MERPOL rakendusplaan

"Eesti merenduspoliitika 2012-2020" rakendusplaan aastateks 2014-2016 Vastutav Nr Tegevus 2014 2015 2016 Lõpptähtaeg Märkused VA tegevused kuni 04.03.2016a ning plaanid aastaks 2016. institutsioon PRIORITEET 1 Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Mõjunäitajad: 1) merendussektori ettevõtetes loodava lisandväärtuse kasv aastas on suurem kui SKP kasv (%) 2) töötajate arv sektoris on 2020. aastaks 25 000 Eesmärk 1 Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline 1.1. Eesti laevandusele Euroopa riikidega võrdsete konkurentsitingimuste loomine Tulemusnäitaja: Eesti lipu all sõitvate üle 500GT kaubalaevade arv on 2030. aastaks vähemalt 50. Vahenäitaja 2020. aastal on 35 laeva MKM esitab valitsusele laevandustoetuse muudatuse ettepanekut 2014.a. I pa. Juhul kui ettepanekut ei võeta vastu, jätkatakse laevandusettevõtete toetamise süsteemi analüüsiga ning uue ettepaneku esitamise kuupäeva lepitakse kokku 1 Laevandusettevõtete toetamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine 30.juuni 30.06.2014 MKM 2014. aastal. kord kahe aasta Tariifipoliitika on ülevaadatud 2012.a. ühtse navigatsioonitasu süsteemi 2 Tariifipoliitika ülevaatamine jooksul MKM väljatöötamise käigus. Võõrtööjõu kasutamise põhimõtted vaadatakse üle koos teise laevaregistri 3 Kaubalaevadel võõrtööjõu kasutamise põhimõtete ülevaatamine 30.juuni 30.06.2014 MKM vajaduse analüüsimisega. Seoses EL regulatsioonist tuleneva vajadusega tuua laevu EL lipu alla on teema tähtsus suurenenud ja eelkõige Saksa laevaomanikud on huvitatud 09.2014a esitas MKM juhitud töögrupp ettepanekud Eesti laevaregistri konkurentsivõime konkurentsivõimelisest EL-i liikmesriigi registrist, kuhu osa oma laevastikust suurendamiseks (dokument "Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine"). 4 Nn. teise laevaregistri loomise vajaduse analüüsimine ja vajadusel rakendamine 30.juuni 30.06.2014 MKM, VA tuua. Seetõttu on tegevuse tähtaeg toodud varasemaks. Ettepanekude realiseerimiseks on vaja poliitilist otsust. Meremeeste sotsiaalsete garantiidega seotud küsimusi käsitletakse välisriikidega 5 Sotsiaalkindlustusalaste välislepingute sõlmimise ettevalmistamine 31.dets 31.12.2015 SoM sõlmivate sotsiaalkindlustuslepingute raames Eesmärk 2 Kaubavood läbi Eesti sadamate on suurenenud Mõjunäitajad: 1) sadamate kaubakäive on 2016. aastal 50 miljonit tonni 2) konteinervedude kasv aastatel 2011–2015 on keskmiselt 20% aastas 2.1. Merendusalaste koostöövõrgustike potentsiaali kasutamine Tulemusnäitaja: Eesti ettevõtted on aastatel 2011-2020 osalenud vähemalt kümnes merendusalases arendusprojektis Läänemere meremagistraalide Eesti kontseptsiooni väljatöötamine ja tegevuskava Tähtaeg pikendatud seoses TEN-t määruse muutmisega. Uue kontseptsiooni 6 rakendamine 30.juuni 30.06.2014 MKM väljatöötamise vajadus selgub peale uuendatud TEN-t määruse jõustumist. 7 Läänemere strateegia tegevuste elluviimine pidev MKM Vajalik on luua sektoritevaheline võimekas mere ja merenduse taustsüsteemi tundev võrgustik, mis võimaldab terviklikku mere ja merendus-suuniseid ellu 8 Tervikliku mere ja merenduse valitsemise võimekuse loomine ja arendamine pidev Ministeeriumid rakendada. 9 Marco Polo programmi raames vähemalt 2 projekti elluviimine 31.dets 31.12.2016 MKM 2.2. Merendusega seotud rahvusvahelise kaubaveo arengu toetamine Tulemusnäitaja: logistikasektori ekspordikäive on 2014. aastaks suurenenud 30% võrreldes 2009. aastaga. Uus sihttase 2020. aastaks seatakse 2013. aastal Ettepaneku tegemine EAS-ile uue logistika klastriprojekti algatamiseks perioodil 2014- 10 2020 31.dets 31.12.2014 MKM Kaubakoridori hind on ülevaadatud 2012.a. navigatsioonitasu määrast tuleneva kord kahe aasta mõju analüüsimise käigus. Edaspidi teostatakse kord kahe aasta jooksul koos 11 Eesti kaubakoridori hinda mõjutavate tasude ülevaatamine jooksul MKM tariifipoliitika ülevaatamisega (rakendusplaani tegevus nr 3). 2.3. Sadamate infrastruktuuri väljaarendamise soodustamine Tulemusnäitaja: sadamate infrastruktuuri investeeritakse keskmiselt 30 miljonit eurot aastas 2012.a. on valminud Kaubandus- ja Tööstuskoja uuring kohalike omavalitsuste ettevõtlussõbralikkuse kohta, mis käsitleb KOV-ide motiveerimise temaatikat 12 Analüüsi teostamine kohalike omavalituste kaasamiseks sadamate arendamisse 31.dets 31.12.2014 MKM, RM, SiM, KTK üldisemalt (ei keskendu sadamate arendamisele). 13 Riigikaitseliste vajaduste identifitseerimine sadamate arendamisel 31.dets 31.12.2014 KM, MKM Hetkel on kalanduspiirkondades strateegiate rakendamise periood, kus muuhulgas toimub väikesadamate aktiivne moderniseerimine. Viimased väljamaksed toimuvad 2015 esimesel poolaastal. 