Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.11.2024. a, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24231552408 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx, ik xxxxxxxxxxxxx Kriminaalasja nr 24231552408 kohtueelses menetluses on Xxxx Xxxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 15.06.2024 ajavahemikul 12.00 - 14.00 Xxxx maakonnas, Xxxx Xxxxxx asuva Xxxx Spa House puhkemaja ühises puhkeruumis haaras tüli käigus abikaasal Xxxx Xxxx käega kõrist, surus teda vastu seina ja lükkas üles, mille tõttu Xxxx Xxxx oli raske hingata ja millega Xxxx Xxxx tekitas Xxx Xxxx füüsilist valu kaela piirkonnas. Pärast seda lõi Xxxx Xxxx abikaasat lahtise käega vastu näo vasakut poolt, seejärel viskas ta selili voodi peale, haaras käega kõrist kinni, ning pärast võttis kätega õlgadest kinni, surus ja raputas, tekitades oma selliste tegevustega abikaasale Xxxx Xxxx füüsilist valu. Prokurör, hinnanud kõiki eeluurimisel kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Xxxx Xxxx käitumine vastab § 121 lg 2 p 2 tunnustele, kahtlustatavale oli kahtlustuse sisu arusaadav ning andis ka ütlusi, milles tunnistas end osaliselt süüdi. Kahtlustatav tunnistab, et ta on oma abikaasa kõrist kinni võtnud, surunud teda vastu seina ning lükanud üles. Samuti tunnistab õlgadest kinnivõtmist ja raputamist. Kahtlustatav möönab, et ei soovinud kellelegi liiga teha ja ta ei ole vägivaldne inimene. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxxx Xxxx teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Xxxx Xxxx 01.10.2024 peetud telefonikõnest selgub, et koos kannatanuga kolisid nad elama Soome Vabariiki. Xxxx Xxxx kahetseb tehtut ja rohkem sarnaseid juhtumeid aset leidnud ei ole. Arvestades asjaolu, et kahtlustatav Xxxx Xxxx ei kavatse lähiajal Eesti Vabariiki naasta, ei esine antud juhul kahtlustatava suhtes avalikku menetlushuvi ja temale ei ole võimalik määrata käesolevas kriminaalasjas kohustusi, sest nende täitmist ei saa kontrollida. Samuti kriminaalasja lahendamine ei ole otstarbekas kohtumenetluses. Kannatanu Xxxx Xxxx ootus (01.10.2024 telefonikõne) on kriminaalasja lõpetamine, sest Xxxx Xxxx ei eita oma süüd, saab oma teost aru ja on oma käitumise ka muutnud. Kahtlustatav ei tarbi alkoholi, uusi sarnaseid konflikte esinenud ei ole. Kannatanu ei soovi kohtumenetlust ning muid pretensioone ei oma. Arvestades eeltoodut, kuulub prokuröri hinnangul käesolevas asjas kriminaalmenetlus lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel, kuid mis ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231551128 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: jätta kohtused määramata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. KrMS § 217 alusel kinni peetud 15.06.2024-16.06.2024. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-R plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: kogutud andmeid ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada: kannatanule Xxxx Xxxx ja kahtlustatavale Xxxx Xxxxx. 8. Kannatanul on õigus: - tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3); - taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; - esitada kaebus Riigiprokuratuurile(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3). Irina Tsugart