Rõuge Vallavalitsus Teie 21.11.2016 nr 7.2-12/40-24
[email protected]
Meie 29.12.2016 nr 12.3-1/16/6058
Nursipalu harjutuvälja teede ja
väljaõpperajatiste ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamise programmi
kohta esitatud seisukohtadest
Täname Teid Nursipalu harjutuvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamise (KMH) programmi avalikustamisel esitatud seisukoha ja lisatud materjalide eest.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 17 lõikele 3 vastab
laekunud seisukohtadele arendaja ehk Kaitseministeerium.
Kaitseministeerium ei nõustu esitatud seisukohaga riigi eriplaneeringu algatamise vajaduse osas.
Selgituseks märgime, et Vabariigi Valitsus andis 06.11.2001 korraldusega nr 746 metsaseaduse §
32 lõike 4 punkti 1 alusel loa Nursipalu harjutusvälja territooriumil riigimetsa kasutamiseks
alalise riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks ning Nursipalu harjutusväli (pindalaga 3134 ha)
asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79. Seega on tegemist olemasoleva
harjutusväljaga. Koostatava ehitusprojekti eesmärk on parandada olemasoleva ja kasutatava
harjutusvälja väljaõppe võimalusi. Nursipalu harjutusväli kui riigikaitseline ehitis koos
piiranguvööndiga on kajastatud ka järelevalvesse esitatud Võru maakonnaplaneeringus.
Nursipalu harjutusvälja arendamine toimub kaitseministri 18.03.2014 käskkirjaga nr 98
kinnitatud arendusprogrammi „Nursipalu harjutusvälja arendamise põhimõtted“ alusel. Nursipalu
harjutusvälja väljaõppe võimaluste parandamiseks tuleb mh ehitada riigikaitselisi teid ja raadata
metsa. Nursipalu harjutusvälja riigikaitseliste teede ehitamiseks ja metsa raadamiseks koostatakse
ehitusprojekt ja hinnatakse ehitusprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju.
Ehitusseadustiku (EhS) § 117 kohaselt ei ole riigikaitselise ehitise (Nursipalu harjutusväli kui
riigikaitseline ehitis koos piiranguvööndiga on määratud kaitseministri 10.04.2016 määrusega
„Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed
riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“) ehitusprojekti koostamiseks
projekteerimistingimused nõutavad, seega saab ehitusprojekti koostada projekteerimistingimusi
küsimata. Ehitusseadustiku § 118 alusel ei ole riigikaitseliste teede ehitamiseks ehitusluba ja
ehitusteatis nõutavad. Metsa raadamine toimub harjutusvälja väljaõppe võimaluste
parandamiseks vastavalt metsaseaduse §-le 32. Kuna Nursipalu harjutusvälja riigikaitseliste teede
ehitamine ei eelda ehitusloa väljastamist, siis puudub ka alus EhS § 118 lg 3 rakendamiseks.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Lisaks tuleb EhS § 118 lg 3 rakendada ainult seaduses sätestatud juhul, st ehitusluba peab
vastama riigi eriplaneeringule juhul, kui tegevuse aluseks on riigi eriplaneering. Ehitusloa
väljastamise eelduseks ei ole riigi eriplaneeringu olemasolu. Väljaõppeehitiste rajamiseks
taotletakse vajadusel ehitusluba Tehnilise Järelevalve Ametilt vastavalt EhS § 118 lõikele 2.
Järgnevalt anname ülevaate KMH programmile esitatud ettepanekute arvestamisest lähtudes Teie
kirjas toodud numeratsioonist:
1. Ei nõustu esitatud seisukoha ja ettepanekuga. Selgituseks märgime, et Nursipalu harjutus-välja
ala määrab harjutusvälja piir (www.riigiteataja.ee/akt/12928067). Harjutusvälja alale jäävatest
katastriüksusest on tänaseks juba määratud riigikaitsemaaks rohkem kui viidatud 99 ha Nursipalu
linnaku ala (vt KMH programmi Tabel 1). Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Nursipalus
on riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks luba antud Vabariigi Valitsuse 06.11.2001
korraldusega nr 746 (www.riigiteataja.ee/akt/86502).
