Kiri

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ja § 10012 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]) ja Pille Kõiv (tel 735 0118, [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleval juhul muudetakse kolme Vabariigi Valitsuse määrust - 13. augusti 2010. a määrust nr 113 “Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid”; 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 “Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” ning 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 “Põhikooli riiklik õppekava”. Kõikide nimetatud määruste rakendussätteid täiendatakse uue regulatsiooniga, mis puudutab käimasolevat (2020/2021. õppeaastat). Muudatuse kehtestamise vajadus Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist. PGS § 34 lõike 1 kohaselt on õpitulemuste välishindamise eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. 2020/2021. õppeaastal on tulenevalt COVID-19 viirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast olnud vajalik teha koolide õppekorralduses olulisi muudatusi. Laialdaselt on tavapärase kontaktõppe asemel ja kõrval kasutatud ka distantsõpet. COVID-19 on tekitanud olukorra, kus paljudel õpilastel võivad õppest eemaloleku või ebakindlates oludes õppimise tõttu (kontakt- ja distantsõppe vaheldumine tulenevalt nakkuskolletest ning laste ja õpetajate eneseisolatsiooni kohustusest) olla tekkinud õpilüngad. Kooliti, klassiti ja piirkonniti ebavõrdsed (kontakt)õppes osalemise võimalused viivad selleni, et õpilaste edasijõudmine neist mittesõltuvatel põhjustel on tavapärasest veel enam erinev. Keerulistel oludel on tugev mõju noorte vaimsele tervisele ning sel võib olla pikaajaline negatiivne mõju nende toimetulekule. Käimasoleva õppeaasta tingimused õppimiseks on tekitanud eriti stressirohke olukorra põhikoolilõpetajate jaoks. Arvestades eeltoodut on oluline kehtestada 2020/2021. õppeaasta osas põhikooli lõpetamise tingimused selliselt, et tagatud oleks asjakohane ja võimalikult objektiivne ning võrreldav tagasiside saavutatud õpitulemustest, kuid seda viisil, mis tekitab niigi keerulistes oludes õppinud lõpuklasside õpilastel võimalikult vähe täiendavat pinget ja stressi. Seega sätestatakse eelnõuga, et põhikooli lõpueksamid toimuvad ja neil osalemine on põhikooli lõpetamiseks kohustuslik, kuid eksamitulemusest ei sõltu põhikooli lõpetamine. Kuigi eksamitulemused ei ole sel aastal aluseks põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel, on need siiski oluliseks sisendiks järgmisele haridustasemele, kus põhikoolilõpetajad õpinguid jätkavad. Gümnaasiumid ja kutseõppeasutused saavad eksamitulemusi arvestada õpilaste vastuvõtmisel, samuti on eksamitulemused oluliseks sisendiks tulevase õppetöö kavandamisel ja õpilaste toetamiseks vajalike tingimuste loomisel juhul, kui tekkinud on õpilüngad. Muudatuse sisu Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2020/2021 lõpueksamite osas regulatsioon, mille kohaselt lõpueksami tulemus esitatakse protsendina maksimaalsest tulemusest, ilma seda hindeks ümber teisendamata ning tulemus kantakse ka põhikooli lõputunnustusele, kuid põhikooli lõpetamine ei ole seotud eksamitulemusega. Eelnõuga sätestatakse olukord, kus kõik põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpilased peavad küll põhikooli lõpetamiseks sooritama seaduses ette nähtud lõpueksamid, mis annavad objektiivse pildi õpilase teadmiste tasemest põhikooli lõpus, kuid eksamitulemus ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel määrava tähtsusega. 1) Määruse paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Punktiga 1 muudetakse § 11 lõike 5 sõnastust ning ühtlustatakse eksamitulemuste esitamise viisi. Eesti keele kui teise keele eksami puhul märgitakse ka tavaolukorras hinnetelehel lisaks eksami hindele ka eksami tulemus punktides. Mõistlik on punktid esitada protsendina maksimaalsest tulemusest. Punktiga 2 täiendatakse 6. peatükki paragrahviga 202. Lisatava rakendussätte kohaselt kannab kool 2020/2021. õppeaastal põhikooli lõpueksamite kohta hinnetelehele põhikooli lõpueksamite ained ja õpilase tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest numbrite. Tavapäraselt kannab kool muudetava määruse § 11 lõike 4 punkti 13 kohaselt põhikooli lõpueksamitega seoses hinnetelehele eksamite ained ja hinded numbrite ja sõnadega. 