Kiri

Seletuskiri „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeede 2021–2027“ eelnõu juurde Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeede 2021–2027“ (V hõimurahvaste programm) on jätk riiklikule programmile „Hõimurahvaste programm IV. Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2015–2020)“. Hõimurahvaste keele ja kultuuri arengut toetavate tegevuste abil viiakse ellu kahe valdkondliku strateegia eesmärke: „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu) ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (eelnõu). Keelevaldkonna arengukavast tulenevad sisulised eesmärgid ning teaduspoliitika annab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raamistiku. Eelnõu on koostanud HTMi keeleosakonna nõunik Sirli Zupping ([email protected], 735 4025), teadusosakonna nõunik Martin Eessalu ([email protected], 735 4061) ning ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Liisa Ojaveer ([email protected], 735 4049). Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti valdkonnaga seotud organisatsioonide esindajate ja ekspertidega ning võeti arvesse nende tagasisidet. Eelnõu seletuskirja on koostanud HTMi keeleosakonna nõunik Sirli Zupping ([email protected], 735 4025). Toetusmeetme eesmärk on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ja areng. Selleks toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Toetusmeetmel on täita oluline roll hõimurahvaste koostöö soodustamisel ning teadus- ja kultuurielu populariseerimisel. Et laiendada keelte ja kultuuride kasutusala ja tagada keele- ja kultuuripärandi säilimine, pööratakse programmis tähelepanu tulemuste võimalikult laialdasele kättesaadavusele. Seatud eesmärgi saavutamist toetatakse kolme meetme abil: 1) teadus- ja arendustegevus; 2) kultuuri- ja haridustegevus; 3) tunnustamine. Kõigis kolmes meetmes viiakse ellu tegevusi, mis toetavad hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut ning soodustavad rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. Hõimurahvaste programme on HTM riigieelarvest rahastanud alates 1999. aastast. 2021. aastaks on hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetmele HTMi keeleprogrammist planeeritud 181 729 eurot ning see viiakse ellu avatud taotlusvoorude kaudu. Tegevusi korraldab ja nõukogu otsuseid viib ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud rakendusasutus, kes juhindub oma töös hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtetest ning hõimurahvaste programmi nõukogu otsustest. Programmi nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister. Nõukogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad. Programmi rakendusüksus on Eesti Keele Instituut. Ettepanekud programmi eelnõu koostamisse on esitanud valdkonna arendamisega seotud asutused – Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut, Fenno-Ugria Asutus, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum (vt ettepanekute tabel lisas). Programmi eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks valdkonna teemaga seotud ministeeriumidele – Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile. Andero Adamson keeleosakonna juhataja  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] “Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus” § 5 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 1 ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõige 1 punkti 2 alusel: 1. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ (lisatud). 2. Nimetan Haridus- ja Teadusministeeriumi „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ rakendusasutuseks Eesti Keele Instituudi. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Eelnõu Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeede 2021–2027 V hõimurahvaste programm Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesmärgid ja toetamispõhimõtted .............................................................................................. 2 Meetmed ................................................................................................................................ 3 I meede. Teadus- ja arendustegevus ....................................................................................... 3 II meede. Kultuuri- ja haridustegevus ..................................................................................... 4 III meede. Tunnustamine ...................................................................................................... 5 Programmi juhtimine ja elluviimine ........................................................................................... 5 Rahastamine ........................................................................................................................ 