Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3, § 57, § 70 lõike 2 ja § 10012 lõike 3 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 6 lõike 2 punkti 18 alusel. Määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]), välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv (tel 735 0118, [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatuse kehtestamise vajadus Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist. PGS § 34 lõike 1 kohaselt on õpitulemuste välishindamise eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. 2020/2021. õppeaastal on tulenevalt COVID-19 viirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast olnud vajalik teha koolide õppekorralduses olulisi muudatusi. Laialdaselt on tavapärase kontaktõppe asemel kasutatud ka distantsõpet. COVID-19 on tekitanud olukorra, kus paljudel õpilastel võivad õppest eemaloleku või tänastes ebakindlates oludes õppimise tõttu (kontakt- ja distantsõppe vaheldumine tulenevalt nakkuskolletest ning laste ja õpetajate eneseisolatsiooni kohustusest) olla tekkinud õpilüngad. Kooliti, klassiti ja regionaalselt ebavõrdsed (kontakt)õppes osalemise võimalused viib selleni, et õpilaste edasijõudmine neist mittesõltuvatel põhjustel on tavapärasest veel enam erinev. Noorte vaimne tervis halveneb ning sellel on pikaajaline negatiivne mõju nende toimetulekule. Käimasoleva õppeaasta eripärased tingimused õppimiseks on tekitanud eriti stressirohke olukorra põhikoolilõpetajate jaoks. Arvestades eeltoodut on oluline kehtestada 2020/2021. õppeaasta osas põhikooli lõpetamise tingimused selliselt, et tagatud oleks asjakohane ja võimalikult objektiivne ning võrreldava tagasiside õpitulemuste saavutatusest, kuid seda viisil, mis tekitab niigi keerulistes oludes õppinud lõpuklasside õpilastel võimalikult vähe täiendavat pinget ja stressi. Seega sätestatakse eelnõuga, et põhikooli lõpueksamid toimuvad ja neil osalemine on põhikooli lõpetamiseks kohustuslik, kuid eksamitulemusest ei sõltu põhikooli lõpetamine. Kuigi eksamitulemused ei ole sel aastal aluseks põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel, on need siiski oluliseks sisendiks järgmisele haridustasemele, kus põhikoolilõpetajad õpinguid jätkavad. Gümnaasiumid ja kutseõppeasutused saavad eksamitulemusi arvestada õpilaste vastuvõtmisel, samuti on eksamitulemused oluliseks sisendiks tulevase õppetöö kavandamisel ja õpilaste toetamiseks vajalike tingimuste loomisel juhul, kui tekkinud on õpilüngad. Muudatuse sisu Eelnõuga muudetakse nelja haridus- ja teadusministri määrust - 9. augusti 2010. a määrust nr 37 “Õpilase tunnustamise tingimused ja kord”; 25. augusti 2010. a määrust nr 52 “Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord”; 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” ning 2. juuli 2020. a määrust nr 23 “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete ülesannetega lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal.”. 1) Eelnõu §-ga 1 täiendatakse haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrust nr 37 “Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” §-ga 32 ja kehtestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi 2020/2021. õppeaastal lõpetavatele õpilastele. Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikooli lõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on “väga hea”. Tavapäraselt (määruse põhiregulatsiooni kohaselt) peab ka lõpueksami hinne kiituse saamiseks olema “väga hea”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud “arvestatud”, tunnustatakse põhikooli lõpetajat kiitusega juhul kui kool hindab aastahinnet “arvestatud” samaväärseks hindega “väga hea”. Sarnane täiendus on tehtud ka kuld- ja hõbemedaliga tunnustamise kohta. Medaliga tunnustamisel võetakse arvesse kooliastmehindeid. 2) Eelnõu §-ga 2 muudetakse haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrust nr 52 “Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord”. Muudatused seisnevad selles, et termin “hinne” (põhikooli lõpueksamitega seoses) asendatakse laiema terminiga “tulemus”, kuna alati ei pruugi lõpueksami tulemuseks olla hinne (nt käimasoleval õppeaastal, kus põhikooli lõpueksamid küll tehakse, kuid tulemust ei teisendata ümber hindeks). 3) Eelnõu §-ga 3 täiendatakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” §- ga 462, milles nähakse ette eksamikorralduse erisused 2020/2021. õppeaastal. Lõikes 1 rõhutatakse olulise põhimõttena, et käimasoleval õppeaastal ei ole põhikooli lõpueksami tulemus põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks. Ehk, et õpilased küll teevad tavapäraselt põhikooli lõpueksamid (kirjas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõikes 3), kuid saavutatud tulemus ei ole seotud põhikooli lõpetamisega. Lõikest 2 nähtub, et ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite tulemused esitatakse 2020/2021. õppeaastal protsendina maksimaalsest võimalikust tulemusest. Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina, mille tulemus esitatakse samuti protsendina maksimaalsest tulemusest. Lõikes 4 sätestatakse, et käimasoleval õppeaastal ei kohaldata määruse § 18 lõiget 6, mille kohaselt eksameid korraldav asutus teatab eesti keele kui teise keele eksami tulemused koolile testide andmekogu kaudu hiljemalt 16 päeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist. Eksamitulemused teatatakse esimesel võimalusel, kuid kuna kooli lõpetamine ei ole eksamitulemusest sõltuv, ei ole mõistlik siinkohal selleks aastaks minimaalset aega kehtestada. Lõikes 5 on sarnaselt eelmise õppeaastaga märgitud, et eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. 