Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimise tasuvusanalüüs

Saatja: Rando Sirak Saatmisaeg: 2. veebruar 2016. a. 8:56 Adressaat: Keiu Leopard Teema: FW: Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimise tasuvusanal��s Manused: Hundipea sadama II etapi tasuvusanal��s.doc; Lisa_4_Finantsanaluusi_tabelid_3101.xls Tere Keiu! Palun registreeri allpool olev e-mail. Ette t�nades, Rando From: [email protected] [mailto:[email protected]] On Behalf Of Raul Altnurme Sent: Monday, February 01, 2016 4:33 PM To: Rando Sirak <[email protected]> Cc: Toomas Leetj�e <[email protected]> Subject: Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimise tasuvusanal��s Tere, edastan Hundipea sadama rekosntrueerimise II etapi tasuvusuuringu esmaseks �levaatamiseks. K�ik projekti tasuvusn�itajad on leitud ning lisatud on ka mudel. Tervitades, Raul Altnurme Europolis O� tel. 56 451 976 HUNDIPEA SADAMA REKONSTRUEERIMISE II ETAPP TASUVUSUURING Tallinn 2016 SISUKORD PROJEKTI MÄÄRATLUS ...................................................................................................... 3 TEOSTATAVUSUURING JA ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS ......................................... 5 ANALÜÜSI METOODIKA JA PEAMISED EELDUSED ................................................... 5 METOODIKA .............................................................................................................................. 5 PEAMISED ANALÜÜSI EELDUSED ............................................................................................... 7 FINANTSANALÜÜS ................................................................................................................. 8 INVESTEERINGUD, REINVESTEERINGUD JA PROJEKTI JÄÄKVÄÄRTUS ......................................... 8 OPEREERIMISTULUD ................................................................................................................. 8 OPEREERIMISKULUD ................................................................................................................. 8 INVESTEERINGU TULUSUS JA ARVUTATUD EL TOETUS ............................................................ 10 PROJEKTI FINANTSEERIMINE JA JÄTKUSUUTLIKKUS ................................................................ 12 KAPITALITASUVUS .................................................................................................................. 13 MAJANDUSANALÜÜS .......................................................................................................... 14 FINANTSTULUDE JA –KULUDE KONVERTEERIMINE .................................................................. 14 PROJEKTIVÄLISED TULUD ....................................................................................................... 14 PROJEKTIVÄLISED KULUD ....................................................................................................... 15 INVESTEERINGU SOTSIAALMAJANDUSLIK TASUVUS ................................................................ 16 KVALITATIIVSETE SOTSIAALMAJANDUSLIKE MÕJUDE HINNANG ............................................. 16 RISKIANALÜÜS ..................................................................................................................... 19 TUNDLIKKUSE ANALÜÜS ......................................................................................................... 19 STSENAARIUMIANALÜÜS ........................................................................................................ 21 2 Projekti määratlus Eesmärkide määratlus Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas tegutsev valitsusasutus. Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamine Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel. Veeteede Ameti põhiülesanded on: 1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine; 2) tingimuste loomine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks; 3) üldkasutatavate veeteede korrashoiu tagamine; 4) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine; 5) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Olulisemate ülesannete täitmiseks omab Veeteede Amet laevastikku. Laevastiku peamiseks rolliks on veekogude mõõdistamine ja kaardistamine, veeteede tähistamine ja korrashoid ning laevaliikluse turvalisuse tagamine. Otstarbest sõltuvalt jaguneb laevastik peamiselt hüdrograafia- ja poilaevadeks ning jäämurdjateks. Laevastikus on ka endisest poilaevast ümberehitatud mitmeotstarbeline laev EVA 316, mis täidab lisaks poilaeva funktsioonidele ka jäämurdja, tuletõrje- ja päästetelaeva ülesandeid ning suudab kokku korjata naftareostust nii lahtises vees kui jääoludes. Hundipea sadam asukohaga Tallinn, Lume tn 9 on Veeteede Ameti merelaevastiku põhisadamaks. Projekti “Hundipea sadama rekonstrueerimine”, SFOS nr. 3.4.0100.09-0006 raames on ellu viidud sadama rekonstrueerimise I etapp. Projekti raames teostati aastatel 2009- 2103 ehitustöid sadama valdaja territooriumil ja akvatooriumil ning Paljassaare kanalil. Projekti tulemusena rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega kokku 710 m (I etapp), ning teostati süvendustööd Paljassaare sadama akvatooriumis veesügavuseni 6,0 - 10,0 m. Hundipea sadama peamisteks probleemideks on: 1) jäämurdjatele vajalike sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine; 2) sadama basseini madalaveeliste töökaide ja seisukaide vähene kaitstus basseini siseneva lainevee eest põhjasuunalise lainetuse korral; Sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine: Veeteede Ameti jäämurdja Tarmo sildumiseks kasutatakse lainemurdja siseküljel paiknevat kaid. Kai sildumisvesi on jäämurdja jaoks liiga madala sügavusega, mistõttu madalaveelistel perioodidel on laeva vööriosa sadamabasseini põhjasetetes. Samuti ei võimalda madal sildumisvesi jäämurdjat kütusega varustada, sest täislastis laev jääks sadamabasseini põhja kinni. Jäämurdja varustamiseks kütusega kasutatakse teisi, Veeteede Ametile mittekuuluvaid sadamaid, eeskätt Paljassaare sadamat. 3 Muu varustus toimetatakse laevani mööda kitsast ja varisemisohtlikku muulipealset teed. Veoki varustusretke avarii- ja keskkonnaohtliku distantsi kogupikkus on ca 900 meetrit koos tagasipöördega 12 m laiusel lainemurdja harjal. Vähene kaitstus põhjasuunalise lainetuse korral: Sadama naabrusesse on rajatud põhja-lõuna suunaline tankerikai. Põhjasuunalise lainetuse korral suunab tankerikai Hundipea sadama lainemurdja loodetipust mööduva laineveemassi sadama kagutippu. Veemassi lainetus võimendub sadama kagutipus kaide ristumiskohas, kuna laine põrkub kai vertikaalseina vastu. Laineohu tõttu ei ole kaid võimalik kasutada töö- ega seisukaidena. Samuti kannab lainetus nende kaide sildumisvette ka setteid, mistõttu basseini sügavused pole püsivad. Olemasolevate ehitiste ohtlik seisund: Hundipea sadama kaitseehitised on rajatud 20. sajandi algul ning territooriumiga külgnevad kaid nende praegusel kontuuril 20. sajandi keskel. Käesolevaks ajaks on kõigi sadama kaitse- ja sildumisrajatiste juures vajalikud rekonstrueerimistööd. Samuti vajab ülesüvendamist põhjasetete tõttu ebaühtlase sügavusega sadamabassein. Käesoleva projekti eesmärgid on1: A. Jäämurdjate ja suuremate poilaevade sildumiseks ja teenindamiseks nüüdisaegse sildumis- ja tehnovarustusega kaide rajamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine; B. Madalaveeliste kaide kaitsmine põhjasuunalise lainetuse eest; C. Madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine; D. Lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse taastamine, nende sisekülgedel paiknevate madalaveeliste seisukaide sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine. Projekti määratlus Eesmärkide saavutamiseks on algatatud Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekt. Projekti käigus nähakse ette vajalikud tehnilised meetmed. Käesoleva projekti analüüsiobjektiks on Veeteede Ameti Hundipea sadam. Finantsanalüüsis käsitletakse vaid sadama rekonstrueerimise ja opereerimisega seotud tulusid ja kulusid. Sadam ei ole majanduslikus mõistes iseseisev, vaid tugistruktuur Veeteede Ameti funktsioonide täitmiseks. Tulenevalt projekti suunitlusest ja investeeringute otstarbest vaadeldakse majandusanalüüsis eeskätt jäämurdeteenuse kaudu loodavat hüve meretranspordis. 1 Projekti eesmärgid on toodud aktuaalsuse järjekorras. 4 Teostatavusuuring ja alternatiivide analüüs Veeteede Amet rekonstrueeris Euroopa Liidu struktuurivahendite toel aastatel 2009 – 2013 Hundipea sadama (I etapis) järgmiselt: - rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega 710 m; - teostati süvendustööd Hundipea sadama sissesõidul ja rajatud kai ääres veesügavuseni -10,0 m, - rekonstrueeriti tehnovõrgud ning rekonstrueeritud kaide teenindusala, - rajati sadama kaidele katoodkaitse. I etapi kogumaksumus oli 5 662 229,94 EUR (käibemaksuga). Käesoleva projekti (sadama rekonstrueerimise II etapp) raames on tööde maht alljärgnev: - rekonstrueeritakse kai koos lainemurdjaga; - süvendatakse II etapis rekonstrueeritava kai esine sildumisvesi; - rekonstrueeritakse Hundipea sadama teenindusala; - rekonstrueeritakse kommunikatsioonid kail ja teenindusalal; - rajatakse uus navigatsioonimärgistuse hooldushoone. Sadama rekonstrueerimisel on kaalutud ka osalise rekonstrueerimise varianti ehk sadama maapoolse osa rekonstrueerimine ja uue sügava sildumisveega kai ehitus selliselt, et oleks tagatud kaitstus lainetuse eest. Tegelik olukord tingib aga vajaduse kogu sadam rekonstrueerida, sest eelmise sajandi algul ehitatud vahemuuli ja lainemurdja varisemine on juba alanud. Analüüsi metoodika ja peamised eeldused Metoodika Käesolev analüüs on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni 2014.a. detsembris avaldatud juhenddokumendile Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects. Economic appraisal tool for Cohesion Policy, 2014-2020 (EUROPEAN COMMISSION Directorate-General