5 Juhtimine ja elluviimine ......................................................... Error! Bookmark not defined. Lisa. Seosed rahvusvaheliste ja riiklike strateegiliste dokumentidega ............................................. 8 1  Eelnõu Sissejuhatus Siinse programmiga seatakse hõimurahvaste1 keelte ja kultuuride toetamise põhimõtted aastateks 2021–2027. Eesmärk on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ja areng. Selleks toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Soome-ugri keelesugulus on eestlaste rahvusliku identiteedi olulisemaid koostisosi. Eesti keele ja kultuuri ajaloo ja nüüdisarengu mõistmise üks olulisi komponente on soomeugrilisuse mõtestamine. Hõimurahvaste keele ja kultuuri arengut toetavate tegevuste abil viiakse ellu kahe valdkondliku strateegia eesmärke: „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu)2 ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (eelnõu)3. Keelevaldkonna arengukavast tulenevad sisulised eesmärgid ning teaduspoliitika annab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raamistiku. Siinne programm on jätk riiklikule programmile „Hõimurahvaste programm IV. Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2015–2020)“. Hõimurahvaste programmi kehtestamise ja ajakohastamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Eesmärgid ja toetamispõhimõtted Eesmärk on toetada hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist ning arengut. Programmis seatud toetamispõhimõtete järgi korraldatud tegevused aitavad tagada hõimurahvaste keelte ja kultuuride järjepidevust ja jätkusuutlikkust, laiendada keelte kasutusala, koguda, säilitada, 1 Hõimurahvad – selles programmis soome-ugri (liivi, vadja, lüüdi, isuri, ingerisoome, karjala, vepsa, saami, ersa, mokša, mari, udmurdi, komi, handi, mansi) ning samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi) keelt ja kultuuri kandvad riigita rahvad. 2 Eesti keele arengukava 2035, https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava_2021- 2035_29.10.2020_riigikogusse.pdf 3 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2035, https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_eelnou_29.10.2020_riigikogusse.pdf 2  Eelnõu uurida, elavdada ja vahendada kultuuripärandit ning edendada ja populariseerida teaduselu, soodustada rahvusvahelist koostööd. Hõimurahvaste mõiste alla liigituvad käesolevas rahastamisinstrumendis järgmised soome- ugri rahvad: liivlased, vadjalased, lüüdid, isurid, ingerisoomlased, karjalased, vepslased, saamid, ersad, mokšad, marid, udmurdid, komid, handid ja mansid, ning samojeedi rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.4 Hõimurahvaste programmi kaudu toetatakse kolme liiki tegevusi: 1) keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus5, 2) kultuuri- ja haridustegevus, 3) tunnustamine. Programmi sihtrühm on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kandjad, uurijad, õppijad ja huvilised Eestis, hõimurahvaste asualadel Venemaal ja kogu maailmas, samuti hõimurahvaste ühiskondlike teemadega tegelevad inimesed. Meetmed Seatud eesmärgi saavutamist toetatakse kolme meetme abil: 1) teadus- ja arendustegevus; 2) kultuuri- ja haridustegevus; 3) oluliste tegevuste ja saavutuste tunnustamine. Kõigis kolmes meetmes viiakse ellu tegevusi, mis toetavad hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut ning soodustavad rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. Tulemuste kättesaadavaks tegemine. Kõik meetmetest toetatavate tegevuste tulemused tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks. See hõlmab mh väljaandeid, andmebaase, välitööde materjale ning teadusartikleid ja -andmeid6. I meede. Teadus- ja arendustegevus Meetme kaudu toetatakse hõimurahvaste keeli, ajalugu ja kultuure uurivate erialade teadus- ja arendustegevust7. Seejuures on oluline nii rahvusvaheline kui valdkondadeülene koostöö. 4 S.o riigita hõimurahvad, mistõttu soomlasi ja ungarlasi siinne rahastusinstrument ei hõlma. 5 Keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on TA-tegevus, mis tegeleb keele ja kultuuri kui uurimisobjektiga. 6 Uurimistöös kogutud delikaatsete andmete puhul kehtivad selleks ettenähtud piirangud. 