2014.a. lõpuks analüüsitakse tehtud investeeringud ja sellest tulenevalt tehakse kindlaks 2014-2020 perioodi 14 Kalalaevade teenindamiseks vajalike investeeringute analüüsimine 31.dets 31.12.2014 MKM, PõM vajadused. Eesmärk 3 Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel on suurenenud Mõjunäitajad: 1) rahvusvahelistel liinidel on aastane reisijate arv alates 2015. a. vähemalt 8 miljonit 2) kruiisituristide arv aastas on alates 2015. a. vähemalt 500 000 3.1. Rahvusvahelise reisijateveo konkurentsivõime toetamine Tulemusnäitaja: Eesti laevaregistris registreeritud reisilaevade kogutonnaaž ei ole 2020. aastaks vähenenud võrreldes 2010 aastaga 15 Laevandusettevõtete konkurentsivõime analüüsimine kord aastas MKM Sadamatasud on ülevaadatud 2012.a. ühtse navigatsioonitasu süsteemi 16 Sadamatasude konkurentsivõime hindamine kord aastas MKM väljatöötamise käigus. Eesmärk 4 Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised Mõjunäitaja: laevaehituse ja -remondi sektori lisandväärtus on 2020. aastal vähemalt 100 miljonit eurot 4.1. Laevaehituse ja –remondi (sh projekteerimise) konkurentsivõime suurendamine Tulemusnäitaja: sektori ettevõtete lisandväärtus on 2020. aastal vähemalt 100 miljonit eurot MKM, HTM, sektori 17 Tegevuskava kokkuleppimine pädevate spetsialistide järelkasvu kindlustamiseks 30.juuni 30.06.2014 ettevõtted Jõustunud on täiendatud toetusmeede "Tööstus- ja teenindusettevõtete investeeringute toetamine". Lisaks tööstusettevõtete masinatesse ja Seadmetesse ja masinatesse investeeringute toetamise jätkamine läbi EASi ja Kredexi seadmetesse investeerimisele toetakse ka teenindusettevõtete tugiteenuste 18 meetmete pidev MKM toomist Eestisse. Arendustöötaja kaasamise toetusmeede kehtib kuni 2013.a. lõpuni. Kuna ettevõtete huvi meetme vastu on olnud ebapiisav, siis meetme jätkamine 19 Välisekspertide palkamise toetamise jätkamine läbi EASi meetmete pidev MKM olemasoleval kujul vajab täiendavat sisendit huvitatud ettevõtetelt. 2014 I. poolaastal koondab MKM teiste riigiasutuste poolt saadud infot Riigi laevastiku remondi ja hooldusvajaduse kaardistamine, vajaduste kava laevastiku vajaduste osas ning selle põhjal täpsustatakse analüüsi valmimise 20 väljatöötamine ning suuremahuliste investeeringute toetamise analüüsi läbiviimine. 30.juuni 30.06.2014 KM, MKM, SiM tähtaega. 21 Riigihangete ekspertgrupi moodustamine 30.juuni 30.06.2014 KM, MKM, SiM Tähtaeg pikendatud kuni 2014.a. keskpaigani. Protsessi juhib MKM. 22 Keevitajate täiendkoolituse läbimine vähemalt 50 inimese poolt aastas pidev 4.2. Väikelaevaehituse ja –remondi konkurentsivõime suurendamine Tulemusnäitajad: 1) sektori ettevõtete lisandväärtus on 2020. aastal 15 miljonit eurot 2) 80% väikelaevaehituse eriala lõpetanutest jätkab tööd sektoris Turule sisenemise barjääride ülevaatamine ja ettepaneku tegemine nende 23 lihtsustamiseks. 31.dets 31.12.2015 MKM 24 Statistika kogumise põhimõtete uuendamine 31.dets 31.12.2014 MKM 25 Vähemalt kahte ühisturundusprojekti toetamine 31.dets 31.12.2015 MKM  Kuressaare kolledžis loengute pidamine vähemalt kahe praktilise laevaehituse TTÜ Kuressaare Antud nõuetele vastavad lektorid on õppetöösse kaasatud, kuid enamasti 26 kogemusega inimese poolt 1.jaan alates 01.01.2014 Kolledž külalislektoritena teatud õppeainete raames. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus struktuuriüksusena on loodud 2011.a. TTÜ Kuressaare kolledži juurde, kuid materiaal-tehnilise baas veel puudub. Hetkel valmistatakse hanget kompetentsikeskuse hoone ja katsebasseini TTÜ Kuressaare ehitustöödeks ning materjalilabori seadmete soetamiseks. Käivitunud on 27 Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse loomine 31.dets 31.12.2014 Kolledž väikelaevaehituse projekteerimislabor. PRIORITEET 2 Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud Eesmärk 5 Ohutus ja turvalisus veeliikluses ning sadamates on paranenud Mõjunäitaja: Laevaõnnetuste ja ohtlike intsidentide koguarv on aastas alla kümne 5.1. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine Tulemusnäitaja: Eesti merealad ja laevatatavad siseveed on mõõdistatud vastavalt rahvusvahelisele standardile. 2029. aastaks on mõõdistatud 100% merealadest HIS (Hüdrograafia infosüsteem) on avalikult kasutatav ja RIHAS ametlikult registreeritud kui Hüdrograafiline infosüsteem (HIS) on valmis ja VA siseselt kasutusel. VA asutatud andmekogu. RIHAS kooskõlastust ennem ei saa kui MSOS seadusmuudatused 28 Hüdrograafilise infosüsteemi kasutusele võtmine 31.märts 31.03.2014 VA välistele kasutajatele avatakse süsteem 2014.a. I kvartalis. vastuvõetud. Ootel HELCOM-i mõõdistusalad jagunevad kolme kategooriasse - I, II ja III. Neist I (laevateed) on meil lõpetatud, teiste alade mõõdistamine kestab hinnanguliselt vähemalt 2026 aastani. 2016a plaan: HELCOM CAT II merealade mõõdistamine - kogutakse 190 GB andmeid ja 29 HELCOMi laevateede mõõdistuse valmimine 31.dets 31.12.2016 VA mõõdistatakse kuni 2100 km² 5.2. Laevateede rajamine ja rekonstrueerimine Tulemusnäitaja: laevateed rahuldavad kasutajate vajadusi ja vastavad ohutu veeliikluse nõuetele 2010.