Balticconnector hoonestusloa menetlus

Töö number: 2016-105 Tellija Elering AS Konsultant Skepast&amp;Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 20.12.2016 LISA 1 Balticconnectori projekti üldine kirjeldus Hoonestusloa taotluse juurde Versioon 1 Kuupäev 20.12.2016 Koostanud: Hendrik Puhkim Kontrollinud: Kristiina Ehapalu Kooskõlastanud: Priit Heinla (Elering AS) Projekti nr 2016- 10 5 SKEPAST&amp;PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail info@s k pk.ee www. skpk .ee Sisukord TOC \o "1-4" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc469994033 \h 3 2. Projekti taust PAGEREF _Toc469994034 \h 4 3. Projekti arendaja PAGEREF _Toc469994035 \h 5 4. Avamere gaasi ülekandetoru PAGEREF _Toc469994036 \h 6 4.1. Toru asukoht PAGEREF _Toc469994037 \h 6 4.2. Maagaasi toru marsruut PAGEREF _Toc469994038 \h 7 4.3. Maabumispaigad PAGEREF _Toc469994039 \h 8 4.4. Gaasi toru omadused ja selle paigaldus PAGEREF _Toc469994040 \h 9 4.5. Merepõhjaga seotud tegevused PAGEREF _Toc469994041 \h 14 4.6. Tegevused enne kasutuselevõttu PAGEREF _Toc469994042 \h 15 4.7. Gaasi ülekandetoru käitamine ja seire PAGEREF _Toc469994043 \h 15 4.8. Kasutuselt eemaldamine PAGEREF _Toc469994044 \h 15 4.9. Kompressor- ja vastuvõtujaamad PAGEREF _Toc469994045 \h 15 5. Vajalikud load projekti elluviimiseks PAGEREF _Toc469994046 \h 17 5.1. Nõusolek teaduslike mereuuringute tegemiseks PAGEREF _Toc469994047 \h 17 5.2. Hoonestusluba PAGEREF _Toc469994048 \h 17 5.3. Vee erikasutusluba PAGEREF _Toc469994049 \h 18 5.4. Ehitusluba meres, sh Eesti majandusvööndis PAGEREF _Toc469994050 \h 18 5.5. Ehitusluba maismaal PAGEREF _Toc469994051 \h 18 6. Ülevaade KMH menetlusest ja sisust PAGEREF _Toc469994052 \h 20 6.1. KMH menetlus PAGEREF _Toc469994053 \h 20 6.2. KMH sisu PAGEREF _Toc469994054 \h 21 7. Uuringud KMH läbiviimiseks PAGEREF _Toc469994055 \h 22 8. Projekti üldine ajakava PAGEREF _Toc469994056 \h 23 Sissejuhatus Balticconnectori maagaasi toruprojekt hõlmab avamere gaasi ülekandetoru Paldiski (Eesti) ja Inkoo (Soome) vahel, kompressorjaamu, mõõtejaamu ja diagnostikaseadmete vastuvõtujaamu mõlemas otsas ning maismaa gaasi ülekandetorusid olemasolevate Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemide ühendamiseks. Planeeritud Balticconnectori aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit kuupmeetrit, tunnis ülekantav planeeritud maksimaalne gaasikogus on 300 000 kuupme e trit. Eelprojekti kohaselt on avamere toru suurus DN 500 (=500 mm) ja kogupikkus 77 km. Inkoo saarestikus on uuritud 2 asukoha alternatiivi: Stora Fagerön saarest põhja ja lõuna pool. Eelistatud on lõunapoolne alternatiiv. Soomes jõuab toru maale Fjusö poolsaarel umbes 2 km Inkoo sadamast idasuunas. Eestis on eelistatud maabumis koht Pakri poolsaare l Pakrineemel ning alternatiivne maabumiskoht on Kersalus . Vastavalt Soome ja Eesti õigusaktidele on projektile kohustuslik teostada keskkonnamõju hindamine (KMH). Täismahus KMH menetlus viidi läbi ajavahemikul detsember 2013 – aprill 2016. KMH aruanne on heaks kiidetud nii Eesti kui Soome asjakohaste ametkondade poolt vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale ning menetlusele . Balticconnector projekti arendaja on Elering AS . P rojekti Soomepoolne partner on Baltic Connector OY . Käesoleva dokumendi eesmärk on anda üldine lühiülevaade Balticconnector projektist ja selle elluviimisest. Projekti taust Eesti ja Soome maagaasi ülekandevõrgu operaatorid Elering AS ja Baltic Connector Oy planeerivad riikidevahelist maagaasitoru Balticconnector, et ühendada Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrgud. Investeeringu realiseerumisel paraneb piirkondlik varustuskindlus ning tekib positiivne keskkond toimiva piirkondliku gaasituru arenguks. Leedu-Poola vahelise ühenduse (GIPL) valmimisel integreeritakse Baltimaad koos Soomega ühtsesse Euroopa gaasi ülekandevõrku. Piirkondlik suurem turumaht loob eeldused täiendavatele tarneahelatele regionaalse LNG terminali näol, millega tagataks ka Venemaa mõju minimeerimine gaasivarustuses. Lisaks loob Balticconnector Soomele ligipääsu Inčulkansi gaasihoidlale ning võimaldab optimeerida investeeringuid Eesti ja Soome ülekandevõrkude rekonstrueerimiseks.Teostatud uuringud on näidanud projekti suurt sotsiaalmajanduslikku kasu mõlemale osapoolele ja teistele Baltimaadele. Antud projekt on osa Euroopa Liidu üleeuroopalisest energia võrgustikust (TEN-E). TEN-E programmi eesmärgiks on sisemise energiaturu efektiivse toimimise tagamine ning see põhineb (gaasi) varustuse töökindluse ja mitmekesistamise kindlustamisel. Toru loob mõlemasuunalise gaasiga varustamise ühenduse võimaluse vastavalt vajadusele. Balticconnectori projektiotsuste kronoloogia: 17.06.2009 allkirjastasid Läänemere riikide peaministrid ja Euroopa Komisjon Baltic Energy Market Interconnection Plan (BEMIP) memorandumi. Vastavalt memorandumile nähti ette Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrkude ühendamine Balticconnectori nimelise projektiga. Balticconnector on lisatud 14.10.2013 ja 18.11.2015 EU Komisjoni poolt loodud ühishuviprojektide nimekirja. Projekti arendajad allkirjastasid 19.08.2014 The Innovation and Networks Executive Agency (INEA) abirahastuslepingu Balticconnectori projekti uuringute kulude 50% ulatuses katmiseks. Eesti ja Soome peaministrid allkirjastasid 24.11.2015 kommünikee, millega nähti ette Balticconnectori valmimine 2019 aasta lõpuks. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) näeb ette Balticconnectori rajamise. Eesti ja Soome Regulaatorid Konkurentsiamet ja Energiavirasto on teinud 22.4.2016 Balticconnectori projekti piiriülese kulude jaotuse otsuse. Kulude jaotamise otsus nägi ette, et Soome projektiarendaja kompenseerib Eleringile 5,7 MEUR kulusid vähendamaks mõju Eesti tariifile. 15.07.2016 tegi Euroopa Komisjon otsuse rahastada Balticconnectori projekti CEF Energy 2016-1 taotlusvoorust. Balticconnectori projektile eraldatakse abirahastust 75% ulatuses eeldatavast investeeringukulust, 25% investeeringute mahust kaetakse tariifist. Projekti arendajad Elering AS ja Baltic Connector OY on allkirjastanud 17.10.2016 koostöölepingu. • Projekti arendajad allkirjastasid 21.10.2016 The Innovation and Networks Executive Agency (INEA) abirahastuslepingu Balticconnectori projekti ehituse kapitalikulude 75% ulatuses katmiseks. Projekti arendaja Projekti arendaja on Elering AS, kes on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Kõik Eleringi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti Soomepoolne partner on Baltic Connector OY, mille omanik on Soome riik. Avamere gaasi ülekande toru Toru asukoht Balticconnector i toru ühendab Soome ja Eesti ülekandesüsteeme (vt REF _Ref467595094 \h Joonis 1 ). Projekt koosneb: Avamere gaasi ülekandetorust , mis kulgeb Paldiskist (Eesti) Inkoosse (Soome); Maismaa gaasi ülekande toru osast, mis kulgeb maabumis e kohast kuni kompressorjaamani (nii Eestis kui Soomes) ; Toru mõlema s otsas olevast kompressor - ning mõõdu jaamast. Maismaa gaasi ülekande toru osast, mis kulgeb kompressor - ning mõõdu jaamast olemasoleva gaasi ülekandetorustikuni. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Olemasolevad gaasi ühendused Soome lahe piirkonnas ning pakutud Balticconnectori avamere toru asukoht Maagaasi toru marsruut Avamere gaasi ülekandetoru marsruudi määramisel on arvesse võetud järgmised tegurid: marsruudi pikkus, külgnevad alad, laevateed, militaarne tegevus, ankurdusalad, geofüüsi ka lised omadused, batümeetria. Inkoost lõuna pool asetsevas saarestikus on uuritud 2 alternatiivmarsruuti. Marine Mätteknik AB on teostanud geotehnilised ja geofüüsi ka lised eeluuringud 2006 . aastal. Esitatud marsruut on paljude alternatiivide hindamise tulemus ( REF _Ref467595144 \h Joonis 2 ). Alternatiive võrreldes on püütud leida optimaalne variant, mis vastab strateegilistele, tehnilistele, keskkonna- ja majanduslikele kriteeriumidele. Toru lõikude pikkused on järgmised: Avamere lõik Paldiskist Inkoosse on ca 77 km Soome poolsest maabumis punktist kuni Inkoo kompressorjaamani on 1-2 km (sõltub alternatiivi valikust) Eestis on toru maapeal ne osa maa bumispunktist kompressorjaamani kavandatud Paldiski LNG terminali territooriumile, mis asub ranniku vahetus läheduses. Täpne toru asukoht määratakse uuringute ning tehnilise projekteerimise käigus . 11.03.2013 esitas Gasum OY Eesti Vabariigi Välisministeeriumile loataotluse teaduslike mereuuringute läbiviimiseks. 13.09.2013 andis Välisministeerium loa mereuuringute läbiviimiseks Eesti territor iaalvetes ning majandusvööndis. Elering AS esitas 29.06.2016 Keskkonnaametile taotluse üldgeoloogilise uuringu läbiviimiseks gaasitoru merealuses trassikoridoris. Üldgeoloogilise uuringu eesmärgiks on merepõhja geoloogiliste omaduste - lõimise, tiheduse ja väändetugevuse - määramine. Keskkonnaamet väljastas uuringu loa (nr HARMG-129) 23.11.2016 ning see kehtib kuni 22.11.2021. Uuringu teostaja on Rootsi ettevõte MMT Sweden AB (äriregistri kood SE556679470601). Projekti le on läbi viidud täismahus keskkonnamõju hindamine (KMH). Joonis 2 . Balti c conne ctor maagaasi toru asukoh t Eesti ja Soome vahel Maabumispaigad Soome poolel on gaasi ülekandetoru maabumis koht Fjusö poolsaarel, u 2 km Inkoo sadamast ida suunas. Toru planeeritav eelistatud asukoht ristub laevateega Stora Fagerönist loodes ning kulgeb lõunasuunas Stora Fageröni ja Algsjöni vahel ( REF _Ref467595144 \h Joonis 2 ). Sealt kulgeb marsruut saarestiku vahelistesse sügavamatesse osadesse Eesti suunas, möödudes ida poole jäävast Enoksgrundi madalikust. Eestis on eelistatud gaasi ülekandetoru maabumiskoht Pakri poolsaare l Pakrineemel ( REF _Ref467595222 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 ). Pakrineeme maabumiskoht asub kavandatava LNG terminali asukohas Paldiski poolsaare tipus, ligi 7,5 km loode suunas Kersalu maabumisalternatiivist. Sinna on ette nähtud k ompressorjaam Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringuga. Alternatiivne maabumiskoht on Kersalu . Toru lõik maabumiskohast kompressorjaamani ning