7 Toetatakse teadus- ja arendustegevust hõimurahvaste keele, ajaloo ja kultuuriga seotud erialadel, nagu keeleteadus, folkloristika, keeletehnoloogia, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, museoloogia jmt. 3  Eelnõu Meetme kaudu luuakse võimalusi noorteadlaste ja üliõpilaste kaasamiseks õppe- ja teadustöösse. Meetme kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride teaduslikku uurimisse ja arendamisse:  hõimurahvaste keele- ja kultuuripärandi kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine;  hõimurahvaste päritolu kui ka teiste noorteadlaste ja välisüliõpilaste kaasamine projektidesse ja nende õpingud Eesti kõrgkoolides;  koostöö rahvusvaheliste teadlasvõrgustike ja –projektidega;  uute ja innovaatiliste lähenemiste, meetodite ning vahendite juurutamine teadustöös. I meetme tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste sisulisest tasemest ning vastavusest toetamispõhimõtetele. II meede. Kultuuri- ja haridustegevus Meetme kaudu toetatakse hõimurahvaste omavahelist kultuurivahetust ja hariduse edendamist, keelte kasutussfääri ja kaasaegse elukorralduse laiendamist, sh digivõimaluste kasutamist kultuurikorralduses ja emakeeleõppes, mis aitab kaasa hõimurahvaste eneseteadvuse kasvule. Kultuurivahetus võimaldab luua ja hoida kultuurikontakte hõimurahvastega, aitab kaasa valdkonna ainestiku kogumisele ning sellealasele teavitustööle, aitab kaasa kodanikuühiskonna kujunemisele hõimurahvaste aladel. Hõimurahvaste kultuuri- ja haridusprojektide meetme kaudu toetatakse:  kultuurivahetusi, sh kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate seminare, õpikodasid, mõttetalguid, välilaagreid, stažeerimist Eestis ja hõimurahvaste asualadel, folklooriansamblite, muusikute ja kunstnike osalemist festivalidel;  ilukirjanduslike ja kultuurialaste raamatute avaldamist hõimurahvaste keeltes;  hõimurahvaste emakeeleõpetajate täienduskoolitusi, omakeelsete õppematerjalide koostamist, keelekoolituste ja e-keeleõppe lahenduste väljatöötamist, temaatilisi õppelaagreid nii noortele kui täiskasvanutele, hõimurahvaste keeli ja kultuure tutvustavate materjalide, sh e-õppekursuste koostamist; 4  Eelnõu  erialast enesetäiendamist hõimurahvaste keelte ja kultuuridega tegelevates teadus-, kultuuri- ja haridusasutustes ning raamatukogudes.  muuseumide, raamatukogude ja teadusasutuste koostööd, sh ühisekspeditsioonide ja näituste korraldamist. II meetme tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste sisulisest tasemest ning vastavusest toetamispõhimõtetele. III meede. Tunnustamine Meetmega tunnustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride populariseerimist, uurimist, arendamist ja pärandi säilitamist ning hõimurahvaste olukorra teadvustamist rahvusvahelisel tasandil. Tunnustamise meede jaguneb kolmeks:  Ilmapuu auhinnaga tunnustakse hõimurahvaste esindajat, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega;  Rahvusteaduste auhinnaga tunnustatakse hõimurahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) teadustööd (monograafia, kogumik või koguteos) mis tahes keeles ning mõnes hõimurahvaste keeles avaldatud teadustööd mis tahes erialal;  Kirjandusauhinnaga tunnustatakse omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste loomist. III meetme tegevusi toetatakse auhinnakonkursside kaudu. Auhinnale esitatud tööde hindamisel lähtutakse tööde sisulisest tasemest ning vastavusest toetamispõhimõtetele. Juhtimine ja elluviimine Rahastamine Programmis kokku lepitud tegevusi rahastab alates 1. jaanuarist 2021 Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. Hõimurahvaste programmi iga-aastane eelarve jaguneb järgnevalt: 1) haldamiskulud, mille kinnitab nõukogu; 5  Eelnõu 2) I, II ja III meetme tegevusteks ette nähtud toetused, mille täpsema omavahelise jaotuse kinnitab nõukogu. Rakendamine Programmis kokku lepitud tegevuste täitmist suunab vähemalt seitsmeliikmeline nõukogu, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kuni viieks aastaks. Nõukogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad. Nõukogu võib vajadusel oma töösse kaasata täiendavaid eksperte. Nõukogu: 1) kinnitab juhendid, statuudid ja korrad; 2) valib ekspertide ettepanekute alusel toetatavad projektid ja auhinnasaajad; 3) levitab teavet hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise eesmärkide ja tulemuste kohta; 4) teeb ettepanekuid hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtete muutmiseks või arendamiseks. Programmi tegevusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest keeleprogrammi kaudu. Tegevusi korraldab ja nõukogu otsuseid viib ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud rakendusasutus, kes juhindub oma töös hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtetest ning hõimurahvaste programmi nõukogu otsustest. Rakendusasutus 1) korraldab avatud taotlusvoorud; 2) koostab (vajadusel ekspertide töörühmi moodustades) põhimõtete elluviimiseks vajalikud juhendid, tüüplepingud ja teised dokumendid; 3) kaasab valdkondlikud eksperdid ja haldab valdkonnas infovahetust; 4) sõlmib lepingud toetuse saajate ja ekspertidega; 5) sooritab lepingute alusel makseid; 6) koostab aruanded ja jälgib projektide aruannete esitamist; 7) täidab korralduslikke ülesandeid; 8) vahendab avalikkusele teavet toetamispõhimõtete kohta. Lisaks I ja II meetme avatud taotlusvoorude ning III meetme auhinnatoetuste kaudu projektide rahastamisele on nõukogul õigus algatada muid avatud taotlusvoore või anda sihtotstarbelist 6  Eelnõu toetust, võimaldaks osaleda rahvusvahelises koostöös või muude valdkonnale oluliste algatuste elluviimiseks. V hõimurahvaste programmi eesmärkide täitmist hinnatakse toetusperioodi (2021–2027) keskel (2023–2024) ja lõpus (2027). 