SELETUSKIRI Innovatsioonitiimi tegevuste toetamine 1. Sissejuhatus ja olukorra kirjeldus Lahenduste disainimine keerulistele probleemidele nõuab kogemust ja head metoodilist teadmist erinevatest tööriistadest (tõenduspõhised meetodid, eksperimendid jne). Koolitustega saab anda baasoskused, kuid keerulisemate protsesside kavandamisel ja juhtimisel jääb sellest väheks. Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni r akkerühma kogemus näitas, et mitut asutust puudutavate algatuste puhul, millel on küll ühine eesmärk, kuid mida iseloomustab probleemi keerukus, vastutuse ebaselgus, rahastuse killustatus, on vajalik koordinaatori (vahendaja) roll ja mandaat nii protsessi kavandamisel kui ka rakendamise eestvedamisel. Paljudes riikides on metoodilise toe, innovatsioonikultuuri ergastamiseks ning koordineerimiseks loodud innovatsiooniüksusi . NESTA analüüsi andmetel on spetsiaalse kompetentsiga innovatsiooniüksustel nelja tüüpi eesmärke: Leida lahendusi olulistele poliitikaprobleemidele, kujundada ja katsetada lahendusi, mida saaks ka skaleerida . Edendada koostööd teiste sektoritega (era- ja vabasektor), et tuua juurde ideid ja lisaressurssi, mis seni kasutusel väljaspool avalikku sektorit. Keskendutakse võrgustumisele , koostöömudelitele, kaasamisele, kommunikatsioonile . Innovaatiliste oskuste, tööviiside ja organisatsioonikultuuri edendamine, sh roteerumiste, nõustamise, koolituste korraldamine. Saavutada sügavamaid muutusi keerukates poliitikavaldkondades, nt tervishoiu, hariduse või energiakasutuse valdkondades (pigem arhitektuur kui disain) . Ministeeriumide arendusosakonnad/üksused või teaduskoordinaatorid, kes võiksid olla toeks sarnaste protsesside metoodilisel eestvedamisel, seda praegu ei ole. KPMG läbiviidud ühendministeeriumisse koonduvate ministeeriumide analüüsi alusel võib öelda, et arendustegevustega seotud inimesed töötavad igas asutuses erinevate ülesandepüstitustega ning nende töökultuur on erinev. Rakkerühma kogemus näitas, et käivitumisel pöördusid mitmed ministeeriumid rühma poole päevakorral olevate probleemide uuenduslikuks lahendamiseks metoodilise nõu ja abi sooviga. Seega on tellimus püsivale kesksele toele ja juhendamisele olemas. Samal ajal on a valikus sektoris üha rohkem ametnikke, kes on kokku puutunud uute tööviiside kasutamisega. Paljud ametnikud osalevad erinevatel rahvusvaheliste võrgustike kohtumistel, kus tutvustatakse uusi lähenemisi, töövõtteid ja häid praktikaid. Läbi on viidud mitmeid praktilise suunitlusega koolitusprogramme . Samas nende teadmiste potentsiaali täna täiel määral ei kasutata. Puudub töövorm, mis võimaldaks huvitatutel oma teadmisi ja kogemusi vahetada, ning puudu on ka võimalustest oma teadmisi taas kord rakendada/värskena hoida. Eelnõu on koostanud innovatsioonitiimi projektijuht Merilin Truuväärt ( merilin.truuvaart @rii k .ee ) ja Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Viilup (
[email protected] ). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on toetada innovatsioonitiim i tööd , kes tunneb uuenduslikke ja tõenduspõhiseid meetodeid, oskab disainida protsesse keerulisemate probleemide lahendamiseks, neid protsesse juhtida ning kommunikeerida . Innovatsioonitiim i ülesanneteks on: Teenuste disainimine: P rojektijuhtimine/ protsessi koordineerimine mitut asutust puudutavate teenuste di s ainimisel . Horisontaalsete probleemide lahendamine ja teenuste disainimine toimub tihedas koostöös probleemi eest vastutavate sisuosakondadega. Innovatsioonitiimi ülesandeks on probleemile lahenduse leidmisel sobiva metoodika väljapakkumine ja tööme etodite kasutamise juhendamine ning vajadusel vajaliku välise ekspertiisi sisse tellimine . Teenusedisaini projektide kestvus on 6 kuust 12 kuuni. ; Teenusedisaini alaste koolituste korraldamine innovatsioonitiimi tegevustes osalevatele ministeeriumitele ja nende allasutustele. I-Klubi võrgustik u kaudu t eadmiste jagamine ja vahetamine i- K lubi (erinevad temaatilised