Õigusakti eelnõu

EELNÕU MÄÄRUS 04.11.2021 nr 1.1- 10.1/7752-1 Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 762 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine Määrusega asutatakse andmekogu nimetusega „Tegelike kasusaajate andmekogu“ (edaspidi andmekogu). Andmekogu ametlik lühend on „TEKSA“. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, hoida ja avalikustada teavet: 1) eraõiguslike juriidiliste isikute, välja arvatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 76 lõikes 3 nimetatud isikud, tegelike kasusaajate kohta; 2) usaldushaldurite, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, ja nende hallatavate usaldushalduste kohta; 3) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 lõikes 3 nimetatud märgete kohta. § 3. Andmekogu ülesehitus ja andmete töötlemine (1) Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmekoguna. Andmekogu koosneb: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 77 nimetatud andmetest ja § 772 lõikes 3 nimetatud andmete õigsuse kahtluse märgetest (edaspidi digitaalne andmebaas); 2) digitaalsest arhiivist. (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S2. (3) Andmekogu on liidestatud riigi infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee ja see kuulub riigi infosüsteemi koosseisu. Andmete andmekogusse kandmisel esitatakse päringuid ja saadakse andmeid sellega liidestatud andmekogudest. (4) Andmekogu volitatud töötleja esitab päringuid, sealhulgas automatiseeritult, ja saab andmeid rahvastikuregistrist. (5) Andmekogu andmetele tagatakse käideldavus, kättesaadavus avalikkusele ja terviklus, välistades andmete õigustamatu või tahtmatu muutmise. 1 (6) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse infosüsteemide kolmeastmelises etalonturbes ette nähtud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. 2. peatükk VASTUTAVA JA VOLITATUD TÖÖTLEJA ÜLESANDED § 4. Vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (2) Andmekogu volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi teenindav asutus) ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja). § 5. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) vastutab andmekogu pidamise eest, andes volitatud töötlejatele andmekogu kasutamiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi, ning kavandab selle arendamist; 2) lahendab andmekogu puudutavaid õiguslikke küsimusi; 3) teavitab volitatud töötlejaid andmekogu pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja andmekogu pidamist reguleerivate õigusaktide muutmise kavatsusest; 4) teostab andmekogu toimimise üle järelevalvet; 5) määrab andmekogu turvanõuded; 6) võtab vastu ja menetleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 792 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud taotlusi andmekogu andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramiseks; 7) korraldab koostöös teenindava asutuse ja registripidajaga andmekogusse sisestamata jäetud andmete sisestamist ja ebaõigete andmete parandamist; 8) täidab teisi ülesandeid, mis käesoleva määrusega on antud tema pädevusse. § 6. Volitatud töötlejate ülesanded (1) Teenindav asutus: 1) võimaldab e-äriregistri kaudu isikutel kanda andmekogusse andmeid ning nendega tutvuda vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja käesolevas määruses sätestatule; 2) nõustab andmekogu kasutajaid tehnilistes küsimustes; 3) korraldab andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise; 4) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks ja viib neid ellu koostöös andmekogu vastutava töötleja ja registripidajaga; 5) rakendab järjepidevalt andmete käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid; 6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe; 7) korraldab andmekogu andmete säilimise vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 80 sätestatud nõuetele; 8) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata andmekogu pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja annab vastutavale töötlejale andmekogu pidamise kohta perioodilisi ülevaateid ja statistikat. (2) Registripidaja: 1) teavitab andmeesitajaid andmete esitamise kohustusest; 2) võtab vastu ja menetleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lõike 24 alusel esitatavaid teatisi; 2 3) teeb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lõike 24 alusel esitatavate teatiste alusel tegeliku kasusaaja andmete kohta märke andmete võimaliku ebaõigsuse kohta, kui andmete õigsuse suhtes esineb põhjendatud kahtlus; 4) kustutab ning kannab andmekogu digitaalsesse arhiivi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 lõikes 3 nimetatud märked andmete võimaliku ebaõigsuse kohta, kui märke aluseks olnud asjaolud on ära langenud; 5) nõustab andmekogu kasutajaid andmete sisestamisel; 6) teeb ettepanekuid andmekogu arendamiseks. 