7  Eelnõu Lisa. Seosed rahvusvaheliste ja riiklike strateegiliste dokumentidega Programmi eesmärkide sõnastamise lähtealuseks on rahvusvahelised ja riiklikud strateegilised dokumendid: ÜRO inimõiguste deklaratsioon, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride olukorda kirjeldavad ülevaated ja soovitused, pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“8 „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu), Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020– 20239, „Kultuuri valdkondlik arengukava 2030“ (koostamisel), Eesti, Soome, Ungari ja Venemaaga sõlmitud kultuuri ja hariduse alased koostöölepingud, soome-ugri rahvaste maailmakongresside resolutsioonid ja viimase maailmakongressi sektsioonide soovitused. Hõimurahvaste programmi seosed riiklike arengukavadega: Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on keskseim riiklik strateegiadokument, millega määratletakse Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused ning seatakse Eesti pikaajalised strateegilised sihid. Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval teadvustatakse ja austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ning arendada. „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu) üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esimese keelena kõigis eluvaldkondades, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt ning säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Arengukavaga on seatud tegevussuunad keeleteaduse, sh hõimurahvaste keelte uurimise ja keeletaristu arendamiseks, võttes seejuures arvesse keeletehnoloogia võimalusi. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (eelnõu) üldeesmärki täites suurendavad Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. 8 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengu strateegia_eesti_2035_eelnou_uldosa.pdf 9 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020–2023, https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/200123_programm2020_2023_loimumine_loplik.pdf 8  Eelnõu Hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimine ja arendamine paigutud arengukava teadussüsteemi suuna alla, mille ülesanne on tagada Eesti teaduse toimevõime. „Kultuuri arengukava 2030“ (koostamisel) on suunatud mitmekesisust väärtustava ja kultuurilist enesemääratlemist võimaldava kultuuriruumi edendamisele, samuti kaasava ja osalema innustava kultuuriruumi loomisele. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ (koostamisel)10 üldeesmärk – Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Väärtustatakse keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. „Eesti välispoliitika arengukava 2030“11 seab olulise tegevussuunana tugevdada Eesti rahvusvahelist mainet, toetudes riigi sellistele tugevustele, nagu e-riik, digitaalne identiteet ja e-teenused ning küberturvalisus, kultuurikoostöö ning haridus- ja teaduskoostöö ning rahvusvahelistumine. Tuuakse välja, et tähelepanu on vaja pöörata Eesti tutvustamisele Euroopa Liidus ja kolmandates riikides ning suurendada Eesti panust eri koostöövormides. 10 Vt rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamist kajastavalt veebilehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030 11 Eesti välispoliitika arengukava 2030, https://vm.ee/sites/default/files/Estonia_for_UN/Rasmus/vpak_08.08.19_ak_marketa.pdf 9  Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeede 2021–2027 (V hõimurahvaste programm) eelnõu Tagasiside ja ettepanekud Esitaja Ettepanek Vastus 1. Tartu Ülikooli eesti ja Täpsustada I meetmes lauset (ja joonealuse viite sõnastust): „Meetme kaudu Arvestatud. Lauset on üldkeeleteaduse toetatakse hõimurahvaste keele, ajaloo ja kultuuri alast teadus- ja täpsustatud. instituut (TÜ HVEE) arendustegevust, mis...“, sest on kahemõtteline – kas toetakse ainult hõimurahvaste endi vastavaid tegevusi või hõimurahvaste keelte jm uurimist ka teiste, st eesti teadlaste poolt? Allviide rahvusvahelise koostöö kohta pole üheselt arusaadav – kes kellega peab ikkagi koostööd tegema, kas hõimurahvad omavahel või siis näiteks eesti ja soome teadlased hõimurahvaid uurides omavahel? 