja
intensiivsust;
2) kavandatava tegevuse võimalike alternatiivide kaalumist;
3) kavandatava tegevuse mis tahes võimaliku mõju kirjeldust, arvestades muuhulgas
käimasolevaid ja teadaolevalt kavandatavaid tegevusi.
(2) Kui kavandataval Antarktika-tegevusel on eeldatavalt või esialgsest hinnangust nähtuvalt
suurem kui mitteoluline või ajutine mõju, peab taotleja koos taotlusega esitama täismahus
keskkonnamõju hinnangu.
(3) Kui Antarktika-tegevusloa taotlusest nähtub, et kavandatav tegevus ümbritsevale
keskkonnale mõju ei avalda, võib esialgse ja täismahus keskkonnamõju hindamise jätta
tegemata. Otsuse esialgse ja täismahus keskkonnamõju hindamise aruande koostamise
vajalikkuse kohta teeb Keskkonnaamet.
§… Täismahus keskkonnamõju hindamise aruanne
(1) Antarktika-tegevust kavandav isik esitab koos Antarktika-tegevusloa taotlusega täismahus
keskkonnamõju hindamise aruande kavandi, kui kavandataval Antarktika-tegevusel on
eeldatavalt või keskkonnamõju esialgse hinnangu tulemusest nähtuvalt suurem kui mitteoluline
või ajutine mõju.
(2) Täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavand peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) kavandatava tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, asukoht, kestus ja
intensiivsus ning tegevuse võimalikud alternatiivid, sealhulgas tegevuse ärajäämine, ja
nende alternatiivide tagajärjed;
2) keskkonna esialgse lähteseisundi kirjeldus, mis võetakse aluseks eeldatavate
muutuste hindamisel, ja keskkonna prognoositav seisund tulevikus, kui kavandatavat
tegevust ei toimuks;
3) kavandatava tegevuse mõju prognoosimiseks kasutatud meetodite ja andmete
kirjeldus;
kavandatava tegevuse tõenäolise otsese mõju laadi, ulatuse, kestuse ja intensiivsuse
hinnang;
4) kavandatava tegevuse võimaliku kaudse või teisese mõju arvestamine;
5) kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju kaalumine käimasolevaid ja muid
teadaolevalt kavandatavaid tegevusi arvestades;
6) meetmed, kaasa arvatud seireprogrammid, mida võidakse võtta kavandatava tegevuse
mõju vähendamiseks või leevendamiseks ja ettenägematu mõju avastamiseks ning mis
hoiatavad aegsasti tegevuse mis tahes kahjulikest tagajärgedest ning mida võetakse
õnnetusjuhtumite korral kiireks ja tõhusaks tegutsemiseks;
7) kavandatava tegevuse vältimatu mõju;
8) kavandatava tegevuse teadusuuringute tegemisele ja muudele olemasolevatele
kasutustele ja väärtustele avaldatava mõju arvestamine;
37
9) keskkonnamõju hindamiseks teabe kogumisel ette tulnud teadmiste lünkade ja
määramatuse tuvastamine;
10) täismahus keskkonnamõju hindamise aruande mittetehniline kokkuvõte;
11) täismahus keskkonnamõju hindamise aruande koostanud isiku või organisatsiooni
nimi ja aadress ning aadress, kuhu saata kommentaare aruande kohta.
(3) Keskkonnaamet kontrollib aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
nõuetele ning avalikustab täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavandi oma
kodulehel arvamuste ja märkuste esitamiseks ning teavitab sellest Ametlikes Teadaannetes.
(4) Keskkonnaamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava
täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kõigile protokolliosalistele arvamuste ja
märkuste esitamiseks ning avalikustab esitatud arvamused ja märkused oma veebilehel.
(5) Antarktika tegevusloa taotleja esitab Keskkonnaametile heakskiitmiseks lõpliku täismahus
keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kõiki avalikustamise käigus esitatud arvamusi
ja märkusi ning nendele esitatud vastuseid.
(6) Täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavandi esitamisega kõigile
protokolliosalistele samal ajal edastab Keskkonnaamet selle ka Antarktika lepingu
keskkonnakaitsekomiteele.
(7) Arvamuste ja märkuste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 90 kalendripäeva.
(8) Keskkonnaamet ei kiida täismahus keskkonnamõju hindamise aruannet heaks enne
Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise arvamuse saamist, välja arvatud juhul, kui selle tõttu
lükkuks Antarktika-tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustamine edasi kauemaks
kui 15 kuuks pärast täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kõigile
protokolliosalistele edastamist.
(9) Keskkonnaamet edastab heakskiidetud täismahus keskkonnamõju hindamise aruande
kõigile protokolliosalistele ning see avalikustatakse Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumi veebilehtedel.
(10) Kavandatavat Antarktika-tegevust ei või alustada enne 60 päeva möödumist heakskiidetud
täismahus keskkonnamõju hindamise aruande edastamist kõigile protokolliosalistele.
§… Teise protokolliosalise edastatud täismahus keskkonnamõju hindamise aruande
avalikustamine
(1) Keskkonnaministeerium avalikustab oma veebilehel teise protokolliosalise edastatud
täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavandi arvamuste ja märkuste esitamiseks
vähemalt 90 päeva vältel ning teavitab sellest Ametlikes Teadaannetes.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamused ja märkused edastab
Keskkonnaministeerium täismahus keskkonnamõju hindamise aruande kavandi esitanud
protokolliosalisele.
38
(3) Teise protokolliosalise edastatud lõplik täismahus keskkonnamõju hindamise aruanne
avalikustatakse Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi veebilehtedel.
§… Kohaliku liigi isendi loodusest eemaldamise ja kahjuliku häirimise luba
(1) Antarktika lepingu piirkonnas Antarktika kohaliku looma- või taimeliigi isendi loodusest
eemaldamine ja sellise liigi isendite ja nende looduslike elupaikade kahjulik häirimine on
lubatud vaid Keskkonnaameti loa alusel ning selles sätestatud ulatuses ja tingimustel.
(2) Keskkonnaamet võib põhjendatud juhul lubada kohaliku looma- või taimeliigi isendi
loodusest eemaldamist ja sellise liigi isendite ja nende looduslike elupaikade kahjulikku
häirimist vaid järgmisteks eesmärkideks:
1) eksemplaride varumine teadus- või haridusalaseks kasutuseks;
2) isendite varumine loomaaedadele, kuid kohalike loomade puhul vaid siis, kui
selliseid isendeid ei ole võimalik hankida mujalt, olemasolevatest tehistingimustes
peetavate isendite kogudest, või kui see on vajalik kaitse-eesmärgil;
3) varumine teadustegevuse, milleks ei ole antud luba käesoleva lõike punktide 1–2
alusel, või teaduslike tugirajatiste ehitamise ja toimimise vältimatute tagajärgede korral.
(3) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkidel kohaliku looma-
või taimeliigi isendi loodusest eemaldamist ja sellise liigi isendite kogumite ja looduslike
elupaikade kahjulikku häirimist lubada vaid juhul, kui selline tegevus ei ohusta kohaliku looma-
või taimeliigi või selle elupaiga säilimist, looduslikku taastumisvõimet ega ökosüsteemi
tasakaalu ning vaid ulatuses, mis on hädavajalik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
eesmärkide saavutamiseks.
(4) Protokolli II lisa liites A nimetatud eriliselt kaitstud looma- või taimeliigi isendi loodusest
eemaldamist võib lubada vaid juhul, kui loodusest eemaldamine:
1) on hädavajalik teaduslikul eesmärgil;
2) ei ohusta selle liigi või kohaliku asurkonna ellujäämist või taastumist; ja
3) kasutatakse võimaluse korral mittesurmavaid vahendeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku liigi isendi loodusest eemaldamise ja
kahjuliku häirimise loa taotlemise, andmise ja kehtetuks tunnistamise korra ning loa vormi
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ Võõrliigi isendi sisseviimise luba
(1) Antarktika lepingu piirkonna jaoks võõra looma- või taimeliigi isendi sisseviimine sellesse
piirkonda on lubatud vaid Keskkonnaameti loa alusel ning selles sätestatud tingimustel.
Eluslindude sisseviimine Antarktika lepingu piirkonda on keelatud.
(2) Keskkonnaamet võib lubada Antarktika lepingu piirkonda sisse viia kultuurtaimi ja nende
paljundusmaterjali kontrollitud tingimustes kasutamiseks ning elusorganismide liike
kontrollitud tingimustes katsete tegemiseks, näidates loal ära:
1) sissetoodava liigi nimetuse ja isendite arvu, asjakohasel juhul vanuse ja soo;
39
2) sissetoomise vajaduse põhjenduse ning vajalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida
põgenemist või kokkupuudet kohaliku loomastiku või taimestikuga;
3) sisseviidud võõrliigi isendite Antarktika lepingu piirkonnast eemaldamise või
hävitamise tingimused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku liigi isendi loodusest eemaldamise,
kahjuliku häirimise ja võõrliigi isendi sisseviimise lubade taotlemise, andmise ja kehtetuks
tunnistamise korra ning lubade vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§… Luba Antarktika erikaitsepiirkonda sisenemiseks
(1) Protokolli V lisa kohaselt määratud erikaitsepiirkonda sisenemine ja seal tegevuse
korraldamine on lubatud vaid Keskkonnaameti loa alusel ja selles sätestatud tingimustel.
(2) Keskkonnaamet annab Antarktika erikaitsepiirkonda sisenemise loa ja määrab selle
tingimused, lähtudes erikaitsepiirkonna kaitsekorralduskavast, selle puudumise korral vaid
mõjuval teaduslikul eesmärgil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise, andmise ja kehtetuks tunnistamise
korra ning loa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ … Nõuded toidu sisseviimiseks Antarktika lepingu piirkonda
(1) Elusloomade sisseviimine Antarktika lepingu piirkonda nende toiduks tarvitamise eesmärgil
on keelatud.
(2) Toiduks tarvitatavaid taimseid ja loomseid saadusi tuleb Antarktika lepingu piirkonnas
hoida kontrollitud tingimustes ning kõrvaldada jäätmekava kohaselt.
(3) Antarktika lepingu piirkonda sisseviidav linnuliha ja linnulihatooted peavad olema testitud
Newcastle’i haiguse, tuberkuloosi ja pärmseentõve suhtes ning vabad haigustekitajatest.
(4) Tarvitamata linnuliha ja linnulihatooted eemaldatakse Antarktika lepingu piirkonnast või
hävitatakse põletamise või muul samaväärselt tõhusal viisil, mis välistab ohu mikroorganismide
levikuks.
§ ... Aruandlus
(1) Operaator on kohustatud Antarktika lepingu piirkonnas pidama arvestust ja talletama teabe
oma tegevuste kohta piisava täpsusega, et oleks võimalik kontrollida tema tegevuse vastavust
käesoleva seaduse nõuetele.
(2) Hiljemalt … päeva jooksul pärast Antarktika-tegevuse lõppu esitab operaator
Keskkonnaametile etteantud vormis Antarktika-tegevuse aruande talle käesoleva seaduse alusel
väljastatud lubades sätestatud tegevuste ja tingimuste täitmise kohta ning seire tulemused.
(3) Antarktika tegevuse aruanne peab sisaldama teavet operaatorile väljastatud lubades
sätestatud tingimuste täitmise kohta, sealhulgas seire tulemusi, ja jäätmekäitlustegevusi.
40
§ ... Loa muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Keskkonnaamet võib paragrahvides X nimetatud/käesoleva seaduse alusel väljastatud luba
ja selles kehtestatud tingimusi muuta või loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) ilmneb, et loa andmisel aluseks olnud eeldused ei ole tõesed;
2) see on vajalik Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamiseks.
(2) Keskkonnaamet tunnistab paragrahvis X nimetatud loa kehtetuks, kui:
1) Antarktika-tegevust tehakse vastuolus loa tingimustega või protokolli artiklis 3
sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetega;
2) Antarktika-tegevust korraldav isik ei ole Keskkonnaametile loas ettenähtud tähtajaks
esitanud jäätmete kõrvaldamise eesmärgil nende üleandmiseks ning laeva naftaste
jääkide ja prügi üleandmiseks sõlmitud lepingut või lepinguid loas toodud nimekirjas
nimetatud isikuga.
… peatükk
JÄÄTMEKÄITLUS
§… Jäätmekäitluse üldpõhimõtted
(1) Jäätmeteket tuleb Antarktika lepingu piirkonnas vältida võimalikult suures ulatuses.
(2) Jäätmeid tuleb Antarktika lepingu piirkonnas hoiustada või ladustada viisil, mis välistab
nende lekkimise või hajumise ümbritsevasse keskkonda.
(3) Antarktika lepingu piirkonnas tekkivad jäätmed tuleb sealt võimalikult suures ulatuses
eemaldada.
(4) Jäätmed kõrvaldab või eemaldab Antarktika lepingu piirkonnast ning hoiustamis- ja
ladustamiskohad korrastab jäätmetekitaja.
§ … Riiklik Antarktika jäätmekava ja Antarktika-tegevuse jäätmekava
(1) Riiklikus Antarktika jäätmekavas sätestatakse üldised jäätmekäitlusnõuded, sealhulgas
jäätmete tekke vähendamise, ladustamise ja kõrvaldamise nõuded Antarktika lepingu
piirkonnas, jäätmete klassifitseerimise süsteemi ja jäätmearuandluse nõuded.
(2) Antarktika-tegevuse jäätmekava koostatakse riikliku Antarktika jäätmekava alusel ning see
määrab jäätmekäitluse korralduse ja jäätmete kõrvaldamise viisid Antarktika-tegevuse jooksul
ning jäätmekava järgimise eest vastutava isiku.
(3) Operaator esitab Antarktika-tegevuse jäätmekava kavandi koos Antarktika-tegevusloa
taotlusega Keskkonnaametile ning see moodustab Antarktika tegevusloa lahutamatu osa.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku Antarktika jäätmekava kinnitab valdkonna
eest vastutav minister käskkirjaga.
§ ... Jäätmete eemaldamine Antarktika lepingu piirkonnast
41
(1) Antarktika lepingu piirkonnas jäätmeid tekitanud isik on kohustatud sealt eemaldama
järgmised jäätmed:
1) radioaktiivsed materjalid;
2) patareid ja akud;
3) vedel- ja tahkekütus;
4) jäätmed, mis sisaldavad kahjulikes kogustes raskmetalle või ohtlikult mürgiseid või
kahjulikke püsiühendeid;
5) polüvinüülkloriid (PVC), polüuretaanvaht, polüstüreenvaht, kumm ja määrdeõlid,
töödeldud puit ja muud tooted, mis sisaldavad selliseid lisandeid, mis võivad
põletamisel tekitada kahjulikke heitmeid;
6) kõik muud plastjäätmed, välja arvatud madala tihedusega polüetüleenmahutid, nagu
prügikotid, tingimusel, et sellised mahutid põletatakse riiklikus Antarktika jäätmekavas
kehtestatud nõuete kohaselt;
7) kütusevaadid ja muud mittepõlevad jäätmed, kui nende eemaldamine ei põhjusta
suuremat kahjulikku mõju keskkonnale kui jätmine nende asukohta;
8) Antarktika lepingu piirkonda viidud võõrliikide isendite korjused, mikroorganismide
ja taimsete haigustekitajate laborikultuurid ning linnuliha, kui neid ei põletata ega
steriliseerita muul viisil;
9) jäätmete põletamise tahked jäägid;
10) muud vedeljäätmed ja reoveed ning majapidamisjäätmed võimalikult suures
ulatuses.
(2) Antarktika lepingu piirkonnast eemaldatavad jäätmed tuleb tuua tagasi Eestisse või viia teise
riiki, kellega operaatoril on jäätmete vastuvõtmiseks selles riigis sõlmitud asjaomane
kokkulepe.
§ … Jäätmete kõrvaldamine
(1) Jäätmeid võib põletada Antarktika lepingu piirkonnas riiklikus Antarktika jäätmekavas
sätestatud korras nõuetele vastavas jäätmepõletusseadmes.