2. Täiendasime viidatud lauset seoses taktikaharjutustega. Ettepanekut seoses
imitatsiooni-vahendtitega kaalutakse KMH aruande koostamisel.
3. Harjutusväljal kasutatakse kõiki Kaitseväe ja liitlaste kasutatavaid masinaid nii täna kui pärast
kavandatavate tegevuste elluviimist. Võimalikke mõjusid kirjeldatakse KMH aruandes.
4. Väljaõppeehitiste ohualade kohta on toodud põhjalikum ülevaade arendusprogrammis (AP), sh
ohualad on näidatud AP joonisel 2. Kuna kavandatavast tegevusest põhjaliku ülevaate saamiseks
on vajalik tutvuda ka APga, siis ei pea vajalikuks suurt osa AP teksti programmis dubleerida.
Viide APle on programmis toodud.
5. Oleme seisukohal, et eraldi üksikute numbrite väljatoomine KMH programmis ei ole vajalik.
Müra modelleerimine teostatakse erinevate reaalsete müraolukordade kohta. Modelleerimise
alusandmed tuuakse ära mürauuringus, mis avalikustatakse KMH aruande lisana. Rõuge
Vallavalitsuse palvel edastame mürauuringu lähteandmed.
6. Täpsustame, et seirekava koostatakse pärast KMH aruande valmimist aruandes toodud
ettepanekute alusel. Viidet looduskaitseseadusele (LKS) ei pea vajalikuks lisada, kuna
ehitusprojekti koostamisel ja KMH läbiviimisel tuleb arvestada kõikide kehtivate õigusaktide
nõuetega, sh LKS §-ga 53 seoses I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga avalikustamise
piirangutega.
7. Ettepanekut ei arvestata. Selgitame, et KMH käigus hinnatakse, kas kavandatava tegevusega
võib kaasneda olulist negatiivset keskkonnamõju, sh arvestatakse täna kehtivate ja rakendatavate
ning APga ettenähtud leevendusmeetmetega (kui neid on võimalik kavandatava tegevuse
eesmärgi saavutamiseks ellu viia). Kui hindamisel tuvastatakse olulise negatiivse keskkonnamõju
võimalikkus, töötatakse välja täiendavad leevendusmeetmed ja nähakse ette seiremeetmed
(KeHJSi § 20 lg 1 p 7 ja 7). Keskkonnaseire tulemuste alusel teostab Keskkonnaamet
järelhindamist, mille eesmärk on kontrollida mõjude prognoosi paikapidavust ja jälgida, kas
ettenähtud leevendusmeetmed on aidanud negatiivset keskkonnamõju vältida/vähendada.
8. Leevendusmeetmeid arvestatakse kui need on reaalsed, st et neid on võimalik ellu viia
arvestades kavandatava tegevuse eesmärki. Lisame, et KMH aruande koostamisel hinnatakse ka
varem väljapakutud leevendusmeetmete tõhusust.
2(5)
9. Märgime, et KMH programmi Tabelis 6 on juba kajastatud metsa raadamist mõju allikana.
Raadamisplaan valmib tänase ajakava kohaselt koos eelprojektiga jaanuaris 2017.
Raadamisplaaniga arvestatakse KMH aruande koostamisel.
10. KMH programmi Lisa 5b tabelit on vastavalt korrigeeritud.
11. Märgime, et KMHs ei tooda välja tegevuse maksumust. Selgituseks reaalsete alternatiivide
kohta märgime järgmist: alternatiivsete võimaluste väljapakkumisel ja võrdlemisel on
kaalukeeleks võimalus saavutada kavandatava tegevuse eesmärgid nii, et ei tekiks olulist
negatiivset keskkonnamõju. Parim alternatiivne võimalus (variant) on see, mis saavutab eesmärgi
olulist negatiivset keskkonnamõju tekitamata. Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need,
vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ja võimaldama kavandatava tegevuse
eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on alternatiivide püstitamise
eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama. Seega
on alternatiivi “reaalsus” seotud ka kavandatava tegevuse ning sellega seotud olulise negatiivse
keskkonnamõju ärahoidmiseks vajalike vahendite maksumuse ja nende hankimiseks kuluva
ajaga.