-l aastal valminud laevateede terviklahendusele rahastamist ei eraldatud. Väikelaevateede projekteerimine ja rajamine vastavalt VA-le eraldatavatele eelarvelistele vahenditele. 2016a plaan: Matsalu lahe, Kakra sääre ja Heinaliu laevateede ning Võirahu laevatee ja 30 Lääne-Eesti saarestiku laevateede ajakohastamine 31.dets 31.12.2015 VA sealt Kärdlasse suunduva laevatee projekteerimine. Kaalutakse teise uue multifunktsionaalse jäämurdja soetamist, arvestades Euroopa Ühendamise Rahastu võimalusi. Otsust uue jäämurdja rahastamise 31 Jäämurdmise arengukava uuendamine 31.märts 31.03.2014 MKM kohta võetakse vastu uuendatud jäämurdmise arengukava põhjal. 5.3. Navigatsiooniteabe kogumine, töötlemine ja edastamine Tulemusnäitaja: Eesti merealade ja laevatatavate sisevete kohta on olemas navigatsiooniteave ja edastatakse navigatsioonihoiatusi Navigatsioonimärgistuse infosüsteem on olulises osas valmis, kuid ei ole praeguses vaates seotud mereväega. Laevaliikluse infosüsteemi arendus sõltub Navigatsioonimärgistuse Andmekogu (NMA) on valmis, kuid ei ole seotud mereväega. VA-l puudub Navigatsioonimärgistuse infosüsteemi ja laevaliikluse infosüsteemi täiustamine, sh EstPotNet -i arendusest. Eesmärgiks on infovahetuse automatiseerimine ja arusaam miks peaks selle siduma mereväega. 32 arvestades mereväe vajadusi 31.dets 31.12.2014 VA andmete dubleerimise vähendamine. EstPortNet, praeguse nimega EMDE, on valmis ja toimib. Nõudlus digitaalkartograafia järgi on väike ja süsteemi rakendamine 2013.a. on 2015. aastal avati GIS rakendus "Nutimeri" ja jooksvalt toimub selle edasiarendus. 2016. aastal 33 Digitaalkartograafia arendamine ja navigatsiooniteabe portaali loomine 31.dets 31.12.2016 VA ebamõistlik. Tähtaeg on pikendatud 2016.a. lõpuni. alustatakse navigatsiooniteabe portaali rajamise arendustöid. Väikesele nõudlusele vaatamata peab VA-l olema valmisolek teenuse Väikesest nõudlusest, navigatsiooniteabe levitamise elektroonsete seadmete ja teenuste kiirest 34 Teenuse "trükkimine nõudmisel" arendamine. 31.dets 31.12.2015 VA pakkumiseks. Tähtaeg on pikendatud 2015.a. lõpuni. arengust tulenevalt on eraldiseisva projektina peatatud. EMHI reaalajas mereilmaprognoosid on internetist tasuta kättesaadavad. Mugavusrakendused valmivad kolmanda sektori poolt vastavalt nõudlusele. Kasutaja jaoks on probleemiks EMHI prognooside mitteametlikkus, mis 35 Lühiajalise ilma- ja mereprognoosi kättesaadavuse tagamine internetis ja mobiilselt 31.dets 31.12.2014 VA, EMHI raskendab mereprotestide esitamist. VA poolne tegevus puudub 5.4. Navigatsioonimärgistuse edasiarendamine Tulemusnäitajad: 1) navigatsioonimärgistus vastab ohutu veeliikluse nõuetele 2) navigatsioonimärgistuse töövalmidus ja operatiivsus on tuletornide ja liitsihtide osas 99,8%, ülejäänud püsimärkide tulede osas 99% ja tulepoide osas 97% Uued navigatsioonimärgid valmistatakse uue tehnoloogia järgi, Navigatsioonimärkide seadmete üleviimine energia- ja keskkonnasäästlikele tehnilistele kultuuriväärtuslikud tuletornid restaureeritakse, ülejäänud vahetatakse vastavalt Navigatsioonimärkide seadmeid viikse energia- ja keskkonnasäästlikele tehnilistele lahendustele 36 lahendustele 31.dets 31.12.2015 VA vajadusele uute vastu välja. vastavalt eraldatu eelarvelistele vahenditele (teha on jäänud alla 10%). Oktoobris 2013 analüüsisid HNT laevateede ja navigatsioonimärgistuse spetsialistid AIS AtoN poide senist ekspluatatsiooni ja ühtlasi ka Eesti rannikumere kaetust (katet) navigatsioonimärkidega, millel on võimekus anda eetrisse informatsiooni oma identifitseerimis-, asukoha- ja korrasoleku kohta AIS AtoN poide tuvastamise ees radari abil. Analüüsi tulemusena leiti, et lisaks olemasolevatele on vaja lisada Barabanovi madala põhjapoi, Irbe teljepoi ja Pärnu lahe laevatee poid. Alates 2013-nda 37 AIS seadmetega varustatud ujuvmärkide süsteemi laiendamise analüüsimine 31.märts 31.03.2014 VA aasta lõpust on kõigi nende poide AIS AtoN võimekus aktiveeritud. Projekt lõpetatud 2014a. Poilaeva soetamise üle otsustamine ning vajadusel lisamine laevastiku vajaduste Poilaeva soetamise üle otsustakse laevastiku kava väljatöötamise käigus, VA otsus, et uut poilaeva vaja 2018. aasta lõpuks. Koostöös PPA-ga (projekti juhib PPA) valmib 38 kavasse 30.juuni 30.06.2014 VA tähtajaks on 30.06.2014.a. 2018.-l aastal ristkasutatv laev, mis tagab ka VA-le vajalike tööde tegemise. Eesmärk täidetud. Uued ujuvmärgid on kasutusel, konstruktsioonilised lahendused on väljatöötatud koostöös TTÜ Mehaanikateaduskonnaga (Masinaehituse Instituut, Tootearenduse õppetool), Mec Insenerilahendused OÜ- 39 Uute ujuvmärkide konstruktsiooniliste lahenduste väljatöötamine ja kasutusele võtmine 31.dets täidetud VA ga ja TopMarine OÜ-ga. Lõpetatud 2014. aastal 5.5. Mereside tõhustamine Tulemusnäitajad: 1) mereside kaldajaamadesüsteemi tegevusulatus katab Eesti merepääste vastutusala tagades hädahäire vastuvõtu 2) mereohutuse teabe edastamine Balti mere keskosas ja Soome lahes asuvatele laevadele (NAVTEX U ala) 3) meditsiinilise raadiokonsultatsiooni tagamine (EU 92/29/EEC direktiiv artikkel 6). Tegevus on suunatud inimelu ja laevaliikluse ohutuseks vajaliku raadioside tagamiseks. Hanke lõpptähtaeg lükkub edasi tingituna ringkonnakohtu otsusest. 