kompressorjaama asukoht on näidatud ära Paldiski linna ülplaneeringu teemaplaneeringus, "Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Paldiski linna territooriumil". Nimetatud teemaplaneering on Paldiski linna volikogu poolt kehtestatud 22.12.2011 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Balticconnectori toru maabumiskohad Paldiskis, Eestis Gaasi ülekande toru omadused ja selle paigaldus Planeeritud Balticconnectori aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 m i l jar d it kuupmeetrit maksimaalse tunnivõimsusega 300 000 kuupmeetrit. Eelprojekti kohaselt on avamere toru läbimõõt DN 500 (=500 mm). Avamere toru paigaldatakse laeva abil, mis on kas ankrus või dünaamiliselt positsioneeritud (DP) ning sõltuvalt aluse valikust, toetavad seda puksiir, alus , mille peal on toru d ning vaatlus alused ( REF _Ref467595315 \h Foto 1 ja REF _Ref467595315 \h Foto 2 ) . Foto SEQ Foto \* ARABIC 1 ja Foto SEQ Foto \* ARABIC 2 . A nkurdatud toru paigaldusalus ning toru tarnealus (vasakul) ning DP (dünaamiliselt positsioneeritud) alus (paremal) (Allikas: Nord Stream ) Toru lõigud on ca 12 m pikad n ing need viiakse toru paigald avale laevale, kus torulõigud ühendatakse omavahel ja paigaldatakse mere põhja. Laeval toimuvad järgmised järjestikused protseduurid: Toru keevitamine Keeviste mittepurustatavuse kontroll (NDT) Ettevalmistus veealuseks ühendamiseks Toru paigaldus merepõhja Üksikute uute torude keevitamine pikaks toruks laeva pardal teostatakse kas pool- või täisautomaatse keevitusprotseduuri abil. Peale keevitamist kontrollitakse keeviseid, et tuvastada materjali kahjustused ja ebakorrapärasused. Kontroll teostatakse automaatse ultrahelikontrolli abil, mis määrab kahjustuse asukoha, mõõdab ja salvestab need. Enne ehituse algust lepitakse kokku keevitusdefektide vastuvõtukriteeriumid ning need kriteeriumid kinnitab määratud atesteeri mis asutus. Vastuvõtukriteeriumitele mittevastavad keevised asendatakse. Peale keevitamist ja kontrolli kaitstakse keevisühendused korrosiooni vastu. Kui keevitus on tehtud, liigub laev edasi ühe või kahe toru osa pikkuse võrra. Peale seda tegevust lisatakse uus torulõik nagu eespool kirjeldatud. Laeva liikudes edasi, väljub laeva tagumisest osast pidev toru vette, mida omakorda toetab 40-100 m laeva taha ja alla ulatuv stinger . Stingeri funktsioon on kontrollida ja toetada toru asetsemist. Toru, mis jookseb laevast merepõhja, hoitakse pidevalt pinge all, et vältida selle paindumist ja kahjustumist. Toru paigaldus tehakse tavapärase S-paigaldusena ( REF _Ref467595401 \h Joonis 4 ). Tüüpilisel S-paigaldusel on 3 peamist komponenti: Stinger, mis pikendab rampi toru läbipaine vähendamiseks. Üleulatuv osa algab tavaliselt pingutite tagant ning kujutab kaart, millega toru sisestatakse vette. Pinguti, mis vähendab rõhku üleulatuvas osas ja läbipainet. Läbipaine kirjeldab nõtku, millega toru merepõhja lastakse. Positsioneerimissüsteem, mis kontrollib aluse asendit. Aluse asendit tuleb hoida määratud pinges, et säilitada läbipaine toru nõtkupiirangutes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . S-tüüpi paigaldus ankurdatud aluselt ( allikas: Nord Stream) Et laevaliik l us toru paigaldamist minimaalselt segaks, luuakse paigaldus laeva ümber eraldustsoon ca 1,5 km ulatuses . Sinna ei lu bata ehitusperioodil volitamata laevaliiklust, ka kalalaevad. Tsooni täpne diameeter sõltub kasutatava toru paigalduslaeva tüübist ning see lepitakse kokku vastavate ametivõimudega. Kui kasutatakse ankurdatavat alust, on vajalik detailne ehitustegevuse ettevalmistus, mille käigus määratakse ära kasutatavad ankrute paigutusskeemid ( REF _Ref467595443 \h Joonis 5 ). Kuna toru paigaldus toimub Soome lahes, on paigaldustegevus kõrgendatud tähe le panu all seoses merepõhjas leiduva sõjamoona, tünnide ja vrakkide tõttu, mida tuleb vältida. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Ankrute paigutusskeem, mis näitab ära ankurduskohad ankurdatava aluse kasutamisel toru paigalduseks Mõnes kohas võib-olla vajalik paigaldada toru kuni 2 m sügavusse kaevikusse, mis annab torule stabiilsuse ning kaitseb toru väliste tegurite, näiteks traalid ning ankrud, eest . Alternatiivselt võib toru katta peale paigaldust kividega, mis annab sama efekti. Tavapäraselt pannakse toru stabiilsuse saavutamise otstarbel kaevikusse või kaetakse kividega eelkõige maab umiskoha läheduses. Olemasolevate torude või juhtmete ületamiseks kasutatakse kivimitest (kruusast näiteks) nn madratseid tekitamaks ületatava kommunikatsiooni ja toru vahel ohutu distants . Et vältida jääkahjustusi ranniku või madaliku juures, tor u süvendatakse merepõhja randumiskohtade läheduses ohutu sügavuseni . Randumiskohtades on toru kaetud kohaliku pinnasega ja visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik kindlaks teha gaasitoru paiknemist. Sõltuvalt merepõhja geofüüsi ka listest omadustest ja batümeetriast, paigaldatakse toru kas ekskavaatoriga (madalas vees), pinnasepumpsüvendaja või veepihustus meetodil töötava süvendaja (sügavas vees) abil merepõhja. Vajadusel kasutatakse lõhkamist, kui merepõhjas on rahnud ja on selge, et nende ümbertõstmine enne toru paigaldust ei ole praktiline. Kui toru on kaevikus, kaetakse see merepõhja settega või purustatud kivimaterjaliga ( REF _Ref467595469 \h Joonis 6 ). Kivimaterjal peab olema keemiliselt ja mehhaaniliselt stabiilne kogu toru eluea jooksul . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Kaevikusse asetatud toru ristlõige Toru sisepind kaetakse epoksüüdpõhise materjaliga hõõrdumise vähendamiseks ja voolutingimuste parandamiseks. Toru välispind kaetakse esmalt korrosioonivastase polüteenkattega ning siis betooniga ( REF _Ref467595558 \h Joonis 7 , REF _Ref467595564 \h Foto 3 ). Betoonkatte eesmärk on ennekõike anda juhtmele põhjakindlus, kuid see kaitseb ka kalapüügivahendite jms eest. Täiendav korrosioonivastane kaitse antakse alumiiniumit, tsinki ning indiumit sisaldava protektor kaitsega. Tegu on ohverdusanoodidega, mis on projekteeritud kogu torustiku eluea jooksul takistama torustiku materjali korrosiooni. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Betoonkate kolmekordse korrosioonivastase katte peal. Kolmekordne kate koosneb sisemisest epoksüüdkihist (tumeroheline), sideainest (heleroheline) ja polüpropüleenist pealmisest kihist (must) Foto SEQ Foto \* ARABIC 3 . Toruü hendus, kus on näha betoonkate (allikas: Nord Stream ) Kohtades, kus toru marsruut ristub laevateega, uuritakse toru vigastamise riske ning võetakse tarvitusele vastavad kaitsemeetmed. Kohtades, kus toru ja kommunikatsioonikaablid lõikuvad, pannakse kaablid tavaliselt sügavamale merepõhja kui toru . Ristumiskohtades kaetakse kaablid tavaliselt purustatud kivi materjaliga ning gaasijuhe asetatakse kaetud kaablite kohale. Kasutatavad kõrgepingekaablid kaetakse tavaliselt kaitsetarindiga, mille peale asetatakse maagaasi tor u ( REF _Ref467595641 \h Joonis 8 ). Kasutuses olevate kaablite omanikega võetakse ühendust, et jõuda ühisele kokkuleppele kohustuste ja kaabliületuse protseduuride suhtes. . Mittekasutatavate kaablite eemaldamisest/lõikamisest teavitatakse omanikke, kui need on teada, või vastavaid ametivõime. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Veealuse kaabli ja maagaasi toru ristumiskoht Rannikualadel madalas vees kasutatakse vajadusel merepõhja süvendamiseks puurpraami ja lõhkamisvõimekus ega alust koos kopp-süvendajaga ( REF _Ref467595682 \h Foto 4 ). Foto SEQ Foto \* ARABIC 4 . Kopp-süvendaja Merepõhjaga seotud tegevused Merepõhja g eofüüsi ka lised ja geotehnilised omadused varieeruvad piki toru marsruuti pehmest settest kuni kivipõhjani. Pakutud marsruudi batümeetria varieerub samuti kiviste paljandite ja rannakaljudeni ning ahelikeni, mis iseloomustavad Soome rannikulähedast lõiku. Teostatud on detailsed uuringud, et tuvastada kõige optimaalsem marsruut, mis väldib merepõhja muutmist nii palju kui võimalik. Peale toru marsruudi optimeerimist on võimalik teha arvutused vajalike merepõhja muutvate tegevuste mahu ja ulatuse kohta. Merepõhja tingimusi piki toru marsruuti saab optimeerida järgnevalt: Toru marsruudi ümberplaneerimine, kui uuringute tulemused on läbi analüüsitud (keeruliste kohtade vältimine); Ebatasasuste silumine (seljakute ja eendite süvendamine ja täitmine); Kivimaterjali paigaldus merepõhja läbipaine vältimiseks. O ptimeerimine leiab aset detailse marsruudi planeerimise käigus ( REF _Ref467595726 \h \* MERGEFORMAT Joonis 9 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Toru marsruudi optimeerimine merepõhjas. (Balticconnectori marsruudi uuringud, Marine Mättenik AS töö Gasum tellimusel, 2006) Tegevused enne kasutuselevõttu Paigaldatud toru kontrollitakse vahetult enne kasutuselevõttu üle. Kontrolli eesmärk on kindlustada, et toru on vigastamata ning nõuded on täidetud. Kontroll hõlmab surveteste, puha s tamist ja kuivatamist . Vesi, mida kasutatakse survetestideks, on filtreeritud merevesi. Merevette lisatakse puhastajat, et vähendada korrosiooniohtu toru sees. Kui toru on kontrollitud, siis see tühjendatakse ning vesi suunatakse mer r e tagasi , see tegevus võib ajutiselt mõjutada merefaunat ja –floorat. Peale veega teostatud survetesti toru kuivatatakse. Kuivatamise meetodiks on survestatud õhu laskmine läbi gaasi ülekande toru seni, kuni see on seest kuiv. Peale kuivatamist läbib tor u diagnostikasond kompressorõhu või survestatud gaasi abil. Kui toru on gaasiga survestatud, siis üleliigne õhk puhutakse torust välja läbi väljalaskepuhuri. Enne kui toru survestatakse gaasiga, kontrollitakse seadmeid vastavalt paigaldusplaanile. Gaasi ülekandetoru käitamine ja seire Juhtimis keskusest , mis asub Tallinnas Kadaka tee 42 , kontrollitakse ja juhitakse gaasi ülekande toru tegevust ning ühtlasi teostatakse üldist seiret. Juhtimiskeskus on pidevalt personaliga varustatud. Juhtimiskeskusest on võimalik teha toru ja kompressorjaamade andmete seiret ning anda vajalikke käsklusi. Gaasi ülekande toru eluea jooksul tehakse regulaarselt toru sise- ja väliskontrolle. Välimine kontroll