(2) Reovett, vedelaid majapidamisjäätmeid ja muid vedelaid jäätmeid ei või kõrvaldada
jääšahtidesse, mis asuvad teadaolevatel jäävoolu joontel, mis lõpevad jäävabadel või kõrge
ablatsiooniga aladel.
(3) Reovee ja vedelate majapidamisjäätmete heitmisel/juhtimisel otse? merre tuleb arvestada
merekeskkonna isepuhastusvõimet ja selliste jäätmete kiire hajumise võimalikkust.
(4) Paikse jäätmetekkekoha suured reovee ja majapidamisjäätmete kogused tuleb enne merre
heitmist peenestada.
(5) Laevade toidujäätmeid võib heita merre võimalikult kaugel, kuid mitte lähemal kui 12
meremiili kaugusel lähimast maismaast või šelfiliustikust, kui need on läbinud pihusti või
peenesti ning mahuvad läbi 25millimeetriste avadega sõela.
42
(6) Laeva, millel on tunnistus rohkem kui 10 isiku pardalevõtuks, puhastamata reovett võib
heita merre mitte lähemal kui 12 meremiili kaugusel lähimast maismaast või šelfiliustikust, kui
laeva liikumiskiirus on vähemalt 4 sõlme.
(7) Täpsed tingimused ja kord Antarktika-tegevuse käigus tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks
sätestatakse Antarktika-tegevuse jäätmekavas.
§ ... Jäätmete kohta arvestuse pidamine ja jäätmearuandlus
(1) Jäätmetekitaja on kohustatud pidama arvestust tema tekitatud, käideldud ja kõrvaldatud
jäätmete kohta Antarktika-tegevuse jäätmekava järgi.
(2) Jäätmetekitaja esitab jäätmearuande oma jäätmekäitlustegevuse ning jäätmekava
rakendamise kohta Keskkonnaametile Antarktika-tegevusloas määratud sagedusega ja selles
osutatud tähtajaks. Nimetatud aruandes analüüsitakse muuhulgas jäätmete ladustamiskohtade
korrastamiseks ning jäätmete keskkonnamõju hindamiseks ja vähendamiseks võetud meetmeid.
… peatükk
MEREREOSTUSE VÄLTIMINE LAEVADELT
§ … Nõuded Antarktika piirkonda sisenevale laevale
(1) Antarktika lepingu piirkonda siseneval laeval peavad olema pardal piisava suurusega
mahutid püdela nafta, reostunud ballastvee, mahutite pesuvee, muude naftajääkide, naftase segu
ja mürgiste vedelike ning jäätmete hoiustamiseks kogu Antarktika lepingu piirkonnas viibimise
ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ainete ja jäätmete üleandmiseks
vastuvõtuseadmetesse pärast Antarktika lepingu piirkonnast lahkumist peab operaatoril olema
sõlmitud leping Antarktika lepingu piirkonnaga külgneva riigi pädeva teenusepakkujaga.
(3) Antarktika lepingu piirkonda siseneval laeval, välja arvatud väikelaeval, mis osaleb paikse
tegevuskoha või laeva toimingus, peab olema merereostuse korral tegutsemise plaan.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalik teave
esitatakse koos Antarktika-tegevusloa taotlusega ning need nõuded moodustavad osa
Antarktika-tegevusloast.
… peatükk
HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMINE
§ … Hädaolukorras tegutsemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ei kohaldata hädaolukorrale, mis on seotud inimese
elu, laevade, õhusõidukite või muude seadmete või rajatiste ohutusega või keskkonnakaitsega.
(2) Tegevustest hädaolukorras, mis on käesoleva seaduse kohaselt keelatud või mille kohta
oleks pidanud koostama täismahus keskkonnamõju hindamise aruande, teavitab operaator
viivitamata Keskkonnaametit ning esitab hädaolukorra ja võetud meetmete kohta põhjaliku
aruande Keskkonnaametile 30 päeva jooksul hädaolukorra lõppemisest arvates, kes teavitab
43
sellest teisi protokolliosalisi ning komiteed.
… peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§… Riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise
üle teeb Keskkonnaamet.
§ … Riikliku järelevalve erimeetmed
Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ … Riikliku järelevalve erisused
…
§ … Vahetu sunni kasutamine
Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras.
§ … Sunniraha määr
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras
rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
... peatükk
VASTUTUS
§ … Keelatud tegevus
(1) Antarktika lepingu piirkonnas keelatud tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ … Loata tegutsemine
(1) Antarktika lepingu piirkonnas loata tegutsemise eest, kui selline luba on nõutav –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ … Loanõuete rikkumine
(1) Antarktika-tegevuseks väljastatud loa nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
44
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
… peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ … Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses (RT I …) tehakse järgmised muudatused:
1) Antarktika tegevusloa taotluse esitamise eest:
2) Antarktika lepingu piirkonnast kohaliku liigi isendi loodusest eemaldamise ja kahjuliku
häirimise loa taotlemise eest:
3) Antarktika lepingu piirkonda võõrliigi isendi sisseviimise loa taotlemise eest:
4) Antarktika erikaitsepiirkonda sisenemise loa taotlemise eest:
45
Ministeeriumid 01.02.2021 nr 1-4/21/494
Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga
ühinemise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga ühinemise seaduse
eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Lisad: 1) Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu;
2) seletuskiri;
3) Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokoll eesti ja inglise keeles.
Teadmiseks: Eesti Teaduste Akadeemia
Triin Nymann, 626 2927
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
ANTARKTIKA LEPINGU
KESKKONNAKAITSEPROTOKOLL
Preambul
Antarktika lepingu käesoleva protokolli osalisriigid, edaspidi „protokolliosalised“,
olles veendunud, et on vaja tõhustada Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega
seotud ökosüsteemide kaitset;
olles veendunud vajaduses tugevdada Antarktika lepingu süsteemi tagamaks, et Antarktikat
kasutatakse üksnes rahumeelsetel eesmärkidel ning et Antarktika ei muutuks rahvusvaheliste
erimeelsuste objektiks;
pidades silmas Antarktika erilist õiguslikku ja poliitilist staatust ning Antarktika lepingu
konsultatiivosaliste erilist vastutust selle tagamise eest, et kõik tegevused Antarktikas oleksid
kooskõlas Antarktika lepingu eesmärkide ja põhimõtetega;
meenutades Antarktika määramist erikaitsealaks ja Antarktika lepingu süsteemi alusel
Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide kaitseks võetud
muid meetmeid;
tunnustades veel neid ainulaadseid võimalusi, mida Antarktika pakub nii ülemaailmse kui ka
piirkondliku tähtsusega protsesside teaduslikuks seireks ja teaduslikeks uuringuteks;
kinnitades veelkord Antarktika mereliste elusressursside kaitse konventsiooni looduskaitse
põhimõtteid;
olles veendunud, et Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide
kaitse kõikehõlmava režiimi arendamine on kogu inimkonna huvides;
soovides sel eesmärgil Antarktika lepingut täiendada;
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Mõisted
Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „Antarktika leping“ – 1. detsembril 1959 Washingtonis allkirjastatud Antarktika leping;
(b) „Antarktika lepingu piirkond“ – piirkond, millele kohaldatakse Antarktika lepingut
vastavalt selle lepingu artiklile VI;
(c) „Antarktika lepingu konsultatiivkohtumised“ – Antarktika lepingu artiklis IX nimetatud
kohtumised;
(d) „Antarktika lepingu konsultatiivosalised“ – Antarktika lepingu osalised, kellel on õigus
määrata esindajaid selle lepingu artiklis IX nimetatud kohtumistele;
(g) „Antarktika lepingu süsteem“ – Antarktika leping ja selle lepingu alusel kehtivad
meetmed ning Antarktika lepinguga seotud muud eraldiseisvad jõustunud rahvusvahelised
aktid ja nende aktide alusel kehtivad meetmed;
(f) „vahekohus“ – käesoleva protokolli lahutamatu osa moodustava liite kohaselt loodud
vahekohus;
(g) „komitee“ – artikli 11 kohaselt loodud keskkonnakaitsekomitee.
Artikkel 2
Eesmärk ja määramine
Protokolliosalised kohustuvad igati kaitsma Antarktika keskkonda ning sellest sõltuvaid ja
sellega seotud ökosüsteeme ning määravad käesolevaga Antarktika rahule ja teadusele
pühendatud looduskaitsealaks.
Artikkel 3
Keskkonnakaitse põhimõtted
1. Iga Antarktika lepingu piirkonnas asetleidva tegevuse kavandamisel ja korraldamisel tuleb
lähtuda Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide kaitsest
ning Antarktika iseeneslikust väärtusest, kaasa arvatud Antarktika ürgloodus ja esteetilised
väärtused ning selle ala väärtus teadusuuringute, eelkõige globaalse keskkonna mõistmiseks
vajalike teadusuuringute tegemiseks.
2. Sel eesmärgil:
(a) peavad tegevused Antarktika lepingu piirkonnas olema kavandatud ja korraldatud nii, et
piirata ebasoodsat mõju Antarktika keskkonnale ning sellest sõltuvatele ja sellega seotud
ökosüsteemidele;
(b) peavad tegevused Antarktika lepingu piirkonnas olema kavandatud ja korraldatud nii, et
vältida:
(i) ebasoodsat mõju kliimale või ilmastikule;
(ii) olulist ebasoodsat mõju õhu ja vee kvaliteedile;
(iii) olulisi muudatusi atmosfääris, maismaal (sealhulgas veekeskkonnas), liustiku-
või merekeskkonnas;
(iv) kahjulikke muutusi taime- ja loomaliikide asurkondade levikus, arvukuses või
produktiivsuses;
(v) edasist ohtu eriti ohustatud või ohustatud liikidele või selliste liikide
asurkondadele või
(vi) bioloogiliselt, teaduslikult, ajalooliselt, esteetiliselt või looduslikult tähtsate
piirkondade halvenemist või olulist ohtu nendele;
(c) peavad tegevused Antarktika lepingu piirkonnas olema kavandatud ja korraldatud
teabe põhjal, mis on piisav selleks, et teha eelnev hinnang ja teadlik otsus tegevuste
võimaliku mõju kohta Antarktika keskkonnale ning sellest sõltuvatele ja sellega seotud
ökosüsteemidele ning Antarktika väärtusele teadusuuringute korraldamisel. Sellise
otsuse tegemisel võetakse arvesse:
(i) tegevuse ulatust, sealhulgas selle piirkonda, kestust ja intensiivsust;
(ii) tegevuse kumulatiivset mõju, nii eraldi kui ka koos Antarktika lepingu
piirkonnas toimuvate muude tegevustega;
(iii) kas tegevus mõjutab kahjulikult mis tahes muud tegevust Antarktika lepingu
piirkonnas;
(iv) tehnoloogia ja toimimisviiside olemasolu, et tagada tegutsemine keskkonnale
ohutul viisil;
(v) kas suudetakse seirata olulisi keskkonnanäitajaid ja ökosüsteemide komponente
selleks, et teha kindlaks tegevuse mis tahes kahjulik mõju ja hoiatada selle eest
aegsasti, ning muuta toimimisviise, kui see osutub vajalikuks Antarktika keskkonna
ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide seire või uute teadmiste
saamise tulemusel; ning
(vi) kas on võimalik kohe ja tõhusalt tegutseda õnnetusjuhtumite, eriti võimaliku
keskkonnamõjuga õnnetusjuhtumite korral;
(d) seiratakse regulaarselt ja tõhusalt kõigi toimuvate tegevuste mõju hindamist,
sealhulgas kontrollitakse prognoositud mõju;
(e) seiratakse regulaarselt ja tõhusalt, et aegsasti tuvastada Antarktika lepingu
piirkonnas ja sellest väljaspool toimuvate tegevuste võimalikku ettenägematut mõju
Antarktika keskkonnale ning sellest sõltuvatele ja sellega seotud ökosüsteemidele.
3. Antarktika lepingu piirkonnas tegevuste kavandamisel ja korraldamisel omistatakse
esmatähtsus teadusuuringutele ja Antarktika kui teadusuuringute, sh globaalse keskkonna
mõistmiseks oluliste teadusuuringute tegemise piirkonna väärtuse säilitamisele.
4. Antarktika lepingu piirkonnas teaduslike uurimisprogrammide alusel korraldatav tegevus,
turism ning igasugune muu riiklik ja mitteriiklik tegevus, kaasa arvatud nende tegevustega
seotud logistiline tegevus, millest tuleb ette teatada Antarktika lepingu artikli VII lõike 5
kohaselt:
(a) toimub kooskõlas selle artikli põhimõtetega; ja
(b) peatatakse, lõpetatakse või seda muudetakse, kui see avaldab või võib avaldada
Antarktika keskkonnale või sellest sõltuvate või sellega seotud ökosüsteemidele
nendele põhimõtetele mittevastavat mõju.
Artikkel 4
Seos Antarktika lepingu süsteemi teiste osadega
1. Käesolev protokoll täiendab Antarktika lepingut, kuid ei muuda seda.
2. Protokoll ei piira protokolliosaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Antarktika lepingu
süsteemis kehtivatest muudest rahvusvahelistest õigusaktidest.
Artikkel 5
Kooskõla Antarktika lepingu süsteemi teiste osadega
Protokolliosalised konsulteerivad ja teevad koostööd Antarktika lepingu süsteemis kehtivate
teiste rahvusvaheliste õigusaktide lepinguosalistega ja nende asjaomaste institutsioonidega, et
tagada käesoleva protokolli eesmärkide saavutamine ja põhimõtete järgimine, vältida
sekkumist nende õigusaktide eesmärkide saavutamisse ja põhimõtete järgimisse ning mis tahes
vastuolu nende õigusaktide rakendamise ja käesoleva protokolli vahel.
Artikkel 6
Koostöö
1. Protokolliosalised teevad koostööd Antarktika lepingu piirkonnas tegevuste kavandamisel ja
korraldamisel. Sel eesmärgil püüab iga protokolliosaline:
(a) edendada Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud
ökosüsteemide kaitset käsitlevaid teadus-, tehnika- ja haridusalaseid
koostööprogramme;
(b) anda teistele protokolliosalistele asjakohast abi keskkonnamõju hindamise
ettevalmistamisel;
(c) edastada teistele protokolliosalistele taotluse korral mis tahes võimalikku
keskkonnariski käsitlevat teavet ja anda abi selliste õnnetusjuhtumite tagajärgede
vähendamiseks, mis võivad kahjustada Antarktika keskkonda või sellest sõltuvaid
ja sellega seotud ökosüsteeme;
(d) konsulteerida teiste protokolliosalistega uute jaamade ja muude rajatiste
asukohtade valimisel, et vältida mis tahes asukohas nende ülemäära tihedast
paiknemisest tekkivat kumulatiivset mõju;
(e) vajaduse korral teha ühisekspeditsioone ning jagada jaamade ja muude rajatiste
kasutamist;
(f) rakendada Antarktika lepingu konsultatiivkohtumistel kokkulepitud meetmeid.
2. Protokolliosaline on kohustatud võimaluste piires edastama teistele protokolliosalistele
teavet, mis võib olla neile kasulik tegevuste kavandamisel ja korraldamisel Antarktika
lepingu piirkonnas, et kaitsta Antarktika keskkonda ning sellest sõltuvaid ja sellega seotud
ökosüsteeme.
3. Protokolliosalised teevad koostööd nende protokolliosalistega, kellel on jurisdiktsioon
Antarktika lepingu piirkonnaga külgnevate alade üle, eesmärgiga tagada, et Antarktika
lepingu piirkonnas toimuval tegevusel ei oleks nendele aladele kahjulikku keskkonnamõju.
Artikkel 7
Keeld tegeleda maavaradega
Maavaradega seotud tegevus, välja arvatud teadusuuringud, on keelatud.
