Kiri

Ministeeriumid 29.01.2021 nr 15.1-4/6094-1 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus (ühendatav sihtasutus) ühendamiseks asutatava Sihtasutusega Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ühendav sihtasutus)“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel; 2) korralduse eelnõu seletuskiri 6 lehel; 3) Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamisotsuse projekt 1 lehel; 4) Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus põhikirja projekt 6 lehel. Triin Tirp +372 637 7434 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andm ine Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus (ühen datav sihtasutus) ühendamiseks asutat ava Sihtasutusega Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus (ühendav sihtasutus)“ eelnõu seletuskiri 1 . Sissejuhatus Välisministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada välisministrit asutama Sihtasutust Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi sihtasutus ) ja otsustama Sihtasutuse Eest i I dapartnerluse Keskus ühendamise uue sihtasutusega. Ühinemisel on ühendatavaks sihtasutuseks sihtasutuste seaduse § 61 lõike 1 mõttes Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus ning ühendavaks sihtasutuseks Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus . Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Välis ministeerium . Sihtasutuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi. Lisaks on sihtasutusel eesmärk läbida Euroopa Komisjoni ametlik atesteerimine, mis võimaldab tulevikus osaleda Euroopa Liidu (edaspidi EL ) delegeeritud koostöös . Sihtasutuse juhatuse liige ja nõukogu liikmed nimetatakse enne sihtasutuse asutamisotsuse allkirjastamist ja sellega kinnitatud põhikirja notariaalset tõestamist. Asutaja nimetab juhatuse liikme asutamisotsuse tegemisel ja nõukogul on õigus korraldada uus juhatuse liikme valimine. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna arengukoostöö ja humanitaarabi büroo projektijuht Anneli Kimber Lindwall ( [email protected] ) , sama büroo nõunik Sven Tölp (637 7214; [email protected] ) ja juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Triin Tirp (637 7434; [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; [email protected] ). 2. Eelnõu sisu 9. juulil 2020 kinnitas Vabariigi Valitsus Riigikogus põhjalikud arutelud läbinud „ Eesti v älispoliitika a rengukava 2030 “ , mida muu hulgas viiakse ellu „ Arengukoostöö ja h umanitaarabi p rogrammi 2020 – 2023 “ kaudu. Arengukava raames lepiti kokku , et arengukoostöö ja humanitaarabi rakendami n e eraldatakse poliitika kujundamisest ning selle tarvis luuakse eraldi rakendusüksus . Muudatuse ga soovitakse tagada selle s valdkonnas senisest mõjusam projektide rakendami ne . Korralduse eesmärk on esiteks anda Vabariigi Valitsuse poolt riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 1 alusel välisministrile pädevus asutada sihtasutus nimega Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus . Teine korralduse eesmärk on määrata Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus asutajaõiguste teostajaks Välisministeerium. Kolmas eesmär k on anda välisministrile kui Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus asutajaõiguste teostajale volitus otsustada selle ühinemine Sihtasutusega Eesti Idapartnerluse Keskus. Ühinemisel on ühendatavaks sihtasutuseks sihtasutuste seaduse § 61 lõike 1 mõttes Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus ning ühendavaks sihtasutuseks Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus . Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta ning ühendatava sihtasutuse vara läheb ühinemise tulemusena üle ühendavale sihtasutusele. Ühinemiseks sõlmivad sihtasutused notariaalselt tõestatud ühinemislepingu. Ühinemine viiakse läbi sihtasutuste seaduses sätestatud korra kohaselt . Ühinemise tulemusena loetakse Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus lõppenuks. Sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus tootemärgi ja hea maine alalhoidmiseks nimetatakse selle struktuuri olulisim üksus idapartnerlusega seonduvaks ning asutamis- ja ühinemisprotsessi järel viiakse ellu kommunikatsiooniplaan, mi lle alusel teavitatakse kõiki koostöö partnereid muutustest. 