12. Lisame, et maksumus võib olla üks hindamiskriteeriumidest, kuid mitte ainuke. Alternatiivi
reaalsuse puhul arvestatakse nii keskkonna-, sotsiaalseid kui majanduslikke aspekte. Vt nt lisaks
Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud KMH juhendist (ptk 11.5.2, lk 66
www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf). Võttes arvesse Nursipalu
harjutusvälja ehitusprojekti iseloomu, on võimalikud KMH raames käsitletavad alternatiivid
näiteks erinevad tehnilised lahendused ja rajatiste erinevad asukohad. Arendusprogrammi alusel
kavandatavate rajatiste asukohti on varasemalt analüüsitud läbiviidud KSH käigus, mille
tulemusena on tänaseks mitmeid asukohti juba muudetud, sh alasid vähendatud. Seega hetkel ei
ole väljapakutud muid reaalseid alternatiive, mida KMHs peaks hindama ja omavahel võrdlema.
13. KMH mõistes 0-alternatiiv on tänase olukorra jätkumine. Ülevaade harjutusväljal täna
toimuvast on toodud KMH programmi ptk-s 2. Tänase olukorra jätkumine ei võimaldaks
Kaitseväel ja Kaitseliidul täita organisatsioonile pandud ülesandeid, st läbi viia vajalikus mahus
väljaõpet. Kaudtulerelvade kasutamisest loobumist ei kaaluta, kuna riigikaitseliste eesmärkide
saavutamiseks on vajalik tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu Lõuna-Eestis paiknevate üksuste
sellealane väljaõpe.
14. Lisame viite viidatud KSH-le KMH programmi sissejuhatuses. Samas märgime, et viidatud
peatükis on juba nimetatud, et arvestatakse kõigi asjakohaste varasemate tööde ja mõju
hindamisetega, see käib ka viidatud KSH kohta.
15. Oleme seisukohal, et uuringu on läbiviinud tunnustatud ja kogemustega uuringute läbiviija.
Kuna tänaseks ei ole teadaolevalt selgunud täiendavaid asjaolusid, siis ei näe vajadust uue
uuringu läbiviimiseks.
16. KMH aruande koostamisel hinnatakse mh mõju loomastikule. Linnustiku osas kaastakse
eksperdirühma MTÜ Kotkaklubi.
17. KMH programmi sisu nõuded sätestab KeHJSi § 13, kus sellist nõuet ei ole esitatud.
Asjakohased norme ja piirväärtusi käsitletakse vajadusel KMH aruandes.
3(5)
18. Leiame, et järelevalvesse esitatud Võru maakonnaplaneering on oluline dokument ning kõigi
asjakohaste dokumentidega tuleb KMHs arvestada. Seetõttu ei ole põhjendatud ettepanek KMH
programmist kustutada kogu teave seoses nimetatud planeeringuga.
19. Nimetatud teemaplaneeringut on juba käsitletud KMH programmi ptk-s 3.9 Roheline
võrgustik ning teema dubleerimist viidatud peatükis ei pea vajalikuks.
20. Vt vastust ettepanekule nr 15.
21. Vibratsiooni võimalikku mõju käsitletakse mürauuringus. Vibratsiooniuuringuid on teostatud
nt 2009 Sirgala harjutusväljal ja 2010 nii Klooga harjutusväljal kui Nõva Liivaneranna
harjutusalal. Samuti kasutatakse töös ka NATO ja Skandinaavia riikide vastavaid uuringuid.
22. KMH programmi ptk-i 3.4 on lisatud viide Rõuge jõe nimele Aiju jõgi , mis on kasutusel
kohalike seas.