Artikkel 8
Keskkonnamõju ja selle hindamine
1. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kavandatavatele tegevustele kohaldatakse lisas I
sätestatud menetlust, et hinnata eelnevalt tegevuse mõju Antarktika keskkonnale või sellest
sõltuvatele või sellega seotud ökosüsteemidele vastavalt sellele, kas sellel tegevusel on:
(a) väiksem kui mitteoluline või ajutine mõju;
(b) mitteoluline või ajutine mõju;
(c) suurem kui mitteoluline või ajutine mõju.
2. Protokolliosaline tagab, et I lisas sätestatud hindamismenetlust kohaldatakse selliste otsuste
ettevalmistamise etapis, mis tehakse Antarktika lepingu piirkonnas teaduslike
uurimisprogrammidega kooskõlas teostatavate tegevuste, turismi ning muude riiklike ja
mitteriiklike tegevuste kohta, kaasa arvatud nende tegevustega seotud logistiline abitegevus,
millest tuleb ette teatada Antarktika lepingu artikli VII lõike 5 kohaselt.
3. I lisas sätestatud hindamismenetlust kohaldatakse tegevuse mis tahes muudatusele, mis
tuleneb käimasoleva tegevuse intensiivsuse suurenemisest või vähenemisest, mõne tegevuse
lisamisest, rajatise likvideerimisest või muust asjaolust.
4. Kui tegevust kavandavad mitu protokolliosalist üheskoos, määravad asjaomased
protokolliosalised ühe endi seast koordineerima I lisas sätestatud keskkonnamõju hindamise
menetlust.
Artikkel 9
Lisad
1. Protokolli lisad on selle lahutamatu osa.
2. Lisaks lisadele I–IV võib vastu võtta muid lisasid, mis jõustuvad Antarktika lepingu artikli
IX kohaselt.
3. Lisade muudatusi võib vastu võtta ja need jõustuvad Antarktika lepingu artikli IX kohaselt,
võttes arvesse, et lisas võib sätestada muudatuste jõustumise kiirendatud korras.
4. Lisad ja nende muudatused, mis on jõustunud lõigete 2 ja 3 kohaselt, jõustuvad Antarktika
lepingu osalise suhtes, kes ei ole Antarktika lepingu konsultatiivosaline või kes ei olnud
Antarktika lepingu konsultatiivosaline vastava lisa või selle muudatuse vastuvõtmise ajal,
pärast seda, kui depositaar on kätte saanud selle lepinguosalise teate heakskiitmise kohta, kui
lisas ei ole muudatuse jõustumise kohta sätestatud teisiti.
5. Lisade suhtes kohaldatakse artiklites 18–20 kirjeldatud vaidluste lahendamise korda, kui lisas
ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 10
Antarktika lepingu konsultatiivkohtumised
1. Antarktika lepingu konsultatiivkohtumised, kaasates parimat kättesaadavat teaduslikku ja
tehnilist teavet:
(a) määravad käesoleva protokolli sätete kohaselt kindlaks üldise poliitika Antarktika
keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide kõikehõlmavaks
kaitseks; ja
(b) võtavad Antarktika lepingu artikli IX alusel meetmeid käesoleva protokolli
rakendamiseks.
2. Antarktika lepingu konsultatiivkohtumised vaatavad läbi komitee tööd ning arvestavad
lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel igati komitee nõuandeid ja soovitusi, samuti Antarktika
uurimise teaduskomitee nõuandeid.
Artikkel 11
Keskkonnakaitsekomitee
1. Käesolevaga asutatakse keskkonnakaitsekomitee.
2. Igal protokolliosalisel on õigus olla komitee liige ja määrata esindaja, keda võivad saata
eksperdid ja nõuandjad.
3. Antarktika lepingu osaline, kes ei ole käesoleva protokolli osaline, võib komitees osaleda
vaatlejana.
4. Komitee kutsub oma istungitele vaatlejatena osalema Antarktika uurimise teaduskomitee
presidendi ja Antarktika mereliste elusressursside kaitse teaduskomitee esimehe. Komitee võib
Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise heakskiidul kutsuda oma istungitele vaatlejatena
osalema muid asjassepuutuvaid teadus-, keskkonna- ja tehnilisi organisatsioone, kes võivad
komitee töösse oma panuse anda.
5. Komitee esitab iga istungi kohta Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisele aruande.
Aruanne sisaldab kõiki istungil arutatud küsimusi ja kajastab väljendatud seisukohti. Aruanne
antakse istungil osalenud protokolliosalistele ja vaatlejatele ning tehakse seejärel avalikult
kättesaadavaks.
6. Komitee võtab vastu töökorra, mille kiidab heaks Antarktika lepingu konsultatiivkohtumine.
Artikkel 12
Komitee ülesanded
1. Komitee ülesandeks on anda protokolliosalistele nõu ja soovitusi käesoleva protokolli
rakendamise ja selle lisade toimimise kohta Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise
istungitel arutamiseks ning täita muid ülesandeid, mida talle Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisel antakse. Esmajoones annab komitee nõu:
(a) protokolli kohaselt võetud meetmete tõhususe kohta;
(b) nende meetmete ajakohastamise, tugevdamise või muul moel parandamise vajaduse
kohta;
(c) vajaduse korral lisameetmete, sealhulgas uute lisade vajaduse kohta;
(d) artiklis 8 ja I lisas sätestatud keskkonnamõju hindamise menetluse kohaldamise ja
teostamise kohta;
(e) Antarktika lepingu piirkonnas tehtavate tegevuste keskkonnamõju vähendamise või
leevendamise vahendite kohta;
(f) kiiret tegutsemist nõudvates olukordades, sealhulgas keskkonnahädaolukordades
tegutsemise korra kohta;
(g) Antarktika kaitsealade süsteemi toimimise ja edendamise kohta;
(h) kontrollimenetluse kohta, sealhulgas kontrolliaruande vormi ja kontrollimisel
kasutatava nimekirja kohta;
(i) keskkonnakaitset käsitleva teabe kogumise, arhiveerimise, vahetamise ja hindamise
kohta;
(j) Antarktika keskkonna seisundi kohta; ja
(k) käesoleva protokolli rakendamist käsitlevate teadusuuringute, sealhulgas
keskkonnaseire vajalikkuse kohta.
2. Komitee peab oma ülesannete täitmisel vajaduse korral nõu Antarktika uurimise
teaduskomiteega, Antarktika mereliste elusressursside kaitse teaduskomiteega ning muude
asjaomaste teadus-, keskkonna- ja tehniliste organisatsioonidega.
Artikkel 13
Protokolli järgimine
1. Iga protokolliosaline võtab oma pädevuse piires protokolli järgimise tagamiseks
asjakohaseid meetmeid, sealhulgas võtab vastu õigusakte, teeb haldustoiminguid ja rakendab
sunnimeetmeid.
2. Iga protokolliosaline teeb kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga
asjakohaseid pingutusi selleks, et keegi ei rikuks oma tegevusega käesolevat protokolli.
3. Protokolliosaline teavitab kõiki teisi protokolliosalisi lõigete 1 ja 2 kohaselt võetud
meetmetest.
4. Protokolliosaline juhib kõigi teiste protokolliosaliste tähelepanu tegevusele, mis tema arvates
mõjutab käesoleva protokolli eesmärkide elluviimist ja põhimõtete rakendamist.
5. Antarktika lepingu konsultatiivkohtumine juhib sellise riigi tähelepanu, kes ei ole käesoleva
protokolli osaline, selle riigi, tema esindajate, vahendajate, füüsiliste või juriidiliste isikute,
laevade, õhusõidukite või muude transpordivahendite tegevusele, mis mõjutab käesoleva
protokolli eesmärkide elluviimist ja põhimõtete rakendamist.
Artikkel 14
Kontroll
1. Antarktika keskkonna ning sellest sõltuvate ja sellega seotud ökosüsteemide kaitsmise
edendamiseks ning käesoleva protokolli järgimise tagamiseks korraldavad Antarktika
lepingu konsultatiivosalised, kas eraldi või koos, vaatlejate kontrollkäike Antarktika
lepingu artikli VII kohaselt.
2. Vaatlejateks on:
(a) Antarktika lepingu konsultatiivosalise määratud vaatlejad, kes peavad olema selle
konsultatiivosalise kodanikud; ja
(b) Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise määratud vaatlejad, kes teevad
kontrollkäike Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisel kehtestatud korra kohaselt.
3. Protokolliosalised teevad kontrollkäike tegevate vaatlejatega igati koostööd ja tagavad,
et kontrolli käigus võimaldatakse vaatlejatele juurdepääs jaamade, rajatiste, seadmete,
laevade ja õhusõidukite kõikidesse osadesse, mis on kontrolliks avatud Antarktika lepingu
artikli VII lõike 3 järgi, samuti kõikidele seal hoitavatele dokumentidele, mida nõutakse
käesoleva protokolli kohaselt.
4. Kontrolliaruanded saadetakse protokolliosalistele, kelle jaamasid, rajatisi, seadmeid,
laevu ja õhusõidukeid aruanded käsitlevad. Pärast seda, kui nendele protokolliosalistele on
antud võimalus esitada kommentaare, saadetakse aruanded ja nende kommentaarid kõigile
protokolliosalistele ja komiteele ning neid arutatakse Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisel, misjärel tehakse need avalikult kättesaadavaks.
Artikkel 15
Hädaolukorras tegutsemine
1. Antarktika lepingu piirkonnas keskkonnahädaolukordade korral nõustub
protokolliosaline:
(a) tagama kiire ja tõhusa tegutsemise hädaolukorras, mis võib kujuneda Antarktika
lepingu piirkonnas teaduslike uurimisprogrammide elluviimisel, turismi või muu
riikliku või mitteriikliku tegevuse, sealhulgas logistilise abitegevuse tõttu, milleks
nõutakse Antarktika lepingu artikli VII lõike 5 kohaselt etteteatamist; ja
(b) koostama hädaolukorras tegutsemise kavasid juhtumiteks, millel võib olla kahjulik
mõju Antarktika keskkonnale või sellest sõltuvatele ja sellega seotud ökosüsteemidele.
2. Sel eesmärgil protokolliosalised:
(a) teevad koostööd hädaolukorras tegutsemise kavade koostamisel ja rakendamisel; ja
(b) kehtestavad keskkonnahädaolukorrast kohese teavitamise ja
keskkonnahädaolukorras ühise tegutsemise korra.
3. Käesoleva artikli rakendamisel juhinduvad protokolliosalised asjakohaste
rahvusvaheliste organisatsioonide nõuannetest.
Artikkel 16
Vastutus
Protokolliosalised on kohustatud välja töötama juhised ja korra vastutuse kohta, mis tõuseb
käesoleva protokolliga hõlmatud Antarktika lepingu piirkonnas toimuvast tegevusest tekkivast
kahjust, kooskõlas käesoleva protokolli eesmärgiga kaitsta igati Antarktika keskkonda ning
sellest sõltuvaid ja sellega seotud ökosüsteeme. Nimetatud juhised ja kord sätestatakse artikli 9
lõike 2 kohaselt vastuvõetud lisas või lisades.
Artikkel 17
Protokolliosaliste aastaaruanded
1. Protokolliosaline annab üks kord aastas aru käesoleva protokolli rakendamiseks võetud
meetmetest. Aruanded peavad sisaldama artikli 13 lõike 3 kohaselt edastatud teateid, artikli 15
kohaselt koostatud hädaolukordades tegutsemise kavasid ja käesolevas protokollis nõutavaid
muid teateid ja nõutavat muud teavet, mida ei ole muus teabe edastamist ja vahetamist
reguleerivas sättes eraldi käsitletud.
2. Lõike 1 kohaselt esitatud aruanded edastatakse kõigile protokolliosalistele ja komiteele,
võetakse arutusele järgneval Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisel ning tehakse avalikult
kättesaadavaks.
Artikkel 18
Vaidluste lahendamine
Kui tekib vaidlus käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle, peavad vaidluse
osapooled võimalikult kiiresti omavahel nõu ükskõik millise osapoole taotlusel, eesmärgiga
lahendada vaidlus läbirääkimiste, järelepärimise, vahenduse, lepitamise, vahekohtu,
kohtulahendi või muul viisil, milles vaidlevad osapooled kokku lepivad.
Artikkel 19
Vaidluste lahendamise menetluse valik
1. Protokolliosaline võib protokolli allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel,
kinnitamisel või sellega ühinemisel või mis tahes sellele järgneval ajal kirjaliku avalduse
esitamise teel valida ühe või mõlemad järgnevatest vaidluste lahendamise viisidest, kui need
vaidlused käsitlevad artiklite 7, 8 ja 15 ja mis tahes lisa sätete tõlgendamist ja kohaldamist,
välja arvatud juhul, kui vastavas lisas on sätestatud teisiti, ning artikli 13 tõlgendamist või
kohaldamist niivõrd, kuivõrd see puudutab nimetatud artikleid ja sätteid:
(a) Rahvusvaheline Kohus;
(b) vahekohus.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud deklaratsioon ei mõjuta artikli 18 ja artikli 20 lõike 2
toimimist.
3. Protokolliosaline, kes ei ole lõike 1 kohast deklaratsiooni teinud või kelle suhtes ei ole
deklaratsioon enam jõus, loetakse nõustunuks vahekohtu pädevusega.
4. Kui vaidluse osapooled on nõustunud sama vaidluste lahendamise viisiga, võib vaidluse
lahendamisel kasutada ainult seda viisi, kui osapooled ei lepi kokku teisiti.
5. Kui vaidluse osapooled ei ole nõustunud sama vaidluste lahendamise viisiga või kui nad
mõlemad on nõustunud mõlema viisiga, võib vaidluse lahendada ainult vahekohtus, kui
osapooled ei lepi kokku teisiti.
6. Lõike 1 kohaselt tehtud deklaratsioon on jõus kuni selle aegumiseni vastavalt selle
tingimustele või kuni on möödunud kolm kuud kirjaliku tühistamisteate hoiuleandmisest
depositaarile.
7. Uus deklaratsioon, tühistamisteade või deklaratsiooni aegumine ei mõjuta mingil moel
Rahvusvahelises Kohtus või vahekohtus pooleliolevaid menetlusi, kui vaidluse osapooled ei
lepi kokku teisiti.
8. Käesolevas artiklis nimetatud deklaratsioonid ja teated antakse hoiule depositaarile, kes
edastab nende koopiad kõigile protokolliosalistele.
Artikkel 20
Vaidluste lahendamise kord
1. Kui vaidluse osapooled ei ole vaidluse puhul, mis käsitleb artiklite 7, 8 või 15 või mis tahes
lisa sätete tõlgendamist ja kohaldamist, välja arvatud juhul, kui vastavas lisas on sätestatud
teisiti, või artikli 13 tõlgendamist või kohaldamist niivõrd, kui see puudutab nimetatud artikleid
ja sätteid, kokku leppinud selle lahendamise viisis 12 kuu jooksul artikli 18 kohaselt esitatud
konsulteerimise taotlusest arvates, esitatakse vaidlus ükskõik millise osapoole taotlusel
lahendamiseks artikli 19 lõigetes 4 ja 5 kindlaks määratud korra kohaselt.
2. Vahekohus ei ole pädev Antarktika lepingu artikli IV reguleerimisalasse kuuluvas küsimuses
otsust tegema või seda lahendama. Lisaks ei tõlgendata käesolevat protokolli viisil, mis annaks
pädevuse või kohtualluvuse Rahvusvahelisele Kohtule või muule vahekohtule, mis on loodud
osapoolte vaidluste lahendamiseks, Antarktika lepingu artikli IV reguleerimisalasse kuuluvas
küsimuses otsuste tegemiseks või selle küsimuse muul moel lahendamiseks.
Artikkel 21
Allakirjutamine
Protokoll on allakirjutamiseks avatud 4. oktoobril 1991 Madridis ja seejärel kuni 3. oktoobrini
1992 Washingtonis igale riigile, kes on Antarktika lepingu osaline.
Artikkel 22
Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine
1. Allakirjutanud riigid peavad protokolli ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama.
2. Pärast 3. oktoobrit 1992 on protokoll ühinemiseks avatud Antarktika lepingu osaliseks
olevale riigile.
