Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi võimalik projekt

VPRD rannikuvee hindamissüsteemi täiendamine Projekti kestus: juuni 2016  juuni 2018 Eesmärk: Tingimuste loomine põhjataimestiku indikaatorite kvaliteedi tõstmiseks, veekogumite ökoloogilise seisundi objektiivse hindamise tagamine ning seeläbi veekvaliteedi hinnangu paranemine. Projekti olulisus VPRD nõuete täitmisele Vastavalt EL VPRD nõuetele hinnatakse rannikumere veekogumite kvaliteeti kasutades selleks välja töötatud indikaatorite süsteemi. Eesti rannikumeres Soome lahe, Läänesaarte lääneosa ja Liivi lahe tüüpaladel kasutatav põhjataimestiku kvaliteedielemendil põhinev hindamissüsteem põhineb kolmel indikaatoril: 1) põhjataimestiku sügavuslevik, 2) põisadru sügavuslevik, 3) mitmeaastaste liikide osakaal. Nimetatud indikaatorid on vajalikud ka MSRD kohase seireprogrammi täitmiseks. Põhjataimestiku sügavuslevik ja mitmeaastaste liikide osakaal on HELCOMi tuumikindikaatoritena väljatöötamisel. Põhjataimestiku indikaatoritel põhinev hindamissüsteem loodi 2006. aastal vastavalt olemasolevatele teadmistele. Vastavalt viimase kümne aasta jooksul kogutud andmetele ja töödele on osutunud vajalikuks hindamissüsteemi täiustamine. 2013. aastal töötati välja pehmetele põhjadele iseloomuliku taimestiku tundlikkuse süsteem Pärnu lahe ja Väinamere tüüpaladele. Tuginedes rahvusvahelise töörühma Baltic GIG põhjataimestiku hindamissüsteemi interkalibreerimise tulemustele ning keskkonnaministeeriumi poolt tellitud aruande "Eesti rannikuveekogumite seirejaamade esinduslikkuse analüüs" tulemustele, on osutunud vajalikuks põhjataimestiku indikaatorite referentsväärtuste ja klassipiiride korrigeerimine ning põhjataimestiku sügavusleviku indikaatori kvaliteedi tõstmine. Eesmärk 1: Referentsväärtuste korrigeerimine Põhjataimestiku indikaatorite referentsväärtused Eesti rannikumere tüüpalade kohta pandi paika 2006. aastal vastavalt ekspertarvamusele ning tuginedes olemasolevatele andmetele. Nüüd, 2016. aastal, on meil kogutud oluliselt rohkem andmeid, mis annavad alust arvata, et mõningate indikaatorite referentsväärtused vajavad korrigeerimist. Seetõttu oleks vajalik analüüsida lisandunud teadmiste põhjal referentsväärtuste sobivust ning vajadusel neid korrigeerida. Tegevused: Referentsväärtuste analüüs olemasolevate ja ajalooliste andmete põhjal ning korrigeerimine vastavalt analüüsi tulemustele. Tulemused: 1) Kõikide tüüpalade ja indikaatorite referentsväärtused vastavad olemasolevatele teadmistele. 2) Veekvaliteedi ökoloogilise seisundi hinnangu paranemine piirkondades, kus kehtivad referentsväärtused on liiga ranged. Tähtaeg: detsember 2016 Väljund: Parandusettepanek koos põhjendustega keskkonnaministri keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määruse nr 44 lisasse 6 „Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide järgi" (RTL 2009, 64, 941). Eesmärk 2: Interkalibreerimata veekogumite klassipiiride ühtlustamine interkalibreeritud klassipiiridega Põhjataimestiku kvaliteedielemendi indikaatorite klassifikatsioon on läbi viidud Soome lahe ja Liivi lahes (tüüpalad I, III ja VI), kokku kolmes veekogumis. Kõigis kolmes tüüpalas muudeti interkalibratsiooni tulemuste põhjal klasside "väga hea/hea" ja "hea/kesine" klassipiire rangemaks. Sarnane tulemus võrreldes nii Soome kui ka Läti meetoditega viitab vajadust korrigeerida klassipiire ka ülejäänud tüüpaladel. Vastasel juhul on ökoloogilise seisundi hinnangud eri veekogumites erineva tundlikkusega ning ei peegelda tegelikku seisundit. Tegevused: Põhjataimestiku indikaatorite hinnangute võrdlus tüüpaladel. Tüüpalade reostuskoormuste erinevuse analüüs varasemate seire käigus kogutud andmete põhjal. Interkalibreerimata klassipiiride muutmise ettepanek vastavalt tüüpala reostuskoormusele ja interkalibreeritud klassipiiridele. Tulemused: Kõikide Eesti rannikumere tüüpalade põhjataimestiku kvaliteedielemendi klassipiirid on kooskõlas interkalibreeritud klassipiiridega. Tähtaeg: mai 2017 Väljund: Parandusettepanek koos põhjendustega keskkonnaministri keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määruse nr 44 lisasse 6 „Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide järgi" (RTL 2009, 64, 941). Eesmärk 3. Põhjataimestiku sügavusleviku indikaatori kvaliteedi tõstmine Tuginedes aruande "Eesti rannikuveekogumite seirejaamade esinduslikkuse analüüs" tulemustele esineb seirealasid, kus kõva substraadi vähesus suurematel sügavustel piirab põhjataimestiku sügavuslevikut ning liigse avatuse tõttu puuduvad pehmetel põhjadel kasvavad kõrgemad taimed. Vastavalt esitatud aruandele on vajalik kõva substraadi paigaldamine põhjataimestikule kasvutingimuste loomiseks kuuel transektil veekogumites, kus transekti teisaldamine pole võimalik sobivate looduslike tingimuste puudumisel. Looduslikust graniitmaterjalist lisa kõva substraat paigaldatakse transektile teatud sügavusvahemike tagant võimaldamaks põhjataimestikul koloniseerida sügavamaid alasid ning seeläbi hinnata taimestiku sügavuslevikut. Töö käigus analüüsitakse põhjaprofiil sonari abil, et tuvastada olemasolevad kõva substraadi esinemiskohad ning sobivad sügavused lisasubstraadi paigaldamiseks. Tegevused: Transektide põhjaprofiili ja substraadi põhjalik analüüs sonariga. Kõva looduslikult graniitkivist substraadi paigaldamine, põhjaelustiku ja substraadi koloniseerimise seire. Tabel 1. Tegevuste kirjeldus ja ajakava Tegevus Tegevuse kirjeldus Ajakava 1. Substraadi analüüs september 2016 Substraadi Transektide põhjaprofiili ja substraadi põhjalik analüüs juuni-juuli 2016 analüüsi välitööd sukelduja, allveevideosüsteemi ning mitmekiirelise sonari Reson SeaBat 7101-Flow abil. Sonar võimaldab kaardistada merepõhja substraadi materjali ning pinna struktuuri. Eesmärk tuvastada ja kaardistada olemasolev looduslikult kõva substraat ning põhjaprofiil. Substraadi analüüs Sukelduja, video ja sonariandmete analüüs ning substraadi juuli-september ja lisasubstraadi levikukaartide tootmine. 2016 asukohtade valik 2. Kõva substraadi paigaldamine november 2016 Kõva substraadi Kõva substraadi paigaldamine kuuele seirealale. Vastavalt august- paigaldamine põhjataimestiku sügavusleviku indikaatori november 2016 välitööd hindamismetoodikale vajalik lisasubstraadi paigaldamine kõigil transektidel sügavuse muutudes 1 meetri võrra. Seirealade loetelu ja esialgsed hinnnagud lisasubstraadi paigutamiseks esitatud tabelis 2. Igale sügavusele paigaldatakse kolm looduslikust materjalist 40-50 cm läbimõõduga graniitkivi. 3. Substraadi koloniseerimise hindamine juuni 2018 Substraadi Substraadi koloniseerimise ning põhjaelustiku mai ja koloniseerimise sügavusleviku hindamine projekti piirkondades kahel korral september 2017 hindamine vegetatsiooniperioodi jooksul sukelduja ja  allveevideosüsteemi abil. Andmete analüüs Video ja sukelduja andmete analüüs. Aruande koostamine. juuni 2018 ja aruanne Aruanne sisaldab teostatud tööde täpset kirjeldust, substraadi koloniseerimise hinnangut ning teostatud tööde mõju põhjataimestiku sügavusleviku indikaatorile. Tabel 2. Lisasubstraadi paigaldamise piirkonnad (transekti alguspunkt) ja sügavused Seireala Koordinaat X Koordinaat Y Lisasubstraadi sügavused* Juminda 2 25,52100 59,63270 13m, 14m ja 15m Juminda 3 25,57166 59,61237 10m, 11m, 12m, 13m, 14m ja 15m Juminda 1 25,49310 59,60760 11m, 12m, 13m, 14m ja 15m Aegna 24,74589 59,57482 12m, 13m, 14m ja 15m Ristna 23,73140 59,27410 12m, 13m, 14m ja 15m Lehtma 22,69786 59,07056 11m, 12m, 13m, 14m ja 15m * kui projekti käigus leitakse sobivatel sügavustel kõva substraati, siis vastavale sügavusele kunstsubstraati ei paigaldata Tulemused: Veekvaliteedi objektiivne hindamine põhjataimestiku sügavusleviku indikaatori põhjal. Põhjataimestiku sügavusleviku suurenemine ning seeläbi rannikumere ökoloogilise seisundi paranemine piirkondades, kus põhjasubstraadi levik mõjutas hinnangut. Tähtaeg: juuni 2018 Väljund: Aruanne, mis sisaldab teostatud tööde täpset kirjeldust, substraadi koloniseerimise hinnangut ning teostatud tööde mõju põhjataimestiku sügavusleviku indikaatorile. Projekti "VPRD rannikuvee hindamissüsteemi täiendamine" käigus planeeritavad tööd Vastavalt Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele on rannikumere ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi üheks indikaatoriks põhjataimestiku sügavuslevik. Tuginedes keskkonnaministeeriumi poolt tellitud aruandele "Eesti rannikuveekogumite seirejaamade esinduslikkuse analüüs" piirab kõva substraadi levik põhjataimestiku sügavuslevikut tabelis esitatud piirkondades. Lisasubstraadi paigaldamine võimaldab põhjataimestikul koloniseerida suuremaid sügavusi ning seeläbi parandada rannikumere ökoloogilise seisundi hindamise kvaliteeti. Igale sügavusele planeeritakse paigaldada kolm looduslikust materjalist 40-50 cm läbimõõduga graniitkivi. Seireala Koordinaat X* Koordinaat Y* Lisasubstraadi sügavused** Juminda 2 25,52100 59,63270 13m, 14m ja 15m Juminda 3 25,57166 59,61237 10m, 11m, 12m, 13m, 14m ja 15m Juminda 1 25,49310 59,60760 11m, 12m, 13m, 14m ja 15m Aegna 24,74589 59,57482 12m, 13m, 14m ja 15m Ristna 23,73140 59,27410 12m, 13m, 14m ja 15m Lehtma 22,69786 59,07056 11m, 12m, 13m, 14m ja 15m * seiretransekti alguspunkt ** kui projekti käigus leitakse sobivatel sügavustel kõva substraati, siis vastavale sügavusele kunstsubstraati ei paigaldata Saatja: Teemar p�ss <[email protected]> Saatmisaeg: 17. m�rts 2016. a. 15:11 Adressaat: Hedi Maarna; Signe Paevere Teema: Tartu �likool Eesti Mereinstituudi v�imalik projekt Manused: Projekti kirjeldus (1).docx; Projektis planeeritavad t��d (1).docx Tere, Esitasime KIK taotluse, projekti eesm�rk on suurendada teatud kohtades p�hjataimestiku kasvuks vajaliku substraadi olemasolu. Projekti tehtavad t��d ja �ldine kirjeldus lisatud manustena. Seoses sellega soovime teada kas ja kui siis millist luba/koosk�lastust on veeteede amatiga meil vaja teha, juhul kui selline projekt peaks minema t��sse. Parimat, Teemar P�ss +372 58053985