2. TÜ HVEE I meede. Eelnõu tekstist ei ilmne, kes ja mis tingimustel võivad teadus- ja Arvestatud. Iga meetme arendusprojektidele kandideerida. Kas projekt võivad taotleda Eesti teadlased, juurde on lisatud hõimurahvaste esindajad või on see avatud üle maailma? See peaks olema kriteerium toetuse saajate selgemini eelnõu meetmesse sisse kirjutatud. kohta. Vt ka ettepanekud Tekstis on esile toodud ka rahvusvaheline koostöö. Ehk oleks hea siiski nr 6, 21. täpsemalt määratleda, mil moel see saab toimuda, nii et ka emakeelseid hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurijaid saaks kaasata. 3. TÜ HVEE I meede. Eelnõu tekstis ei ole viidet selle kohta, kui pikad ja/või mahukad on Teadmiseks võetud. teadus- ja arendustegevusgrandid. Sellest sõltub aga vägagi, kas on realistlik Täpsustatakse noorteadlaste ja üliõpilaste kaasamine projektidesse ning teadusliku järelkasvu taotlusvooru tingimustes. tugevdamine laiemalt. 1-2aastase grandi puhul ning minimaalsete projekti mahtude juures (nagu see on praegu) ei ole mõeldav pakkuda võimalust noorteadlastele väljaspool Eestit, samuti ei võimalda see tuua kedagi Eestisse õppima – need tegevused vajavad selgemaid lahendusi. 4. TÜ HVEE I meede. Teadusliku järelkasvu tagamiseks oleks vajalik stipendiumide süsteemi Arvestatud. Teadusliku (taas)loomine ja (ümber)mõtestamine. Kust teaduslik järelkasv peaks tulema? järelkasvu tagamiseks Kus on potentsiaal ja võimalused? Kas teaduslik järelkasv tuleb pigem luuakse I meetme juurde hõimurahvaste esindajatelt endilt või on oluline, et hõimurahvaste keelte- lisavõimalus kaasata 1  kultuuride uurijaid tuleks ka mujalt? Mis on Eesti riigi huvi ja roll selles? Teeme teadusprojektide juurde ettepaneku hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimiseks luua stipendiumide nii hõimurahvaste kui teist süsteem, mis pakub võimalusi nii hõimurahvaste esindajatele kui muud päritolu päritolu noorteadlasi ja huvitunutele õppida hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimisega seotud välisüliõpilasi. erialasid Eestis ning kujundada selle kaudu ka Eesti mainet õpirände sihtmaana Stipendiumide süsteemi soome-ugri/uurali keelte ning kultuuride uurimisel. Kuivõrd õppimisvõimalused kujundamiseks luuakse sellel alal vähenevad üle maailma (suletakse soome-ugri keelte ja kultuuride töörühm. uurimisega tegelevaid õppekavu ja uurimiskeskusi), peaks Eesti riigi huvides olema taoliste õppimisvõimaluste hoidmine Eestis. Teeme ettepaneku luua Vt ka ettepanekud nr 17 ja stipendiumiprogramm, mis on mõeldud hõimurahvaste keeli, ajalugu ja 26. kultuure õppida soovivatele välispäritolu isikutele nii magistri- kui doktoriõppes. Stipendiumiprogramm peab olema konkurentsipõhine, võimaldama üliõpilasel kanda õppimiskulud (s.h õppemaks) kui ka elamiskulud Eestis ning peaks olema seotud teatud erialadega, mida Eestis õpetatakse ja/või hõimurahvaste keelt, ajalugu või kultuuri käsitlevate teemadega. 5. TÜ HVEE II meede. Sõnastusest torkab silma, et kasutatakse lisaks eelnevalt defineeritud Arvestatud. Läbivalt terminile „hõimurahvad“ veel muidki, mille puhul tekib küsimus, kas see on kasutatakse terminit mõeldud viitama teisele grupile või mitte. Nt on mainitud uurali põlisrahvad, „hõimurahvad“. Vt ka soome-ugri ja eesti folklooriansamblid, muusikud jne, uurali ja samojeedi ettepanekud nr 9, 15 ja rahvaste emakeele õpetajad (NB! samojeedi kuulub kõigi klassifikatsioonide 18. kohaselt uurali keelte hulka) 6. TÜ HVEE II meede. Eelnõu tekstist ei ilmne, kes võivad kultuuri- ja haridusprojekte Arvestatud. Iga meetme taotleda - isikud või organisatsioonid, kas Eestist või ka väljaspoolt? Ka siin juurde on lisatud oleks hea määratleda rahvusvahelise koostöö vorme. kriteerium toetuse saajate kohta, vt ka ettepanekud nr 2, 21. 7. TÜ HVEE III meede. Selles punktis viidatakse samuti mõnes punktis laiemalt või teisiti kui Arvestatud. Täpsustatud eelnõu alguses defineeritud hõimurahvad ning see tekitab küsimusi: vastavalt ettepanekutele. ”Rahvusteaduste auhind uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustööde eest;” 2  Kas see tähendab, et teadustöö on mõne hõimurahva keeles või hõimurahva kohta? Kes võivad kandideerida? Väljend ”uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustööde eest” tähendab ka, et põlisrahvas on teadustööd teinud, aga see ei ole ilmselt selle punkti mõte. Võiks otse öelda, et mõeldud on nii Eesti kui ka hõimurahvaste teadlasi (kui on ikka nii). ”Kirjandusauhinnaga väärtustatakse uurali keelkonna keeles kirjutatud ilukirjandusliku originaalteose loomist või ilukirjandusliku teose tõlkimist.” Kas ”uurali keelekonna keeles” tähendab, et ka eesti, soome ja ungari keeles kirjutatud/tõlgitud teosed kvalifitseeruvad sellele auhinnale? Kindlasti peaks olema täpsustus, et omariikluseta hõimurahvaste keeles (kui on nii mõeldud) 8. Kultuuriministeerium Seosed teiste arengukavadega – kustutada viide Kultuuriministeeriumi Arvestatud. Viide valitsemisala arengukavale 