3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad deponeeritakse Ameerika
Ühendriikide valitsuse juures, kes määratakse käesolevaga depositaariks.
4. Pärast protokolli jõustumise kuupäeva ei arvesta Antarktika lepingu konsultatiivosalised
teadet, mis käsitleb Antarktika lepingu osalise õigust määrata esindajaid Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumistel osalemiseks Antarktika lepingu artikli IX lõike 2 järgi, kui see
lepinguosaline ei ole protokolli ratifitseerinud, vastu võtnud, kinnitanud või sellega ühinenud.
Artikkel 23
Jõustumine
1. Protokoll jõustub kolmekümnendal päeval, mis järgneb päevale, mil kõik käesoleva
protokolli vastuvõtmise päeval Antarktika lepingu konsultatiivosaliseks olnud riigid on
deponeerinud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja.
2. Antarktika lepingu osalise suhtes, kes deponeerib ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis-
või ühinemiskirja pärast protokolli jõustumise päeva, jõustub protokoll kolmekümnendal
päeval sellekohase kirja deponeerimisest arvates.
Artikkel 24
Reservatsioonid
Protokollile ei ole lubatud teha reservatsioone.
Artikkel 25
Muutmine
1. Protokolli võib muuta või täiendada igal ajal Antarktika lepingu artikli XII lõike 1 punktides
a ja b määratud korras, piiramata seejuures artiklis 9 sätestatut.
2. Viiekümne aasta möödumisel protokolli jõustumise päevast peetakse konverents protokolli
toimimise ülevaatamiseks nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui mis tahes Antarktika lepingu
konsultatiivosaline on esitanud depositaarile vastava taotluse.
3. Lõike 2 kohaselt protokolli toimimise ülevaatamiseks kokkukutsutud konverentsile esitatud
muudatusettepanek võetakse vastu protokolliosaliste häälteenamusega, sealhulgas kolm
neljandikku käesoleva protokolli vastuvõtmise ajal Antarktika lepingu konsultatiivosalisteks
olevate riikide häältest.
4. Lõike 3 alusel vastu võetud muudatus jõustub pärast seda, kui kolm neljandikku Antarktika
lepingu konsultatiivosalistest, sealhulgas kõik protokolli vastuvõtmise ajal Antarktika lepingu
konsultatiivosalisteks olevad riigid, on selle ratifitseerinud, vastu võtnud, kinnitanud või
sellega ühinenud.
5. (a) Artiklis 7 sätestatud Antarktika maavaradega seotud tegevuse keeld kehtib seni, kuni
Antarktika maavaradega seotud tegevuste suhtes on jõustunud siduv õiguslik kord, mis
sisaldab kokkulepitud abinõusid, et otsustada, kas ja millistel tingimustel võib
maavaradega seotud tegevust lubada. Selline õiguslik kord peab igati kaitsma
Antarktika lepingu artiklis IV viidatud kõigi riikide huvisid ja rakendama selles
sätestatud põhimõtteid. Sellest tulenevalt peab lõikes 2 nimetatud protokolli toimimise
ülevaatamiseks kokkukutsutud konverentsile esitatud artikli 7 muudatusettepanek
hõlmama ka nimetatud siduvat õiguslikku korda.
(b) Kui muudatus ei ole jõustunud kolme aasta jooksul selle vastuvõtmise päevast
arvates, võib protokolliosaline seejärel igal ajal teatada depositaarile protokollist
väljaastumisest. Protokollist väljaastumine jõustub kahe aasta möödumisel sellest, kui
depositaar on saanud teate väljaastumise kohta.
Artikkel 26
Depositaari teated
Depositaar teatab kõigile Antarktika lepingu osalistele järgmisest:
(a) protokolli allakirjutamine ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja
ühinemiskirjade deponeerimine;
(b) protokolli ja selle mis tahes lisa jõustumise kuupäev;
(c) protokolli mis tahes muudatuse jõustumise kuupäev;
(d) artiklis 19 nimetatud deklaratsioonide ja edastatavate teadete deponeerimine;
(e) artikli 25 lõike 5 punkti b kohaselt saadud teade.
Artikkel 27
Autentsed tekstid ja registreerimine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis
1. Käesolev protokoll, mis on koostatud hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles ning
mille iga versioon on võrdselt autentne, deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse
arhiivis. Ameerika Ühendriikide valitsus edastab protokolli nõuetekohaselt tõestatud
koopiad kõigile Antarktika lepingu osalistele.
2. Depositaar registreerib protokolli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli
102 kohaselt.
PROTOKOLLI LIIDE
VAHEKOHUS
Artikkel 1
1. Vahekohus moodustatakse ja see tegutseb protokolli ja käesoleva liite kohaselt.
2. Liites nimetatud sekretär on Alalise Vahekohtu peasekretär.
Artikkel 2
1. Igal protokolliosalisel on õigus määrata kuni kolm vahekohtunikku, kellest vähemalt üks
määratakse kolme kuu jooksul protokolli jõustumisest selle protokolliosalise suhtes. Iga
vahekohtunik peab olema kogenud Antarktika asjades, tundma põhjalikult rahvusvahelist
õigust ning olema õiglase, pädeva ja erapooletu isikuna kõrgelt tunnustatud. Niimoodi
määratud isikutest moodustatakse vahekohtunike nimekiri. Igal protokolliosalisel peab
pidevalt olema vähemalt üks vahekohtunik selles nimekirjas.
2. Protokolliosalise määratud vahekohtunik on nimekirjas viis aastat, võttes arvesse lõikes 3
sätestatut. Protokolliosaline võib selle isiku määrata uuesti vahekohtunikuks viieaastaste
perioodide kaupa.
3. Vahekohtuniku määranud protokolliosaline võib selle vahekohtuniku nimekirjast
eemaldada. Kui vahekohtunik sureb või kui protokolliosaline mis tahes põhjusel eemaldab
enda määratud vahekohtuniku nimekirjast, peab asjaomase vahekohtuniku määranud
protokolliosaline viivitamata teavitama sekretäri. Vahekohtunik, kes on nimekirjast
eemaldatud, jätkab teenistust vahekohtus, mille koosseisu ta on nimetatud, kuni selle
vahekohtu menetluse lõpetamiseni.
4. Sekretär tagab, et käesoleva artikli kohaselt määratud vahekohtunike kohta peetakse
ajakohastatud nimekirja.
Artikkel 3
1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kes nimetatakse järgmiselt:
(a) Menetluse algatanud vaidluse osapool nimetab artiklis 2 sätestatud nimekirjast ühe
vahekohtuniku, kes võib olla tema kodanik. Vahekohtunik nimetatakse artiklis 4
osutatud teates.
(b) Teate saamisest arvates 40 päeva jooksul nimetab vaidluse teine osapool artiklis 2
sätestatud nimekirjast teise vahekohtuniku, kes võib olla tema kodanik.
(c) Teise vahekohtuniku nimetamisest arvates 60 päeva jooksul nimetavad vaidluse
osapooled kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku artiklis 2 sätestatud nimekirjast.
Kolmas vahekohtunik ei tohi olla vaidluse osapoole kodanik, vaidluse osapoole
artiklis 2 sätestatud nimekirja määratud isik ega esimese kahe vahekohtunikuga samast
kodakondsusest. Kolmas vahekohtunik on vahekohtu eesistuja.
(d) Kui teist vahekohtunikku ei ole ettenähtud tähtaja jooksul nimetatud või kui vaidluse
osapooled ei ole jõudnud kolmanda vahekohtuniku nimetamises ettenähtud tähtaja
jooksul kokkuleppele, nimetab vahekohtuniku või vahekohtunikud vaidluse mis tahes
osapoole taotlusel Rahvusvahelise Kohtu president artiklis 2 ettenähtud nimekirjast 30
päeva jooksul sellekohase taotluse saamisest, võttes arvesse punktides b ja c sätestatud
tingimusi. Kohtu president peab nõu vaidluse osapooltega selles punktis temale pandud
ülesannete täitmisel.
(e) Kui Rahvusvahelise Kohtu president ei suuda punktis d temale pandud ülesandeid
täita või ta on vaidluse osapoole kodanik, täidab neid ülesandeid kohtu asepresident.
Kui asepresident ei suuda neid ülesandeid täita või ta on vaidluse osapoole kodanik,
täidab ülesandeid kohtu järgmine kõige vanem liige, kes on kättesaadav ja kes ei ole
vaidluse osapoole kodanik.
2. Iga vaba koht täidetakse algse nimetamise kohta sätestatud viisil.
3. Rohkem kui kahte osalist kaasavas vaidluses nimetavad sama huvi omavad osalised
kokkuleppel ühe vahekohtuniku lõike 1 punktis b sätestatud aja jooksul.
Artikkel 4
Menetluse algatanud vaidluse osapool teavitab sellest kirjalikult vaidluse teist osapoolt või teisi
osalisi ja sekretäri. Teade peab sisaldama hagiavaldust ja põhjendusi, millele see tugineb.
Sekretär edastab teate kõigile protokolliosalistele.
Artikkel 5
1. Kui vaidluse osapooled ei lepi kokku teisiti, toimub vahekohus Haagis, kus peetakse
vahekohtu arhiivi. Vahekohus võtab vastu oma töökorra. Töökorraga peab tagama, et igal
vaidluse osapoolel on igakülgne võimalus tema ärakuulamiseks ja oma põhjenduste esitamiseks
ning et menetlus toimub kiiresti.
2. Vahekohus võib kuulata vaidlusest tekkivaid vastunõudeid ja teha nende suhtes otsuse.
Artikkel 6
1. Vahekohus, kui ta leiab, et tal on protokolli kohaselt prima facie pädevus, võib:
(a) vaidluse mis tahes osapoole nõudel osutada sellistele ajutistele meetmetele, mida ta peab
vajalikuks vaidluse osapoolte asjakohaste õiguste kaitseks;
(b) määrata ajutisi meetmeid, mida ta peab asjaolude põhjal kohasteks, et vältida olulist
kahju Antarktika keskkonnale või sellest sõltuvatele või sellega seotud ökosüsteemidele.
2. Vaidluse osapooled järgivad viivitamata lõike 1 punkti b alusel määratud ajutisi meetmeid
seni, kui tehakse artikli 10 kohane otsus.
3. Vaatamata protokolli artiklis 20 sätestatud ajavahemikule, võib vaidluse osapool igal ajal,
teavitades artikli 4 kohaselt vaidluse teist osapoolt või teisi osalisi ja sekretäri, nõuda vahekohtu
erakorralist ja kiiret moodustamist selleks, et osutataks kiireloomulistele ajutistele meetmetele
või määrataks neid käesoleva artikli järgi. Sellisel juhul moodustatakse vahekohus artikli 3
kohaselt võimalikult kiiresti, lühendades artikli 3 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud
ajavahemikku iga juhtumi puhul 14 päevale. Vahekohus teeb otsuse erakorraliste ajutiste
meetmete taotluse kohta kahe kuu jooksul vahekohtu eesistuja nimetamisest.
4. Pärast vahekohtu lõike 3 kohast otsust kiireloomuliste ajutiste meetmete taotluse kohta
jätkatakse vaidluse lahendamist protokolli artiklite 18, 19 ja 20 kohaselt.
Artikkel 7
Iga protokolliosaline, kes leiab, et tal on kas üldine või individuaalne seaduslik huvi, mida
vahekohtu otsus võib oluliselt mõjutada, võib sekkuda menetlusse, kui vahekohus ei otsusta
teisiti.
Artikkel 8
Vaidluse osapooled abistavad vahekohut tema töös ning kooskõlas oma seadustega ning kõiki
nende käsutuses olevaid vahendeid kasutades esitavad vahekohtule eelkõige kõik
asjassepuutuvad dokumendid ja kogu asjakohase teabe ning võimaldavad vahekohtul vajaduse
korral kutsuda tunnistajaid või eksperte ja vastu võtta nende tõendeid.
Artikkel 9
Kui üks vaidluse osapool ei ilmu vahekohtu ette või ei suuda esitada oma seisukohti, võib
vaidluse mis tahes muu osaline taotleda vahekohtult menetluse jätkamist ja otsuse tegemist.
Artikkel 10
1. Vahekohus lahendab talle esitatud vaidlused, järgides protokolli ja muid kohaldamisele
kuuluvaid rahvusvahelise õiguse reegleid ja põhimõtteid, mis ei ole protokolliga vastuolus.
2. Vahekohus võib lahendada talle esitatud vaidluse ex aequo et bono, kui vaidluse osapooled
sellega nõustuvad.
Artikkel 11
1. Enne otsuse tegemist veendub vahekohus, et tal on pädevus vaidluse suhtes ning et nõue ja
vastunõue on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud.
2. Otsusele lisatakse selle põhjuste motivatsioon ja otsus saadetakse sekretärile, kes edastab
selle kõigile protokolliosalistele.
3. Otsus on lõplik ning vaidluse osapoolte ja menetlusse sekkunud osaliste suhtes siduv ning
see kuulub viivitamatule täitmisele. Vahekohus tõlgendab otsust vaidluses osalenud poole või
sekkunud osalise taotlusel.
4. Otsus on siduv üksnes selle konkreetse vaidluse suhtes.
5. Vaidluse osapooled kannavad vahekohtu kulud, kaasa arvatud vahekohtunike tasu, võrdsetes
osades, kui vahekohus ei otsusta teisiti.
Artikkel 12
Kõik vahekohtu otsused, kaasa arvatud artiklites 5, 6 ja 11 nimetatud, tehakse vahekohtunike
häälteenamusega. Vahekohtunikud ei või hääletamisest loobuda.
Artikkel 13
1. Käesolevat liidet võib täiendada või muuta Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt
võetud meetmega. Kui selles meetmes ei ole sätestatud teisiti, loetakse muudatus
heakskiidetuks ja see jõustub ühe aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika
lepingu konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu Antarktika
lepingu konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad
selle ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks kiita.
2. Liite muudatus, mis on jõustunud lõike 1 kohaselt, jõustub seejärel iga protokolliosalise
suhtes, kellelt depositaar on saanud teate heakskiitmise kohta.
ANTARKTIKA LEPINGU KESKKONNAKAITSEPROTOKOLLI
I LISA
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Artikkel 1
Eeletapp
1. Protokolli artiklis 8 nimetatud kavandatava tegevuse keskkonnamõju kaalutakse enne
tegevuse alustamist kooskõlas asjakohase riigisisese korraga.
2. Kui on kindlaks tehtud, et tegevusel on väiksem kui mitteoluline või ajutine mõju, võib
tegevust lubada.
Artikkel 2
Esialgne keskkonnamõju hinnang
1. Esialgne keskkonnamõju hinnang koostatakse, välja arvatud juhul, kui on tehtud kindlaks, et
tegevusel on väiksem kui mitteoluline või ajutine mõju, või kui artikli 3 kohaselt valmistatakse
ette kõikehõlmavat keskkonnamõju hinnangut. Esialgne keskkonnamõju hinnang peab olema
piisavalt põhjalik, et saaks hinnata, kas kavandataval tegevusel on suurem kui mitteoluline või
ajutine mõju, ja peab sisaldama järgmist:
(a) kavandatava tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, asukoht, kestus ja
intensiivsus; ja
(b) kavandatava tegevuse kaalutud alternatiivide kirjeldus ning selle tegevuse mis tahes
võimalik mõju, sealhulgas kumulatiivne mõju käimasolevaid ja teadaolevalt
kavandatavaid tegevusi arvestades.
2. Kui esialgne keskkonnamõju hindamine osutab, et kavandataval tegevusel on tõenäoliselt
vaid mitteoluline või ajutine mõju, võib tegevust lubada tingimusel, et tegevuse mõju
hindamiseks ja kontrollimiseks on kehtestatud asjakohane kord, mis võib sisaldada seiret.