3. peatükk ANDMETE KOOSSEIS, ANDMEANDJAD, ANDMETE ESITAMINE, LAHKNEVUSTEATIS JA LAHKNEVUSMÄRGE § 7. Andmete koosseis ja andmeandjad (1) Andmeandjad on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 77 nimetatud isikud, välja arvatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 76 lõikes 3 nimetatud isikud. (2) Aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu või tulundusühistu esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud andmed ja asjakohasel juhul sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmed. (3) Mittetulundusühingu esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud andmed. (4) Sihtasutuse esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 77 lõikes 3 nimetatud andmed. (5) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, või tema esindaja kannab digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 77 lõigetes 33 ja 34 nimetatud andmed. (6) Registripidaja kannab käesoleva määruse §-s 9 sätestatud korras digitaalsesse andmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 lõikes 3 nimetatud märked. § 8. Andmete esitamise kord (1) Andmete esitamine on andmete andmekogusse sisestamine ja sellesse kantud andmete muutmine. (2) Andmete esitaja identifitseeritakse autentimise teenuse alusel. (3) Andmete esitamisel registreeritakse: 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. § 9. Lahknevusteatis ja lahknevusmärge (1) Kohustatud isik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punkti 3 tähenduses täidab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lõikes 24 sätestatud kohustuse, esitades registripidajale äriregistri infosüsteemi kaudu andmekogusse teatise (edaspidi lahknevusteatis). (2) Lahknevusteatises märgitakse: 3 1) missugused kohustatud isikule teatavaks saanud andmed erinevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 78 kohaselt andmekogus avaldatutest; 2) erinevuse sisu; 3) andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub. (3) Kui lahknevusteatis on registripidajale esitatud ja asjakohaselt põhistatud, teavitab registripidaja sellest andmete esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmekogusse tegeliku kasusaaja andmete juurde rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 lõikes 3 nimetatud märke (edaspidi lahknevusmärge). (4) Kui lahknevusteatise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, kustutab registripidaja lahknevusmärke ning kannab selle digitaalsesse arhiivi. 4. peatükk JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE JA ANDMETE SÄILITAMINE § 10. Juurdepääs andmekogule (1) Andmekogusse kantud andmetele ja digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs ja andmekogust väljastatakse andmeid äriregistri infosüsteemi kaudu. Andmekogu on muudest andmekogudest õiguslikult sõltumatu. (2) Andmekogusse kantud tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmed on avalikud, kui õigusaktides sätestatust ei tulene teisiti. (3) Vastutaval töötlejal on õigus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 792 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud taotluse alusel kehtestada tegeliku kasusaaja andmetele juurdepääsupiirang. Sellise juurdepääsupiiranguga andmed avaldatakse üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 792 lõikes 3 sätestatud korras. (4) Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 792 lõikes 3 nimetatud isik soovib tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega, identifitseeritakse ta autentimise teenuse alusel. (5) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 792 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud juurdepääsupiiranguga andmete pärimise puhul registreeritakse: 1) päringu tegija ees- ja perekonnanimi või ärinimi ja isikukood või registrikood; 2) päringu objektiks olev andmekoosseis; 3) päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. § 11. Taotluse vorm tegeliku kasusaaja andmetele juurdepääsu piiramiseks (1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 792 lõigete 1 ja 2 alusel esitatava taotluse esitab tegelik kasusaaja või tema esindaja vastutavale töötlejale äriregistri infosüsteemi kaudu. (2) Taotluses