Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 22. detsember 2016
Sisu (failidest)
3422650 180975 0 0 360045 top 0 0 KÄSKKIRI Tallinn 21 .12.2016 nr 1-2/16/1296 Maavara kaevandamise loa KMIN- 140 andmine aktsiaseltsile T ALLINNA SADAM Naissaare III mäeeraldisel ASJAOLUD Aktsiaselts TALLINNA SADAM ( edaspidi ka arendaja, registrikood 10137319 , aadress: Sadama 25, 15051 Tallinn ) esitas Keskkonnaministeeriumile territoriaalmeres Naissaare liivamaardlas asuvale Naissaare III mäeeraldisele maa vara kaevandamise loa taotluse 28.10.2015 reg nr 4593. Vastavalt Maa-ameti märkustele parandatud taotlus esitati 09.11.201 5 reg nr 7950 . Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist: Naissaare 1 (suurus 18,00 ha) ja Naissaare 2 (suurus 50,43 ha). Naissaare 1 paikneb Naissaare madala loodeosas, Naissaare 2 paikneb Naissaare ja Littegrundi madalate lõunaosas. E hitusliiva aktiivse tarbevaru kogus mäeeraldise piires on 401 tuh m 3 , millest on kaevandatav 382 tuh m 3 . (Eesti Maavarade Komisjon juhtis oma 21 . novembri 2016. a protokollilises otsuses nr 16-190 tähelepanu asjaolule, et taotluses on 5. plokis märgitud kaevandatavaks varuks 2 tuh m 3 ja 6. plokis 379 tuh m 3 , mis teeb kaevandatava varu koguseks 381 tuh m 3 . Korrektne on, et kaevandatava ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 382 tuh m 3 . ) Aktsiaselts TALLINNA SADAM taotleb kaevand amisluba eesmärgiga kaevandada ehitus liiva sadamate remondi ja ehitustööde tarbeks. Liiva kasutatakse valdavalt täitematerjalina uute kaide ja sadama tagala alade rajamisel. Maardla asub sadamatele suhteliselt lähedal, mis hõlbustab selle transporti ja kasutamist. Liiva transport mööda merd on logistiliselt sadama ehitusele kõige otstarbekam ja samas ka keskkonnale väiksema mõjuga kui liiva vedamine maismaalt. Naissaare liivamaardla plokid paiknevad Tallinna lahes Naissaarest idas, kagus ja lõunas. Taotletav a mäeeraldise moodustavad maardla plokk 5 ja plokk 6, mis asuvad Naissaarest idas. Lähim punkt mäeeraldiselt maismaale on Viimsi vallale kuuluva Naissaare Kasarmukari piirkond, mis on ploki 5 läänep iirist 2,5 km kaugusel. Plokile 6 on lähim punkt Naissaare sadama kai, mis asub ploki 6 läänepiirist 3 km kaugusel. Plokid paiknevad loode-kagu suunalise Naissaare madala nõlvadel. Plokk 5 paikneb madala loodenõlval ja plokk 6 lõunanõlval. Madalal on meresügavus kohati alla 2 meetri. Ploki 5 piirkonnas on mere sügavused 10st kuni 30 meetrini, p loki 6 piirkonnas on meresügavused 12st kuni 20 meetrini. Taotletavate mäeeraldiste piirkonnas ei paikne katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ning ei toimu maakasutust. Varasemalt on samale alale Keskkonnaministeeriumi kantsleri 26.01.2007 käskkirja nr 130 „ AS-le Tallinna Sadam maavara kaevandamise loa andmine Naissaare liivamaardlas Naissaare III mäeeraldisel“ alusel antud maavara kaevandamise luba KMIN-103. Nimetatud maavara kaevandamise loa kehtivusaeg lõppes 10.09.2013. Viimati väljati maavara Naissaare III mäeeraldisel aastal 2009. Viimased Keskkonnaministeeriumile kättesaadavad andmed seire tulemustest on aadressil http://www.ts.ee/merekeskkonnaseire aastast 20 11. Nimetatud seire tulemustele tuginedes ei ole kaevandamistegevus Naissaare III mäeeraldisel tekitanud olulist negatiivset keskkonnamõju. Taotluse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni § 123 lg 1 kohaselt on kaevandamisloa taotluse läbivaatamise riigilõiv 22 5 eurot, mis on tasutud 03.09.2015. Karistusregistri andmetel puuduvad seisuga 08.05 .2016 ettevõttel kehtivad karistused jäätmete käitlemise kohta. MENETLUSE KÄIK Avatud menetluse algatamisest teatati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.11.2015 ja ajalehes Postimees 04.12.2015 . Taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri volitatud asutus Maa-amet, kes andis oma arvamuse 26.11.2015 kirjaga nr 10.1-3/17581. Keskkonnaministeerium avaldas 06.09 .2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 06.09 .2016 