40 Rahvusvaheline hange meresidevõrgu uuendamiseks 31.dets 31.12.2015 RIKS Võrgu ülesehitamise tähtaeg on 31.12.2015.a. Uue mereside süsteemi ehitus, Väinamere ja Pärnu lahe 41 Meresidesüsteemi uuendamine 31.dets 31.12.2015 RIKS akvatooriumi katvuse parandamine. Tegevuse eesmärgiks on Rootsi Mereadministratsiooni (Sjöfartsverket) ja RIKS 42 MSI teabe automatiseeritud edastamise arendus NAVTEX süsteemi kaudu 31.dets 31.12.2015 RIKS andmevahetuse parendamine. TANAG 5066 standard on muutunud asutustevaheliseks üldtunnustatud Koostöö arendamine riigilaevastikuga lühilaineside kasutusvõimaluste laiendamiseks standardiks ja RIKS raadioside seadmed võimaldavad seda standardit ka 43 sõnumivahetusteenusega 31.dets 31.12.2015 RIKS, SiM, VA kasutada. Lühilaineside e-mail sõnumivahetusteenus on laevadele sobiv. Tegevused puuduvad VA poolt Tegevust teostatakse jooksvalt. Eesmärgiks on ametkondadevahelise 44 Lühilaine-raadioside raadiojaamade võrgu ja nende kasutamise poliitika ajakohastamine pidev RIKS raadioressursi ristkasutamise võimaldamine. 5.6. Laevade tehnilise järelevalve ja klassifitseerimise tõhustamine Tulemusnäitajad: 1) Eesti on Pariisi MoU valges nimekirjas 2) kõik Eesti lipu all sõitvad laevad kuuluvad madala riskiga laevade kategooriasse 45 Vastavate õigusaktide ülevaatamine ja vajadusel uuendamine pidev MKM  1. Koolitus: pidev analüüs ja teostus 2. Võimaldada võtta puhkust korraga vähemate päevade arvuga (aastas kokku 7 kalendripäeva Järelevalveametniku koha väärtustamine ning piisava järelevalveametnike arvu tagamine ulatuses). 46 neile seatud ülesannete täitmiseks. pidev VA 3. 2016a plaanis on paindlik tööaeg ja kaugtöö võimaldamine. Laevakontrolli kaatri soetamise vajaduse üle otsustamine on otsustatud vajadusel Laevakontrolli kaatri soetamise üle otsustakse laevastiku kava väljatöötamise Otsuse tegemine sõltub kavandatavast riigilaevastiku konsolideerimise kavast. Konsolideerimise 47 lisamine laevastiku vajaduste kavasse 30.juuni 30.06.2014 VA käigus, tähtajaks on 30.06.2014.a. puhul kaob vajadus VA omanduses oleva kaatri järele. Kuna Eesti reederite arv, kelle laienevad rahvusvahelised konventsioonid on täna väike ja nendele kuuluvate laevade tüübid on erinevad (tankerid, reisiparvlaevad rahvusvahelises sõidus) või kohaliku rannasõidu reisiparvlaevade reederid, siis on nõustatud pigem individuaalselt. Näieks 2014.a nõustati reedereid meretööseaduse osas (MLC) ning reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade reederid reisilaeval viibivate isikute nimekirja ja isiku registri teemal. Üheks nõustamise vormiks on ka ringkirjad (näiteks mereturvalisuse ringkiri). Ei ole toimunud ka olulisi nõuete muutuseid Eesti 48 Info(koolitus)päevade läbiviimine reederitele. kord aastas VA seadustes, mis eeldaks laiemale hulgale reederitele suunatud infopäeva Sõltuvalt auditis Audit on valmis, kuid vastutusvaldkonnad ei ole ministeeriumite vahel jagatud, 49 IMO auditi lõpparuandes kokkulepitud parendusmeetmete rakendamine tähtajaliselt seatud tähtajast sellest tulenevalt puudub ka täpsem tähtaeg. 5.7. Ühtse ja jätkusuutliku seiresüsteemi arendamine Tulemusnäitaja: kogu Eesti mereala on kaetud seiresüsteemiga Eesmärk ei ole tehnilistel põhjustel täidetud. Uus tähtaeg täpsustatakse 50 Ühtse mereseiresüsteemi kontseptsiooni loomine täpsustusel SiM, MKM, KM merekomisjoni töö raames. vastavad 51 Olemasolevate süsteemide liimine pidev ministeeriumid Tähtaeg pikendatud 2014.a. lõpuni. Projekti realiseerimine seisab piirivalve Teostatud 2014, PPA-st tulev radariandmete kuvamine on väga ebastabiilne. VA-st lähtuv AIS voog VA ja PPA radarite ja AIS infovahetuse projekti realiseerimine ning selleks vajaliku riist- radarisüsteemi arenduse taga (liides, mille kaudu korrektseid radariandmeid toimib korrektselt 52 ja tarkvara soetamine 31.dets 31.12.2014 SiM, MKM, VA, PPA edastada). 5.8. Otsingu- ja päästevaldkonna parandamine Tulemusnäitajad: 1) merel abivajajatest on päästetud 100% 2) uppumissurmade arv on 2014 aastaks vähenenud 15%, 2020. aasta sihttase määratakse 2014. aastal 53 Olemasolevate laevaraadiosüsteemide töökindluse tagamine 31.dets 31.12.2015 RIKS, SiM, MKM Tegevus haakub uue mereside süsteemi ehitusega. Kõrgetasemelise nõukogu nõue tuleb rannikuriigile rahv. meresõiduohutuse konventsioonidest. Töögrupi moodustamine on vajalik, et hinnata lennu- ja merepääste valdkonna õiguslikku reguleeritust. Eelduseks on rahvusvaheliste konventsioonide ja siseriikliku seadusandluse vaheliste erinevuste kaardistamine 54 SAR nõukogu loomine 31.dets 31.12.2014 SiM, MKM, KM ja analüüs. Tegevuse rakendamiseks on vaja täiendada meresõiduohutuse seadust või sadamaseadust, kust peaks tulema volitusnorm vastustuse ja hüvitamise korra 55 Varjumispaikadega seotud vastutamis- ja hüvitamisküsimuste lahendamine 30.juuni 30.06.2014 MKM, SiM kehtestamiseks. 