Seisukoha küsimine Reku DP KSH programmi eelnõu kohta

Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 1. m�rts 2016. a. 15:29 Adressaat: VA_eva Teema: 5-4/212 Seisukoha k�simine Reku DP KSH programmi eeln�u kohta Manused: seisukoha k�simine asjaomased asutused ja isikud.bdoc; Reku_DP_KSH_programmi_eeln6u.pdf Edastame kirja seisukoha k�simiseks Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise programmi eeln�u osas. Ede M�ldre Maa- ja ehitusn�unik 7300642 [email protected] Loodushoiu Ühing LUTRA Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm (Eelnõu) Tellija: Puhja Vallavalitsus Täitja: MTÜ Loodushoiu Ühing LUTRA Kalevi 69-1; 50103: Tartu. e-post: [email protected]; telefon: 5112991; 7343299) Keskkonnaekspert Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095), TARTU, 2016. 1 SISUKORD Sissejuhatuseks 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk 4 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, asukoht 4 3. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide lühikirjeldus. 5 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 9 5. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu kohta: eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb planeeringu erinevate alternatiivide realiseerimisega. 10 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 13 7. KSH hindamise metoodika kirjeldus 13 8. KSH protsessi ajakava ja avalikustamine 14 9. Andmed KSH osapoolte kohta 16 KSH programmi koostamisel kasutatud materjalid: 17 LISAD LISA 1. KSH algatamine ja sellest teavitamine 18 LISA 2. KSH programmi osas seisukohtade küsimine ja esitatud seisukohad 20 LISA 3. KSH programmi avalikustamisest teavitamise teated LISA 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri LISA 5. KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ja selgitus nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta LISA 6- KSH programmi esitamine heakskiitmiseks 2 SISSEJUHATUSEKS Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Reku parvekoha juurde oli planeeritud rajada Emajõe parema kaldaala laiendamise teel paatidele sildumiskohad ja slipp. Kavandatu ei rahuldanud valla ja ka jõge külastavate kalastajate ja loodushuviliste vajadusi paatide paigaldamiseks, nende ohutuks vettelaskmiseks ja hoidmiseks, mistõttu on kavandatud rajada siia ajakohane väikeujuvvahendite sadama. Selleks algatas Puhja vald uue sadamaala detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõjude hindamise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) esmaseks ülesandeks on koostada kõiki keskkonna tingimusi arvestav KSH programm. KSH programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. KSH aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS). KSH teostatakse selliselt, et see vastaks edaspidi ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide menetluses esitatud nõuetele, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonna küsimused. KSH programmi koostamisel on arvestatud nii KSH kui ka KMH vastavasisulisi nõudeid. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Puhja Vallavolikogu (Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301). Reku sadama detailplaneeringu koostas Maastikuarhitektuuri Büroo; (Lai tn 1- 4 51005 Tartu; reg. nr. 10767406; Telefon: 740 6205: E-post: [email protected]; Koduleht: www.mab.ee KSH teostajaks on Loodushoiu Ühing LUTRA, vastutavaks täitjaks ja juhteksperdiks Nikolai Laanetu. Aadress: Kalevi 69-1; 50103: Tartu. E-post: [email protected]; Telefon 5112991; 7343299) 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on rajada Emajõe kaldapiirkonda Rekule kaasaegsetele nõuetele vastav paadisadam ja puhkekoht, mis lähtub elanikkonna kasvanud vajadustest . Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Reku sildumisrajatise detailplaneeringut (kehtestatud 2011) Reku sildumisala ning selle lähiümbruse osas, andes lahenduse väikesadama rajamiseks. Planeeringus määratakse kinnistule uus sihtotstarve ning ehitusõigus sadama akvatooriumiala rajamiseks, abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lahendatakse detailplaneeringu alale juurdepääsuteed, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning heakorrastus. Selle tegevuse realiseerimiseks algatas Puhja vallavolikogu otsusega 30. juuni 2014 nr 17 Reku sadamaala detailplaneeringu koostamise Puhja vallas Poriküla külas. Koostatava detailplaneeringu ülesandeks on: - koostada planeeringu alale paadisadam väikeujuvvahendite vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks, sildumiseks, hoidmiseks ja ajakohaseks teeninduseks. Detailplaneeringu (DP) kohaselt rajatakse vajaliku süvisega sadama akvatoorium, mille pikkus ja laius rahuldaks kuni 50 väikeujuvvahendi paigaldamist, hoidmist ja oleks tagatud ohutu laiuse ja süvisega väljasõidu kanal jõele; -planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; -juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine; -kujade määramine; -haljastuse- ja heakorrastuse määratlemine planeeritaval maa-alal; -keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Puhja vallavolikogu otsusega 30. juuni 2014 nr 17 algatati Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja asukoht Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartumaa Puhja valla Porikülas Emajõe paremal kaldal asuv Reku endise parvekoha, paatide vettelaskmise ja kunagise paatide hoiu piirkond. Planeeringu ala hõlmab: Reku sildumisala kü (60501:001:0135), pindala 6979 m²; Reku kü (60501:001:0043), pindala 15326 m² ja Puhja-Reku tee T-22113 (60501:001:0056), pindala ca 2095 m². Planeeringuala kogu pindala on ligikaudu 2,6 ha. Planeeringu alaga külgneb põhjast Emajõega kus paiknevad maaüksused (kat. tunnus 60501:002:0019) ja (kat. tunnus 60501:001:0199) Jõe paremal kaldal lääne suunas jääb luha ja soometsa tüüpi ala (kat. tunnus 60501:001:0209), Lõuna suunas jäävad kaks metsakinnistut (kat. tunnus 60501:001:0051) ja (kat. tunnus 60501:001:0165). Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on lokaalse mõjuga ja võib ulatuda vahetult üksnes piirnevatele kinnistutele. Mõju teistele piirkondadele, puudub või on vähe tõenäoline. 4 Arvestatav on kaudne mõju Emajõele ning Alam-Pedja Looduskaitse alale ja perspektiivselt ning taotluslikult ka sotsiaalmajanduslikule arengule. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS). KSH teostatakse võimalusel nii, et see vastaks ka edaspidi ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide (nt. vee erikasutusluba, projekteerimistingimused, ehitusluba, kasutusluba) menetluses, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonnaküsimused. Selliselt järgitakse KeHJS §11 lõigetes 6, 7 ja 71 väljendatud seisukohta vältida asjatut keskkonnamõju hindamise dubleerimist kui selleks puudub sisuline vajadus. KSH programm on koostatud selliselt, et see vastab nii KSH kui KMH vastavasisulistele nõuetele. 3. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide lühikirjeldus. Kavandatavatel tegevustel on kõnealuse detailplaneeringu alal kolm erinevat ja kaalumist väärivat alternatiivi: Alternatiiv I – ehk 0 alternatiiv, on olukord kui tegevust ei kavandata ja piirkonna areng jääb praegu toimuva isetegevusliku arenduse ja kasutuse tingimustesse. Omaalgatuslikult on kaevatud endise kinnikasvanud paatide hoiukoha lohku piiratud ulatusega akvatooriumi osa paatide hoidmiseks ja rajatud betoonist slipp paatide vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks. Ühendus jõega on jäänud tegemata kuna inspektsioon peatas isetegevusliku rajatise arendamise (joon 1). Praeguses seisundis ei ole rajatis kasutatav ja lõpuni on jäänud viimata ka heakorrastustööd ning olukord on pigem häiriv kui otstarbekas ja esteetiline (fotod 1 ja 2). Joonis 1. Reku sadamakoha praeguseks kujunenud olukord ja kinnistute paiknemine (Maa- ameti aerofoto kujutis) 5 Foto 1. Reku parvekoha juurde omavoliliselt rajatud sadama akvatoorium ja slipp Foto 2. Praeguseks rajatud paatide hoidmiseks sadama akvatooriumi osa mille ühendus jõega on lõpuni tegemata. 