märgitakse: 1) õiguslik alus andmete kättesaadavuse piiramiseks; 2) asjakohasel juhul tähtaeg, milleni andmete kättesaadavuse piiramist taotletakse; 3) selgitus, miks taotleja hinnangul on andmete kättesaadavuse piiramine vajalik; 4) andmed või dokumendid, mis tõendavad vajadust piirata tegeliku kasusaaja andmete kättesaadavust. § 12. Andmete logimine ja logiandmete säilitamine 4 (1) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta logitakse andmete vaatamise, lisamise, muutmise või kustutamise kohta vähemalt: 1) kasutaja ees- ja perekonnanimi; 2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 3) päringu või kande objektiks olnud andmekoosseis. (2) Isikuandmete töötlemise logiandmeid säilitatakse kuni viis aastat päringu või kande tegemisest arvates. § 13. Digitaalne arhiiv (1) Digitaalse arhiivi moodustavad muudetud andmed ja nende muutmise aeg, sealhulgas kustunud lahknevusmärked ning nende tegemise ja kustutamise aeg. (2) Juurdepääs digitaalsele arhiivile toimub käesoleva määruse §-s 10 sätestatud korras. (3) Digitaalses arhiivis säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid kuni nende kustutamiseni käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras. § 14. Andmete kustutamine Digitaalsest andmebaasist ja digitaalsest arhiivist kustutatakse andmed, sealhulgas lahknevusmärked ja lahknevusteatised, vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 80 sätestatule. 5. peatükk JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE JA ANDMEKOGU PIDAMISE RAHASTAMINE § 15. Järelevalve andmekogu pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad andmekogu vastutav töötleja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktidest tulenevale pädevusele. § 16. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu hooldus- ja arendustööd finantseeritakse teenindava asutuse eelarvelistest vahenditest. 6. peatükk RAKENDUSSÄTE § 17. Rakendussäte (1) Määrus jõustub 2022. aasta 7. märtsil. (2) Enne määruse jõustumist äriregistri infosüsteemis avaldatud §-s 7 nimetatud andmed kannab teenindav asutus andmekogusse hiljemalt 2022. aasta 7. märtsil. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister 5 (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler 6  Justiitsministeerium Meie 04.11.2021 nr 1.1-10.1/7752-1 Rahandusministri määruse "Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus" esitamine kooskõlastamiseks Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks rahandusministri määruse "Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus" eelnõu, mis on lisatud koos seletuskirjaga käesolevale kirjale. Palume Teie arvamust eelnõu kohta kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad 1) määruse eelnõu 2) seletuskiri Henrik Mägi 611 3124 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Infosüsteemi Amet Andmekaitse Inspektsioon Statistikaamet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Pank Rahapesu Andmebüroo Tartu Maakohtu registriosakond Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit MTÜ Audiitorkogu Eesti Raamatupidajate Kogu MTÜ MTÜ Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Eesti Hasartmängukorraldajate Liit MTÜ MTÜ Korruptsioonivaba Eesti Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 2  Rahandusministri määruse „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga asutatakse andmekogu nimetusega „Tegelike kasusaajate andmekogu“ (edaspidi andmekogu). Andmekogu ametlik lühend on „TEKSA“. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) muudatusega, mis jõustub 7. märtsil 2022, täiendatakse seadust §-ga 762, mis loob aluse tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks ja valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega selle põhimääruse kehtestamiseks. Seaduses on sätestatud, et tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). Andmekogus säilitatakse 7. märtsil 2022 jõustuva RahaPTS-i redaktsiooni § 77 kohaselt esitatud andmeid ja RahaPTS-i sama redaktsiooni § 772 lõike 3 kohaselt tehtud andmete õigsuse kahtluse märgete (edaspidi lahknevusmärge) infot. Andmekogusse koonduvad andmed eraõiguslike juriidiliste isikute ja usaldushalduste tegelike kasusaajate kohta. Andmekogu sisaldab ka digitaalset arhiivi, mis võimaldab tutvuda tegelike kasusaajate andmete ajalooga. Andmekogu asutamine lihtsustab järelevalvet ning suurendab Eestis registreeritud äriühingute ja usaldushalduste läbipaistvust. Teatud juhtudel saab piirata tegelike kasusaajate andmete esitamist avalikkusele – seda näiteks juhul, kui tegelik kasusaaja on alaealine või andmete avaldamine põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure vägivalla ohu. Andmekogu loomisega tagatakse ka, et andmeid säilitatakse viie aasta jooksul pärast juriidilise isiku registrist kustutamist või usaldushalduse puhul viie aasta jooksul andmete esitamise aluseks olnud asjaolu ära langemisest. Muudatused võimaldavad tõhusamat eraelu kaitset. Andmekogu loomine on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156/43, 19.6.2018), nõudeid ning tõstes seeläbi Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Eelnõu aitab täita ka Vabariigi Valitsuse 2021–2023. aasta tegevusprogrammi, mille punkt 3.33 näeb ette rahapesu vastase regulatsiooni arendamise. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi peaspetsialist Märt Belkin ning ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Henrik Mägi ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ([email protected], tel 611 3161). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). Määrus kehtestatakse RahaPTS-i § 762 lõike 1 alusel. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 17 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse andmekogu asutamine, kehtestatakse andmekogu nimetuseks „Tegelike kasusaajate andmekogu“ ning määratakse andmekogu ametlikuks lühendiks TEKSA. Eelnõu §-s 2 määratakse andmekogu pidamise eesmärk, milleks on teabe kogumine, hoidmine ja avalikustamine täisühingute, usaldusühingute, osaühingute, aktsiaseltside ja tulundusühistute tegelike kasusaajate ja Eestis elavate või Eesti äriregistris registreeritud usaldushaldurite ja nende poolt hallatavate usaldushalduste kohta. Andmekogu eesmärk on ka hoida ja avaldada lahknevusmärkeid, mis näitavad, et andmete õigsuse suhtes esineb kahtlus. Andmekogu loomine tagab tegelike kasusaajate, sealhulgas usaldushalduste tegelike kasusaajate andmete süstematiseeritud esitamise ja avalikustamise ning suurendab Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Andmekogu loomisega saavutatakse kooskõla direktiivis (EL) 2018/843 sätestatud nõuetega, tõuseb andmete kvaliteet läbi lahknevusmärgete süsteemi, paraneb isikute põhiõiguste kaitse läbi võimaluse teatud juhtudel piirata ligipääsu tegelike kasusaajate andmetele ning tõuseb hoolsusmeetmete rakendamise efektiivsus. 1. septembril 2018 jõustus RahaPTS-i muudatus, mille järgi on kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus hoida ja koguda asjakohaseid, täpseid ja ajakohastatud andmeid tegelike kasusaajate kohta, samuti teavet omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta. Tegelike kasusaajate info äriregistri infosüsteemi kaudu esitamise kohustus jõustus 2018. aasta oktoobris. 2021. aasta septembri seisuga oli tegelike kasusaajate kohta käiva informatsiooni esitamise kohustusega 260 115 isikut, kellest 28 294 isikut (10,9%) ei olnud tegelike kasusaajate informatsiooni edastanud. Samuti puudusid õigusnormid, mille alusel saaks registriosakond informeerida andmeid esitamata jätnud isikut kohustusest andmeid esitada ja nõuda andmete esitamist. Andmekogusse esitavad andmeid RahaPTS § 77 lõikes 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid või tulundusühistud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Erandina ei ole tegelike kasusaajate andmete hoidmise kohustust RahaPTS § 76 lõikes 3 nimetatud isikutel ja üksustel. Lisaks eraõiguslikele juriidilistele isikutele annavad andmekogusse andmeid ka usaldushaldurid nende hallatavate usaldushalduste tegelike kasusaajate kohta. Usaldushaldus on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur (trustee) valitseb usaldushalduse looja (settlor või trustor) poolt eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute (beneficiaries) huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt. Seejuures usaldushaldusesse antud vara ei loeta osaks usaldushalduri varast ega rahuldata selle arvel võlausaldajate nõudeid usaldushalduri vastu. Usaldushaldus ei ole juriidiline isik. Vastavalt RahaPTS §-le 9 on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse. Kui tegelikku kasusaajat ei ole sellisel viisil võimalik kindlaks teha, loetakse tegelikuks kasusaajaks füüsiline isik, kelle otsene või kaudne osalus või kõigi osaluste summa ületab äriühingus 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil. 2 Kui pärast tuvastusmeetodite ammendumist ei ole tegelikku kasusaajat võimalik kindlaks teha või kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks füüsiline isik, kes on kõrgema juhtorgani liige. Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik järgmised isikud: usaldushalduse või ühenduse looja; usaldushaldur või usaldusisik; vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud; soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb; muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle. Eelnõu § 3 lõikes 1 määratakse andmekogu ülesehitus. Andmekogu hoitakse infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmetest ning andmete õigsuse kahtluse märgetest ehk digitaalsest andmebaasist ning digitaalsest arhiivist. Andmeandjad ja andmete koosseisu määrab eelnõu § 7. Digitaalne arhiiv, mida reguleerib eelnõu § 13, sisaldab tegelike kasusaajate ja usaldushalduste tegelike kasusaajate andmete ning eelnõu §-s 9 sätestatud korras tehtavate lahknevusmärgete ajalugu. Lõikes 2 määratakse andmekogu turbeaste ja andmekogu turvaklass vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“. Üldjuhul hoitakse andmekogus avalikku infot, ent teatud juhtudel – näiteks kui tegelik kasusaaja on alaealine või kui tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu - võib tegelik kasusaaja taotleda andmete kättesaadavuse piiramist avalikkusele. Andmekogu turbeaste on keskmine (M). Kuna osale andmekogu andmetest on võimalik kehtestada juurdepääsupiirang, ei saa andmekogu konfidentsiaalsuse turvaosaklass olla S0 (avalik info). Andmekogu turvaklass on K2T1S2, mis tähendab, et andmekogu töökindlus on vähemalt 99%, info allikad ning info muutmise ja hävitamise fakt on tuvastatavad, sealjuures on info õigsust, täielikkust ja ajakohasust vaja kontrollida erijuhtudel või vastavalt vajadusele. Seejuures sisaldab andmekogu infot, mille kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele ja juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Andmekogu turvaosaklass on sama äriregistri turvaklassiga, kuna ligipääs andmekogule toimub äriregistri infosüsteemi kaudu ning andmekogu on liidestatud äriregistriga. Andmekogule konfidentsiaalsuse turvaosaklassi S2 kehtestamine ei tähenda, et kõigile andmetele oleks ligipääs piiratud. Lõikes 3 määratakse andmekogu liidestamine infosüsteemide andmevahetuskihiga ning andmekogu kuulumine riigi infosüsteemi koosseisu. Lõikes 4 sätestatakse, et andmekogu saab andmeid rahvastikuregistrist. Lõikega 5 tagatakse andmekogu andmete käideldavus ning lõikes 6 sätestatakse nõue rakendada kolmeastmelises etalonturbes ette nähtud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Eelnõu § 4 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Rahandusministeerium ja volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond. See tuleneb RahaPTS § 762 lõikest 2. 3 Eelnõu §-s 5 on loetelu vastutava töötleja ehk Rahandusministeeriumi ülesannetest. Vastutav töötleja juhib registri pidamist, lahendab andmekogu puudutavaid õiguslikke küsimusi, teavitab volitatud töötlejaid andmekogu pidamist puudutavatest asjaoludest ja õigusaktide muutmisest, teostab andmekogu pidamise ja toimimise üle järelevalvet ning määrab andmekogu turvanõuded. Samuti võtab vastutav töötleja vastu ning menetleb RahaPTS § 792 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud taotlusi andmekogu andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramiseks ja korraldab koos volitatud töötlejatega sisestamata jäetud andmete sisestamist ja ebaõigete parandamist. Eelnõu §-s 6 on sätestatud volitatud töötlejate ehk RIK-i ja registriosakonna ülesanded. Lõike 1 kohaselt teenindav asutus ehk RIK võimaldab e-äriregistri kaudu isikutel kanda andmekogusse andmeid ja nendega tutvuda, nõustab andmekogu kasutajaid tehnilistes küsimustes ning korraldab andmekogu andmete säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele. Samuti on teenindaval asutusel kohustus teavitada vastutavat töötlejat ehk Rahandusministeeriumit andmekogu pidamist takistavatest asjaoludest ja anda Rahandusministeeriumile andmekogu pidamise kohta aru. Ülevaateid ja statistikat on vaja muu hulgas ka selleks, et registripidaja saaks vastavalt RahaPTS § 792 lõikele 4 esitada andmete kättesaadavuse piiramise osas tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile. Teenindav asutus korraldab ka andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise. Lõikes 2 on esitatud registripidaja ehk Tartu Maakohtu registriosakonna ülesanded. Registripidaja teavitab andmeesitajaid andmete esitamise kohustusest ning teeb andmete õigsuse suhtes esineva põhjendatud kahtluse korral nende juurde sellekohase märke. Kui nimetatud märke tegemiseks olevad asjaolud on ära langenud, kustutab registripidaja märke ning kannab selle digitaalsesse arhiivi. Registriosakond nõustab andmekogu kasutajaid andmete sisestamisel ja teeb ettepanekuid andmekogu arendamiseks. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab andmeandjad. Nendeks on RahaPTS §-s 77 nimetatud juriidilised isikud: täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, välja arvatud RahaPTS § 76 lõikes 3 nimetatud isikud ja üksused, kellel ei ole tegelike kasusaajate andmete hoidmise kohustust, ehk korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistud, hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistud, reguleeritud turul noteeritud äriühingud ja filiaalid. Erandiks on ka sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus. Lisaks on andmeandjad usaldushaldurid. Andmeandja või tema esindaja esitab andmekogusse järgnevates lõigetes loetletud andmed.  Aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu või tulundusühistu kohta kantakse digitaalsesse andmebaasi järgmised andmed: isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. RahaPTS § 9 lõikes 41 nimetatud juhul ja kui kontserni emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitab äriühing ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud.  Mittetulundusühingu esindaja poolt digitaalsesse andmebaasi kantavad andmed: isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.  Sihtasutuse esindaja poolt digitaalsesse andmebaasi kantavad andmed: isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta, lisaks sihtasutuste 4  seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.  Usaldushalduri, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis või tema esindaja poolt digitaalsesse andmebaasi kantavad andmed: kõigi RahaPTS § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute (usaldushalduse või ühenduse looja; usaldushaldur või usaldusisik; vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud; soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb; muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle) kohta nimi, isiku- või registrikood ja isiku- või registrikoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik. Lisaks esitab usaldushaldur andmekogusse usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.  Registripidaja poolt digitaalsesse andmebaasi tehtavad rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse § 772 lõikes 3 nimetatud märked ehk lahknevusmärked, mida tehakse määruse §-s 9 kirjeldatud korras. Eelnõu § 8 määrab kindlaks andmekogusse andmete esitamise korda puutuvad sätted. Lõikes 1 on defineeritud andmete esitamine andmekogusse. Selle järgi on andmete esitamine andmete andmekogusse sisestamine ja sellesse kantud andmete muutmine. Lõike 2 kohaselt toimub andmete esitaja identifitseerimine autentimise teenuse alusel, mis on valitud turvalisuse kaalutlustel. Lõige 3 sätestab, et andmete esitamisel registreeritakse automaatselt andmete esitaja ees- ja perekonnanimi ning andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. Need andmed registreeritakse, et hiljem oleks vajadusel võimalik tuvastada andmete esitamise, muutmise või kustutamise andmed. See on vajalik süsteemi ning andmete järjepidevuse ja säilimise tagamiseks. Eelnõu § 9 sätestab lahknevusteatiste esitamise ning RahaPTS § 772 lõikes 3 nimetatud märgete ehk lahknevusmärgete tegemise korra. Kohustatud isik RahaPTS § 3 punkti 3 tähenduses esitab lahknevusteatise, kui talle saavad tegeliku kasusaaja tuvastamise ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmisel teatavaks andmed, mis erinevad andmekogus avaldatutest. Teatis esitatakse äriregistri infosüsteemi kaudu andmekogusse ning seda menetleb registripidaja. Teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub. Kui lahknevusteatis on registripidajale esitatud ja asjakohaselt põhistatud, teavitab registripidaja sellest andmete esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmekogusse tegeliku kasusaaja andmete juurde märke, et esineb kahtlus andmete õigsuse osas ehk lahknevusmärke. Kui lahknevusmärkeid on mitu, kuvatakse äriregistri infosüsteemi kaudu üks teadaanne, et esineb kahtlus andmete õigsuse osas. Kui lahknevusteatise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, kustutab registripidaja lahknevusmärke ning kannab selle digitaalsesse arhiivi. See tähendab, et digitaalse arhiivi kaudu on kättesaadav ajalugu selle kohta, mis ajaperioodidel on esinenud kahtlus andmete õigsuse osas. Eelnõu § 10 sätestab juurdepääsu andmekogusse kantud andmetele. 