56 Merepääste kui elutähtsa teenuse toimimise tagamine pidev SiM, PPA 57 Merepääste ja merereostuse sündmuse juhtimise tarkvara arendus 31.dets 31.12.2016 SiM, PPA 5.9. Sadamate ohutuse ja turvalisuse tagamine Tulemusnäitaja: intsidentide ja õnnetuste arv on vähenenud. 2015 kui 2016a on VA KAPO esindajatega regulaarselt kohtunud, et vastavalt muutunud turvaohtudele riskianalüüsi koostamise aluseid ajakohastada. Kohtumised jätkuvad. Teeme ettepaneku tähtaeg ümber sõnastada „pidev“. Selgituseks, et VA hindab olemasolevate riskianalüüside aruannete ajakohasust pidevalt vastavalt vajadusele ning ka korraliste turvaülevaatuste käigus ehk kehtiva SadS kohaselt vähemalt kord 12 kuu jooksul. KAPO on kaasatud suure rünnakuriskiga objektina määratletud sadama (Vanasadam) turvalisuse riskianalüüsi läbiviimisesse. VA soovib olemasolevate aruannete põhjal koostada ka uues formaadis Turvalisuse riskianalüüside läbiviimine toimub VA, KAPO ja PA ühises tervikdokumente PA ja KAPO efektiivsemaks kaasamiseks, kuid selleks oleks vaja täiendavat Ajakohaste riskianalüüside koostamine kõigi sadamate kohta, millele vastav nõue menetluses. Riikliku prioriteedina käsitletakse suure rünnakuriskiga sadamaid. inimressurssi. Enne seda tahame ära oodata ka Euroopa Komisjoni lõpliku seisukoha Eesti 58 tuleneb sadamaseadusest 30.juuni 30.06.2014 VA, PA, KAPO Tegevust teostatakse 2014.a. I poolaastal. sadamate turvalisuse riskianalüüside nõuetelevastavuse osas. Veeliikluse ohutuse alased ülevaatused 2013: 16 kokku, 12 puudustega – 75 % puudustega 2014: 29 kokku, 26 puudustega – 89,7 % puudustega 2015: 58 kokku, 44 puudustega – 75,7 % puudustega Turvaülevaatused 2013: 34 kokku, 25 puudustega – 73,5% puudustega 2014: 39 kokku, 16 puudustega – 41 % puudustega Sadamaseaduse nõuete täitmise osas avastatud puuduste arvestus toimub VA 2015: 48 kokku, 18 puudustega – 37,5 % puudustega siseselt. Alates 31.07.2013 sisestatakse puudusi elektroonilisse Ettepanek: eemaldada eesmärkide hulgast puuduste kiirema kõrvaldamise kriteerium, kuna Riikliku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste arvu vähenemine igal sadamaregistrisse. Kui tellida registrikeskkonnale vastav statistiline rakendus puuduste kõrvaldamise tähtajad antakse erinevad (tulenevalt puuduse raskusastmest ja reaalsetest 59 järgneval aastal. Avastatud puuduste kiirem kõrvaldamine igal järgneval aastal pidev VA (praegu puudub), saab aruandeid koostada ka automaatselt. võimalustest). Eesmärk 6 Merekeskkonna seisund on paranenud Mõjunäitajad: 1) Toitainete sisaldus vees – vähendada aastaks 2020 P sisaldust 220 t ja N sisaldust 900 t 2) Rannikuvee seisund on hea ning territoriaalmere keemiline seisund on hea aastaks 2015 3) Mereala keskkonnaseisund on hea aastaks 2020 6.1. Avaliku sektori võimekuse suurendamine merekeskkonna kaitset planeerida, keskkonnareostusi ära hoida ja nende tagajärgi leevendada Tulemusnäitajad: 1) reostusõnnetusele reageerimise suutlikkus 24h jooksul on 2014. aastal 1,8 km². 2020. aasta tase määratakse kindlaks 2014. aastal 2) on tagatud ametkondade vaheline tõhus koostöö merekeskkonna kaitsel ning merealaste uuringute tulemuste arvestamine merekeskkonna kaitse kavandamisel 60 Merestrateegia väljatöötamine ja elluviimine 31.dets 31.12.2016 KKM 61 Natura 2000 ja Emerald võrgustiku alade nimetamine Läänemere kaitsealadeks 31.dets 31.12.2015 KKM VV määruse „Sadama reostustõrjeplaanile ja reostustõrje tehnikale esitatavate nõuete kinnitamine“ eelnõu on kooskõlastusel. Vastuvõtmise tähtaeg pikeneb aastasse 2014. SiM kaalutleb võimalust toetada määrusest tulenevat reostustõrjetehnika soetamist sadamate poolt ELi 2014-2020 62 Sadamate reostustõrjet reguleeriva määruse vastuvõtmine 31.märts 31.03.2014 KKM, SiM struktuurvahenditest. 6.2. Laevade ja sadamatega seotud keskkonnakoormuse vähendamine Tulemusnäitaja: Eesti vetes toimunud suurõnnetuste arv on 0 Mõlemad projektid on saanud KIK merekeskkonna programmist rahastuse 2011 63 OILRISK ja MIMIC projektide tulemuste rakendamine 31.dets 31.12.2014 KKM, PPA, PA, VA I ja II voorust. Valmimine vastavalt tähtajale. VA-lt on küsitud infot VTS osas, sisulist sisendit pole antud Suurema reostustõrjevõimekuse vajaduse analüüsimine vajalik, et leida lahendused ja meetmed merereostuse avastamise ja likvideerimise võimekuse 64 Suurema reostustõrjevõimekuse vajaduse analüüsimine 31.dets 31.12.2014 SiM tõstmiseks HELCOMi nõuete tasemele. PRIORITEET 3 Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut Eesmärk 7 Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad 7.1. Merenduse riikliku korralduse efektiivsemaks muutmine Tulemusnäitaja: arengukava tegevused on õigeaegselt ellu viidud 100%  3 kuu jooksul peale rakendusplaani Tähtaeg pikendatud. Ühtlasi arutatakse arengukava rakendamist ministeeriumite 65 Merenduse korraldamisega seotud funktsioonide jagamine ministeeriumide vahel kinnitamist Ministeeriumid poolt. Tähtaeg pikendatud, tegevust teostatakse 2014. I poolaastal. Sarnaselt teiste Protseduuride väljatöötamine Eesti kui lipu-, ranniku- ja sadamariigi kohustuste IMO auditis toodud tegevustega on vajalik kokku leppida 66 täitmiseks 30.juuni 30.06.2014 VA, Ministeeriumid ministeeriumidevahelised vastutusalad. VA juhtimisel töötati välja ja 30.12.2014 esitati dokument "IMO strateegia". 