for Regional and Urban policy). CBA juhendi kohaselt hinnatakse projekte kahest peamisest aspektist – finantsiline jätkusuutlikkus ja sotsiaalmajanduslik väärtus. Finantsilise jätkusuutlikkuse hindamise käigus analüüsitakse, kas projekt vajab toetust, kui suures ulatuses projekt toetust vajab ja kas projekti opereerimine on jätkusuutlik. Sotsiaalmajandusliku väärtuse hinnang näitab, kas projekt väärib elluviimist ehk kas projekti sotsiaalmajanduslikud tulud ületavad sellesse tehtavad sotsiaalmajanduslikke kulutusi. EL poolt rahastatakse projekti finantsilist puudujääki ehk tuludest suuremaid kulutusi EL kaasrahastamismäära ulatuses. Finantsilise puudujäägi leidmiseks hinnatakse projekte diskonteeritud rahavooanalüüsi alusel. Rahavooanalüüsis võetakse arvesse projektiga 5 kaasnevad rahalised väljaminekud ja sissetulekud nende tegeliku tasumise või laekumise ajal. Mitterahalisi arvestuslikke tulusid ja kulusid, nagu näiteks amortisatsioon, sihtfinantseerimise arvestus jne. analüüsis kajastada ei tohi. Diskonteerimise käigus teisendatakse rahavood ajaliselt võrreldavasse väärtusesse ehk tuleviku laekumised arvutatakse raha praegusesse väärtusesse. Projektiga seotud rahavoogude kindlaks tegemisel on kasutatud lisandkulu meetodit. Vastavalt lisandkulu meetodile on projektiga seotud tulud ja kulud projektiga ja projektita stsenaariumite vahe. Lihtsustatult vaadeldakse vaid projektiga kaasnevaid kulutusi ja tulusid ega tohi arvesse võtta tulusid ja kulutusi, mille olemasolu projektist ei sõltu. Finantsanalüüsi käigus koostatakse projekti investeeringute prognoos, opereerimise tulude ja kulude prognoos, investeeringurahavoo prognoos, finantseerimise ja jätkusuutlikkuse prognoos, ning kapitali rahavoo prognoos. Enne finantseerimise ja jätkusuutlikkuse ning kapitali rahavoo prognooside koostamist viiakse läbi EL toetuse arvutus. Majandusanalüüsi käigus hinnatakse nii projekti kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid sotsiaal- majanduslikke mõjusid. Kvantitatiivse hindamise käigus arvutatakse projekti finantstulud ja -kulud ja ka projektivälised tulud ja kulud sotsiaalsesse maksumusse ehk teisisõnu vaadeldakse, kui palju projekt ühiskonnale rahaliselt maksma läheb ja kui palju rahalises arvestuses tulu toodab. Kvalitatiivse hindamise puhul hinnatakse, kui oluliselt mõjutab projekt sotsiaalset ja keskkonnaalast heaolu ehk teisisõnu hinnatakse, kas mõju on positiivne või negatiivne ja kas mõju ulatus on suur või väike. Kvantitatiivse hinnangu andmiseks läbitakse kolm etappi – fiskaalkorrektsioonide sisseviimine, finantstulude ja –kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimine ning projektiväliste tulude ja kulude hindamine. Fiskaalkorrektsioonide käigus lahutatakse projekti tuludest ja kuludest kaudsed maksud, ümberjaotusmaksud ja subsiidiumid. Juhul, kui projekti finantsprognoosid on koostatud netohindades ning projekti sisendites ei sisaldu ümberjaotusmakse ega subsiidiumeid, võib fiskaalkorrektsioonide etapi vahele jätta. Finantstulude ja –kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimiseks leitakse finantssisenditele nende tegelikku maksumust kajastavad koefitsiendid. Koefitsiendid valitakse selliselt, et oleks tagatud ebatäiuslikust turust tulenevate hinnamoonutuste korrigeerimine. Projektiväliste tulude ja kulude hindamisel tuleb arvesse võtta finantsanalüüsis kajastamata projekti mõjude maksumus. Sellisteks mõjudeks on projekti poolt genereeritavad sotsiaalmajanduslikud tulud ja hüved, näiteks paremast infrastruktuurist tingitud kinnistute hinnatõus või elukvaliteedi paranemine, ja projekti kasutusse võetud sotsiaalmajanduslikud ressursid, näiteks projekti kasutusse antav maa või projektist tingitud elukeskkonna halvenemine. Kvantitatiivse hindamise läbiviimiseks koostatakse projekti sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoos. Sotsiaalmajandusliku rahavooprognoosi põhjal arvutatakse välja projekti sotsiaalmajanduslik tasuvusmäär ja puhasväärtus. Finants- ja majandusanalüüsi baasstsenaariumi suhtes viiakse läbi riskianalüüs. Riskianalüüs koosneb tundlikkuse ja stsenaariumianalüüsist. Tundlikkuse analüüsi käigus testitakse projekti mõjutavaid võimalikke riskifaktoreid nende positiivse ja negatiivse muutuse juures. Tundlikkuse analüüsi käigus valitakse välja 6 kriitilised riskifaktorid ehk projekti finants- ja majanduslikku tulemust oluliselt mõjutavad faktorid. Stsenaariumianalüüsi käigus hinnatakse kriitiliste riskifaktorite võimalikku muutuse ulatust ja erinevate väärtuste tõenäosust. Projektile koostatakse stsenaariumid riskifaktorite võimalike väärtuste puhul. Iga stsenaariumi puhul arvutatakse välja stsenaariumi esinemise tõenäosus. Riskianalüüsi tulemusena arvutatakse välja projekti tõenäolisim tulem ning koostatakse jaotuskõverad. Riskianalüüsi põhjal hinnatakse millises ulatuses on projekti tulemuste saavutamine riskide poolt mõjutatud ja kas tuleks ette näha lisameetmeid riskide maandamiseks. Peamised analüüsi eeldused Analüüsi läbiviimiseks tuleb määratleda peamised makromajanduslikud eeldused, sotsiaalsed eeldused, ajahorisont ehk prognoosiperiood, diskontomäär ja prognooside koostamise üldised põhimõtted. Makromajanduslikud eeldused Makromajanduslikud eeldused on aluseks prognooside koostamisel, sest nendega määratletakse majanduse üldised arengusuunad ning sisendite kasvutempod. Makromajanduslikeks põhinäitajateks on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv, tarbijahinnaindeksi kasv ja reaalpalga kasv. Käesolevas töös on makromajanduslike eeldustena kasutatud Euroopa Liidu Struktuurifondide lehel (www.struktuurifondid.ee) abimaterjalina tasuvusanalüüsi koostamiseks kodulehel 2016.a jaanuaris avaldatud värskeimat makromajanduse näitajate prognoosi (koostatud 16.09.2015) perioodile 2000 kuni 2060. Finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt kodulehel soovitatud mudelit. Ajahorisont Vastavalt EK juhenditele tuleb ajahorisont valida piisavalt pikk, et hinnata projekti pikaajalisi tulemusi. Ideaalis võiks ajahorisont katta investeeringu eluea. Projektide võrreldavuse tagamiseks soovitatud juhisdokumendis kasutada väljakujunenud keskmist analoogiliste projektide ajahorisonti. Sadamate puhul on EK poolt peetud sobivaks ajahorisondiks 25 aastat. Käesoleva projekti puhul on ajahorisondiks valitud aastad 2016-2043 ehk 25 aasta pikkune periood alates investeeringu teostamisest. Seejuures on investeerimisperioodiks aastad 2016- 2018 ning investeeringu elluviimisele järgnevaks investeeringu mõjude avaldumise perioodiks ajavahemik 2019-2043. Eeldatakse, et põhivarana võetakse kogu sadama II etapi investeering tervikuna arvele hiljemalt 2018.a lõpuks, mis on aluseks ka põhivara jääkväärtuse arvutusel. Diskontomäär Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ (19.02.2015 nr 93) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjale kasutatakse tasuvusanalüüsis diskontomäära 4%. 7 Finantsanalüüs Investeeringud, reinvesteeringud ja projekti jääkväärtus Hundipea sadama II etapi projekti kogumaksumus on 10 588 235 eurot (sisaldab käibemaksu). Projekti elluviimine on planeeritud aastatele 2016-2018. Käesoleva finants- ja majandusanalüüsi fookuses on projekt tervikuna ning analüüsitakse otseselt projektist lähtuvad finantsilisi ja sotsiaal-majanduslikke kulu- ja tuluvooge. Sadamarajatised projekteeritakse vastavalt rahvusvahelisele praktikale kasuliku elueaga 50 aastat. Kuna valitud ajahorisont on rajatiste elueast tunduvalt lühem, on arvutatud investeeringu jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks. Sadama rekonstrueerimisprojekt koosneb ehituslikest töödest. Projekti arvestusperioodi jooksul lühiajalist põhivara ei soetata, mistõttu reinvesteeringud ei ole kaasatud tulu-kulu analüüsi. Projekti jääkväärtus arvutatakse kulumivalemi alusel, mida on soovitatud kasutada väga pika eeldatava elueaga projektide puhul (tavaliselt transpordisektoris). Kuna sadama jääkväärtus on maksumuselt oluline, siis moonutaks nüüdisväärtuse meetodi kasutamine analüüsitulemust. Opereerimistulud Hundipea sadam teenindab eesmärgipäraselt ainult Veeteede Ameti laevu. Sadamat ei kasutata kommertslikel eesmärkidel, mistõttu regulaarsed opereerimistulud puuduvad. Hundipea sadamat kasutavad ebaregulaarsel alusel teiste riigiasutuste laevad ning seeläbi on tekkinud rahalises mahus marginaalsed opereerimistulud. Opereerimistulud teiste riigiasutuste laevade hoidmisest sadamas: 2014 – 384 eurot 2015 - 670 eurot Sadama opereerimistulude prognoosimisel on eeldatud, et hoolimata sadama II etapi rekonstrueerimistööde teostamisest võib opereerimistulude suuruseks hinnata 2016.aastal 720 eurot, mis on ühtlasi ka püsihindades opereerimistulude aastaseks mahuks tulevikus. Investeeringu teostamisel ning rekonstrueeritud kai kasutuselevõtuga võib eeldada alates 2019.aastast opereerimistulude mõningast kasvu ja edasist püsimist tasemel 980 eurot aastas püsihindades. Arvestades sadamasse tehtava investeeringu suurust ning sadama suunitluse peaeesmärki – olla Veeteede Ameti laevastiku kodusadamaks ning võimaldada jäämurdeteenuse osutamist talvisel navigatsiooniperioodil – on opereerimistulude suurus marginaalse tähendusega. Käesoleva projekti finantsanalüüsis kasutatakse EK poolt soovitatud diferentsiaalkulu meetodit ehk projekti tulud ja kulud leitakse projektiga ja projektita stsenaariumite vahena. Seetõttu on koostatud finantsanalüüs mudelis eraldi nullstsenaarium ehk projektita stsenaarium ning täisstsenaarium ehk projektiga stsenaarium. Projektistsenaariumi ehk juurdekasvulise stsenaariumi alusel on leitud nii finantstasuvuse kui ka hiljem majandustasuvuse näitajad. Opereerimiskulud Hundipea sadam on Veeteede Ameti laevadele nö. iseteenindussadam. 