4) Eelnõu §-ga 4 muudetakse haridus- ja teadusministri 2. juuli 2020. a määruse nr 23 “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete ülesannetega lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal" § 3 lõike 1 punkti 6. Muudatus seisneb matemaatika riigieksami lisaeksami aja muutmises. Senine kuupäev 31. mai 2021. a asendatakse 3. juuniga 2021. a. Muudatus tehakse põhjusel, et õpilasele oleks võimaldatud enne lisaeksami toimumist aeg eneseisolatsiooniks, juhul kui ta põhieksami kuupäeval haigestub COVID-19 viirusesse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse 2020/2021. õppeaasta eksamikorralduse erisused ning sellel õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanud õpilaste tunnustamisega seonduv (tunnustamise tingimused ja kord). Lisaks sellele täpsustatakse põhikooli lõpueksamite seonduvate andmete kandmisega seonduvat kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides ning muudetakse 2020/2021. õppeaastal toimuva matemaatika riigieksami lisaeksami aega. Põhikooli lõpueksamite sooritamine on käimasoleval õppeaastal endiselt kohustuslik, kuid selle tulemus ei ole aluseks põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel ning eksamitulemus märgitakse lõputunnistuse hinnetelehele protsendina maksimaalsest võimalikust tulemusest. Muudatuste mõju õpilaste tegevusele ei ole suur, kuna õpilased pidid lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõikele 3 arvestama põhikooli lõpueksamite tegemise kohustusega. Samas on muudatusel õpilastele soodne mõju, kuna lõpueksami tulemusest ei sõltu põhikooli lõpetamine ning see võimaldab vähendada tarbetut stressi keerulistes oludes läbitud õppeaasta lõpetamisel. Kuna sel aastal ei hinnata eksami sooritamise rahuldavat taset, siis puudub vajadus sooritada riikliku eksami ebaõnnestumisel korduseksam koolieksamina. See vähendab koolide koormust korduseksamite korraldamisel ja õpilaste testimiskoormust. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ning Õpetajate Ühenduste Koostöökojale. Kristin Hollo välishindamisosakonna juhataja  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3, § 57, § 70 lõike 2 ja 10012 lõike 3 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 6 lõike 2 punkti 18 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määruse nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrust nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord“ täiendatakse paragrahviga 32 järgmises sõnastuses: “§ 32. Erisused seoses põhikooli ja gümnaasiumi lõpetava õpilase tunnustamisega 2020/2021. õppeaastal (1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikooli lõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on “väga hea”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud “arvestatud”, tunnustatakse põhikooli lõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet “arvestatud” samaväärseks hindega “väga hea”. (2) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on “väga hea”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud “arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat kuldmedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet “arvestatud” samaväärseks hindega “väga hea”. (3) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt “hea” ja ülejäänud õppeainetes “väga hea”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud “arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat hõbemedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet “arvestatud” samaväärseks hindega “väga hea” või “hea”.”; § 2. Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruses nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: “12) LE - lõpueksami tulemus;”; 2) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „hinded“ sõnaga „tulemused“;  2 3) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: “(1) Klassipäevikusse kantakse õpilase õppimise käigus saadud hinded; üleminekueksamite, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi koolieksamite tulemused; täiendava õppetöö ja korduseksamite tulemused; käitumise ja põhikoolis ka hoolsuse hinded.”; 4) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõna „eksamihinded“ sõnaga „eksamitulemused“. § 3. Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ täiendatakse paragrahviga 462 järgmises sõnastuses: “§ 462. Eksamikorralduse erisused 2020/2021. õppeaastal (1) 2020/2021. õppeaastal ei ole põhikooli lõpueksamid põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks. (2) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse 2020/2021. õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest. (3) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina. (4) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata käesoleva määruse § 18 lõiget 6. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. § 4. Haridus- ja teadusministri 2. juuli 2020. a määruse nr 23 “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete ülesannetega lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal" muutmine Haridus- ja teadusministri 2. juuli 2020. a määruse nr 23 “Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete ülesannetega lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal” § 3 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: “6) matemaatika (kirjalik) - 3. juuni 2021. a.”. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Kooskõlastamiseks: 11.02.2021 nr 8-2/21/652 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Eelnõu puudutab käesoleval aastal erandkorras põhikooli lõpueksamite lahtisidumist kooli lõpetamise tingimustest. Kuna koolid ootavad võimalikult kiiresti selget infot lõpetamise tingimuste, sh lõpetamise tingimustega seotud muude muudatuste kohta, on meie eesmärk allkirjastada vastav määrus juba tuleval nädalal. Seetõttu palume ka Teie kooskõlastust või arvamust tavapärasest lühema tähtajaga ehk hiljemalt 18. veebruariks 2021. a. Kuna teema on Teile tuttav, siis loodan, et jõuate meiega oma tagasisidet jagada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0179 - Haridus- ja teadusministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df32e275-434f-4958-9431-7499b411092e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df32e275-434f-4958-9431-7499b411092e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main