2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus Asutatav sihtasutus tugevdab Eesti arengukoostöö d ja humanitaarabi, keskendudes strateegiliste , laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades . Sihtasutuse loomine toob kaasa rahvusvaheliste koostöö projektide ga tegelemise kompetentsi kasvu ning selle kaudu välisrahast use osakaalu suurenemise Eesti arengukoostöö elluviimisel. Lisaks aitab sihtasutuse loomine arengukoostöö d majan dushuvidega paremini sidustada ning kaasata projektidesse senisest rohkem Eesti kodanikuühiskonna , avaliku ja erasektori kogemust . Tõhusam arengukoostöö, laiaulatuslikud projektid ning valdkonna kompetentsi parem koondamine toob omakorda kaasa Eesti arengukoostöö suurema nähtavuse. Uue rakendusüksuse loom iseks on kolm võimalust : 1) k asutada juba olemasolevat valdkonnas aktiivset asutust ning luua üksus selle baasil; 2) asutada uus riigi sihtasutus või 3) l uua täiesti uus riigi - või valitsus asutus . Eesti Idapartnerluse Keskus ( edaspidi ka EIPK ), mille on asutanud eraisikute poolt loodud Sihtasutus Eesti Diplomaatide Kool , on seni teinud riigi seisukohalt olulist arengukoostöö d ELi idanaabruses. EIPKi põhikirja järgi on selle eesmärgiks kaasaaitamine ELi i dapartnerluspoliitika ja ELi n aabruspoliitika ning Eesti arengukoostöö sellesuunali ste prioriteetide elluviimisele . Teoreetiliselt on võimalik EIPKi tegevust ja mandaati vastavalt ülalpool toodud eesmärkidele laiendada , kuid k ehtiv sih tasutuste seadus ei võimalda V älisministeeriumil olemasoleva sihtasutuse juurde kaasasutajaks saada. Ü helgi muul olemasolev al sihtasutus el ei ole sobivat profiili või võimekust selliseid ülesandeid täita. Kehtivate õigusaktide järgi on sobivaim võimalus asutada riigi poolt uus sihtasutus ning ühendada EIPK sellega. EIPK i põhikirja punkt 8.3 lubab ühineda teise sihtasutusega, kui selline tegevus järgib sihtasutuse eesmärke. Selles asjas on konsulteeritud Justiitsministeeriumi ning Eesti juhtivate ühinguõiguse juristidega. Ühinemise juures on oluline tagada, et uuele sihtasutusele kanduks üle EIPKi kompetents, konkurentsivõime rahvusvaheliste hangete turul, käimasolevad koos tööprojektid ning hea maine koostööpartnerite hulgas , Eesti s ja ELi idanaabruse sihtriikides . Kavandatava ühinemise tulemusena saab uus sihtasutus lisaks Eesti arengukoostöö rakendamisele jätkata ning laiendada EIPKi senist tegevust ning osaleda lähiaastatel järjest mahukamates väliskoostöö projektides . Oluliseks kaalutluseks sihtasutuse asutamisel ning EIPKi sellega ühendamisel on läbida ametlik at esteerimine Euroopa Komisjonis, nn sambahindamine , mis on ELi rahaliste vahendite kasutamise eelduseks . Ühtlasi on see arengukoostöö doonori te jaoks oluline kvaliteedimärk ning võimaldab osaleda ELi delegeeritud koostöös . Täiesti uue r iigiasutuse loomine arengukoostöö jaoks ei ole otstarbekas , kuna rakendusüksuse üks eesmärke on kasvatada välisrahastuse osakaalu ning selle saavutamisel e aitab kaasa uue sihtasutuse eraõiguslik vorm. Samuti ei saaks riigiasutusse kuni 2023. aastani lepingutega kaetud EIPKi koostöö projekte üle võtta . Samas , riigi kui t ugeva partneri kaasamine sihtasutuse juhtimisse aitab kaasa projektide rakendamise parema le sidustamisele välispoliitika eesmärkidega , rahvusvahelistel hangetel kandideerimisele ning teiste doonorriikide rakendusasutustega koostööle . K una asutajaõiguse üheks väljundiks on otsustusõigus sihtasutuse ühinemise või lõpetamise suhtes , näeb Välisministeerium riigi rolli uue sihtasutuse asutajana mitte ainult juhtimispädevuse mitmekesistamise s , vaid ka asutuse jätkusuutliku ja järjepideva tegevuse tagamise s . Keskse, riigi asutatud ühendusena näeb Välisministeerium tulevikus sihtasutuse kujunemist Eesti rahvusvahelise arengukoostöö kompetentsi keskuseks. Asutataval sihtasutusel on viieliikmeline nõukogu, mille moodustava d asutaja poolt määratud isikud . Nõukogu saab teha otsuse , kui selle poolt hääletab üle poole kohalolnud nõukogu liikmetest. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse juhtimise üle tõhusa järelevalve tegemiseks . Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutajate huvidest, tagades seeläbi asutuse eesmärgipärase arengu. Asutatava sihtasutuse igapäevatööd koordineerib ühe liikmeline juhatus. Asutaja võib määrata nõukogu liikmetele tasusid. Juhatuse liikme tasu ja selle maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. ELi liikmesriikide s on arengukoostöö rakendamise ks erinevaid mudeleid, kuid valdavalt on loodud eraldi asutused ning välisministeerium id ei tegele arengukoostöö projektide elluviimise ja sellega kaasnevate haldus küsimustega. Osa neist on riigiasutused ning teised eraõiguslikud ettevõtlusvormid. Rootsis on enamik arengukoostöö küsimus i delegeeritud valitsusasutusele Rootsi Rahvusvaheline A rengukoostöö Agentuur (SIDA) . Saksamaal viib arengukoostööd ellu Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) ja Prantsusmaal pikaajalise kogemusega Agence Francaise de Developpement ( A fD ) . Uuemad ja väiksemaid doonoreid esindavad agentuurid on ELi s 2010. aastal Tšehhi Vabariigis loodud CzechAid , 2016. aasta l Rumee nia s asutatud RoAid ning 2017. aastal Belgia s asutatud Enabel . Läti s on nagu Eestiski arengukoostöötegevus koondatud välis ministeeriumisse, kuid eelmise aasta sügisel otsustasid lätlased agentuuri loomise kasuks. Leedu arengukoostöö projektide haldamise agentuur loodi 2003. aastal . Portugalis on vastavaks asutuseks Camões I.P. , eraõiguslik instituut, mis aitab valitsusel arengukoostöö eesmärke ellu viia. Eesti on uue arengukoostöö sihtasutuse loomise l teinud tihedat koostööd ja vahetanud kogemusi teiste ELi liikmesriikide ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ekspertidega . 2.3. Sihtasutuse eesmärgi sa avutamise tegevuskava koos viie aasta finantsplaaniga Sihtasutuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi. Sihtasutuse põhiülesan ded on: kasvatada ja koondada Eesti võimekust ning kompetentsi rahvusvahelistes arengukoostöö ja humanitaarabi projektides osalemiseks, kaasates kolmanda, avaliku ja erasektori kogemust; rakendada tegevusi Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi programmis sätestatud prioriteetsetes sihtriikides ja valdkondades , juhindudes Välisministeeriumi riigi- ja regioonistrateegiatest; suurendada arengukoostöö- ja humanitaarabialast teadlikkust Eestis, edendada maailmaharidust ning koondada arengukoostööd ja humanitaarabi käsitlevat kommunikatsiooni; panustada Eesti arengukoostöö andmekogu ning sellega seotud infosüsteemide arendamisse ja haldamisse; analüüsida sihtriike ja prioriteetseid valdkondi, tegeleda koolituste, stipendiumide ja õppevisiitidega; hinnata regulaarselt sihtasutuse töö mõju sid ning panustada riiklikku arengukoostöö ja humanitaarabi projektide mõjude hindamisse; täita muid välispoliitika eesmärkidest lähtuvaid ja asutaja antud ülesandeid; teostada oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavat majandustegevust. Uue sih tasutuse loomise järel kannab V älisministeerium kahepoolsete arengukoostöö projektide elluviimiseks eraldatud arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest sihtasutusele üle rahaeraldisi konkreetsete tegevuskavade alusel. Tegevuskavad põhinevad Välisministeeriumi riigi- ja regioonistrateegiatel ning Välisministeerium on need heaks kiitnud . S elleks sõlmitakse Välisministeeriumi ja sihtasutuse vahel leping ud . Lisaks saab sihtasutus oma tegevuseks Välismi nisteeriumi kaudu riigieelarvelist tegevustoetust. Sihtasutuse üks oluline eesmär k on kasvatada välisrahastusega arengukoostöö projekt ide hulka , seega hakkab sihtasutus saama täiendavaid rahalisi vahendeid rahvusvahelistest koostööprogrammidest , eri fondidelt ja teistelt abiandvatelt organisatsioonidelt. Sihtasutuse järgmise viie aasta finantsplaan täpsustatakse pärast sihtasutuse asutamist . tuhandetes eurodes 2021 2022 2023 2024 2025 Tegevustulud 11 432 19 620 26 475 34 322 43 136 Tulu majandustegevusest 0 0 30 40 50 Saadud toetused 11 432 19 620 26 445 34 282 43 086 sh Välisministeeriumilt 7 776 12 828 17 