2020, sest see on praeguseks asendunud arengukavale on programmidega. Alates 2021 aastast ei kehti enam Kultuu2020, seega sellele kustutatud. mitte enam viidata. Kõik KUM tegevused peaksid endale saama strateegilise raamistiku KUM arengukavadest, milledeks on või on saamas - Sport 2030 ning loodavad Kultuur 2030 ja RSÜ. Kui KUMil on elluviidavaid tegevusi ja ressursse, siis peavad nende eesmärgid ja poliitikad olema kirjeldatud nende dokumentide raames. Kui on tegemist väga väikesemahuliste ja ebaoluliste poliitikatega, siis võib neid poliitikaid kirjeldada ka programmide ja teenuste tasemetel KUM programmides 9. Välisministeerium Küsimus – miks on eesmärkide ja toetamispõhimõtete all (lk 3 esimene lõik) Arvestatud. (Siim Krispin) liivlased jäetud eraldi muudest soome-ugri rahvastest? Kas nende jaoks on Hõimurahvaste loetelu on mingid eraldi programmid? Kui nii, siis soovitan panna liivlaste järele sulgudesse täpsustatud. Vt ka täpsustus (eraldi teistest soome-ugri rahvastest). Lisas 2 mõistete selgituse all ettepanekud nr 5, 15 ja on liivlased ka kenasti soome-ugri rahvaste seas. 18. 10.Tallinna Ülikool Mõistete selgitused tuleks tähelepanelikult toimetada. Arvestatud. Tekstis (Marju Kõivupuu) esinevad olulisemate mõistete seletused esitatud joonealuste 3  viidetena, selgitused toimetatud. 11.Tallinna Ülikool Rahvuste nimetamine; sissejuhatuse 1. lõik: „Siin on koos kaks väga laia Arvestatud. On lisatud (Marju Kõivupuu) valdkonda: keele(d) ja kultuur ja ajalugu. Need kaks viimast on kulgenud siiski joonealune täpsustus: rööbiti. Ja mis on arengukava mõte: kas soomeugrinduse kaudu mõtestame „S.o riigita hõimurahvad, ennast, eestlust või püüame aidata neid sugri rahvaid, kes elevad Venemaal... mistõttu soomlasi ja Siin võiks kuskil olla siis kirjas, et meil, soomlastel ja ungarlastel (kui nad ikka ungarlasi siinne tahavad olla sugrid) on oma riik, mispuhul keelepoliitika strateegiad on vähe rahastusinstrument ei teistsugused kui Venemaal elavate sugri rahvaste keele- ja kultuuripoliitika.“ hõlma.“ 12.Tallinna Ülikool II meede enne loetelu: See, mis allpool on, on ju kaugel emakeeleõppest Teadmiseks võetud. (Marju Kõivupuu) Venemaa sugri koolides, see kõik on kultuuripärandi harrastamine. Loetelus on emakeeleõppe tugi nimetatud. 13.Tallinna Ülikool Eesmärk on toetada Eesti hõimurahvaste, s.o uurali (soome-ugri ja samojeedi) Arvestatud. Eesmärgi (Marju Kõivupuu) põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ning arengut. Kuidas? sõnastust on laiendatud. Arengukavades on sellised asjad deklareeritud, aga näiteid pole. 14.Fenno-Ugria Asutus Pealkiri. Toetusmeetme asemel Hõimurahvaste Programm. See kinnitab Eesti Osaliselt arvestatud. V jätkuvat tegevust hõimurahvaste toetamisel. hõimurahvaste programmi pealkiri on ametlikult "Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeede 2021–2027". Edaspidi saab sellele viidata kui HTMi hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetmele 2021– 2027, lisades täpsustuse, et tegemist on V hõimurahvaste 4  programmiga, et rõhutada senist järgnevust. 15.Fenno-Ugria Asutus Rahvuste loetelu täpsustada, eriti lk 3 alguses. Siin loetelus nagu liivlased ja Arvestatud. Vt ka saamid poleks soome-ugrilased? Omariikluseta soome-ugri rahvad? Vrdl ettepanekud nr 5, 9, 18. eelmise programmi teksti 16.Fenno-Ugria Asutus Kommentaar I meetme kohta: Väikerahva teadus pole alati 1.1 tasemel, kuid Teadmiseks võetud. väärib siiski toetust. 17.Fenno-Ugria Asutus I meede. Lahti kirjutada ka doktoristipendiumide ja kraadiõppe võimalused? Osaliselt arvestatud. Teadusliku järelkasvu tagamiseks luuakse I meetme juurde lisavõimalus kaasata teadusprojektide juurde nii hõimurahvaste kui teist päritolu noorteadlasi ja välisüliõpilasi. Täpsemad taotlemise tingimused esitatakse taotlusjuhendis. Vt ka ettepanekud nr 4 ja 26. 18.Eesti Keele Instituut Soovitame soome-ugri rahvaste loetelu (lk 3) sõnastada järgmiselt: Arvestatud. Vt ka (EKI) “Hõimurahvaste mõiste alla liigituvad käesolevas rahastamisinstrumendis ettepanekud nr 5, 9, 15. järgmised soome-ugri rahvad: liivlased, vadjalased, isurid, ingerisoomlased, karjalased, vepslased, saamid, ersad, mokšad, marid, udmurdid, komid, handid ja mansid, ning samojeedi rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.” 5 19.EKI Nimetada kolmas tegevusliik “valdkonna populariseerimine” (lk 3) ümber Arvestatud. Sõnastus tunnustamiseks, populariseerimine on ebatäpne (nt sisaldub populariseerimine vastavalt muudetud. ühe komponendina teadus- ja arendustegevuses, mis kuulub I meetme alla). 