6 Alternatiiv II on olukorda kui viiakse ellu eelnevalt kavandatud tegevused kehtiva detailplaneeringu ja koostatud sildumisrajatiste projekti kohaselt ja tingimustel. Selle kohaselt on kavandatud rajada Emajõele laiendus kuhu on ette nähtud paigutada ujuvad paadisillad. Sildade kogupikkus 92,4 m, planeeritud paadikohti kokku 18: 13 kuni 8 m pikkustele veesõidukitele ja 4 kohta kuni 12 m veesõidukitele ning üks koht vajadusel peatumiseks ühele pikemale veesõidukile jõega slipipoolse paadisilla ääres (joonis 2). Paadisilla mooduleid võib ümber paigutada ning eemaldada vastavalt antud hetke paadikohtade vajadusele. Hilisemad paadisildade pikendused, Emajõe laiendused ja võimalikud ujuvkonstruktsioonide ümberpaigutamised tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, maaomaniku, Veeteede Ameti ja kohaliku keskkonnaametiga. See lahendus ei rahuldanud ilmselgelt tekkinud vajadusi paatide paigaldamise, nende ohutu hoidmise ja soovitud mahtude suhtes. Selle alternatiivile on antud küll positiivne hinnang 2006. aasta KMH aruandes ja me ei peaks käesolevas KSH-s käsitlema seda alternatiivi, kuid ekspert peab sellist võrdlevat käsitlust siiski oluliseks, et vältida hilisemaid vastuväiteid ja KSH protsessi puudulikku käsitlust. Joonis 2. Reku sildumisrajatise detailplaneeringu projektlahendus kui sildumiskohad jäävad jõe parema kaldaala laienduse piirkonda. (REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING, Töö nr: IB06DP01; Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) 7 Alternatiiv III kohaselt rajatakse suletud akvatooriumiga väikesadam 40-50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu ja selle lähialale vajalik puhkeala koos ööbimisvõimalustega ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega (joonis 3.) Täpsustavad kirjeldused ja joonised on esitatud Reku sadama detailplaneeringu projektis. Planeeritud on eraldi sadama akvatoorium, mõõtudega 92 x 30m mis on Emajõega ühendatud 20 m laiuse kanali kaudu. Akvatoorium koos Emajõge ühendava kanaliga kokku on 3222m². Akvatooriumi ulatuses tuleb pinnas kuni 3m sügavuselt välja kaevata. Väljatõstetud pinnasega (9666m³) täidetakse ümbritsevat sadamaala (12746m²) 0,8 m võrra. Jõest eraldi seisev sadama akvatoorium on kaitstud jõel sõitvate veesõidukite tekitatud lainetusest, jõe voolust ja osaliselt ka valitsevate tuulte eest. Alternatiiv III kohaselt laieneb endise detailplaneeringuga võrreldes mõnevõrra ala ida suunas jõe kaldal, muutuvad oluliselt tööde mahud ja varemalt kavandatud planeeringu iseloom. Joonis 3. Kavandatava väikesadama ala detailplaneeringud illustreeriv kolmemõõtmeline joonis (Maastikuarhitektuuri Büroo: Seletuskiri ja täpsustavad projektjoonised on esitatud Töö nr: 01DP2015 Reku sadamaala detailplaneering, Tartu 2016.) 8 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringu ala jääb Reku endise parvekoha piirkonda Emajõe parema kalda inimtegevuse pool osaliselt muudetud luhaalale. Otseselt mõjutatava ala suurus piirdub detailplaneeringus piiritletuga. Kaudselt avaldub mõju eelkõige Emajõele ja Alam-Pedja linnu- ja loodusalale, mille puhul tuleb arvestada kaitse eeskirja ja kaitsekorralduskavast tulenevate nõuetega. Reku sildumisala katastriüksuse piires puudub hoonestus ning sellest ca 50 % moodustab looduslik luhaalale iseloomulik rohumaa ja 50 % muu maa. Teiste katastriüksuste piires on valitsevalt luhaalale iseloomulik looduslik rohumaa ja Emajõe kaldaservade puistud halli lepa ja pajustikega. Planeeringu ala lõunaserva jääb luhaala kuivenduskraav ja selle taha lammialale iseloomulik madalaboniteediline (3 boniteet) sookaasik must- ja halli-lepa lisanduses (foto 3). Planeeringu alal ei leitud kaitsealuseid taimeliike ja siin ei ole ka fikseeritud nende püsielupaiku. Küll aga tuleb arvestada siinse loomastiku eripärade ja häirimisfaktoriga nende populatsioonidele. Foto 3. Planeeringuala piirkonda jääv luhaala ja sellest vasakul oleva Emajõe kaldapuistu ja paremal sookaasik. Emajõgi kuulub laevatatavate veekogude hulka, seetõttu tuleb arvestada Veeteede Ameti poolt kehtestatud nõuetega. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Puhja-Reku kõrvalmaantee nr 22113 kaudu, mis lõpeb Emajõe ääres ümberpööramis-parkimisplatsil ning Emajõe kaudu kulgevat veeteed mööda. Varemalt toimus Reku parvekohas ka inimeste ülevedu, mis on tänaseks katkenud. Selle taastamise võimalusega on DP arvestatud. 9 Tegevusega kaasneb nii otsene kui ka kaudne mõju mitmetele keskkonna väärtustele. Otsene mõju ilmneb planeeringu ala geomorfoloogilisele olukorrale, mille tulemusena moodustub endisele luhaalale veeala ja osa luhaalast täidetakse väljatõstetud pinnasega, mille tulemusena suurvee perioodidel varemalt üleujutatavale luhaalale moodustub senisest ulatuslikum kuivem ala. See avardab siinse kaldapiirkonna kasutuseks võimalusi ka suurvee perioodidel. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Emajõe kontaktvööndisse ja piirneb vahetult Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga, millest tulenevad mitmed kitsendused ja piirangud. Mõjuala täpsustatud kirjeldus esitatakse KSH aruandes kus leiab käsitlemist mõjude valdkonnad nii Emajõele, Alam-Pedja linnu ja loodusalale ning teistele keskkonna väärtustele. 5. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu kohta: eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb planeeringu erinevate alternatiivide realiseerimisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2) kohaselt on KSH eesmärk:  arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;  tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;  edendada säästvat arengut. Reku sadama uue detailplaneeringu kohane ruumiline lahendus ja funktsionaalsust muudavad tänasega võrreldes selle piirkonna kasutuse loogilisemaks ja loob sellega aluse kõikidele osapooltele võimalused positiivseks edasiseks arenguks. Konkretiseerides mõjuallikad ja nende poolt mõjutatavaid keskkonna väärtusi, vaatleme alljärgnevalt erinevaid alternatiive ja nendega kaasnevaid mõjusid: Eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb I alternatiivi korral: I ehk nn. 0 alternatiiv on olukord, kui jätkub praeguseks korraldamata Reku parvekoha kasutus ja isetegevuslik arendus parvekohas kui ka Emajõe kaldapiirkonnas nii üles kui ka allavoolu. Jõele parema juurdepääsu tagamiseks on endise parvekoha lõigule varemalt rajatud jõele suunatud betoonist slipp. Vajadus paate turvaliselt hoida süvendati endist kinnikasvanud paatide hoiu kohta ja rajati täiendav slipp. Omaalgatuslikud tööd peatati ja väljapääs jõele jäi kaevamata. Omaalgatuslikult rajatud slipp ja akvatooriumi kaeve loovad paatide vette laskmiseks ja hoidmiseks soodsamad tingimused üksnes suurvee perioodil. Madalvee perioodil ühendus jõega puudub ja rajatist kasutada ei saa. Praeguseks kujunenud olukord ei kujuta loodusele olulist ohtu kuid selle korrastamata ümbrus ei ole sobilik ning jätkub piirkonna kaldaalade jätkuv ja progresseeruva kahjustamine ning prügitamise. On kasvanud vajadus puhkeala ja ööbimisvõimaluste järele, mida tunnistavad arvukad telkimis ja lõkketegemiskohtade olemasolu jõe kallastel. Omaalgatuslik tegevus pole seadusega kooskõlas ja ka mitmed tegevused pole vajalikul määral reguleeritud tagamaks vajalikul määral loodushoiu nõuete rakendamist. Elanikkonna vajadused paatide vettelaskmise ja väljavõtu aga ka hoidmise ning puhkamisvõimaluste järele on ilmsed, seetõttu on selge vajadus tekkinud olukorra lahendamiseks ja omaalgatusliku tegevuse lõpetamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik leida lahendused ja luua tingimused olukorra parendamiseks 10 Eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb II alternatiivi korral: II alternatiivi kohaselt (varasem DP) oli kavandatud parvekohast allavoolu jõe paremale kaldale sildumiskoha rajamine 15-16 ujuvvahendile ja olemasoleva slipi rekonstrueerimine. Kõnealune detailplaneeringu projekt ei rahulda reaalselt vajadusi ja nõudeid paatide ohutuks sildumiseks ja ka hoiustamiseks ega paku kaitset jõeliikluse poolt tekitatud lööklainete eest. „Emajõe-Peipsi sildumisrajatiste keti ettevalmistavad tööd“ KMH aruandes (lk 15) esitatud kirjelduse kohaselt on ette nähtud rajada Emajõe peavoolust eraldatud kanal ning kanalisse ujuv paadisild hinnanguliselt neljateistkümne kuni 10.5m pikkuse paadi sildumiseks (vt allpool täpsustav kirjeldus: väljavõte KMH aruande tekstist). Selline lahendus võinuks rahuldada oluliselt tekkinud vajadusi, mida ka omaalgatuslikult hakati teostama (vt alternatiiv I kirjeldus). REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING, Töö nr: IB06DP01 (Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) kohaselt toimub jõe voolusängi laiendamine, süvendamine ja kaldapiirkonna ümberkujundamine, mis muudab selle jõelõigu hüdroloogilist olukorda (vt. joonis 2). Selle kohaselt kavandatakse jõe parema kaldaala voolusängi laiendatud osa piirkonda rajada sildumiskoht. See lahendus ei võimalda paatide ohutud hoidmist ja muudab Emajõe kalda ja voolusängi hüdromorfoloogilist olukorda. Seda lahendust ei saa pidada selles piirkonnas sobivaks lahenduseks. Eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb III alternatiivi korral: III alternatiivi kohaselt rajatakse eraldatud akvatooriumiga väikesadam 40-50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu, selle lähialale puhkeala koos ööbimis- ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega. Kõnealune tegevus on seotud suuremahuliste kaevetöödega, kuid neid on võimalik teostada ilma jõe veestikku kahjustamata. Väljakaevatud pinnas paigaldatakse jõe parema kaldaala piirkonda, sadamast allavoolu jäävale luhale ja külgnevale alale kuhu on võimalik ehitada hiljem puhkamiseks ja ööbimiseks sobivad rajatised. Ka on planeeritud jõe kaldale rajada lõkke tegemise kohad ja sobivad varikatused. Planeeringu ala ja selle võimalikku mõjuala iseloomustab koostatud detailplaneeringu joonised (Töö nr 01DP2015 Reku sadamaala detailplaneering, Tartu 2016.) Kõikide alternatiivide korral on mõju ulatus ja spetsiifika erinev, kuid kavandatava tegevusega võivad ilmneda keskkonnamõjud järgmistele keskkonna väärtustele, mida käsitletakse põhjalikumalt KSH aruandes: *- Mõju geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele- kavandatava tegevusega kaasneb piiratud ulatuses lokaalne mõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja lähiala pinnase niiskusrežiimile seoses selle ala täitmisega, kaevetööde ja pinnase teisaldamisega. *- Mõju hüdroloogilistele tingimustele: pinna- ja põhjaveele, veekasutuse ning sadama akvatooriumi rajamisega kaasnevad muutused ja võimalikud ohud veestikule. *- Sotsiaalmajanduslik keskkond - maakasutuse ja infrastruktuuri arendamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule arengule: majanduslikule keskkonnale ja arendustegevusele *- Inimese heaolu ja tervis – puhkusevõimaluste avardumine, loodusharidus ja harrastustegevus; häirimisfaktori muutused, müra, õhusaaste, risustumine. *- Mõju Natura 2000 alale - esineb kaudne mõju Natura 2000 võrgustiku alale st. Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. *- Piiriülene mõju -kavandatava tegevuse puhul ei ilmne piiriülest keskkonnamõju 11 KMH ja KJS seaduse § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus” - punkt (2) kohaselt peetakse vajalikuks käsitleda täiendavalt punkt (2) all esitatud mitmeid asjasse puutuvaid küsimusi: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 12) turismimajandus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KSH käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju Puhja valla arengule. Ühtlasi pakutakse KSH aruandes välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks. KSH aruande ühe osana käsitletakse ka tööprotsessiga seonduvaid mõjusid, et juhtida tähelepanu mõnedele olulistele mõjuvaldkondadele: *Ehitustööd detailplaneeringu alal -mõjuallikateks on masinate transport ehitusalale, kaevetööd ja pinnase teisaldamine, ehitusmaterjalide transpor ja ladustamine ehitusalal, ehitustööde teostamine, ehitusaegne jäätmekäitlus. Mõjutatavaks elemendiks on eelkõige arendatav ala ja selle lähinaabrus, samuti juurdepääsutee . Häiritud saab ka ehitusperioodil olemasoleva slipi kasutus ja pääs Emajõele, tegemist on ehitusaegsete häiringutega. *-Avariiolukordade võimalikkus, vee- ja reostustõrje -KSH raames pööratakse tähelepanu ka avariiolukordade võimalikkusele, nende tekkimise tõenäosuse vähendamisele ning pakutakse välja leevendavate meetmete ettepanekud avariiolukordade vältimiseks kui ka nende likvideerimiseks. KSH teeb vajadusel ettepanekuid parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseks vältimaks pinnase ja vee reostumist kuna kaevetsoonis on vajalik vee tõrje. *- Parendus ja kordustööde vajalikkus ning planeerimine -KSH raames hinnatakse võimalike kordustööde vajalikkust, näiteks setete kuhjumise korral sissesõidu kanali ja ka sadamaakvatooriumi piirkonnas, nende eemaldamise ja ladustamise vajadust, selle perioodilisust ning kordustöödega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud. *- Võimalikud kaudsed, kumulatiivsed mõjud-KSH koostamisel erinevate teemade lõikes pööratakse tähelepanu ka kaudsetele mõjudele ning koosmõjule nii mõjuliikide kui ka mõjutatavate keskkondade vahel. Eraldi leiab käsitlemist häihimisfaktoriga kaasnevad muutused ja mõju Emajõe veeliiklusele ja Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. *- Muud mõjud ja leevendavad meetmed- KSH aruandes pööratakse tähelepanu vajalike leevendavate meetmete väljatöötamisele milliseid oleks võimalik rakendada projektlahenduse koostamisel ja keskkonnatingimuste määratlemisel ja kehtestamisel. Leevendavaid meetmeid ei ole võimalik alati ehitusprojekti sisse viia, kuid osad leevendavad meetmed esitatakse ehitustööde teostamise kohta (mida saab sellisena siduda ehitushanke tingimustega) –näiteks kasutatavad töövõtted ja mehhanismid, tööde teostamise aeg ja tehnoloogiad, tööde teostamisel rakendatav ehitusjärelevalve spetsiifika (näiteks nõue osaleda järelevalve töörühmas ka keskkonnaeksperdil vms). Veekogu kaldavööndi reostusohtlikkuse hindamine tööde perioodil ja soovituste esitamine olukorra parandamiseks. Sadama ehituse ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate jäätmete käitlemise võimaluste hindamine ning soovitused tingimuste seadmiseks sadamat teenindavale ja kasutavale transpordile. 12 .*- Seireprogramm - KSH aruande osana esitatakse vajadusel (st kui sellekohane sisuline vajadus on selgunud) keskkonnaseire programm. Arendustegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta antavad hinnangud leiavad üksikasjalikumat käsitlemist KSH aruandes, mis lähtub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses kehtestatud nõuetest. 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Tartumaa maakonnaplaneering 1998 sätestab maakonna ruumilise arengu lähtekohad ja eesmärgid ning ruumistruktuuri kujundamise põhimõtted. Maakonna ruumistruktuuri kujundamisega püütakse maakonna kõikides piirkondades luua sõltumata halduspiiridest võrdväärsed elamistingimused. Maakonnaplaneeringu eesmärk on eelkõige toetada piirkondade iseseisvat arengut ja nendevaheliste kommunikatsioonide paranemist ning seeläbi saavutada piirkondade tasakaalustatud areng ning majandusliku ja sotsiaalse konkurentsivõime tõus. Maakonnaplaneeringu kohaselt peavad kõik planeeringuabinõud tagama keskkonna oluliste funktsioonide ja taastumisvõime säilimise. Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Paadisildade, -sadamate ja randumiskohtade rajamist Emajõe ääres on peetud vajalikuks ning kohalikku elu edendavaks tegevuseks ka kohaliku omavalitsuse arengukavades. Seega vastab hinnatav projekt Tartumaa maakonnaplaneeringu, projekti “Emajõe Jõeriik” ja paadisildade projektis osalevate omavalitsuste arengukavas seatud tingimustele. Puhja valla üldplaneeringuga on kavandatud sildumisrajatised ehitada Palupõhja ja Rekule. 7. KSH hindamise metoodika kirjeldus Reku sadamaala detailplaneeringu näol on tegemist arendustegevusega mis näeb ette Emajõe kaldapiirkonda sadamaakvatooriumi ja väikesadamale vajaliku taristu rajamist. Kuna eesmärkide saavutamiseks on ka teisi võimalusi, siis vaadeldakse erinevaid alternatiivseid lahendusi võrdluses Puhja Valla poolt tellitud Reku sadama uue detailplaneeringuga ja KMH ning KSH metoodilisest nõudest võrrelda võimalikke arendusi null alternatiiviga ehk olukorraga kui tegevust ei toimu ega kavandata. Projektlahendustel on oma spetsiifika mille teostamisega võivad kaasnevad konkreetsed mõjud kaitstavatele väärtustele ja keskkonnale, sealhulgas inimkeskkonnale. Traditsiooniliselt ei hinnata 0-alternatiivi ehk olukorda kui tegevust ei toimu või võetakse see alternatiivide võrdlemisel olukorra lähteparameetrina võrdseks „nulliga“. Tegemist on inimese pool mõjustatud piirkonnaga ja seetõttu tuleb vaadelda Reku parvekohas toimuvat 13 arendust ja praeguseks väljakujunenud olukorda lähtuvalt hetke seisundist, kuid peame arvestama ka protsesside arengut, nende kulgu ajalises muutumises. Kui me ei rakenda täiendavalt meetmeid siinse olukorra leevendamiseks, siis võib halveneda veelgi siinse koha keskkonnaseisund ja ei teki soodsaid võimalusi sotsiaalmajanduslikuks arenguks antud piirkonnas. Seetõttu kompleksse hinnangu andmisel on vajalik kaaluda olukorda ka siis, kui arendustegevust ei planeerita või kui seda ei saa lubad keskkonnaväärtuste kaitse seisukohast lähtuvalt. Reku sadamaala detailplaneeringuga kavandatakse Emajõe kaldapiirkonda Rekule väikesadama tarvis sadamaakvatooriumi ja vajaliku taristu rajamist, mis võimaldaks Emajõe kasutust paadimatkadeks, kalastuseks ja leevendab elanikkonna vajadust paatide hoidmiseks ja käitlemiseks. Planeeritud tegevustega on kavandatud olemasoleva olukorra parandamine, avardamaks Suur-Emajõe kesk- ja ülemjooksu kasutust loodusturismi arenduseks ja puhkemajanduslike võimaluste loomiseks tagamaks seejuures loodus- ja miljööväärtuse säilimise. Lähtuvalt sellest hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi mida kavandatav tegevus mõjustab ja mille mõju ajalises perspektiivis laieneb ümbritsevale keskkonnale. Vältimaks mitteoluliste mõjuparameetrite domineerimist, peetakse vajalikuks hindamisel tuua esile mõju olulisus. Hinnangu diapasoon on valitud pluss ja miinus skaalal mõlemas suunas viiepallises süsteemis. Kusjuures mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või tegevusega kaasnev väheoluline mõju tasakaalustub kiiresti sellele järgneval perioodil või toimub see leevendusmeetmete rakendamise tulemusena. Adekvaatsema hinnangu andmise eelduseks on täpsustatud info tegeliku keskkonna seisundi ja arendustegevusega hõlmatava ala kohta. Selleks on kasutada eksperdi enda poolt 1997 ja 2015 aastatel teostatud uurimistööd ja kogutud andmestik ning kaitsekorralduskavade ja eriuuringute materjalid. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Hindamise tulemusena moodustub kriteeriumite koondhinne, mille tulemusena osutub parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. Võttes arvesse erinevate alternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid siis null-alternatiivi korral on see juba realiseerunud ja jätkub selle süvenev või stabiliseeruv protsess. Uute arenduste korral kaasnevad osaliselt samalaadsed mõjud mis on seotud veeliikluse ja inimese mõjuga selles piirkonnas. Kuna kõikide alternatiivide korral on mõjutatavaks keskkonnaks sadama arenduse vahetu planeeringuala ja sellest lähtuv mõju, siis käsitletakse aruandes kõiki olulisemaid mõjuvalkondi ja antakse nendele hinnang lähtuvalt mõju olulisusest ja mõju suurusest. 8. KSH protsessi ajakava ja avalikustamine Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavate seadustega sätestatud korras. Täpset KSH protsessi ajalist kulgemist on raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KSH aruande avaliku arutelu toimumisaja kohta antakse teada seadusega ettenähtud korras. 14 Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lõikele 3 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel programmi sisu osas seisukohta küsima asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Tegemist ei ole piiriülese mõjuga ega muinsuskaitselisi väärtusi mõjustavate tegevustega seetõttu piirdutakse teavitamisel järgmiste asutuste ja isikutega. Asjasse puutuvad isikud ja asutused kelle teavitamine on vajalik: - Keskkonnaministeerium: [email protected]; - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon: [email protected]; - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: [email protected]; - Tartu Maavalitsus: [email protected]; - Maa-amet: [email protected]; - Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo: [email protected]; - Veeteede Amet: [email protected]; - Põllumajandusamet: [email protected]; - Maanteeamet: [email protected]; - Laeva Vallavalitsus: [email protected]; - Tähtvere Vallavalitsus: [email protected]; - Tartu Vallavalitsus: [email protected]; - Planeeringu ala ja naaberkinnisasja omanik: Roland Matt; - valitsusvälised organisatsioonid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] SA Emajõe Jõeriik: [email protected]; LKÜ Kotkas: [email protected]; Eestimaa Loodusefond: [email protected]; Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected] KSH etapp Teatamine (vastutav täitja) Aeg KSH algatamine Väljaandes Avalikud Teadaanded 14 päeva 30. juuni jooksul (arendaja) 2014 nr 17 Välitööd ja nõupidamised ning Puhja Vallavalitsus, LHÜ Lutra; 2015 materjalide koondamine DP, Maastikuarhitektuuri Büroo KSH programmi ning aruande koostamiseks KMH programmi koostamine LHÜ Lutra 2015-2016 KMH programmi Väljaandes Ametlikud teadaanded, Märts 2016 avalikustamine (avalik ajalehes, valla veebilehel. väljapanek, avalikust arutelust e-kirjaga teavitatakse ja küsitakse programmi teatamine ja avalik arutelu) sisu osas seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Täienduste lisamine KMH Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Märts. programmi ja selle esitamine Väljaandes Avalikud Teadaanded 14 päeva 2016.a. kinnitamiseks järelevalvajale jooksul otsus. (arendaja ja ekspert) KMH programmi esitamine 30 päeva jooksul (järelevalvaja ) Aprill heakskiitmiseks 2016.a. KMH aruande koostamine ja (LHÜ Lutra -ekspert) Aprill - Mai esitamine tellijale 2016.a. KSH eelaruande esitamine Puhja vallavalitsus; LHÜ Lutra; Mai 2016 Keskkonnaametile koos Maastikuarhitektuuri Büroo 15 kooskõlastatava DP’ga KMH aruande projekti Väljaandes Ametlikud teadaanded, Mai. 2016.a. avalikust arutelust teatamine, ajalehes, valla veebilehel 14 päeva jooksul. aruande väljapanek e-kirjaga teavitatakse ja küsitakse aruande sisu osas seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. KMH aruande avalik arutelu (arendaja ja ekspert) Mai. 2016.a. Täienduste lisamine (arendaja ja ekspert) Mai. 2016.a. aruandesse ja selle esitamine arendajale Keskkonnamõju hindamise Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile Juuni. aruande esitamine 2016.a. Keskkonnaametile heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks . Teatamine Keskkonnamõju Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Juuli hindamise aruande Väljaandes Avalikud Teadaanded 14 päeva 2016.a. heakskiitmisest või jooksul. Kirjalik otsus. (arendaja ja heakskiitmata jätmisest ekspert)14 päeva jooksul. 9. Andmed KSH osapoolte kohta Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja: Puhja Vallavalitsus, -volikogu Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301. Telefon: 7300641 e-post: [email protected] Arendaja, Planeeringu koostamisest huvitatud isik: SA Puhja Valla Arendus; Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301. Telefon: +372 504 4502; e- post: [email protected]; [email protected] Detailplaneeringu koostaja: Maastikuarhitektuuri Büroo Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu Reg. nr. 10767406 ;Telefon: 740 6205 E-post: [email protected] ; Koduleht: www.mab.ee Otsustaja KSH järelevalvaja: Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri 14, 51014 Tartu Tel: 730 2242, e-post: [email protected] KSH teostaja: Loodushoiu Ühing LUTRA Aadress: Kalevi 69-1; 50103: Tartu. E-post: [email protected]; Telefon 5112991 Vastutav täitja: keskkonnaekspert Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095), Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: 16 Tegevusvaldkonnad: 1) jahindus 2) kalandus 3)veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine 4) maaparandus 5)veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus. Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik 2) vee-elustik 3)kaitstavad loodusobjektid 4)maismaa taimestik 5) vee saaste ja veetase 6) inimese tervis 7)inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. Tehniliste ekspertidena kaasatakse vajadusel täiendavaid eksperte. KSH programmi koostas keskkonnaekspert: Nikolai Laanetu KSH programmi koostamisel kasutatud materjalid: 1. ALAM-PEDJA KAITSE-EESKIRI Vastu võetud 18.05.2007 nr 153; RT I 2007, 38, 273; jõustumine 02.06.2007. 2. Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet 2015. 175. Lk. 3. REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING Töö nr: IB06DP01,Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ; Tellija: Puhja Vallavalitsus; Objekti asukoht: Puhja vald, Poriküla; Planeerija: Terko Veensalu; TARTU 2007 – 2011. 4. Reku sadamaala detailplaneering. Töö nr: 01DP2015, Maastikuarhitektuuri Büroo ; Koostaja: Maastikuarhitekt Valdeko Lukken, Tartu 2016. 5. Puhja valla üldplaneering. Kehtestatud Puhja vallavolikogu 30. Juuni 2009 määrusega nr.13 (25 lk + lisad 14 lk). 6. TARTUMAA OMAVALITSUSTE LIIT EMAJÕE–PEIPSI VEETEE SILDUMISRAJATISTE KETI ETTEVALMISTAVAD TÖÖD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Koostajad: keskkonnaekspert Raimo Pajula (ekspertgrupi juht) hüdroloog, geograafiadoktor Arvo Järvet, Tartu, 2006. Alam-Pedja linnuava 17 LISA 1. KSH algatamine ja sellest teavitamine Puhja 30. juuni 2014 nr 17 Reku sadamaala detailplaneeringu koostamise algatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse § 9 lg 1, lg 2 p 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, Puhja valla ehitusmääruse § 3 lg 2 p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17, § 35 lg 5 Puhja Vallavolikogu eestseisuse 21.05.2014 ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Puhja vallas Poriküla külas, millega soovitakse muuta Puhja Vallavolikogu 30.11.2011 otsusega nr 39 kehtestatud Reku sildumisrajatise detailplaneeringut, Puhja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Reku sadamaala detailplaneering Puhja vallas Poriküla külas. Planeeringu ala hõlmab: 1.1. Reku sildumisala kinnistu (60501:001:0135), pindala 6979 m²; 1.2. Reku kinnistu (60501:001:0043), pindala ca 0,7 ha; 1.3. 22113 Puhja-Reku tee (60501:001:0056), pindala ca 0,2 ha. 2. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Puhja Vallavolikogu (Reku tee 3, Puhja alevik, Puhja vald, Tartumaa, 61301). 3. Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on: -paadisadama lahenduse koostamine käesoleva otsuse punktis 1 toodud planeeringu alale vastavalt lisatud asendiplaanile. Kavandi kohaselt soovitakse rajada vajaliku süvisega sadama akvatoorium, mille pikkus on 100-110 meetrit ja laius 40-50 meetrit ning 20 meetri laiune väljasõidu kanal jõele; -planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; -juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine; -kujade määramine; -haljastuse- ja heakorrastuse määramine planeeritaval maa-alal; -keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 18 4. Algatada Reku sadamaala detailplaneeringuga keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5. Puhja Vallavalitsusel (Reku tee 3, Puhja alevik, Puhja vald, Tartumaa, 61301) asuda detailplaneeringu koostamise korraldamisele ja väljastada detailplaneeringu koostajale vallavalitsuse poolt kinnitatud lähtekohad. 6. Avalikustada detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Puhja valla lehes ning Puhja valla koduleheküljel www.puhja.ee. 7. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda tööpäevadel kell 8.00. – 16.30 Puhja Vallavalitsuses ja Puhja valla veebilehel www.puhja.ee. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Puhja Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Vahur Jaakma Volikogu esimees 19 LISA 2. KSH programmi osas seisukohtade küsimine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt või kohaliku omavalitsuse organilt. Asjasse puutuvad isikud ja asutused kelle teavitamine on vajalik: - Keskkonnaministeerium: [email protected]; - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon: [email protected]; - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: [email protected]; - Tartu Maavalitsus: [email protected]; - Maa-amet: [email protected]; - Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo: [email protected]; - Veeteede Amet: [email protected]; - Põllumajandusamet: [email protected]; - Maanteeamet: [email protected]; - Laeva Vallavalitsus: [email protected]; - Tähtvere Vallavalitsus: [email protected]; - Tartu Vallavalitsus: [email protected]; - Planeeringu ala ja naaberkinnisasja omanik: Roland Matt; - valitsusvälised organisatsioonid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] SA Emajõe Jõeriik: [email protected]; LKÜ Kotkas: [email protected]; Eestimaa Loodusefond: [email protected]; Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected] 20 LISA 3. KSH programmi avalikustamisest teavitamise teated LISA 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri LISA 5. KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ja selgitus nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta LISA 6- KSH programmi heakskiitmine 21 Loodushoiu Ühing LUTRA Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm (Eelnõu) Tellija: Puhja Vallavalitsus Täitja: MTÜ Loodushoiu Ühing LUTRA Kalevi 69-1; 50103: Tartu. e-post: [email protected]; telefon: 5112991; 7343299) Keskkonnaekspert Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095), TARTU, 2016. 