23. Põhjalikuma ülevaate saamiseks soovitame tutvuda KMH programmis viidatud uuringuga (
http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=722&wa_object_id=1&wa_id_key=).
Kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid taimestikule käsitletakse KMH aruandes.
24. Lähtume seisukohast, et Keskkonnaamet on kaitstavate loodusobjektide osas pädev asutus
hindamaks KMH programmi piisavust seoses looduskeskkonnaga. Kuna Keskkonnaamet ei ole
sellekohast märkust esitanud, siis loeme KMH programmis esitatud andmed piisavaks. KMH
aruande koostamisel lähtutakse kõigist asjakohastest andmetest.
25. KMH programmi koostamisel lähtuti KMH eksperdile esitatud teabest. Kontrollisime 2016. a
seireandmetest järele ning tegime KMH programmis vastava paranduse.
26. Mõju kaitsealustele linnuliikidele hindab MTÜ Kotkaklubi, kes omab ja arvestab hindamisel
kogu vajalikku alusteavet, sh viidatud seire tulemusi.
27. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi teevad Keskkonnaametiga pidevat koostööd leidmaks
konstruktiivset lahendust loodava kaitseala ja Nursipalu harjutusvälja koos toimimisel, sh
harjutusvälja arendamisel. KMH aruande koostamisel hinnatakse mh võimalikke mõjusid seoses
loodava kaitsealaga (võimalikke vastuolusid kaitse-eesmärkidega). Seega ei pea vajalikuks KMH
aruande nõuetele vastavuse otsuse tegemist siduda kaitseala loomise otsusega.
28. Vt vastus märkusele nr 19. Lisame, et Võru Maavalitsus ega Keskkonnaamet ei ole
sellekohast märkust esitanud, seega on ka nemad pidanud teemakäsitlust programmis piisavaks.
29. Mõju täpsem ulatus selgub mõjude hindamisel, st KMH aruande koostamisel. Peame KMH
programmis kirjeldatud eeldatavat mõjuala piisavaks.
30. Viidatud tabelit on täpsustatud järgnevalt: Mõjud kaitstavatele liikidele. Lisaks märgime, et
mõju kaitstavatele linnuliikidele hindab MTÜ Kotkaklubi, kes arvestab kõiki võimalikke
mõjuallikaid seoses kavandatava tegevusega.
31. Vt eelmise punkti selgitust.
4(5)
32. Oleme seisukohal, et mürauuringu koostab tunnustatud ja kogemustega ekspert
üldtunnustatud metoodika alusel. Ei näe vajadust lähteandmete üle detailset arutelu avada.
Küsimusi saab esitada KMH käigus nii seisukohtade küsimisel kui avalikustamisel, mida peame
piisavaks. Vastu tulles Rõuge Vallavalitsuse soovile saadame vallale mürauuringu lähteandmed
(lisatud kirjale).
33. Vt eelmise vastuse selgitusi. Lisaks märgime, et eraldi konkreetseid lähteülesandeid ei
koostata, lähtutakse KMH programmist (hindamise lähteülesanne) ja selles viidatud
dokumentidest.
34. Kinnisvara väärtust hindavad kinnisvara hindajad. KMH ülesanne ei ole hinnata kinnisvara
väärtust või selle muutumist. Kavandatava tegevuse mõjusid seoses müra ja vibratsiooniga
hinnatakse KMH aruande koostamise käigus. Näiteks vibratsiooni osas hinnatakse, kas
planeeritava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju varale füüsilises mõttes (hoone
hävimine, võimalikud kahjustused).
35. Viidatud sõnastust on korrigeeritud (jutt käib nii taime- kui loomaliikide kohta).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Raudsepp
Hangete osakonna juhataja asetäitja
kaitseinvesteeringute asekantsleri ülesannetes
Lisa: Mürakaartide lähteandmed
Sama: Tehnilise Järelevalve Amet
Tuuli Vors 717 0165
[email protected]
5(5)