hõlmab muuhulgas toru asukoha ja stabiilsuse olukorra kontrolli. Sisemine kontroll tehakse diagnostikasondide abil. Diagnsotikasond liigub gaasivooga samas suunas läbi gaasitoru ning suudab tuvastada korrosiooni ning ebatasasusi toru sise- ning välispinna struktuuris. Diagnsotikasondides on kõrge eraldusvõimega andurid, mis tuvastavad torus ka väikesed ebakorrapärasused. Kasutuselt eemaldamine Toru on energiaülekandesüsteem i osa , mis on projekteeritud pidevaks kasutuseks ning süsteem on pidevas hoolduses. Kui süsteemi tehniline eluiga läheneb lõpule, asendatakse toru tavaliselt uue paralleelse toru ga (silmustades). Kasutuselt eemaldatud toru jäetakse tavaliselt oma kohale. Toru kasutuse st eemaldamine toimub vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtiva te le õigusaktidele . Toru kasutusest eemaldamist käsitlet i detailsemalt keskkonnamõju hinnangu raames. Kasutuse st eemald amise täpsemad protseduurid planeeritakse koos gaasi ülekande toru tehni lise projekteerimisega. Kompressor- ja vastuvõtujaamad Kompressor- ja mõõdu jaamad ning diagnostikasondide vastuvõtusõlmed Inkoos ja Paldiskis ehitatakse avamere toru maabumiskohta ning kaldapealsete torulõikude vahetusse lähedusse. Kompressorjaam võimaldab gaasi transporti mõlemas suunas. Kompressorjaamast tulevat gaasi väljundsurvet avamere maa gaasi torule saab dimensioneerida vastavalt vajadusele ning kasutada kompressorivõimsust optimaalselt. Kompressor- ja mõõdu jaamad ning diagnostikasondide vastuvõtusõlmed koosneb ta valiselt elektri l või gaasil t ö ötavast kompressorseadmest , gaasijahutist, gaasi filtreerivast seadmest, gaasi koostist mõõtvast seadmest ning reast ohutus- ja kontrollseadmetest. Eeldatav mehaaniline jõud gaasi komprimeerimiseks on 15 MW ringis. Kompressorjaamas tõstetakse kompressorseadmete abil gaasi surve avamere toru jaoks maksimaalselt 80 baarini või maismaa tor u jaoks Soomes 80 baarini või alandatakse 54 baarini Paldiskis. Paldiski kompressorjaamas on täiendavalt survet alandavad seadmed, et gaasi tarne oleks võimalik ka ma ismaa toru kaudu. Jaama projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse rahvusvahelisi ohutus- ja keskkonnakaitsestandardeid. Kompressorjaamad saavad olema kaugjuhitavad ning ilma pideva personalita . J aamade tegevust kontrollitakse ja seiret teostatakse läbi juhtimis keskuse . Kompressorjaama turvaline töötamine tagatakse erinevate automaatsete turvasüsteemide kaudu, mis monitoorivad muudatusi gaasisurves, gaasileketes jms. Kompressorjaama läheduses esineb mõningal määral müra ja gaasi emissiooni. Siiski ei ületa need riiklikke piiranguid. Toru paigalduse ning puhastuse käigus tekib vähesel määral erijäätmeid, näiteks määrdeõli. Selliste jäätmete käitlemisel arvestatakse vastavate eeskirjadega. Vajalikud load projekti elluviimiseks Kavandatava Eesti-Soome vahelise avamere gaasi ülekandetoru rajamiseks ja käitamiseks on Eestis vajalik taotleda erinevaid tegevuslube ( vt L isas 1 toodud skeemi ) ning läbi viia täismahus keskkonnamõju hindamine (KMH), vt REF _Ref367860931 \h Joonis 11 . Ühtlasi on oluline märkida, et erinevalt Soomest, puudub Eestil varasem kogemus avamere toru rajamiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimisel . Käesolevas peatükis on toodud lühiülevaade erinevatest lubadest, mida on Eestis vaja kavandatava Balticconnector toru ehitamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks nii merel kui ka maismaal. Nõusolek teaduslike mereuuringute tegemiseks Loa nimetus : Valitsuse nõusolek teaduslike mereuuringute tegemiseks Loa andja : EV Välisministeerium Õiguslik alus : Majandusvööndi seaduse § 3 Uuringu eesmärk : Saada alusandmeid KMH läbiviimiseks ( sh hüdrograafilisi andmeid olemasoleva olukorra kohta toru paigaldamisega kaasneva võimaliku mõju hindamiseks mere keskkonnale ning merepõhja kohta andmeid tehnilise projekteerimise tarbeks ) . Taotlus esitatud : 11.03.2013 (Gasum Oy taotlus Välisministeeriumile) Luba saadud : 13.09.2013 (Välisministri käskkiri nr 136) Loa kehtivusaeg : 23.09-30.12 .2013 Seos KMH-ga : sisend KMH aruande koostamiseks ning toru projekteerimiseks Hoonestusluba Loa nimetus : Hoonestusluba Loa andja : Vabariigi Valitsus Loa menetleja : Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) Õiguslik alus : V eeseadus e § 22 5 lg 1 Loa subjekt : T ähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga . Taotlus esitatud : 14 .05 .2013 Loa saamise prognoositud tähtaeg : H oonestusloa andmise üheks eelduseks on KMH menetluse läbiviimine ning aruande heakskiitmine Keskkonnaministeeriumi poolt (KMH järelevalvaja). KMH aruanne on heaks kiidetud 19.04.2016. Loa kehtivusaeg : 50 aastat Seos KMH-ga : Vastavalt Veeseaduse § 22 7 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise Vabariigi Valitsus MKM-i algatamise või mittealgatamise ettepaneku alusel. MKM küsib asjasse puutuvatel ametkondadelt arvamusi enne Valitsusele vastava ettepaneku tegemist. K eskkonnaministeerium on andnud oma seisukoha (10.06.2013 kiri nr 12-22/13/4808-2) KMH algatamise vajalikkuse osas . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 tähenduses on Otsustaja tegevusloa andja ehk antud juhul Vabariigi Valitsus. Vee erikasutusluba Loa nimetus : Vee erikasutusluba Loa andja : Keskkonnaministeerium Õiguslik alus : Veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p 1 ja 7 Loa subjekt : VeeS § 8 lg 2 p 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m 3 /ööpäevas; VeeS § 8 lg 2 p 7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid vee kogusse . Taotlus esitatakse : O n võimalik esitada peale KMH aruande heakskiitmist Keskkonnaministeeriumi (KKM) poolt Loa saamise prognoositud tähtaeg : Otsus loa andmise kohta tehakse pärast KMH menetluse läbiviimist ja KMH aruande heakskiitmist KKM-i poolt kolme kuu jooksul peale vee erikasutusloa taotluse esitamist (VeeS § 9 lg 7) . Loa kehtivusaeg : 5 aastat Seos KMH-ga : Otsustajal (antud juhul Keskkonnaministeerium) õigus kaaluda täiendava lt KMH algatamise vajadust Ehitusluba meres, sh Eesti ma j andusvööndis Loa nimetus : Ehitusluba Loa andja : Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) Õiguslik alus : Ehitusseadustiku § 107 lg 2 - Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa andmiseks on Tehnilise Järelevalve Amet. Eeldus ehitusloa taotlemiseks : Hoonestusloa olemasolu – Ehitusseadustiku § 108 lg 2 : Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotlusega koos esitatakse hoonestusloa taotlus või hoonestusluba. Kui koos ehitusloa taotlusega esitatakse hoonestusloa taotlus, peatub ehitusloa menetlus hoonestusloa andmiseni. Loa subjekt : G aasitrassi ehitus meres, sh majandusvööndis Taotlus esitatakse : Pärast hoonestusloa väljastamist Vabariigi Valitsuse poolt Loa saamise prognoositud tähtaeg : Otsus loa andmise kohta tehakse pärast hoonestusloa väljastamist Vabariigi Valitsuse poolt Loa kehtivusaeg : 10 aastat ( Ehitusseadustiku § 109 lg 3 ) . Ehitusluba maismaal Loa nimetus : Ehitusluba Loa andja : Paldiski Linnavolikogu Õiguslik alus : Ehitusseadustiku § 39 lg 1 - Ehitusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeldus ehitusloa taotlemiseks : Projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu olemasolul reguleerib Ehitusseadustiku § 27. Taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks (vajadusel) : O n võimalik esitada peale KMH aruande heakskiitmist K e M-i poolt . Loa subjekt : G aasi ülekandetorustiku ehitus maismaal . Taotlus esitatakse : P eale KMH aruande heaks kiitmist K e M-i poolt ja peale projekteerimistingimuste väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt Loa kehtivusaeg : viis aastat (kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest) (Ehitusseadustiku § 45 lg 1) Seos KMH-ga : Otsustajal (antud juhul Paldiski Linnavolikogu) õigus kaaluda täiendava KMH algatamise vajadust . Ülevaade KMH menetlusest ja sisust KMH menetlus Kavandatava tegevusega tõenäoliselt kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine (KMH) viidi läbi toru projek teerimise etapis. KMH protsessi kestus oli detsember 2013 – aprill 2016. KMH järelevalvajana kiitis Keskkonnaministeerium 15.07.2014 heaks KMH programmi ning 19.04.2016 KMH aruande. KMH eesmärk oli anda otsustajale (Vabariigi Valitsusele) teavet võimalike negatiivsete keskkonnamõjude kohta (sh nende leevendamise võimaluste kohta) hoonestusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tege misel. Keskkonna mõju hindamise käigus käsitleti ka muid aspekte, nt mis on olulised vee erikasutusloa andmise üle otsustamisel. Alljärgnevalt on toodud KMH protseduuri skeem ( REF _Ref367860931 \h Joonis 10 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . KMH protseduur Eestis Kuna tegemist on ühtlasi võimaliku piiriülese mõjuga proje ktiga, siis teisi riike teavitas (projektist ja KMHst) vastavalt KeHJS-i § 30 Keskkonnaministeerium. KMH läbiviimisel arvestati nii Soome kui Eesti KMH menetluse nõudeid ning ühildati Eesti ja Soome KMH menetlused (KMH programmi ja aruande koostamise ning avalikustamise etapid) arvestades Eesti-Soome vahelise piiriülese KMH kokkuleppega sätestatud tähtaegu. KMH sisu Ramboll (arendaja konsultant) koostas KMH programmi (ehk hindamise lähteülesande), mis lähtu s nii Eesti kui Soome KMH nõuetest. Eesti s on vastavateks peamisteks õigusaktideks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning Eesti ja Soome valitsuste vahel sõlmitud kokkulepe piiriülese KMH kohta . Arvestati ka muude oluliste vald kondlike õigusaktidega, nt veeseadus , ehitusseadus jne. KMH programm sisaldas teavet kavandatava tegevuse, sh võimalike alternatiivsete lahenduste ning tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta. KMH programmi koostamisel selgus, et KMH läbiviimiseks on vajalik mõnede mõjutatavate keskkonnaaspektide kohta koguda alusandmeid ning ette nähti vastavad alusuuringud. KMH aruande koostamisel lähtutakse mh eelnimetatud uuringute tulemustest. KMH programmi koostamisel määrati järgmised valdkonnad, mil le mõju olulis u t ja ulatust oli v aja KMH läbiviimisel analüüsida. KMH