453 22 290 27 294 Tegevuskulud -11 432 -19 620 -26 475 -34 322 -43 136 Tööjõu- ja majandamiskulud -845 -1 029 -1 130 -1 185 -1 199 Muud tegevuskulud -10 587 -18 591 -25 345 -33 137 -41 937 sh sihtfinantseeritud projektide otsesed kulud -10 577 -18 579 -25 303 -33 085 -41 875 Tegevustulem 0 0 0 0 0 Sihtasutuse finantsplaani koostamisel on arvesse võetud „ Välispoliitika a rengukava 2030 “ rahakava. Riigitoetuse suurus sõltub iga-aastastest eelarveotsustest ning Välisministeeriumi poolt heakskiidetud tegevuskavadest . Võetud kohustuste kava elluviimine eeldab riigieelarvelise toetuse suurenemist alates 2022. aastast. 2021. aasta l Välisministeeriumi poolt antava toetusega on arvestatud Välisministeeriumi eelarves. Ülejäänud osa toetusest põhineb EIPKi kehtivatel väliskoostöö lepingutel ning edasisel kasvuprognoosil . Loodaval sihtasutusel on kavas hakata omatulu teenima õppevisiite, koolitusi ning üritusi korraldades alates 2023. aastast. Osa majandamis kulusid saab katta välispartneritega koostöö s elluviidavate projektide arvelt ning tulevikus, pärast Euroopa Komisjoni atesteerimise edukat läbimist, delegeeritud koostöö raames ELi eraldatud summade st . 2.4. Sihtasutusele üleantav vara Riigivara võõrandamist sihtasutusele ei ole kavas. EIPKiga ühinemisel antakse üle põhivara, mis on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjale lisatud auditeeritud põhivara nimekirjas. Põhivara koosneb peamiselt arvutitest ja kontorimööblist. Ühendavale sihtasutusele lähevad ühinemise käigus üle ka lepingud, mille hulgas on nii haldus- kui ka koostööprojektide lepingud. Loodav s ihtasutus hoiab oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis ja teeb nende arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu . Põhikiri näeb kokkuleppel Rahandusministeeriumiga ette ka võimaluse avada konto sid krediidi- või finantseerimisasutuses . Finantsprognooside kohaselt ei vasta loodav sihtasutus riigivaraseaduse § 12 lõike 2 punktile 2, mistõttu ei anna sihtasutus raamatupidamist üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. 2.5. Sihtasutuse ühinemine Sihtasutusega Eesti Idapartnerluse Keskus Korralduse eelnõu punkti 3 eesmärk on anda Vabariigi Valitsuse volitus välis ministrile kui sihtasutuse riigipoolsele asutajaõigusi teostavale isikule otsustada sihtasutuse ühinemine Sihtasutusega Eesti Idapartnerluse Keskus . R iigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab sellekohase volituse riigipoolsele asutajaõigusi teostavale isikule andma Vabariigi Valitsus. Sihtasutuste seaduse § 61 lõike 1 kohaselt võivad sihtasutused ühineda tingimusel, et ühinemise võimalus on mõlema sihtasutuse põhikirjas ette nähtud. Sellisel juhul loetakse ühendatav sihtasutus lõppenuks . Ühinemisel on ühendatavaks sihtasutuseks sihtasutuste seaduse § 61 mõttes Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus ning ühendavaks sihtasutuseks Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus . Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta ning ühendatava sihtasutuse vara läheb ühinemise tulemusena üle ühendavale sihtasutusele. Ühinemiseks sõlmivad sihtasutused ühinemislepingu. Mõlema sihtasutuse tegevus kattub olulisel määral ning nende e esmärkideks on arengukoostöö tegevuse ja projektide rakendamine Eestis . Kahe sihtasutuse ühinemine võimaldab tagada Eesti Idapartnerluse Keskuse õigusliku järjepidevuse ja olemasolevate arengukoostöö projektide sujuva ül emineku uuele sihtasutusele. Sihtasutuste ühinemisel ei muudeta sisuliselt ühendava sihtasutuse põhikirja ega nõukogu liikmete arvu. Ühendamisel võtab ühendav sihtasutus ühendatava sihtasutuse töötajad üle. Kahe sihtasutuse ühendamine ei nõua riigieelarvest lisavahendeid . Ühendatava sihtasutuste profiil: Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus (asutatud 2011 . a) 2019. a majandusaasta aruande järgi: varad: 526 614 eurot (netovara 63 375 eurot) ; tulud: 1 716 314 eurot; tööjõukulud: 534 232 eurot; töötajate arv 01.11 .2020 seisuga : 1 6 , kellest 14 töölepingu alusel ja 2 käsunduslepingu alusel. 