3 kuu jooksul peale rakendusplaani 67 Merekomisjoni töökorralduse täiendamine ja komisjoni kokkukutsumine kinnitamist 68 Eesti alaline esindamine IMOs 31.dets 31.12.2014 MKM, VM Eesti õiguse kooskõlla viimine meretöö konventsiooni ja direktiiviga 2009/13/EÜ, millega Meretöö konventsioon ja direktiiv 2009/13/EÜ võetakse eesti õigusesse üle rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu mereteenistuse seaduse eelnõuga, sh muudetakse ka meresõiduohutuse Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta seadust. Mereteenistuse seaduse eelnõu on seisuga 04.2013 läbinud esimese 69 meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ. 31.dets 31.12.2014 SoM ametliku kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis. Tähtaeg pikendatud. Teema võetakse üles ka logistikaklastri projekti tegevuste 70 Merendusstatistika kogumise ja esitamise ettepanekute tegemine Statistikaametile 31.märts 31.03.2014 MKM raames. 71 Merendusklastri loomise analüüsimine 30.juuni 30.06.2014 MKM Osalemise Läänemeremaade merendusalases koostöös ja Eesti seisukohtade 72 kujundamine pidev SiM, KKM HELCOM ministrite konverents 2013.a. ja VASABi ministrite konverents 2014.a. Täitemenetluse seadustiku täiendamise vajaduse analüüsimine laevade aresti ja 73 täitemenetluse korraldamise osas 31.dets 31.12.2014 JustM 7.2. Merealade ruumiline planeerimine Tulemusnäitaja: merealad on 2020. aastaks planeeritud 100% ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud Merealade osas on VV 11.10.2012 algatatud kaks maakonnaplaneeringut – üks Hiiu maakonnas ja teine Pärnu maakonnas. Planeeringute koostamise rahastamine toimub esimesel juhul KIK-i, teisel juhul EL Eesti-Läti programmi vahenditest. Hiiu maakonnaplaneeringu valmimise tähtaeg on 30.06.2014 ja Pärnu maakonnaplaneeringu - 30.06.2015. Planeeringute orienteeruv kehtestamise aeg (sellele eelneb planeeringu avalikustamine) jääb vastavalt 74 Merealade ruumilise planeerimise pilootprojekti läbiviimine 30.juuni 30.06.2015 SiM 2015 ja 2016 I kvartalisse. Metoodika väljatöötamine toimub mõlema pilootprojekti (Pärnu ja Hiiu) 75 Pilootprojekti alusel merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine 30.juuni 30.06.2015 SiM maakonnaplaneeringu alusel. Strateegiliste piirkondade kaardistamine on valminud KKMi poolt ja on kooskõlastamisel Keskkonnaametiga. Kaardistamise tulemusi tutvustatakse 76 Strateegiliste piirkondade kaardistamine 31.märts 31.03.2014 KM, SiM MKMi ja SiMi osapooltele. 77 Merenduskatastri loomise analüüsimine 30.juuni 30.06.2014 MKM, SiM 7.3. Merenduse õigusaktide täiendamine Tulemusnäitaja: merendust puudutavad õigusaktid on ajakohased 78 Majandusvööndi seaduse täiendamine 31.dets 31.12.2015 MKM 79 Merekeskkonnakaitselise seadustiku väljatöötamise kava koostamine 31.märts 31.03.2014 KKM Sotsiaalkindlustusalaste konventsioonidega (ILO meretöö ja kalandustöö konventsioonid) ühinemine toimub peale mereteenistuse seaduse uuendamist. 80 Meretöö konventsiooniga ühinemine 31.dets 31.12.2014 SoM Tähtaeg pikendatud 2014.a. lõpuni. Tähtaeg pikeneb 2014.a. lõpuni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 81 Laevade keskkonnasõbraliku ümbertöötlemise Hong-Kongi konventsiooniga ühinemine 31.dets 31.12.2014 MKM, KKM määruse vastuvõtmisega laevade ringlusevõtu kohta. Tegevus on pidev. 2012. aastal on valminud IMO asutamiskonventsiooni, tonnaaži mõõtmiseks konventsiooni ja lastiliini konventsiooni tõlkimine ja 82 Vajalikke IMO konventsioonidega ja nende muudatustega ühinemine pidev Ministeeriumid ülevõtmine. 83 LLRS (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse) täiendamine 30.juuni 30.06.2014 MKM Tähtaeg pikendatud sõltuvalt II laevaregistri valdkonnas toimuvatest arengutest. 84 UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemine 31.dets 31.12.2014 KuM Tähtaeg pikendatud 2014.a. lõpuni. 85 Merepääste seaduse väljatöötamine 31.dets 31.12.2014 MKM, SiM 86 UNCLOSi oluliste õiguste seadustesse lisamine 31.dets 31.12.2016 MKM PRIORITEET 4 Eesti mereharidus ja teadus- ning arendustegevus on kaasaaegsel tasemel Eesmärk 8 Eestis antav mereharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus Mõjunäitajad: 1) tööturu pakkumine on tasakaalus nõudlusega 2) õppetööd läbiviivate töötajate vanuseline proportsiooni ning omandatud kvalifikatsioon toetavad valdkonna õpetamise jätkusuutlikkuse säilimist ning kvaliteedi tagamist 8.1. Merehariduskontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Tulemusnäitaja: merehariduskontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud MKM ja TTÜ on kokku leppinud uuringu rahastamises ja korralduses. Muuhulgas tuleb tähelepanu pöörata ka selliste mere erialade koolitusele nagu, mere ja merenduse valitsemine, mereruumi planeerimine, rannikuala 87 Lähteuuringute läbiviimine 30.juuni 30.06.2014 MKM, TTÜ tervikmajandamine, ökosüsteemi teenused ja nende vääristamine. 88 Merehariduskontseptsiooni koostamine 31.dets 31.12.2014 EMA, TTÜ, TÜ, EMÜ 89 Merehariduskontseptsiooni kinnitamine 31.dets 31.12.2014 HTM 8.2. Kutseõppe edendamine Tulemusnäitajad: 1) merendusklasside lõpetajatest edasi mereharidust õppima asujate arv nii kutseõppe kui kõrgharidusõppe tasemel (kolme aasta keskmine), määratakse merehariduskontseptsiooniga 2) tööturult kutseõppesse tulijate arv, määratakse merehariduskontseptsiooniga 90 Õppekava nõukogu toimimine pidev HTM Vähemalt 30% loengutest annavad inimesed, kes viimasel viiel aastal on töötanud 91 vastaval erialal 1.jaan alates 01.01.2015 92 Igas õppesuunas on vähemalt 2 kutseõpetaja kutsestandardile vastavat pedagoogi 1.jaan alates 01.01.2015 8.3. Kõrghariduse edendamine Tulemusnäitaja: lõpetajate arv aastas, määratakse merehariduskontseptsioonis 93 Mereakadeemia juriidilise staatuse üle otsustamine. 28.veebr 28.02.2014 HTM Mereakadeemia materiaal-tehniline baasi väljaehitamine tasemele, mis tagab kõigis Mereakadeemia on Mustakivi kompleksist loobunud, renoveerimistööd Kopli 101 94 STCW koodeksis käsitletud valdkondades nõutava väljaõppe võimaldamise 31.dets 31.12.2015 HTM hoones kulgevad vastavalt kavandatule. 95 Laevaehituse erialale võetakse iga-aastaselt vastu vähemalt 10 tudengit pidev TTÜ Hetkel on kutsehariduses olemas kehtiv meresõiduspetsialistide riiklik õppekava. HTM on alustamas kutsestandardite uuendamisega, riikliku õppekava valmimise tähtaeg on 2015. Kõrghariduse õppekavade üle otsustamine on kõrgkooli pädevuses, oodata on positiivseid arenguid seoses integratsiooniprotsessiga TTÜ- 96 Õppekavade vastamine tööturu nõuetele ja merehariduskontseptsioonile 31.dets 31.12.2015 HTM ga. Õppelaeva soetamist kaalutakse ka laevastiku kava koostamise käigus. Hetkel 97 Õppelaeva soetamise kontseptsiooni väljatöötamine 31.dets 31.12.2014 EMA analüüsitakse piirivalvelaeva "Valvas" sobilikkust õppelaevaks. 8.4. Täiendõppe ja huvihariduse edendamine  Tulemusnäitajad: 1) mereringides osaleb igal aastal vähemalt 100 last 2) täienduskoolituse läbib igal aastal vähemalt 250 inimest 2013. a. jooksul on peetud läbirääkimisi MKM-i, TTÜ ja kolmanda sektori organisatsiooni vahel. Suure tõenäosusega moodustatakse katusorganisatsioon 98 Merelist huviharidust koordineeriva katuseorganisatsiooni loomine 30.juuni 30.06.2014 HTM TTÜ baasil. MTÜ Noored Merele on MKM-i kaasfinantseerimisel. 2012.a. läbi viinud 6 merendussektorit tutvustavat õpituba. Projekti on kaasa haaratud nelja maakonna üldhariduskoolid. Tegevust on plaanis laiendada ka teistesse 99 Mereringide/klubide toimimine vähemalt kuues piirkonnas 31.dets 31.12.2015 HTM, MKM, KKM regioonidesse. Koolitustegevust teostab ka Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. 100 Noorte merendusklubide tegutsemine väikesadamate võrgustikus 31.dets 31.12.2015 MKM SRC (Short Range Certificate) lihtsustatud GMDSS raadiokoolituse kava koostamine 101 väikelaeva raadiosideoperaatorile 31.märts 31.03.2014 MKM, RIKS Eesmärk 9 Eestis loodud merendusalase teadustöö maht ja kvaliteet on tõusnud 9.1. Mere ja merenduse teadustöö toetamine Tulemusnäitaja: aastas avaldatakse vähemalt 10 teaduslikku publikatsiooni Merenduse kompetentsikeskus võiks tekkida Eesti Mereakadeemia juurde. Selle loomise üle saab otsustada siis, kui EMARA staatus on selgunud ning sõltub 102 Merenduse kompetentsikeskuse loomine 31.dets 31.12.2014 HTM, MKM sellest, milline vorm on EMARAl ja kas ettepanek leiab toetust juhtkonna poolt. 103 Uuringute konsolideerimine 31.dets 31.12.2014 MKK Tegevuse eelduseks on Merenduse kompetentsikeskuse moodustamine. 104 Eesti Keskkonnaobservatooriumi mereuuringute komponendi väljaarendamine 31.dets 31.12.2015 HTM 105 Merepõhja uuringute läbiviimine 31.dets 31.12.2016 TTÜ PRIORITEET 5 Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi Eesmärk 10 Mereturism ja merenduse ning randlusega seotud ettevõtlus on arenenud Mõjunäitaja: Eesti sadamaid külastanud väikelaevade arv 2020. aastal on 20000 10.1. Väike- ja kalasadamate infrastruktuuri ning väikelaevaturismi arendamine Tulemusnäitaja: väikesadamate võrgustik on valmis aastaks 2018. 2012.a. valmis väikesadamate kaardistus. Moodustatud töörühm, kuhu lisaks MKM-ile ja PõMile kuuluvad väikesadamate esindajad. Läbi viidud kohtumised Väikesadamate võrgustiku kontseptsiooni väljatöötamine ja infrastruktuuri maavalitsustega prioriteetsete arendusprojektide väljaselgitamiseks. 106 investeeringutega alustamine 31.märts 31.03.2014 MKM, PõM Investeeringutega alustatakse uuel eelarveperioodil. Mereturismi teenusstandardi väljatöötamine toimub paralleelselt väikesadamate 107 Mereturismi teenusstandardi väljatöötamine 31.märts 31.03.2014 MKM võrgustiku kontseptsiooni koostamisega. Tegevust teostatakse pidevalt. 2012.a. on EASi toetusega valminud Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse infomaterjal "Visit Estonia by boat" infomaterjalid, mida tutvustati Hamburgi messil Hanseboot. Jätkatakse sarnaste materjalide tootmist ja levitamist ka teiste sihtturgude jaoks (eelkõige Soome, 108 Infomaterjali väljatöötamine mereturismi kohta pidev EAS Rootsi, Läti). 109 Randluse tegevuste andmebaasi väljatöötamine 31.dets 31.12.2015 MKM 10.2. Siseveeteede arengu soodustamine Tulemusnäitaja: aastaks 2020. on välja ehitatud vähemalt 5 väikesadamate võrgustikku kuuluvat sadamat Tegevusega imporditakse laevateede nimekiri koos laevateede Navigatsioonimärkide andmekogu ja veeteede registri kajastamine ühtses iseloomustusandmetega navigatsioonimärkide andmekogusse, millega 110 infosüsteemis 31.märts 31.03.2014 VA moodustub navigatsioonimärkide andmekogu koos veeteede registriga. Navigatsioonimärkide andmekogu ja veeteede register on ühtses süsteemis alates 01.01.2015. 2012.a. toimusid kohtumised maavalitsustega eesmärgiga kaasata neid väikesadamate kontseptsiooni väljatöötamise protsessi ning tutvustada 111 Seminari läbiviimine koostöö parandamiseks kohalike omavalitsustega kord aastas MKM elektroonilist sadamaregistrit. Slipi ehitust Kallastele toetatakse ENPI (Eesti-Läti-Vene programmi) vahenditest Eesti-Vene ühisprojekti "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond" raames. Eelarve puudujäägi tõttu on tarvis koostada uus slipi 112 Slipi ehitus Kallaste sadamasse 31.dets 31.12.2014 MKM projekt, ehitustegevustega pole alustatud. "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond" projekti täistaotlus on Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud, partnerlusleping ja toetusleping 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmiga (ENPI) allkirjastatud. Tartu sadama ehitusprojekt on valmis ja ettevalmistavate töödega alustati 2013. aasta oktoobris, Räpina sadamas on kõik kavandatud tegevused realiseeritud, Mustvees toimub paralleelselt erinevate objektide projekteerimine ja 113 Tartu, Mustvee ja Räpina sadama ehitus 31.dets 31.12.2014 MKM, SiM ehitus. 114 Meresidevõrgu katvuse laiendamine Peipsile, Lämmijärvele ja Narva veehoidlale 31.dets 31.12.2015 RIKS Realiseerub uue meresidesüsteemi hankega. 115 Väikelaevadele L1 ja L2 ULL raadiokanali kasutamine pidev TJA Eesmärk 11 Merekultuuripärandi ja -traditsioonide säilimine on tagatud 11.1. Merekultuuripärandi hoidmine ja merenduse väärtustamine Tulemusnäitaja: muuseumide külastajate arv on tõusnud 2020. aastaks 50% Ressursipuudusel on tegevuse rakendamine KuMi poolt 2014. on küsitav. Tuletornide restaureerimine on tegevusena VA tööplaani sees, selleks on eraldatud 7 mln EUR kümneks aastaks. Sh restaureeritakse nendest vahenditest 116 Ajalooliste tuletornide riikliku programmi käivitamine 31.dets 31.12.2014 KuM teatud ulatuses tuletorne, mis omavad kultuurilist väärtust. Merekultuuripärandit koguvate erakollektsionääride ja -muuseumite kaardistamine. Neist 117 50% liitumine muuseumide infosüsteemiga MuIS 31.dets 31.12.2015 KuM 118 Veealuste mälestiste inventeerimine ja nende säilimise tagamine pidev 119 Euroopa merepäeva ja ülemaailmse merenduspäeva tähistamine kord aastas Mai 2013.a. Merepäeva peateema on jäämurdmine. Käivitunud kultuuriprogrammid: "Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011-2014", 120 Riiklike kultuuriprogrammide rakendamine pidev KuM "Kihnu Kultuuriruum 2011-2014" ja "Peipsiveere kultuuriprogramm 2009-2012". 121 Vähemalt kahe uue väljaanne/saade vms välja andmine iga-aastaselt pidev kuni 2020.a. Muuseumid Merendussektori ülevaadet tehakse kord aastas. 2012.a. ülevaade valmis 122 Merendussektori ülevaate ilmumine kord aastas kord aastas MKM veebruaris 2013. 2013. a. kohtusid MKM-i, PõM-i ja KeM-i esindajad kolmanda sektori Ümarlaua kokku kutsumine, et analüüsida ajaloolise rannapüügiõiguse muutmise esindajatega ning arutasid ettepanekuid õigusaktide muudatusteks. Selle 123 võimalusi rannakultuuri arengu soodustamiseks 30.juuni 30.06.2014 KuM, MKM tulemusel formuleeritavad ettepanekud esitatakse 2014. aastal. Saatja: Eero Naaber <[email protected]> Saatmisaeg: 24. m�rts 2016. a. 9:03 Adressaat: Hannes Vask Teema: MERPOL rakendusplaan Manused: merpol_rakendusplaan_2014-2016.xlsx Tere Hannes! Kirja lisas on MERPOL rakendusplaan, kus on toodud v�lja VA poolsed tegevused ja plaanid 2016a. Palun lisa need andmed koondisse. Tervitused, Eero