20.EKI Peatüki “Meetmed” (lk 3) esimeses lauses tuleks meetmete nimetused viia Arvestatud. Teksti on vastavusse järgnevate alapeatükkide nimetustega, vastavalt sellele, milliseks vastavalt ettepanekule lõplik sõnastus kujuneb, ja vajadusel ühtlustada dokumendis läbivalt. Kaaluda täiendatud. võiks järgmisi nimetusi: I meede – teadus- ja arendustegevus; II meede – kultuuri- ja haridustegevus; III meede – oluliste tegevuste ja saavutuste tunnustamine (või ka lihtsalt – tunnustamine). 21.EKI Toetuse saajad (lk 3): jääb segaseks, kas füüsilised isikud võivad olla Eestist, Arvestatud. Iga meetme väljastpoolt Eestit või mõlemat. Samuti tuleks selgemini sõnastada juriidilise juurde on lisatud isiku / asutuse kohta käiv. Kuna 27. novembri koosolekul sai kokku lepitud, et kriteerium toetuse saajate toetuse saajate kohta käiv sõnastus läheb uuendamisele (ja võimalik, et see on kohta, vt ka ettepanekud eri meetmetel erinev?), ootame selle ära. nr 2, 6. 22.EKI I meetme all (lk 3) võiks olla täpsem loetelu selle kohta, milliseid tegevusi Arvestatud. I ja II meetme meetmest toetatakse, nagu on tehtud II ja III meetme puhul. Praegusest teksti ülesehitust on sõnastusest ei selgu ka, kas toetust saavad vaid projektid, mis sisaldavad ühtlustatud. rahvusvahelise koostöö komponenti, või kvalifitseeruks siia ka need hõimurahvaste keele, ajaloo ja kultuuri temaatikaga seotud projektid, mida viib läbi Eesti uurija/uurimisrühm, kedagi välisriikidest otseselt kaasamata. 23.EKI Lisas 2 selgitatud mõistetest puuduvad praeguses dokumendis “aineline Arvestatud. Mõisted on kultuuripärand” ja “vaimne kultuuripärand”. Loendisse tuleks lisada mõiste läbivalt korrastatud. “teadus- ja arendustegevus” (või asendada sellega mõiste “teadustegevus”). 24.Fenno-Ugria Asutus Täiendus, mis puudutab Venemaa soome-ugri rahvaste kodanikuühiskonna Arvestatud. On (Jaak Prozes) arendamist ja toetamist. täpsustatud sõnastust II meetme loetelus. Üks punkt võiks olla koostöö arendamine Venemaa soome-ugri rahvaste raamatukogude, teadusinstitutsioonide ja ülikoolide vahel. Kaude on seal teadus olemas, aga raamatukogud on väljas ja ülikoole ma ka tähele ei pannud. 6 25.Fenno-Ugria Asutus Praegu puudu ka punkt, mis puudutab infovahetust, NB! Ajakirjanikud, blogerid Arvestatud. II meetme all (Jaak Prozes) jms. on lause, mis sisaldab viidet infovahetusele: „Hõimurahvaste kultuurivahetus võimaldab luua ja hoida kultuurikontakte hõimurahvastega ning aitab kaasa valdkonna ainestiku kogumisele ning sellealasele teavitustööle.“ 26.Fenno-Ugria Asutus Soome-ugri üliõpilaste õppimine meie ülikoolides /---/. Mina lubaks ka Teadmiseks võetud. (Jaak Prozes) magistritasemel tulla Eestisse, Venemaa kõrgharidussüsteem on praegu ka 3+2. Teadusliku järelkasvu Seega, kes ikkagi on Venemaal 3 aastat edukalt õppinud, see saab suure tagamiseks luuakse I tõenäosusega ka siin õpitud. Lisaks sooviks ka üliõpilasvahetuse arendamist, meetme juurde näiteks stipendiumid semestriõppes (1-2 semestrit). Mingil määral on see meie lisavõimalus kaasata ülikoolidel olemas aga mitte soome-ugri ülikoolidega. teadusprojektide juurde nii hõimurahvaste kui teist päritolu noorteadlasi ja välisüliõpilasi. Täpsemad taotlemise tingimused esitatakse taotlusjuhendis. Stipendiumide süsteemi kujundamiseks luuakse töörühm. Vt ka ettepanekud nr 4 ja 17. 7 27.Eesti Rahva Meetme I raames saavad eelnõu kohaselt toetust taotleda vaid "positiivselt Arvestatud. II meetme Muuseum evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutused", kuid hõimutööd teevad ka viimane punkt on alles need asutused, mis pole "positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja jäetud. arendusasutused". Kaks võimalikku väljapääsu: Kas: kustutada Meetme I toetatavate juurest sõnad "positiivselt evalveeritud". Vajadusel võib vast öelda "Eesti teadus- ja arendusasutused ning muuseumid". Või: taastada Meede II viimane punkt "muuseumide ja teadusasutuste koostööd, sh ühisekspeditsioonide ja näituste korraldamist", v-o teadusasutusi siit välja jättes. 28.TÜ HVEE (Tõnu Rahvusteaduste auhinna puhul on praegusest sõnastusest (Rahvusteaduste Arvestatud. Sõnastust on Seilenthal) auhinnaga tunnustatakse hõimurahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, täpsustatud järgmiselt: keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) teadustööd „Rahvusteaduste mistahes keeles;) kaduma läinud, et tegemist on kahe kategooriaga / kahe auhinnaga tunnustatakse auhinnaga. (Võrdle praegune statuut: “Rahvusteaduste auhind antakse välja hõimurahvaste neljal viimasel aastal monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töö eest rahvusteaduste kahes kategoorias: (kirjandusteadus, 1. uurali rahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) alane teadustöö mis tahes keeles; arheoloogia, etnoloogia, 2. mõnes uurali keeles avaldatud teadustöö mis tahes erialal.“) folkloristika) teadustööd mis tahes keeles ning mõnes hõimurahvaste keeles avaldatud teadustööd mis tahes erialal.