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korraldamise rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutamise ja ühinemise riigilõivust ja notaritasudest. Kulud kaetakse Välisministeeriumi eelarvest. 4. Kooskõlastamine Korralduse eelnõu on esitatud kooskõlasta miseks kõikidele ministeeriumi d ele. Eva-Maria Liimets minister Lisad: Korralduse eelnõu; Sihtasutus e Eesti Rah vusvaheli s e Arenguk oostöö Keskus asutamisotsuse projekt ; Sihtasutuse Eesti Rah vusvahelise Arenguk oostöö Keskus põhikirja projekt . SIHTASUTUSE ASUTAMISOTSUS JA AVALDUS SIHTASUTUSE REGISTRISSE KANDMISEKS Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamisotsus .... ...........… 20 21 . a . Eesti Vabariik tegutsedes Välismin isteeriumi kaudu , registrikood 70002526 , a sukoht Islandi Väljak 1, Tallinn, e- posti aadress vm info@ vm . ee , edaspidi nimetatud Asutaja , mille esindajana tegutseb seaduse alusel välis minister Eva-Maria Liimets, isikukood xxxxxx , kes on tuvastatud … alusel , kes on otsustanud asutada ning palu b kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse sihtasutuse alljärgnevate andmetega : Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Rahvusvahelis e Arenguk oostöö Keskus , asukohaga Tallinn, Eesti Vabariik ja aadressiga Pärnu mnt 31-43, 10119 Tallinn . Sihtasutuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi . Sihtasutus on asutatud määramata ajaks . Sihtasutuse põhikiri on lisatud asutamisotsusele . Sihtasutuse nõukogu liikmed on: …… isikukoodiga …. ja elukohaga … …… isikukoodiga …. ja elukohaga … …… isikukoodiga …. ja elukohaga … …… isikukoodiga …. ja elukohaga … …… isikukoodiga …. ja elukohaga … Sihtasutuse juhatuse liige on: …… isikukoodiga …. ja elukohaga … Sihtasutuse asutamiskulud kannab Asutaja. Asutaja soovib kasutada võimalust, et notar edastab käesoleva asutamisotsuse ja selles sisalduva avalduse ning selle lisadokumendid registripidajale. Allkiri ……………………………………………………………. PROJEKT ( 25 .01.21 ) SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSVAHELISE ARENGU KOOSTÖÖ KESKUS PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arenguk oostöö Keskus ( s ihtasutus ). Sihtasutuse nim i inglise keeles on Estonian Centre for International Development . Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Välisministeerium (edaspidi a sutaja ) . Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Sihtasutus lähtub oma tegevuses Eesti v älispoliitika arengukavast, riiklikust arengukoostöö ja humanitaarabi programmist , välispoliitika programmist , Välisministeeriumi riigi - ja regioonistrateegiatest ning teistest Eesti välispoliitikat suunavatest dokumentidest. Sihtasutuse tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi õigusaktid ning käesolev põhikiri. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED Sihtasutuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi. Sihtasutuse põhiülesan ded on : kasvatada ja koondada Eesti võimekust ning kompetentsi rahvusvahelistes arengukoostöö ja humanitaarabi projektides osalemiseks, kaasates kolmanda, avaliku ja era sektori kogemust; rakendada tegevusi Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi programmis sätestatud prioriteetsetes sihtriikides ja valdkondades , juhindudes V älisministeeriumi riigi - ja regioonistrateegiatest ; suurendada arengukoostöö- ja humanitaarabialast teadlikkust Eestis, edendada maailmaharidust ning koondada arengukoostööd ja humanitaarabi käsitlevat kommunikatsiooni; panustada Eesti arengukoostöö andmekogu ning sellega seotud infosüsteemide arendamisse ja haldamisse; analüüsida sihtriike ja p rioriteetseid valdkondi, tegeleda koolituste, stipendiumide ja õppevisiitidega; hinnata regulaarselt sihtasutuse töö mõju sid ning panustada riiklikku arengukoostöö ja humanitaarabi projektide mõjude hindamisse; täita muid välispoli itika eesmärkidest lähtuvaid ja asutaja antud ülesandeid; teostada oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavat majandustegevust. STRUKTUUR JA JUHTIMINE Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Asutaja, nõukogu või juhatuse ettepanekul võib luua nõukodasid ja ekspertkomisjone või muid struktuuriüksuseid. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; kellel on ärikeeld või ettevõtluskeeld ; kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; keda on karistatud riigivastase, majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest ; kellel on s ihtasutuse tegevusega seoses sisuline huvide konflikt. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab juhatus nõukogu eelneval heakskiitmisel . NÕUKOGU Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust , korraldab sihtasutuse juhtimist ja t eeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle . Nõukogul on viis liiget . Nõukogu liikmed määrab asutaja neljaks aastaks, arvestades põhikirjas ja seaduses sätestatud nõudeid nõukogu liikme kandidaadile. Nõukog u liikmete töö on tasustatav . Tasu määra otsustab asutaja. Asutajal on õigus nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest asutajale . Nõukogu pädevuses on: s ihtasutuse p õhikirja muutmine; s ihtasutuse juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; j uhatuse liikme le makstava tasu ja maksmise korra määramine ning muude tingimuste otsustamine ; n õukogu töökorra kehtestamine; h iljemalt majandusaasta alguseks aastaeelarve ja sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine; r aamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori ärakuulamine ja s ihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; s ihtasutuse igal aastal r iigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava ja sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks oleva finantsplaani kinnitamine; j uhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks , kinnisvara võõrandamiseks, omandamiseks või koormamiseks , laenude võtmiseks; s ihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine , tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine; sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe kuu jooksul arvates sihtasutuse majandusaasta aruande esitamisest nõukogule. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. Nõukogu esimees on ko h ustatud esitama asutajale : nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võtab nõukogu koosolekust osa isiklikult või elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul elektroonilisel viisil, mis võimaldab eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada . Nõukogu liige loetakse koosolekust osavõtjaks, kui tal on võimalik koosolekul arutatut kuulda telefoni või muu sidevahendi abil ning avaldada nõukogu teistele liikmetele oma seisukohta. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole otsuse tegemisel osalenud nõukogu liikmetest. Laenu võtmiseks või kapitalirendilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise otsuse poolt peab olema antud 100% kõigi nõukogu liikmete häältest. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu võib teha otsuse, ilma füüsilist koosolekut kokku kutsumata, elektroonilise hääletamise kaudu. Otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata korraldab nõukogu esimees. Elektrooniline hääletus protokollitakse, arvestades seaduses sätestatud nõudeid. Nõukogul on õigus tutvuda s ihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õ igsust, vara olemasolu, samuti s ihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja p õhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet s ihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist. Nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. JUHATUS Juhatus esindab ja juhib s ihtasutust. Juhatusel on ü ks liige. Juhatuse liikme volitus te tähtaeg on neli aastat, kui juhatuse liikme määramisel ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatus peab s ihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatuse liikmel peavad olema tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused , arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda. Juhatuse liige peab olema võimeline tegutsema temalt oodatava lojaalsuse ja hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes s ihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse. Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus peab esitama nõukogule k ord kolme kuu jooksul ülevaate s ihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti t eavitama nõukogu viivitamatult s ihtasutuse majandusliku seisundi olul isest halvenemisest ja muudest s ihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu või sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid s ihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul , kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta nõukogu otsuse alusel lisatasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Lisatasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu. Sihtasutuse esindusõigus kõigis õigustoimingutes on juhatuse liikmel üksi . Juhatus muu hulgas: korraldab s ihtasutuse igapäevast tegevust; sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid; korraldab s ihtasutuse raamatupidamis t vastavalt raamatupidamise seadusele; taga b sisekontrollisüsteemi toimimise; valmistab ette s ihtasutuse tegevuskava projekti; koostab s ihtasutuse majandusaasta aruande; esitab r iigivaraseaduse § -s 98 ette nähtud aja jooksul Rahandusministeeriumile , R iigikontrollile ja asutajale auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ning ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on s ihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juh tinud ja järelevalvet teinud; koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama põhikirja punktile 7.2 . AUDIITOR JA ARUANDLUS Audiitori määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale. Audiitori võib määrata ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra määrab nõukogu. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus antud seaduse alusel. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste r egistrile uue audiitori nime viie päeva jooksul. Juhatus tagab sisekontrollisüsteemi toimimise. Juhatus korraldab s ihtasutuse raamatupidamist ja koostab majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Nõukogu tagab siseauditi tegemise . Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaga . Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks audiitorit. SIHTASUTUSE VARA Sihtasutuse vahendite allikateks on: sihtasutuse asutamisel üleantud vara; riigieelarvelised eraldised; muud sihtotstarbelised eraldised; annetused; toetused Eesti Vabariigi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide koostööprogrammide toetus- ja abimeetmetest; sihtasutuse põhikirjalisi eesmärke toetavast majandustegevusest ning muudest seadusega lubatud allikatest saadud tulu või vahendid. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. Sihtasutus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele . Sihtasutusele üleantavad vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab s ihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks s ihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult raha ja mitterahaliste vahendite s ihtasutusele üleandmisest. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või s ihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt, kelle tegevus on vastuolus s ihtasutuse eesmärkidega. Sihtasutus kasutab oma põhikirjalisi eesmärke toetavast majandustegevust saadud tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutusega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse r iigivaraseaduses sätestatu kohaselt. PÕHIKIRJA MUUTMINE Põhikirja muutmise ainuõigus on s ihtasutuse nõukogul kooskõlastatult asutajaga. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE Sihtasutuse lõpetamise, jagunemise või ühinemise teise sihtasutusega otsustab asutaja Vabariigi Valitsuse volituse alusel. Sihtasutus lõpetatakse seadusega ettenähtud korras. Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/21-0130 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus (ühendatav sihtasutus) ühendamiseks asutatava Sihtasutusega Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ühendav sihtasutus)“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94765969-7b4f-4dba-b28a-bab72fe0fe3a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94765969-7b4f-4dba-b28a-bab72fe0fe3a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main