aruanne käsitles alternatiivseid toru maabumiskohti Kersalus ning Pakrineeme l . Mõlemad alternatiivid on keskkonnamõjude seisukohalt teostatavad. KMH aruandes leit i , et projekti olulisemad keskkonnamõjud ilmnevad gaasitoru ehitamise ajal, gaasitoru kasutamisega kaasnevad negatiivsed mõjud on väiksemad. Gaasitoru ehitusaegsetest negatiivsetest mõjudest olulisemad on mõjud merepõhjale, veekvaliteedile, merekeskkonnale, taimestikule ja -loomastikule ning looduskaitsealadele. KMH aruandes on välja pakutud leevendus- ja seiremeetmed keskkonnamõjude vähendamiseks. U uringud KMH läbiviimiseks KMH läbi viim isel (keskkonnamõju hindamise jaoks alusandmete kogumiseks) teostati järgmised uuringud ( REF _Ref467595817 \h Tabel 1 ) : Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Muud uuringud KMH jaoks lähteandmete saamiseks Uuringu nimetus Uuringu teostaja Teostamise tähtaeg Selgitus uuringu sisu osas Setete ja merepõhja -elustiku uuring TTÜ Meresüsteemide Instituut 31.10.2013 Uuringute käigus võeti Eesti merealalt toru võimaliku trassi piirkonnas t setete proove ning teostati ne nde analüüs. Ühtlasi teostati merepõhja elustiku uuring toru kahel alternatiivsel maabumistrassil. Kalastiku ja kudealade uuring TÜ Eesti Mereinstituut 31.10.2013 T eostati kalastiku uuring test püükide meetodit kasutades, ühtlasi määrat i kindlaks olulised kudealad projekti mõjupiirkonnas. Linnustiku uuring Eesti Ornitoloogiaühing 31.05.2014 Erinevatel aastaaegadel tehti lin nustiku loendusi ning määrati olulisemad lindude pesitsemisalad võimalikus mõjupiirkonnas. Kutselise kalapüügi uuring Ramboll 31.10.2013 Olemasolevate andmete põhjal koo stati ülevaade kutselise kalapüügi osas toru võimaliku asukoha piirkonnas Eesti territoriaal vetes ja maj andusvööndis. Peamine allikas oli Põllumajandusministeeriumi andmebaas kalapüügi k ohta, vajadusel kontakteeruti piirkonnas peamiselt tegutsevate kalapüügi ettevõtete ja isikutega. Mereimetajate uuring Ramboll 31.10.2013 Olemasol evate andmete põhjal koostati ülevaade mereimetajate esinemisest projekti võimalikus mõjupiirkonnas. Eelnevalt toodud u uringute loetelu vajadus tugines Rambolli kogemusel e analoogsete projektide läbiviimisel. Täiendavalt on vajalik läbi viia allveearheoloogilised uuringud võimalikes tuvastatud kõrgendatud huviga merepõhja alad el. Täpsem allveearheoloogiliste uuringute vajadus ja maht selgitatakse välja koostöös Muinsuskaitseameti ja allveearheoloogilisi uuringuid teostava ette võttega peale merepõhja hüdrograafiliste uuri ngute läbiviimist . Projekti üldine ajakava REF _Ref468188314 \h Joonis 11 on toodud üldine projekti ajakava. 2017. a on plaanis läbi viia rahvusvaheline hange toru ehitaja leidmiseks. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Projekti ajakava Lisa 1. Vajalikud load Balticconnector gaasijuhtm e rajamiseks ja käitamiseks Eestis Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1.Maakasutus Üldgeoloogilise uuringu ala asub planeeritava merealuse gaasiülekandetorustiku trassil Eesti territoriaalmeres Soome lahel ja majandusvööndis. Tervikuna saab merealune gaasitoru alguse Soome lahes Inkoost (Soome) ning maabub Pakri poolsaarel (Eesti) kas Kersalus või Pakrineemes. Taotletava uuringuruumi pindala on 56,83 ha. Teenindusmaa jaguneb 14-ks eraldiseisvaks lahustükiks. 1.2.Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Soome lahe geoloogilises kihis on levinud rabakivi, moondekivimite, liivakivide, aleuriitide ja savide esinemine. Lahe piiresse jääb Fennoskandia kilbi ja selle lõunanõlva vaheline piir, mis on määratletav settekivimite leviku põhjapiiriga. Soome lahe lõunaosas on settekivimid ebastabiilsemad ja alluvad kergemine erosioonile. Eesti rannikulähedases alas on merepõhi suhteliselt tasane. Merepõhja kivimid looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3.Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Uuringuala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pakri hoiualaga ja II kategooria liigi kirjuhakk (Polysticta steller) elupaigaga, kuid lähtuvalt töö iseloomust ei mõjutata oluliselt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike 1.4.Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5.Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal. Teised ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused taotletaval alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Üldgeoloogilise uurimustöö käigus võetakse vibropuuriga puursüdamikke ja pinnaseproove. Proovide võtja tagab, et tööd ei mõjuta veealuseid objekte, piirangualasid, liikumispiirangu tsoone ega puuduta alasid, kus ankrusse jäämine on keelatud. Testpiirkonnas registreeritakse merepõhja sügavus rõhuanduritega, mis on vibropuuri seadmestiku külge kinnitatud ja korrigeeritud vastavalt asukoha veesamba erikaalule. Valitud kohtades kontrollitakse rõhu andureid võrdleva lindi/traadiga mõõturitega. Pehmema pinnase puhul kasutatakse Alpine, Senkowitch või sarnast tüüpi vibropuuri. Süsteemide ohutuks opereerimiseks uuringuala kõikides vee sügavustes peavad