Artikkel 3
Kõikehõlmav keskkonnamõju hinnang
1. Kõikehõlmav keskkonnamõju hinnang koostatakse juhul, kui esialgne keskkonnamõju
hinnang osutab või on muul viisil kindlaks tehtud, et kavandataval tegevusel on tõenäoliselt
suurem kui mitteoluline või ajutine mõju.
2. Kõikehõlmav keskkonnamõju hinnang peab sisaldama järgmist:
(a) kavandatava tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, asukoht, kestus ja
intensiivsus, ning tegevuse võimalikud alternatiivid, sealhulgas tegevuse ärajäämine, ja
nende alternatiivide tagajärjed;
(b) keskkonna esialgse lähteseisundi kirjeldus, mis võetakse aluseks eeldatavate
muutuste hindamisel, ja keskkonna prognoositav seisund tulevikus, kui kavandatavat
tegevust ei toimuks;
(c) kavandatava tegevuse mõju prognoosimiseks kasutatud meetodite ja andmete
kirjeldus;
(d) kavandatava tegevuse tõenäolise otsese mõju laadi, ulatuse, kestuse ja intensiivsuse
hinnang;
(e) kavandatava tegevuse võimaliku kaudse või teisese mõju kirjeldus;
(f) kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju analüüs käimasolevaid ja muid
teadaolevalt kavandatavaid tegevusi arvestades;
(g) meetmed, kaasa arvatud seireprogrammid, mida võidakse võtta kavandatava
tegevuse mõju vähendamiseks või leevendamiseks ja ettenägematu mõju avastamiseks
ning mis hoiatavad aegsasti tegevuse mis tahes kahjulikest tagajärgedest ning mida
võetakse õnnetusjuhtumite korral kiireks ja tõhusaks tegutsemiseks;
(h) kavandatava tegevuse vältimatu mõju kirjeldus;
(i) ülevaade kavandatava tegevuse avaldatavast mõjust teadusuuringutele ja muule
käimasolevale kasutusele ja olemasolevatele väärtustele;
(j) kokkuvõte käesolevas lõikes nõutava teabe kogumisel ette tulnud teadmiste
lünkadest ja määramatusest;
(k) käesolevas lõikes esitatud teabe mittetehniline kokkuvõte;
(l) kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu koostanud isiku või organisatsiooni nimi ja
aadress ning aadress, kuhu saata kommentaare hinnangu kohta.
3. Kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu kavand tehakse avalikult kättesaadavaks ja
edastatakse kommenteerimiseks kõigile protokolliosalistele, kes teevad selle samuti
kommenteerimiseks avalikult kättesaadavaks. Kommentaare võimaldatakse esitada 90
päeva jooksul.
4. Kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu kavand edastatakse komiteele asjakohaseks
arutamiseks samal ajal selle saatmisega protokolliosalistele vähemalt 120 päeva enne
järgmist Antarktika lepingu konsultatiivkohtumist.
5. Lõplik otsus Antarktika lepingu piirkonnas kavandatava tegevuse lubamise kohta tehakse
üksnes siis, kui Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisel on olnud võimalus komitee
soovitusel kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu kavandit kaaluda, tingimusel, et otsus
kavandatava tegevuse lubamise kohta ei lükkuks käesolevas lõikes sätestatu tõttu edasi
rohkem kui 15 kuud alates kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu kavandi
protokolliosalistele edastamise päevast.
6. Lõplikus kõikehõlmavas keskkonnamõju hinnangus peab käsitlema ja see peab sisaldama
kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu kavandi kohta esitatud kommentaare või nende
kokkuvõtet. Lõplik kõikehõlmav keskkonnamõju hinnang, teated sellega seotud otsuste
kohta ning kavandatava tegevuse prognoositava mõju olulisuse ja sellele vastavate
kavandatava tegevuse eeliste hinnang edastatakse vähemalt 60 päeva enne Antarktika
lepingu piirkonnas kavandatava tegevuse alustamist kõigile protokolliosalistele, kes teevad
need samuti avalikult kättesaadavaks.
Artikkel 4
Kõikehõlmavatel keskkonnamõju hinnangutel põhinevad otsused
Otsus kavandatava tegevuse, millele kohaldatakse artiklit 3, lubamise kohta ja selle kohta, kas
seda tegevust peaks lubama selle algsel või muudetud kujul, tehakse kõikehõlmava
keskkonnamõju hinnangu ja muude asjakohaste kaalutluste alusel.
Artikkel 5
Seire
1. Pärast kõikehõlmava keskkonnamõju hinnangu valmimist otsustatakse kord lubatava
tegevuse mõju hindamiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas oluliste keskkonnanäitajate
asjakohane seire.
2. Lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 2 nimetatud kord kavandatakse nii, et selle abil saadakse
regulaarseid ja kontrollitavaid andmeid tegevuse mõju kohta selleks, et muu hulgas:
(a) oleks võimalik hinnata, millisel määral mõju vastab protokollile; ja
(b) anda mõju vähendamiseks või leevendamiseks kasulikku teavet ja asjakohasel juhul
teavet tegevuse peatamise, lõpetamise või muutmise vajaduse kohta.
Artikkel 6
Teabe edastamine
1. Kõigile protokolliosalistele ja komiteele saadetakse järgmine teave, mis tehakse avalikult
kättesaadavaks:
(a) artiklis 1 nimetatud korra kirjeldus;
(b) artikli 2 kohaselt koostatud esialgsete keskkonnamõju hinnangute ja nende põhjal
tehtud otsuste iga-aastane nimekiri;
(c) artikli 2 lõikes 2 ja artiklis 5 kindlaks määratud korra alusel saadud oluline teave ja
selle tagajärjel võetud meetmed; ja
(d) artikli 3 lõikes 6 nimetatud teave.
2. Artikli 2 kohaselt koostatud esialgne keskkonnamõju hinnang tehakse kättesaadavaks
sellekohase taotluse korral.
Artikkel 7
Hädaolukord
1. Käesolevat lisa ei kohaldata hädaolukorrale, mis on seotud inimese elu, laevade,
õhusõidukite või kõrge väärtusega seadmete ja rajatiste ohutusega või keskkonnakaitsega, mille
korral on vaja tegutseda käesolevas lisas kehtestatud korda järgimata.
2. Hädaolukorras tehtud tegevustest, mille kohta oleks muidu pidanud koostama kõikehõlmava
keskkonnamõju hinnangu, teatatakse viivitamata kõigile protokolliosalistele ja komiteele.
Igakülgne selgitus tegevuste kohta esitatakse pärast tegevuste lõpetamist 90 päeva jooksul.
Artikkel 8
Muutmine
1. Käesolevat lisa võib täiendada või muuta Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt vastu
võetud meetmega. Kui selles meetmes ei ole sätestatud teisiti, loetakse muudatus
heakskiidetuks ja see jõustub ühe aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika
lepingu konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu Antarktika
lepingu konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad
selle ajavahemiku pikendamist või nad ei saa meedet heaks kiita.
2. Käesoleva lisa muudatus, mis on jõustunud lõike 1 kohaselt, jõustub seejärel iga
protokolliosalise suhtes, kellelt depositaar on saanud teate heakskiitmise kohta.
ANTARKTIKA LEPINGU KESKKONNAKAITSEPROTOKOLLI
II LISA
ANTARKTIKA LOOMASTIKU JA TAIMESTIKU KAITSE
Artikkel 1
Mõisted
Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „kohalik imetaja“ – imetajate klassi kuuluva Antarktika lepingu piirkonna
pärismaise või seal looduslikult rände tõttu esineva liigi isend;
(b) „kohalik lind“ – lindude klassi kuuluva Antarktika lepingu piirkonna pärismaise või
seal looduslikult rände tõttu esineva liigi isend selle mis tahes arenguetapil (kaasa
arvatud munad);
(c) „kohalik taim“ – Antarktika lepingu piirkonna pärismaine maismaa- või
mageveetaim, kaasa arvatud samblad, samblikud, seened ja vetikad selle mis tahes
arenguetapil (kaasa arvatud seemned ja muud levised);
(d) „kohalik selgrootu“ – Antarktika lepingu piirkonna pärismaine maismaa- või
mageveeselgrootu selle mis tahes arenguetapil;
(e) „pädev ametivõim“ – protokolliosalise poolt käesoleva lisa kohaselt lubade
andmiseks volitatud isik või asutus;
(f) „luba“ – pädeva ametivõimu väljaantud kirjalik ametlik luba;
(g) „loodusest eemaldama“ või „loodusest eemaldamine“ – tapma, vigastama, kinni
püüdma, käsitsema või häirima kohalikku imetajat või lindu või eemaldama või
kahjustama kohalikke taimi või selgrootuid koguses, mis mõjutaks oluliselt nende
kohapealset levikut ja arvukust;
(h) „kahjulik häirimine“ –
(i) helikopterite ja muude õhusõidukite lendamine ja maandumine moel, mis
häirib kohalike lindude või hüljeste kogumeid;
(ii) sõidukite ja laevade, sealhulgas hõljukite ja väikepaatide kasutamine moel,
mis häirib kohalike lindude või hüljeste kogumeid;
(iii) lõhkeainete ja tulirelvade kasutamine moel, mis häirib kohalike lindude või
hüljeste kogumeid;
(iv) sigivate või sulgivate kohalike lindude või kohalike lindude või hüljeste
kogumite tahtlik häirimine jalgsi liikuvate isikute poolt;
(v) kohalike maismaataimede kogumite oluline kahjustamine õhusõidukeid
maandades, sõidukitega sõites, nendel taimede kogumitel kõndides või muul
moel; ja
(vi) iga muu tegevus, mille tulemusena põhjustatakse oluline kahjulik muutus
kohalike imetajate, lindude, taimede või selgrootute mis tahes liigi või asurkonna
looduslikus elupaigas;
(i) „vaalapüüki reguleeriv rahvusvaheline konventsioon“ – 2. detsembril 1946
Washingtonis vastu võetud konventsioon;
(j) „albatrosside ja tormilindude kaitse kokkulepe“ – 19. juunil 2001 Canberras sõlmitud
kokkulepe.
Artikkel 2
Hädaolukord
1. Käesolevat lisa ei kohaldata hädaolukorrale, mis on seotud inimese elu, laevade, õhusõidukite
või kõrge väärtusega seadmete ja rajatiste ohutusega või keskkonnakaitsega.
2. Tegevustest hädaolukorras, mille tulemuseks on loodusest eemaldamine või kahjulik
häirimine, teatatakse viivitamata kõigile protokolliosalistele ja komiteele.
Artikkel 3
Kohaliku loomastiku ja taimestiku kaitse
1. Loodusest eemaldamine või kahjulik häirimine on keelatud, välja arvatud asjakohase loa
olemasolul.
2. Loal näidatakse lubatud tegevus, sealhulgas millal ja kus seda korraldatakse ning kes seda
korraldab. Lube antakse ainult järgmistel asjaoludel:
(a) eksemplaride varumine teadusuuringuks või teaduslikuks teabeks;
(b) eksemplaride varumine muuseumidele, herbaariumidele ja botaanikaaedadele või
muudele haridusasutustele või muuks haridusalaseks kasutuseks;
(c) isendite varumine loomaaedadele, kuid kohalike imetajate või lindude puhul vaid
siis, kui selliseid isendeid ei ole võimalik hankida mujalt, olemasolevatest
tehistingimustes peetavate isendite kogudest, või kui see on vajalik kaitse-eesmärgil; ja
(d) varumine teadustegevuse, milleks ei ole antud luba punktide a, b ja c kohaselt, või
teaduslike tugirajatiste ehitamise ja toimimise vältimatute tagajärgede korral.
3. Lubade andmine on piiratud, tagamaks, et:
(a) loodusest ei eemaldata kohalikke imetajaid, linde, taimi või selgrootuid rohkem kui
on rangelt vaja lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;
(b) hukatakse ainult väike arv kohalikke imetajaid või linde ja et mitte mingil juhul ei
hukata rohkem kui ka muid lubatud loodusest eemaldamisi arvesse võttes suudetakse
loodusliku paljunemise teel järgmisel hooajal tavaliselt asendada; ja
(c) säilib liikide paljusus, samuti nende eksisteerimiseks vajalikud looduslikud
elupaigad ja Antarktika lepingu piirkonna ökosüsteemide tasakaal.
4. Liites A loetletud kohalike imetajate, lindude, taimede ja selgrootute liigid määratakse
eriliselt kaitstud liikideks ning protokolliosalised tagavad neile erilise kaitse.
5. Liigi määramine eriliselt kaitstud liigiks toimub vastavalt kokkulepitud protseduurile ja
tingimustele, mille on vastu võtnud Antarktika lepingu konsultatiivkohtumine.
6. Komitee vaatab läbi ettepaneku kriteeriumid ja annab nõu, milliste kriteeriumite järgi saab
kohalikud imetajad, linnud, taimed või selgrootud määrata eriliselt kaitstud liigiks.
7. Ettepaneku liigi määramiseks eriliselt kaitstud liigiks võib teha protokolliosaline, komitee,
Antarktika uurimise teaduskomitee või Antarktika mereliste elusressursside kaitse komisjon,
esitades sellekohase ettepaneku koos põhjendusega Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisele.
8. Eriliselt kaitstud liikide loodusest eemaldamiseks luba ei anta, välja arvatud juhul, kui
loodusest eemaldamine:
(a) on hädavajalik teaduslikul eesmärgil; ja
(b) ei ohusta selle liigi või kohaliku asurkonna ellujäämist või taastumist.
9. Eriliselt kaitstud liikide puhul võib surmavat meetodit kasutada vaid juhul, kui sobiv
alternatiivne meetod puudub.
10. Ettepanekud liigi määramiseks eriliselt kaitstud liigiks edastatakse komiteele, Antarktika
uurimise teaduskomiteele, kohalike imetajate ja lindude puhul Antarktika mereliste
elusressursside kaitse komisjonile ning asjakohasel juhul albatrosside ja tormilindude kaitse
kokkuleppe osaliste kohtumisele ja teistele organisatsioonidele. Oma seisukoha andmisel
Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisele selle kohta, kas liik määrata eriliselt kaitstud liigiks,
arvestab komitee märkusi, mille on esitanud Antarktika uurimise teadusliku komitee ja kohalike
imetajate ja lindude puhul Antarktika mereliste elusressursside kaitse komisjon ning
asjakohasel juhul albatrosside ja tormilindude kaitse kokkuleppe osaliste kohtumine ja teised
organisatsioonid.
11. Kohalikke imetajaid ja linde eemaldatakse loodusest moel, mis põhjustab vähimat
võimalikku valu ja kannatusi.
Artikkel 4
Võõrliikide ja haigustekitajate sissetoomine
1. Ühtegi liiki elusorganisme, mis on Antarktika lepingu piirkonna jaoks võõrad, ei tooda sisse
Antarktika lepingu piirkonnas maale, šelfiliustikule või vette, välja arvatud asjakohase loa
olemasolul.
2. Koeri ei tooda sisse maale, šelfiliustikule ega merejääle.
3. Lõike 1 kohased load:
(a) antakse üksnes selleks, et lubada tuua sisse kultuurtaimi ja nende paljundusmaterjali
kontrollitud tingimustes kasutamiseks ning elusorganismide liike kontrollitud tingimustes
katsete tegemiseks; ja
(b) näitavad ära sissetoodava liigi nimetuse ja isendite arvu, asjakohasel juhul vanuse ja
soo, lisaks sissetoomise vajaduse põhjenduse ning vajalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida
põgenemist või kokkupuudet loomastiku või taimestikuga.
4. Liik, mille kohta on lõigete 1 ja 3 kohaselt antud luba, viiakse enne loa kehtivuse lõppu
Antarktika lepingu piirkonnast ära või hävitatakse põletamise teel või muul sama tõhusal viisil,
mis välistab ohu kohalikule loomastikule ja taimestikule. Luba täpsustab seda kohustust.