ajalehes Postimees teadaande kantsleri käskkirja eelnõu loa andmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu valmimisest ja ning eelnõu avalikust väljapanekust, lisaks teatati eelnõu avaliku arutelu toimumise aeg ning koht. Keskkonnaministeerium korraldas ajavahemikus 05.09.2016–21.09.2016 kaevandamisloa taotluse ja sellele lisatud dokumentide, kaevandamisloa ning kantsleri käskkirja eelnõu jm asjasse puutuvate dokumentide avalikkusele tutvumiseks väljapaneku Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonnas ja kodulehel aadressil http://www.envir.ee/et/maavara-kaevandamise-loa-taotlused . Eelnevalt nimetatud dokumentide avalik arutelu toimus 22.09.2016 kell 16.30 Keskkonnaministeeriumis (aadress: Narva mnt 7a, Tallinn) . Avalikul arutelul osales lisaks Keskkonnaministeeriumi esindajale aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esindaja . Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu kohta ei esitatud. Keskkonnaministeerium esitas 31.08.2016 kirjaga nr 14-5/16/7969 taotluse ja taotluse kohta koostatud kantsleri käskkirja eelnõu arvamuse andmiseks ka Viimsi Vallavalitsusele, kuna nende halduses olev Naissaare saar on mäeeraldisele lähim maismaa. Viimsi Vallavalitsus arvamust ei avaldanud (seisuga 13.12 .2016). MaaPS § 28 lõike 4 kohaselt annab maavara kaevandamise loa üleriigilise tähtsusega maardlas Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni (edaspidi ka EMK ) arvamust. EMK nõustus 21.11.2016 protokollilise otsusega nr 16-190 loa andmiseg a tingimustel, et taotluse vormil, seletuskirjas ja käskkirja eelnõus parandatakse mäeeraldisega seotud kaevandatava varu kogus läbivalt vastav aks keskkonnaregistri andmetega . Keskkonnaministeerium arvestas nimetatud märkusega. Veel tegi EMK oma protokollilises otsuses märkuse taotluse graafiliste lisade kohta, et need esitataks ühtses mõõtkavas (1:2000). Samas ei ole õigusaktides nõuet , et plaanimaterjal peab olema esitatud ühtses mõõtkavas, ning plaanimaterjali erinev mõõtkava ei vähenda loa üheseltmõistetavust , ning loa andja otsustas seda arvamuse punkti mitte arvestada. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealm aa kaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal. Sama seaduse § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamise mõju oluline, kui kaevandatava ala pindala on suurem, kui 25 ha. Kuna taotletav mäeeraldise kogupindala on 68,43 ha kuulub taotletav tegevus lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KeHJS § 11 lõige 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Mäeeraldisega hõlmataval alal on läbi viidud KMH ja koostatud aruanne „ Naissaare liivamaardla mäeeraldistest Naissaare 1 ja 2 kaevandamise keskkonnamõju hindamine“ , mis on kiidetud heaks keskkonnami nistri 01.09.2006 kirjaga nr 13 3 3/3913 5. Järgnevalt on analüüsitud, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on KMH käigus asjakohaselt hinnatud ja Keskkonnaministeeriumil on loa andmiseks piisavalt infot. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused Maakasutus Kuna tegemist on sisemeres asuva mäeeraldisega, on aruandes käsitletud olukorda merealal. Aruande punktis 3.1. on toodud mäeeraldise lahustükkide täpne asukohakirjeldus. Aruande kohaselt asuvad kaevandamiseks taotletavad alad Tallinna lahes Naissaare ja Littegrundi madalate piirkonnas 12 ja 30 m samasügavusjoonte vahemikus. Taotletav mäeeraldis Naissaare 1 paikneb Naissaare madala loodeosas. Mäeeraldis Naissaare 2 paikneb Naissaare ja Littegrundi madalate lõunaosas. Taotletavate mäeeraldiste piirkonnas ei paikne katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ning ei toimu maakasutust. Maardla asub Tallinna lahe loode osas asustatud piirkondadest kaugel – Nais saarest 2,5 km, Aegna saarest 6 km ja Paljassaare poolsaarest 9,5 km kaugusel. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Aruande punkti 3.3 kohaselt esineb alal loodusvaradest ehitus- ja täiteliiv. Maa- ameti kontrolli andmetel on Naissaare liivamaardla ploki 5 ehitusliiva aktiivse tarbevaru jääk 12 tuh m 3 ja ploki 6 ehitusliiva aktiivs e tarbevaru jääk 389 tuh m 3 . E hitusliiva aktiivse tarbevaru kogus m ä eeraldise piires on 401 tuh m 3 , millest kaevandatav varu on 382 tuh m 3 . Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Maa-ameti kontrolli kohaselt ei jää mäeeraldise le ning selle lähedusse Natura 2000 võrgustiku alasid ja looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid. Samuti pole lähipiirkonnas teada kaitsealuste liikide elupaikasid. Lähim Natura 2000 ala on mäeeraldisest ca 2,5 km kaugusel asuv Naissaare loodusala, mis kuulub maastikukaitsealade ehk loodusparkide hulka. KMH aruande kohaselt k aevandamisel mõju Natura 2000 alale ja selle kaitse eesmärkidele ei ole, kuna kaevandamine ei mõjuta Naissaare rannavööndi hüdrodünaamilisi tingimusi , sest mäeeraldiste ning saare vahele jääb sügav (üle 30 m) mereosa kus lainetuse ja hoovuste omadused ei muutu. Naissaare rannavööndi põhjaelustiku ja kalastiku kaevandamine ei mõjuta. Mõju puudumist kinnitavad ka varasema loa kehtivuse ajal tehtud seired (perioodil 2008-2011). Pinnavormide vastupanuvõime kaevandamisele puudub. Samas ala on võimeline ise korrastuma . Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad andmed alade kohta, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud ja neid ei ole seetõttu käsitletud ka KMH aruandes. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Mäeeraldise läheduses pole tiheasutusega alasid ega ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Aruande punkti 2.2 kohaselt kasutatakse k aevandamiseks vastavalt vee sügavusele pinnasepumpsüvendajat süvisega 6,8 (madalamas vees) kuni 10,8 (sügavamas vees) meetrit. Pinnasepumpsüvendajate settebasseini maht on 4900 kuni 12000 m 3 . Kaevandamine pinnasepumpsüvendajaga toimub järgmiselt. Pinnasepumpsüvendaja sõidab töö piirkonda, kus ta laseb vette torustiku, mille otsas on süvenduspea. Vee survesüsteemi abiga lõikab ning kulutab süvenduspea pinnasekihti ning pumpab selle läbi torustiku settebasseini. Settebasseini täitmiseks kulub olenevalt pinnasepumpsüvendajast 50 kuni 110 minutit. Korraga pumbatava kihi paksus on 0,3 kuni 0,4 meetrit. Settebasseinis pinnas settib ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi abil. Peale laeva täislaadimist tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta, kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse või pumbatakse. Taotluse punkti 2.6 kohaselt kaevandamise tehnoloogia võrreldes aruandes toodud tehnoloogiaga ei muutu. Rakendades leevendavaid meetmeid ning kasutades kaasaegset tehnoloogiat, saab mõjud hoida kontrolli all, ohustamata keskkonda ja inimese tervist. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Loodusvarade kasutamine Maavara on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Aruande punkti 7 kohaselt merest liiva kaevandamine vastab s äästva arengu seaduses sätestatule ja kõigile teistele säästva arengu põhimõtetele ja kontseptsioonile. Liiva transport merest on säästlik ja keskkonnasõbralik. Varasem analüüs („Prangli liivamaardla kaevandamise keskkonnamõju hindamine“) näitas, et maismaalt suure koguse liiva vedamine Muuga sadama täitematerjaliks ei ole teostatav tehniliste ega ka keskkonnatingimuste tõttu. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Jäätme- ja energiamahukus, jäätmeteke Liiva kaevandmiseks kasutatakse pinnasepumpsüvendajat , mis pumpab liiva koos veega merepõhjast torustiku kaudu laeva trümmi. Üleliigne vesi eemaldatakse ülevoolu kaudu. Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel pinnasepumpsüvendajaga võib toimuda rikastamine. Ülevoolavasse vette jäävad, olenevalt settimise ajast ning tolmu ja savifraktsiooni sisaldusest, erinevas koguses peeneid osakesi, mis ei jõua settida ja juhitakse tagasi merre. Ülevoolavat vett, koos peeneteraliste osakestega ehk heljumiga, võib käsitleda rikastamisjäätmetena. Samas tuleb arvestada, et keskkonnaministri 09.11.2010 määrus nr 56 on kehtestatud jäätmeseaduse alusel. Jäätmeseaduse § 7 1 lõige 4 punktis 2 on sätestatud, et kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata avamerel tehtud maavarade kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele. Avameri jäätmeseaduse tähenduses on mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale ning hõlmab seega ka Naissaare liivamaardla piirkonda. Heljum levib kaevandamise piirkonnast kaugemale olenevalt kaevandamise ajal valitsevatest ilmastiku tingimustest. Merepõhja settinud peeneteraline materjal kandub lõpuks sügavamatesse mere osadesse. Heljumi mõjuala on vastavate mudelitega võimalik prognoosida. Varasemad merelistest maardlatest kaevandamise keskkonnamõju hindamised on näidanud, et heljumi mõju ulatub kuni 1 km kaugusele maardlast. Kaevandatud liiv või kruus on laeva pumpamise tulemusena läbi pestud ning paigalduskohal on tegemist juba oluliselt vähem savi- ja tolmu fraktsiooni ning orgaanikat sisaldava materjaliga. Laeva trümmis olev liiv või kruus pumbatakse koos mereveega torustiku kaudu maismaale planeeritud paigalduskohta ja kasutatakse ära kuni kolme aasta jooksul selle ladustamisest arvates . Kaevandatud maavara ladustusplatsil ei töödelda vaid on kasutatav kohe pärast merevee välja nõrgumist ning see on nõuetele vastav toode ehk täitepinnas ilma igasuguse täiendava sõelumiseta. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Lähipiirkonna teised tegevused Aruande punkti 3 kohaselt taotletava mäeeraldis piirkonnas ei paikne katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ning ei toimu maakasutust. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Tegevusega kaasnevad tagajärjed , nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega kaasneb alati mõju keskkonnale. Liiva k aevandamisel veest on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks heljumi teke, mõju lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, põhjataimestikule ja –elustikule ning kalastikule. Aruande punkti 11. kohaselt kaasneb: • heljumi tekkimisel väheoluline negatiivne mõju vee kvaliteedile. Heljumi mõju ulatub ligikaudu 1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Heljumi mõju leevendamiseks soovitatakse jälgida, et kahe liiva pumpamise vahele jääks ligikaudu 4 tundi selle settimiseks. Kasutada võib ühte pinnasepumpsüvendajat korraga, et tekiks märgitud vajalik periood laeva sõidu ja liiva väljapumpamise vahel ; • merepõhja kaevandamise tagajärjel tekkinud süvendiga väheoluline negatiivne mõju lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele. Loas määratud nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse; • kaevandamisega oluline negatiivne mõju põhjaloomastikule, kuid see on võimeline ise taastuma. Mõju leevendamiseks soovitatakse kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist; • põhjaloomastiku eemaldamisega väheoluline negatiivne mõju kalastikule läbi toiduahela. Kalastikule mõju vältimiseks soovitatakse liiva kaevandamist Naissaare liivamaardla mäeeraldisest mitte lubada ajavahemikus 15. aprill kuni 15. juuli, et vältida larvide kahjustamist. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Vesi ja pinnas KMH aruande punktide 5.1 ja 6.1 kohaselt avaldub k aevandamise mõju vee kvaliteedi le vee läbipaistvuse vähenemise ja heljumi kontsentratsiooni suurenemise tõttu. Heljumi suurenenud sisaldus vees mõjutab merepõhja taimestikku, loomastikku ja kalastikku. Samas rakendades punktis 2.5.1.10 toodud leevendavaid meetmeid, ei põhjusta see olulist negatiivset mõju. Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Aruande punktis 6.5. on käsitletud võimalike avariide vältimist. Kavandatud tegevuse läbiviimiseks kasutatavad tehnilised vahendid peavad olema töökorras ning täitma meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Avariiolukordade ilmnemisel tuleb rakendada kasutatava tehnilise vahendi avariitegevuskava. Avariidest tuleb teavitada Politsei- ja Piirivalveameti Merevalvekeskust (JRCC Tallinn) ning Keskkonnainspektsiooni. Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepumpsüvendaja pardal olema kütuse ja õlitõr je tehnika (poomid, absorbendid jne). Eeltoodud nõuded on sätestatud meresõiduohutuse seaduses ja erinevates rahvusvahelistes konventsioonides. Seetõttu ei ole antud teemat käsitletud KMH aruandes ja lisatud ka loa täiendava tingimusena . Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Maa-ameti kontrolli kohaselt mäeeraldisele ega selle lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid. Samuti pole lähipiirkonnas teada kaitsealuste liikide elupaikasid. Seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub . Otsustajal on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–4 1 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedust ja pöörduvus , toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi . Negatiivne lisamõju m erepõhjale küll avaldub, kuid seda on võimalik piisavalt leevendada rakendades KMH aruandes toodud leevendusmeetmeid. Kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest (riigipi iriülest) mõju ette näha ei ole. Koondhinnang KMH algatamise kaalumisele Nagu ka käskkirja punktis 1.4 on toodud, väljati viimati maavara Naissaare III mäeeraldisel aastal 2009. Keskkonnaministeeriumile kättesaadavad andmed seire tulemustest on aadressil http://www.ts.ee/merekeskkonnaseire aastast 2008- 2011. Nimetatud seire tulemustele tuginedes ei ole kaevandamistegevus Naissaare III mäeeraldisel tekitanud negatiivset keskkonnamõju. Kokkuvõttes on Keskkonnaministeeriumi hinnangul kavandatud tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud ja keskkonnaalane olukord mis valitses mäeeraldisel loa KMIN-103 kehtivuse ajal pole muutunud. Seega võib eeldada, et loa andmine ei tekita olulist keskkonnamõju ning otsustajal on loa andmiseks piisavalt infot . Loale kehtestatud täiendavad tingimused Kaevandamise keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamise on KMH aruandes soovita tud rakendada järgmisi meetmeid: • h eljumi mõju leevendamiseks ja p õhjataimestikule mõju leevendamiseks soovita takse jälgida, et liiva pumpamise vahel jääks ligikaudu 4 tundi heljumi settimiseks. See tähendab, et kasutama peaks ühte pinnasepumpsüvendajat korraga. Sellisel juhul tekib märgitud vajalik periood laeva sõidu ja liiva väljapumpamise arvel. Selle aja jooksul tekkiv heljum settib. Nimetatud nõue on lisatud loa eritingimustesse; • l ainetusele, hoovustele ja setete liikumisele mõju leevendamiseks soovitame säilitada mäeeraldiste nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. Nimetatud sätet ei ole lisatud loa eritingimustesse, kuna vajalik ohutu nõlvsus on määratud juba loa graafilises lisas; • p õhjaloomastikule ja kalastikule mõju leevendamiseks soovita takse mäeeraldisest kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel alal. Nimetatud nõue on lisatud loa eritingimustesse; • k alastikule mõju vältimiseks soovita takse liiva kaevandamist Naissaare liivamaardla mäeeraldisest mitte lubada ajavahemikus 15. aprillist kuni 15. juulini, kuna sel juhul on võimalik vältida larvide kahjustamist. Nimetatud nõue on lisatud loa eritingimustesse; • KMH kohaselt tuleb kaevandamise võimalike tagajärgede hindamiseks teostada seiret põhjaloomastiku ja kalastiku, heljumi, põhjareljeefi osas. Seire ajakava ja metoodika täpsustamiseks tuleb koostada seireprogramm ja esitada see Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks. Nimetatud nõue on lisatud loa eritingimustesse. KAALUTLUS Ehitusmaavarade asjus on riigi huvi käsitletud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011-2020“ (edaspidi arengukava ), mille kinnitas Vabariigi Valitsus 10.03.2011. Maapõueseaduse § 34 lõige 1 pu nkt 14 sätestab, et kaevandamis loa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja k eskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi tuleb kaevandamisel eelistada enne uute maardlate kasutuselevõttu juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist. Kuna