8 Sadamat haldab laevastiku osakond ning sadama tööjõukulude suuruseks on ainult sadama kapteni tööjõukulu, mis moodustab 1/10 laevastiku osakonna juhataja tööjõukulust. Sadama kapteni tööjõukulu: 2014 – 3 327 eurot 2015 - 3 523 eurot Vastavalt Veeteede Ameti eelarveosakonnast saadud andmetele on Hundipea sadamaga seotud olulisemateks opereerimiskuludeks tööjõukulu, hooldus- ja remondikulu ja elektrikulu. Tabel 1. Hundipea sadama mineviku opereerimiskulud (eurodes) Kulu 2014.aastal Kulu 2015.aastal Tööjõukulud 3327 3523 Hooldus ja remont (kai) 1311,60 2670 Kokku 4638,60 6193 Allikas: Veeteede Amet Muud sadamaga seostatavad kulud (valvekulud, jäätmekäitlus ning laevadega seotud väljatõstmiskulud) kajastuvad Veeteede Ameti üldises eelarves ning sadama kui kuluobjektiga nimetatud kulusid otseselt ei eristata. Käesolevas analüüsis neid seetõttu eraldi välja toodud pole. Samuti ei mõjuta projekti teostamine nimetatud kulude suurust ega oma seeläbi mõju juurdekasvulisele stsenaariumile ning projekti rahalistele ja majanduslikele tasuvusnäitajatele. Elektrikulu täpne väljatoomine on keerulisem, kuna see jagatakse sadamas seisvate laevade vahel ning lisaks tarbib sama alajaama alt sadama akvatooriumi läheduses paiknev hoone. Arvestuslikult võib hinnata tänaseks olemasoleva sadamataristu elektritarbimise aastaseks rahaliseks mahuks 4200 eurot (2016.a. seisuga, mis on vastavalt nullstsenaariumi väärtus püsihindades). Käesoleva projektiga e. II etapiga varustatakse aga sadam korraliku elektritoite ja jäämurdjaid teenindav kai valgustusega, mistõttu kasvab oluliselt valgustuse elektrikulu. Kuna valgustusega kaasneb ka täiendav hoolduskulu elektritaristule ning eeldatavalt kasvab ka elektri üldkulu, mis on seotud elektrienergia tarnimisega laevadele, siis võib projektist lähtudes hinnata täiendavaks elektrikuluks püsihindades pärast projekti lõppu 2019. aastal arvestuslikult 5200 eurot (juurdekasvuline stsenaarium). Projekt omab samuti olulist mõju sadamaga seotud hooldus- ja remondikuludele. Juhul, kui investeeringut ei teostata, siis võib eeldada sadama hooldus- ja remondikulude kasvu, mis tuleneb avatusest lainetusele ja tormidele. Eeltoodust tulenevalt on nullstsenaariumis eeldatud hooldus- ja remondikulude kasvu 4800 euroni aastaks 2019. Lainemurdja rekonstrueerimisega peaks aga remondi- ja hoolduskulud püsima tasemel 2700 eurot aastas. Kinnituse sellise hinnangu paikapidavusele andis hiljutine tulepaagi kahjustada saamine lainetuse mõjul. Investeeringu teostamata jätmisel võib seetõttu prognoosida sadamaga seotud remondikulude kasvu lähiaastatel. 9 Tabel 2. Hundipea sadama otsesed opereerimiskulud (püsihindades aastal 2019, eurodes). Projektita Projektiga Projekti kulud stsenaarium stsenaarium (Stäis-Snull e. (Snull) (Stäis) Sjuurdekasvuline) Tööjõukulud 3 700,00 3 700,00 0 Elekter 4 200,00 9 400,00 5200,00 Hooldus ja 4 800,00 2 700,00 -2100,00 remont Kokku 12 700,00 15 800,00 3100,00 Allikas: Veeteede Amet, konsultandi arvutused Investeeringu tulusus ja arvutatud EL toetus Investeeringukulu prognoosi ning opereerimistulude ja –kulude prognoosi põhjal on koostatud investeeringu rahavood. Investeeringurahavoogude põhjal on arvutatud investeeringu sisemine tulumäär (FRR/C) ja nüüdispuhasväärtus (FNPV/C). Tabel 3. Investeeringu tulusus (eurodes, püsihindades juurdekasvuline stsenaarium) 2016 2017 2018 2019 2026 2043 Tegevustulud kokku 0 0 0 260 260 260 Sissetulekud kokku 0 0 0 260 260 260 Tegevuskulud kokku -50 1100 2100 3100 1500 1500 Investeeringukulu kokku 3 176 470 5 294 118 2 117 647 0 0 -5 294 118 Väljaminekud kokku 3 176 420 5 295 218 2 119 747 3100 1500 -5 292 618 5 292 878 Neto rahavoog -3 176 420 -5 295 218 -2 119 747 -2 840 -1240 Investeeringu sisemine tulumäär (FRR/C) -2,64% Investeeringu puhasnüüdisväärtus (FNPV/C) -8 087 543,92 Allikas: konsultandi arvutused Investeeringu sisemine tulumäär on negatiivne -2,64 % ning nüüdispuhasväärtus -8 087 543,92 eurot. Negatiivsete tasuvusnäitajate tõttu on põhjendatud investeeringu kaasfinantseerimine Euroopa Liidu vahenditest. Käesoleva projekti raames taotletakse investeeringu rahastamiseks toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Vastavalt 2014-2020 eelarveperioodi kohta sätestatud tingimustele rahastatakse ÜF vahenditest investeerimisprojekti finantsvajakut maksimaalses Euroopa Liidu väljaarvutatud toetuse määras. EL toetuse arvutamiseks on ette antud kindel reeglistik. 1. Projekti maksimaalne finantsvajak (MaxEE) on projekti diskonteeritud investeeringukulu ja projekti diskonteeritud tulude vahe: 10  MaxEE=DIC-DNR, kus DIC – diskonteeritud investeeringukulu DNR – diskonteeritud netotulu (DNR=DOR-DOC+DRV), kus DOR – diskonteeritud opereerimistulu DOC – diskonteeritud opereerimiskulu DRV – diskonteeritud investeeringu jääkväärtus. 2. Finantsvajaku määr (R) on maksimaalse finantsvajaku suhe projekti diskonteeritud investeeringukulusse: R=MaxEE/DIC 3. Otsusesumma (DA) on finantsvajakumäära ja abikõlbulike investeeringukulude korrutis: DA=R*EC, kus EC – abikõlbulikud kulutused 4. EL toetus (EUgrant) projektile on otsusesumma ja maksimaalse EL kaasrahastusmäära korrutis: EUgrant=DA*MaxCRpa, kus MaxCRpa – maksimaalne EL kaasrahastusmäär. Vastavalt EL toetuse arvutamise reeglitele on läbi viidud taotletava EL toetuse arvutus Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekti finantseerimiseks. Tabel 4. EL toetuse arvutus (eurodes). Diskonteeritud investeeringukulu (DIC) 9 831 588 Diskonteeritud opereerimistulu (DOR) 3 611 Diskonteeritud opereerimiskulu (DOC) 25 035 Diskonteeritud investeeringu jääkväärtus (DRV) 5 090 498 Diskonteeritud netotulu (DNR=DOR-DOC+DRV) 0 Finantsvajaku määr (R= (DIC-DNR)/DIC) 100,0 % Abikõlbulikud kulud (EC) 10 588 235 Otsusesumma (DA=R*EC) 10 588 235 Maksimaalne toetusmäär (MaxCRpa) 85% EL toetus (EU grant=DA*MaxCRpa) 9 000 000 EL toetuse määr (GR= EU grant/EC) 85 % Omafinantseerimine 1 588 235 Allikas: konsultandi arvutused 11 Vastavalt EL toetuse arvutusele vajab projekt toetust 9 miljonit eurot, mis vastab investeeringute kavaga kinnitatud summale. Projekti omafinantseering summas 1 588 235 eurot kaetakse Veeteede Ameti poolt riigieelarve vahenditest. Projekti finantseerimine ja jätkusuutlikkus Projekti finantseerimiseks taotletakse EL toetust summas 9 miljonit eurot. Veeteede Amet katab projekti omafinantseeringu summas 1 588 235 eurot. Veeteede Ameti eelarvest finantseeritakse ka hilisem projektiga kaasnev tegevuskulude kasv. Vastavalt investeeringu rahavoogudele ja planeeritud finantseerimisele on koostatud projekti jätkusuutlikkuse prognoos. Jätkusuutlikkuse definitsiooni kohaselt on projekt jätkusuutlik juhul, kui projekti kumulatiivne rahavoog ole ühelgi perioodil negatiivne. Vastavalt planeeritud finantseerimisele on projekti jätkusuutlikkus tagatud Veeteede Ameti eelarvega. Projekti kumulatiivne rahavoog ei ole prognoosiperioodi ühelgi aastal negatiivne. 12 Kapitalitasuvus Kapitalitasuvuse hindamisel vaadeldakse EL toetuse mõju projekti kaasatud siseriiklikule kapitalile. Kapitalitasuvuse arvutamiseks koostatakse projekti rahavoog ainult siseriiklikku finantseerimist arvestades. Tabel 1. Kapitalitulusus (eurodes) 2016 2017 2018 2019 2026 2043 Tegevustulud kokku 0 0 0 260 260 260 Investeeringute 0 0 0 0 0 5 294 118 jääkväärtus Sissetulek kokku 0 0 0 260 260 5 294 378 Tegevuskulud kokku -50 1 100 2 100 3 100 1500 1500 Laenuintressid 0 0 0 0 0 0 Laenude tagasimakse 0 0 0 0 0 0 Veeteede Ameti eelarve 476 470 794 118 317 647 0 0 0 investeeringuteks Väljaminekud kokku -476 420 -795 218 -319 747 3100 1500 1500 Kapitali netorahavoog -476 420 -795 218 -319 747 -2 840 -1240 5 292 878 Kapitali sisemine tasuvusmäär (FRR/K) 4,66 % Kapitali puhasnüüdisväärtus (FNPV/K) 269 306,33 Allikas: konsultandi arvutused Toetuse mõjul on kapitali sisemine tasuvusmäär positiivne, ületades diskontomäära - 4,66%. Kuna tasuvusmäär on suurem valitud diskontomäärast, siis on kapitali puhasväärtus positiivne summas 269 306,33 eurot. 13 Majandusanalüüs Majandusanalüüsi läbiviimiseks on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele projekti sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoog. Finantstulude ja –kulude konverteerimine Sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoo koostamisel on esimese sammuna viidud projekti finantstulud ja –kulud tegelikku maksumusse. Tegelik maksumus erineb nominaal- maksumusest turgude ebatäiuslikkuse tõttu, näiteks mõjutavad hindu turu avatus, riiklikud maksud jne. Tegeliku maksumuse leidmiseks tuleb kasutada konversioonifaktoreid. Konversioonifaktorid peaksid olema välja töötatud riiklikul tasandil. Eestis hetkel riiklikult väljatöötatud konversioonifaktorid puuduvad. EK juhendmaterjalides on toodud metoodika standardkonversioonifaktori (SCF) arvutamiseks. SCF kajastab riigi majanduse avatusest tingitud hinnaerinevusi võrreldes maailmaturu hindadega. SCF on kasutatav korrektsioonifaktorina juhul, kui individuaalset konversioonifaktorit on raske või ebaotstarbekas kasutada. Kuna riiklikud konversioonifaktorid puuduvad ning individuaalsete konversioonifaktorite väljatöötamine antud projekti raames on ebaotstarbekas, siis kasutatakse majandusanalüüsi läbiviimisel SCF. SCF arvutamiseks on valem järgmine: SCF=(M+X)/[(M+Tm)+(X-Tx)] , kus M - koguimport, X - kogueksport, Tm - impordimaksud Tx - ekspordimaksud. Eestis ei ole ekspordimakse kehtestatud ning statistika vastavaid andmeid ei kajasta. Viimastel aastatel on Eesti koguimport ja kogueksport tasakaalustunud, mistõttu standardkonversioonifaktori kasutamine pole käesoleval ajal enam otstarbekas ning selle väärtus on loetud võrdseks ühega. Veeteede Ameti põhitegevus ei kvalifitseeru käibemaksukohusluse alla, mistõttu investeeringutes ja opereerimiskuludes sisaldub käibemaks. Käibemaks laekub läbi hankijate riigikassasse ja majanduslikus mõistes pole tegemist kuluga. Tulenevalt sellest kasutatakse investeeringute ja opereerimiskuludel käibemaksu korrektsioonifaktorit 0,83 [1/1,2]. Projektivälised tulud Veeteede Ameti tegevus mõjutab meretranspordi ohutut toimimist. Ohutust tagamata ei oleks võimalik opereerida sadamatel ning laevad väldiksid Eesti territoriaalvete läbimist. Käesoleva projekti eesmärgiks on luua paremaid eeldusi rahvusvaheliste kauba- ja reisijatevedude ning turismi arenguks ja aidata kaasa Eesti konkurentsivõime paranemisele. Seetõttu on väga oluline, et Eesti poolt pakutavad laevaliikluse juhtimise- ja jäämurdeteenused oleks naaberriikidega vähemalt samal tasemel. 