“ 29.EKI III meede – rahvusteaduste auhinnad. Lisada sõna „teadustöö“ järele sulgudes: Arvestatud. Sõnastust on (monograafia, kogumik või koguteos), sest teadustöö võib olla ka mõnes muus vastavalt täiendatud. Teadusartiklite eest 8  vormis (andmebaas, artikkel jne). Kas auhinna raames teadusartikleid ei tunnustamine kirjutatakse tunnustata ja kas võiks olla põhjust kaaluda neid lisada? lahti auhinna statuudis. 30.TÜ HVEE Palun lisage hõimurahvaste nimekirja ka lüüdi keel. Arvestatud. Lüüdi keel on Põhjendus: Lüüdi keele näol on tegemist kitsa, Äänisjärve-äärse põhjast lisatud hõimurahvaste lõunasse (200 km põhjast lõunasse, 30 km idast läände) ulatuva väga selgelt keelte loetellu. eristuva äärmiselt ohustatud seisundis keelega, mille kolme murret ei saa kuidagi ega tingimusteta arvata ei vepsa ega ka karjala keele murreteks (ja neid murdeid ei pea „omadeks“ ei ümberkaudsed karjalased ega vepslased). Soome keeleteaduses loetakse lüüdi keelt eraldi keeleks juba mõnda aega. Lüüdi keele on (taas) kaardile asetanud nt Grünthal ja Sarhimaa 2004 [2012] (vt https://www.sgr.fi/muutjulkaisut/ItamerensuomalaisetKieletMurteet2012.pdf). Lüüdit esitatakse omaette keelena ka Ethnologue’i kataloogis (Ludian) ning see on olnud ka eesti keeleteadlaste uurimisobjektiks. 31.TÜ HVEE Hõimurahvaste programmi eelnõust on välja jäetud stipendiumimeede, mis on Teadmiseks võetud. varasemates hõimurahvaste programmides olulisel kohal. Mõistame ministeeriumi Hõimurahvaste muret, et see meede ei ole olnud piisavalt efektiivne, ent leiame, et sellisel juhul tuleks programmi stipendiumide meede ümber mõtestada, mitte sellest loobuda. Eelnõus pakutakse asenduseks süsteemi kujundamiseks võimalust kaasata magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi teadusprojektidesse ja see on luuakse töörühm. iseenesest väga tervitatav. Praktikas on aga projekti alguses (eriti kui projekt on lühiajaline) võimalik siiski kaasata vaid juba teadaolevaid magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi, kes hõimurahvaste keele- või kultuuriuuringutega tegelevad. Uutel potentsiaalsetel õppijatel on sisenemine fennougristikasse aga keeruline, sest - fennougristikaga tegelevaid keskusi suletakse üle maailma (nt suletud on fennougristika õpetamine Groningenis, sulgemisotsus on tehtud Göttingenis, küsimuse all on Müncheni vastava eriala jätkamine) - kõigis fennougristika keskustes on töökeel vastava maa keel (soome, ungari, saksa k) - Venemaal on fennougristika õppimine ja õpetamine järjest keerukam poliitiliste olude ning madala prestiiži tõttu - fennougristika õpetamiseks ei ole maailmas praegu ühtegi rahvusvahelist õppekava, mille õppekeel ei oleks selle maa riigikeel. 9 Just neil põhjustel avatakse Tartu Ülikoolis 2022. aastal rahvusvaheline magistriõppekava „Eesti keel ja soome-ugri keeled“, mille eesmärk on valmistada ette muuhulgas ka soome-ugri keeltega tegelevaid noorteadlasi väljaspoolt Eestit. Rahvusvaheliste õppekavade olukord on Eestis aga keerukas, sest reeglina küsitakse õppijatelt õppemaksu. See muudab keerukaks ennekõike madalama sissetulekute tasemega kolmandate riikide üliõpilaste õppimisvõimalused – sealhulgas hõimurahvaste esindajate õppimisvõimalused. Peame vajalikuks luua stipendiumiprogramm, mis võimaldaks tuua Eestisse õppima neid, kes soovivad uurida ja arendada soome-ugri keeli ja kultuure. Stipendiumiprogramm peaks olema suunatud ennekõike magistriõppe üliõpilastele, kes spetsialiseeruvad hõimurahvaste keelte ja/või kultuuride uurimisele sõltumata nende päritolust. Stipendiumiprogramm peab olema konkurentsipõhine, võimaldama üliõpilasel kanda õppimiskulud (s.h õppemaks) ja/või elamiskulud Eestis. Ka varasemaga võrreldes olulisemalt väiksemas mahus stipendiumisüsteem võimaldaks luua õppimisvõimalused kõige andekamatele. See stipendiumiprogramm peaks olema sõltumatu teadus- ja arendusprojektidest, sest see on suunatud sihtrühmale, kes alles suundub soome-ugri keelte ja kultuuride uurimisvaldkonda. Stipendiumiprogramm on otseselt suunatud järelkasvu kasvatamisele. 10  Kultuuriministeerium 1.02.2021 nr 8-2/21/449 Siseministeerium Välisministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „“Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Lisa 1.pdf 3. Seletuskiri.pdf 4. Seletuskirja lisa.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Keele Instituut, Fenno-Ugria Asutus, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum Sirli Zupping 735 4025 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0128 - “Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7719f44b-1237-4715-b49b-8fc79120fe02 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7719f44b-1237-4715-b49b-8fc79120fe02?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main