arutelud uute meetodite kasutamisest). Võrgustik ei ole piiratud keskvalitsuse ega kindlate ametipositsioonidega, vaid avatud huvilistele nii keskvalitsusest, KOVidest kui ka kolmandast sektorist, nii juhtidele kui spetsialistidele. Innovatsioonientusiastide võrgustiku (nn Innovatsioonirakud) kokkukutsumine ja koordineerimine. Võrgustik on platvormiks teadmiste ja kogemuste vahetamisele ning pakub osalejatele võimalust kaasa lüüa oluliste probleemide lahendamisel nii oma valdkonnas kui väljaspool. Võrgustik on ka o skustega töötajate vahenduse platvorm iks (mentorid/ lektorid koolitustel, mentorid/ tiimiliikmed teenusedisaini projektides ). Tööriistade, koolitusmaterjalide ja kogemuste kättesaadavaks tegemine ja levitamine. 3 . Juhtimine, teemade valik ja töökorraldus 3.1 Juhtimine Innovatsioonitiimi käivitamisest 2018. aasta juunist on osalenud Riigikantselei, Siseministeerium , Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni - ministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium ja Haridus-ja Teadusministeerium . Aastast 20 21. aastal liituvad tiimi tööga Keskkonnaministeerium , Maaeluministeerium , Kultuuriministeerium , Kaitseministeerium ja Välisministeerium . K õigi ministeeriumid e kantslerid ja Riigikantselei strateegiadirektor moodustavad innovatsioonitiimi juhtrühma. Innovatsioonitiim iga seotud olulisemad otsused , nagu innovatsioonitiim i teemade valik ning pärast katseperioodi innovatsioonitiim i jätkamise otsustamine on juhtrühma ühine otsus. J uhtrühm ale antakse ülevaateid vähemalt kaks korda aastas . Innovatsioonitiim töötab ühendministeeriumi ruumides. 3.2 Innovatsioonitiimi projektide valik Projektiideede korje valmistab ette ja viib läbi innovatsioonitiim, teavitades sellest juhtrühma. Projektid valib välja juhtrühm. Reeglina saab projekte valida nii mitu kui on innovatsioonitiimi projektijuhte. Innovatsioonitiimil on õigus valida innovatsiooniprogrammi täiendavaid projekte, leides neile innovatsioonientusiastide võrgustiku kaudu sobiva eestvedaja. Teemade valikul lähtutakse allolevatest põhimõtetest: Avatus lahenduste suhtes - lahendamiseks ei sobi teemad, kus soovitud lahen dus/lahendused on juba teada/ töös. Probleem on piisavalt konkreetne , et see jõuaks maksimaalselt aastaga probleemi täpsustamisest konkreetset e testitud lahendusteni. Projekti tulemused mõjutavad mitut asutust või ka mitut valitsustasandit . Vastutajatel on võimalus ja valmisolek lahendustesse panustada - i nnovatsioonitiim aitab protsessi vedamise ja uuenduslike meetoditega, kuid suur osa sisuliselt tööst jääb valdkonna spetsialistide kanda. Ülevaade lõppenud ja käimasolevatest projektidest on leitav https://www.riigikantselei.ee/et/innovatsioonitiim . 3. 3 Projektide ülesehitus Projektide elluviimisel on kaks etappi: I etapp: PROBLEEMI RAAMISTAMINE Toimub p robleemi analüüs ja läbi töötamine , kasutajaintervjuud ning vaatlused , senise info süntees, probleemi raamistamine ja fokusseerimine koos o sapooltega. II etapp LAHENDUSTE TÖÖTLUS, EKSPERIMENDID Algab projekti rakendamine ehk mitme lahendusvariandi põhjalikum edasi töötlemine ja piloteerimine. Lisaks projekti tuumik-tiimile ( innotiim + vastava valdkonna spetsialistid) kaasatakse vastavalt vajadusel välist ekspertiisi . 4 . Eelarve Katseperioodil 2018. aasta juuni st kuni 2021. aasta detsembrini rahastatakse innovatsioonitiim i tegevust nii p oliitikakujundamise arendamise meetme rakke- ja eksperdirühmade tegevuse eelarvest kui ministeeriumide eelarvest. Poliitikakujundamise arendamise meetmest rahastatakse innovatsioonitiimi katseperioodil 339 000 euroga . Perioodil 2018 . aasta juuni st kuni 2020 . aasta detsembrini oli ü he ministeeriumi innova tsioonitiimis osalemise panus 10 500 eurot aastas. Alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2021 . aasta detsembrini on ministeeriumi panused varieeruvad vastavalt ministeeriumide projektide mahule. Liituvate ministeeriumide panused on suuremad, v.a Välisministeeriumi, kuna nende projektid on käivitunud enne koostööleppe kehtima hakkamist, kuid ministeeriumid ei ole oma panust selleks tasunud . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Ministeeriumide panus perioodil 2021 jaanuar kuni detsember Ministeeriumid Tuluprognoos ministeeriumi kohta Tuluprognoos kokku KEM 21 000 21 000 MEM, KAM, KUM 16 800 50 400 MKM, SIM, JUM, HTM, VÄM 10 500 52 500 SOM, HTM 40 500 81 000 KOKKU perioodi eest 204 900 Ministeeriumide panust kasutatakse innovatsioonitiimi personalikulude katteks. Osalevad ministeeriumid tagavad projektides osalevate teenistujate panuse tööajas. Tabel 2 . Tuluprognoos 3,5 aastaks Tuluprognoos 3,5 aastaks Tulud (EUR) Ministeeriumide omapanus* 365 000 Poliitikakujundamise arendamise meetme eelarvest 339 000 Kokku: 704 0 00 *tegemist on prognoosiga. Tegelik summa arvutatakse osalevate ministeeriumide arvu ja liitumise hetke põhjal. *ministeeriumid e omapanus ei hõlma innovatsioonitiimi projektides ette tulevate kat s eprojektide kulu (va ekspertiisi sisse ostmine) nagu nt kiiruse ületamise vähendamise projektis liiklusmärkide tellimine, katses osalevate patrullide kulu jne. Katseprojektide kulude rahastusallikas lepitakse kokku projektides osalevate asutustega. Tabel 3 . Kuluprognoos 3,5 aastaks Kuluprognoos 3,5 aastaks* Kulud Tiimi personalikulu 510 000 Tegevuskulu, sh projektide, võrgustikutegevuse ja koolituste kulud ning lähetuste ja kommunikatsiooni kulu (nimekiri ei ole lõplik) 191 000 Sh ekspertiisi sisse ostmine 65 000 Sh koolituste ja ürituste toitlustus- ja korralduskulud (sh koolitusmaterjalid, printimisteenus jms) 55 000 Sh lähetused ja koolitused 36 000 Sh kommunikatsioon, veeb jms 35 000 Kokku: 701 000 Sh kuluprognoos perioodiks jaanuar -detsember 2021* Tiimi personalikulu 204 900 Tegevuskulu, sh projektide, võrgustikutegevuse ja koolituste kulud ning lähetuste ja kommunikatsiooni kulu 85 100 Kokku: 290 000 *T egemist on prognoosiga, tegelik kulude jaotus võib prognoosist erineda . Innovatsiooni tiimi töö tulemused vaadatakse üle 2021. aasta detsembris . 5 . Oodatav tulemus ja selle mõõtmine Innovatsioonitiim jälgib järgmiseid väljundnäitajaid: iKlubi sündmusi rätsepakoolitusi koolituspäevi innorakkude kohtumisi Alustatud projekte Üleantud projekte Osalenud inimeste arv Osalenud organisatsioone Osaluskordi Osalustunde Osalustunde inimese kohta Innovatsioonitiimi tegevuse väljundnäitajate saavutustasemed vaadatakse iga-aastaselt koos kantsleritega üle ja lepitakse kokku uued sihttasemd järgnevaks aastaks. Järgnevalt on välja toodud innovatsioonitiimi töö oodatav tulemus kolmeaastasel katseperioodil. Tulemusi täpsustatakse ning k onkreetne tulemuste mõõtmise meetod lepitakse kokku innovatsioonitiimi töölehakkamisel või iga innovatsioonitiimi töös oleva projekti esimese etapi ühe tulemusena. Oodatav tulemus Mõõtmine Keskse eestvedamisega tekivad lahendatavatele probleemidele värsked kasutajakesksed lahendused. Iga projekt i kohta töötakse välja teenuse osutamise kvaliteedi näitajad, mille alusel hinnatakse projekti edu (enne ja pärast olukorra võrdlus). Arvestada tuleb ka innovaatiliste projektide keskmisest suurem riskiastmega. Positiivne tulemus ei tähenda kõigi projektide õnnestumist. Potentsiaalne rahaline kokkuhoid valdkondades, milles uusi lahendusi on rakendatud (teiste riikide näitel kaasneb uute meetodite kasutamise ja läbimõeldud lahendamisega nii parem teenus kui tihtipeale ka rahaline sääst). Iga projekti puhul määratletakse teenuse osutamise maksumuse algtase ning teenuse maksumus ümberkorralduste järel. Levivad teadmised ja oskused uuenduslike lahenduste kasutamisel. Mõõdetakse osalevate ministeeriumide ametnike teadmisi ja oskusi innovatsioonitiimi käivitamise alguses ning katseperioodi lõpus. Motiveeritumad ametnikud tänu uutele põnevatele tööülesannetele. Mõõdetakse osalevate ministeeriumide ametnike töömotivatsiooni innovatsioonitiimi käivitamise alguses ning katseperioodi lõpus.