1 SISUKORD Sissejuhatuseks 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk 4 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, asukoht 4 3. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide lühikirjeldus. 5 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 9 5. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu kohta: eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb planeeringu erinevate alternatiivide realiseerimisega. 10 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 13 7. KSH hindamise metoodika kirjeldus 13 8. KSH protsessi ajakava ja avalikustamine 14 9. Andmed KSH osapoolte kohta 16 KSH programmi koostamisel kasutatud materjalid: 17 LISAD LISA 1. KSH algatamine ja sellest teavitamine 18 LISA 2. KSH programmi osas seisukohtade küsimine ja esitatud seisukohad 20 LISA 3. KSH programmi avalikustamisest teavitamise teated LISA 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri LISA 5. KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ja selgitus nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta LISA 6- KSH programmi esitamine heakskiitmiseks 2 SISSEJUHATUSEKS Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Reku parvekoha juurde oli planeeritud rajada Emajõe parema kaldaala laiendamise teel paatidele sildumiskohad ja slipp. Kavandatu ei rahuldanud valla ja ka jõge külastavate kalastajate ja loodushuviliste vajadusi paatide paigaldamiseks, nende ohutuks vettelaskmiseks ja hoidmiseks, mistõttu on kavandatud rajada siia ajakohane väikeujuvvahendite sadama. Selleks algatas Puhja vald uue sadamaala detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõjude hindamise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) esmaseks ülesandeks on koostada kõiki keskkonna tingimusi arvestav KSH programm. KSH programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. KSH aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS). KSH teostatakse selliselt, et see vastaks edaspidi ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide menetluses esitatud nõuetele, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonna küsimused. KSH programmi koostamisel on arvestatud nii KSH kui ka KMH vastavasisulisi nõudeid. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Puhja Vallavolikogu (Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301). Reku sadama detailplaneeringu koostas Maastikuarhitektuuri Büroo; (Lai tn 1- 4 51005 Tartu; reg. nr. 10767406; Telefon: 740 6205: E-post: [email protected]; Koduleht: www.mab.ee KSH teostajaks on Loodushoiu Ühing LUTRA, vastutavaks täitjaks ja juhteksperdiks Nikolai Laanetu. Aadress: Kalevi 69-1; 50103: Tartu. E-post: [email protected]; Telefon 5112991; 7343299) 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on rajada Emajõe kaldapiirkonda Rekule kaasaegsetele nõuetele vastav paadisadam ja puhkekoht, mis lähtub elanikkonna kasvanud vajadustest . Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Reku sildumisrajatise detailplaneeringut (kehtestatud 2011) Reku sildumisala ning selle lähiümbruse osas, andes lahenduse väikesadama rajamiseks. Planeeringus määratakse kinnistule uus sihtotstarve ning ehitusõigus sadama akvatooriumiala rajamiseks, abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lahendatakse detailplaneeringu alale juurdepääsuteed, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning heakorrastus. Selle tegevuse realiseerimiseks algatas Puhja vallavolikogu otsusega 30. juuni 2014 nr 17 Reku sadamaala detailplaneeringu koostamise Puhja vallas Poriküla külas. Koostatava detailplaneeringu ülesandeks on: - koostada planeeringu alale paadisadam väikeujuvvahendite vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks, sildumiseks, hoidmiseks ja ajakohaseks teeninduseks. Detailplaneeringu (DP) kohaselt rajatakse vajaliku süvisega sadama akvatoorium, mille pikkus ja laius rahuldaks kuni 50 väikeujuvvahendi paigaldamist, hoidmist ja oleks tagatud ohutu laiuse ja süvisega väljasõidu kanal jõele; -planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; -juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine; -kujade määramine; -haljastuse- ja heakorrastuse määratlemine planeeritaval maa-alal; -keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Puhja vallavolikogu otsusega 30. juuni 2014 nr 17 algatati Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja asukoht Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartumaa Puhja valla Porikülas Emajõe paremal kaldal asuv Reku endise parvekoha, paatide vettelaskmise ja kunagise paatide hoiu piirkond. Planeeringu ala hõlmab: Reku sildumisala kü (60501:001:0135), pindala 6979 m²; Reku kü (60501:001:0043), pindala 15326 m² ja Puhja-Reku tee T-22113 (60501:001:0056), pindala ca 2095 m². Planeeringuala kogu pindala on ligikaudu 2,6 ha. Planeeringu alaga külgneb põhjast Emajõega kus paiknevad maaüksused (kat. tunnus 60501:002:0019) ja (kat. tunnus 60501:001:0199) Jõe paremal kaldal lääne suunas jääb luha ja soometsa tüüpi ala (kat. tunnus 60501:001:0209), Lõuna suunas jäävad kaks metsakinnistut (kat. tunnus 60501:001:0051) ja (kat. tunnus 60501:001:0165). Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on lokaalse mõjuga ja võib ulatuda vahetult üksnes piirnevatele kinnistutele. Mõju teistele piirkondadele, puudub või on vähe tõenäoline. 4 Arvestatav on kaudne mõju Emajõele ning Alam-Pedja Looduskaitse alale ja perspektiivselt ning taotluslikult ka sotsiaalmajanduslikule arengule. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS). KSH teostatakse võimalusel nii, et see vastaks ka edaspidi ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide (nt. vee erikasutusluba, projekteerimistingimused, ehitusluba, kasutusluba) menetluses, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonnaküsimused. Selliselt järgitakse KeHJS §11 lõigetes 6, 7 ja 71 väljendatud seisukohta vältida asjatut keskkonnamõju hindamise dubleerimist kui selleks puudub sisuline vajadus. KSH programm on koostatud selliselt, et see vastab nii KSH kui KMH vastavasisulistele nõuetele. 3. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide lühikirjeldus. Kavandatavatel tegevustel on kõnealuse detailplaneeringu alal kolm erinevat ja kaalumist väärivat alternatiivi: Alternatiiv I – ehk 0 alternatiiv, on olukord kui tegevust ei kavandata ja piirkonna areng jääb praegu toimuva isetegevusliku arenduse ja kasutuse tingimustesse. Omaalgatuslikult on kaevatud endise kinnikasvanud paatide hoiukoha lohku piiratud ulatusega akvatooriumi osa paatide hoidmiseks ja rajatud betoonist slipp paatide vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks. Ühendus jõega on jäänud tegemata kuna inspektsioon peatas isetegevusliku rajatise arendamise (joon 1). Praeguses seisundis ei ole rajatis kasutatav ja lõpuni on jäänud viimata ka heakorrastustööd ning olukord on pigem häiriv kui otstarbekas ja esteetiline (fotod 1 ja 2). Joonis 1. Reku sadamakoha praeguseks kujunenud olukord ja kinnistute paiknemine (Maa- ameti aerofoto kujutis) 5 Foto 1. Reku parvekoha juurde omavoliliselt rajatud sadama akvatoorium ja slipp Foto 2. Praeguseks rajatud paatide hoidmiseks sadama akvatooriumi osa mille ühendus jõega on lõpuni tegemata. 6 Alternatiiv II on olukorda kui viiakse ellu eelnevalt kavandatud tegevused kehtiva detailplaneeringu ja koostatud sildumisrajatiste projekti kohaselt ja tingimustel. Selle kohaselt on kavandatud rajada Emajõele laiendus kuhu on ette nähtud paigutada ujuvad paadisillad. Sildade kogupikkus 92,4 m, planeeritud paadikohti kokku 18: 13 kuni 8 m pikkustele veesõidukitele ja 4 kohta kuni 12 m veesõidukitele ning üks koht vajadusel peatumiseks ühele pikemale veesõidukile jõega slipipoolse paadisilla ääres (joonis 2). Paadisilla mooduleid võib ümber paigutada ning eemaldada vastavalt antud hetke paadikohtade vajadusele. Hilisemad paadisildade pikendused, Emajõe laiendused ja võimalikud ujuvkonstruktsioonide ümberpaigutamised tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, maaomaniku, Veeteede Ameti ja kohaliku keskkonnaametiga. See lahendus ei rahuldanud ilmselgelt tekkinud vajadusi paatide paigaldamise, nende ohutu hoidmise ja soovitud mahtude suhtes. Selle alternatiivile on antud küll positiivne hinnang 2006. aasta KMH aruandes ja me ei peaks käesolevas KSH-s käsitlema seda alternatiivi, kuid ekspert peab sellist võrdlevat käsitlust siiski oluliseks, et vältida hilisemaid vastuväiteid ja KSH protsessi puudulikku käsitlust. Joonis 2. Reku sildumisrajatise detailplaneeringu projektlahendus kui sildumiskohad jäävad jõe parema kaldaala laienduse piirkonda. (REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING, Töö nr: IB06DP01; Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) 7 Alternatiiv III kohaselt rajatakse suletud akvatooriumiga väikesadam 40-50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu ja selle lähialale vajalik puhkeala koos ööbimisvõimalustega ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega (joonis 3.) Täpsustavad kirjeldused ja joonised on esitatud Reku sadama detailplaneeringu projektis. Planeeritud on eraldi sadama akvatoorium, mõõtudega 92 x 30m mis on Emajõega ühendatud 20 m laiuse kanali kaudu. Akvatoorium koos Emajõge ühendava kanaliga kokku on 3222m². Akvatooriumi ulatuses tuleb pinnas kuni 3m sügavuselt välja kaevata. Väljatõstetud pinnasega (9666m³) täidetakse ümbritsevat sadamaala (12746m²) 0,8 m võrra. Jõest eraldi seisev sadama akvatoorium on kaitstud jõel sõitvate veesõidukite tekitatud lainetusest, jõe voolust ja osaliselt ka valitsevate tuulte eest. Alternatiiv III kohaselt laieneb endise detailplaneeringuga võrreldes mõnevõrra ala ida suunas jõe kaldal, muutuvad oluliselt tööde mahud ja varemalt kavandatud planeeringu iseloom. Joonis 3. Kavandatava väikesadama ala detailplaneeringud illustreeriv kolmemõõtmeline joonis (Maastikuarhitektuuri Büroo: Seletuskiri ja täpsustavad projektjoonised on esitatud Töö nr: 01DP2015 Reku sadamaala detailplaneering, Tartu 2016.) 