Tahkuranna valla Reiu küla Linnaku kinnistu kindlustusrajatise detailplaneeringu kooskõlastamine

Tahkuranna Vallavalitsus [email protected] 1 6 . 12 .201 6 nr 2820 /1 6 Tahkuranna vallas Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneeringu materjalide esitamine OÜ Hendrikson & Ko esitab käesolevaga Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneeringu (töö nr 2635 /1 6 ) materjalid digitaalselt läbivaatamiseks ja sobivusel kooskõlastamisele suunamiseks . Parimaga Jaana Veskimeister /allkirjastatud digitaalselt/ Planeerija-projektijuht Mob +372 5698 3956 E-post: [email protected] Aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu www.hendrikson.ee Lisa: Planeeringu seletuskiri, lisade kaust, olemasoleva olukorra joonis ja põhijoonis digiallkirjastatud konteineris Versioon 09.12.2016 Tahkuranna vallas Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 2635/16 Tartu 2016 Jaana Veskimeister Planeerija-Projektijuht Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105737) Tõnn Tuvikene Keskkonnakorralduse spetsialist (veespetsialist)  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID, OLEMASOLEV OLUKORD, PIIRKONNA ANALÜÜS JA KIRJAVAHETUS .................................................................................. 5 2.1. Kirjavahetus .................................................................................................. 6 2.2. Alusplaan ...................................................................................................... 6 2.3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ning kitsendused. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................. 6 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................ 8 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................. 8 3.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ................................................................ 8 3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................... 9 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ........................ 9 3.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ............. 9 3.6. Haljastus ja heakord .................................................................................... 10 3.7. Ehitistevahelised kujad ................................................................................ 10 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 10 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................... 10 3.10. Servituudi seadmise vajadus .................................................................... 12 3.11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............ 12 3.12. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 12 B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 13 C – JOONISED ......................................................................................................... 15 1. Olemasolev olukord M 1 : 500 2. Põhijoonis M 1 : 500  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 5 A – SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Planeeringualaks on Tahkuranna vallas Reiu külas asuva Linnaku kinnistu (kt 84801:001:0413) piiresse jääv rannaastang ja rand ning kinnistuga piirnev rannaala. Planeeringuala suurus on kokku ca 1,9 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks vastavalt lähteseisukohtadele on ranna kindlustuse kavandamine. Linnaku kinnistul asub Lottemaa teemapark. Kinnistul on ranna vahetusse lähetusse (rannaastangule) 2014. a rajatud terrass koos ehitistega. Intensiivsete rannaprotsesside tulemusena on teemaprgi rajatised saanud rannaastangu varingu tõttu kannatada ja neid on tulnud korduvalt taastada või remontida. Detailplaneeringu koostamise käigus antakse alus 1 rannaastangu kindlustamiseks tormierosiooni vastu. Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Tahkuranna valla üldplaneering. Detailplaneeringu koostamise eelselt on läbi viidud Lottemaa esise ranna ja ranniku iseloomustus ning sealse rannaastangu taganemise kiiruse analüüs (TLÜ Ökoloogia keskus, september 2016). Lahenduse koostamisel on aluseks ka projekt Lottemaa rannaastangu kaitselahendus (Merin OÜ, oktoober 2016). Detailplaneeringu koostamise algatamise eelselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostanud AS Maves (juuni 2016, töö nr 16033). Planeeringuala on seotud Tahkuranna Vallavolikogu 30.04.2014 otsusega nr 27 kehtestatud Lottemaa teine detailplaneeringuga. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 8 muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Käesolev detailplaneeringu lahendus haarab Linnaku kinnistust ainult rannaastangu koos rannaalaga ja kõik varasema detailplaneeringuga kehtestatud lahenduse põhimõtted jäävad kehtima. 2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID, OLEMASOLEV OLUKORD, PIIRKONNA ANALÜÜS JA KIRJAVAHETUS Planeeringu lähtedokumendiks on Tahkuranna Vallavalitsuse 31.08.2016 korraldus nr 247 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja selle lisana kinnitatud lähteseisukohad. 1 Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 3 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd ranna kindlustusrajatisele, kuid seda läbi kehtestatud detailplaneeringu  6 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 2.1. KIRJAVAHETUS Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ja dokumendid asuvad lisade kaustas. 2.2. ALUSPLAAN Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsentsid 316 MA, RETTER nr EG10154052-0001) poolt juulis 2016. a koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr TM-185/16). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis, plaanilis- ja kõrguslik alus rajatud reaalaja GPS vastuvõtjaga Trimble R8, mõõtkava M 1:500. Geodeetilisel alusplaanil ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus kättenäitamise ja trassiotsija abil. 2.3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS NING KITSENDUSED. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Planeeringuala asub Tahkuranna vallas Reiu külas Pärnu lahe idarannikul Linnaku kinnistu lääneosas ja rannaalal. Planeeritud kindlustusrajatis on kavandatud skeemil 1 näidatud alal. Olemasolev olukord on kajastatud seletuskirja täiendaval joonisel nr 1. Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Kindlustusrajatise asukoht on tähistatud punase joonega.  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 7 Projekti 2 kohaselt kulgeb Linnaku kinnistu lääneservas põhja-lõunasuunaliselt liivarand, mis on keskmiselt 50 m lai ja mida maapoolsest küljest piirab 3-3.5 m kõrgune murrutusastang liivades. Rand on avatud Pärnu lahele, mille meretase kõigub suures ulatuses (meretase tõusis 2005. a jaanuaritormiga kuni 2.75 m). Kõrge meretase tekib tavaliselt sügistalvisel perioodil ja on põhjustatud pikaajalistest tugevatest edela ja läänekaarte tuultest. Viimastel aastatel on sügistalvel meretase olnud korduvalt üle 1.5 m. Siinne rannikumeri on väga madal, 1 m sügavusjoon asub rannajoonest (0.00 m) keskmiselt 250 m kaugusel, samas kui 5 m sügavusjoon asub ligi 5 km kaugusel. Põhiline setete liikumise suund on lõunast põhja poole, piki Pärnu lahe rannikut Pärnu suunas. Lottemaa alast 650 m lõuna poole jääb muul, mis ulatub ligi poole kilomeetri kaugusele merre, takistades setete lõuna-põhjasuunalist liikumist. Siinses piirkonnas on levinud ulatuslikud roostikud rannikumeres, mis on ranna looduslikuks kaitseks tormilainetuse eest, pidurdades ühtlasi oluliselt rannasetete liikumist. Roostikvööndi laius on paiguti umbes 40-50 m. Muuli põhjaküljel laine varjus ulatub roostikuvöönd ca 200 m kaugusele ja siinne rannaastang on valdavalt raugastunud, puuduvad värsked märgid