5 Lõikes 1 sätestatakse, et juurdepääs andmekogule toimub äriregistri infosüsteemi kaudu. Andmekogu on muudest andmekogudest õiguslikult sõltumatu. Andmekogu ei ole e- äriregistriga juriidiliselt seotud. Suur osa tegelike kasusaaja andmeid edastama kohustatud isikutest on juriidilised isikud, kelle üle peetakse registrit ligipääsuga e-äriregistrist. Juriidilistele isikutele on tegu tuttava keskkonnaga, kus regulaarselt esitatakse majandusaasta aruandeid, dokumente ning avaldusi registrikannete muutmiseks. Ka avalikkusele on e- äriregister tuntud keskkond juriidiliste isikute kohta andmete saamiseks. Seetõttu on otstarbekas siduda andmekogu kasutaja jaoks tuttava keskkonnaga. Andmekogus sisalduvad tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmed on avalik teave. Tegelikul kasusaajal on RahaPTS § 792 järgi siiski õigus nõuda teatud juhtudel inimeste andmete avalikustamise piiramist, kui on põhjendatud andmete kättesaadavuse piiramine üldise avalikkuse eest. Seda saab tegelik kasusaaja või tema esindaja taotleda olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu. Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. Taotluse esitab tegelik kasusaaja vastutavale töötlejale ehk Rahandusministeeriumile, kes otsustab, kas andmete avalikustamise piiramine on põhjendatud. Kui vastutav töötleja otsustab, et andmete avalikustamise piiramine on põhjendatud, on vastutaval töötlejal õigus kehtestada tegeliku kasusaaja andmetele juurdepääsupiirang. Sellise juurdepääsupiiranguga andmed avaldatakse üksnes RahaPTS § 792 lõikes 3 nimetatud isikutele ehk krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole. Kui krediidi- või finantseerimisasutus, notar, riigivõimu asutus, Finantsinspektsioon või Rahapesu Andmebüroo soovib tutvuda andmetega, mille kättesaadavust on piiratud, identifitseeritakse ta autentimise teenuse alusel ning registreeritakse päringu teinud asutuse nimi ja registrikood või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ja päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. Eelnõu § 11 sätestab taotluse vormi tegelike kasusaajate andmete kättesaadavuse piiramiseks. Piiramise aluseid ning eesmärki on lähemalt kirjeldatud seletuskirjas eelnõu § 11 kirjeldavas osas. Taotluse, mis esitatakse RahaPTS 792 lõike 1 või 2 alusel, esitab tegelik kasusaaja või tema esindaja vastutavale töötlejale äriregistri infosüsteemi kaudu. Taotluses märgitakse õiguslik alus andmete kättesaadavuse piiramiseks; asjakohasel juhul tähtaeg, milleni andmete kättesaadavuse piiramist taotletakse; selgitus, miks taotleja hinnangul on andmete kättesaadavuse piiramine vajalik ja andmed või dokumendid, mis tõendavad vajadust piirata tegeliku kasusaaja andmete kättesaadavust. Eelnõu § 12 sätestab, et andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta logitakse andmete vaatamise, lisamise, muutmise või kustutamise kohta vähemalt: kasutaja ees- ja perekonnanimi; päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg ja päringu või kande objektiks 6 olnud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine võib toimuda päringute esitamise, andmete kustutamise, andmevahetuse ja andmete esitamise käigus. Eelnõu § 13 reguleerib digitaalset arhiivi ehk andmete ajalugu. Digitaalse arhiivi moodustavad muudetud andmed ehk algsel kujul andmed, mida on hiljem muudetud, ja nende muutmise aeg, sealhulgas kustunud lahknevusmärked ning nende tegemise ja kustutamise aeg. Digitaalsele arhiivile toimub ligipääs äriregistri infosüsteemi kaudu ning sinna kantud andmed on avalikud. Andmed kustutatakse digitaalsest arhiivist samal alusel, kui on märgitud määruse §-s 14. Eelnõu § 14 sätestab andmete kustutamise. Andmekogust kustutatakse andmed vastavalt RahaPTS §-s 80 sätestatule ehk juriidilise isiku puhul kustutatakse tegeliku kasusaaja andmed viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist (vt RahaPTS § 80 lõige 1) ja usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed kustutatakse, kui selleks õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu ära langemisest on möödunud vähemalt viis aastat (vt RahaPTS § 80 lõige 3). Eelnõu § 15 näeb ette, et järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastavalt oma pädevusele vastutav töötleja ehk Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõu § 16 sätestab, et andmekogu hooldus- ja arendustöid finantseeritakse teenindava asutuse ehk RIK-i eelarvelistest vahenditest. Eelnõu § 17 sätestab määruse jõustumise ajaks 2022. aasta 7. märtsi ehk sama kuupäeva, mil jõustub RahaPTS redaktsioon avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 11. Viidatud redaktsiooni § 762 näeb ette tegelike kasusaajate andmekogu loomise. Andmekogu valmimisel kannab RIK sellesse üle seni e-äriregistris hoiustatud määruse §-s 5 kirjeldatud andmed juriidiliste isikute tegelike kasusaajate kohta. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga on seotud 30. mai 2018 direktiiviga (EL) 2018/843, milles sisaldub nõue luua keskne register, kuhu äriühingud või muud juriidilised isikud peavad koguma ja kus hoidma asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet oma tegelikult kasu saavate omanike kohta. 5. Määruse mõjud Andmekogu loomine aitab paremini tõkestada rahapesu ning muuta seeläbi ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks, tõhustada järelevalvet ning hoolsusmeetmete efektiivsust ja suurendada usalduslikkuse kasvatamise läbi positiivset mõju majandusele. Määruse jõustumisel suureneb tegelike kasusaajate andmete usaldusväärsus, sest RahaPTS §-s 2 nimetatud kohustatud isikud, kellele saab teatavaks, et tegelikud andmed erinevad andmekogusse kantust, saavad andmekogu kaudu esitada lahknevusteatisi, milles sisaldub asjakohasem info. Koostoimes plaanitava muudatusega äriseadustikku, millega võimaldatakse 7 andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral registripidajal isikuid trahvida, tagab see muudatus tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi tõusu. Kohustustatud isikud saavad andmekogu loomise järel rohkem ja asjakohasemaid andmeid isikute kohta, kelle suhtes nad hoolsusmeetmeid rakendama peavad, sealhulgas võimaluse näha lahknevusmärkeid. See suurendab ka kohustatud isikute hoolsusmeetmete tõhusust. Läbipaistvus suureneb, sest andmekogu kaudu saavad avalikkusele kättesaadavaks esmakordselt ka usaldushalduste tegelike kasusaajate andmed. Ühtlasi tekib avalikkusel võimalus tutvuda tegelike kasusaajate andmete ajaloo ehk digitaalse arhiiviga, mis võimaldab jälgida tegelike kasusaajate muutumist ajas. Võimalus tutvuda nii oleviku kui mineviku andmetega, sealhulgas lahknevusmärgetega ja nende ajalooga, parandab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning järelevalvet ja uurimist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Eraelu puutumatuse austamise ja isikuandmete kaitsmise huvides kustutatakse andmekogust tegeliku kasusaaja andmed viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist või usaldushalduse puhul andmete aluseks olnud asjaolu ära langemisest. Tegelikul kasusaajal tekib põhjendatud juhtudel õigus taotleda andmete kättesaadavuse piiramist avalikkusele, mis tugevdab eraelu kaitset. Seda saab tegelik kasusaaja või tema esindaja taotleda olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu. Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. Sellisel juhul jäävad andmed jätkuvalt kättesaadavaks krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole, ent mitte avalikkusele. Andmekogu loomine võimaldab Rahandusministeeriumil nimetatud juhtudel andmetele ligipääsu piirata. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Andmekogu arenduse ja turvatestimise maksumus on 246 000 eurot, millele lisandub projektijuhtimise kulu 16 010 eurot. Andmekogu loomise kogumaksumus on 262 010 eurot. Seda rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust Euroopa Liidu struktuurivahenditest projekti "Tegeliku kasusaaja andmete filtreerimise funktsioon teatud rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kohustatud isikutele ning usaldushalduste tegelike kasusaajate funktsionaalsuse loomine" raames. Andmekogu halduskulud, mis hõlmavad andmekogu ülalpidamist ja hilisemat arendustegevust, on hinnanguliselt 100 000 eurot aastas, mis kaetakse RIK-i eelarvest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 7. märtsil ehk samal kuupäeval, kui jõustub RahaPTS redaktsioon avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 11. Viidatud redaktsiooni § 762 näeb ette tegelike kasusaajate andmekogu loomise. 8. Eelnõu kooskõlastamine 8 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile ning arvamuse avaldamiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Pangaliidule, Finance Estoniale, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule, Eesti Krüptoraha Liidule, Eesti Pangale ja MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti. 9