8 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringu ala jääb Reku endise parvekoha piirkonda Emajõe parema kalda inimtegevuse pool osaliselt muudetud luhaalale. Otseselt mõjutatava ala suurus piirdub detailplaneeringus piiritletuga. Kaudselt avaldub mõju eelkõige Emajõele ja Alam-Pedja linnu- ja loodusalale, mille puhul tuleb arvestada kaitse eeskirja ja kaitsekorralduskavast tulenevate nõuetega. Reku sildumisala katastriüksuse piires puudub hoonestus ning sellest ca 50 % moodustab looduslik luhaalale iseloomulik rohumaa ja 50 % muu maa. Teiste katastriüksuste piires on valitsevalt luhaalale iseloomulik looduslik rohumaa ja Emajõe kaldaservade puistud halli lepa ja pajustikega. Planeeringu ala lõunaserva jääb luhaala kuivenduskraav ja selle taha lammialale iseloomulik madalaboniteediline (3 boniteet) sookaasik must- ja halli-lepa lisanduses (foto 3). Planeeringu alal ei leitud kaitsealuseid taimeliike ja siin ei ole ka fikseeritud nende püsielupaiku. Küll aga tuleb arvestada siinse loomastiku eripärade ja häirimisfaktoriga nende populatsioonidele. Foto 3. Planeeringuala piirkonda jääv luhaala ja sellest vasakul oleva Emajõe kaldapuistu ja paremal sookaasik. Emajõgi kuulub laevatatavate veekogude hulka, seetõttu tuleb arvestada Veeteede Ameti poolt kehtestatud nõuetega. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Puhja-Reku kõrvalmaantee nr 22113 kaudu, mis lõpeb Emajõe ääres ümberpööramis-parkimisplatsil ning Emajõe kaudu kulgevat veeteed mööda. Varemalt toimus Reku parvekohas ka inimeste ülevedu, mis on tänaseks katkenud. Selle taastamise võimalusega on DP arvestatud. 9 Tegevusega kaasneb nii otsene kui ka kaudne mõju mitmetele keskkonna väärtustele. Otsene mõju ilmneb planeeringu ala geomorfoloogilisele olukorrale, mille tulemusena moodustub endisele luhaalale veeala ja osa luhaalast täidetakse väljatõstetud pinnasega, mille tulemusena suurvee perioodidel varemalt üleujutatavale luhaalale moodustub senisest ulatuslikum kuivem ala. See avardab siinse kaldapiirkonna kasutuseks võimalusi ka suurvee perioodidel. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Emajõe kontaktvööndisse ja piirneb vahetult Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga, millest tulenevad mitmed kitsendused ja piirangud. Mõjuala täpsustatud kirjeldus esitatakse KSH aruandes kus leiab käsitlemist mõjude valdkonnad nii Emajõele, Alam-Pedja linnu ja loodusalale ning teistele keskkonna väärtustele. 5. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu kohta: eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb planeeringu erinevate alternatiivide realiseerimisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2) kohaselt on KSH eesmärk:  arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;  tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;  edendada säästvat arengut. Reku sadama uue detailplaneeringu kohane ruumiline lahendus ja funktsionaalsust muudavad tänasega võrreldes selle piirkonna kasutuse loogilisemaks ja loob sellega aluse kõikidele osapooltele võimalused positiivseks edasiseks arenguks. Konkretiseerides mõjuallikad ja nende poolt mõjutatavaid keskkonna väärtusi, vaatleme alljärgnevalt erinevaid alternatiive ja nendega kaasnevaid mõjusid: Eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb I alternatiivi korral: I ehk nn. 0 alternatiiv on olukord, kui jätkub praeguseks korraldamata Reku parvekoha kasutus ja isetegevuslik arendus parvekohas kui ka Emajõe kaldapiirkonnas nii üles kui ka allavoolu. Jõele parema juurdepääsu tagamiseks on endise parvekoha lõigule varemalt rajatud jõele suunatud betoonist slipp. Vajadus paate turvaliselt hoida süvendati endist kinnikasvanud paatide hoiu kohta ja rajati täiendav slipp. Omaalgatuslikud tööd peatati ja väljapääs jõele jäi kaevamata. Omaalgatuslikult rajatud slipp ja akvatooriumi kaeve loovad paatide vette laskmiseks ja hoidmiseks soodsamad tingimused üksnes suurvee perioodil. Madalvee perioodil ühendus jõega puudub ja rajatist kasutada ei saa. Praeguseks kujunenud olukord ei kujuta loodusele olulist ohtu kuid selle korrastamata ümbrus ei ole sobilik ning jätkub piirkonna kaldaalade jätkuv ja progresseeruva kahjustamine ning prügitamise. On kasvanud vajadus puhkeala ja ööbimisvõimaluste järele, mida tunnistavad arvukad telkimis ja lõkketegemiskohtade olemasolu jõe kallastel. Omaalgatuslik tegevus pole seadusega kooskõlas ja ka mitmed tegevused pole vajalikul määral reguleeritud tagamaks vajalikul määral loodushoiu nõuete rakendamist. Elanikkonna vajadused paatide vettelaskmise ja väljavõtu aga ka hoidmise ning puhkamisvõimaluste järele on ilmsed, seetõttu on selge vajadus tekkinud olukorra lahendamiseks ja omaalgatusliku tegevuse lõpetamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik leida lahendused ja luua tingimused olukorra parendamiseks 10 Eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb II alternatiivi korral: II alternatiivi kohaselt (varasem DP) oli kavandatud parvekohast allavoolu jõe paremale kaldale sildumiskoha rajamine 15-16 ujuvvahendile ja olemasoleva slipi rekonstrueerimine. Kõnealune detailplaneeringu projekt ei rahulda reaalselt vajadusi ja nõudeid paatide ohutuks sildumiseks ja ka hoiustamiseks ega paku kaitset jõeliikluse poolt tekitatud lööklainete eest. „Emajõe-Peipsi sildumisrajatiste keti ettevalmistavad tööd“ KMH aruandes (lk 15) esitatud kirjelduse kohaselt on ette nähtud rajada Emajõe peavoolust eraldatud kanal ning kanalisse ujuv paadisild hinnanguliselt neljateistkümne kuni 10.5m pikkuse paadi sildumiseks (vt allpool täpsustav kirjeldus: väljavõte KMH aruande tekstist). Selline lahendus võinuks rahuldada oluliselt tekkinud vajadusi, mida ka omaalgatuslikult hakati teostama (vt alternatiiv I kirjeldus). REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING, Töö nr: IB06DP01 (Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) kohaselt toimub jõe voolusängi laiendamine, süvendamine ja kaldapiirkonna ümberkujundamine, mis muudab selle jõelõigu hüdroloogilist olukorda (vt. joonis 2). Selle kohaselt kavandatakse jõe parema kaldaala voolusängi laiendatud osa piirkonda rajada sildumiskoht. See lahendus ei võimalda paatide ohutud hoidmist ja muudab Emajõe kalda ja voolusängi hüdromorfoloogilist olukorda. Seda lahendust ei saa pidada selles piirkonnas sobivaks lahenduseks. Eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb III alternatiivi korral: III alternatiivi kohaselt rajatakse eraldatud akvatooriumiga väikesadam 40-50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu, selle lähialale puhkeala koos ööbimis- ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega. Kõnealune tegevus on seotud suuremahuliste kaevetöödega, kuid neid on võimalik teostada ilma jõe veestikku kahjustamata. Väljakaevatud pinnas paigaldatakse jõe parema kaldaala piirkonda, sadamast allavoolu jäävale luhale ja külgnevale alale kuhu on võimalik ehitada hiljem puhkamiseks ja ööbimiseks sobivad rajatised. Ka on planeeritud jõe kaldale rajada lõkke tegemise kohad ja sobivad varikatused. Planeeringu ala ja selle võimalikku mõjuala iseloomustab koostatud detailplaneeringu joonised (Töö nr 01DP2015 Reku sadamaala detailplaneering, Tartu 2016.) Kõikide alternatiivide korral on mõju ulatus ja spetsiifika erinev, kuid kavandatava tegevusega võivad ilmneda keskkonnamõjud järgmistele keskkonna väärtustele, mida käsitletakse põhjalikumalt KSH aruandes: *- Mõju geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele- kavandatava tegevusega kaasneb piiratud ulatuses lokaalne mõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja lähiala pinnase niiskusrežiimile seoses selle ala täitmisega, kaevetööde ja pinnase teisaldamisega. *- Mõju hüdroloogilistele tingimustele: pinna- ja põhjaveele, veekasutuse ning sadama akvatooriumi rajamisega kaasnevad muutused ja võimalikud ohud veestikule. *- Sotsiaalmajanduslik keskkond - maakasutuse ja infrastruktuuri arendamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule arengule: majanduslikule keskkonnale ja arendustegevusele *- Inimese heaolu ja tervis – puhkusevõimaluste avardumine, loodusharidus ja harrastustegevus; häirimisfaktori muutused, müra, õhusaaste, risustumine. *- Mõju Natura 2000 alale - esineb kaudne mõju Natura 2000 võrgustiku alale st. Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. *- Piiriülene mõju -kavandatava tegevuse puhul ei ilmne piiriülest keskkonnamõju 11 KMH ja KJS seaduse § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus” - punkt (2) kohaselt peetakse vajalikuks käsitleda täiendavalt punkt (2) all esitatud mitmeid asjasse puutuvaid küsimusi: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 12) turismimajandus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KSH käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju Puhja valla arengule. Ühtlasi pakutakse KSH aruandes välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks. KSH aruande ühe osana käsitletakse ka tööprotsessiga seonduvaid mõjusid, et juhtida tähelepanu mõnedele olulistele mõjuvaldkondadele: *Ehitustööd detailplaneeringu alal -mõjuallikateks on masinate transport ehitusalale, kaevetööd ja pinnase teisaldamine, ehitusmaterjalide transpor ja ladustamine ehitusalal, ehitustööde teostamine, ehitusaegne jäätmekäitlus. Mõjutatavaks elemendiks on eelkõige arendatav ala ja selle lähinaabrus, samuti juurdepääsutee . Häiritud saab ka ehitusperioodil olemasoleva slipi kasutus ja pääs Emajõele, tegemist on ehitusaegsete häiringutega. *-Avariiolukordade võimalikkus, vee- ja reostustõrje -KSH raames pööratakse tähelepanu ka avariiolukordade võimalikkusele, nende tekkimise tõenäosuse vähendamisele ning pakutakse välja leevendavate meetmete ettepanekud avariiolukordade vältimiseks kui ka nende likvideerimiseks. KSH teeb vajadusel ettepanekuid parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseks vältimaks pinnase ja vee reostumist kuna kaevetsoonis on vajalik vee tõrje. *- Parendus ja kordustööde vajalikkus ning planeerimine -KSH raames hinnatakse võimalike kordustööde vajalikkust, näiteks setete kuhjumise korral sissesõidu kanali ja ka sadamaakvatooriumi piirkonnas, nende eemaldamise ja ladustamise vajadust, selle perioodilisust ning kordustöödega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud. *- Võimalikud kaudsed, kumulatiivsed mõjud-KSH koostamisel erinevate teemade lõikes pööratakse tähelepanu ka kaudsetele mõjudele ning koosmõjule nii mõjuliikide kui ka mõjutatavate keskkondade vahel. Eraldi leiab käsitlemist häihimisfaktoriga kaasnevad muutused ja mõju Emajõe veeliiklusele ja Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. *- Muud mõjud ja leevendavad meetmed- KSH aruandes pööratakse tähelepanu vajalike leevendavate meetmete väljatöötamisele milliseid oleks võimalik rakendada projektlahenduse koostamisel ja keskkonnatingimuste määratlemisel ja kehtestamisel. Leevendavaid meetmeid ei ole võimalik alati ehitusprojekti sisse viia, kuid osad leevendavad meetmed esitatakse ehitustööde teostamise kohta (mida saab sellisena siduda ehitushanke tingimustega) –näiteks kasutatavad töövõtted ja mehhanismid, tööde teostamise aeg ja tehnoloogiad, tööde teostamisel rakendatav ehitusjärelevalve spetsiifika (näiteks nõue osaleda järelevalve töörühmas ka keskkonnaeksperdil vms). Veekogu kaldavööndi reostusohtlikkuse hindamine tööde perioodil ja soovituste esitamine olukorra parandamiseks. Sadama ehituse ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate jäätmete käitlemise võimaluste hindamine ning soovitused tingimuste seadmiseks sadamat teenindavale ja kasutavale transpordile. 12 .*- Seireprogramm - KSH aruande osana esitatakse vajadusel (st kui sellekohane sisuline vajadus on selgunud) keskkonnaseire programm. Arendustegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta antavad hinnangud leiavad üksikasjalikumat käsitlemist KSH aruandes, mis lähtub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses kehtestatud nõuetest. 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Tartumaa maakonnaplaneering 1998 sätestab maakonna ruumilise arengu lähtekohad ja eesmärgid ning ruumistruktuuri kujundamise põhimõtted. Maakonna ruumistruktuuri kujundamisega püütakse maakonna kõikides piirkondades luua sõltumata halduspiiridest võrdväärsed elamistingimused. Maakonnaplaneeringu eesmärk on eelkõige toetada piirkondade iseseisvat arengut ja nendevaheliste kommunikatsioonide paranemist ning seeläbi saavutada piirkondade tasakaalustatud areng ning majandusliku ja sotsiaalse konkurentsivõime tõus. Maakonnaplaneeringu kohaselt peavad kõik planeeringuabinõud tagama keskkonna oluliste funktsioonide ja taastumisvõime säilimise. Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Paadisildade, -sadamate ja randumiskohtade rajamist Emajõe ääres on peetud vajalikuks ning kohalikku elu edendavaks tegevuseks ka kohaliku omavalitsuse arengukavades. Seega vastab hinnatav projekt Tartumaa maakonnaplaneeringu, projekti “Emajõe Jõeriik” ja paadisildade projektis osalevate omavalitsuste arengukavas seatud tingimustele. Puhja valla üldplaneeringuga on kavandatud sildumisrajatised ehitada Palupõhja ja Rekule. 7. KSH hindamise metoodika kirjeldus Reku sadamaala detailplaneeringu näol on tegemist arendustegevusega mis näeb ette Emajõe kaldapiirkonda sadamaakvatooriumi ja väikesadamale vajaliku taristu rajamist. Kuna eesmärkide saavutamiseks on ka teisi võimalusi, siis vaadeldakse erinevaid alternatiivseid lahendusi võrdluses Puhja Valla poolt tellitud Reku sadama uue detailplaneeringuga ja KMH ning KSH metoodilisest nõudest võrrelda võimalikke arendusi null alternatiiviga ehk olukorraga kui tegevust ei toimu ega kavandata. Projektlahendustel on oma spetsiifika mille teostamisega võivad kaasnevad konkreetsed mõjud kaitstavatele väärtustele ja keskkonnale, sealhulgas inimkeskkonnale. Traditsiooniliselt ei hinnata 0-alternatiivi ehk olukorda kui tegevust ei toimu või võetakse see alternatiivide võrdlemisel olukorra lähteparameetrina võrdseks „nulliga“. Tegemist on inimese pool mõjustatud piirkonnaga ja seetõttu tuleb vaadelda Reku parvekohas toimuvat 13 arendust ja praeguseks väljakujunenud olukorda lähtuvalt hetke seisundist, kuid peame arvestama ka protsesside arengut, nende kulgu ajalises muutumises. Kui me ei rakenda täiendavalt meetmeid siinse olukorra leevendamiseks, siis võib halveneda veelgi siinse koha keskkonnaseisund ja ei teki soodsaid võimalusi sotsiaalmajanduslikuks arenguks antud piirkonnas. Seetõttu kompleksse hinnangu andmisel on vajalik kaaluda olukorda ka siis, kui arendustegevust ei planeerita või kui seda ei saa lubad keskkonnaväärtuste kaitse seisukohast lähtuvalt. Reku sadamaala detailplaneeringuga kavandatakse Emajõe kaldapiirkonda Rekule väikesadama tarvis sadamaakvatooriumi ja vajaliku taristu rajamist, mis võimaldaks Emajõe kasutust paadimatkadeks, kalastuseks ja leevendab elanikkonna vajadust paatide hoidmiseks ja käitlemiseks. Planeeritud tegevustega on kavandatud olemasoleva olukorra parandamine, avardamaks Suur-Emajõe kesk- ja ülemjooksu kasutust loodusturismi arenduseks ja puhkemajanduslike võimaluste loomiseks tagamaks seejuures loodus- ja miljööväärtuse säilimise. Lähtuvalt sellest hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi mida kavandatav tegevus mõjustab ja mille mõju ajalises perspektiivis laieneb ümbritsevale keskkonnale. Vältimaks mitteoluliste mõjuparameetrite domineerimist, peetakse vajalikuks hindamisel tuua esile mõju olulisus. Hinnangu diapasoon on valitud pluss ja miinus skaalal mõlemas suunas viiepallises süsteemis. Kusjuures mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või tegevusega kaasnev väheoluline mõju tasakaalustub kiiresti sellele järgneval perioodil või toimub see leevendusmeetmete rakendamise tulemusena. Adekvaatsema hinnangu andmise eelduseks on täpsustatud info tegeliku keskkonna seisundi ja arendustegevusega hõlmatava ala kohta. Selleks on kasutada eksperdi enda poolt 1997 ja 2015 aastatel teostatud uurimistööd ja kogutud andmestik ning kaitsekorralduskavade ja eriuuringute materjalid. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Hindamise tulemusena moodustub kriteeriumite koondhinne, mille tulemusena osutub parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. Võttes arvesse erinevate alternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid siis null-alternatiivi korral on see juba realiseerunud ja jätkub selle süvenev või stabiliseeruv protsess. Uute arenduste korral kaasnevad osaliselt samalaadsed mõjud mis on seotud veeliikluse ja inimese mõjuga selles piirkonnas. Kuna kõikide alternatiivide korral on mõjutatavaks keskkonnaks sadama arenduse vahetu planeeringuala ja sellest lähtuv mõju, siis käsitletakse aruandes kõiki olulisemaid mõjuvalkondi ja antakse nendele hinnang lähtuvalt mõju olulisusest ja mõju suurusest. 8. KSH protsessi ajakava ja avalikustamine Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavate seadustega sätestatud korras. Täpset KSH protsessi ajalist kulgemist on raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KSH aruande avaliku arutelu toimumisaja kohta antakse teada seadusega ettenähtud korras. 