Välisministeerium
Sotsiaalministeerium
07.02.2021 nr 1-13/152-1
Ettepanek teha koostööd „Rahvastiku ja sidusa
ühiskonna arengukava 2021–2030“ täiendamisel
ja elluviimisel
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister ja välisminister
Teeme ettepaneku teha koostööd „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“
väljatöötamisel ja elluviimisel.
2020. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–
2030“ koostamise ettepaneku ja otsustas sellega, et tuleb koostada terviklik strateegiadokument
rahvastiku kestlikkuse, kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ning
rahvastikuarvestuse valdkonna arendamiseks ja planeerimiseks.
Enne jaanuaris 2021. aastal tööd alustanud valitsust olid need teemad valdavalt kultuuriministri
ja rahvastikuministri vastutusalas. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel
ning koostöös paljude erinevate pooltega töötati välja arengukava eelnõu, mille visiooniks on,
Eesti kui kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Tänaseks on toimunud eelnõu
kooskõlastamine ja oleme saanud tagasisidet ministeeriumidelt ja partneritelt ning muuhulgas
tunnustust hästi struktureeritud ja tervikliku dokumendi eest. Peame oluliseks liikuda
dokumendi koostamisega edasi, sest arengukavas kokku lepitud eesmärgid ning tegevussuunad
on Eesti arenguks vajalikud ning on ühtlasi oluliseks aluseks ka Euroopa Liidu
struktuurvahendite uue perioodi planeerimisel.
2021. aasta jaanuaris tööd alustanud Vabariigi Valitsuses vastutab arengukavas käsitletud
teemade eest senisest rohkem ministreid. Üleilmse eestluse teema peamiseks vastutajaks on
edaspidi välisminister, rahva kestlikkuse ja perepoliitika valdkonna eest vastutajaks
sotsiaalkaitseminister. Kodanikuühiskonna, kohanemise ja rahvastikuarvestuse valdkonna
teemad on edaspidi siseministri vastutusvaldkonnas ja lõimumispoliitika eest vastustab
jätkuvalt kultuuriminister.
Nende Eesti arenguks ülimalt oluliste teemade jagunemine nii mitme erineva ministri
vastutusvaldkonna vahel loob veelgi paremad eeldused koostööks ja eesmärkide
saavutamiseks valdkondade üleselt. Vaadates rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonna
eesmärke ja teemade tugevaid omavahelisi seoseid, arvame, et nende teemade
arengueesmärkides on vaja terviklikult kokku leppida ja arengukava heaks kiita.
Seetõttu võiks edaspidi Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavat „Rahvastiku ja sidusa
ühiskonna arengukava 2021–2030“ koordineerida nii kultuuriminister, siseminister kui
ka välisminister ja sotsiaalkaitseminister. Arengukava aitab Vabariigi Valitsuse tasandil
ministeeriumite ja valdkondade vahel kokku leppida, kuidas ja milliste tegevustega toetada
eesti rahva kestlikkust, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne.
Arengukava elluviimiseks on programmid, mille kinnitab vastava teema eest vastutav minister
oma käskkirjaga ning see aitab tagada vajaliku paindlikkuse täpsemate tegevuste ja raha
kavandamiseks.
Mõned põhjused, miks on oluline selle strateegiadokumendiga edasi liikuda ja teha
erinevate valitsemisalade vahel süsteemset koostööd:
1. Arengukava aitab rahvastikupoliitikat, kohanemise ja lõimumise valdkonda, võõrsil
elavaid rahvuskaaslasi puudutavaid eesmärke ning tugevate ja jätkusuutlikke
kogukondade teemat käsitleda kui koostoimivat tervikut. Tänu sellele on võimalik
ühiselt seada eesmärke ja plaanida tegevusi, millel on laiem mõju, samuti soodustab see
oluliselt koostööd. Tegemist on unikaalse arengukavaga, sest selle koostamisel on
vaadatud rahvastiku ja sidusa ühiskonna teemat valdkondade üleselt (kõige enam
Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi valdkondade osas), et saavutada sünergiat
erinevate valitsemisalade koostöös. Sarnaselt teadus-, arendus- innovatsiooni ja
ettevõtluse strateegiaga on tegemist valdkonnaga, kus mitme ministeeriumi ühine
arengukava aitaks sünergia saavutamisele kaasa.
2. Arengukavas kokku lepitud eesmärgid ning tegevussuunad on Eesti arenguks vajalikud
ning on oluliseks aluseks ka Euroopa Liidu struktuurvahendite uue perioodi
planeerimisel.
3. Arengukava aitab panna aluse Eesti rahvastikupoliitika kujundamisele. Hetkel
puudub strateegiadokument, mis määratleks rahvastikupoliitika eesmärgid. Meil on
süvenev rahvastikukriis ja sellest väljumiseks on äärmiselt vajalik, et tekiks pikaajaline
strateegia. Sündiv põlvkond on oma vanemate põlvkonnast tänaseks veerandi võrra
väiksem. See on reaalsus, millega peame strateegiliselt tegelema ja uus arengukava seda
esmakordselt nelja ministeeriumi eestvedamisel ka teeks.
4. Arengukava eelnõu üks teema on üleilmse eestluse edendamine. Selle eesmärgid ja
tegevused on välja töötatud mh koostöös Välisministeeriumiga ja Ülemaailmse eestluse
koostöökomisjoniga ning sellel valdkonnal on oluline ühisosa „Eesti välispoliitika
arengukavaga 2030“. Välisministeerium üleilmse eestluse teema edasise eestvedajana
ja peamise poliitikakujundajana saaks „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava
2030“ abil mõtestada seda valdkonda senisest veelgi laiemalt ja leppida
valdkondadeüleselt kokku, mis on vajalik nii Eesti identiteedi edendamiseks ja
säilitamiseks; välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamiseks ühiskonna ellu
ja arengusse; Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga taaskohanemise toetamiseks.
Võõrsil elavate rahvuskaaslaste side Eestiga on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi
säilimisele ning tutvustamisele maailmas ja seetõttu on väga oluline, et juba kavas
olevate tegevustega kindlasti jätkataks ning üheskoos välja töötatud üleilmse eestluse
programm ka ametlikult kinnitatud saaks. (Ka valitsuse moodustamise kokkuleppes on
Rahvastiku- ja perepoliitika valdkonna ühe osana nimetatud väliseesti kogukondadega
seotud sihte: „Toetame kõikjal maailmas eestlust ja väliseesti kogukondi, nende koole,
kultuuriüritusi ja suhtlust Eestiga (eesti keele õpe, Eesti uuringud).“ Ning globaalse
Eesti kogukonna kaasamise teema on samas kokkuleppes mainitud ka välispoliitikaga
seonduvalt.)
5. Arengukava aitab ellu viia strateegiat „Eesti 2035“ ja on kooskõlas kõigi „Eesti 2035“
eesmärkidega, kuid eelkõige aidatakse kaasa üldeesmärgi saavutamisele ja
strateegilistele sihtidele: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“,
„Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“. Arengukava on kooskõlas ka
2 (3)
valitsuse moodustamise kokkuleppega, kuid vajaduse korral on võimalik teha
täiendavaid täpsustusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani Anneli Ott
siseminister kultuuriminister
Raivo Küüt
rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika
asekantsler
504 6002
[email protected]
Piret Hartman
kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
628 2355
[email protected]
3 (3)