Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.11.2024, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24231553731 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX Kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel selle kohta, et xxx 28.08.2024 kella 16.00 paiku aadressil xxx , Tallinn asuvas Tallinna xxx lõi oma alaealist last ühe korra käega vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – sinikad paremal põsel. Samuti tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 04.09.2024 kella 10.45 paiku aadressil xxx , Tallinn asuvas xxx istus oma alaealise lapse peale seljaga lapse näo poole, fikseeris oma põlvedega kannatanu küünarnukid ja hakkas vägisi talle pükse ja tosse jalga panema. Seejärel võttis ta kannatanu sülle ja surus parema käega vasakul pool lapse kaelal unearterile, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 16.09.2024 kella 01.00 paiku aadressil xxxx Tallinn asuvas korteris haaras enda xxxx juustest, vedas teda mööda koridori ning haaras kätest, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – kriimustus paremal käel, kriimustus vasakul käel. Kannatanu xxx oma ütlustes selgitab, et xxx on tema abikaasa. 16.09.2024 kella 01.15 ajal aadressil xxxx asuvas korteris tekkis kannatanu ja kahtlustatava vahel konflikt, mille käigus hakkas kahtlustatav teda peksma ja juustest tirima, tekitades kannatanule valu ja kriimustused kätele. Kannatanu appikutsete peale lasi kahtlustatav ta lahti. 28.04.2024 sündmuse kohta selgitab, et kella 16.00 paiku läks kannatanu oma pojale xxx aadressil xxx , Tallinn asuvasse lasteaeda järele. Xxx keeldus riietumisest, mistõttu kutsus kannatanu xxx läks lasteaeda sisse ja kannatanu ootas neid õues. Autosse istudes nägi kannatanu, et poja nägu on äranutetud ning põsele hakkas tekkima peopesa jälje kujuline sinikas. Sinika kohta pärimise peale vastas abikaasa, et laps karjus kõvasti, ei tahtnud riidesse panna ja lapse rahustamiseks lõi teda vastu nägu. 2024. a septembril rääkisid lasteaiatöötajad kannatanule, et kuu alguses tõi xxxx poja lasteaeda ning kuna poeg hakkas lahti riietuma ega soovinud õue minna, hakkas ta last vägisi riidesse panema, istus tema peale ja vajutas sõrmedega kaelale unearteri piirkonda. Kannatanu on nõus vahendusmenetlusega. Kannatanu ütlustele on lisatud 16.09.2024 teostatud isiku läbivaatuse protokoll, milles on fikseeritud kannatanu vigastusted: kriimustus paremal ja vasakul käel, ning foto xxx põsest, millelt nähtuvad hematoomid. Kannatanu xxx videoülekuulamisel ei õnnestunud saada ütlusi juhtunu kohta, kuivõrd lapsel on ATH ning vestluse ajal oli ta püsimatu ega suutnud keskenduda uurija küsimustele. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt töötab ta assistendina xxx lasteaias autismispektrihäirega laste rühmas, kus käib ka xxx . 2024. a augusti lõpus tuli xxx ema lapsele lasteaeda järele. Xxx keeldus riietumast ning mõne aja pärast ema lahkus ja lasteaeda tuli isa. Ta kuulis riietusruumist xxx karjeid 1 ning isa valju sõimu. Seejärel nägi aknast, kuidas isa tassis xxx kaenla all autosse. Sinikaid xxx näol ei näinud, kuid pärast seda ei käinud xxx mitu päeva lasteaias. Tunnistaja xxx ütlustest kohaselt töötab ta kasvatajaabina xxx lasteaias erivajadustega laste rühmas, kus käib ka xxx 04.09.2024 umbes kell 10.45 tõi xxx lasteaeda ning laps tuli õue viia. xxx jooksis aga riietusruumi ning hakkas lahti riietuma. Tunnistaja ja xxx isa veenmise peale ei tahtnud ta siiski riidesse panna, mille peale hakkas isa last vägisi riietama. Xxx lamas põrandal ja lookles, isa istus tema peale seljaga lapse näo poole, oma põlvedega fikseeris lapse küünarnukid ning hakkas vägisi talle pükse ja tosse jalga panema. Laps muutus hüsteeriliseks ning tunnistaja üritas teda rahustada. Laps jätkas rabelemist ja näpistas tunnistajat, misjärel võttis isa lapse sülle ja surus parema käega vasakul pool lapse kaelal unearterile. Xxx lõtvus ja rahunes. Asitõenditena on vaadeldud 16.09.2024 xxx kõne häirekeskusele ning vormikaamera salvestist, mis on DVD-plaadil lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Xxxx Linnaosa Valitsuse vastuse kohaselt on lapse heaolu talitusel kokkupuude xxx ja tema perega alates 26.04.2022 seoses peres toimunud lähisuhtevägivalla juhtumitega. Peret on suunatud perelepitusteenustele ja -teraapiasse ning last Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ja Rajaleidja poole. Kahtlustatav xxx ei tunnista vägivalla kasutamist oma poja xxx suhtes. Oma ütlustes selgitab, et 2024. a augusti lõpus läks ta abikaasa kutsel lapsele lasteaeda järele, sest ema ega kasvataja ei tulnud toime poja riietamisega. Laps keeldus riietumisest ja hakkas pead vangutama. Peab võimalikuks, et hoidis lapse pead käega, millest jäi tema näole jälg. Teise episoodi kohta selgitab, et ta riietas teda põrandal, kuid ei istunud tema peal ega puutunud lapse kaela, vaid istus oma põlvedel, hoidis lapsel käest kinni ning riietas teda vägisi. 16.09.2024 sündmuse kohta selgitab, et neil oli abikaasaga konflikt, mille käigus hakkas ta naiselt telefoni käest kiskuma ja haaras naisel kätest kinni. Naine ähvardas minna kahjustama kahtlustatava autot, mille peale haaras ta naisel kraest kinni, võimalik, et koos juustega, ning tiris teda mööda koridori ja viskas diivanile. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et xxx on kaks kehtivat kriminaalkaristust ( teiseliigilise teo eest). Tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt KrMS § 202 sätetest. Kahtlustatava süü ei ole suur. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadusandja ei ole ette näinud vangistuse alammäära. Samuti ei tekitatud kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ning kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuivõrd xxx on varasemalt karistatud varavastaste- ja liikluskuritegude, kuid mitte isikuvastaste kuritegude eest ehk tegemist ei ole samaliigiliste süütegudega. Lisaks puudub alus arvata, et xxx kujutab endiselt ohtu kannatanutele. Kannatanu on pöördunud 26.09.2024 xxx Linnaosa Valitsuse poole eluruumi taotlusega ehk astunud samme selleks, et edaspidi elada koos lapsega kahtlustatavast eraldi. Seejuures ei ole kannatanu pidanud vajalikuks taotleda lähenemiskeelu kohaldamist kahtlustatava suhtes. Avalik huvi kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kriminaalmenetluses on oluline ultima ratio põhimõte, mille kohaselt kohaldatakse karistust viimase abinõuna üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Kahtlustatav on valmis tegema koostööd oma käitumise parandamiseks ja vägivallast vabanemiseks, mistõttu on kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Minu suhe on minu kätes“ sobiv alternatiivmeede isiku suunamiseks õiguskuulekale teele. Tulenevalt ülaltoodust leian, et xxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus, määrates talle KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kohustus. 2 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231553731 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: - Läbida sotsiaalprogramm „Minu suhe on minu kätes“ Tähtaeg: 28.02.2025 Pärast edukat läbimist tuleb tunnistus edastada aadressile [email protected] 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-plaati salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale, kannatanule. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Annika Vanatoa Nõustun kohustusega ja mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi. __________________________________________________________________________ 3