lainetuse purustavast tegevusest. Siit edasi põhja pool, Lottemaa esisel rannal, on selgelt näha tormilainetusest tingitud rannaastangu tugevat erosiooni. Siin puudub randa kaitsev taimestik – roostikuvöönd. Planeeringulahenduse koostamisele eelnenud analüüsis 3 jõuti järeldusele, et: Lottemaa rannaastang on viimastel kümnenditel taganenud keskmiselt 0.5 m aastas ja alalt on aastas minema kantud ca 200 m³ setteid. Arvestama peab astangu taganemisega umbes 5 m 10 aasta jooksul; Selliste randade stabiliseerimise kõige mõistlikumaks meetmeks peetakse setete randa juurde toomist. Lottemaal oleks liivasette vajadus ca 200 m³ aastas. Arvestades setete liikumist valdavalt põhja suunas, oleks liivasetteid vaja lisada eelkõige ala lõunaossa, kust need aja jooksul tuule ja lainetusega edasi kanduksid. Rand ei oleks siis ka liigniiske või märg rannaastangust kiilduvast põhjaveest; Kuna osa setteid on jäänud püsima ala põhjaosas paikneva roostiku piirile, tasub kaalumist Lottemaa esise taimkatteta rannaala lühendamise võimalus, roostikuala mõningast nihutamist lõuna suunas. Analüüsis toodud soovitused seoses liivatäite rajamisega: Liivatäide rannal on vajalik, et saada rannaliiv kuivaks ja et see oleks astangust väljakiilduvast põhjavee (pinnasevee) tasemest kõrgemal; Osa täiteliiva peaks olema pisut peenem sinna toodud allesjäänud liivast, mis on valdavalt jämedam liiv rannal. Peenem liiv tuleb ainult astangu murrutusest; Kuiv liiv hakkaks tuulega lendama ja kuhjuma rannale astangu jalami (kavandatud kindlustuse) juurde ning seda ka lainetuse eest kaitsma; Ajapikku tekiks rannale väike eelluide ja kui seal hakkaks kasvama luide vareskaer, pidurdaks seeläbi erosiooni ning kiirendaks ka luite enda kasvu. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel aluseks olevas projektlahenduses on eeltoodud põhimõtteid arvesse võetud rannaala kaitselahenduse väljatöötamisel, keskendudes rannaastangu püsivale kindlustamisele, et ei toimuks selle edasist taandumist. 2 Lottemaa rannaastangu kaitselahendus, ptk 2 Rannaala kirjeldus lk 3 3 Lottemaa esise ranna ja ranniku iseloomustus ning sealse rannaastangu taganemise kiiruse analüüs  8 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste kitsendustega: Pärnu lahe ranna veekaitsevöönd (20 m); Pärnu lahe ranna ehituskeeluvöönd (100 m); Pärnu lahe ranna piiranguvöönd (200 m); Pärnu lahe kallasrada (10 m). Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon 4 . Tahkuranna üldplaneering sätestab, et korduva üleujutusega ala piiriks loetakse Tahkuranna vallas 1,0 m samakõrgusjoon mererannal. Eeltoodud kitsenduste ulatused, v.a kallasraja laius, on arvestatud 1,0 m samakõrgusjoonest. Kallasraja ulatus on joonisele kantud tavalisest veepiirist 5. Vööndite ulatuse määramisel on ka arvestatud, et planeeringualasse jääv rannaastang jääb alla 5 m. Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega puhkeala ja –rajatiste reservmaal. Detailplaneeringu alal toimuv tegevus, mille jätkumiseks on vajalik kindlustusrajatise kavandamine, on kooskõlas üldplaneeringuga. 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Detailplaneeringu lahendusega Linnaku kinnistu piire ei muudeta ja katastrisse kantud pindala 12,4 ha jääb samaks. 3.2. KRUNDI HOONESTUSALA JA EHITUSÕIGUS Linnaku kinnistu kasutamise sihtotstarvet planeeringuga ei muudeta. Hoonete ehitamise õigust planeeringuala ulatuses ei määrata. Lahenduse kohaselt antakse õigus rajada ranna kindlustusrajatis Linnaku kinnistule jääva rannaastangu kindlustamiseks. Joonisel nr 2 on näidatud kindlustusrajatise ala ulatus. Kindlustusrajatise täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus arvestades joonisel nr 2 toodud lõikeid ja skeemil 2 toodud tüüpristprofiili. Skeem 2. Tüüpristprofiil 6. 