koostöö - ja rahastamiskokku lepE INNOVATSIOONITIIMI tegevuste elluviimiseks Riigikantselei , mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010 . a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus" punkti 3.3 alapunkti 2 alusel strateegiadirektor Henry Kattago , Sotsiaalministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske, Rahandusministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Veiko Tali, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman , Siseministeerium, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Lauri Lugna , Justiitsministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Tõnis Saar , Haridus- ja Teadusministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Mart Laidmets , Kaitseministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Kristjan Prikk, Keskkonnaministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Meelis Münt , Kultuuriministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Tarvi Sits , Maaeluministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Tiina Saron ja Välisministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Rainer Saks (edaspidi koos nimetatud Pooled ) sõlmisid käesoleva koostöö - ja rahastamiskokku leppe (edaspidi nimetatud Leping ) alljärgnevas: L eppe eesmärk Lepingu eesmärk on reguleerida Poolte koostöö d innovatsioonitiimi tegevuse elluviimises . Pooled juhinduvad koostöö tegemisel Lepingu L isa st 1 , „Seletuskiri . I nnovatsioonitiimi tegevus t e toetamine “. Poolte kohustused Riigikantselei m oodustas innovatsioonitiimi 19. märtsi 2017 . a kantslerite koosoleku otsuse alusel ; juhib innovatsioonitiimi tööd (sh viib läbi konkursid ja sõlmib vajalikud lepingud innovatsioonitiimi ekspertidega); maksab innovatsioonitiimi ekspertide töötasu ning peab personaliarvestust; koordineerib innovatsioonitiimi tegevusi ja nende vastavust Lisas 1 sätest atud eesmärkidele; korraldab Lisa s 1 nimetatud juhtrühma tööd; vastutab innovatsioonitiimi eelarve täitmise ja tehtud kulude eest; esitab iga kalendriaasta lõpus aruande tehtud kuludest innovatsioonitiimi tegevuste elluviimisel ; esitab innovatsioonitiimi tegevuste lõppedes kokkuvõtva aruande tehtud kuludest tegevuste elluviimisel; tagab, et tegevuste elluviimine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; lähtub innovatsioonitiimi raames kulude tegemisel riigisekretäri 17 . aprilli 20 20 . a käskkirja nr 15 „ Riigisekretäri 19. detsembri 2014. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks“ muutmine“ punktist 5 „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ . Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium tagavad innovatsioonitiimi ekspertidele vajalikud töövahendid ja töökoha ühendministeeriumis. Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Siseministeerium, Justiitsministeerium , Haridus- ja Teadusministeerium , Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium ning Välisministeerium on innovatsioonitiimile partneriks projektide elluviimisega seotud sisulistes küsimustes; tagavad oma valitsusala teenistujate ja ekspertide osalemise projektide elluviimisel; osalevad innovatsioonitiimi juhtrühma töös, sisulistes tegevustes ja anna vad hinnangu tegevuste eesmärkide täitmisele ja tulemuslikkuse saavutamisele; tasuvad Riigikantseleile innovatsioonitiimi tegevuste elluviimisega seotud kulud Lepingu punktis 3 sätestatud mahus. Innovatsioonitiimi rahastamine Riigikantselei tasub innovatsioonitiimi tegevuste elluviimiseks maksimaalselt 85 1 00 ( kaheksakümmend viis tuhat ükssada ) e urot perioodil jaanuar kuni detsember 2021 a . M inisteeriumi panused on erinevad ning varieeruvad vastavalt ministeeriumide senis t ele projektide mah t u de le . 2021. aasta jaanuari s t detsembrini tasuvad Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Välisministeerium innovatsioonitiimi personalikuludeks igaüks 10 500 eurot. Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium ja Maaeluministeerium tasuvad 16 800 eurot ja Keskkonnaministeerium tasub 21 000 eurot innovatsioonitiimi personalikuludeks. Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium tasuvad mõlemad 40 500 euro t personali kuludeks. Innovatsioonitiimi tegevuste rakendamisega seotud majandamis kulusid finantseerib Riigikantselei Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud ühtekuuluvusfondide 2014−2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevusest „R akke- ja ekspertrühmad “ . Riigikantselei kasutab pooltelt saadud raha Euroopa Sotsia alfondist rahastatavast meetme „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse 2.5. „Rakke- ja ekspertrühmad“ kulude katteks. Tasumise kord ja aruandlus Riigikantselei tasub kõik innovatsioonitiimi tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. Lepingu punktis 2 .3 nimetatud ministeeriumid tõstavad lepingu punktis 3.3 nimetatud summad Riigikantselei eelarvesse 2021.a riigieelarve seadusega. Pooltel on igal ajal õigus tutvuda raha kasutamist puudutavate raamatupidamisdokumentide ja arvestustega . Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Leping kehtib kuni innovatsioonitiimi töö vastuvõtmiseni kantslerite koosolekul Lepingu lisas 1 toodud sisus ja tähtajal . Lepingut võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. Le pingu lõpetamise korral kohustuvad pooled hüvitama lepingu lõpetamise hetkeks tehtu d vajalikud ja mõistlikud kulu d. Poolte kontaktisikud Riigikantselei kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Riigikantselei strateegiabüroo konsultant Kerttu Kuld , tel efon 693 5620 , e-post
[email protected] . Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on personalijuht Katrin Noormägi, telefon 626 9260, e-post
[email protected] . Rahandusministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on arendusosakonna juhataja Pille-Liis Milvere, telefon 611 3157, e-post
[email protected] . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on eelarve valdkonna juht Helena Siemann, telefon 639 7667, e-post
[email protected] . Siseministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on strateegia- ja arendusosakonna nõunik Laura Aaben, telefon 612 5189, e-post
[email protected] . Justiitsministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on eelarve- ja strateegiatalituse juhataja Kairi Sirkel, Juhataja, 620 8147,
[email protected] Haridus- ja Teadusministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on rahandusosakonna juhtaja Marika Tuusis, telefon 735 0150, e-post
[email protected] ja analüüsiosakonna juhataja Tatjana Kiilo, telefon 7350575
[email protected] Kaitseministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on arendusnõunik Kristel Ilumäe , telefon 717 0275, e-post
[email protected] Keskkonnaministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Helen Allik, telefon 626 2997, e-post
[email protected] Kultuuriministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, telefon 628 2269, e-post
[email protected] ja strateegia- ja innovatsiooni osakonna juhataja Reelika Väljaru ning arendusnõunik Merle Männik telefon 628 2255 , e-post
[email protected] Maaeluministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on strateegia- ja finantsosakonna nõunik Helin Tamm , telefon 625 6153 , e-post
[email protected] Välisministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on kantsleri nõunik Kristiina Omri, telefon 637 7007 , e-post
[email protected] . Lõppsätted Leping jõustub kõikide osapoolte allkirjastamise järel, kuid rakendatakse alates 1. jaanuarist 2021 . aastal. Pooled kohustuvad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Kõik Pooltevahelised Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse heas usus läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seaduste järgi. Lepingu lisad: Lisa 1 – Seletuskiri . I nnovatsioonitiimi tegevus t e toetamine . Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Sotsiaalministeerium Registrikood 70004809 Registrikood 70001952 Stenbocki maja Rahukohtu 3 Suur-Ameerika 1 Tallinn 15161 Tallinn 10122 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) He nr y Kattago Marika Priske Strateegiadirektor Kantsler Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Registrikood 70004809 Registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Tallinn 10122 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Ando Leppiman Kantsler Kantsler Siseministeerium Justiitsministeerium Registrikood 70000562 Registrikood 70000898 Pikk 61 Suur-Ameerika 1 Tallinn 15065 Tallinn 10122 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna Tõnis Saar Kantsler Kantsler Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Registrikood 70004809 Registrikood 70004502 Munga 18 Sakala 1 Tartu 50088 Tallinn 15094 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mart Laidmets Kristjan Prikk Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Registrikood 70001231 Registrikood 70000941 Narva mnt 7a Suur-Karja 23 Tallinn 15172 Tallinn 15076 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Tarvi Sits Maaeluministeerium Välisministeerium Registrikood 70000734 Registrikood 70002526 Lai tn 39 // Lai tn 41 Islandi väljak 1 Tallinn 15056 Tallinn 15049 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Rainer Saks