2) Määruse paragrahviga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 “Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” §-ga 52. Nimetatud paragrahviga nähakse ette erisused põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes. Lõikes 1 nimetatakse ära lõpetamise tingimused - õppeaasta viimased aastahinded vähemalt “rahuldavad” ja eesti keele, matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami tegemine (eksamite puhul ei sõltu kooli lõpetamine saavutatud tulemusest ehk, et oluline on vaid eksami tegemine). Rakendussättes sätestatakse ka võimalusele, et juhul, kui määruse § 51 lõikes 1 kirjeldatust tulenevalt on aastahinne esitatud vormis “arvestatud/mittearvestatud”, on lõpetamise tingimuseks aastahinne “arvestatud”. Täpsustus on vajalik, kuna § 51 lõikega 1 sätestati õppeaastaks 2019/2020 võimalus esitada ka kokkuvõtvad hinded kujul “arvestatud/mittearvestatud” ning sõltuvalt õpilase õppekavast võib olla vajalik esitada mõnes aines eelmisel õppeaastal saadud kokkuvõttev hinne ka lõputunnistusel ning arvestada seda lõpetamisel. Lõikes 2 nähakse sarnaselt määruse põhitekstiga ette kooli lõputunnistuse saamise võimalus “nõrga” või “puuduliku” tulemuse korral (õppeainete aastahinnetes). Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines “nõrk” või “puudulik”. Nagu tavapäraselt, võib ka 2020/2021, õppeaastal õppenõukogu otsusel õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”. Sel aastal aga ei arvestata selle otsuse tegemisel lõpueksamite tulemusega. 3) Määruse paragrahviga 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 “Põhikooli riiklik õppekava” §-ga 252, kus sätestatakse erisused põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal. Lõikes 1 nimetatakse ära millistele tingimustele peab lõpetaja põhikooli lõpetamisel vastama - põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt “rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud § 15 lõikes 8 nimetatud loovtöö ning kes on sooritanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt põhikooli lõpetamiseks nõutavad lõpueksamid, sõltumata eksami tulemusest. Ehk, et tingimused on jaotatavad kolmeks. Õppeainete viimaste aastahinnete osas lõpetamise tingimusi võrreldes tavapärase olukorraga ei muudeta ja nõutavad on vähemalt “rahuldavad” hinded. Nagu tavapäraselt, nii ka sel aastal võib õppenõukogu otsusel õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”. Rakendussättes sätestatakse ka võimalusele, et juhul, kui määruse 251 lõikes 2 kirjeldatust tulenevalt on aastahinne esitatud kujul “arvestatud/mittearvestatud”, on lõpetamise tingimuseks aastahinne “arvestatud”. Täpsustus on vajalik, kuna 251 lõikega 2 sätestati õppeaastaks 2019/2020 võimalus esitada ka kokkuvõtvad hinded kujul “arvestatud/mittearvestatud” ning sõltuvalt õpilase õppekavast võib olla vajalik esitada mõnes aines eelmisel õppeaastal saadud kokkuvõttev hinne ka lõputunnistusel ning arvestada seda lõpetamisel. Tingimus loovtöö osas (sh selle täitmine) on seotud muudatuse lõikega 2, milles sätestatakse, et 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama § 15 lõikes 8 nimetatud loovtööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eelmisel õppeaastal kehtinud eriolukorrast ja 2020/2021. õppeaastal õpilaste turvalisuse kaitseks kooli poolt rakendatud õppekorralduslikest erisustest tulenevalt võimalik. Seega, selle tingimuse täitmine võib kooliti erineda. Kolmas põhikooli lõpetamise tingimus on lõpueksamite sooritamine. Ka 2020/2021. õppeaastal tehakse tavapärased põhikooli lõpueksamid (kirjas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõikes 3), kuid käimasoleva õppeaasta erisusena ei sõltu põhikooli lõpetamine eksamitulemusest. Kuna sel aastal ei hinnata eksami sooritamise rahuldavat taset, siis puudub vajadus sooritada riikliku eksami ebaõnnestumisel korduseksam koolieksamina. Põhikoolilõpetaja, kes eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse 2020/2021. õppeaastal põhikooli lõpetamise tingimused ehk millistel tingimustel täna 9. ja 12. klassis õppivad õpilased, kes valmistuvad põhikooli lõpetamiseks, kooli lõpetavad. Eksamitulemus ei ole 2020/2021. õppeaastal põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks. Samas on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 30 nimetatud lõpueksamite sooritamine siiski põhikooli lõpetamiseks kohustuslik. Põhikooli lõpueksami tulemus lõputunnistuse hinnetelehele punktidena. Seeläbi on tagatud riiklik tagasiside õpitulemuste kohta põhikooli lõpus, mis võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõikega 1 seatud eesmärgi täitmist - õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside andmine riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis, täitmist. Kuna sel aastal ei hinnata eksami sooritamise rahuldavat taset, siis puudub vajadus sooritada riikliku eksami ebaõnnestumisel korduseksam koolieksamina. See vähendab koolide koormust korduseksamite korraldamisel ja õpilaste testimiskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ning Õpetajate Ühenduste Koostöökojale. Liina Kersna minister  EELNÕU 10.02.2021 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ja §10012 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse sõnad „eksamitöö maksimumpunktid ja õpilase tulemuse punktides” sõnadega “eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest”; 2) 6. peatükki täiendatakse §-ga 202 järgmises sõnastuses: „§ 202. Põhikooli lõpueksami kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal (1) 2020/2021. õppeaastal kannab kool põhikooli lõpueksamite kohta hinnetelehele põhikooli lõpueksamite ained ja õpilase tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. (2) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami ning eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.”. § 2. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses: „§ 52. Erisused põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes (1) 2020/2021. õppeaastal lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“ või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, sõltumata eksami tulemusest.  2 (2) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.”. § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ täiendatakse §-ga 252 järgmises sõnastuses: „§ 252. Erisused põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või § 251 lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud § 15 lõikes 8 nimetatud loovtöö ning kes on sooritanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt põhikooli lõpetamiseks nõutavad lõpueksamid, sõltumata eksami tulemusest. (2) 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama § 15 lõikes 8 nimetatud loovtööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eelmisel õppeaastal kehtinud eriolukorrast või 2020/2021. õppeaastal õpilaste turvalisuse kaitseks kooli poolt rakendatud õppekorralduslikest erisustest tulenevalt võimalik. (3) Õppenõukogu otsusel võib 2020/2021. õppeaastal õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”. (4) Põhikoolilõpetaja, kes eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina.“. Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Kooskõlastamiseks: 10.02.2021 nr 8-1/21/636 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Eelnõu puudutab käesoleval aastal erandkorras põhikooli lõpueksamite lahtisidumist kooli lõpetamise tingimustest. Kuna koolid ootavad võimalikult kiiresti selget infot lõpetamise tingimuste kohta, on meie eesmärk esitada vastav määrus valitsusele otsustamiseks juba tuleval nädalal. Seetõttu palume ka Teie kooskõlastust või arvamust tavapärasest lühema tähtajaga ehk hiljemalt 16. veebruariks 2021. a. Kuna teema on Teile tuttav, siis loodan, et jõuate meiega oma tagasisidet jagada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0177 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6a2573c-428e-43ba-abc7-9f919b5fccde Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6a2573c-428e-43ba-abc7-9f919b5fccde?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main