olema tagatud ka selleks piisava tugevusega tõstekaabel ja voolujuhe. Selleks, et tagada puurimissüsteemi ja laevatekil kasutatavate seadmete töökorras olek, testitakse puuri laeva sadamas viibimise ajal (pärast vastava loa saamist sadama esindajalt). Vibropuur peab olema võimeline proovide võtmiseks savi ja muda kogumitest, mille kuivendamata nihketugevus on 1 kuni 200 kN/m² nagu ka väiksema tugevusega merepõhja setetest ja tihendatud liivast. Penetratsiooninäitajad salvestatakse laeval kogu puurimise vältel. Proovid võetakse maksimaalselt kuni 15 m sügavuselt. Kasutada peab saama erineva jäikuse ja tugevusega puursüdamike võtjaid, et tagada erineva formatsiooniga puursüdamike maksimaalne terviklikkus. Puuraugud suletakse nõuetekohaselt: täidetakse või tamponeeritakse. 2.1. Loodusvarade kasutamine Proovid saadetakse töövõtja laboritesse testimiseks ning neid tuleb selle järgselt nõuetekohaselt külma ja jäävabasse ruumi 5 aastaks ladustada. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Üldgeoloogilise uurimustöö raames ei teki jäätmeid ning puudub negatiivne mõju keskkonnale. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Kuna uuringuala paikneb territoriaalvetes, võib lähipiirkonnas toimuda laevaliiklus. 2 (4) 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärjed 3.1. Vesi ja pinnas Geoloogilised proovid võetakse vee alt pinnasest, kuni 15 m sügavuselt. Uurimistöö läbiviimiseks kasutatakse spetsiaalset laeva ning selleks ettenähtud kaasaegseid tehnilisi vahendeid merekeskkonnas ja –põhjas töötamiseks. Üldgeoloogilise uurimustöö loa väljastamise ja arendaja poolt kõigi ohutusnõuete täitmise korral ei ole kavandatava tegevusega antud objektidele olulist mõju ette näha. 3.2 Õhu saastatus Üldgeoloogilise uurimustöö raames olulist õhu saastatust ette näha pole ning puudub negatiivne mõju keskkonnale. 3.3 Müra Põhilised müratekitajad on uurimislaev koos vajalike seadmetega. Uurimistöö eeldatava ajakava kohaselt toimuvad välitööd koos ettevalmistamisega 2 kuud ning elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted lähiümbruses puuduvad. Seega puudub eeldatavalt müraga kaasnev oluline mõju. 3.4 Vibratsioon Uurimislaev, seadmed ja puurmasinad ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada ümbritsevat keskkonda. 3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust üldgeoloogilise uurimistöö tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Üldgeoloogilist uuringu läbiviimiseks kasutatav uurimislaev koos seadmetega peab olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diiselkütuse, õli vms lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, on uurimustöö teostaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Uuringuala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pakri hoiualaga ja II kategooria liigi kirjuhakk (Polysticta steller) elupaigaga, kuid lähtuvalt töö iseloomust ei mõjutata oluliselt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike. 3 (4) 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Uuringuala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõike 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Uurimustöö raames kaasnev mõju väljaspool uurimustöö piire puudub või on väheoluline. Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 6.1. kavandatav tegevuskoht kattub küll osaliselt Natura 2000 võrgustiku alaga, kuid lähtuvalt töö iseloomust ei mõjutata oluliselt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 6.2. eelhindamise tulemusena selgus, et uurimistöö ei mõjuta põhjavee režiimi; 6.3. eelhindamise tulemusena selgus, et uurimistööga ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 4 (4) Saatja: Priit Heinla <[email protected]> Saatmisaeg: 21. detsember 2016. a. 10:56 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Balticconnector hoonestusloa menetlus Manused: Lisa_1_BC_Hoonestusloa_taotlus-projekti_kirjeldus.docx; Lisa_2_BC-trassi- kaart-estfin.jpg; Lisa_3_BC_trassi-kaart-est.jpg; BC_Hoonestusloa_taotlus_in_Estonian_20122016-TAIEND.doc; Lisa_4- 3_yldgeo-uurimistoo-luba-KKA-korraldus.pdf; Lisa_4-1_yldgeo-uurimistoo- luba_HARMG_129.pdf; Lisa_4-2_yldgeo-uurimistoo-luba-kk-eelhinnang.pdf; Lisa_6_Hoonestusloa muutmise taotlus 25.08.2014.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tervist Seoses Balticconnectori hoonestusloa menetlusega Elering on hetkel s�lmimas kahte viimast Isikliku Kasutus�iguse lepingut maismaa osas ning peale lepingute s�lmimist soovib Elering taask�ivitada Hoonestusloa menetlusprotsessi. Hetke parim teadmine on, et lepingutesse j�utakse Jaanuari esimestel n�dalatel. Elering koos konsultandiga on valmistanud ette manuses oleva t�iendatud hoonestusloa taotluse koos lisadega, mille edastan tutvumiseks ning kommenteerimiseks. Elering esitab ametlikult t�iendatud taotluse kohe peale lepingute s�lmimist. Tervitades Prii t Hei nla Proje ktijuht M +372 534 28273 T +372 617 0024 priit.h einla @eler ing.ee Elerin g AS Kada ka tee 42, 12915 Tallin n Konto r: Laki 24, 12915 Tallin n www. elerin g.ee