4 Looduskaitseseaduse § 35 lg 3 1 5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 6 Projektist Lottemaa rannaastangu kaitselahendus  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 9 Joonisele nr 2 on kantud ka täiteliiva ja loodava liivareservi ala ulatused ning varemplaneeritud 7 lasteranna ala ja avalik kergliiklustee supelranda pääsemiseks. 3.3. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Detailplaneeringu eesmärgi kohaselt puudub vajadus tehnovõrkude ja -rajatiste kavandamiseks. Planeeringu- ja selle lähialale jäävad trassid ning kaablid on näha joonistel nr 1 ja 2. 3.4. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Detailplaneeringu eesmärgi kohaselt puudub vajadus liiklus- ja parkimiskorralduse kavandamiseks. Juurdepääsu vajadus on ainult kindlustusrajatise ehitus- ja hilisemate hooldustööde ajal. Linnaku kinnistu piires ei ole täna võimalik rasketehnikaga randa pääseda. Vajaliku tehnika juurdepääs randa, rajatava rannakindlustuse alale, saab toimuda Linnaku kinnistu naaberkinnistuks (Ranna, kt 84801:001:0326) oleva munitsipaalomandusse kuuluva avaliku Reiu ranna kaudu. Puistematerjali toomine rannaalale on võimalik Linnaku kinnistu kaudu. 3.5. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED Kindlustusrajatis rajatakse pinnaskindlustusena. Kindlustuse kirjeldus tuleneb projektist Lottemaa rannaastangu kaitselahendus: Rannaastangu jalamile rajatakse lauge nõlvaga pinnaskehand, mis kaetakse geotekstiilkangaga ja mis omakorda kaetakse liivaga. Pinnaskehandis tuleb kasutada merevees püsivat ja kandevõimet säilitavat pinnast (liiva-, kruusa-, kiviklibu jne), mis tuleb paigaldada tühikuteta ja tihendada 90…95% maksimaalsest tihedusest optimaalsel niiskusel, et ei toimuks järelvajumist etteantud profiilist. Geotekstiili paanid tuleb servadest omavahel kokku õmmelda, et moodustuks pinnaskehandit ümbritsev tihe kott, mida tormilainetus paanidest lahti ei rebiks. Olukorras, kus liivakiht on geotekstiilkotilt ära uhtud sellele ulatuva tormilainetusega, peab geotekstiilkangas takistama peenema fraktsiooniga materjali ärauhtumist pinnaskehandist. Paljandunud kohtades tuleb geotekstiilkangas katta uuesti liivaga. 7 Tahkuranna Vallavolikogu 30.04.2014 otsusega nr 27 kehtestatud Lottemaa teine detailplaneering  10 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering Uuringu järgi 8 on rannapinnal jäme- ja keskmine liiv ning sügavamal ka peenliiva. Täiteliivast liivareserv rajatakse kindlustatud rannaastangust lõuna poole kuni roostikuni. Täiteliiva paksus on keskmiselt 1 m. Rannariba ja rannaastangu kindlustuse liivakate kujuneb püsivaks aja jooksul, kui lõuna (muuli) poolt liiva juurde tuleb nii rannast (astangust) kui ka loodavast liivareservist ning liiva ärakandumist hakkab takistama põhja pool kasvav roostik, mida on soovitav lasta kasvada ka lõuna suunas. Nii tekib ajapikku rannaastangu kindlustisele püsiv liivakate nagu väike eelluide. 3.6. HALJASTUS JA HEAKORD Tormilainetuse mõju vähendamiseks on soovitav vähendada Linnaku kinnistu avatud ranna-ala ulatust. Pilliroo istutamine tagab kiirema roomassiivi taastumise. Rannaastangu täiendavaks kindlustamiseks tuleb kaaluda täiendava pinnast siduva piirkonnale iseloomuliku madalhaljastuse istutamist rannakindlustusrajatise alale. 3.7. EHITISTEVAHELISED KUJAD Planeeringualale hooneid ei kavandata ning samuti ei ole planeeritud süttimisohtlikke objekte. 3.8. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb tagada, et rajatav kindlustusrajatis oleks ehitatud nõuete kohaselt ja vastupidavalt ning et minimeeritud oleks võimalus selle lõhkumiseks (geotekstiilkangas oleks püsivalt kaetud liivakihiga, et vältida geotekstiili lõhkumine). Vajadusel tuleb teha jooksvaid hooldustöid. 3.9. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamist. Planeeringuala paikneb Pärnu lahe rannavööndis, kus tuleb arvestada veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndites kehtestatud kitsendustega. Ranna kindlustusrajatis kavandatakse veekaitsevööndisse. Vastavalt veeseadusele 9 on veekaitsevööndis mh keelatud majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine. Kindlustusrajatis on vajalik rannaastangu kindlustamiseks tormierosiooni vastu, mis mh tagaks parema avaliku juurdepääsu rannale (astangust alla viivate treppide säilimine). 8 Lottemaa esise ranna ja ranniku iseloomustus ning sealse rannaastangu taganemise kiiruse analüüs 9 Veeseaduse § 29 lg 1  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 11 Ranna kindlustusrajatis kavandatakse ehituskeeluvööndisse. Vastavalt looduskaitseseadusele 10 ei laiene ehituskeeluvööndis kehtiv ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud kindlustusrajatisele. Ranna kindlustusrajatis kavandatakse piiranguvööndisse. Vastavalt looduskaitseseadusele 11 on ranna piiranguvööndis mh keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Planeeringulahenduse elluviimiseks on vajalik ajutiselt (kindlustuse rajamiseks vajalike materjalide kohale toomine, hilisem täiteliiva toomine) pääseda mootorsõidukitega randa ja seaduses sätestatud erisused antud juhul ei rakendu. Planeeringulahenduse elluviimisel arvestamisele kuuluvad meetmed on toodud peatüki lõpus. Planeeringuala läbib kallasrada. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks 12. Planeeringulahendusega on tagatud vaba liikumine kallasrajal. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele, pinnasele ega õhu kvaliteedile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 2 mõistes. Tegevus ei põhjusta müra, vibratsiooni, valguse levikut, soojuse ega kiirguse eraldumist ning lõhna teket määral, mis võiks omada olulist negatiivest keskkonnamõju. Tegevusel puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, teistele kaitstavatele loodusobjektidele ning puudub piiriülene mõju 13. Planeeringuga ei kaasne tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada sotsiaalset ja/või looduskeskkonda. Rannaastangu kaitselahenduse projekti kohaselt luuakse rajatava rannakindlustuse lõunaserva randa liivareserv, mille eesmärk on varustada Linnaku kinnistu Lottemaa ranna-ala pideva settevooga. Rannikut mööda põhja suunas liikuv sete kandub rannikuprotsesside mõjul Lottemaa rannast pidevalt põhja suunas ja reservliiv tagab uue liiva kandumise rajatava rannakindlustuse ette jäävale rannale. Rannakindlustuse rajamisega, reservliiva olemasolu ja täiendava pilliroo istutamisega avatud rannaku põhjaossa soovitakse pidurdada/nihutada rannaprotsesse määral, mis tagab Linnaku kinnistu rannaastangu stabiilsuse. Rannakindlustuse tehniline lahendus ei pruugi täielikult lahendada rannaastangu erosiooni ja suurte tormide tagajärjel võib osutuda vajalikuks rajatud rannakindlustust taastada (täiendavat liiva juurde tuua). Oluline on rannakindlustus rajada minimaalses vajalikus ulatuses, et stabiliseerida rannaastang ja samas mitte põhjustada erosiooni tugevnemist naaberkinnistutel. Keskkonnatingimused, millega tuleb planeeringulahenduse elluviimisel arvestada: Vähendada avatud ranna ulatust Linnaku kinnistu alal. Soodustada randa tormilainetuse eest kaitsva pilliroo tagasikasvamist (eelõige Linnaku kinnistu 10 Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 3 11 Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 12 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 13 Lottemaa kolmas DP. KSH eelhinnang. Vreimann, T. AS Maves. Töö nr: 16033. Tallinn, juuni 2016  12 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering avatud rannaku põhjaosas). Pilliroo istutamine soodustab roomassiivi kiiremat taastumist; Istutada piirkonnale omast pinnast siduvat madalhaljastust rajatava rannakindlustuse alale; Rannaastangu ehitusetapp ajastada eelistatult madala meretasemega perioodi, et minimeerida rasketehnikast tuleneda võivat vee reostumise ohtu ning tormilainetuse poolt valmimisjärgus oleva rannakindlustuse kahjustamise ohtu; Täiteliiva transportimiseks randa ei ole vaja rajada uusi looduslikku rannaastangut läbivaid juurdepääsuteid (juurdepääsul randa (piiranguvööndis) kasutatakse olemasolevaid randa viivaid teid). Masinate liikumine kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Rannakindlustuse rajamiseks on erandina lubatav masinate liikumine vahetult mere rannas. Rasketehnika liikumine rannaliival ei jäta pikaajalisi märke, kuna rannaprotsessid (setete kulutus ja kuhje) toimuvad pidevalt. 