Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus 13.01.2023 VAIE RTK finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/1371 kohta 1. Taotlused 1.1. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) 16.12.2022 otsus nr 11.2-5/1371 (edaspidi FKO). 2. Toetuse saaja seisukohad ja õiguslik põhjendus 2.1. Isegi kui lugeda lihthanke pakkumuste esitamise tähtaeg hankes nr 237478 nõutust lühemaks, on tegemist formaalse mitteolulise rikkumisega, mis ei kahjustanud konkurentsi. 2.1.1. Asjaolud 2.1.1.1. Toetuse saaja avaldas 27.05.2021 kell 10.00 riigihangete registris lihthanke nr 237478. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 11.06.2021 kell 11.00. 2.1.1.2. RTK leidis hanke nr 237478 kontrollimisel, et kehtestatud on RHS-is lubatust lühem tähtaeg, sest tähtaeg saabus 15. päeval. 2.1.1.3. RTK rakendas ühendmääruse § 228 alusel analoogia korras finantskorrektsiooni määras 5%, põhjendades seda vaid ühe pakkumuse esitamisega. Väiksemas määras finantskorrektsiooni tegemist ei peetud võimalikuks, sest pole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ja hanke tulemus, kui tähtaeg oleks olnud seadusega kooskõlas. 2.1.2. Seisukohad 2.1.2.1. Toetuse saaja on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 kohase ärakuulamise raames esitanud täiendavad seisukohad rakendatava finantskorrektsiooni määra ja rikkumise olulisuse kohta. Käesolev FKO ei analüüsi ühtegi toetuse saaja esitatud argumenti ega põhjenda, miks need RTK hinnangul finantskorrektsiooni määra osas asjakohased ei ole. 2.1.2.2. Toetuse saaja jääb oma seisukoha juurde, et kuigi tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevate tähtaja arvutamise põhimõtete järgi oli tähtaeg lühem seadusjärgsest tähtajast, on tegemist formaalse ja mitteolulise rikkumisega. Tähtaeg saabus 15. päeval hanke ülespanekust ning formaalselt korrektsest tähtajast jäi puudu vähem kui ööpäev. Hanke juurde ei ole ühelgi ajahetkel olnud registreeritud rohkem kui üks pakkuja, mistõttu on praktiliselt võimatu, et selle ajavahemiku jooksul oleks pakkumuse esitanud veel mõni pakkuja. Seega ei  mõjuta lühem tähtaeg konkurentsi efektiivset ära kasutamist ning tegemist on vaid formaalse ja väheolulise rikkumisega, millel reaalne finantsmõju puudub. 2.1.2.3. Samuti ei nõustu toetuse saaja, et finantskorrektsiooni määra valimisel mängib rolli pakkumuste arv. RTK ei ole põhjendanud, mis rolli mängib just 5% määra valikul asjaolu, et pakkumuse esitas vaid üks pakkuja. Toetuse saajal kui hankijal puudub võimalus mõjutada pakkujate arvu hankes, mistõttu ei tohiks see mõjutada finantskorrektsiooni määra rikkumise hindamisel. Pakkumus võidakse jätta esitamata mistahes muul põhjusel. Rohkem pakkujaid hankest registreerimisajaloo põhjal huvitatud ei olnud, mistõttu leiab toetuse saaja, et võib kindlustundega öelda, et pakkujate ring ja tulemus oleks olnud samasugune ka nõuetekohase tähtaja puhul. Reaalse huvi korral oleksid potentsiaalsed pakkujad küsinud vajadusel tähtaja pikendust, mida antud juhul ei tehtud. Seega on tegemist vaid teoreetilise ja formaalse rikkumisega, mis finantsmõju ei omanud ning ühendmääruse § 228 kohaselt finantskorrektsiooni kaasa ei too. 2.2. Kuigi hankes nr 237478 rakendati kvalifitseerimistingimust valesti, puudus sellel reaalne finantsmõju. 2.2.1. Asjaolud 2.2.1.1. Vastavalt hanke nr 237478 kvalifitseerimistingimusele pidi pakkuja olema täitnud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt kolm lepingut, mille objektiks on meditsiiniliste gaasivarustussüsteemide installatsioonitööd. Kusjuures iga lepingu maksumus pidi olema vähemalt 50 000 EUR. 2.2.1.2. Hankes esitati 1 pakkumus Linde Gas AS-i poolt. 2.2.1.3. Pakkuja esitas referentsidena 3 lepingut: - 2019 Narva Haigla hanke nr.216092 – 46052 EUR; - 2018 sa Põhja-Eesti Regionaalhaigla hanke nr. 193014 – 177 825,00 EUR; - 2019 Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla hanke nr. 205938 – 7425 EUR. Oma selgituses on pakkuja täiendanud, et esitatud referentsid jäävad küll nõudele alla, kuid vastavad nende poolt esitatud pakkumuse maksumusele ehk hankelepingu väärtusele. Samuti on nad kinnitanud vajaliku väärtusega referentslepingute olemasolu väljaspool Eestit, mida kahjuks referentsidena esitatud ei olnud. 2.2.1.4. Hanke läbiviimise ajal oli tekkinud toetuse saajal vajadus meditsiinigaasi kasutamiseks nii kiiresti kui võimalik, sest COVID-19 pandeemiast tulenevalt oli patsientidele ravigaasi võimaldamine hädavajalik nende ellujäämise tagamiseks. 2.2.1.5. Hankija kvalifitseeris ja tunnistas esitatud pakkumuse edukaks ning sõlmis eduka pakkujaga Linde Gas AS töövõtulepingu nr 6.1-1/7, maksumusega 32 546 eurot (km-ta). 2.2.1.6. RTK leidis hanke nr 237478 kontrollimisel, et kvalifitseeritud on pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ning kohaldas RHS § 223 kohast finantskorrektsiooni määra 25%. 2.2.2. Seisukohad 2.2.2.1. Toetuse saaja möönab, et kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud tingimusele. Siiski pole alust eeldada, et keegi kvalifitseerimistingimuse tõttu jättis pakkumuse esitamata. Nagu juba eelnevalt välja toodud, siis ei olnud hankest huvitatud ükski teine ettevõtja. Juhul, kui ettevõtetel oleks võimekus, kuid puuduks vajalikud lepingud, oleksid nad eelduslikult vähemalt küsinud tingimuse leevendamist. Isegi kui leevendamist poleks küsitud, oleks huvitatud ettevõte registreerunud hanke juurde, et saada info, kui tingimusi leevendatakse. 2.2.2.2. Vastavalt ühendmääruse §-le 228 tuleb alla riigihanke piirmäära jääva rikkumise puhul kohaldada küll analoogia korras §-e 22 kuni 227, kuid rakendada neid vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. RTK on FKO punktis 1.1.2 ise samuti välja toonud, et finantsmõju lihthankes reeglite mittekorrektse järgimise korral on väiksem kui riigihankemenetluses. Eeltoodust tulenevalt peab hankija 25% finantskorrektsiooni määra ebaproportsionaalselt suureks. RTK on oma seisukohtades rõhutanud, et 25% finantskorrektsiooni määra tuleb seletuskirja kohaselt rakendada RHS § 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise mittejärgimise korral. Nagu eelnevalt välja toodud, siis ei ole põhimõtteid oluliselt rikutud. Toetuse saaja on oma otsuseid põhjendanud ning viinud protsessi läbi riigihangete registris, tagades sellega kontrollitavuse. Samuti ei ole pakkuja kohaldanud kellelegi teistest erinevaid reegleid. Kui pakkumusi oleks esitatud rohkem kui 1, oleks neid kontrollitud ja menetletud ühistel alustel. Tulenevalt vaid ühe pakkumuse esitamisest, ei esinenud ka osapooli, keda erinevalt kohelda. 2.2.2.3. Esineb vaid teoreetiline võimalus, et keegi jättis kvalifitseerimistingimuse tõttu pakkumata ning kaasnes finantsmõju. Uue ja leebemate tingimustega hanke korraldamisel oleks eelduslikult jõutud samale tulemusele. Kulunud oleks vaid lisaaeg, mida hankijal inimeste tervise kaitse vajadusest tulenevalt ei olnud. Seetõttu hinnati inimeste tervise kahjustumise risk olulisemaks ning pakkuja kvalifikatsioon piisavaks, sest tõenäosus teistsugusele tulemusele leevendatud tingimustega oli väga väike. 2.2.2.4. Seega kuigi RTK põhjendustes esitatud selgituste kohaselt on hinnatud kvalifitseerimistingimuse mittejärgimise võimalikku mõju 25% peale, ei ole hetkel faktiliste asjaolude põhjal võimalik kuidagi nõustuda, et selline finantsmõju oleks kaasa toodud. Tegemist oli pigem formaalse rikkumisega, mida ühendmääruse § 228 põhjal finantskorrektsiooniga ei karistata. Juhul, kui RTK ei nõustu, et tegemist on formaalse rikkumisega, palume vähendada finantskorrektsiooni määra, sest see ei ole proportsionaalne rikkumisega kaasnenud finantsmõjuga. 2.3. Kahekordsest eeldatavast maksumusest kõrgema netokäibe nõude kehtestamine hankes nr 238185 oli vajalik ning ei piiranud põhjendamatult konkurentsi. 2.3.1. Asjaolud 2.3.1.1. Toetuse saaja avaldas 11.06.2021 riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse. Hankes osutus edukaks pakkuja Semuehitus OÜ, kellega sõlmiti leping maksumusega 838 255,23 eurot (km-ta). 2.3.1.2. Hanke läbiviimise ajal oli ehitusturg ebastabiilne ning esines probleeme nii alltöövõtjate leidmise kui materjalide tarnetega, mistõttu olid ehituse hinnad reaalajas praktiliselt prognoosimatud. 2.3.1.3. Hankija kehtestas riigihankes majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimuse, et taotleja viimase kolme lõppenud majandusaasta (2018-2020.a) ehitustööde netokäive peab olema olnud vähemalt 1 500 000 EUR igal aastal. Hanke eeldatav maksumus riigihangete registris oli 625 000 eurot. 2.3.1.4. RTK hinnangul ei ole hanke kvalifitseerimistingimustes seatud netokäibe ja eelnevalt teostatud lepingute (nn referentslepingute) maksumuse nõuded kooskõlas RHS § 100 lg-s 3 ja § 98 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, samuti RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. 2.3.2. Seisukohad 2.3.2.1. Nagu toetuse saaja juba varem on selgitanud, ei ole riigihangete seadusega keelatud kahekordsest eeldatavast maksumusest suurema netokäibe nõudmine juhul, kui see on põhjendatud ja vajalik (RHS § 100 lg 3). Ainus etteheide, mida toetuse saajale saab teha, on selgituse lisamise kui vorminõude rikkumine. Seda saab aga pidada vaid formaalseks rikkumiseks, mis iseenesest kahju kaasa ei too. 2.3.2.2. Hanke läbiviimise ajal oli hindade tõus ettearvamatu ning reaalse eeldatava maksumuse prognoosimine raskendatud. Hankija lähtus eeldatava maksumuse seadmisel oma parimast teadmisest. Sel perioodil oli eeldatavat maksumust tunduvalt ületavaid hankemenetlusi palju ning maksumuse täpne määramine ei olnud probleemiks vaid toetuse saajale. 2.3.2.3. Toetuse saaja ei nõustu RTK hinnanguga, et 20% kõrgem nõue ei ole proportsionaalne. Nagu ärakuulamise käigus kirjalikult selgitatud, ei saa võtta remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutust 2021 I kvartalis aluseks proportsionaalse hinnatõusu määramisel. Kuigi tagantjärele statistika põhjal ei olnud hindade tõus kokkuvõttes nii suur, siis hanke läbiviimise ajal oli see üsna ettearvamatu. Reaalne hinnatõus ei kajasta ka pakkujate poolt sisse kirjutatud riske, mis ebastabiilses turuolukorras tõstavad hankelepingute puhul märgatavalt hindu, sest hinna üle ei ole võimalik hiljem läbi rääkida, v.a erandjuhtudel eriti märkimisväärse tõusu puhul. Seetõttu ei ole statistika kasutamine hankelepingu hindade tõusu arvestamisel eraldiseisvalt asjakohane näitaja. 2.3.2.4. Tulenevalt esitatud pakkumuse maksumusest ei saa toetuse saaja nõustuda RTK seisukohaga, et automaatselt on sellise netokäibe nõude puhul välistatud pakkujad, kes oleksid olnud võimelised hanget teostama. Arvestades esitatud pakkumuse maksumust, oli hankija netokäibe nõude kehtestamisel õiglane. Hankelepingu reaalne kahekordne maksumus ületas netokäibe nõuet, mistõttu  saab seda hanke eset arvestades pidada proportsionaalseks ning mitte liiga piiravaks. Seega ei ole hankija rikkunud kahekordsest netokäibest suurema nõude seadmisel riigihangete üldpõhimõtteid ning vaid vormiline puudus selgituse juures ei anna põhjust finantskorrektsiooniks. Nagu eelnevalt selgitatud, ei ole ka pakkujad pidanud tingimust piiravaks ega küsinud põhjendusi või palunud tingimusi muuta. Eeltoodust tulenevalt on kahekordsest eeldatavast maksumusest suurema netokäibe nõude kehtestamine põhjendatud ning rikkumist ei esine. Kokkuvõtvalt on toetuse saaja seisukohal, et kuigi kõnealustes hangetes tehti formaalseid vigu, on tegemist väheoluliste puudustega, mis ei toonud kaasa finantsmõju ning finantskorrektsiooni otsus ei ole õigustatud. Juhul, kui vaide läbivaataja tuvastab siiski rikkumise, tuleks rikkumisele kohaldatav finantskorraktsiooni määramisel lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest vähendada finantskorrektsiooni määra. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Toetuse saajal on õigus esitada vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või olekspidanud teada saama. Finantskorrektsiooni otsus edastati toetuse saajale läbi e-toetuse keskkonna 16.12.2022, seega on vaie esitatud tähtaegselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Arvi Vask