alal on varasemalt kaevandatud, on käesoleva käskkirja alusel antava loaga sisuliselt tegemist maavara kaevandamise loa KMIN-103 pikendamisega, mis tagab mäeeraldise lõpuni kaevandamisega maavara säästliku kasutamise ning ei põhjusta täiendavat olulist negatiivset keskkonnamõju. Samuti ei ole antud juhul kaevandamisloa andmise l mõistlik rakendada varustuskindluse hindamise kriteeriume, kuna kaevandatavat maavaravaru kasutatakse objekti varustamiseks, mis nõuab väga suuri koguseid ehitusmaavara ning asub merega vahetult külgneval alal . Eemalt, mööda maismaad materjali transport on oluliselt keskkonda koormavam. Arvestades eeltoodut on alale kaevandamise loa andmine keskkonda ning maavaravaru säästev. Seega on taotletav tegevus kooskõlas riigi huviga. Taotluse ja eelnõu avalikult väljapanekult ettepanekuid ei laekunud. Aktsiaselts TALLINNA SADAM ei esitanud eelnõule vastuväiteid. Aktsiaselts TALLINNA SADAM on riiklik aktsiaselts , kes taotleb maavara kaevandamise luba, kuid ise kaevandamisega ei tegele. Kaevandaja selgitatakse riigihanke korras, mille algatamise aluseks on käesolev otsus. Luba anda pärast riigihanke tulemuste selgumist ja käesoleva käskkirja muutmist, kuna kaevandaja isik on üheks loa tingimuseks. Riigihanke võitja saab tunnistada kaevandajaks, kui ta vastab õigusaktides sätestatud tingimustele. Lähtudes eeltoodust on vajalik Keskkonnaministeeriumi teavitamine riigihanke tulemustest. Kokkuvõttes on Keskkonnaministeerium jõudnud järeldusele, et loa andmisest keeldumise aluseid ei esine . OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks maapõueseaduse § 28 lõike 4, keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ § 4 lõike 6, keskkonnaministri 04.07.2013 käskkirja nr 694 „Volituse andmine“ punktid 1.2 ja 1.4 . ja KeHJS § 6 lõike 1 p 28 ning § 11 lõi ked 2 ja 6 ja tuginedes Eesti Maavarade Komisjoni 21.11 .2016 protokollilisele otsusele nr 16-190 otsustan: j ätta keskkonnamõju hindamine algatamata m aavara kaevandamise loa KMIN- 140 andmise l; anda Aktsiaseltsile TALLINNA SADAM maavara kaevandamise luba KMIN- 140 Naissaare liivamaardlas Naissaare III mäeeraldisel pärast kaevandaja leidmiseks vajaliku riigihanke korraldamise tulemuste selgumist ja käesoleva käskkirja täiendamist kaevandaja andmetega ; Väljaantavas loas määran: l oa omanik: Aktsiaselts TALLINNA SADAM , äriregistrikood 10137319, aadress : Sadama 25, 15051 Tallinn; k aevandaja: selgitatakse riigihanke käigus; m äeeraldis asub üleriigilise tähtsusega Naissaare liivamaardlas, keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaardi nr 0780. Maardla põhimaavara on ehitusliiv; m äeeraldise nimetus on Naissaare III . Mäeeraldis paikneb Eesti territoriaalmeres. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 68,43 ha . Geoloogilise uuringu tegi TTÜ Meresüsteemide instituut. Aruande nimetus „ Naissaare ja Littegrundi madala geoloogiline uuring“, fondi nr 7662, varude kinnitamise otsus 17. veebruar i 2005. a käskkiri nr 189; e hitusliiva aktiivse tarbevaru kogus mäeeraldise piires on 401 tuh m 3 , kaevandatav varu on 382 tuh m 3 ; m aavara kasutusala – täitematerjal. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 12 tuh m 3 ; Loa kehtivusaeg 30 aastat; Täiendavad tingimused: k aevandamine on keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini; mäeeraldisest tuleb kogu liiv kaevandada ühe etapina; kaevandamisel tohib kasutada üht e pinnasepumpsüvendajat korraga ning kahe liiva pumpamise vahele peab jääma 4 tundi liiva settimiseks ; tuleb teostada seiret heljumi leviku, põhjareljeefi muutuste, põhjaloomastiku ja kalastiku osas. Seire ajakava ja metoodika täpsustamiseks tuleb koostada seireprogramm ja esitada see loa andjale kinnitamiseks enne kaevandamistegevusega alustamist. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv kantsler Saata: maapõue osakond, Viimsi Vallavalitsus, Aktsiaselts TALLINNA SADAM , Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet