10-5/14032 KIRI 22.12.2016 Projektiauditi lõpparuande edastamine AS Eesti Raudtee

ÜHTEKUULUVUSFONDI PROJEKTI 3.3.0100.08-0003 „REISIPLATVORMIDE ÜLEVIIMINE EUROKÕRGUSELE“ PROJEKTIAUDIT TOETUSE SAAJA: AS EESTI RAUDTEE RAKENDUSÜKSUS: TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET LÕPPARUANNE NR: CF-86/2016 22.12.2016  KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmise tõendamisega. Märge struktuuritoetuse registris: Märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja on läbi viinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kuigi alused selle menetlusliigi valikuks ei ole nõuetekohaselt tõendatud – mitteabikõlblik kulu 24 840 eurot. (Oluline) Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 A-OSA ÜLEVAATLIK KOKKUVÕTE 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED 1.1.1 Rakenduskava Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 1.1.2 Prioriteetne suund Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud 1.1.3 Meede Transpordi infrastruktuuri arendamise meede 1.1.4 Projekti number struktuuritoetuse 3.3.0100.08-0003 registris (edaspidi SFOS): 1.1.5 Projekti nimetus: Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele 1.1.6 Toetuse saaja: AS Eesti Raudtee 1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Lilly Ammon 1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse (otsuse MKM ministri käskkiri nr 35, 29.01.2009; muutmise) number ja kuupäev: nr 11- 0111, 04.04.2011 (muutmine); nr 12-0203, 12.06.2012 (muutmine); nr 12-0413, 28.12.2012 (muutmine); nr 13-0184, 30.05.2013 (muutmine), nr 14-0033, 29.01.2014 (muutmine); nr 15-0105, 14.04.2015 (muutmine). 1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet 1.1.10 Projekti koordinaator/konsultant Kristi Purik rakendusüksuses: 1.1.11 Projekti kulude abikõlblikkuse 07.11.2008-30.06.2014 periood: 1.2 AUDITEERITUD KULUD 1.2.1 Sertifitseeritud kulude üldkogum, 3 732 923,06 eurot millele auditi tulemusena hinnang antakse (eurodes): 1.2.2 Sertifitseeritud kulude aluseks olevad 36354; 20.04.2015; 3 732 923,06 eurot SFOSi väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes): 1.2.3 Valimi suurus (eurodes; %)2: 3 732 923,06 eurot (100%) 1.2.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 24 840 eurot (tähelepanek 4.1) Eesti avaliku sektori osalus Euroopa Erasektori Kokku Liidu osalus Sihtotstarbeline Omafinantseering finantseering finantseering Mitteabikõlblikuks 0,00 0,00 24 840,00 0,00 24 840,00 osutunud summa (eurodes): 1.2.5 Valimi alusel leitud vea määr (%)3: 0,67% 2 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%. 3 Mitteabikõlblike kulude osakaal valimi suurusest. Kui ei auditeeritud valimi alusel, on vea määraks mitteabikõlblike kulude osakaal üldkogumist (%). 3 2. Auditi eesmärk ja ulatus Auditi eesmärk oli hinnangu andmine struktuuritoetuse kasutamisele projekti nr 3.3.0100.08- 0003 raames vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrus nr 125 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord” § 3 lõikele 1. Auditi ulatusse kuuluvad ajavahemikul 1. oktoobrist 2014. a kuni 31. detsembrini 2015. a toetuse saajale tehtud väljamaksed ja nende aluseks olevad kuludokumendid (SFOS4i väljamaksetaotlus nr 36354). 3. Auditi alus Audit viidi läbi vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 9 lõikele 2 ja struktuuritoetuse auditeerimise 2016. aasta tööplaanile. Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4. Auditi läbiviimise aeg ja läbiviijad Auditi läbiviija(d): Eliina Tüvi, Rahandusministeeriumi II auditi talituse audiitor (auditi juht); Ülle Mets, Rahandusministeeriumi II auditi talituse audiitor (alates 16.06.2016 auditi töörühma liige); Mariliis Männik-Sepp, Rahandusministeeriumi II auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 23.05.2016-22.12.2016 (sh kohapealsed toimingud 07.06.2016). (sh kohapealsete auditi toimingute läbiviimise aeg): 5. Auditi käigus teostatud toimingud Auditi töörühm analüüsis ja hindas toetuse saaja juures struktuuritoetuse eesmärgipärast ja õiguspärast kasutamist ja rakendamist. Kohapealsete toimingute käigus toetuse saaja juures analüüsiti ja hinnati projekti tegelikku teostamist, projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni, kulude abikõlblikkust, projektiga seotud raamatupidamise korraldust, omafinantseeringu olemasolu, struktuurifondide sümboolika kasutamist ning intervjueeriti projekti rakendamisega seotud isikuid. Auditi läbiviimisel lähtuti Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna poolt väljatöötatud “Projektiauditi käsiraamatus” kirjeldatud metoodikast. 6. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. 4 Struktuurifondide operatiivsüsteem 4 Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 punkti 8 alusel on toetuse saaja kohustatud osutama auditi teostamiseks igakülgset abi ja punkti 9 alusel andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 7. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, makseasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 10 lg 2 punktile 5 ning § 11 lg 3 punktile 4 tuleb rakendusasutusel ja -üksusel esitada auditeerivale asutusele toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikud andmed. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TÄHELEPANEKUD 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele, puudusi esines hankemenetluse aluseks olevate dokumentide säilitamisega. Tehti üks oluline tähelepanek. Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja on läbi viinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kuigi alused selle menetlusliigi valikuks ei ole nõuetekohaselt tõendatud – mitteabikõlblik kulu 24 840 eurot. (Oluline) Riigihangete seaduse § 94 lg 3 p 1 järgi võib hankija ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisel korraldada hankemenetluse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid, kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 5 järgi peab toetuse saaja toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente säilitama paberkandjal või elektrooniliselt vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. Toetuse saaja otsustas 24.08.2012 läbi viia väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele IV etapp täiendavad tööd“, viitenumber 137769 riigihangete seaduse § 94 lg 3 punkti 1 alusel. Hankemenetluse liigi valiku põhjuseks toodi asjaolu, et hanke viitenumbriga 125652 tulemusel sõlmitud hankelepingu objektiks olevate Lilleküla ja Vesse platvormide ning Lilleküla jalakäijate kergliiklustunneli projekteerimine tõi kaasa vajaduse muuta teostatavate ehitustööde mahtu ning täiendavaid töid ei saanud esialgse hankelepingu 6 esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata, sest see eeldaks uue hankemenetluse läbiviimist, kehtiva hankelepingu muutmist või lõpetamist ja tooks kaasa hankelepingu esemeks olevate objektide valmimise tähtaja määramatut edasilükkamist, mis võib hankijale tähendada struktuurfondidest tööde rahastamise tühistamist. Lisaks nimetati, et täiendavad ehitustööd ja teenused on esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud, sest ilma täiendavate tööde ja teenusteta ei ole võimalik hanke objektide kooskõlastamine vastavate asutustega, nende nõuetekohane vastuvõtmine ja kasutusse andmine. Hankeleping sõlmiti 27.09.2012 summas 276 000 eurot. Rakendusüksus, tuginedes toetuse saaja selgitustele, on täiendavalt ettenägematute asjaolude kohta selgitanud, et Lilleküla ja Vesse platvormide ja Lilleküla jalakäijate kergliiklustunneli projekteerimisel said AS-ile Eesti Raudtee teatavaks järgmised ettenägematud asjaolud: Asjaolu nr. 1 (tunneli panduse laius) – AS Eesti Raudtee lähtus hanke nõuete koostamisel raudteerajatistele kehtestatud standarditest ja muudest standarditest. Linnavalitsuselt võttis AS Eesti Raudtee enne hanke välja kuulutamist projekteerimistingimused ja selle alusel väljastas Tehnilise Järelevalve Amet omad täiendavad tehnilised tingimused, mida projekti koostamisel tuli arvesse võtta. Reisijate ooteplatvormide (EVS 867:2011) ja linnatänavate (EVS 843:2003) standardite järgi planeeris AS Eesti Raudtee jalakäijate tunneli panduse laiuseks ühe meetri, arvestades piiratud liikumisvõimega isikutele ühesuunalist (s.o üks inimene korraga) liiklemist tagavate nõuetega. Kavand koostati lähtudes kõigi seni rekonstrueeritud või ehitatud ooteplatvormide panduste ning jalakäijate tunnelite tehnilisi parameetritest. Hanke järgse lepingu sõlmimisel alustas töövõtja rajatiste projekteerimise töödega. Projekteerimise käigus (vastavalt hanke lähteülesande algandmetele) kooskõlastas projekteerija projekte erinevate ametkondadega. Kooskõlastamisel Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga selgus, et amet nõuab projektis oleva ühe meetri laiuse panduse asemel kolme meetri laiust pandust, et võimaldada piiratud liikumisvõimega isikute kahesuunalist liiklust, viidates eelnevalt nimetatud linnatänavate standardile, kus kergliikluse tunneli vähim laius on rahuldava taseme puhul kolm meetrit. Antud laiust nõudis kooskõlastamisel ka Invaühing. Seega oli olukord, kus töövõtja ei saanud vajalikke kooskõlastusi lepingu täitmiseks ning tekkis vajadus hankelepingut täiendada ning viia kooskõlla muudatustega, mis tekkisid kooskõlastamisel. Vastasel juhul oleks lepingu täitmine töövõtja poolt osutunud võimatuks, sest kooskõlastusringi läbinud projekt oli mahukam, kui seda oli esialgses hankes ette nähtud. Asjaolu nr. 2 (kolmas lisaväljapääs) – Hanke järgse lepingu sõlmimisel alustas töövõtja rajatiste projekteerimise töödega. Projekteerimise käigus (hanke lähteülesande algandmete alusel) kooskõlastas projekteerija projekte erinevate ametkondadega. Kooskõlastamisel Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga selgus, et lisaks panduse laiuse muudatusele nõudis amet veel ligipääsuteede mahu suurendamist võrreldes esialgses hankes kavandatuga kolmanda väljapääsu rajamisega. Antud muudatus tõi endaga kaasa ka asfalteerimistööde, valgustuse, kommunikatsioonide mahu suurenemise ning platvormide ja rajatiste täiendava tõstmise. Viimase nimetatu tingis asjaolu, et kolmanda väljapääsu rambi kallet ei olnud vastasel juhul võimalik normikohaseks saada. Käesoleva auditi läbiviimise ajal palus audiitor esitada tõendusmaterjali selle kohta, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas täiendavaid nõudmisi. Toetuse saaja selgitas, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Invaühing kirjalikult projekte ei kooskõlastanud ning nõudis suuliselt projekti ümber tegemist lähtuvalt EVS 843:2003 „Linnatänavad“ nõuetele. Audiitor pöördus suuliste korralduste andmise kohta kinnituse saamiseks ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole, kuid nimetatud ameti ehitusosakonna juhataja kinnitusel toimus 2011.a lõpul / 2012.a alguses Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ehitusprojektide menetlus 7 Tallinna planeeringute registris (edaspidi TPR). Spetsialistid esitasid märkused projektidele TPRis ning paranduste/täienduste vajaduse korral (kas lähtuvalt valdkondlike struktuuriüksuste otsustustest või ka kolmandate isikute arvamustest) tagastas ehitusprojekti menetleja taotlejale ehitusprojekti koos menetlusdokumendi väljatrükiga. Audiitori lisapäringule vastamisel esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljavõtted olemasolevatest projekti kooskõlastamise menetlusega seotud dokumentidest (eskiisprojekti ning projekti menetlus). Menetlusinfo väljavõtetel puuduvad viited eelpool viidatud täiendavatele nõuetele. Rahandusministeerium viis läbi riigihangete seaduse § 104 lg 1 p 1 alusel riikliku järelevalvemenetluse toetuse saaja korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osas. Järelevalvemenetluse tulemusena leidis Rahandusministeerium oma 21.12.2012 koostatud otsuses, et hanke viitenumbriga 137769 läbiviimisel ei ole täidetud riigihangete seaduse § 94 lg 3 punktis 1 sätestatud kriteerium, mille järgi täiendavate ehitustööde teostamise vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest. Lisaks riigihangete seaduse nõuete täitmisele on toetuse saajal vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 5 alusel kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente paberkandjal või elektrooniliselt. Auditi käigus on selgunud, et tähelepanekus kirjeldatud muudatuse kohta puudub toetuse saajal kirjalik tõendusmaterjal. Audiitorid ei saa lugeda suulist kooskõlastamist piisavaks tõendusmaterjaliks. Toetuse saajale anti auditi ajal täiendav võimalus eelnimetatud asjaolude kohta täiendavaid tõendeid esitada. 29.11.2016 vastusega aga ei esitanud toetuse saaja ühtegi dokumenti, mis kinnitaks eeltoodud asjaolusid. Faktilise tõendusmaterjali puudumise tõttu ei olnud auditi käigus võimalik veenduda riigihangete seaduse § 94 lg 3 punktis 1 sätestatud kriteeriumi, täiendavate ehitustööde teostamise vajaduse tingisid ettenägematud asjaolud, täitmises. Puudub kinnitus asjaolule, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet täiendavaid nõudeid tegelikkuses esitas, millele toetuse saaja täiendava hanke läbiviimisel on tuginenud. Audiitorite hinnangul on seega projekti dokumentatsioonis tõsiseid puuduseid. Eelnevast tulenevalt esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse määruse nr 278 § 11² lõike 14 asjaolud, mille järgi nõuab otsustaja tagasi kuni 10% hankelepingule eraldatud toetusest, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole määruse § 11² lõigetes 2-13 nimetatud. Toetuse saaja on projekti abikõlbliku omafinantseeringu hulka arvestanud täiendavast hankelepingu maksumusest 248 400 eurot, seega on mitteabikõlblik kulu 10% hankelepingule eraldatud toetusest summas 24 840 eurot (248 400 x 10%). Risk: Kui projekti dokumentatsiooni säilitamise tagamisel esineb puuduseid, esineb oht, et ei ole järgitud struktuuritoetuse seaduse ja riigihangete seaduse nõudeid ning seetõttu võidakse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal mitteabikõlblikuks kuluks osutunud omafinantseeringu projekti kuludest maha arvata. 8 Samuti soovitame edaspidi struktuuritoetuse kasutamisel projektide dokumentide säilitamise terviklikkusele enam tähelepanu pöörata ning tagada muudatuste ja projekti jooksul tehtud otsuste kvaliteetsem dokumenteerimine. Toetuse saaja kommentaar: Kuna toetuse saaja on kõnealust olukorda oma varasemates selgitustes põhjalikult ja ammendavalt käsitlenud, jääme oma varasemalt esitatud seiskohtade juurde ning leiame, et oleme toiminud väljakuulutamiseta menetluse korraldamisel korrektselt ning vastavalt seadusele. Seda, et Tallinna Linnavalitsuse planeeringuosakond ei ole korrektselt täitnud oma andmebaase ning kajastanud omapoolsete nõuete muudatusi oma dokumentatsioonis, ei saa panna toetuse saaja süüks. Samuti ei ole põhjendatud eeldus, et nimetatud muudatused oleks omavoliliselt välja mõeldud ning kehtestatud. Projekteerimistingimused olid välja antud nii Linnavalitsuse kui TJA poolt ning muudatuste rakendamata jätmisel oleks esitatav ehitusprojekt võinud jääda kooskõlastuseta, hankelepingu eesmärk oleks jäänud saavutamata ning hange oleks nurjunud. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Toomas Virro, AS Eesti Raudtee juhatuse liige-finantsdirektor, 06.02.2017 Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning nõuda mitteabikõlblikuks osutunud omafinantseeringu maha arvamist abikõlblikust omafinantseeringust. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksusel ei ole lisada täiendavaid selgitusi ega kommentaare lisaks auditi läbiviimise käigus antud informatsioonile. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Kristi Purik, Tehnilise Järelevalveameti projekti koordinaator, 06.02.2017 Audiitorite täiendav selgitus: Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Oma seisukoha põhjendamiseks juhime tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel on toetuse saajal vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 5 alusel kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente paberkandjal või elektrooniliselt. Tähelepanekus kirjeldatud muudatuse kohta puudub toetuse saajal kirjalik tõendusmaterjal, mistõttu ei olnud auditi käigus võimalik veenduda riigihangete seaduse § 94 lg 3 punktis 1 sätestatud kriteeriumi, täiendavate ehitustööde teostamise vajaduse tingisid ettenägematud asjaolud, täitmises. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetus ei ole käsitletav riigiabina. 9 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 10 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mariliis Männik-Sepp Eliina Tüvi II auditi talituse juhataja asendaja II auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinnas, 22.12.2016 10 Hr Sulev Loo AS Eesti Raudtee [email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 10-5 /14032 Projektiauditi lõpparuande edastamine Austatud juhatuse esimees Edastame Teile projekti nr 3.3.0100.08-0003 „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ auditi lõpparuande nr CF-86/2016. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määruse nr 125 „Periood 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord“ § 3 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparaunne nr CF-86/2016, 10 lk Sama: Hr Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]). Teadmiseks: Pr Kadri Simson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Pr Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeerium ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Rahandusministeerium ([email protected]). Eliina Tüvi 611 3587 [email protected] Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272