Mart Mägi Teie 15.12.2020 nr 1.1-3/20/0606
Statistikaamet
[email protected] Meie 08.02.2021 nr 1-7/436-1
Töörühma liikme nimetamine ja riikliku
statistika vajaduse esitamine
Esitame Kultuuriministeeriumi riikliku statistika kogumise vajadused aastateks 2022–2026
(lisatud).
Ühtlasi nimetame Statistikaameti töörühma Kultuuriministeeriumi esindajana strateegia- ja
innovatsiooniosakonna andmete peaeksperdi, kes asub tööle tänavu märtsikuus. Seni on
kontaktisik sama osakonna teadus- ja arendusnõunik Aleksandr Aidarov.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Aleksandr Aidarov 628 2226
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
KULTUURIMINISTEERIUMI KULTUURILISE MITMEKESISUSE OSAKOND
1) Tööturuteemadega seoses on vajadus järgmiste andmete järgi, mida on vaja vastavate
meetmete planeerimiseks ja rahvusvaheliste aruannete koostamiseks:
1. Hõiveseisund, aasta, hõivatute tööalane seisund (palgatöötaja, palgatöötajatega
ettevõtja, üksikettevõtja). Arv tuhandetes ja osakaal. Eestlased, venelased, muust
rahvusest inimesed.
2. Lõpetatud kõrgeim haridustase: eestlased, venelased, muust rahvusest inimesed.
Ilmselt rahvaloenduse andmed.
3. HT295: KÕRGHARIDUSE OMANDAMINE HARIDUSASTME JA
KOOLITUSALA JÄRGI - lisada jaotus emakeele lõikes.
4. Töötajate rahvuslik-keeleline koostis avalikus sektoris asutuste tüüpide lõikes.
5. Võõrkeelte oskus: eestlased, venelased, muust rahvusest inimesed.
Kontakt:
[email protected]
2) Venekeelsete ja muukeelsete inimeste (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed)
poliitiline esindatus omavalitsustes.
Kontakt:
[email protected]
3) Eesti kultuuris ja spordis osalemise kohta on oluline täpsustada emakeelt:
KUT021: vähemalt 15-aastaste kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul
kultuurivaldkonna ja maakonna/isikute rühma järgi;
KUT025: vähemalt 15-aastased raamatukogu külastanud elukoha/isikute rühma ja
külastamise eesmärgi järgi;
KUT027: vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul teatris käimise, lavastuse
liigi ja elukoha/isikute rühma järgi;
KUT029: vähamalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kinos käimise,
filmieelistuse ja elukoha/isikute rühma järgi;
KUT031: vähemalt 15-aastased kultuurisündmuste kohta info hankimise peamise
infoallika ja elukoha/isikute rühma järgi;
KUT033: vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul interneti vahendusel
kultuuri- või meediateenuste kasutamise ning elukoha/isikute rühma järgi;
KU163: harrastajad maakonna, vanuserühma ja soo järgi;
KU164: olümpiaalade harrastajad maakonna, spordiala, soo ja vanuserühma järgi;
KU124: ajalehed (muukeelsed ajalehed keelte lõikes: vene, inglise jt)
KU122: perioodikaväljaanded (keelte lõikes)
Kontakt:
[email protected]
4) Strateegia „Eesti 2035“ mõne mõõdiku puhul palutakse rahastada mõõdiku andmete seiret
ministeeriumite eelarvest. Kultuuriministeerium on nõustunud rahastama tööjõu uuringusse
lisatava täiendava küsimuse. Küsimus puudutab tegusa inimese indikaatorit. Riiklikus
strateegias peavad mõõdikute seireks vajalikud andmeid rahastama riigieelarvest, mitte
ministeeriumi eelarvest. See võiks olla riikliku statistika programmi osa. Palume antud teemat
loodavas töörühmas käsitleda.
Kontakt:
[email protected]
KULTUURIMINISTEERIUMI KULTUURIVÄÄRTUSTE OSAKOND
Digistatistika kogumine on oluline. Nt muusika, kunsti ja kirjanduse digitaalse kättesaadavuse
osakaal ja maht. Valdkonnad on erinevad. Kui soovime võrrelda ja analüüsida digitaalse
kultuuri kättesaadavust, peavad andmed olema kogutud sarnastel põhimõtetel. Seda peab
arutlema valdkondade esindajatega.
Kultuuriväärtuste osakond kogub iseseisvalt kahe mõõdiku andmeid, pöördudes vastavate
asutuste poole palvega need esitada:
1. Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht (TB). Allikas: Rahvusraamatukogu,
Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv;
2. Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus, arvestusüksus ja % kogude suurusest. Allikas:
Andmekogud DIGAR ja MuIS.
Kui Statistikaamet peaks hakkama viidatud näitajaid koguma, tuleb see Haridus- ja
Teadusministeeriumiga kooskõlastada. Teise mõõdiku puhul tuleb täiendada allikate hulka.
DIGAR ja MuIS on vaid kaks allikat, kust saab andmeid digitaalsest kultuurist. Digitaalse
kultuuripärandi kättesaadavus võiks olla valdkondade ülene näitaja.
Eraldi oleks oluline teada, kui palju on digitaalsest kultuuripärandist digiteeritud ja kui palju on
digitaalsena sündinud.
Kontakt:
[email protected]