5. Mis tahes muu liik, kaasa arvatud paljundusmaterjal, mis on selle piirkonna jaoks võõras ja
mis on Antarktika lepingu piirkonda sisse toodud ilma lõigete 1 ja 3 kohaselt antud loata,
viiakse esimesel võimalusel ära või hävitatakse, välja arvatud juhul, kui äraviimine või
hävitamine tooks kaasa suurema kahjuliku mõju keskkonnale. Selline äraviimine või
hävitamine võib toimuda põletamise teel või muul sama tõhusal steriilseks muutval viisil, kui
on kindlaks tehtud, et see ei kujuta kohalikule loomastikule ja taimestikule mingit ohtu. Lisaks
võetakse kõik mõistlikud meetmed, et piirata sellise sissetoomise tagajärgi ja vältida kahju
kohalikule loomastikule ja taimestikule.
6. Käesolevat artiklit ei kohaldata toidu sissetoomisele Antarktika lepingu piirkonda tingimusel,
et sel eesmärgil ei tooda sisse elusloomi ning kõiki taimi ja loomseid osasid ning tooteid
hoitakse hoolikalt kontrollitud tingimustes ning kõrvaldatakse kooskõlas protokolli lisaga III.
7. Iga protokolliosaline nõuab, et võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et ära hoida
looduslikult Antarktika lepingu piirkonnas mitteesinevate mikroorganismide juhuslikku
sissetoomist (näiteks viirused, bakterid, pärmseened ja seened).
8. Antarktika lepingu piirkonda ei tohi tuua elusaid kodulinde ega muid eluslinde. Tarvitusele
tuleb võtta kõik asjakohased abinõud, et tagada, et Antarktikasse sissetoodav linnuliha või
linnulihatooted ei ole saastunud haigustekitajatega (nagu Newcastle’i haigus, tuberkuloos ja
pärmseentõbi), mis võivad ohustada kohalikku loomastikku ja taimestikku. Mis tahes
tarvitamata linnuliha või linnulihatooted eemaldatakse Antarktika lepingu piirkonnast või
hävitatakse põletamise või muul samaväärsel teel, mis kõrvaldab ohu mikroorganismide
(viiruste, bakterite, pärmseente, seente) levikuks kohalikule taimestikule ja loomastikule.
9. Mittesteriilse pinnase tahtlik sissetoomine Antarktika lepingu piirkonda on keelatud.
Protokolliosalised peaksid niipalju kui võimalik tagama, et mittesteriilset pinnast ei toodaks
tahtmatult Antarktika lepingu piirkonda.
Artikkel 5
Teave
Iga protokolliosaline teeb keelatud tegevusi ja eriliselt kaitstud liike käsitleva teabe avalikult
kättesaadavaks kõigile neile isikuile, kes viibivad Antarktika lepingu piirkonnas või kavatsevad
sinna siseneda, eesmärgiga tagada, et sellised isikud mõistaksid ja järgiksid käesoleva lisa
sätteid.
Artikkel 6
Teabevahetus
1. Protokolliosalised võtavad meetmeid, et:
(a) koguda ja vahetada andmeid (sealhulgas andmeid lubade kohta) ja statistikat
Antarktika lepingu piirkonnast loodusest eemaldatud kohalike imetajate, lindude,
taimede või selgrootute arvust või kogustest iga liigi kohta eraldi; ja
(b) saada ja vahetada teavet Antarktika lepingu piirkonna kohalike imetajate, lindude,
taimede ja selgrootute seisundi kohta ning mingi liigi või asurkonna kaitse vajaduse
ulatuse kohta.
2. Protokolliosalised teavitavad teisi protokolliosalisi ja komiteed niipea kui võimalik pärast
lõunapoolkera suveperioodi lõppu, kuid hiljemalt enne iga aasta 1. oktoobrit lõike 1 kohaselt
sooritatud tegevustest ja eelnenud perioodil 1. aprillist kuni 31. märtsini käesoleva lisa kohaselt
antud lubade arvust ja laadist.
Artikkel 7
Seos teiste Antarktika lepingu süsteemi mittekuuluvate lepingutega
Käesolev lisa ei piira vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelisest konventsioonist tulenevaid
protokolliosaliste õigusi ja kohustusi.
Artikkel 8
Ülevaatamine
Protokolliosalised vaatavad jätkuvalt üle Antarktika loomastiku ja taimestiku kaitse meetmeid,
võttes arvesse komitee soovitusi.
Artikkel 9
Muutmine
1. Käesolevat lisa võib täiendada või muuta Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt vastu
võetud meetmega. Kui selles meetmes ei sätestata teisiti, loetakse muudatus heakskiidetuks ja
see jõustub ühe aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu Antarktika lepingu
konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad selle
ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks kiita.
2. Käesoleva lisa muudatus, mis on jõustunud lõike 1 kohaselt, jõustub seejärel iga
protokolliosalise suhtes, kellelt depositaar on saanud teate heakskiitmise kohta.
II LISA LIITED
Liide A
Eriliselt kaitstud liigid
Ommatophoca rossii, Rossi hüljes.
ANTARKTIKA LEPINGU KESKKONNAKAITSEPROTOKOLLI
III LISA
JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Artikkel 1
Üldkohustused
1. Käesolevat lisa kohaldatakse Antarktika lepingu piirkonnas turismile, teaduslike
uurimisprogrammide alusel korraldatavale ning muule riiklikule ja mitteriiklikule tegevusele,
kaasa arvatud logistiline abi, millest tuleb Antarktika lepingu artikli VII lõike 5 kohaselt ette
teatada.
2. Antarktika lepingu piirkonnas tekitatud või kõrvaldatud jäätmete hulka vähendatakse nii
palju kui võimalik, et minimeerida jäätmete mõju Antarktika keskkonnale ning vähendada
Antarktika loodusväärtuste häirimist teadusuuringutega ja muude Antarktika lepinguga
kooskõlas olevate tegevustega.
3. Antarktika lepingu piirkonnas tegevuste kavandamisel ja korraldamisel on oluline arvesse
võtta jäätmete ladustamist ja kõrvaldamist ning nende eemaldamist, samuti jäätmete
ringlussevõttu ja reostuse vähendamist selle tekkepaigas.
4. Antarktika lepingu piirkonnast eemaldatud jäätmed viiakse võimalikult suures ulatuses
tagasi riiki, kust jäätmeid tekitavat tegevust organiseeriti, või mis tahes muusse riiki, kus on
korraldatud nende jäätmete kõrvaldamine asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.
5. Endiste ja praeguste jäätmete kõrvaldamise alad maa peal ning Antarktika tegevuste
mahajäetud tööalad teeb korda nende jäätmete tekitaja ja selliste kohtade kasutaja. Kirjeldatud
kohustus ei tähenda seda, et nõutakse:
(a) mis tahes ajalooliseks paigaks või mälestiseks tunnistatud rajatise eemaldamist; või
(b) mis tahes rajatise või jäätmematerjali eemaldamist olukorras, kus ükskõik millisel viisil
eemaldamine põhjustaks suurema kahjuliku keskkonnamõju kui rajatise või
jäätmematerjali jätmine selle asukohta.
Artikkel 2
Jäätmete kõrvaldamine nende eemaldamisega Antarktika lepingu piirkonnast
1. Jäätmete tekitaja eemaldab Antarktika lepingu piirkonnast järgmised jäätmed, kui need on
tekitatud pärast käesoleva lisa jõustumist:
(a) radioaktiivsed materjalid;
(b) elektripatareid;
(c) vedel- ja tahkekütus;
(d) jäätmed, mis sisaldavad kahjulikes kogustes raskmetalle või ohtlikult mürgiseid või
kahjulikke püsiühendeid;
(e) polüvinüülkloriid (PVC), polüuretaanvaht, polüstüreenvaht, kumm ja määrdeõlid,
töödeldud puit ja muud tooted, mis sisaldavad selliseid lisandeid, mis võivad
põletamisel tekitada kahjulikke heitmeid;
(f) kõik muud plastjäätmed, välja arvatud madala tihedusega polüetüleenmahutid
(näiteks prügikotid) tingimusel, et sellised mahutid põletatakse artikli 3 lõike 1 kohaselt;
(g) kütusevaadid; ja
(h) muud tahked mittepõlevad jäätmed,
tingimusel, et punktides g ja h nimetatud kütusevaatide ja tahkete mittepõlevate jäätmete
eemaldamise kohustust ei rakendata olukorras, kus nende ükskõik millisel viisil eemaldamine
põhjustaks suurema kahjuliku keskkonnamõju kui jätmine nende asukohta.
2. Vedeljäätmed, mis ei ole hõlmatud lõikega 1, ja reoveed ning vedelad majapidamisjäätmed
eemaldab nende tekitaja Antarktika lepingu piirkonnast võimalikult suures ulatuses.
3. Jäätmete tekitaja eemaldab Antarktika lepingu piirkonnast järgmised jäätmed, kui neid ei
põletata, kuumutata autoklaavis ega töödelda nende steriliseerimiseks muul moel:
(a) sissetoodud loomade korjuste jäägid;
(b) mikroorganismide ja taimsete patogeenide laborikultuurid; ja
(c) sissetoodud linnutooted.
Artikkel 3
Jäätmete kõrvaldamine põletamise teel
1. Põletatavad jäätmed, mida Antarktika lepingu piirkonnast ei eemaldata, välja arvatud artikli 2
lõikes 1 nimetatud, põletatakse jäätmepõletusseadmetes, mis võimalikult suures ulatuses
vähendavad kahjulikke heitmeid, võttes arvesse lõikes 2 sätestatut. Seejuures tuleb arvesse
võtta heitestandardeid ja juhiseid seadmete kohta, mida võivad muu hulgas soovitada komitee
ja Antarktika uurimise teaduskomitee. Põletamise tahked jäägid eemaldatakse Antarktika
lepingu piirkonnast.
2. Jäätmete avatud põletamine lõpetatakse järk-järgult võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem
kui hooaja 1998/1999 lõpus. Kui jäätmeid on vaja kõrvaldada avatud põletamise teel enne
jäätmete avatud põletamise järkjärgulist lõpetamist, arvestatakse tuule suunda ja kiirust ning
põletatavate jäätmete tüüpi, et piirata tolmu sadestumist ning vältida sadestumist erilise
bioloogilise, teadusliku, ajaloolise, esteetilise või ürgloodusliku tähtsusega aladele, sealhulgas
eelkõige Antarktika lepingu kohaselt kaitse alla võetud aladele.
Artikkel 4
Jäätmete kõrvaldamine maismaal muul viisil
1. Artiklite 2 ja 3 kohaselt eemaldamata või kõrvaldamata jäätmeid ei kõrvaldata jäävabadele
aladele ega mageveesüsteemidesse.
2. Reovett, vedelaid majapidamisjäätmeid ja Antarktika lepingu piirkonnast artikli 2 kohaselt
eemaldamata muid vedelaid jäätmeid ei tohi võimalikult suures ulatuses kõrvaldada merejääl,
šelfiliustikel ega merepõhjas lasuval jääkilbil. Sisemaal šelfiliustikel või merepõhjas lasuval
jääkilbil asuvate jaamade tekitatud jäätmeid võib kõrvaldada sügavatesse jääšahtidesse, kui
selline kõrvaldamine on ainus võimalik lahendus. Sellised jääšahtid ei või paikneda
teadaolevatel jäävoolu joontel, mis lõpevad jäävabadel või kõrge ablatsiooniga aladel.
3. Välilaagrites tekitatud jäätmed eemaldab jäätmete tekitaja võimalikult suures ulatuses
tugijaamadesse või laevadele käesoleva lisa kohaseks kõrvaldamiseks.
Artikkel 5
Jäätmete kõrvaldamine merel
1. Reovett ja vedelaid majapidamisjäätmeid võib juhtida otse merre, võttes arvesse vastuvõtva
merekeskkonna isepuhastusvõimet ning tingimusel, et:
(a) võimaluse korral juhitakse jäätmed merre kohas, kus on tingimused esmaseks
lahjenduseks ja kiireks hajumiseks; ja
(b) selliste jäätmete suuri koguseid (tekitatud jaamas, kus lõunapoolkera suve jooksul on
nädalas keskmiselt kohal umbes 30 või enam isikut) töödeldakse vähemalt peenestamisega.
2. Biorootori protsessiga või samalaadse protsessiga töödeldud reovee kõrvalsaadust võib
merre heita tingimusel, et selline kõrvaldamine ei mõjuta kahjulikult kohalikku keskkonda ning
et taoline jäätmete kõrvaldamine merel on kooskõlas protokolli lisaga IV.
Artikkel 6
Jäätmete ladustamine
Kõik Antarktika lepingu piirkonnast eemaldatavad või muul moel kõrvaldatavad jäätmed tuleb
ladustada viisil, mis hoiab ära nende hajumise keskkonda.
Artikkel 7
Keelatud tooted
Antarktika lepingu piirkonda ei tooda maale, šelfiliustikele ega vette polükloreeritud bifenüüle
(PCBd), mittesteriilset pinnast, polüstüreengraanuleid, -laaste või muid pakendamisvorme, või
pestitsiide, välja arvatud neid, mida vajatakse teaduslikel, meditsiinilistel või hügieenilistel
eesmärkidel.
Artikkel 8
Jäätmekäitluse kavandamine
1. Protokolliosaline, kes korraldab Antarktika lepingu piirkonnas tegevusi, kehtestab nendeks
tegevusteks jäätmete kõrvaldamise klassifikatsioonisüsteemi, mis on aluseks jäätmete
registreerimisele ja mille abil tehakse uuringuid teadustegevuse ja sellega seotud logistilise abi
keskkonnamõju hindamiseks. Sel eesmärgil klassifitseeritakse tekitatud jäätmed järgmiselt:
(a) reovesi ja vedelad majapidamisjäätmed (grupp 1);
(b) muud vedelad jäätmed ja kemikaalid, sealhulgas kütused ja määrdeained (grupp 2);
(c) põletatavad tahked ained (grupp 3);
(d) muud tahked jäätmed (grupp 4); ja
(e) radioaktiivne materjal (grupp 5).
2. Selleks, et veelgi vähendada jäätmete mõju Antarktika keskkonnale, on iga protokolliosaline
kohustatud koostama ning igal aastal üle vaatama ja ajakohastama jäätmekavad (mis sisaldavad
jäätmete vähendamist, ladustamist ja kõrvaldamist), määrates iga paikse tegevuskoha ja iga
laeva jaoks, välja arvatud väikelaevad, mis osalevad paiksete tegevuskohtade või laevade
tegevuses ja mis arvestavad laevade olemasolevate jäätmekavadega, ning välilaagrite jaoks
üldiselt:
(a) olemasolevate jäätmete kõrvaldamise kohtade ja mahajäetud töökohtade kordategemise
programmid;
(b) kehtivad ja kavandatud jäätmekäitlusmeetmed, sealhulgas lõplik kõrvaldamine;
(c) kehtivad ja kavandatud meetmed jäätmete ja jäätmekäitluse keskkonnamõju
analüüsimiseks; ja
(d) muud jõupingutused jäätmete ja jäätmekäitluse keskkonnamõju vähendamiseks.
3. Lisaks koostab protokolliosaline võimaluse korral minevikus kasutatud tegevuskohtade
nimekirja (nagu retked mandril, välilaod, välibaasid, purunenud õhusõidukid) enne, kui teave
kaotsi läheb, et selliseid kohti saaks arvesse võtta tuleviku teadusprogrammide kavandamisel
(nagu lumekeemia, saasteained samblikes või jää südamikpuurimine).
Artikkel 9
Jäätmekavade edastamine ja ülevaatamine
1. Artikli 8 kohaselt koostatud jäätmekavad, nende rakendamise aruanded ja artikli 8 lõikes 3
nimetatud nimekiri lisatakse iga-aastasesse teabevahetusse, mis toimub Antarktika lepingu
artiklite III ja VII kohaselt ning Antarktika lepingu artikli IX asjassepuutuvate soovituste
alusel.
2. Iga protokolliosaline edastab komiteele koopiad oma jäätmekavadest ning aruanded nende
rakendamise ja ülevaatamise kohta.
3. Komitee võib üle vaadata jäätmekavasid ja nende aruandeid ning esitada protokolliosalistele
arvesse võtmiseks märkusi, sealhulgas soovitusi mõjude vähendamiseks ning kavade
muutmiseks.
4. Protokolliosalised võivad vahetada teavet ja anda nõu muu hulgas olemasolevate madala
reostustasemega tehnoloogiate, olemasolevate rajatiste ehitamiseelse olukorra taastamise,
heitvee erinõuete ning kõrvaldamise ja kaadamise asjakohaste meetodite kohta.
Artikkel 10
Jäätmekavad
Protokolliosaline:
(a) määrab jäätmekavade koostamiseks ja järelevalveks jäätmekäitlusametniku; välitöödel
delegeeritakse see kohustus igas vastavas kohas asjakohasele isikule;
(b) tagab, et tema ekspeditsioonide liikmed saavad väljaõpet, et piirata tema tegevuse mõju
Antarktika keskkonnale ja teavitada neid käesoleva lisa nõuetest; ja
(c) ei soodusta polüvinüülkloriidist (PVC) toodete kasutamist ja tagab, et tema
ekspeditsioone Antarktika lepingu piirkonda informeeritakse mis tahes PVC-toodetest,
mida nad võivad sellesse piirkonda viia, et neid tooteid võiks hiljem eemaldada käesoleva
lisa kohaselt.
Artikkel 11
Ülevaatamine
Käesolevat lisa vaadatakse regulaarselt üle, et ajakohastada seda jäätmete kõrvaldamise
täiustatud tehnoloogiate ja protseduuridega ning tagada niiviisi Antarktika keskkonna
maksimaalne kaitse.
Artikkel 12
Hädaolukord
1. Käesolevat lisa ei kohaldata hädaolukorrale, mis on seotud inimese elu, laevade,
õhusõidukite, kõrge väärtusega seadmete ja rajatiste ohutuse või keskkonnakaitsega.
2. Hädaolukorras tehtud tegevustest teatatakse viivitamata kõigile protokolliosalistele ja
komiteele.
Artikkel 13
Muutmine
1. Käesolevat lisa võib täiendada või muuta Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt vastu
võetud meetmega. Kui meetmes ei sätestata teisiti, loetakse muudatus heakskiidetuks ja see
jõustub ühe aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu Antarktika lepingu
konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad selle
ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks kiita.
2. Käesoleva lisa muudatus, mis on jõustunud lõike 1 kohaselt, jõustub seejärel iga
protokolliosalise suhtes, kellelt depositaar on saanud teate heakskiitmise kohta.
ANTARKTIKA LEPINGU KESKKONNAKAITSEPROTOKOLLI
IV LISA
MEREREOSTUSE VÄLTIMINE
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „heide“ – ükskõik mil viisil põhjustatud aine väljumine laevast, sealhulgas
väljavoolamine, kõrvaldamine, väljaloksumine, lekkimine, pumpamine, väljapaiskumine
või tühjendamine;
(b) „prügi“ – igasugused toidu-, majapidamis- ja käitusjäätmed, mis tekivad laeva tavalise
kasutamise käigus, välja arvatud värske kala ja selle osad ning artiklitega 3 ja 4 hõlmatud
ained;
(c) „MARPOL 73/78“ – laevadelt reostuse vältimise 1973. aasta rahvusvaheline
konventsioon, mida on muudetud 1978. aasta protokolliga ja teiste seejärel jõustunud
muudatustega;
(d) „mürgine vedelik“ – mürgine vedel aine, nagu on määratletud MARPOL 73/78 II lisas;
(e) „nafta“ – nafta mis tahes kujul, sealhulgas toornafta, kütuseõli, püdel nafta, naftajäägid
ja rafineeritud naftatooted, välja arvatud naftakeemiatooted, millele kohaldatakse artiklit 4;
(f) „naftane segu“ – mis tahes naftasisaldusega segu; ja
(g) „laev“ – merekeskkonnas kasutatav mis tahes tüüpi veesõiduk, sealhulgas tiiburlaev,
hõljuk, allveelaev, parv ja fikseeritud või ujuvplatvorm.
Artikkel 2
Kohaldamine
Käesolevat lisa kohaldatakse Antarktika lepingu piirkonnas tegutsemise ajal protokolliosalise
laevadele, millel on õigus sõita tema lipu all, ja muudele tema Antarktika tegevuses osalevatele
või seda toetavatele laevadele.
Artikkel 3
Nafta heitmine merre
1. Mis tahes nafta või naftase segu heitmine merre on keelatud, välja arvatud MARPOL 73/78
I lisas lubatud juhtudel. Antarktika lepingu piirkonnas tegutsedes hoiavad laevad pardal kogu
püdela nafta, reostunud ballastvee, kütusemahutite pesuvee ning muud naftajäägid ja naftased
segud, mida ei või merre heita. Laevad võivad neid jääke väljutada ainult väljaspool Antarktika
lepingu piirkonda vastuvõtuseadmetesse või muul viisil, mis on lubatud MARPOL 73/78 I lisa
kohaselt.
2. Käesolevat artiklit ei kohaldata:
(a) laeva või selle seadmete kahjustusest põhjustatud nafta või naftase segu heitmisele
merre:
(i) tingimusel, et pärast kahjustuse tekkimist või heite avastamist on võetud
tarvitusele kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, et ära hoida või vähendada heidet;
ja
(ii) välja arvatud juhul, kui omanik või kapten tegutsesid kas kavatsusega kahju
tekitada või hooletult ja teadmisega, et kahju tekkimine on tõenäoline; või
(b) selliste naftat sisaldavate ainete heitmisele merre, mida kasutatakse konkreetse
reostusjuhtumi tõrjel, et vähendada reostuskahju.
Artikkel 4
Mürgiste vedelike heitmine merre
Mürgiste vedelike ja muude kemikaalide või ainete heitmine merre merekeskkonnale
kahjulikus koguses või kontsentratsioonis on keelatud.
Artikkel 5
Prügi kõrvaldamine
1. Merre on keelatud kõrvaldada mis tahes plaste, sealhulgas sünteetilised köied, sünteetilised
kalavõrgud ja plastprügikotid.
2. Merre on keelatud kõrvaldada kogu muud prügi, kaasa arvatud pabertooted, kaltsud, klaas,
metall, pudelid, savinõud, jäätmepõletustuhk, pakkimispuist, vooderdus- ja pakkematerjalid.
3. Toidujäätmete kõrvaldamine merre on lubatud, kui need on läbinud pihusti või peenesti
tingimusel, et selliste jäätmete kõrvaldamine, välja arvatud MARPOL 73/78 I lisas lubatud
juhtudel, toimub võimalikult kaugel maast ja šelfiliustikest, kuid igal juhul vähemalt 12
meremiili kaugusel lähimast maast või šelfiliustikust. Pihustatud või peenestatud toidujäätmed
peavad mahtuma läbi 25-millimeetriste avadega sõela.
4. Kui käesolevas artiklis käsitletud aine või materjal on segunenud muu heidetava või
kõrvaldatava aine või materjaliga, kohaldatakse erinevate heitmise või kõrvaldamise nõuete
korral kõige karmimaid nõudeid.
5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:
(a) laeva või selle seadmete kahjustusest põhjustatud prügi väljavoolamisele tingimusel,
et on tarvitusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud enne ja pärast kahjustuse
tekkimist, et väljavoolamist ära hoida või vähendada; või
(b) sünteetiliste kalavõrkude juhuslikule kaotsiminekule tingimusel, et on tarvitusele
võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud kaotsimineku ärahoidmiseks.
6. Vajaduse korral nõuab protokolliosaline prügi registriraamatu pidamist.
Artikkel 6
Reovee heitmine merre
1. Välja arvatud juhul, kui see ülemäära kahjustaks tegevust Antarktikas:
(a) välistab protokolliosaline puhastamata reovee (reovesi on määratletud MARPOL
73/78 IV lisas) igasuguse heitmise merre lähemal kui 12 meremiili maast või
šelfiliustikest;
(b) ei väljutata nimetatud vahemaast kaugemal kogumismahutisse ladustatud reovett
korraga, vaid mõõduka tempoga ja võimaluse korral laeva liikudes kiirusega vähemalt
4 sõlme.
Käesolevat lõiget ei kohaldata laevadele, millel on tunnistus kuni 10 isiku kandmiseks.
2. Vajaduse korral nõuab protokolliosaline reovee registriraamatu pidamist.
Artikkel 7
Hädaolukord
1. Käesoleva lisa artikleid 3, 4, 5 ja 6 ei kohaldata hädaolukorras, mis on seotud laeva või
pardalolijate ohutusega või inimeste merepäästega.
2. Hädaolukorras tehtud tegevustest teatatakse viivitamata kõigile protokolliosalistele ja
komiteele.
Artikkel 8
Mõju sõltuvatele ja seotud ökosüsteemidele
Käesoleva lisa kohaldamisel arvestatakse igati vajadusega vältida kahjulikku mõju sõltuvatele
ja seotud ökosüsteemidele väljaspool Antarktika lepingu piirkonda.
Artikkel 9
Pardal hoidmise maht ja vastuvõtuseadmed
1. Protokolliosaline kohustub tagama, et kõigil laevadel, millel on õigus sõita tema lipu all, ja
muudel tema Antarktika tegevuses osalevatel või seda toetavatel laevadel on enne Antarktika
lepingu piirkonda sisenemist pardal piisava mahutavusega mahuti või mahutid, et hoida pardal
kogu püdelat naftat, reostunud ballastvett, mahutite pesuvett, muid naftajääke ja naftast segu
ning prügi Antarktika lepingu piirkonnas tegutsemise ajal ning et nad on sõlminud kokkulepped
naftaste jääkide ja prügi üleandmiseks vastuvõtuseadmetesse pärast Antarktika piirkonnast
lahkumist. Samuti peab laeva pardal olema piisava mahutavusega mahuti mürgiste vedelike
hoidmiseks.
2. Protokolliosaline, kelle sadamatest asuvad laevad teele Antarktika lepingu piirkonda või
kelle sadamatesse laevad sealt saabuvad, kohustub niipea kui võimalik tagama piisavate
vastuvõtuseadmete olemasolu püdela nafta, reostunud ballastvee, mahutite pesuvee, muude
naftajääkide ja naftase segu ning prügi vastuvõtmiseks asjatut viivitust põhjustamata ning
vastavalt neid seadmeid kasutatavate laevade vajadustele.
3. Protokolliosaline, kelle laevad väljuvad Antarktika lepingu piirkonda teise protokolliosalise
sadamatest või saabuvad sealt teise protokolliosalise sadamatesse, konsulteerib nende
protokolliosalistega eesmärgiga tagada, et sadamate vastuvõtuseadmete ehitamine ei koormaks
ebaõiglaselt Antarktika lepingu piirkonnaga külgnevaid protokolliosalisi.
Artikkel 10
Laevade projekteerimine, ehitamine, mehitamine ja varustamine
Protokolliosaline arvestab Antarktika tegevusse kaasatud või seda abistavate laevade
projekteerimisel, ehitamisel, mehitamisel ja varustamisel käesoleva lisa eesmärke.
Artikkel 11
Riiklik puutumatus
1. Käesolevat lisa ei kohaldata sõjalaeva või mereväe abilaeva suhtes või riigile kuuluva või
riigi kasutuses oleva muu laeva suhtes, mida kasutatakse sel ajahetkel üksnes riiklikul
mittekaubanduslikul eesmärgil. Protokolliosaline tagab siiski, et temale kuuluvad või tema
kasutatavad laevad tegutsevad kooskõlas käesoleva lisaga niivõrd, kui see on mõistlik ja
teostatav, võttes asjakohaseid meetmeid, mis ei takista nende laevade tegevust või
tegutsemisvõimet.
2. Lõike 1 kohaldamisel võtab protokolliosaline arvesse Antarktika keskkonna kaitsmise
olulisust.
3. Protokolliosaline teavitab teisi protokolliosalisi sellest, kuidas ta rakendab käesolevat sätet.
4. Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata protokolli artiklites 18–20 sätestatud vaidluste
lahendamise korda.
Artikkel 12
Vältivad meetmed ning hädaolukorraks valmisolek ja hädaolukorras tegutsemine
1. Selleks, et tegutseda tõhusamalt merereostuse hädaolukorras või selle ohu korral Antarktika
lepingu piirkonnas, koostavad protokolliosalised protokolli artikli 15 kohaselt hädaolukorras
tegutsemise kavad Antarktika lepingu piirkonnas merereostuse korral tegutsemiseks, sealhulgas
hädaolukorras tegutsemise kavad laevadele (välja arvatud väikelaevad, mis osalevad paiksete
tegevuskohtade või laevade toimingutes), mis tegutsevad Antarktika lepingu piirkonnas,
eelkõige naftalasti vedavatele laevadele ning kaldal asuvatest rajatistest merekeskkonda sattuva
nafta reostuste puhuks. Sel eesmärgil protokolliosalised:
(a) teevad koostööd selliste kavade väljatöötamisel ja rakendamisel; ja
(b) lähtuvad komitee, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja muude rahvusvaheliste
organisatsioonide nõuannetest.
2. Lisaks koostavad protokolliosalised reostuse hädaolukorras ühise tegutsemise korra ning
võtavad asjakohaseid vastumeetmeid kooskõlas selle korraga.
Artikkel 13
Ülevaatus
Protokolliosalised vaatavad käesoleva lisa eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt üle käesoleva
lisa sätteid ja muid meetmeid Antarktika merekeskkonna reostuse ärahoidmiseks ja
vähendamiseks ning reostuse korral tegutsemiseks, kaasa arvatud MARPOL 73/78 alusel vastu
võetud muudatused ja uued eeskirjad.
Artikkel 14
Seos MARPOL 73/78-ga
Käesolev lisa ei piira samal ajal MARPOL 73/78 liikmeks olevate protokolliosaliste sellest
tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Artikkel 15
Muutmine
1. Käesolevat lisa võib täiendada või muuta Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt vastu
võetud meetmega. Kui selles meetmes ei sätestata teisiti, loetakse muudatus heakskiidetuks ja
see jõustub ühe aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu Antarktika lepingu
konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad selle
ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks kiita.
2. Käesoleva lisa muudatus, mis on jõustunud lõike 1 kohaselt, jõustub seejärel iga
protokolliosalise suhtes, kellelt depositaar on saanud teate heakskiitmise kohta.
ANTARKTIKA LEPINGU KESKKONNAKAITSEPROTOKOLLI
V LISA
PIIRKONDLIK KAITSEKORRALDUS
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „pädev ametivõim“ – isik või asutus, keda protokolliosaline on volitanud käesoleva
lisa alusel lubasid andma;
(b) „luba“ – pädeva ametivõimu väljastatud ametlik kirjalik luba;
(c) „korralduskava“ – Antarktika erikaitsepiirkonnas või Antarktika
erikorralduspiirkonnas tegevuste korraldamise ja eriliste väärtuste kaitsmise kava.
Artikkel 2
Eesmärgid
Käesolevas lisas sätestatud eesmärkidel võib mis tahes piirkonna, sealhulgas merepiirkonna,
määrata Antarktika erikaitsepiirkonnaks või Antarktika erikorralduspiirkonnaks. Tegevus
nendes piirkondades on keelatud, piiratud või korraldatud käesoleva lisa kohaselt vastu võetud
korralduskavade järgi.
Artikkel 3
Antarktika erikaitsepiirkond
1. Antarktika erikaitsepiirkonnaks võib määrata mis tahes piirkonna, sealhulgas merepiirkonna,
et kaitsta väljapaistvaid keskkonna-, teaduslikke, ajaloolisi, esteetilisi või ürglooduslikke
väärtusi, nende väärtuste mis tahes kombinatsioone või käimasolevaid või kavandatavaid
teadusuuringuid.
2. Protokolliosalised püüavad süstemaatilises keskkonna-geograafilises raamistikus tuvastada
ja lülitada Antarktika erikaitsepiirkondade hulka:
(a) inimtegevusest puutumatuid piirkondi, et neid oleks tulevikus võimalik võrrelda
inimtegevusest mõjutatud aladega;
(b) esinduslikke näiteid tähtsamatest maismaa-, sealhulgas liustike- ja
veeökosüsteemidest ning mereökosüsteemidest;
(c) liikide olulise või ebatavalise kooslusega piirkondi, sealhulgas sigivate kohalike
lindude või imetajate tähtsamad kolooniad;
(d) mis tahes liigi tüüpilist asukohta või ainsat teadaolevat looduslikku elupaika;
(e) käimasolevale või kavandatavale teadusuuringule erilist huvi pakkuvaid alasid;
(f) näiteid väljapaistvatest geoloogilistest, glatsioloogilistest või geomorfoloogilistest
iseärasustest;
(g) väljapaistva esteetilise või ürgloodusliku väärtusega alasid;
(h) tunnustatud ajaloolise väärtusega kohti või mälestisi; ja
(i) lõikes 1 kirjeldatud väärtuste kaitseks sobivaid muid alasid.
3. Antarktika lepingu varasematel konsultatiivkohtumisel määratud erikaitsepiirkonnad ja
erilise teadusliku huvi piirkonnad määratakse käesolevaga Antarktika erikaitsepiirkondadeks
ning need nimetatakse ja nummerdatakse vastavalt ümber.
4. Antarktika erikaitsepiirkonda võib siseneda üksnes artikli 7 kohaselt antud loa alusel.
Artikkel 4
Antarktika erikorralduspiirkond
1. Mis tahes piirkonna, sealhulgas merepiirkonna, kus korraldatakse või võidakse tulevikus
korraldada tegevust, võib määrata Antarktika erikorralduspiirkonnaks, et abistada tegevuste
kavandamisel ja koordineerimisel, vältida võimalikke konflikte, parandada protokolliosaliste
koostööd või vähendada keskkonnamõju.
2. Antarktika erikorralduspiirkonnad võivad hõlmata:
(a) piirkondi, kus on oht, et tegevused võivad üksteist vastastikku segada või põhjustada
kumulatiivset keskkonnamõju; ja
(b) tunnustatud ajaloolise väärtusega kohti või mälestisi.
3. Antarktika erikorralduspiirkonda võib siseneda ilma loata.
4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui Antarktika erikorralduspiirkonnas on üks või enam Antarktika
erikaitsepiirkonda, kuhu võib siseneda üksnes artikli 7 kohaselt antud loa alusel.
Artikkel 5
Korralduskavad
1. Protokolliosaline, komitee, Antarktika uurimise teaduskomitee või Antarktika mereliste
elusressursside kaitse komisjon võib teha ettepaneku piirkonna määramiseks Antarktika
erikaitsepiirkonnaks või Antarktika erikorralduspiirkonnaks, esitades Antarktika lepingu
konsultatiivkohtumisele korralduskava ettepaneku.
2. Esitatud piirkond peab olema piisavalt suur, et kaitsta erilist kaitset või korraldust vajavaid
väärtusi.
3. Korralduskavad sisaldavad vastavalt vajadusele järgmist:
(a) kirjeldus väärtusest või väärtustest, mille jaoks erilist kaitset või korraldust on vaja;
(b) nende väärtuste kaitsmiseks või korraldamiseks korralduskavas sätestatud
eesmärkide kirjeldus;
(c) loetelu korralduslikest tegevustest, mis on vajalikud erilist kaitset või korraldust
nõudvate väärtuste kaitsmiseks;
(d) vajaduse korral määramistähtaeg;
(e) piirkonna kirjeldus, sealhulgas:
(i) piirkonda piiritlevad geograafilised koordinaadid, piirimärgid ja
looduslikud tunnused;
(ii) ligipääs piirkonnale maad mööda, meritsi või õhust, sealhulgas laevade
juurdepääsukohad ja ankrupaigad, jalgsi- ja sõidukite marsruudid piirkonnas
ning õhusõidukite marsruudid ja maandumisalad;
(iii) piirkonnas ja selle läheduses asuvate ehitiste, sealhulgas teadusjaamade,
uurimis- või varjupaikade asukohad; ja
(iv) piirkonnas või selle läheduses asuvad käesoleva lisa kohaselt määratud
muud Antarktika erikaitsepiirkondade või Antarktika erikorralduspiirkondade
asukohad või Antarktika lepingu süsteemi teiste osade alusel vastuvõetud
meetmetega määratud muud kaitsealad;
(f) piirkonnas asuvate selliste alade kirjeldus, kus tegevus on keelatud, piiratud või
korraldatud punktis b nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
(g) kaardid ja fotod, mis selgelt näitavad piirkonna piire seda ümbritsevate tunnuste ja
selles asuvate oluliste tunnuste kaudu;
(h) abidokumentatsioon;
(i) piirkonna puhul, mille kohta on tehtud Antarktika erikaitsepiirkonnaks määramise
ettepanek, selge kirjeldus järgmistest tingimustest, mille alusel võib pädev ametivõim
välja anda lubasid:
(i) ligipääs piirkonnale ja liikumine piirkonnas või üle selle;
(ii) piirkonnas korraldatavad või kavandatavad tegevused, sealhulgas aja- ja
kohapiirangud;
(iii) ehitiste püstitamine, muutmine või eemaldamine;
(iv) välilaagrite asukohad;
(v) piirangud materjalidele ja organismidele, mida on lubatud piirkonda sisse
viia;
(vi) kohaliku taimestiku ja loomastiku loodusest eemaldamine või kahjulik
häirimine;
(vii) mis tahes asja, mida loa omanik ei ole piirkonda sisse toonud, kogumine
või eemaldamine;
(viii) jäätmete kõrvaldamine;
(ix) meetmed, mis võivad olla vajalikud, et tagada korralduskava eesmärkide
jätkuv saavutamine;
(x) nõuded piirkonna külastusi käsitlevatele aruannetele, mis esitatakse
pädevale ametivõimule;
(j) piirkonnas, mille kohta on tehtud Antarktika erikorralduspiirkonnaks määramise
ettepanek, käitumise juhis, mis puudutab:
(i) ligipääsu piirkonnale ja liikumist piirkonnas või üle selle;
(ii) piirkonnas korraldatavaid või kavandatavaid tegevusi, sealhulgas aja- ja
kohapiiranguid;
(iii) ehitiste püstitamist, muutmist või eemaldamist;
(iv) välilaagrite asukohti;
(v) kohaliku taimestiku ja loomastiku loodusest eemaldamist või kahjulikku
häirimist;
(vi) mis tahes asja, mida külastaja ei ole piirkonda sisse toonud, kogumist või
eemaldamist;
(vii) jäätmete kõrvaldamist; ja
(viii) nõudeid piirkonna külastusi käsitlevatele aruannetele, mis esitatakse
pädevale ametivõimule; ja
(k) sätted selle kohta, millistel asjaoludel peaksid protokolliosalised püüdma eelnevalt
vahetada teavet nende kavandatavate tegevuste kohta.
Artikkel 6
Määramise menetlus
1. Koostatud korralduskavad edastatakse komiteele, Antarktika uurimise teaduskomiteele ja
vajaduse korral Antarktika mereliste elusressursside kaitse komisjonile. Komitee arvestab
Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisele nõuande koostamisel Antarktika uurimise
teaduskomitee ja vajaduse korral Antarktika mereliste elusressursside kaitse komisjoni esitatud
märkusi. Seejärel võivad Antarktika lepingu konsultatiivosalised korralduskavad heaks kiita
Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt Antarktika lepingu konsultatiivkohtumisel vastu
võetud meetmega. Kui selles meetmes ei sätestata teisiti, loetakse kava heakskiidetuks 90 päeva
möödumisel selle vastu võtnud Antarktika lepingu konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja
arvatud juhul, kui üks või mitu konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul
depositaarile, et nad soovivad selle ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks
kiita.
2. Võttes arvesse protokolli artikleid 4 ja 5, merepiirkonda ei määrata Antarktika
erikaitsepiirkonnaks või Antarktika erikorralduspiirkonnaks ilma Antarktika mereliste
elusressursside kaitse komisjoni eelneva heakskiiduta.
3. Antarktika erikaitsepiirkond või Antarktika erikorralduspiirkond määratakse määramatuks
ajaks, kui korralduskava ei sätesta teisiti. Korralduskava ülevaatamine algatatakse vähemalt iga
viie aasta tagant. Vajaduse korral kava ajakohastatakse.
4. Korralduskava võib täiendada või tühistada lõike 1 kohaselt.
5. Depositaar edastab korralduskava pärast selle vastuvõtmist viivitamata kõigile
protokolliosalistele. Depositaar peab arvestust kõigi heakskiidetud korralduskavade kohta.
Artikkel 7
Load
1. Protokolliosaline määrab pädeva ametivõimu, kes annab välja lubasid Antarktika
erikaitsepiirkonda sisenemiseks ja seal tegevuste korraldamiseks selle piirkonna korralduskava
nõuete kohaselt. Loale lisatakse korralduskava asjassepuutuvad osad, täpsustades piirkonna
ulatuse ja asukoha, lubatud tegevused, millal, kus ja kes tegevuseks loa andis ning mis tahes
muud korralduskavas esitatud tingimused.
2. Kui Antarktika lepingu varasemal konsultatiivkohtumisel määratud erikaitsepiirkonnal ei ole
korralduskava, võib pädev ametivõim väljastada loa mõjuval teaduslikul eesmärgil, mida ei saa
täita mujal ja mis ei ohusta selle piirkonna looduslikku ökosüsteemi.
3. Iga protokolliosaline nõuab loa omanikult loa koopia kaasaskandmist asjaomases Antarktika
erikaitsepiirkonnas viibides.
Artikkel 8
Ajaloolised paigad ja mälestised
1. Tunnustatud ajaloolise väärtusega paigad ja mälestised, mis on määratud Antarktika
erikaitsepiirkonnaks või Antarktika erikorralduspiirkonnaks või mis asuvad nendes
piirkondades, registreeritakse ajalooliste paikade ja mälestistena.
2. Protokolliosaline võib teha ettepaneku tunnustatud ajaloolise väärtusega paiga või mälestise,
mis ei ole määratud Antarktika erikaitsepiirkonnaks või Antarktika erikorralduspiirkonnaks või
mis ei asu sellises piirkonnas, ajaloolise paiga või mälestisena registreerimiseks. Antarktika
lepingu konsultatiivosalised võivad vastava registreerimise ettepaneku heaks kiita Antarktika
lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmega. Kui selles meetmes ei sätestata
teisiti, loetakse ettepanek heakskiidetuks 90 päeva möödumisel selle vastu võtnud Antarktika
lepingu konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu
konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad selle
ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks kiita.
3. Varasematel Antarktika lepingu konsultatiivkohtumistel registreeritud ajaloolised paigad ja
mälestised kantakse ajalooliste paikade ja mälestiste nimekirja käesoleva artikli kohaselt.
4. Registreeritud ajaloolisi paiku ja mälestisi ei kahjustata, eemaldata ega hävitata.
5. Ajalooliste paikade ja mälestiste nimekirja võib muuta lõike 2 kohaselt. Depositaar peab
ajalooliste paikade ja mälestiste nimekirja.
Artikkel 9
Teave ja avalikustamine
1. Eesmärgiga tagada, et kõik Antarktikat külastavad või külastamist kavandavad isikud
mõistaksid ja järgiksid käesolevat lisa, teeb protokolliosaline kättesaadavaks eelkõige järgmise
teabe:
(a) Antarktika erikaitsepiirkondade ja Antarktika erikorralduspiirkondade asukoht;
(b) nende piirkondade loetelu ja kaardid;
(c) korralduskavad, sealhulgas iga piirkonna asjakohaste keeldude loetelu;
(d) ajalooliste paikade ja mälestiste asukoht ning nendega seotud mis tahes keeld või
piirang.
2. Protokolliosaline tagab, et Antarktika erikaitsepiirkondade, Antarktika
erikorralduspiirkondade ning ajalooliste paikade ja mälestiste asukoht ning võimaluse korral
piirid on näidatud tema topograafilistel ja hüdrograafilistel kaartidel ning muudes asjakohastes
väljaannetes.
3. Protokolliosalised teevad koostööd, et vajaduse korral tagada Antarktika
erikaitsepiirkondade, Antarktika erikorralduspiirkondade ning ajalooliste paikade ja mälestiste
piiride kohane märgistus kohapeal.
Artikkel 10
Teabevahetus
1. Protokolliosalised võtavad meetmeid, et:
(a) koostada ja vahetada andmestikke, sealhulgas lubade ning Antarktika
erikaitsepiirkonda tehtud külastuste, kaasa arvatud kontrollkäikude kohta ning
Antarktika erikorralduspiirkonda tehtud kontrollkäikude kohta;
(b) saada või vahetada teavet Antarktika erikaitsepiirkonna, Antarktika
erikorralduspiirkonna või ajaloolise paiga või mälestise olulise muutuse või kahjustuse
kohta;
(c) koostada ühiseid vorme protokolliosaliste poolt andmestike ja teabe esitamiseks
lõike 2 kohaselt.
2. Protokolliosaline teavitab teisi protokolliosalisi ja komiteed igal aastal enne novembri lõppu
eelneval perioodil 1. juulist kuni 30. juunini käesoleva lisa kohaselt välja antud lubade arvust
ja laadist.
3. Protokolliosaline, kes korraldab, rahastab või lubab uuringuid või muid tegevusi Antarktika
erikaitsepiirkonnas või Antarktika erikorralduspiirkonnas, peab arvestust selliste tegevuste
kohta ja esitab Antarktika lepingu kohasel iga-aastasel teabevahetusel kokkuvõtliku kirjelduse
nendest tegevustest, mida tema jurisdiktsiooni all olevad isikud on nendes piirkondades
eelneval aastal korraldanud.
4. Protokolliosaline teavitab teisi protokolliosalisi ja komiteed igal aastal enne novembri lõppu
meetmetest, mida ta on võtnud käesoleva lisa rakendamiseks, kaasa arvatud kohapealne
kontroll, ja meetmetest, mida ta on võtnud Antarktika erikaitsepiirkondade või Antarktika
erikorralduspiirkondade heakskiidetud korralduskavade sätetega vastuolus olevate juhtumite
käsitlemiseks.
Artikkel 11
Hädaolukord
1. Käesolevas lisas sätestatud piiranguid ei kohaldata hädaolukorrale, mis on seotud inimese
elu, laeva, õhusõiduki või kõrge väärtusega seadmete ja rajatiste ohutuse või
keskkonnakaitsega.
2. Hädaolukorras tehtud tegevustest teatatakse viivitamata kõigile protokolliosalistele ja
komiteele.
Artikkel 12
Muudatused
1. Käesolevat lisa võib täiendada või muuta Antarktika lepingu artikli IX lõike 1 kohaselt vastu
võetud meetmega. Kui selles meetmes ei ole sätestatud teisiti, loetakse muudatus
heakskiidetuks ja see jõustub ühe aasta möödumisel selle muudatuse vastu võtnud Antarktika
lepingu konsultatiivkohtumise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui üks või mitu Antarktika
lepingu konsultatiivosalist teatavad selle ajavahemiku jooksul depositaarile, et nad soovivad
selle ajavahemiku pikendamist või nad ei saa seda meedet heaks kiita.
2. Käesoleva lisa muudatus, mis on jõustunud lõike 1 kohaselt, jõustub seejärel iga
protokolliosalise suhtes, kellelt depositaar on saanud teate heakskiitmise kohta.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0133 - Antarktika lepingu
keskkonnakaitseprotokolliga ühinemise
seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.02.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62a70021-60df-489e-bc02-487896d7ad13
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62a70021-60df-489e-bc02-487896d7ad13?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main