14 Käesolev projekt on suunatud läbi investeeringu fokusseerimise lainemurdja ja jäämurdjate poolt kasutatava kai rekonstrueerimise eeskätt jäämurdevõimekuse väljaarendamisele Hundipea sadamas. Sellest tulenevalt võib Veeteede Ameti tegevuse laiemaks sotsiaalmajanduslikuks tuluks hinnata meretranspordiga (kauba- ja reisijatevedu) seotud sisemajanduse koguprodukti. Statistikaamet ei avalda eraldi andmeid meretranspordiga seotud sisemajanduse koguprodukti kohta. Küll aga on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel väljatöötatud arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ hinnatud meremajanduse osakaaluks 2010.aastal tööhõives 3,61%, maksulaekumistes 3,03% ning ettevõtete poolt loodavas lisandväärtuses 5,50%. Sellest eraldi sadamate osakaaluks on hinnatud hõives 1 % ning lisandväärtuses tervenisti 5 %. Eeltoodust tulenevalt võib konservatiivselt hinnata, et veeteede kasutamine annab eraldivõttes vähemalt 1 % sisemajanduse kogutoodangust. Tulenevalt projekti suunitlusest jäämurdeteenuse võimekuse tõstmiseks Hundipea sadamas on järgnevalt korrigeeritud meretranspordi kasutamisest saadavat majanduslikku kogutoodangut reaalse jäämurdeperioodi pikkusega talvisel navigatsiooniperioodil. Jäämurdeperioodi maksimaalseks pikkuseks võib lugeda Eesti tingimustes 4 kuud, millele vastavalt on tellitud ka jäämurdeteenuse osutamiseks valmisolek Tallinna Sadamale kuuluvalt jäämurdjalt Botnica. Vastavalt sõlmitud lepingule peab aastatel 2013-2022 Tallinna Sadam olema valmis talvise navigatsiooni perioodil 20. detsembrist kuni 20. aprillini tagama jäämurdeteenuse osutamise jäämurdjaga Botnica. Tegelik jäämurdeperiood sõltub nii talvisest kliimast kui ka laevatatava veekogu iseärasustest. Hundipea sadama teeninduspiirkonda jääval Soome lahel varieerub jääpäevade arv oluliselt. Tallinna ja Muuga lahes on keskmiseks jääpäevade arvuks hinnatud 65-80 päeva, Kunda lahes 80-90 päeva, Narva lahes isegi 90-110 päeva (allikas: ettekanne „Talvine navigatsioon Eesti vetes“, Veeteede Amet, Rene Sirol 15.11.2006). Eeltoodust tulenevalt on konservatiivselt hinnatud reaalseks jäämurdeteenuse vajaduseks arvestusliku keskmisena 70 päeva aastas. Viimase piirava korrektsioonina on hinnatud Hundipea sadama võimalikku osakaalu jäämurdeteenuse osutamisel ning seeläbi panustamisel sisemajanduse kogutoodangusse jäämurdeperioodil. Hundipea sadam saab olema jäämurdja Tarmo kodusadam ning eeldatavalt saab tulevikus sadamas hoida ka AS-i Tallinna Sadam jäämurdjat Botnica, milliste laevade kodusadamaks on praegusel hetkel Paljassaare. Arvestades sadamate osakaalu jäämurdeteenuse osutamisel võib väga konservatiivselt hinnata, et Hundipea sadama kanda saab olema vähemalt 40 protsenti Eestis jäämurdjate teenindamisest jäämurdeperioodil. Lisaks Hundipea sadamaga on siinkohal arvestatud jäämurdjatele teenuste osutamisel veel Paljassaare ja Pärnu sadamatega. Projektivälised kulud Hundipea sadama rekonstrueerimisel säilitab sadam oma senised piirid. Projekti raames rajatakse täiendavad kaid sadama olemasolevasse akvatooriumisse, mistõttu täiendavat projektivälist ressurssi ei hõivata. Sadama rekonstrueerimisprojekti elluviimisel ei takistata kolmandate isikute tegevust ega vähendata nende sotsiaalmajanduslikke hüvesid. Sellest tulenevalt puuduvad Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimistöödel projektivälised kulud. 15 Investeeringu sotsiaalmajanduslik tasuvus Investeeringu sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutamiseks on koostatud projekti sotsiaalmajanduslik rahavooprognoos. Rahavooprognoosi alusel arvutatakse välja investeeringu sotsiaalmajanduslik sisemine tulumäär ja nüüdispuhasväärtus. Tabel 6. Investeeringu sotsiaal-majanduslik tulusus (püsihindades, eurodes). cf2 2016 2017 2018 2019 2043 Reisi- ja kaubavedu merel (SKP osana, 18 164 18 782 19 379 19 969 29 008 tuh. EUR, 1 % SKP-st) Jäämurdeteenuse päevade osakaal 3 483 3 602 3 717 3 830 5 563 navigatsiooniperioodil (70/365) Hundipea sadama osakaal (40 %) 1 393 380 1 440 794 1 486 622 1 531 898 2 225 299 Projektivälised tulud kokku 1 393 380 1 440 794 1 486 622 1 531 898 2 225 299 Otsesed tegevustulud 0 0 0 260 260 Sotsiaal-majanduslik tulu kokku 1 393 380 1 440 794 1 486 622 1 532 158 2 225 559 Projektivälised kulud 0 0 0 0 0 Hooldus ja remont 0,83 -208 -747 -1 743 -1 743 -3 071 Elekter 0,83 166 1 660 3 486 4 316 4 316 Investeeringukulu kokku 0,83 2 636 470 4 394 118 1 757 647 0 -4 394 118 Sotsiaal-majanduslik kulu kokku 2 636 429 4 395 031 1 759 390 2 573 -4 392 873 6 618 431 Neto rahavoog -1 243 049 -2 954 237 -272 768 1 529 585 Investeeringu sotsiaalne tulumäär (ERR) 27,44% Investeeringu sotsiaalne puhasväärtus 23 179 289 (ENPV) Allikas: konsultandi arvutused Investeeringu sotsiaalmajanduslik tulumäär ja puhasväärtus positiivsed olles vastavalt 27,44% ja 23 179 289 eurot. Projekti sotsiaalmajanduslik väärtus tuleneb eeskätt jäämurdeteenuse ja Hundipea sadama kesksest rollist sujuva meretranspordi tagamisel talvekuudel. EL toetusega kaasrahastatakse positiivse sotsiaalmajandusliku väärtusega projekte. Suure sotsiaalmajandusliku väärtuse tõttu on põhjendatud EL toetuse kaasamine Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks. Kvalitatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude hinnang Projekti kvalitatiivse mõju hindamiseks vaadeldakse projekti võimalikke väliseid mõjusid ja hinnatakse nende mõjude ulatust. Mõju ulatuse määramiseks antakse sellele hinnang pallides 0-4, kus 0 – projektil puudub mõju tegurile; 1 – projektil on tegurile väga väike mõju; 2 – projektil on tegurile keskmine mõju; 3 – projektil on tegurile oluline mõju; 4 – projektil on tegurile väga suur mõju. 2 cf- konversioonifaktor. 16 Positiivse mõju puhul antakse hinnang positiivse ja negatiivse mõju puhul negatiivse hindena. Koondmõju leidmiseks antakse igale üksikule mõjule kaal ning leitakse projekti kaalutud keskmine mõju. Hundipea sadama rekonstrueerimise teises etapis rekonstrueeritakse kai koos lainemurdjaga, mis ühtlasi kaitseb sadama akvatooriumi. Tormise ilmaga kujutab lainetus endast riski sadamas seisvatele laevadele. Lainetuse mõjul võivad laevad saada kahjustusi kokkupuutel sadamarajatistega. Musta stsenaariumi kohaselt võivad lained väiksemad laevad sildumispaigast lahti rebida ning triiviv alus võib uppuda või põhjustada kahjustusi teistele laevadele. Sadama akvatooriumisse pääseva lainetuse mõjul paigutatakse ümber ka põhjasetted. Selle tulemusena on sildumis- ja manöövrivee sügavus muutuv ning võib põhjustada aluste madalikule jooksmist. Kuna kiirused sadamas on väiksed, siis ei too madalikule sattumine kaasa otsest kahju laevale, kuid võib põhjustada täiendavaid kulusid laeva lahti tõmbamiseks ja häirida sadama normaalset tööd. Lainetuse mõjul ei ole Veeteede Amet seni otseseid kahjusid kandnud ning lainetuse ärahoidmisest tingitud mõju ei ole seetõttu võimalik rahaliselt hinnata. Empiiriliste andmete puudumise tõttu ei saa öelda, et projekti tulemusena hoitakse ära või piiratakse kahjusid Veeteede Ameti laevastikus. Küll aga viiakse projekti tulemusena võimalike kahjujuhtumite tõenäosus miinimumini ning seetõttu on projekti kvalitatiivselt oluline mõju (3) laevastiku säilimisele. Rekonstrueerimise tulemusena ei kasutata jäämurdja Tarmo varustamiseks, varisemisohtlikku ja kitsast vahemuuli ning lainemurdjat. Varisemisohtlik vahemuul on sildumispaigaks ka osale Veeteede Ameti laevadele. Varingu tulemusena saavad viga kai ääres silduvad alused, mis võivad halvemal juhul ka uppuda. Varingu toimumisel jäämurdja Tarmo varustamise ajal võib tagajärjeks olla tõsine avarii ja keskkonnareostus. Kuigi sadamarajatiste varisemine on juba alanud, on protsess esialgu veel aeglane ning seni märkimisväärseid kahjusid põhjustanud ei ole. Samuti ei kasutata mujal varisemisohtlikke sadamarajatisi laevade teenindamiseks, mistõttu puuduvad andmed sarnaste kahjude kohta. Andmete puudumise tõttu ei saa väita, et projekti tulemusena välditakse materiaalset ja keskkonnakahju või säästetakse inimressurssi. Projekti mõjul viiakse kahjude ja õnnetuste riskid miinimumini, mistõttu avariiohu ja keskkonnariski vähendamisele on projektil oluline (3) mõju. Saastunud setete olemasolu sadamabasseinis on uuringute tulemusena kinnitust leidnud ja tuleneb sellest, et sadam oli Nõukogude Armee sõjalaevastiku käsutuses. Projekti käigus süvendatakse osaliselt sadama basseini. Süvendamise käigus eemaldatakse teatav osa saastunud setteid. Setted, mille eemaldamist ei kavandata, jäävad edaspidi kas rekonstrueeritud sildumisliinide taha täitepinnasega kaetuks või siis ei tõsta neid sadama basseini põhjalt enam ülesse basseini suunduv lainevesi, kuna bassein suletakse setteid siiani pidevalt ümberpaigutanud lainetuse eest. Sellest tulenevalt võib rekonstrueerimisprojekti mõju keskkonnaseisundi parandamisele hinnata väga suureks (4). Sadam asetseb linnakeskkonnas, ajaloolises sadama- ja tööstuspiirkonnas. Sadamat kasutatakse vaid Veeteede Ameti laevade ja navigatsioonimärkide hoiustamiseks. Sadama tegevuse tulemusena tekkiv müra ja heitgaasireostus ei oma olulist mõju keskkonnale, kuid väga väike negatiivne mõju (-1) on siiski olemas. 17 Kvalitatiivsetele mõjude olulisuse hindamisel on mõjudele antud võrdsed kaalud. Kuna kolme mõju tulemus kajastab keskkonnaseisundi või keskkonnariskide muutust, siis on keskkonnamõjude kogukaal 75%. Ülejäänud 25% kaal on Veeteede Ameti vara säilimisel. Tabel 7. Projekti kvalitatiivne hinnang Hinne Kaal Mõju Mõju lainetuse vähendamisele 3 25% 0,75 Mõju keskkonnariskide vähendamisele 3 25% 0,75 Mõju keskkonnaseisundi parandamisele 4 25% 1,00 Mõju keskkonnale -1 25% -0,25 Projekti kogumõju 2,25 Allikas: konsultandi hinnang ja arvutused Projekti kvalitatiivseks koondhindeks on 2,25 ehk projektil on keskmine positiivne kvalitatiivne mõju. Projekti peamiseks kvalitatiivseks väljundiks on keskkonnaseisundi parandamine ja keskkonnariskide vähendamine. Oluline on projekt Veeteede Ameti laevastiku säilimisele. Paratamatult on projektil inimtegevusega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, kuid mõju ulatus ja tagajärjed ei ole kuigi suured. 18 Riskianalüüs Riskianalüüsi läbiviimine koosneb kahest osast – tundlikkuseanalüüs ja stsenaariumianalüüs. Tundlikkuseanalüüsiga selgitatakse välja projekti finantsilist ja majanduslikku tulemit mõjutavad kriitilised riskifaktorid. Stsenaariumianalüüsiga hinnatakse kriitilistest faktoritest tingitud võimalike stsenaariumite koondmõju. Tundlikkuseanalüüs Tundlikkuseanalüüsi käigus testitakse erinevate projekti sisendite ja väljundite muutust vahemikus ±25%. Testi käigus tulemusena valitakse välja kriitilised faktorid ehk sisendid ja väljundid, mille muutus toob kaasa olulise mõju projekti finants-majanduslikele tulemustele. Finantsmajanduslikeks tulemusteks, mille suhtes tundlikkust hinnatakse on investeeringu nüüdispuhasväärtus, kapitali nüüdispuhasväärtus ning majanduslik sisemine tulumäär ja majanduslik nüüdispuhasväärtus. Investeeringu nüüdispuhasväärtus on tundlik vaid investeeringukulu suhtes. Investeeringukulu muutus toob kaasa ligikaudu sama suure muutuse investeeringu nüüdispuhasväärtusele. Tegevustulude ja -kulude muutuse mõju on investeeringu nüüdispuhasväärtusele väga väike ning projektivälised tulud ei mõjuta investeeringu nüüdispuhasväärtust üldse. Sarnaselt investeeringu nüüdispuhasväärtusele on ka kapitali nüüdispuhasväärtus tundlik vaid investeeringukulu suhtes ning samasugune mõju on ka tegevustuludel ja -kuludel. Majanduslikud väljundnäitajad on tundlikud eeskätt projektiväliste tulude ja investeeringukulu muutuse suhtes. Samal ajal tegevustulud ja tegevuskulud omavad küllaltki olematut mõju majandusliku nüüdispuhasväärtuse ja sisemise tulumäära suurusele. Tabel 8. Tundlikkuse analüüs majanduslikele väljundnäitajatele Tegevustulud Projektivälised tulud Tegevuskulu Investeeringukulu ENVP ERR ENVP ERR ENVP ERR ENVP ERR -25% 23 178 386 27,443% 15 706 455 18,71% 23 184 484 27,45% 24 853 009 43,66% -20% 23 178 567 27,443% 17 201 022 20,30% 23 183 445 27,45% 24 518 265 38,89% -15% 23 178 747 27,443% 18 695 588 21,97% 23 182 406 27,45% 24 183 521 35,14% -10% 23 178 928 27,443% 20 190 155 23,71% 23 181 367 27,45% 23 848 777 32,10% -5% 23 179 108 27,443% 21 684 722 25,53% 23 180 328 27,44% 23 514 033 29,57% Baas 23 179 289 27,443% 23 179 289 27,44% 23 179 289 27,44% 23 179 289 27,44% 5% 23 179 469 27,444% 24 673 856 29,46% 23 178 250 27,44% 22 844 545 25,62% 10% 23 179 650 27,444% 26 168 422 31,61% 23 177 211 27,44% 22 509 801 24,03% 15% 23 179 830 27,444% 27 662 989 33,88% 23 176 172 27,44% 22 175 057 22,64% 20% 23 180 011 27,444% 29 157 556 36,30% 23 175 133 27,44% 21 840 313 21,41% 25% 23 180 192 27,444% 30 652 123 38,90% 23 174 094 27,44% 21 505 569 20,31% 19 Joonis 1. Majandusliku sisemise tulumäära tundlikkus Allikas: konsultandi arvutused Majanduslik sisemine tulumäär on väga tundlik investeeringukulu ja projektiväliste tulude muutuse suhtes. Investeeringukulu 25% vähendamine tõstab majanduslikku tulumäära 16,2% võrra ning vastavalt investeeringukulu 25 % suurenemine vähendab tulumäära 7 % võrra. Projektiväliste tulude suhtes on tundlikkus veidi väiksem ja vastassuunaline – tulude 25% kasv tõstab tasuvusmäära 11% võrra ning vastavalt 25% projektiväliste tulude kahanemine vähendab tasuvusmäära 8,7%. Tegevustulude ja -kulude muutuse on tundlikkus praktiliselt olematu. Joonis 2. Majandusliku nüüdispuhasväärtuse tundlikkus 20 Projekti majanduslik nüüdispuhasväärtus on tundlik projektiväliste tulude ja investeeringukulud muutuse suhtes. Projektiväliste tulude kasvamisel või kahanemisel 25% võrra muutub projekti majanduslik nüüdispuhasväärtus samas suunas 7 472 834 euro võrra. Investeeringukulu suhtes on projekti majanduslik nüüdispuhasväärtuse tundlikkus väiksem – investeeringukulu muutusel 25% muutub majanduslik nüüdispuhasväärtus 1 673 720 euro võrra vastassuunas. Tegevustulude ja -kulude muutumisel mõju projekti majanduslikule nüüdispuhasväärtusele praktiliselt mõju puudub. Tegevuskulude puhul on maksimaalne muutus 5195 eurot ning tegevustulude puhul kõigest 903 eurot. Stsenaariumianalüüs Stsenaariumianalüüsi teostamiseks valiti muutujatena välja investeeringukulud ja projektivälised tulud. Tundlikkusanalüüsist oli näha, et teiste tegurite (opereerimistulud, opereerimiskulud) muutuse osas oli projekti tundlikkus väga väike ja neile stsenaariume ei koostata. Stsenaariumianalüüsi koostamisel võeti analüüsimisel kummagi muutuja puhul muutuse vahemikuks +/- 25 %. Nimetatud vahemik tagab matemaatiliste väärtuste piisava varieeruvuse ning võimaldab hinnata projekti tundlikkust negatiivsete stsenaariumite realiseerumise korral. Projektiväliste tulude puhul hinnati baasstsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks 50 %. Tulenevalt konservatiivsest lähenemisest tulude hindamisel hinnati positiivse stsenaariumi (+25 %) realiseerumise tõenäosuseks 35 protsenti. Negatiivse stsenaariumi (-25 %) realiseerumise tõenäosuseks hindasime 15 protsenti. Investeeringukulude puhul hindasime ehituskulude kallinemise stsenaariumi (+25 %) realiseerumise tõenäosuseks 30 protsenti. Baasstsenaariumi esinemise tõenäosuseks oleme hinnanud 60 %, tulenevalt ehitushindade suhtelisest stabiilsusest viimasel paaril aastal. Tulenevalt investeeringu teostamisest lähima kolme aasta jooksul võib eeldada baasstsenaariumi suurt tõenäosust. Ehitushindade languse stsenaariumi võimalikkust (-25 %) võib pidada üsna väikeseks, mistõttu stsenaariumianalüüsi eeldusena hindamise selle tõenäosuseks 10 %. Joonis 3. Investeeringu nüüdispuhasväärtuse jaotuskõver (FNPV/C) 21  Joonis 4. Majandusliku nüüdispuhasväärtuse jaotuskõver A Allikas: konsultandi arvutused Joonis 5. Majandusliku sisemise tulumäära jaotuskõver Allikas: konsultandi arvutused Kuna projekti riskid on seotud makromajanduslike näitajatega, siis ei ole riske võimalik vältida. Olulisima, ehitushinna riski minimeerimiseks tuleb ära kasutada praegust soodsat olukorda, kus majanduslangus on oluliselt pidurdanud hindade kasvu. Hanke kiirel läbiviimisel on võimalik viia risk miinimumini. 22 23 JUHEND TABELITE TÄITMISEKS SISSEJUHATUS Prognoosid tuleb esitada arvestusperioodiks. Arvestusperioodid sektorite lõikes on esitatud töölehel "Arvestusperioodid" Töölehed on loogilises järjekorras ning need tuleks täita järjest. NB! Mitmetel töölehtedel on lahtrid sisustatud valemitega. Mõned neist lahtritest on tähelepanuks tähistatud helesini lahtritega. Töölehetede sisu on järgmine: 1) Esileht - projekti ja taotleja lühiandmed, kontaktinfo 2) 1_Lähteandmed - siin tuleb täita kõik andmed - info projekti kestvuse, valdkonna, võrdlusperioodi , kohalduva diskonto 3) 2_Kulude ja invest. liigid - siin esitada info kulude ja investeeringute kohta - mida mingi kulutus sisaldab. 4) 3_Eelarve - sisestada tuleb projekti kogueelarve tuues eraldi välja abikõlblikud ja mitteabikõlblikud investeeringukulud asendusinvesteeringud. 5) 4_Tulud - sisestada projekti tegevustega kaasnevate tulude null-, täis- ja juurdekasvustsenaarium tulu liikide lõikes 6) 5_Kulud - sisestada projekti tegevustega kaasnevate kulude null-, täis- ja juurdekasvustsenaarium kulu liikide lõikes 7) 6_Finantseerimine - sisestada tuleb rahastamiseks kasutatavad finantsvahendid finantsallikate lõikes. Kui rahastamisek tagasimaksete osa. 8) 7_Rahavood - arvutatakse automaatselt 9) 8_Jätkusuutslikkus - arvutatakse automaatselt , näitab kumulatiivset rahavoogu prognoositava perioodi vältel, et hinn 10) 9_Tasuvus - arvutatakse automaatselt, näitab juurdekasvuilise stsenaariumi kapitali ja investeeringu rahalist tasuvust 11) 10_Finantseerimisvajak - näitab vajadust projekti finantseerida. 12) Makromaj.prognoosid - abimaterjal pikaajaliste prognooside tegemiseks 13) Arvestusperioodid - kohalduvad arvestusperioodid sektorite lõikes 14) Näidistulud sektorite lõikes - abimaterjal sektoripõhistest tuludest tud töölehel "Arvestusperioodid". tähelepanuks tähistatud helesinise taustaga. Valemite säilimiseks ja töötamiseks tuleb olla ettevaatlik nende dlusperioodi , kohalduva diskontomäära ja jääkväärtuse meetodi kohta (loe lähemalt töölehelt) ngi kulutus sisaldab. teabikõlblikud investeeringukulud ja muud kulud. Sellel töölehel kajastatakse ka projekti varade tsenaarium tulu liikide lõikes stsenaarium kulu liikide lõikes tsallikate lõikes. Kui rahastamiseks kasutatakse tagastatavaid finantsvaheneid (laenud), tuleb täita ka nende gnoositava perioodi vältel, et hinnata, kas tegevuse kulud omavad rahalist katet. i ja investeeringu rahalist tasuvust. ka nende  Kulu-tulu analüüs Projekti nimi HUNDIPEA SADAMA REKONSTRUEERIMISE II ETAPP Projekti tunnus (lisab rakendusüksus) Taotleja nimi Veeteede Amet Kontaktisik: E-mail: Telefon: Täiendav info Esileht APP Esileht  Projekti lähteandmed Projekti alguse kuupäev 1.02.2016 Projekti lõpu kuupäev 30.12.2018 Valdkond/sektor sadamad Arvestusperiood aastates (vt. tööleht "Arvestusperioodid") 25 Toetuse määr (%) 85% Reaalne diskontomäär 4% Analüüs on koostatud püsivhindades (soovitav) - kohaldub reaalne diskontomäär Analüüs on koostatud jooksevhindades - kohaldub nominaalne ehk inflatsiooniga korrigeeritud diskontomäär (lisa järgmisse lahtrisse inflatsioonimäär!) Aastaste inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine (märkida, kui kasutatakse nominaalset diskontomäära) Korrigeeritud diskonto määr 4,00% Projekti varade jääkväärtuse¹ arvestusmeetodi valik: Projekti varade jääkväärtuse arvestusmeetod (vali üks) arvestusperioodi ületavate projekti vara kasulike aastate jääkväärtuse alusel standardse kulumiarvestusvalemi alusel (lubatud ainult põhjendatud juhtudel²) turuväärtus arvestusperioodi lõpuks (lubatud ainult põhjendatud juhtudel² ¹ Jääkväärtus - projekti väärtus arvestusperioodi viimasel aastal. Perioodi 2014-2020 kulu-tulude analüüsi juhendi kohaselt arvutatakse jääkväärtus arvestusperioodi viimase aasta lõpust kuni projekti eluea perioodi lõpuni, arvestades sel perioodil arvestusperioodi viimase aasta rahavoogusid. Näiteks kui projekti eluiga on 50 aastat ning arvestusperiood 30 aastat, eeldame, et pärast arvestusperioodi 20 aasta jooksul genereerib projekt rahavoogusid samal tasemel, mis arvestusperioodi viimasel aastal. Rahavoogude NPV, mis genereeritakse 20 aasta jooksul pärast arvestusperioodi, lisatakse finantseerimisvajaku arvutamisel jääkväärtusena arvestusperioodi vii masele aastale. ² Erijuhud on esitatud CBA juhendi p. 2.7.3. Kulumivalemit tuleks kasutada ka väga pika eeldatava elueaga projektide puhul (tavaliselt transpordisektoris), mille jääkväärtus on nii suur, et moonutaks nüüdisväärtuse meetodi kasutamise korral analüüsitulemust. Kulumivalemi kasutamisel võetakse arvesse ka arvestusperioodi jooksul kantavad vara asendamise kulud, isegi kui neid käsitatakse liidu abi kindlaksmääramiseks diskonteeritud puhastulu arvutamisel käitamis- ja hoolduskuludena. Erijuhu põhjendus/selgitus tuleb lisada töölehele 3_Eelarve. 1_Lahteandmed Erijuhu põhjendus/selgitus tuleb lisada töölehele 3_Eelarve. 1_Lahteandmed tuse meetodi kasutamise ud puhastulu arvutamisel 1_Lahteandmed 1_Lahteandmed 1_Lahteandmed 1_Lahteandmed Kulude põhiliigid Energia ja ressursid Kaubad/materjalid/teenused Personalikulud Hooldus(ekspluatatsiooni)kulud Tegevuskulud Intressikulud Maksud … … Muud kulud Investeeringute põhiliigid Hooned ja ehitised Rajatised Otseselt ehitusega seotud kulud Masinad ja seadmed Immateriaalne vara Transpordivahendid Maa Muu inventar, sisseseade … … Muud investeeringud  Kulude kirjeldus (mida sisaldab) veevarustus, elektrienergia, soojusenergia tootmiseks/teenuse osutamiseks vajalikud materjalid ja kaubad, sisseostetud teenused töötasu ja tööjõumaksud, personali koolitus- ja lähetuskulud masinate/seadmete/inventari hooldus ja selleks kuluvad materjalid bürootarbed, side-, posti- ja transpordi- jms kulud laenude intresside kulud loodusvarade, omandimaks Kulude kirjeldus (mida sisaldab) Teenindusala rekonstrueerimine ning navigatsioonimärgistuse hooldushoone ja sissepääs Lainemurdja ning selle siseküljel asuva kai osaline rekonstrueerimine Projekti kulud 2015 2020 Valmimise/so Kasulik eluiga Asendusinvesteeringud Abikõlblik Mitteabikõlbik etuse aasta aastates Investeeringu liik Kasuliku eluea Kasulik Projekti investeeringu nimetus maksumus maksumus (peab jääma (alates projekti (vali rippmenüüst) viimane aasta eluiga üle AP märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta märgi aasta EUR EUR projekti lõppemise perioodi!) aastast) Lainemurdja ning selle siseküljel asuva kai osaline rekonstrueerimine Rajatised 3 176 470 2 016 50 2 066 jah Lainemurdja ning selle siseküljel asuva kai täielik rekonstrueerimine Rajatised 5 294 118 2 017 50 2 067 jah Teenindusala rekonstrueerimine ning navigatsioonimärgistuse hooldushoone ja sissepääsu rajamine Hooned ja ehitised 2 117 647 2 018 50 2 068 jah - - - - - - - - - - - - - KOKKU PÕHIVARA 10 588 235 - 2 016 50 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ¹ Soovitatav on mitte arvestada suurte asendamiste rahavooge aega, mis eelneb vahetult arvestusperioodi lõpule. Kui mingi projektiga seotud vara tuleb asendada vahetult enne Jääkväärtuse arvutamise meetodi selgitus ja põhjendus. 3_Eelarve  Arvestusperioodi aastad 2016 TEGEVUSTULUD Nullstsenaarium (vt. ka lahtri kommentaari!) 1.1 Toote/teenuse nimetus Ühik tk/aastas 1,00 EUR/ühik 720,00 Tulu laevade hoidmisest sadamas EUR/aastas 720,00 1.2 Ühik tk/aastas EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.3 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.4 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.5 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.6 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.7 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.8 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.9 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 1.10 Ühik EUR/ühik kokku EUR/aastas 0,00 Kõik kokku EUR/aastas 720,00 Täisstsenaarium 1.1 Toote/teenuse nimetus Ühik  tk/aastas 1,00 EUR/ühik 720,00 Tulu laevade hoidmisest sadamas EUR/aastas 720,00 1.2 0 0 tk/aastas 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.3 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.4 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.5 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.6 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.7 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.8 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.9 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.10 0 Ühik 0 0 0 EUR/ühik 0 kokku EUR/aastas 0,00 Kõik kokku EUR/aastas 720,00 Jurdekasvuline stsenaarium 1.1 Toote/teenuse nimetus Ühik 0 tk/aastas 0,00 0 EUR/ühik 0,00 Tulu laevade hoidmisest sadamas EUR/aastas 0,00 1.2 0 0 tk/aastas 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.3 0 0 0 0,00  0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.4 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.5 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.6 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.7 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.8 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.9 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 1.10 0 0 0 0,00 0 EUR/ühik 0,00 0 kokku EUR/aastas 0,00 Kõik kokku EUR/aastas 0,00 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00  1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 720,00 720,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 720,00 720,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 720,00 720,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00  1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00  0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00 720,00  1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 980,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00  0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00  Arvestusperioodi aastad 2016 TEGEVUSKULUD Nullstsenaarium (vt. siin lahtri kommentaari!) Kulu liik (nimetus/kirjeldus) Ühik Summad Tööjõukulud EUR/aastas 3 700,00 Elekter EUR/aastas 4 200,00 Hooldus ja remont EUR/aastas 2 950,00 EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas 10 850,00 Täisstsenaarium Kulu nimetus Ühik Tööjõukulud EUR/aastas 3 700,00 Elekter EUR/aastas 4 400,00 Hooldus ja remont EUR/aastas 2 700,00 EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas  EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas EUR/aastas 10 800,00 Juurdekasvuline stsenaarium Kulu nimetus Ühik Tööjõukulud EUR/aastas - Elekter EUR/aastas 200,00 Hooldus ja remont EUR/aastas - 250,00 EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - EUR/aastas - -50,00  2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Summad 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 3 600,00 4 800,00 4 800,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 11 500,00 12 700,00 12 700,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 6 200,00 8 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 12 600,00 14 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 - - - - - - - - - 2 000,00 4 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 - 900,00 - 2 100,00 - 2 100,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -  - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 100,00 2 100,00 3 100,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00  2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 - - - - - - - - - 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -  - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00  2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 4 200,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 6 400,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 14 300,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 3 700,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 9 400,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 2 700,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 15 800,00 - - - - - - - - - 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 5 200,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - 3 700,00 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -  - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 0,00 0,00  0,00 0,00 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 0,00 0,00 Projekti finantseerimisallikad Projekti arvestusperiood aastad 2016 2017 2018 1. Finantseerimisallika nimetus 1.1. VTA omafinantseering riigieelarvest 476 470 794 118 317 647 1.2. Kohaliku omavalitsuse toetused 1.3. Riiklikud toetused 1.4. Laenud 1.5. SF toetus 2 700 000 4 500 000 1 800 000 KOKKU FINANTSEERIMISALLIKAD 3 176 470 5 294 118 2 117 647 Laenude tagasimaksed 2. Laenude teenindamine 0 0 0 2.1. Laenude põhiosa tagasimaksed 2.2. Laenuintressid KOKKU LAENUDE TEENINDAMINE - - - EU toetuse summa real 1.4. ei võrdu töölehel 10_Finants.vajak EU toetuse summag Erakapitali summa real 1.1. on väiksem kui vajalik omafiantseering!  2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 - - - - - - - - - 0 0 0 0 0 0 0 0 0 - - - - - - - - - k EU toetuse summaga! 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 - - - - - - - - - 0 0 0 0 0 0 0 0 0 - - - - - - - - - 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 - - - - - - - - - 0 0 0 0 0 0 0 0 0 - - - - - - - - - Projekti juurdekasvulised rahavood, EUR Projekti arvestusperioodi aastad 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 1. Juurdekasvulised tegevustulud 1.1. Tegevustulud kokku 0,00 0,00 0,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 KOKKU TULU: 0 0 0 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 7_Rahavood Page 49 2. Juurdekasvulised tegevuskulud 2.1. Tegevuskulud kokku -50,00 1100,00 2100,00 3100,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 KOKKU TEGEVUSKULUD: -50 1 100 2 100 3 100 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 KOKKU TULU-KULU 50 -1 100 -2 100 -2 840 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 3. Projekti abikõlbikud investeeringukulud 3.1. Hooned ja ehitised - - 2 117 647 - - - - - - - - - - 3.2. Rajatised 3 176 470 5 294 118 - - - - - - - - - - - 3.3. Otseselt ehitusega seotud kulud - - - - - - - - - - - - - 3.4. Masinad ja seadmed - - - - - - - - - - - - - 3.5. Immateriaalne vara - - - - - - - - - - - - - 3.6. Transpordivahendid - - - - - - - - - - - - - 3.7. Maa - - - - - - - - - - - - - 3.8. Muu inventar, sisseseade - - - - - - - - - - - - - 3.9. … - - - - - - - - - - - - - 3.10. … - - - - - - - - - - - - - 3.11. Muud investeeringud - - - - - - - - - - - - - KOKKU ABIKÕLBIKUD INVESTEERINGUKULUD: 3 176 470 5 294 118 2 117 647 - - - - - - - - - - 4. Mitteabikõlblikud investeeringukulud 4.1. Mitteabikõlblikud investeeringukulud - - - - - - - - - - - - - KOKKU MAK INVESTEERINGUD: - - - - - - - - - - - - - 5. Projekti muud investeeringu artiklid 5.1. Põhivara investeeringu jääkväärtus 5.2. Lühiajalise vara asendusinvesteeringud - - - - - - - - - - - - - KOKKU MUUD INVESTEERINGU ARTIKLID: - - - - - - - - - - - - - NETO RAHAVOOD - 3 176 420 - 5 295 218 -2 119 747 -2 840 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 7_Rahavood Page 50  25 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 X 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 260,00 0,00 0,00 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 0 0 7_Rahavood Page 51 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 1500,00 0,00 0,00 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 0 0 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 0 0 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 5 294 117,50 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 5 294 118 - - -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 - 1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 5 292 878 - - 7_Rahavood Page 52 Täisstsenaariumi jätkusuutlikkus Projekti arvestusperioodi aastad 2016 2017 2018 1. Sissetulekud 1.1 Finantsallikad kokku 3 176 470 5 294 118 2 117 647 1.2 Tegevustulud kokku 720 720 720 1.3 Finantseerimine taotleja eelarvest (riik) 10 800 12 600 14 800 Sissetulekud kokku 3 187 990 5 307 438 2 133 167 2. Väljaminekud 2.1 Tegevuskulud kokku 10 800 12 600 14 800 2.2 Projekti investeeringukulud 3 176 470 5 294 118 2 117 647 2.3 Lühiajalise vara asenduskulud - - - 2.4 Laenu põhiosa tagasimakse - - - 2.5 Laenuintressid - - - Väljaminekud kokku 3 187 270 5 306 718 2 132 447 Rahavood kokku 720 720 720 Kumulatiivne kogu rahavoog 720 1 440 2 160 2019 2020 2021 2022 2023 2024 - - - - - - 980 980 980 980 980 980 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 980 980 980 980 980 980 3 140 4 120 5 100 6 080 7 060 8 040 2025 2026 2027 2028 2029 2030 - - - - - - 980 980 980 980 980 980 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 980 980 980 980 980 980 9 020 10 000 10 980 11 960 12 940 13 920  2031 2032 2033 2034 2035 2036 - - - - - - 980 980 980 980 980 980 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 980 980 980 980 980 980 14 900 15 880 16 860 17 840 18 820 19 800  2037 2038 2039 2040 2041 2042 - - - - - - 980 980 980 980 980 980 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 16 780 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 15 800 980 980 980 980 980 980 20 780 21 760 22 740 23 720 24 700 25 680  2043 - - - 980 - - 15 800 16 780 - - 15 800 - - - - - - - - - - - - - - 15 800 - - 980 - - 26 660 26 660 26 660 Juurdekasvulise stsenaariumi tasuvus Projekti arvestusperioodi aastad 2016 2017 Kapitali tasuvus Eesmärk on kontrollida, kas projekt on tulus kapitalipaigutuse seisukohalt. Tuua välja selgitused nä 1. Sissetulekud 0 0 1.1. Tegevustulud kokku - - 2.2 Põhivara jääkväärtus - - Sissetulekud kokku - - 2. Väljaminekud 2.1. Tegevuskulud kokku -50 1 100 2.2. Laenu põhiosa tagasimakse - - 2.3. Laenuintressid - - 2.4. Erakapital 476 470 794 118 2.5. Toetused - - Kogu kulutused 476 420 795 218 Neto rahavoog kokku -476 420 -795 218 Diskonteerimise määr 4,00% Kapitali rahaline nüüdispuhasväärtus FNPV 269 306,329 Kapitali rahaline tasuvuse määr FRR/K 4,66% Investeeringu tasuvus Need näitajad osutavad, kas projekti puhaslaekumisega on võimalik katta investeeringukulud, olenemata nende finants 1. Sissetulekud 0 0 1.1. Tegevustulud kokku - - Sissetulekud kokku - - 2. Väljaminekud 2.1. Tegevuskulud kokku -50 1 100 2.2. Projekti investeeringukulud 3 176 470 5 294 118 2.3. Lühiajalise vara asenduskulud - - 2.4. Põhivara jääkväärtus - - Väljaminekud kokku 3 176 420 5 295 218 Neto rahavoog kokku -3 176 420 -5 295 218 Diskonteerimise määr 4,00% Investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus FNPV -8 087 543,921 Investeeringu rahaline tasuvuse määr FRR/C -2,64% NPV määrab selle, kas projektiga teenitakse soovitud tasuvusmäärast rohkem või vähem, ning oskab ennustada projekti tulusu tasuvusmäära. Nii NPV kui ka IRR-i abil saadud arve saab kasutada konkureerivate projektide võrdlemiseks ja äriliselt parima o IRR põhineb NPV-l. Seda võib pidada NPV erijuhuks, kus arvutatud tasuvusmäär on praegusele null-netoväärtusele vastav intre Kui kõik negatiivsed rahavood toimuvad järjekorras enne kõiki positiivseid rahavooge või kui projektis on ainult üks negatiiv projekte algab suure negatiivse rahavooga (alginvesteering), millele järgnevad positiivsed rahavood, ning neil on seetõttu ko Kui IRR = #DIV/0, siis üldjuhul on IRR väärtus nii madal,et seda pole mõtet kuvada (investreeringu kahjum). Konkreetne Kui IRR = #DIV/0, siis üldjuhul on IRR väärtus nii madal,et seda pole mõtet kuvada (investreeringu kahjum). Konkreetne ¹ Guess - protsent, mis on arvatavasti lähim IRR väärtusele. Guess väärtus peab olema vähematl -9%, et IRR kuvaks väärtuse.  2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 kohalt. Tuua välja selgitused näitajate tulemuste kohta. 0 0 0 0 0 0 0 0 - 260 260 260 260 260 260 260 - - - - - - - - - 260 260 260 260 260 260 260 2 100 3 100 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 - - - - - - - - - - - - - - - - 317 647 - - - - - - - - - - - - - - - 319 747 3 100 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 -319 747 -2 840 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 Guess¹ -9% eringukulud, olenemata nende finantseerimisviivist. 0 0 0 0 0 0 0 0 - 260 260 260 260 260 260 260 - 260 260 260 260 260 260 260 2 100 3 100 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 2 117 647 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 2 119 747 3 100 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 -2 119 747 -2 840 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 em, ning oskab ennustada projekti tulusust. IRR läheb NPV-st sammu võrra edasi, määrates projekti konkreetse jektide võrdlemiseks ja äriliselt parima otsuse tegemiseks. netoväärtusele vastav intressimäär. või kui projektis on ainult üks negatiivne rahavoog, väljendab IRR kordumatut väärtust. Enamik kapitali investeerimise sed rahavood, ning neil on seetõttu kordumatu IRR. Mõnikord võib aga olla mitu sobivat IRR-i ja vahel mitte ühtegi . estreeringu kahjum). Konkreetne väärtus arvutatakse , kui lisada Guess väärtus estreeringu kahjum). Konkreetne väärtus arvutatakse , kui lisada Guess väärtus 9%, et IRR kuvaks väärtuse.  2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 0 0 0 0 0 0 0 0 260 260 260 260 260 260 260 260 - - - - - - - - 260 260 260 260 260 260 260 260 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 0 0 0 0 0 0 0 0 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 tali investeerimise 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 0 0 0 0 0 0 0 0 0 260 260 260 260 260 260 260 260 260 - - - - - - - - - 260 260 260 260 260 260 260 260 260 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 0 0 0 0 0 0 0 0 0 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 260 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240 -1 240  2043 0 0 0 260 - - 5 294 118 - - 5 294 378 - - 1 500 - - - - - - - - - - - - - - 1 500 - - 5 292 878 - - 0 0 0 260 - - 260 - - 1 500 - - - - - - - - -5 294 118 - - -5 292 618 - - 5 292 878 - - 1 B C 2 Peamised elemendid ja parameetrid 3 4 Arvestusperiood (aastates) 25 5 Diskonto määr 4,0% 6 Investeeringukulud kokku (€) 7 Abikõlblikud investeeringukulud kokku (€) 8 Jääkväärtus (€) 9 Tulud (€) 10 Tegevuskulud (€) 11 Puhastulu = NPVtulu – NPVtegevuskulud + NPVjääkväärtus € = (E9) – (E10) + (E8 (€) 12 Finantseerimisvajak = NPVinvesteeringukulud – NPVpuhastulu (€) = (E6) – (E11) 13 Finantseerimisvajak (%) = [(E6)-(E11)] / (E6) 100,00% Väärtus 15 Abikõlbikud kulud (diskonteerimata, €) 10 588 235 16 Finantseerimisvajak (%) = (C13) 100,00% 17 Vähendatud abikõlblikud kulud = (C15)*(C16) 10 588 235,00 18 Toetuse määr (%) 85% 19 EU toetus (€) = (C17)*(C18) 8 999 999,75  D E Väärtus Väärtus Diskonteerimata Diskonteeritud (NPV) 10 588 235 9 831 588 10 588 235 9 831 588 5 294 118 5 090 498 jääkväärtust arvutada ei ole vaja! 3 611 25 035 0 9 831 588 Makromajanduslikud näitajad 2000-2060 (tabeli andmed on võetud internetist: http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tasuvusanaluusi-koostamiseks/ avaldatud 11.01. Olulisemad majandusnäitajad tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 SKP jooksevhindades (mln €) 6 171 6 976 7 774 8 709 9 708 11 262 13 522 SKP püsivhindades (mln €) 10 642 11 316 12 003 12 893 13 705 14 990 16 530 SKP reaalkasv 6,3% 6,1% 7,4% 6,3% 9,4% 10,3% SKP nominaalkasv 13,1% 11,4% 12,0% 11,5% 16,0% 20,1% Tarbijahinnaindeks 4,0% 5,8% 3,6% 1,3% 3,0% 4,1% 4,4% Hõive (tuh inimest) 585,3 589,6 589,9 602,9 601,9 615,6 651,7 hõivekasv 0,7% 0,1% 2,2% -0,2% 2,3% 5,9% Tööpuudus 14,6% 13,0% 11,2% 10,3% 10,1% 8,0% 5,9% Tööviljakuse kasv 5,6% 6,0% 5,1% 6,5% 6,9% 4,2% Keskmine kuupalk (€) 313,6 352,2 392,7 429,7 465,7 516,0 601,2 palgakasv 12,3% 11,5% 9,4% 8,4% 10,8% 16,5% Sotsiaalmaks (mln EUR) 664,1 736,9 819,0 911,4 1 005,8 1 158,9 1 389,8 sotsmaks% 11,0 11,1 11,3 10,4 15,2 19,9 pensioniindeks 8,4 7,4 6,3 6,7 9,7 riigikogupalgaidx 4,2 3,7 3,2 3,4 4,8 Kuni 2019. aastani RM suvine majandusprognoos 2015 (valminud 16.09.2015) Alates aastast 2041 on kasutatud Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee (Economic Policy Committee) poolt kokku lepitud, kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud Periood 2020-2040 toimub tasemete üleminek RM prognoosilt Ageing Report 2015 projektsioonidele. Allikad: Rahandusministeerium European Commission. The 2015 Ageing Report: Underlying Assumptions and Projection Methodologies. http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2014/pdf/ee8_en.pdf amiseks/ avaldatud 11.01.2016 kodulehel, valminud 16.09.2015) Suvi 2015 tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik prognoos 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 16 246 16 517 14 146 14 718 16 668 18 006 19 015 19 963 20 576 17 810 16 845 14 365 14 718 15 835 16 655 16 916 17 408 17 695 7,7% -5,4% -14,7% 2,5% 7,6% 5,2% 1,6% 2,9% 1,7% 20,2% 1,7% -14,4% 4,0% 13,2% 8,0% 5,6% 5,0% 3,1% 6,6% 10,4% -0,1% 3,0% 5,0% 3,9% 2,8% -0,1% -0,3% 657,6 656,0 593,9 568,0 603,2 614,9 621,3 624,8 631,2 0,9% -0,2% -9,5% -4,4% 6,2% 1,9% 1,0% 0,6% 1,0% 4,6% 5,4% 13,6% 16,7% 12,3% 10,0% 8,6% 7,4% 6,5% 6,8% -5,2% -5,8% 7,1% 1,3% 3,2% 0,5% 2,3% 0,6% 724,5 825,2 783,8 792,3 839,0 880,0 948,0 1 001,2 1 048,8 20,5% 13,9% -5,0% 1,1% 5,9% 4,9% 7,7% 5,6% 4,8% 1 742,7 2 000,4 1 794,9 1 697,6 1 801,4 1 932,7 2 071,2 2 232,4 2 390,0 25,4 14,8 -10,3 -5,4 6,1 7,3 7,2 7,8 7,1 12,2 21,6 5,0 0,0 0,0 4,4 5,0 5,8 6,3 6,1 8,0 6,3 -2,6 -0,6 2,8 2,8 2,5 1,9 ELi kohta ühtsetel alustel loodud eeldusi eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks. Suvi 2015 Suvi 2015 Suvi 2015 Suvi 2015 prognoos prognoos prognoos prognoos üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 21 703 23 101 24 566 26 031 27 446 28 885 30 372 31 912 33 503 18 164 18 782 19 379 19 969 20 482 20 989 21 489 21 985 22 477 2,6% 3,4% 3,2% 3,0% 2,6% 2,5% 2,4% 2,3% 2,2% 5,5% 6,4% 6,3% 6,0% 5,4% 5,2% 5,1% 5,1% 5,0% 2,0% 2,9% 3,0% 2,9% 2,8% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 627,5 625,4 622,8 621,5 617,3 612,7 607,7 602,7 597,6 -0,6% -0,3% -0,4% -0,2% -0,7% -0,7% -0,8% -0,8% -0,8% 6,3% 7,2% 8,4% 9,4% 10,1% 10,4% 10,4% 10,2% 9,8% 3,2% 3,8% 3,6% 3,3% 3,3% 3,2% 3,2% 3,2% 3,1% 1 095,5 1 154,7 1 224,4 1 296,7 1 376,5 1 459,6 1 547,2 1 639,4 1 735,9 4,5% 5,4% 6,0% 5,9% 6,2% 6,0% 6,0% 6,0% 5,9% 2 505,0 2 595,0 2 715,0 2 875,0 3 031,4 3 190,3 3 354,5 3 524,5 3 700,3 4,8 3,6 4,6 5,9 5,4 5,2 5,1 5,1 5,0 5,7 4,2 4,5 5,3 5,1 4,9 4,7 4,7 4,6 1,7 1,7 1,6 1,9 2,2 2,1 2,0 2,0 1,9 üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 35 164 36 863 38 562 40 291 42 048 43 816 45 619 47 460 49 333 51 234 22 974 23 455 23 897 24 320 24 723 25 098 25 458 25 807 26 141 26 459 2,2% 2,1% 1,9% 1,8% 1,7% 1,5% 1,4% 1,4% 1,3% 1,2% 5,0% 4,8% 4,6% 4,5% 4,4% 4,2% 4,1% 4,0% 3,9% 3,9% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 592,7 587,8 582,1 576,3 570,6 564,6 558,8 553,2 547,7 542,4 -0,8% -0,8% -1,0% -1,0% -1,0% -1,0% -1,0% -1,0% -1,0% -1,0% 9,7% 9,6% 9,5% 9,4% 9,2% 9,1% 9,0% 8,8% 8,7% 8,5% 3,0% 3,0% 2,9% 2,8% 2,7% 2,6% 2,5% 2,4% 2,3% 2,2% 1 836,7 1 941,8 2 051,1 2 164,4 2 281,6 2 402,7 2 527,6 2 656,2 2 788,5 2 924,4 5,8% 5,7% 5,6% 5,5% 5,4% 5,3% 5,2% 5,1% 5,0% 4,9% 3 883,8 4 071,4 4 259,0 4 450,0 4 644,0 4 839,4 5 038,4 5 241,8 5 448,7 5 658,6 5,0 4,8 4,6 4,5 4,4 4,2 4,1 4,0 3,9 3,9 4,5 4,5 4,4 4,2 4,1 4,0 3,9 3,8 3,8 3,7 1,9 1,9 1,9 1,8 1,8 1,8 1,7 1,7 1,7 1,6 üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek üleminek Ageing Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report 2015 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 53 162 55 112 57 095 59 134 61 224 63 376 65 618 67 938 70 306 72 699 75 134 26 761 27 046 27 319 27 593 27 863 28 136 28 423 28 718 29 008 29 284 29 553 1,1% 1,1% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 0,9% 3,8% 3,7% 3,6% 3,6% 3,5% 3,5% 3,5% 3,5% 3,5% 3,4% 3,3% 2,6% 2,6% 2,6% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,4% 2,4% 537,1 531,9 526,7 521,8 517,1 512,4 508,0 503,8 499,4 494,8 490,0 -1,0% -1,0% -1,0% -0,9% -0,9% -0,9% -0,9% -0,8% -0,9% -0,9% -1,0% 8,3% 8,2% 8,0% 7,9% 7,8% 7,6% 7,5% 7,4% 7,3% 7,3% 7,2% 2,1% 2,1% 2,0% 1,9% 1,9% 1,9% 1,9% 1,9% 1,9% 1,9% 1,9% 3 064,2 3 207,9 3 355,9 3 508,3 3 665,9 3 829,1 3 998,8 4 175,3 4 358,7 4 549,2 4 747,0 4,8% 4,7% 4,6% 4,5% 4,5% 4,5% 4,4% 4,4% 4,4% 4,4% 4,3% 5 871,5 6 087,0 6 305,9 6 531,2 6 762,0 6 999,6 7 247,3 7 503,5 7 765,1 8 029,4 8 298,3 3,8 3,7 3,6 3,6 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,4 3,3 3,6 3,5 3,5 3,4 3,4 3,3 3,3 3,3 3,3 3,3 3,2 1,6 1,6 1,6 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Ageing Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report 2015 2046 2047 2048 2049 2050 2051 2052 2053 2054 2055 2056 77 612 80 168 82 845 85 635 88 524 91 562 94 458 97 433 100 515 103 710 107 044 29 817 30 089 30 384 30 699 31 026 31 384 31 671 31 967 32 279 32 609 32 964 0,9% 0,9% 1,0% 1,0% 1,1% 1,2% 0,9% 0,9% 1,0% 1,0% 1,1% 3,3% 3,3% 3,3% 3,4% 3,4% 3,4% 3,2% 3,1% 3,2% 3,2% 3,2% 2,4% 2,4% 2,3% 2,3% 2,3% 2,3% 2,2% 2,2% 2,2% 2,1% 2,1% 485,3 480,9 476,9 473,3 470,0 467,2 463,5 459,9 456,7 453,9 451,4 -1,0% -0,9% -0,8% -0,8% -0,7% -0,6% -0,8% -0,8% -0,7% -0,6% -0,5% 7,2% 7,2% 7,3% 7,4% 7,5% 7,5% 7,5% 7,5% 7,4% 7,4% 7,2% 1,9% 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% 1,7% 1,7% 1,7% 1,7% 1,6% 4 951,2 5 161,7 5 378,6 5 601,9 5 831,6 6 067,7 6 310,1 6 558,7 6 813,5 7 074,4 7 341,2 4,3% 4,3% 4,2% 4,2% 4,1% 4,0% 4,0% 3,9% 3,9% 3,8% 3,8% 8 572,0 8 854,3 9 149,9 9 458,1 9 777,2 10 112,7 10 432,6 10 761,1 11 101,5 11 454,4 11 822,7 3,3 3,3 3,3 3,4 3,4 3,4 3,2 3,1 3,2 3,2 3,2 3,2 3,1 3,1 3,1 3,2 3,2 3,2 3,0 3,0 3,0 3,0 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,3 1,3 1,3 1,3 Ageing Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report Ageing 2015Report 2015 2057 2058 2059 2060 110 524 114 157 117 963 121 977 33 346 33 755 34 197 34 667 1,2% 1,2% 1,3% 1,4% 3,3% 3,3% 3,3% 3,4% 2,1% 2,0% 2,0% 2,0% 449,4 447,8 446,7 446,0 -0,4% -0,4% -0,3% -0,2% 7,1% 7,0% 6,9% 6,8% 1,6% 1,6% 1,6% 1,5% 7 613,8 7 892,0 8 175,7 8 467,6 3,7% 3,7% 3,6% 3,6% 12 207,0 12 608,2 13 028,6 13 472,0 3,3 3,3 3,3 3,4 3,0 3,0 3,0 3,1 1,3 1,3 1,3 1,3 Arvestusperioodid Valdkond Arvestusperiood aastates[1] Energia 15-25 Veevarustus / kanalisatsioon 30 Raudteed 30 Maanteed 25-30 Sadamad ja lennujaamad 25 Linnatransport 25-30 Jäätmekäitlus 25-30 Telekommunikatsioon 15-20 Teadusuuringud ja innovatsioon 15-25 Äriinfrastruktuur 10-15 Muud valdkonnad 10-15 [1] Esitatud perioodid sisaldavad projekti rakendusperioodi. Ebatavaliselt pikaajaliste ehitustööde korral võib kasutada pikemat per hitustööde korral võib kasutada pikemat perioodi. Tulud Kultuuriasutuste tulud Tulu ruumide rentimisest Ruumide rendilepinguid (aastas) arv Keskmine rendilepingu hind EUR/leping Tulu ruumide rentimisest kokku: EUR/aastas Tulu seadmete rentimisest Seadmete renidlepinguid (aastas) number Keskmine rendilepingu hind EUR/leping Tulu seadmete rentimisest kokku: EUR/aastas Tulud piletimüügist Külastajad tk/aastas Sissepääsutasu EUR/külastaja Tulu piletimüügist kokku: EUR/aastas Tulud ürituste korraldamisest Üritusi (aastast) arv Lepingu keskmine hind EUR/leping Tulu ürituste korraldamisest kokku: EUR/aastas Haridusasutuste tulud Tulu ruumide rentimisest Ruumide rendilepinguid (aastas) arv Keskmine rendilepingu hind EUR/leping Tulu ruumide rentimisest kokku: EUR/aastas Tulu seadmete rentimisest kokku Seadmete renidlepinguid (aastas) number Keskmine rendilepingu hind EUR/leping Tulu seadmete rentimisest kokku EUR/aastas Tulu õppemaksudest Tudengid arv Õppemaks EUR/tudeng Tulu õppemaksudest EUR/aastas Tulud organiasatsioonidelt koolituskursuste eest Koolitatavad arv Õppemaks EUR/koolitatav Tulud organiasatsioonidelt koolituskursuste eest EUR/aastas Tulud noortele/lastele osutatud teenuste eest Tulud pakutud teenuste eest: EUR/aastas Tulu spordi infrastruktuurist Tulu valduste kasutamisest Valduste kasutamise lepinguid (aastas) arv Keskmine lepingu hind EUR/leping Tulu valduste kasutamise lepingutest: EUR/aastas Tulu varustuse kasutamisest Varustuse kasutamise lepinguid arv Keskmine lepingu hind EUR/leping Tulu varustuse kasutamisest: EUR/aastas Tulu tervishoiu infrastruktuurist Tulu patsientide tasudest Patsiente aastas arv Keskmine patsiendi tasu EUR/patsient Tulu patsientide tasudest: EUR/aastas Tulu turismi infrastruktuurist Tulu valduste kasutamisest Valduste kasutamise lepinguid (aastas) arv Keskmine lepingu hind EUR/leping Tulu valduste kasutamise lepingutest: EUR/aastas Tulu varustuse kasutamisest Varustuse kasutamise lepinguid arv Keskmine lepingu hind EUR/leping Tulu varustuse kasutamisest: EUR/aastas Tulu sissepääsutasudest Külastajaid arv/aastas Sissepääasutasu EUR/külastaja Tulu sissepääsutasudest: EUR/aastas Tulu liikluse infrastruktuurist Tulu infrastruktuuri kasutamisest Tarbijaid, kasutajaid arv Keskmine tasu kasutamise eest EUR/kasutaja Tulu infrastruktuuri kasutamisest: EUR/aastas Tulu veevarustuse infrastruktuurist Tulu veevarustuse teenusest Veevarustus m3 Määr, hind, tariif EUR/m3 Tulu veevarustuse teenusest: EUR/aastas Tulu reovee kogumise ja puhastamise teenustest Kogutud reovesi m3 Määr, hind, tariif EUR/m3 Tulu reovee kogumise ja puhastamise teenustest EUR/aastas