14 Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lõikele 3 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel programmi sisu osas seisukohta küsima asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Tegemist ei ole piiriülese mõjuga ega muinsuskaitselisi väärtusi mõjustavate tegevustega seetõttu piirdutakse teavitamisel järgmiste asutuste ja isikutega. Asjasse puutuvad isikud ja asutused kelle teavitamine on vajalik: - Keskkonnaministeerium: [email protected]; - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon: [email protected]; - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: [email protected]; - Tartu Maavalitsus: [email protected]; - Maa-amet: [email protected]; - Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo: [email protected]; - Veeteede Amet: [email protected]; - Põllumajandusamet: [email protected]; - Maanteeamet: [email protected]; - Laeva Vallavalitsus: [email protected]; - Tähtvere Vallavalitsus: [email protected]; - Tartu Vallavalitsus: [email protected]; - Planeeringu ala ja naaberkinnisasja omanik: Roland Matt; - valitsusvälised organisatsioonid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] SA Emajõe Jõeriik: [email protected]; LKÜ Kotkas: [email protected]; Eestimaa Loodusefond: [email protected]; Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected] KSH etapp Teatamine (vastutav täitja) Aeg KSH algatamine Väljaandes Avalikud Teadaanded 14 päeva 30. juuni jooksul (arendaja) 2014 nr 17 Välitööd ja nõupidamised ning Puhja Vallavalitsus, LHÜ Lutra; 2015 materjalide koondamine DP, Maastikuarhitektuuri Büroo KSH programmi ning aruande koostamiseks KMH programmi koostamine LHÜ Lutra 2015-2016 KMH programmi Väljaandes Ametlikud teadaanded, Märts 2016 avalikustamine (avalik ajalehes, valla veebilehel. väljapanek, avalikust arutelust e-kirjaga teavitatakse ja küsitakse programmi teatamine ja avalik arutelu) sisu osas seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Täienduste lisamine KMH Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Märts. programmi ja selle esitamine Väljaandes Avalikud Teadaanded 14 päeva 2016.a. kinnitamiseks järelevalvajale jooksul otsus. (arendaja ja ekspert) KMH programmi esitamine 30 päeva jooksul (järelevalvaja ) Aprill heakskiitmiseks 2016.a. KMH aruande koostamine ja (LHÜ Lutra -ekspert) Aprill - Mai esitamine tellijale 2016.a. KSH eelaruande esitamine Puhja vallavalitsus; LHÜ Lutra; Mai 2016 Keskkonnaametile koos Maastikuarhitektuuri Büroo 15 kooskõlastatava DP’ga KMH aruande projekti Väljaandes Ametlikud teadaanded, Mai. 2016.a. avalikust arutelust teatamine, ajalehes, valla veebilehel 14 päeva jooksul. aruande väljapanek e-kirjaga teavitatakse ja küsitakse aruande sisu osas seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. KMH aruande avalik arutelu (arendaja ja ekspert) Mai. 2016.a. Täienduste lisamine (arendaja ja ekspert) Mai. 2016.a. aruandesse ja selle esitamine arendajale Keskkonnamõju hindamise Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile Juuni. aruande esitamine 2016.a. Keskkonnaametile heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks . Teatamine Keskkonnamõju Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Juuli hindamise aruande Väljaandes Avalikud Teadaanded 14 päeva 2016.a. heakskiitmisest või jooksul. Kirjalik otsus. (arendaja ja heakskiitmata jätmisest ekspert)14 päeva jooksul. 9. Andmed KSH osapoolte kohta Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja: Puhja Vallavalitsus, -volikogu Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301. Telefon: 7300641 e-post: [email protected] Arendaja, Planeeringu koostamisest huvitatud isik: SA Puhja Valla Arendus; Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301. Telefon: +372 504 4502; e- post: [email protected]; [email protected] Detailplaneeringu koostaja: Maastikuarhitektuuri Büroo Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu Reg. nr. 10767406 ;Telefon: 740 6205 E-post: [email protected] ; Koduleht: www.mab.ee Otsustaja KSH järelevalvaja: Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri 14, 51014 Tartu Tel: 730 2242, e-post: [email protected] KSH teostaja: Loodushoiu Ühing LUTRA Aadress: Kalevi 69-1; 50103: Tartu. E-post: [email protected]; Telefon 5112991 Vastutav täitja: keskkonnaekspert Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095), Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: 16 Tegevusvaldkonnad: 1) jahindus 2) kalandus 3)veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine 4) maaparandus 5)veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus. Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik 2) vee-elustik 3)kaitstavad loodusobjektid 4)maismaa taimestik 5) vee saaste ja veetase 6) inimese tervis 7)inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. Tehniliste ekspertidena kaasatakse vajadusel täiendavaid eksperte. KSH programmi koostas keskkonnaekspert: Nikolai Laanetu KSH programmi koostamisel kasutatud materjalid: 1. ALAM-PEDJA KAITSE-EESKIRI Vastu võetud 18.05.2007 nr 153; RT I 2007, 38, 273; jõustumine 02.06.2007. 2. Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet 2015. 175. Lk. 3. REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING Töö nr: IB06DP01,Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ; Tellija: Puhja Vallavalitsus; Objekti asukoht: Puhja vald, Poriküla; Planeerija: Terko Veensalu; TARTU 2007 – 2011. 4. Reku sadamaala detailplaneering. Töö nr: 01DP2015, Maastikuarhitektuuri Büroo ; Koostaja: Maastikuarhitekt Valdeko Lukken, Tartu 2016. 5. Puhja valla üldplaneering. Kehtestatud Puhja vallavolikogu 30. Juuni 2009 määrusega nr.13 (25 lk + lisad 14 lk). 6. TARTUMAA OMAVALITSUSTE LIIT EMAJÕE–PEIPSI VEETEE SILDUMISRAJATISTE KETI ETTEVALMISTAVAD TÖÖD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Koostajad: keskkonnaekspert Raimo Pajula (ekspertgrupi juht) hüdroloog, geograafiadoktor Arvo Järvet, Tartu, 2006. Alam-Pedja linnuava 17 LISA 1. KSH algatamine ja sellest teavitamine Puhja 30. juuni 2014 nr 17 Reku sadamaala detailplaneeringu koostamise algatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse § 9 lg 1, lg 2 p 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, Puhja valla ehitusmääruse § 3 lg 2 p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17, § 35 lg 5 Puhja Vallavolikogu eestseisuse 21.05.2014 ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Puhja vallas Poriküla külas, millega soovitakse muuta Puhja Vallavolikogu 30.11.2011 otsusega nr 39 kehtestatud Reku sildumisrajatise detailplaneeringut, Puhja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Reku sadamaala detailplaneering Puhja vallas Poriküla külas. Planeeringu ala hõlmab: 1.1. Reku sildumisala kinnistu (60501:001:0135), pindala 6979 m²; 1.2. Reku kinnistu (60501:001:0043), pindala ca 0,7 ha; 1.3. 22113 Puhja-Reku tee (60501:001:0056), pindala ca 0,2 ha. 2. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Puhja Vallavolikogu (Reku tee 3, Puhja alevik, Puhja vald, Tartumaa, 61301). 3. Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on: -paadisadama lahenduse koostamine käesoleva otsuse punktis 1 toodud planeeringu alale vastavalt lisatud asendiplaanile. Kavandi kohaselt soovitakse rajada vajaliku süvisega sadama akvatoorium, mille pikkus on 100-110 meetrit ja laius 40-50 meetrit ning 20 meetri laiune väljasõidu kanal jõele; -planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; -juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine; -kujade määramine; -haljastuse- ja heakorrastuse määramine planeeritaval maa-alal; -keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 18 4. Algatada Reku sadamaala detailplaneeringuga keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5. Puhja Vallavalitsusel (Reku tee 3, Puhja alevik, Puhja vald, Tartumaa, 61301) asuda detailplaneeringu koostamise korraldamisele ja väljastada detailplaneeringu koostajale vallavalitsuse poolt kinnitatud lähtekohad. 6. Avalikustada detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Puhja valla lehes ning Puhja valla koduleheküljel www.puhja.ee. 7. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda tööpäevadel kell 8.00. – 16.30 Puhja Vallavalitsuses ja Puhja valla veebilehel www.puhja.ee. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Puhja Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Vahur Jaakma Volikogu esimees 19 LISA 2. KSH programmi osas seisukohtade küsimine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt või kohaliku omavalitsuse organilt. Asjasse puutuvad isikud ja asutused kelle teavitamine on vajalik: - Keskkonnaministeerium: [email protected]; - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon: [email protected]; - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: [email protected]; - Tartu Maavalitsus: [email protected]; - Maa-amet: [email protected]; - Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo: [email protected]; - Veeteede Amet: [email protected]; - Põllumajandusamet: [email protected]; - Maanteeamet: [email protected]; - Laeva Vallavalitsus: [email protected]; - Tähtvere Vallavalitsus: [email protected]; - Tartu Vallavalitsus: [email protected]; - Planeeringu ala ja naaberkinnisasja omanik: Roland Matt; - valitsusvälised organisatsioonid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] SA Emajõe Jõeriik: [email protected]; LKÜ Kotkas: [email protected]; Eestimaa Loodusefond: [email protected]; Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected] 20 LISA 3. KSH programmi avalikustamisest teavitamise teated LISA 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri LISA 5. KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ja selgitus nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta LISA 6- KSH programmi heakskiitmine 21