3.10. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Servituutide seadmise vajadus puudub. Tegevusega ei piirata vaba juurdepääsu rannale. Kallasrajale pääseb avalikult kasutatavatelt teedelt. 3.11. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahju rannale ja looduskeskkonnale üldiselt. Rannakindlustuse rajamine ei tohi põhjustada erosiooni tugevnemist naaberkinnistutel. Järgida ptk-s 3.9 esitatud keskkonnatingimusi. 3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kindlustusrajatis rajatakse sellest huvitatud isiku poolt tema tahte kohaselt. Rannaastangu kindlustus on kavandatud rajada kahes etapis: Esmajärjekorras ca 120 m pikkusel lõigul, kus astangul asuvad Lottemaa teemapargi rajatised; Teises etapis saab kindlustust pikendada sealt edasi nii lõuna kui põhja suunas, millega on võimalik kindlustada kogu rannaastang Linnaku kinnistu piires. Teise etapi rajamine ei ole kohustuslik ja sõltub reaalsest vajadusest. Kindlustusrajatise projekt kooskõlastada Keskkonnaametiga täiendavalt. Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 13 B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Ke  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering 15 C – JOONISED 1. Olemasolev olukord M 1 : 500 2. Põhijoonis M 1 : 500    Tahkuranna vallas Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering Lisad Töö nr 2635/16 Tartu 2016 Jaana Veskimeister Planeerija-Projektijuht Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105737)  Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust 3 SISUKORD 1. Tahkuranna Vallavalitsuse 31.08.2016 korraldus nr 247 DP algatamise kohta 5 2. Lähteseisukohad 8 Töö nr 2591/16 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust 5 Töö nr 2591/16  6 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust Töö nr 2591/16 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust 7 Töö nr 2591/16  8 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust Töö nr 2591/16 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust 9 Töö nr 2591/16  10 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust Töö nr 2591/16 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust 11 Töö nr 2591/16  12 Reiu külas Linnaku kinnistu ranna kindlustusrajatise detailplaneering. Lisade kaust Töö nr 2591/16 TAHKURANNA VALLAVALITSUS ___________________________________________________________________________________ Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 28.12.2016. a nr 7-1.3/ Detailplaneeringu kooskõlastamisest Saadame Teile kooskõlastamiseks Tahkuranna valla Reiu küla Linnaku kinnistu kindlustusrajatise detailplaneeringu materjalid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karel Tölp vallavanem Lisa 1. Lottemaa_kindlustusrajatise_DP.bdoc Maia-Liisa Kasvandik planeerimisnõunik tel. 444 8894 ___________________________________________________________________________________ Postiaadress Telefon 444 8890 SEB Pank Pargi tee 1 Faks 444 8891 a/a EE 921010902001672004 Uulu küla 86502 E-post [email protected] Reg.nr 75023378 Pärnumaa www.tahkuranna.ee Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 28. detsember 2016. a. 15:29 Adressaat: TJA - Avalik Teema: 7-1.3/1425 Detailplaneeringu koosk�lastamisest Manused: 28.12.2016_TJA.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud